Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks“ eelnõu istungile esitamine

EELNÕU

28.10.2024

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn ……...2024 nr ...

Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks

Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 18 lõike 2 punktiga 4

ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1:

1. Anda Kliimaministeeriumile nõusolek anda kuni viieks aastaks vedajale Viimsi

Vallavalitsusega sõlmitava avaliku teenindamise lepingu alusel otsustuskorras tasuta

kasutamiseks riigile kuuluv reisilaev Wrangö (IMO number 9690690; laevakinnistusraamatu

registriosa number 1P13J02; edaspidi riigivara) liiniveo teostamiseks vallasisesel laevaliinil,

Prangli saarega ühenduse pidamiseks.

2. Riigivara kasutada andmise lepingus kehtestada vedaja kohustus kogu lepingu

kehtivusaja jooksul tagada riigivara majanduslik säilimine ja tasuda kõik kulud, mis tulenevad

riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust, remondist, kindlustamisest ja muudest

riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Reisiparvlaeva „WRANGÖ “ kasutusse andmise tingimused

Eesti Vabariik, mida esindab Kliimaministeeriumi kui riigivara valitseja volitatud asutusena

Riigilaevastik, registrikood 77001814, asukoht Lume tn 9, 10416 Tallinn, e-post

[email protected], edaspidi nimetatud Kasutusse andja, keda esindab põhimääruse alusel

peadirektor Andres Laasma,

ja

…., registrikood …, asukoht, e-post, , edaspidi nimetatud Kasutaja, keda esindab….,

koos nimetatud Pool või Pooled, on käesolevaga kokku leppinud alljärgnevas:

1. Üldtingimused

1. 1 Käesolevas kasutusse andmise tingimuste lepingus (edaspidi Leping) määratakse kooskõlas

riigivaraseadusega (edaspidi RVS) ja ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 20 lõike 2

punktiga 4 kindlaks veoteenuse osutamiseks ühissõiduki kasutusse andmise ning selle

kasutamise ja tagastamise tingimused.

1. 2 Kasutusse antav riigivara on reisiparvlaev „WRANGÖ“, IMO nr 9690690,

laevakinnistusraamatu registriosa number 1P13J02 (edaspidi Vara). Reisiparvlaev

„WRANGÖ“ on ühissõiduk ÜTS § 7 mõistes.

1. 3 Vara antakse Vabariigi Valitsuse nõusolekul (Vabariigi Valitsuse …. korraldus nr … ) ja

kliimaministri …. käskkirja nr … alusel Kasutajale kasutamiseks, et täita avaliku teenuse

osutamise eesmärgil sõlmitud reisijateveoteenuse osutamise avaliku teenindamise lepingut

reisijate, sõidukite ja nende haagiste ning nendega veetavate esemete veol Leppneeme-

Kelnase parvlaevaliinil.

1. 4 Vara antakse Kasutaja kasutusse ….kuni ….

1. 5 Juhindudes RVS § 18 lõikest 3 on Kasutaja kohustatud tasuma kõik kulud, mis tagavad Vara

majandusliku säilimise ja mis tulenevad Lepingus sätestatud Vara käitamisest, hooldamisest,

korrashoiust, remondist, kindlustamisest ja muudest Vara säilimiseks tehtavatest

toimingutest. Kasutaja vastutab Vara majandusliku säilimise eest.

1. 6 Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja Lepinguga

reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja heast tavast.

2. Vara üleandmine

2. 1 Kasutusse andja annab Vara Kasutajale üle Leppneeme sadamas. Hiljemalt kaks nädalat

enne laeva üleandmise tähtaega koostavad Pooled tegevusplaani Vara üleandmiseks-

vastuvõtmiseks. Kasutaja võtab Vara kasutusse esimesel võimalusel, välja arvatud juhul, kui

Vara vastuvõtmist takistavad sellel esinevad olulised puudused. Vara üleandmisel

vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi Akt), mille allkirjastavad punktis 2.10

nimetatud Poolte esindajad. Aktis fikseeritakse Vara komplektsus (sh varustus,

kulumaterjalid, varud), dokumendid ja tehniline dokumentatsioon, mis Kasutajale üle

antakse, samuti vastuvõtmisel Varal ilmnenud puudused ja Kasutusse andja poolt nende

puuduste likvideerimise tähtaeg. Akt on Lepingu lahutamatuks osaks.

2. 2 Kasutaja nõudmisel ja kulul teostab Vara veealuse osa tuukriülevaatus tegevusluba omav

ettevõtja, kes väljastab ülevaatuse tulemuste kohta akti. Tuukriülevaatuse juures peab

viibima laeva dokumendid väljastanud järelevalveasutuse esindaja. Tuukriülevaatuse akti

peab heaks kiitma järelevalveasutuse poolt, kusjuures vastava heakskiidu puudumine on

Vara vastuvõtmisest keeldumise üheks aluseks.

2. 3 Vara vastuvõtmisel esindab Kasutajat tema seaduslik või volitatud esindaja.

2. 4 Kasutaja on õigustatud ja kohustatud Vara ja selle juurde kuuluvate dokumentide ja tehnilise

dokumentatsiooni vastuvõtmisel Kasutusse andjalt:

2.4.1 tutvuma Vara tehnilise seisukorraga;

2.4.2 veenduma, et Varaga kaasa antavad dokumendid ja tehniline dokumentatsioon on

kehtivad ja täielikud.

2. 5 Kõik Vara vastuvõtmisega seotud kulud kannab Kasutaja.

2. 6 Kui Varal esinevad normaalset ekspluateerimist takistavad puudused, võib Kasutaja

keelduda Kasutusse andjalt Vara vastu võtmast. Keeldumise korral peab Kasutaja

viivitamatult teavitama sellest Kasutusse andjat, kirjeldades puudusi ja põhjendades nendest

tulenevat Vara kasutamise võimatust.

2. 7 Kui Kasutusse andja ei nõustu Kasutaja väitega, et Varal esinevad punktis 2.6 nimetatud

puudused, on Kasutajal õigus tellida sõltumatu ekspertiis Vara tehnilise seisundi ja

normaalsete ekspluateerimisomaduste kindlakstegemiseks. Kui ekspertiisi käigus

tuvastatakse, et Varal esinevad Kasutaja esiletoodud puudused, kannab ekspertiisi kulud

Kasutusse andja. Kui ekspertiisi käigus Varal Kasutaja esiletoodud puudusi ei tuvastata,

kannab ekspertiisi kulud Kasutaja.

2. 8 Akti allkirjastamise hetkest läheb Vara valdus, juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

ning suurema ohu allika valdaja vastutus Vara Kasutusse andjalt üle Kasutajale.

2. 9 Akti allkirjastamise hetkest vastutab Kasutaja Kasutusse andja ees kõigi Varaga seonduvate

puuduste eest, samuti nimetatud puudustest tulenevate nõuete ja kahjude eest, välja arvatud

puudused, mis on fikseeritud Aktis.

2. 10 Poolte esindajad:

2.10.1 Kasutusse andja esindaja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise, teadete

vahetamise, Kasutaja lepinguliste kohustuste täitmise kontrolli ja parenduste heakskiitmise

õigusega on …, tel…, e-post ….;

2.10.2 Kasutaja esindaja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise, teadete vahetamise ja

parenduste taotlemise õigusega on …, tel …, e-post ….

3. Kasutaja õigused ja kohustused

3. 1 Kasutaja kohustub:

3.1.1 kasutama Vara eesmärgipäraselt, sihtotstarbeliselt, säästlikult ja heaperemehelikult,

kooskõlas Vara tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud otstarbega ning hoolikalt järgima

muid Vara tootja tehnilise hooldamise ja ekspluateerimise eeskirjadest tulenevaid nõudeid;

3.1.2 säilitama Varal punktis 1.2 nimetatud nime ja sõitma Eesti riigilipu all;

3.1.3 hoolitsema selle eest, et Varal oleks kogu aeg nõutavad ja kehtivad dokumendid. Juhul kui

vajalikku dokumenti saab taotleda üksnes Kasutusse andja, on Kasutaja kohustatud

Kasutusse andjale tegema ettepaneku nõutava dokumendi taotlemiseks. Dokumendi

kaotsiminekul või kahjustumisel, olenemata Kasutaja süüst, peab Kasutaja koheselt

tarvitusele võtma meetmed dokumendi taastamiseks või duplikaadi saamiseks.

Dokumentide ja nende duplikaatide taotlemisega seonduvad kulud kannab Kasutaja;

3.1.4 Vara tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal pöörduma Vara korrashoiu- ja

hooldustööde teostamiseks Vara valmistajatehase või seadme tootja soovitatud

hooldusettevõtja poole ning tagama Vara tähtaegse hoolduse kogu Lepingu kehtivusaja

vältel;

3.1.5 erakorralise vajaduse (nt tehniline rike, seadme valmistajatehase poolt ettenähtud

tööparameetritest hälbimine) korral esimesel võimalusel pöörduma Vara või seadme

korrashoiu- ja hooldustööde teostamiseks Vara valmistajatehase või seadme tootja

soovitatud hooldusettevõtja poole ning tagama Vara ja seadmete vastavuse Vara tootja

tehnilise hooldamise ja ekspluateerimise eeskirjadest tulenevatele nõuetele kogu Lepingu

kehtivusaja vältel.

3.1.6 hoidma Vara korras, tähtaegselt ja kohaselt tasuma iseseisvalt kõik Vara valduse, kasutuse

ning säilitamisega seotud kulud, sealhulgas riiklikud ja kohalikud maksud ning

kindlustusmaksed;

3.1.7 tasuma kõik Vara kasutusest tingitud rahatrahvid ja hüvitama tekitatud kahju ning

vastutama nõuete eest, mis tulenevad keskkonna reostamisest või muude õigusaktide

rikkumisest Kasutaja poolt;

3.1.8 mehitama, opereerima, varustama Vara ekspluatatsiooniks vajalike varuosade ning

varustusega, punkerdama ning hooldama Vara Lepingu kehtivuse ajal oma kulul;

3.1.9 tagama, et Vara diiselmootorites ja kateldes kasutatava kütuse kvaliteedinäitajad vastavad

seadmete mehhanismide tootja kehtestatud näitajatele ning Eesti Vabariigis kehtestatud

vedelkütusele esitatud nõuetele;

3.1.10 tagama, et Vara seadmetes ja mehhanismides kasutatavad määrdeained ja jahutusvedelike

lisandid vastavad mehhanismide valmistajatehase manuaalides esitatud nõuete alusel

tarnija koostatud õlikaardile. Määrdeainete ja jahutusvedelike lisandite tarne Varale peab

olema tagatud määrdeainete ja jahutusvedelike lisandite valmistaja originaalpakendis.

Jahutusvedelike lisandit võib segada ainult diiselmootorites kasutatava jahutusvee

kvaliteedile vastava veega;

3.1.11 hoidma omal kulul Vara koos kõigi selle mehhanismidega töökorras ja tagama omal kulul

Vara kere, masinate ja varustuse vastavuse merekõlblikkusele esitatavatele nõuetele ning

värvkatte pideva korrasoleku nii, et ei oleks haljast metalli ega rooste jälgi, uuendades

põhjalikult neis kohtades värvkatet mitte harvem kui kord aastas tagamaks laeva visuaalse

hea väljanägemise;

3.1.12 dokkima oma kulul Vara vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui seda nõuavad

eeskirjad. Dokkimine ja remont toimuvad vastavalt dokkimisjuhendile ja laevaremondi

ettevõtja korrale. Dokkimise käigus teostatud veealuse osa värvimistööde kohta peab

atesteeritud värviinspektor koostama akti, kust nähtub muu hulgas värvitavate pindade

vastavus, pealekantud märja värvkatte kihi (WFT) ja kuiva värvkatte kihi (DFT)

mõõdistuste vastavusväärtused;

3.1.13 mitte kasutama Vara eesmärgil, mis on vastuolus kehtiva õigusega või on mingil muul

viisil (nt Lepingu alusel) keelatud või vedama keelatud esemeid või tegema tegu, mille

tagajärjel võidakse Vara arestida, kinni pidada või konfiskeerida;

3.1.14 sõlmima enne liiniveo alustamist punktis 1.4 nimetatud perioodiks (edaspidi

Lepinguperiood) omal kulul Vara varakindlustuslepingu (H&M) Vara taastamisväärtuses

ja esitama selle hiljemalt Vara üleandmisel-vastuvõtmisel Kasutusse andjale.

Varakindlustuslepingu võib sõlmida ka lühemaks ajaks (minimaalse perioodiga üks aasta)

tingimusel, et uus kindlustusleping sõlmitakse vähemalt 30 päeva enne kehtiva

kindlustuslepingu lõppemist ja kogu Vara kasutusse andmise periood on kaetud

kindlustuslepingutega. Varakindlustuslepingu sõlmimisel Lepinguperioodist lühemaks

perioodiks esitab Kasutaja Kasutusse andjale uue kindlustuslepingu viivitamata pärast selle

sõlmimist. Kindlustuslepingu tingimused peavad olema rahvusvaheliselt tunnustatud

(Institute Time Clauses (Hull) viimane avaldatud redaktsioon varakindlustuslepingu

sõlmimise hetkeks) ning garanteerima Varale täieliku kindlustuskaitse Vara hävimise või

kahjustamise korral. Varakindlustuslepingus sätestatakse, et esmaseks soodustatud isikuks

(beneficiary) on Kasutusse andja. Kõik kindlustuse nõuetest tulenevad vaidlusküsimused

lahendab Kasutaja vahetult kindlustusandja ja kolmandate isikutega;

3.1.15 sõlmima enne liiniveo alustamist kogu Lepinguperioodiks oma kulul

vastutuskindlustuslepingu ja esitama selle hiljemalt Vara üleandmisel-vastuvõtmisel

Kasutusse andjale. Vastutuskindlustusleping peab tagama Varale, kolmandatele isikutele

(sh laeva teenindavale sadamale), reisijatele, pagasile, sõidukitele ja esemetele tekitatud

kahjude hüvitamise. Vastutuskindlustuslepingu võib sõlmida ka lühemaks ajaks

(minimaalse perioodiga üks aasta) tingimusel, et uus kindlustusleping sõlmitakse vähemalt

30 päeva enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist ja kogu Vara kasutusse andmise

periood on kaetud kindlustuslepingutega. Vastutuskindlustuslepingu sõlmimisel

Lepinguperioodist lühemaks perioodiks esitab Kasutaja Kasutusse andjale uue

kindlustuslepingu viivitamata pärast selle sõlmimist. Vastutuskindlustuslepingu

tingimused peavad vastama Kasutaja valitud ühe laevaomanike vastastikuse

vastutuskindlustuse klubide rahvusvahelisse gruppi (International Group of P&I Clubs)

kuuluva kindlustusklubi (P&I Club) vastutuskindlustuse reeglitele (P&I Rules) või

samaväärsetele vastutusekindlustuse reeglitele, kuid mitte väiksemas ulatuses kui

kaubandusliku meresõidu seaduse peatükis 71 nõutav. Lisaks peab vastutuskindlustuse

lepinguga olema kaetud Kasutaja tegevusest või tegevusetusest tulenevad nõuded Vara

omaniku vastu. Vastutuskindlustusleping peab välistama standardtingimuse paid first by

the member, seega peab olema tagatud, et kindlustaja menetleb ja kannab juhtumiga

seonduvad kulud juhtumist teavitamisest alates;

3.1.16 võimaldama hiljemalt kaks nädalat enne Lepingu lõppemist operaatoril, kellega on

sõlmitud uue perioodi avaliku teenindamise leping või pandud avaliku teenindamise

kohustus, tutvuda Varaga ja selle tehnilise dokumentatsiooniga ulatuses, mis on vajalik uue

operaatori poolt liiniveo alustamiseks koheselt pärast Lepingu lõppemist;

3.1.17 esitama Kasutusse andjale tema nõudmisel dokumendid, mis tõendavad, et Kasutaja on

täitnud Vara hooldamise ja korrashoiu kohustust. Dokument peab sisaldama vähemalt

tööde kirjeldust, tehnilisi parameetreid ja kasutatud varuosade või materjalide nimekirja;

3.1.18 tegema omal kulul järgmise korralise dokkimise käigus peamasinate kapitaalremondi

valmistajatehase volitatud hoolduspartneri juures. Kapitaalremondi järgselt tuleb teostada

Vara käigukatsetused, mille programm kooskõlastatakse eelnevalt Kasutusse andjaga.

Kasutaja teavitab Kasutusse andjat käigukatsetuste toimumise ajast ja kohast ning

Kasutusse andja esindajal peab soovi korral olema võimalik käigukatsetustel osaleda;

3.1.19 tellima kriitilisi ja laeva elutähtsaid seadmeid, osi ja mehhanisme valmistajatehase

esindusõigusega edasimüüjalt;

3.1.20 esitama Kasutusse andjale hiljemalt 15. jaanuariks eelmise kalendriaasta jooksul teostatud

isolatsioonitakistuste mõõdistuste akti. Piirmäära 1 MOhm ületamise puhul tuleb viga

tuvastada, kõrvaldada ja teostada uus mõõdistus.

3.2 Kasutajal on õigus teostada või organiseerida Kasutusse andja kirjalikul nõusolekul Vara

parendusi, mille eesmärgiks on tõsta pakutava teenuse kvaliteeti, meresõiduohutust või

laevapereliikmete töö- ja olmetingimusi. Vara parendustööde iseloom, maht ja maksumus

(ilma käibemaksuta) lepitakse Kasutusse andjaga kokku enne tööde alustamist ning

vormistatakse Lepingu lisana. Kasutusse andja hüvitab käibemaksukohuslasest Kasutajale

parenduste teostamise kulu ilma käibemaksuta. Parenduste tellimisel peab Kasutaja, kes on

riigihangete seaduse tähenduses hankija, järgima riigihangete seadust. Kui kasutaja ei ole

hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab kasutaja küsima kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis võimalusel vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist vastavas

turusektoris tegutsevatelt üksteisest sõltumatutelt isikutelt. Põhjendatud juhul võib

Kasutusse andja nõusolekul võrdlevaid hinnapakkumist mitte küsida;

3.3 Varal esinevate puuduste kõrvaldamine toimub järgmiselt:

3.3.1 Kasutaja peab informeerima Kasutusse andjat Varal esinevatest puudustest ja

korraldama nende kõrvaldamise Kasutusse andjale aktsepteeritaval viisil;

3.3.2 Kasutaja esitab kirjalikult Kasutusse andjale kõik investeeringute ja puuduse

kõrvaldamiseks vajaminevad dokumendid ja kalkulatsioonid.

3.4 Kasutajal on õigus teha ilma Kasutusse andja eelneva nõusolekuta Varale vajalikke kulutusi,

kui need on vajalikud Vara säilitamiseks või kaitsmaks Vara täieliku või osalise hävimise

eest.

3.5 Kasutajal ei ole õigust Vara kasutamise ajal Vara käsutada, sealhulgas seda pantida või

koormata mis tahes õigustega. Kõik Kasutaja poolt kuni Lepingu lõppemiseni kolmandate

isikutega sõlmitavad lepingud ja kokkulepped, mis seisnevad Vara käsutamises ilma

Kasutusse andja kirjaliku nõusolekuta, on vastuolus Lepinguga ning tühised. Kasutaja

kohustub hüvitama kõik sellega Kasutusse andjale kaasnevad kahjud.

3.6 Kasutajal ei ole õigust anda Vara allkasutusse.

3.7 Kasutaja on kohustatud Vara majandusliku säilimise nõude ning muude Kasutaja poolsete

kohustuste võimalikust mittetäitmisest tekkivate nõuete tagamiseks esitama Kasutusse

andjale hiljemalt Vara üleandmisel-vastuvõtmisel tagatise, mille suurus on vähemalt

200 000 (kakssada tuhat) eurot kuid mitte väiksem kui summaarne vara- ja

vastutuskindlustuslepingutes nimetatud omavastutuse summa. Tagatise olemasolu

tõendatakse finantsjärelevalve asutuse kontrollile alluva ja vastavat tegevusluba omava

krediidi-, finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga. Tagatise eesmärgiks on

võimaldada katta nõudeid juhul, kui Kasutaja maksejõuetuse või pankroti tõttu ei ole

võimeline tasuma kindlustuslepingutega ette nähtud omavastutuse summat või kui Kasutaja

tegevusest või tegevusetusest tulenevalt on kahju hüvitamine kindlustustingimustest või

nende rikkumisest tulenevalt välistatud (nt 2024 aastal kehtiva versiooni tingimuste põhjal -

Nordic Marine Insurance Plan Chapter 3 Section 5 sätestatud alustel või Shipowner’s Club

P&I Rules Part 6 Rule 46jj).

3.8 Kasutajal ei ole õigust edastada Vara tehnilist dokumentatsiooni kolmandatele isikutele,

välja arvatud siis, kui see on vajalik Vara remondiks või hoolduseks.

3.9 Kui seoses Vara jõuseadmete avariiga on peatatud Vara reisilaeva ohutuse tunnistuse

kehtivus, tuleb remondi järgselt teostada Vara käigukatsetused, mille programm

kooskõlastatakse eelnevalt Kasutusse andjaga. Kasutaja teavitab Kasutusse andjat

käigukatsetuste toimumise ajast ja kohast ning Kasutusse andja esindajal peab soovi korral

olema võimalik käigukatsetustel osaleda.

4. Kasutusse andja õigused ja kohustused

4. 1 Kasutusse andjal on õigus Vara välja nõuda mis tahes ebaseaduslikust valdusest ning nõuda

Vara kasutamise takistuste kõrvaldamist ja kahju hüvitamist, mida on Varale tekitanud teised

isikud, sealhulgas Kasutaja.

4. 2 Kasutusse andjal on õigus igal ajal ise või koos ekspertidega kontrollida ja vaadata üle Vara

seisukorda. Kui Vara kontrollimise vajaduse tingis Kasutajapoolne Lepingu tingimuste

mittekohane täitmine, kohustub Kasutaja hüvitama kõik Kasutusse andja poolt

kontrollimisega seoses kantud kulud.

4. 3 Kasutusse andjal on õigus igal ajal kontrollida Vara logiraamatut, masina päevaraamatut,

tehnilist hooldust ja käitamist tõendavaid dokumente ning Vara seadmete tööparameetrite

salvestuste elektroonilisi logifaile.

4. 4 Kasutusse andja hüvitab jooksvalt Kasutajale Kasutusse andjaga eelnevalt kirjalikult

kooskõlastatud investeeringud ja parendused, mis on tehtud Kasutaja poolt Vara vastavusse

viimiseks Euroopa Liidu õigusaktidest ja Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevate nõuete

jõustumisega. Samuti hüvitab Kasutusse andja kõik eelnevalt kokkulepitud kulutused, mis

on tehtud Kasutaja poolt pärast Lepingu allakirjutamist Vara nõuete kohaseks

ekspluateerimiseks vajalike puuduste kõrvaldamiseks, mille kõrvaldamise kohustus on

Kasutusse andjal.

5. Vara tagastamine

5.1 Lepingu lõppemisel on Kasutaja kohustatud Vara ja Varaga seotud dokumendid ja tehnilise

dokumentatsiooni viivitamatult tagastama Kasutusse andjale viimase poolt näidatud ajal

Vara kere põhja ülevaatuse teostamist võimaldavas Eesti sadamas. Vara tagastamisel

koostatakse ja allkirjastatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Akti allkirjastamisest

keeldumine ei peata laeva valduse üleminekut Kasutusse andjale Lepingu lõppemise hetkest.

5.2 Varaga seotud dokumendid peavad kehtima vähemalt kuus kuud peale Lepingu lõppemist.

5.3 Kasutaja poolt Kasutusse andjale tagastatav Vara peab olema samas seisundis ja

komplektsuses (sh varustus, kulumaterjalid) nagu see oli fikseeritud punktis 2.1 nimetatud

Aktis, sisaldama Varale paigaldatud lisaseadmeid ja Kasutusse andjale kuuluvaid parendusi.

Kasutaja poolt üleantaval Varal ei tohi olla kahjustusi, välja arvatud Vara heaperemeheliku

ja nõuetekohase kasutamise käigus tekkiv normaalne kulumine.

5.4 Kui Vara tagastamisel on Pooltel erimeelsusi Vara vastavuse osas punktis 5.3 sätestatule, on

Kasutusse andjal õigus tellida sõltumatu ekspertiis Vara kontrollimiseks. Kui ekspertiisi

käigus tuvastatakse, et Vara tagastamisel ei vasta selle seisund Lepingus ettenähtud

tingimustele, peab Kasutaja Lepingu lõppemise hetkeks või Poolte kokkulepitud tähtajaks

Vara viima Lepingus ettenähtud tingimustele vastavasse seisu omal kulul või Vara

vastavasse seisu viimisega seotud kulud hüvitama Kasutusse andjale ning kandma ekspertiisi

kulud. Kui ekspertiisi käigus ei tuvastata Vara mittevastavust punktis 5.3 sätestatule, kannab

ekspertiisi kulud Kasutusse andja.

6. Kasutaja vastutus

6. 1 Kasutaja kannab, sõltumata Kasutaja süüst, Kasutusse andja ees täielikku ja tingimusteta

vastutust Vara säilimise eest alates Vara vastuvõtmise hetkest kuni Lepingu lõppemise ja

sellega seoses Vara tagastamiseni Kasutusse andjale, v.a juhul, kui Vara mittesäilimine on

põhjustatud Kasutusse andja või Vara tootja rikkumisest, sh Vara varjatud puudused.

6. 2 Vara hävimine, vargus, kaotsiminek või kahjustumine Kasutajast mitteolenevatel või tema

poolt mittekontrollitavatel põhjustel ei vähenda ega vabasta Kasutajat punktis 5.1 sätestatud

vastutusest, v.a juhul, kui Vara hävimine, vargus, kaotsiminek või kahjustumine on

põhjustatud Kasutusse andja või Vara tootja rikkumisest, sh Vara varjatud puudus.

6. 3 Veeteel Vara päästmisest tulenevatele õigussuhetele kohaldatakse vara merepääste 1989.

aasta rahvusvahelist konventsiooni.

6. 4 Laevahuku korral kompenseerib Kasutaja Kasutusse andjale kõik kulud, mis on seotud

laevarusude kõrvaldamisega.

6. 5 Punktis 3 nimetatud lepingutingimuste mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on

Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt leppetrahvi kuni 50 000 eurot. Kui Kasutaja on

rikkunud vähemalt kaht punktis 3 sätestatud kohustust või rikkunud sama kohustust kaks

korda, on Kasutusse andjal õigus Leping üles öelda ja nõuda Kasutajalt sellega seonduvate

kahjude hüvitamist.

6. 6 Punktides 3.1.14 ja 3.1.15 nimetatud vara- ja vastutuskindlustuslepingu või punktis 3.7

nimetatud tagatise esitamisega viivitamisel on Kasutusse andjal õigus nõuda leppetrahvi

kuni 250 eurot iga esitamisega viivitatud päeva eest.

6. 7 Vara tagastamisega viivitamise korral on Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt

leppetrahvi 5 000 eurot iga tagastamisega viivitatud päeva eest kuid mitte rohkem kui 200

000 eurot.

6. 8 Kui Vara tagastamisel ei vasta Vara punktis 5.3 sätestatule, on Kasutusse andjal õigus nõuda

Kasutajalt leppetrahvi kuni 200 000 eurot.

6. 9 Vara tagastamisel Vara dokumentide ja tehnilise dokumentatsiooni tagastamisega

viivitamise korral on Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt leppetrahvi 250 (kakssada

viiskümmend) eurot iga dokumendi või tehnilise dokumentatsiooni hulka kuuluva

dokumendi tagastamisega viivitatud päeva eest.

6. 10 Kui Vara tagastamisel ei vasta Vara dokumendid punktis 5.2 sätestatud nõudele, on

Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt leppetrahvi 250 eurot iga päeva ees, mil dokument

ei vasta punktis 5.2 sätestatud nõudele. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Kasutajat

kohustusest üle anda punktis 5.2 sätestatud nõudele vastavad dokumendid.

6. 11 Kui Kasutaja ei täida Vara tagastamise kohustust nõuetekohaselt ning Kasutusse andja

kannab seoses Kasutajalt Vara valduse vastuvõtmisega lisakulusid, on Kasutaja kohustatud

vastavad kulutused Kasutusse andjale hüvitama. Leppetrahvi maksmine ei vabasta Kasutajat

Vara tagastamise ega Vara mittekohasest tagastamisest tulenevate kahjude hüvitamise

kohustusest.

6. 12 Leppetrahvi tasumine ei vabasta Kasutajat Lepingust tuleneva kohustuse täitmisest.

7. Teabe vahetamine

7. 1 Pooled kohustuvad üksteist teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või

takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.

7. 2 Kõik Lepingu täitmisega või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja teave on

ametlikult ja kooskõlas Lepinguga esitatud, kui nimetatud teated või teave on Poolele

edastatud kirja (sh e-posti) teel või antud teisele Poolele üle allkirja vastu Lepingus märgitud

aadressil või aadressil, mille Pool on pärast Lepingu sõlmimist teisele Poolele kirjalikult

teatanud.

7. 3 Kirjalik teade loetakse kätte antud, kui see on üle antud allkirja vastu või postiasutus on

teate saatnud tähitud kirjaga ja postitamisest on möödunud kolm tööpäeva. E-posti teel

edastatud teade loetakse kätte antuks teate edastamisele järgneval tööpäeval.

7. 4 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe

tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. Kui üks Pool rikub käesolevat sätet, siis

loetakse kohaselt saadetud teateks teadet, mille teine Pool on edastanud Lepingus märgitud

aadressile või e-posti aadressile.

8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine

8.1 Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase

täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni. Pooltel on õigus Lepingu muutmises

kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida Kasutusse

andjal ei olnud võimalik Lepingu sõlmimise ajal ette näha ja Lepingu muutmata jätmise

korral satuks täielikult või olulises osas ohtu Lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine.

8.2 Kasutusse andjal on õigus lõpetada Leping ühepoolselt ennetähtaegselt:

8.2.1 Kasutaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;

8.2.2 punktis 6.5 sätestatud juhul;

8.2.3 Kasutaja poolt valeandmete esitamisel;

8.2.4 punktis 1.3 nimetatud avaliku teenindamise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel.

8.3 Kasutusse andjal on õigus Lepingut ühepoolselt muuta või lõpetada ka juhul, kui see on

tingimata vajalik ülekaaluka avaliku huvi raske kahjustamise vältimiseks.

9. Vaidluste lahendamine

9.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad

vaidlusküsimused püütakse esmalt lahendada läbirääkimiste teel.

9.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi

õigusaktidega sätestatud korras Kasutusse andja asukohajärgses kohtus.

9.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb

sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,

tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega sarnane mõistlik isik pidi Lepingut samade

asjaolude esinemise korral mõistma.

9.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist

tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel

eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt on Lepingutingimuse seaduslik või kehtiv.

10. Lõppsätted

10.1 Pooled ei tohi käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale

isikule ilma teise Poole nõusolekuta.

10.2 Pooled kinnitavad, et:

10.2.1 nende esindajate esindusõigused ja volitused on kehtivad ega pole esindatavate

poolt tühistatud ega muudetud ning et nad omavad kõiki õigusi allkirjastada Leping selles

sätestatud tingimustel ja korras;

10.2.2 Lepingu allkirjastamine ning sellest tulenevate kohustuste täitmine ei riku Poolte

kohustusi mistahes kolmandate isikute ees;

10.2.3 on võimelised Lepingut kohaselt täitma.

10.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Kasutusse andja Kasutaja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

1

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks“

eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Korraldusega antakse Kliimaministeeriumile nõusolek reisiparvlaeva Wrangö (IMO number

9690690, laevakinnistusraamatu registri osa nr 1P13J02) kui riigivara vedajale otsustuskorras

tasuta kasutada andmiseks, Prangli saarega ühenduse pidamiseks. Riigivara antakse

kasutamiseks kuni viieks aastaks Viimsi Vallavalitsuse läbi viidava riigihanke tulemusel

sõlmitava avaliku teenindamise lepingu alusel eraoperaatorile, liiniveo teostamiseks

Leppneeme-Kelnase laevaliinil.

Käesoleva korralduse puhul on tegu uue Vabariigi Valitsuse nõusolekuga, jätkuna varasemale

Vabariigi Valitsuse 15.03.2018 korraldusele nr 71 “Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada

andmiseks”,1 mille alusel anti samuti nõusolek anda kuni viieks aastaks vedajale samal

laevaliinil kasutamiseks reisiparvlaev Wrangö.

II Eelnõu sisu

Reisiparvlaeva Wrangö ehitas Veeteede Ameti tellimusel (riigihanke viitenumbriga 122974,

CPV kood 34512100-0) Reval Shipbuilding OÜ ja selle ehitamist toetati Euroopa

Regionaalarengu Fondist. Reisiparvlaev alustas Prangli saarega ühenduse pidamist 31.10.2013.

Vastavalt RVS § 19 lõike 2 punktile 1 võib valdkonna eest vastutav minister kinnisasja

otsustuskorras kasutamiseks andmise otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Seega

on laeva kasutamiseks andmise otsustamisel taristuministri poolt eelnevalt vajalik Vabariigi

Valitsuse nõusolek.

Vabariigi Valitsus on varasemalt andnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

nõusoleku anda reislaev Wrangö vedaja kasutusse (Viimsi Vallavalitsusega sõlmitava avaliku

teenindamise lepingu alusel) kuni viieks aastaks 30.04.2013 korraldusega nr 2472 ja seejärel

veel kuni viieks aastaks 15.03.2018 korraldusega nr 71.

Viimase Vabariigi Valitsuse nõusoleku alusel on antud kaks ministri käskkirja: majandus- ja

taristuministri käskkiri 29.10.2020 nr 2133 ning majandus- ja taristuministri käskkiri

06.05.2021 nr 106.4

Vabariigi Valitsuse 15.03.2018 korralduse nr 71 alusel antud reisiparvlaeva „Wrangö“

viieaastane kasutusperiood saab sel aastal läbi, sest majandus- ja taristuministri 06.05.2021

käskkirjaga nr 106 anti riigivara vedaja kasutusse kuni 31.10.2024. a. Seega on vajalik uue

Vabariigi Valitsuse nõusoleku saamine esimesel võimalusel. Vahepeal on võimalik riigivara

Vabariigi Valitsuse otsuseta anda vedaja kasutusse kuni üheks aastaks riigivaraseaduse § 19

lõike 4 punktist 1 ja RVS § 181 lõike 2 punkti 1 alusel.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320032018003 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/331052013003 3 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/12266926 4 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/12495486

2

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi: KOKS) § 6 lõikele 1 ning

ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 19 lõike 1 punktile 5 on ühistranspordi korraldamine

vallasisesel liinil omavalitsusüksuse ülesanne. ÜTS § 20 lõike 1 kohaselt saab vedajale avaliku

teenindamise kohustuse panna avaliku teenindamise lepingu alusel. Seega tuli Viimsi

Vallavalitsusel viia läbi menetlus avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks. Laevaühenduse

kulud kaetakse vastavalt ÜTS § 25 lõike 1 punktile 3 ja sama paragrahvi lõikele 3 riiklikest

vahenditest.

Juhindudes ÜTS § 19 lõike 1 punktist 5 ja § 21 lõikest 1, viib hankemenetluse läbi ja sõlmib

tulevase vedajaga avaliku teenindamise lepingu Viimsi Vallavalitsus. Viimsi Vallavalitsus viis

sel aastal läbi uue riigihanke „Kelnase-Leppneeme liinile vedaja leidmine“ (viitenumber

283032).1 Liiniveo periood pidi algama 01.11.2024 ja kehtima 60 kuud. Kuna riigihankes

tehtud hankija otsused on riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustatud, ei ole selle hanke

tulemusena avaliku teenindamise lepingut sõlmitud. Viimsi Vallavalitsus sõlmis 25.10.2024

OÜ-ga Spinnaker lühiajalise avaliku teenindamise otselepingu liini teenindamiseks 01.11.2024

– 30.04.2025 äramuutva tingimusega, mille kohaselt Leping kehtib eelnimetatud ajavahemikus,

kuid mitte kauem kui riigihankes nr 283032 hankelepingu sõlmimiseni. Riigilaevastik andis

reisiparvlaeva Wrangö avaliku teenindamise perioodiks vedaja OÜ Spinnaker kasutusse

kliimaministri volituse alusel (kliimaministri 09.08.2023 käskkiri nr 1-2/23/337), lähtudes RVS

§ 19 lõike 4 punktist 1, mis viitab, et kinnisasja (reisiparvaev Wrangö) võib Vabariigi Valitsuse

otsuseta anda kasutusse riigivara valitseja kehtestatud korras, kui kinnisasja kasutatakse kuni

üks aasta (RVS § 181 lg 2 p 1).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) §10519 lõikele 3 on alates 01.07.2023

Kliimaministeeriumi valitsemisalas riigile kuuluvad veesõidukid (välja arvatud Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid). Kliimaministri 13.11.2023 käskkirjaga

nr 1-2/23/461 andis Transpordiamet üle2 ja Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus

Riigilaevastik võttis vastu Kliimaministeeriumi valitsemisel oleva merelaeva WRANGÖ.

Lisaks andis kliimaminister oma 09.08.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/337 Riigilaevastiku

peadirektorile volituse otsustada riigivara kasutamiseks andmist oma tegevusvaldkonna piires.

Riigilaevastiku 27. septembril 2024. a jõustunud uue põhimääruse § 8 lõike 1 punkt 4 näeb

samuti ette, et Riigilaevastiku üheks ülesandeks on riigile kuuluvate parvlaevade, mille suhtes

Riigilaevastik täidab riigivara valitsema volitatud asutuse ülesandeid, avaliku teenindamise

kohustuse alusel liinivedu teostavale vedajale kasutusse andmine.

Riigivaraseaduse tähenduses kuulub reisiparvlaev Wrangö kui riigivara Kliimaministeeriumi

valitsemisele ning reisiparvlaeva osas on volitatud asutuseks Riigilaevastik.3 Kasutusse

andmise tingimused (edaspidi KAT) sõlmitakse seega Riigilaevastiku ja vedaja vahel.

RVS § 20 lõike 1 kohaselt võib riigivara kasutamiseks anda tähtajatult või tähtajaliselt.

Kasutamiseks andmise leping sõlmitakse samaks perioodiks kui sõlmitakse avaliku

teenindamise leping ehk kuni 5 aastaks . Riigivara kasutamiseks andmise lepingu projekt on

lisatud seletuskirjale.

1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7677024/general-info 2 VVS § 10517 lõige 3: Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Lennuamet, Maanteeamet või

Veeteede Amet, on alates 2021. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Transpordiamet. 3 Kliimaministri 13.11.2023 käskirjaga nr 1-2/23/461 andis Transpordiamet üle ja Riigilaevastik võttis vastu

Kliimaministeeriumi valitsemisel oleva merelaeva WRANGÖ

3

ÜTS § 20 lõige 3 võimaldab sõlmida avaliku teenindamise lepingu ja kasutamiseks andmise

lepingu kuni 10 aastaks. Käesoleva eelnõu kohaselt antakse Vabariigi Valitsuse poolt nõusolek

reisiparvlaeva kasutusse andmiseks kuni 5 aastaks.

Laeva tehnilist ekspluatatsiooni jälgib Riigilaevastik, et kindlustada laeva kasutatamist viisil (nt

laevale teostatakse parendustöid), mis tagab meresõiduohutuse. Kuna Riigikohtu

lahendi 3-2-1-49-04 kohaselt on avaliku teenindamise leping oma olemuselt haldusleping, siis

võib avaliku teenindamise lepingust tuleneva ülesande täitmiseks anda laeva vedajale

kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta (RVS § 18 lg 2 p 4).

Teisisõnu tähendab see, et vedajal on kohustus kogu kasutuslepingu kehtivuse jooksul tagada

reisiparvlaeva majanduslik säilimine ja tasuda kõik kulud, mis tulenevad reisiparvlaeva

käitamisest, hooldamisest, korrashoiust, remondist, kindlustamisest ja muudest reisiparvlaeva

säilimiseks tehtavatest toimingutest. Vedaja ehk vara kasutaja tasub seega kõik laeva

hooldamise või remondiga seonduvad kulud. Nende kuludega pidi vedaja arvestama laeva

operaatori hankes pakkumuse tegemisel. Liini opereerimise kulud katab teenuse tellija ehk

praegusel juhul Viimis vald, kes saab selleks toetust ka riigieelarve kaudu.

KAT-i punti 3.2 kohaselt on kasutajal õigus teostada või organiseerida vara kasutusse andja

kirjalikul nõusolekul varale parendusi ja kasutusse andja hüvitab vara kasutajale põhjendatud

juhtudel vara parendamise kulud. Nendeks on kulud, mis tõstavad pakutava teenuse kvaliteeti,

meresõiduohutust või parandavad laevapereliikmete töö- ja olmetingimusi. Parenduste

tegemise eelduseks on vara kasutusse andja nõusolek, mida saab anda vaid selleks eelarves

vahendite olemasolu korral.

Järgnevalt on analüüsitud riigivara kasutusse andmist riigiabi kontekstis. Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt

või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab

kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd,

kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Euroopa Komisjoni teatises1 on

riigiabi mõiste avatud järgmiste elementide läbi: ettevõtja olemasolu, meetme omistatavus

riigile, selle rahastamine riigi ressurssidest, eelise andmine, meetme valikulisus ning selle mõju

konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Käesoleval juhul on abi saajaks

ettevõtja, kellele riigihanke menetluse tulemusena antakse üle kohustus teostada ühistransporti

Prangli saare ja mandri vahel. Meede on omistatav riigile, kuna riigivara annab

Vabariigi Valitsuse loal kasutusse riigiasutus (Kliimaministeerium) oma allasutuse

(Riigilaevastik) kaudu. Teatise (p 53) järgi võib ligipääsu andmine riigivarale ilma piisava

turumääradele vastava tasuta kujutada endast riigituludest loobumist (ning eelise andmist).

Antud juhul antakse avaliku teenindamise lepingut täitma asuvale ettevõtjale eelis, kuna

riiklikest ressurssidest soetatud riigivara antakse talle kasutada tasuta (koos majandusliku

säilitamise kohustusega). Kasutaja ei maksa riigivara kasutamise eest renti. Riigiabi mõistes on

tegemist valikulise meetmega, kuivõrd riigivara ei anta kasutada kõikidele võimalikele

ettevõtjatele, vaid ühele konkreetsele. Riigiabi peab avaldama vähemalt potentsiaalset mõju

liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja konkurentsile. Teatise (p 192) kohaselt on võimaliku

mõju tõenäosus väiksem, kui majandustegevuse ulatus on väga väike (vähese tähtsusega abi).

Samuti ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust selliste tegevuste toetamine, millel on vaid

1 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262,

19.07.2016, lk 1-50).

4

kohalik mõju. Kuna tegemist on vaid kohaliku mõjuga transpordiühenduse toetamisega ning

antud majandustegevuse ulatus on väike, siis sellest tulenevalt võib eeldada, et hinnaettepaneku

esemeks oleva transpordiühenduse korraldamisele sisuliselt puudub konkurents ning mõju

piiriülestele investeeringutele on marginaalne.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi nõunik

Katarina Karpina ([email protected]), Rahandusministeeriumi

ühisosakonna kinnisvaratalituse juhtivspetsialist kinnisvaratalituse juhataja ülesannetes

Kristel Marksalu ([email protected]) ning Riigilaevastiku õigus- ja hankeüksuse juht

Katrin Andre ([email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi

Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalituse juristLiis Seisonen ([email protected]).

Lisa. Riigivara kasutusse andmise tingimused (WRANGÖ KAT 2024).

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikantselei

21.11.2024 nr 1-4/24/5583

Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara

otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks“ eelnõu

istungile esitamine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse

„Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks“ eelnõu, mille alusel antakse

Kliimaministeeriumile nõusolek anda kuni viieks aastaks, Viimsi Vallavalitsuse sõlmitava avaliku

teenindamise lepingu alusel, vedajale otsustuskorras kasutamiseks reisilaev Wrangö liiniveo

teostamiseks vallasisesel laevaliinil, Prangli saarega ühenduse pidamiseks.

Palume võtta eelnõu istungi päevakorda esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1) korralduse eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa;

Teadmiseks: Riigilaevastik , Rahandusministeerium

Katarina Karpina, 715 5820

[email protected]