-----Original Message-----
From: juhatus@knkselts.ee
Sent: Friday, November 22, 2024 11:05 AM
To: Riina Sikkut - SOM ; Maarjo Mändmaa - SOM
; Anniki Lai - SOM
Subject: Eesti Kõrva-nina-kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi
pöördumine.
Lp. Riina Sikkut, Maarjo Mändmaa ja Anniki Lai.
Pöördume Sotsiaalministeeriumi juhtkonna poole, ajendatuna 25. oktoobril
2024 Tervisekassa poolt saadetud dokumendist, mis kirjeldab Vabariigi
Valitsuse määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu” eelnõu seda osa,
mis käsitleb Tervisekassa 2025. a. eelarvet ja uusi teenuseid (3-22/14154).
Täpsemalt avaldame resoluutset vastuseisu Määruse eelnõu § 59 lõikes 1
planeeritud simultaanoperatsioonide arvestamise põhimõtete muutmist.
Seletuskirjas on öeldud, et selline kärpemeede annab aastast kokkuhoidu
1 miljoni euro ulatuses.
Arvestades üldist majanduskeskkonda ja avaliku sektori rahanduses toimuvat,
on see, et raviteenuste kättesaadavuse kasvuks vahendeid ei jätku, täiesti
arusaadav. Efektiivsus- ja kärpemeetmete vajadus on ka igati mõistetav –
saame aru, et need otsused ei ole tulnud kergelt.
Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- Ja Kaelakirurgide Selts ei saa siiski
olulises osas nõustuda dokumendi 3. lõiguga, mis käsitleb
simultaanoperatsioone ambulatoorses ja päevaravis. Esmane probleem on võrdse
kohtlemise printsiibi eiramine – patsiendi õige ja asjakohase ravi
teostamise aspektist ei oma mingit tähtsust, kas seda tehakse ambulatoorse,
päevakirurgilise või statsionaarse ravi rahastusmudeli alusel.
Põhioperatsioon võib, aga ei pruugi sisaldada kõiki simultaanoperatsiooni
läbiviimiseks vajalikke kulusid. Eeldusel, et Tervisekassa hinnang on 100%
tõene, siis ei ole millegagi õigustatud, et täpselt sama põhi- ja
simultaanoperatsiooni sisaldav ravitegevus on statsionaarses arstiabis
finantseerimiskõlbulik, samas ambulatoorses ja päevaravis mitte. Lisaks on
üldtunnustatud fakt see, et ambulatoorses ja päevaravis teostatav ravi on
kuluefektiivsem kui sama tegevus statsionaarse ravi tingimustes.
Rõhutame, et enamikes HVA haiglates, kus tehakse kõrva-nina-kurguarstide
poolt kirurgilist ravi, teostatakse lõikused päevakirurgiliselt. Oleme
kindlal seisukohal, et planeeritud meetmel on konkreetne negatiivne mõju
paljude raviasutuste tegevusele.
Statsionaarset ravilepingut omavad ainult suurhaiglad ning korrektsetel
näidustustel planeeritavate simultaanoperatsioonide tsentraliseerimine
regionaalhaiglatesse ja keskhaiglatesse ei ole kindlasti õige lahendus ja
tähendab ravijärjekordade olulist pikenemist, paljudele patsientidele
täiendavaid ebamugavusi ja lisakulutusi õigustatud ravi saamiseks.
Lisaks toome erialaspetsiifiliselt välja asjaolu, et suur osa laste
kõrva-nina-kurguhaiguste kirurgilisest ravist koosneb
simultaanoperatsioonidest (peamine näide on ninaneelumandli eemaldamine koos
trummiõõne dreenimisega – 2023. a. on tehtud Tervisekassa andmetel
ninaneelumandli eemaldamise operatsioon Eestis 3263 lapsele) ja tehakse
päevakirurgiliselt.
Simultaanoperatsioonide sel moel rahastamata jätmine viib kindlasti
ebamõistlike ja ebainimlike praktikateni – näiteks programmeeritud kahe- või
ka kolmeetapilise kirurgilise ravini, mis tähendaks korduvat
anesteesiariski, korduvat paranemisprotsessi, lisandunud kulusid patsiendile
ning loomulikult ka Tervisekassale. Selles valguses saab 1 miljoni euro
suurusest kokkuhoiust kindlasti oluliselt suurema ulatusega kuluallikas.
Ilma suuremahulise andmetöötluseta saab teha primitiivse arvutuse – kui
Tervisekassa loodab meetme abil saavutada 1 miljoni euro kokkuhoidu, siis
arvestusega, et simultaanoperatsiooni eest tasutakse koefitsiendiga 0,4,
võib kergelt järeldada, et sama kirurgilise ravimahu saavutamiseks tuleb
arvestada kuluga 2,5 miljonit eurot, millele lisanduvad kulud täiendavale
anesteesiale ja muudele raviga seotud tervishoiuteenustele.
Nagu kõigile teada, siis kirurgilist ravi plaanides peab ka patsient selgelt
aru saama, millal ja millist ravi ta õigustatud saama on – samuti on
ülioluline, et patsient osaleks kaalutud raviotsuse tegemisel.
Seetõttu ongi vaja Tervisekassa konkreetset sisendit, et tervishoiuteenuste
osutajatel oleks selge arusaam, kuidas kujunevas õigusruumis käituda –
olukorras, kus Tervisekassa simultaanoperatsioone päevakirurgilises
raviviisis ei rahasta, peame õigeks, et tervishoiuteenuse osutajale jääks
õigus simultaanoperatsiooni maksumuse tasu küsida patsiendilt või tema
esindajalt – täiesti adekvaatne põhjendus on, et simultaanoperatsioon ei ole
ambulatoorses ja päevaravis Tervisekassa poolt rahastatav. Patsient saab sel
juhul ise valida, kas pöördub statsionaarset ravi pakkuva haigla poole,
tasub simultaanoperatsiooni eest, valib näiteks mitme-etapilise ravi või
loobub ravist sootuks.
Loodame, et saate meie murest aru ja analüüsite võimalikke
tulevikustsenaariume.
Palume ülaltoodud argumente tõsiselt kaaluda ning planeeritav ühiskonnale
selgelt kahjulik kärpemeede tühistada.
Lugupidamisega,
Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- Ja Kaelakirurgide Seltsi juhatus