Taotlus

SAAREMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2024—2035

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

2(171)

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 6 2 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 8

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed......................................... 8 2.1.1 Veemajanduskava.............................................................................................. 8 2.1.2 Omavalitsuse arengukava.................................................................................14 2.1.3 Planeeringud.....................................................................................................14 2.1.4 Vee erikasutuse keskkonnaload........................................................................15 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava..............................................17 2.1.6 Reoveekogumisalad..........................................................................................19

2.2 Keskkonna näitajad...............................................................................................20 2.2.1 Üldine seisund ..................................................................................................20 2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised.................................................21 2.2.3 Pinnakate..........................................................................................................22 2.2.4 Põhjavesi ..........................................................................................................22 2.2.5 Pinnavesi ..........................................................................................................24 2.2.6 Jäätmed ja ohuobjektid .....................................................................................26

2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade...............................................................................28 2.4 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime ...........................................................30 2.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte..............................................31

3 OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON..............................................32 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon...............................................................................32

3.1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus.........................................32 3.1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijad ja vooluhulgad....................................33 3.1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised ...........................................................37

3.2 Tuletõrje veevarustus............................................................................................38 3.3 Sademeveekanalisatsioon ....................................................................................39 3.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse riskid..............................39 3.5 Piirkonna põhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade...................40

3.5.1 Kuressaare reoveekogumisala ..........................................................................40 3.5.2 Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond.....................................50 3.5.3 Orissaare reoveekogumisala.............................................................................52 3.5.4 Kärla reoveekogumisala....................................................................................57 3.5.5 Kihelkonna reoveekogumisala...........................................................................61 3.5.6 Salme reoveekogumisala ..................................................................................64 3.5.7 Aste reoveekogumisala .....................................................................................68

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

3(171)

3.5.8 Upa reoveekogumisala......................................................................................72 3.5.9 Nasva reoveekogumisala ..................................................................................74 3.5.10 Valjala reoveekogumisala..............................................................................77 3.5.11 Mändjala reoveekogumisala ja lähiala ...........................................................81 3.5.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala.....................................................................83 3.5.13 Leisi reoveekogumisala.................................................................................86 3.5.14 Mustjala reoveekogumisala ...........................................................................90 3.5.15 Karja reoveekogumisala................................................................................94 3.5.16 Pärsama reoveekogumisala ..........................................................................97 3.5.17 Haamse reoveekogumisala .........................................................................101 3.5.18 Lümanda reoveekogumisala .......................................................................104 3.5.19 Läätsa reoveekogumisala............................................................................107 3.5.20 Eikla reoveekogumisala...............................................................................109 3.5.21 Sandla reoveekogumisala ...........................................................................113 3.5.22 Tornimäe reoveekogumisala .......................................................................116 3.5.23 Püha reoveekogumisala ja Pihtla ÜVK piirkond...........................................119 3.5.24 Laimjala ÜVK piirkond .................................................................................122 3.5.25 Tagavere ÜVK piirkond ...............................................................................126 3.5.26 Puka ÜK piirkond.........................................................................................129 3.5.27 Käo-Jõe ÜVK piirkond .................................................................................130 3.5.28 Veske ÜVK piirkond ....................................................................................134 3.5.29 Koimla ÜV piirkond......................................................................................137 3.5.30 Sakla ÜV piirkond........................................................................................138

4 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMINE..........................................141 4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused ..........................................................141 4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine ..................................................143 4.3 Vee-ettevõtluse areng.........................................................................................144 4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos........................................................................144

4.4.1 Veevarustus ....................................................................................................145 4.4.2 Kanalisatsioon.................................................................................................147

4.5 Töömahtude loendid ...........................................................................................149 4.6 Piirkonna põhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade.............150

4.6.1 Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................150 4.6.2 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine..................................................150 4.6.3 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine...............................................150 4.6.4 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine......................................................150 4.6.5 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine.............................................151

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

4(171)

4.6.6 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine ....................................................151 4.6.7 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine .......................................................151 4.6.8 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine........................................................151 4.6.9 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine ....................................................151 4.6.10 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine................................................152 4.6.11 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................152 4.6.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine.......................................152 4.6.13 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine ...................................................152 4.6.14 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine .............................................153 4.6.15 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine ..................................................153 4.6.16 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................153 4.6.17 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine .............................................153 4.6.18 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine............................................153 4.6.19 Läätsa reoveekogumisala ÜVK arendamine................................................154 4.6.20 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine...................................................154 4.6.21 Sandla reoveekogumisala ÜVK arendamine ...............................................154 4.6.22 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine ...........................................154 4.6.23 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine ..................................................154 4.6.24 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine............................................................154 4.6.25 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine..........................................................155 4.6.26 Puka piirkonna ÜK arendamine...................................................................155 4.6.27 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine............................................................155 4.6.28 Veske piirkonna ÜVK arendamine...............................................................155 4.6.29 Koimla piirkonna ÜV arendamine ................................................................155 4.6.30 Sakla piirkonna ÜV arendamine ..................................................................155

4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte................................................................................155 4.8 Reoveekogumisalade korrigeerimine ..................................................................156

5 FINANTSANALÜÜS ....................................................................................................158 5.1 Finantsprognoosi eesmärk..................................................................................158 5.2 Finantsprognoosi koostamise eeldused ..............................................................158

6 LISAD..........................................................................................................................162 6.1 Vee-ettevõtjaks määramise otsused ...................................................................162 6.2 Investeeringute mahud ja maksumused..............................................................163 6.3 Finantsanalüüsi arvestus ....................................................................................164 6.4 Veehaarete tehnoloogilised skeemid...................................................................167 6.5 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid ..........................................................168 6.6 Joonised .............................................................................................................169

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

5(171)

6.7 Fotod maaparandussüsteemiga seotud suublate seisukorrast ............................170 6.8 Kooskõlastused...................................................................................................171

KASUTATUD LÜHENDID: - ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon - ÜV – ühisveevärk - ÜK – ühiskanalisatsioon - ÜVK kava – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava - RKA – reoveekogumisala, see on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus

on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisalad kinnitab kliimaminister käskkirjaga.

- ie - inimekvivalent, see on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku reostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas.

- ÜVVKS – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus - KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus - EL – Euroopa Liit - VMK – veemajanduskava - THI – tarbijahinnaindeks

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

6(171)

1 SISSEJUHATUS

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arendamise kavas toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Antud töös käsitletakse neid valla piirkondi:

1. mis jäävad kliimaministri (end keskkonnaministri) käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse;

2. kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem; 3. mis on määratud perspektiivseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnaks.

Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive: Tabel 1 Saaremaa valla ÜVK piirkonnad

Reoveekogumisaladega ÜVK piirkonnad Jk nr

Reovee- kogumisala Registrikood Tüüp Asukoht Pindala (ha) Koormus

(ie)

1 Kuressaare RKA0740410 Üle 2000 ie Sikassaare küla; Kudjape alevik; Kuressaare linn; Laheküla küla

668.3 35 421

2 Sõmera RKA0740406 Alla 2000 ie Kärla alevik 25.3 1 550 3 Orissaare RKA0740391 Alla 2000 ie Orissaare alevik 69.3 1 025 4 Kärla RKA0740405 Alla 2000 ie Kärla alevik 43.2 833 5 Kihelkonna RKA0740412 Alla 2000 ie Kihelkonna alevik 53.6 819 6 Salme RKA0740387 Alla 2000 ie Salme alevik 34.3 680 7 Aste RKA0740413 Alla 2000 ie Aste alevik 30.2 600 8 Upa RKA0740411 Alla 2000 ie Upa küla 45 599 9 Nasva RKA0740408 Alla 2000 ie Nasva alevik 82.2 560 10 Valjala RKA0740388 Alla 2000 ie Valjala alevik 55 551 11 Mändjala RKA0740588 Alla 2000 ie Mändjala küla 24.8 534 12 Kaali-Kõljala RKA0740395 Alla 2000 ie Kaali küla; Kõljala küla 34.7 365 13 Leisi RKA0740401 Alla 2000 ie Leisi alevik 21.4 328 14 Mustjala RKA0740397 Alla 2000 ie Mustjala küla 23.5 280 15 Karja RKA0740404 Alla 2000 ie Karja küla 11.3 266 16 Pärsama RKA0740402 Alla 2000 ie Pärsama küla 16.5 243 17 Haamse RKA0740415 Alla 2000 ie Aste küla 19.6 196 18 Lümanda RKA0740399 Alla 2000 ie Lümanda küla; Mõisaküla küla 17.8 195 19 Läätsa RKA0740386 Alla 2000 ie Läätsa küla 9.5 194 20 Eikla RKA0740414 Alla 2000 ie Eikla küla; Koidula küla 13.3 130 21 Sandla RKA0740587 Alla 2000 ie Sandla küla 11.8 120 22 Tornimäe RKA0740390 Alla 2000 ie Kärneri küla; Tornimäe küla 11.1 112 23 Püha RKA0740394 Alla 2000 ie Püha küla 7.5 70 Reoveekogumisaladeta ÜVK piirkonnad Jk nr Asula Olemasolev ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem 24 Laimjala küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 25 Tagavere küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 26 Puka küla Ühiskanalisatsioonisüsteem 27 Käo ja Jõe küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 28 Veske küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 29 Koimla külas Ühisveevärk 30 Sakla külas Ühisveevärk

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

7(171)

Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Saaremaa valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega. Käesolev Saaremaa valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond:

Valdo Liiv (VKM Konsult OÜ) projektijuht; Kadi Rajala-Pihl (Heka Projekt OÜ) tehniline konsultant; projekteerija Marge Simo (OÜ Lindart) sotsiaal-majanduslik osa ja finantsanalüüs

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

8(171)

2 OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed

Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest: Normdokumendid ja õigusaktid:

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; - Veeseadus; - Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus; - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk.

Infoallikad: - Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal; - Eesti keskkonna andmete portaal; - KOTKAS - Keskkonnaotsuste infosüsteem - Saaremaa valla kodulehekülg; - Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem.

Arengudokumendid: - Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava; - Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnang; - Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnang 2020; - Saaremaa valla arengukava; - Saaremaa valla üldplaneering.

2.1.1 Veemajanduskava Saaremaa vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu. Vesikond või alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

9(171)

Joonis 1. Saaremaa valla asukoht alamvesikonna kaardil

Valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne– Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaamet.

 Pinnaveekogumid: Veemajanduskava koostamisel on aluseks Keskkonnaagentuuri poolt koostatav pinnaveekogumite seisundihinnang. Pinnaveekogumi koondseisund määratakse veekogumi ökoloogilise seisundi ja veekogumi keemilise seisundi järgi, arvestades halvemat tulemust. Looduslikul pinnaveekogumil on 5 ökoloogilise seisundi seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb ning 2 keemilise seisundi klassi: hea ja halb. Koondseisundil on samuti 5 seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

10(171)

Tabel 2. Pinnaveekogumi koondseisundi määramine ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi põhjal

2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnangus hinnati Saaremaa valla veekogumite seisundit järgmiselt:

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

11(171)

Vooluveekogumid. Saaremaa valla alale jääb 53 vooluveekogumit, millede seisundit on veemajanduskavas hinnatud. Enamuse nende koondseisund on hinnatud heaks, vaid Põduste jõe lähtest Kaarma ojani ja Nasva jõe koondseisundit on hinnatud halvaks ning Põduste jõe Kaarma ojast suudmeni, Irase jõe ja Lesi jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla vooluveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a.

Joonis 2. Saaremaa valla vooluveekogude koondseisund 2022

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

12(171)

Seisuveekogumid: Saaremaa valla alale jääb 11 seisuveekogumit, millede seisundit on veemajanduskavas hinnatud. Neist enamuse koondseisund on hinnatud kesiseks, Kooru järve, Karujärve ja Suurlahe koondseisund on hinnatud halvaks ning vaid Järise järve koondseisund on hinnatud heaks. Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla seisuveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a.

Joonis 3. Saaremaa valla seisuveekogude koondseisund 2022

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

13(171)

Rannikuveekogumid: Saaremaa vald on ümbritsetud viie rannikuveekogumiga: Soela väina, Kihelkonna lahe, Kassari-Õunaku lahe, Liivi lahe loodeosa ja Liivi lahe kirdeosa rannikumere veekogumiga. Kõigi nende koondseisundit on veemajanduskavas hinnatud „kesiseks“. Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla rannikuveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a.

Joonis 4. Saaremaa valla rannikuveekogude koondseisund 2022

 Põhjaveekogumid: Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Eestis on moodustatud 31 põhjaveekogumit, Saaremaa piirkonda jääb neist 2: Siluri Saaremaa põhjaveekogum 09§2019 ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 04§2019. Hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel (viimati 2020.a) ning vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb. Metoodika kohaselt läbitakse nii keemilise kui koguselise seisundi hindamiseks erinevad testid, mille põhjal selgub iga põhjaveekogumi koondseisund. Põhjaveekogumite 2020. aasta seisundi aruandes on mõlema Saaremaa vallas esindatud põhjaveekogumi koondseisund hinnatud heaks.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

14(171)

2.1.2 Omavalitsuse arengukava Saaremaa Vallavolikogu kinnitas 29. septembril 2024 Saaremaa valla arengukava 2025–2035. Dokument jõustub 1. jaanuaril 2025. Arengukavas on ÜVK osas seatud järgmised strateegilised eesmärgid, alaeesmärgid, tegevused ja mõõdikud: Eesmärk: kaasajastatud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitaristu kogukonnale kvaliteetse teenuse pakkumiseks. Tabel 3. ÜVK arendamise strateegliste eesmärkide saavutamise mõõdikud omavalitsuse arengukavas

Mõõdik Baastase 2023 Sihttase 2030 Probleemsete reoveepuhastite ja veehaarete arv 3 0

Amortiseerunud ÜVK-taristu kasutamine ekspluatatsioonis (% põhivarast, mis on amortiseerunud üle mõistliku kasutusea piiri)

6% 0%

Lahkvoolse sadeveesüsteemiga kaetus Kuressaares (% territooriumist) 65% 80%

Tegevused: 1. Probleemsete reoveepuhastite ja veehaarete rekonstrueerimine. 2. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustike ning seadmete uuendamine

tiheasustusaladel. 3. Jätkusuutliku ning kvaliteetse ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse osutamise

tagamine. 4. Lahkvoolse sadeveesüsteemi rajamine. 5. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse hinnastamispõhimõtete ajakohastamine. 6. Võimaluste otsimine lokaalsete reoveekäitlussüsteemide rajamiseks.

Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamisel on nende eesmärkide saavutamisega arvestatud.

2.1.3 Planeeringud

2.1.3.1 Üldplaneering

Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond. Saaremaa vald on moodustunud 12 Saaremaa omavalitsuse ühinemisel. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel kehtivad valla territooriumil kõikide ühinenud omavalitsuse üld- ja teemaplaneeringud. Kõigi üld- ja teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda aadressil: Saaremaa valla üldplaneering

2.1.3.2 Detailplaneeringud

Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta. Saaremaa valla erinevates menetlusetappides detailplaneeringute kohta on informatsioon saadaval järgmiselt veebiaadressilt:

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

15(171)

Saaremaa valla planeeringud Planeeringu nimele klikates suunatakse planeeringute infosüsteemi, kus saab tutvuda planeeringute materjalidega.

2.1.4 Vee erikasutuse keskkonnaload Vastavalt kehtivale Veeseadusele peab vee kasutajal olema veeluba mh juhul, kui:

- võetakse põhjavett rohkem kui 150m3/kuus või rohkem kui 10m3/d; - juhitakse heitvett veekogusse rohkem kui 1m3/d või pinnasesse rohkem kui 5m3/d.

Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks kehtis Saaremaa vallas 2024 mai seisuga 82 veeluba, neist 20 on seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Tabel 4 ÜVKga seotud veeload

Number Omaja Seotud piirkond Kehtivuse periood KL-517393 Kuressaare Veevärk AS Ansi küla, Laheküla küla 01.01.2023 –

31.12.2045 KL-512198 Kuressaare Veevärk AS Nasva alevik 13.04.2021 – ... L.VV/332324 Kuressaare Veevärk AS Kuressaare linn 01.04.2019 – ... L.VV/331600 Kuressaare Veevärk AS Valjala alevik 01.11.2018 – ... L.VV/331439 Kuressaare Veevärk AS Aste küla 01.10.2018 – ... L.VV/331067 Kuressaare Veevärk AS Kuressaare linn 16.07.2018 – ... L.VV/330069 Kuressaare Veevärk AS Mõisaküla küla, Leedri küla 01.01.2018 – ...

L.VV/329977 Kuressaare Veevärk AS Laimjala küla, Jõe küla, Nõmjala küla, Käo küla 01.12.2017 – ...

L.VV/327322 Kuressaare Veevärk AS Kõljala küla, Kaali küla 01.04.2016 – ... L.VV/327368 Kuressaare Veevärk AS Kärla alevik, Mätasselja küla 01.04.2016 – ... L.VV/327385 Kuressaare Veevärk AS Kihelkonna alevik 01.04.2016 – ... L.VV/326914 Kuressaare Veevärk AS Sandla küla 01.01.2016 – ... L.VV/326906 Kuressaare Veevärk AS Mustjala küla 01.01.2016 – ... L.VV/326324 Kuressaare Veevärk AS Orissaare alevik 01.07.2015 – ... L.VV/326164 Kuressaare Veevärk AS Kärneri ja Tornimäe külad 01.06.2015 – ... L.VV/325680 Kuressaare Veevärk AS Aste alevik 01.01.2015 – ... L.VV/325485 Kuressaare Veevärk AS Tagavare küla 01.01.2015 – ...

L.VV/324508 Kuressaare Veevärk AS Leisi alevik, Karja küla, Pärsama küla, Veske küla 01.04.2014 – ...

L.VV/324466 Kuressaare Veevärk AS Tehumardi ja Salme alevik 01.04.2014 – ... L.VV/324643 Kuressaare Veevärk AS Eikla küla 01.04.2014 – ...

Valla vee-ettevõtjal on veelubadega lubatud ühisveevarustuseks põhjavett võtta järgmises mahus: Tabel 5. Lubatud põhjaveevõtt ühisveevarustuseks

Reoveekogumisala Veehaarde nimetus Puurkaevu katastri nr Lubatud veevõtt (m³/a)

Kuressaare; Upa Tõlli veehaare

8664

2 764 8008665 8666 8667

Unimäe veehaare 8656 169 200

Sõmera; Kärla Kärla keskuse 12396 21 600 Kärla kooli 12520 5 400

Orissaare Orissaare PK 12865 54 000

Kihelkonna Kihelkonna Kooli 11824 18 400 Kihelkonna Aleviku 12410 9 200

Salme; Läätsa Tehumardi küla pk 21071 70 000 Salme keskuse pk 12700 40 000

Aste Aste alevik 12383 32 580

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

16(171)

Reoveekogumisala Veehaarde nimetus Puurkaevu katastri nr Lubatud veevõtt (m³/a)

Nasva Nasva 12536 62 048 Nasva Töökoja 12529 35 040

Valjala Valjala keskuse pk 12217 48 000 Valjala meierei pk 12628 48 000

Kaali-Kõljala Kaali PK 12572 2 500 Kõljala PK 12584 15 000

Leisi Leisi aleviku pk 12300 23 724 Mustjala Mustjala PK 12427 11 000 Karja Karja küla pk 12327 21 536 Pärsama Pärsama PK 18263 17 520 Haamse Aste küla (Haamse) 12398 11 000 Lümanda Lümanda keskasula 12650 12 000 Eikla Eikla PK 12579 7 200 Sandla Sandla küla pk 12752 3 680 Tornimäe Tornimäe põhikooli pk 10990 7 200 Püha Püha PK 12749 - - Laimjala 12793 2 500 - Tagavere PK 12334 12 192 - Käo PK 11754 2 500 - Aru elamute pk 12324 2 192 - Koimla PK 25809 - - Sakla pk 12626 -

Kokku: 3 415 832

Valla vee-ettevõtjal on veelubadega lubatud reoveepuhastusjaamadest loodusesse juhtida heitvett järgmises mahus: Tabel 6. Lubatud reoveepuhastite heitveekogused

Reoveekogumisala Reoveepuhasti nimetus Suubla nimetus Suublasse juhtida

lubatud vooluhulk (m³/a) Kuressaare, Upa Kullimäe RVP Laidunina - Roomassaare rand 3 200 000 Orissaare Orissaare RVP Pätukraav 54 000 Kärla Kärla RVP Mõnnuste kraav 23 920 Kihelkonna Kihelkonna RVP Allikaoja 18 400 Läätsa, Salme, Nasva Läätsa RVP Laidunina - Roomassaare rand 146 000 Aste Aste al. RVP Irase jõgi 32 580 Valjala Valjala RVP Petikraav 36 000 Kaali-Kõljala Kõljala RVP Laugi jõgi 15 000 Leisi Leisi RVP Leisi jõgi 13 872 Mustjala Mustjala RVP Mustjala kraav 6 624 Karja Karja RVP Leisi jõgi 10 952 Pärsama Pärsama RVP Saadu kraav 10 652 Haamse Aste küla RVP pinnas 27 000 Lümanda Lümanda RVP Tüünajõgi 13 600 Eikla Eikla RVP Tiigikraav 7 200 Sandla Sandla RVP Sandla kraav 3 680 Tornimäe Kärneri RVP Kärneri kraav 7 200 Püha Püha RVP kraav - - Laimjala RVP Hundisilla kraav 2 500 - Tagavere RVP Tondikraav 4 744 - Puka RVP pinnas - - Audla RVP Kuke peakraav (Kuke jõgi) 2 500 - Veske RVP Veske kraav 2 000

Kokku: 3 638 424

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

17(171)

2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemas ÜVK arendamise kavas toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Eelmises arendamise kavas nägid investeeringud ette alljärgnevate tööde teostamise:

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

18(171)

Tabel 7. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseerimise maht

Asula

Veevarustus Kanalisatsioon Sademevesi

Teostatud mahtTorustik Hüd- randid

Puurk.- pumpla

II astme pumpla

Veet. jaam Liitumisp. Torustik: Pumplad Reovee-

puhasti Liitumisp. Torustik KraavidIsevoolne Surveline rek. raj. rek. raj. rek. rek. raj. rek. raj. rek. raj. rek. likv raj. rek. likv raj. rek. raj. rek. raj. m m kpl kpl kpl kpl kpl kpl m m m m kpl kpl kpl kpl kpl kpl m m m m

Investeeringute mahud I etapp (2020-2023)

Kuressaare 11 721 3 4 797 347 1 1 500 osaliselt teostatud, ülejäänud osa elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi

Aste a 2 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Eikla 1 teostatud Kärla 1 488 1 14 1 049 416 2 12 teostatud

Nasva 2 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi

Mändjala 1 teostatud Kihelkonna 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Mustjala 198 5 1 143 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Orissaare 825 70 3 1 osaliselt teostatud, ülejäänud osa elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Karja 1 teostatud Leisi 1 teostatud Pärsama 1 teostatud Laimjala 1 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Käo 1 81 1 1 teostatud Jõe 1 1 teostatud Kärneri 1 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi Puka 1 teostatud Kaali 77 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Püha 1 teostatud Investeeringute mahud II etapp (2024-2031)

Kuressaare 12 560 4 916 10 289 5 500 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi

Kudjape 1 537 1 296 567 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Laheküla 689 4 470 214 1 4 1 653 osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi

Sikassaare 3 125 plaanidest loobutud Upa 2 567 plaanidest loobutud Aste k 191 3 208 106 3 plaanidest loobutud Eikla 130 560 14 416 375 2 15 plaanidest loobutud Kärla 361 4 149 206 1 4 plaanidest loobutud

Lümanda 267 4 542 256 4 osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi

Nasva 1 1 1 255 807 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi

Mändjala 3 908 124 2 511 1 955 10 124 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Kihelkonna 166 734 7 78 851 86 15 118 osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi

Mustjala 855 16 549 222 1 12 plaanidest loobutud

Salme 685 9 1 615 988 1 325 6 35 osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Läätsa 309 7 658 431 3 14 plaanidest loobutud Karja 968 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Leisi 1 840 39 346 1 372 1 566 2 39 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Pärsama 505 7 522 274 150 1 11 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi

Püha 236 6 264 8 plaanidest loobutud

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

19(171)

2.1.6 Reoveekogumisalad Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Saaremaa valla territooriumile jääb 23 kinnitatud reoveekogumisala. Arvestades, et Saaremaa valla pindala on 2 718 km², on reoveekogumisaladega kaetud ca 5% valla pindalast. Reoveekogumisalade piirid on minevikus kehtestatud väga optimistlike prognoosidega ÜVK võimaliku katteala osas. Reaalsuses on ÜVK võrgustiku laienemine takerdunud majanduslike aspektide taha ja muutunud perspektiivina küsitavaks. Käesolevas arendamise kavas on esitatud ettepanekud olemasolevate reoveekogumisalade korrigeerimiseks. Tabel 8 Reoveekogumisalad Saaremaa vallas

Jk nr Reovee- kogumisala Registrikood Tüüp Asukoht Pindala

(ha) Koormus*

(ie)

1 Kuressaare RKA0740410 Üle 2000 ie Sikassaare küla; Kudjape alevik; Kuressaare linn; Laheküla küla

668.3 35 421

2 Sõmera RKA0740406 Alla 2000 ie Kärla alevik 25.3 1 550 3 Orissaare RKA0740391 Alla 2000 ie Orissaare alevik 69.3 1 025 4 Kärla RKA0740405 Alla 2000 ie Kärla alevik 43.2 833 5 Kihelkonna RKA0740412 Alla 2000 ie Kihelkonna alevik 53.6 819 6 Salme RKA0740387 Alla 2000 ie Salme alevik 34.3 680 7 Aste RKA0740413 Alla 2000 ie Aste alevik 30.2 600 8 Upa RKA0740411 Alla 2000 ie Upa küla 45 599 9 Nasva RKA0740408 Alla 2000 ie Nasva alevik 82.2 560

10 Valjala RKA0740388 Alla 2000 ie Valjala alevik 55 551 11 Mändjala RKA0740588 Alla 2000 ie Mändjala küla 24.8 534 12 Kaali-Kõljala RKA0740395 Alla 2000 ie Kaali küla; Kõljala küla 34.7 365 13 Leisi RKA0740401 Alla 2000 ie Leisi alevik 21.4 328 14 Mustjala RKA0740397 Alla 2000 ie Mustjala küla 23.5 280 15 Karja RKA0740404 Alla 2000 ie Karja küla 11.3 266 16 Pärsama RKA0740402 Alla 2000 ie Pärsama küla 16.5 243 17 Haamse RKA0740415 Alla 2000 ie Aste küla 19.6 196 18 Lümanda RKA0740399 Alla 2000 ie Lümanda küla; Mõisaküla küla 17.8 195 19 Läätsa RKA0740386 Alla 2000 ie Läätsa küla 9.5 194 20 Eikla RKA0740414 Alla 2000 ie Eikla küla; Koidula küla 13.3 130 21 Sandla RKA0740587 Alla 2000 ie Sandla küla 11.8 120 22 Tornimäe RKA0740390 Alla 2000 ie Kärneri küla; Tornimäe küla 11.1 112 23 Püha RKA0740394 Alla 2000 ie Püha küla 7.5 70

Märkus: *- Reoveekogumisala koormus on reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim reoveest põhjustatud saastatuse kogus, mis on väljendatud inimekvivalentides (ie) ja mille arvutamisel võetakse arvesse püsielanike, turistide ning tööstus- ja muude ettevõtete reovesi, sõltumata sellest, kas see juhitakse ühiskanalisatsiooni või mitte.

Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid:

- peab olema tagatud ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse;

- kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid;

- reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

20(171)

- reoveekogumisalale koormusega 1 000 inimekvivalenti või rohkem on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee juhtimiseks reoveepuhastisse;

- kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud;

- alal on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid:

- reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas seisukorras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine;

- reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;

- reoveekogumisalale koormusega 1 000 inimekvivalenti või rohkem on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee juhtimiseks reoveepuhastisse.

- reoveekogumisalale koormusega alla 1 000 inimekvivalendi on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 kilomeetri;

- reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

2.2 Keskkonna näitajad

2.2.1 Üldine seisund Statistikaameti andmetel oli valla elanike arv 01.01.2024. aasta seisuga 30 304 inimest. Valla pindala on 2 718 km²; vallas on üks linn (Kuressaare), 9 alevikku (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) ja 427 küla. Piirkonna elanike huvisid kohapeal ja terves vallas esindavad 7- kuni 11-liikmelised osavalla- või kogukonnakogud. 2023. aasta seisuga puudub Saaremaal veereostust põhjustav suurtööstus, veekogude seisund on üldiselt hea, on piisav kogus joogikõlbulikku põhjavett, inimesed osalevad aktiivselt hajaasustuse programmis, et lahendada lokaalseid joogiveevarustuse ja reoveekäitluse probleeme. Põhjaveekogumite seisund Saare maakonnas on hea. Pinnaveekogumite koondseisund on 2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite vooluveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnangu järgi samuti valdavalt hea. Vaid Põduste jõe lähtest Kaarma ojani ja Nasva jõe koondseisundit on hinnatud halvaks ning Põduste jõe Kaarma ojast suudmeni, Irase jõe ja Lesi jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Enamiku neist seisund on osalt kesine seoses omaaegse maaparanduse mõjudega. Lisaks on mõnel juhul jätkuv põllumajanduse haja- või punktreostuse mõju. Pinnaveekogumite seisuveekogumite enamuse koondseisund on hinnatud kesiseks, Kooru järve, Karujärve ja Suurlahe koondseisund on hinnatud halvaks ning vaid Järise järve koondseisund on hinnatud heaks. Rannikumere veekogumitest on kõigi saart ümbritsevate kogumite koondseisund kesine. Seda on põhjustanud nii Eesti territooriumilt kui ka naaberriikidest pärinev toiteainete

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

21(171)

koormus, samuti aastakümnete jooksul Läänemerre akumuleerunud reostus, mille tulemusena on kogu Läänemeri tugevasti eutrofeerunud.

2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised Peamised Saare maakonna elusloodust mõjutavad nihked peale 2000. a. on EL Natura 2000 võrgustiku hoiualade kaitse alla võtmine nii maismaal kui merel ning poollooduslike koosluste kasvav hooldamine. Maismaast on kaitserežiimidega kaetud 19%. Valla territooriumil on hulgaliselt kaitstavaid loodusobjekte (loeteluga on võimalik tutvuda Keskkonnaportaali veebilehel: https://register.keskkonnaportaal.ee/register). Saaremaa vallas on

1) Kaitsealasid (vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust)

a. Rahvusparke: 1 park; b. Looduskaitsealasid: 25 ala; c. Maastikukaitsealasid: 13 ala.

2) hoiualasid (vastavalt looduskaitseseadusele on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused ): 58 ala;

3) püsielupaikasid (vastavalt looduskaitseseadusele on püsielupaik väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav paik): 166 paika;

4) kaitstavaid looduse üksikobjekte: 70 objekti. Tegevuste kavandamisel objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud looduskaitseseaduses ning kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Keskkonnaamet ehitusprojekti koostamise staadiumis. Saaremaa vallas asub 1 777 kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud mälestist (loeteluga on võimalik tutvuda https://register.muinas.ee), neist:

- ajaloomälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on ajaloomälestis poliitilise ja ühiskondliku protsessi, olulise ajaloosündmuse või silmapaistva ühiskonna- või kultuuritegelasega seotud asi või maa-ala) - 83 mälestist;

- arheoloogiamälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on arheoloogiamälestis inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht) - 513 mälestist;

- ehitismälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on ehitismälestis hoone koos selle interjööri, sealhulgas sisekujunduselementide ja hoone algse funktsiooniga seotud sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja) - 212 mälestist;

- kunstimälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on kunstimälestis kunstilise, kultuurilise, usundilise, ajaloolise, etnoloogilise või teadusliku väärtusega vallasasi, asjade kogum, ehitise osa või ehitisest eemaldatud osa, mis peegeldab kunsti, käsitööoskuste või esteetika arengut ning kohalike traditsioonide ja kogukonnaga seotud protsesse) - 988 mälestist;

- muinsuskaitse alasid (vastavalt muinsuskaitseseadusele on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik.) – 1 ala.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

22(171)

Tegevuste kavandamisel objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud muinsuskaitseseaduses. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Muinsuskaitseamet ehitusprojekti koostamise staadiumis.

2.2.3 Pinnakate Valdaval osal Saaremaast on aluspõhi kaetud pinnakatte kihiga. Pinnakatte paksus on Saaremaal väga muutlik (mõnest sentimeetrist alvaritel kuni 122,4 meetrini Sõrve poolsaare ürgorgudes), seevastu keskmine paksus kuigi suur ei ole kõikudes enamasti 5- 10 m piires. Saaremaa aluspõhja moodustavad lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5-meetrini. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.

2.2.4 Põhjavesi Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Saare maakonnas on eraldatud järgmised põhjaveekogumid:

- Siluri Saaremaa põhjaveekogum 09§2019; - Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 04§2019.

Ühisveevarustus saab toite Siluri Saaremaa põhjaveekogumist (09§2019), mis hõlmab Kvaternaari, Siluri põhjaveekihti. Kvaternaari maapinnalähedane põhjavesi omab iseseisvat tähtsust Saaremaa Läänekõrgustikul ja Sõrve poolsaarel paksude liivasetete levikualal. Siin esineb ka liivakihtidega seotud allikaid (näiteks Viieristi ja Mõntu allikad). Saaremaal toimub põhjaveevarude täienemine Saaremaa kõrgustikult suhteliselt ühtlaselt aastaringselt (sellele aitavad kaasa paksud setted ja Karujärv). Veetase on valdavalt 2…5 m sügavusel, kohalikel aluspõhjalistel kõrgendikel 5…10 m sügavusel. Veetaseme kõikumine ulatub 1 meetrist paksema pinnakattega ja madalamatelt aladelt 3….5 meetrini aluspõhjakõrgendikel. Saarelisest asendist tingituna toimub kõrgustikelt põhjavee liikumine radiaalselt mere poole. Ümber kõrgustike eristatakse põhjavee hüdrodünaamiliste vööndite alusel toiteala, transiitala ja väljeala. Puurkaevudesse põhjavee juurdevool toimub puurkaevu ülaosas kuni 30 m sügavuseni. Sügavamalt kui 50 - 80 m ei saa reeglina kvaliteetset vett, kuna see sisaldab palju kloriide ja fluori. Põhjavee looduslikud varud ja äravool. Põhjavesi toitub sademetest kõrgematel kuivadel aladel, kus on tingimused sademete infiltreerumiseks. Liigniisketel aladel põhjavee toitumist ei toimu või on see vähene. Jõgede ning ojade põhjaveelist toitumist tähistav miinimumäravoolumoodul 1 kuni 2 l/s km2. Keskmiseks võib võtta 1 l/s km2 kohta ning Saaremaa looduslikuks põhjaveevaruks hinnata umbes 2900 l/s. Riiklikult kinnitatud põhjaveevaru on vaid Kuressaare veehaarde kohta. Kuressaare linna Tõlli- Ansi ja Unimäe veehaarete põhjaveevaru kehtestati 27.08.2022.a. Keskkonnaministri käskkirjaga nr. 1-2/22/287:

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

23(171)

Tabel 9. Saaremaa kinnitatud põhjavee tarbevarud

Põhjavee- varuga ala Põhjaveekiht Puurkaevu

katastri nr Põhjavee- varu m³/d

Varu kategooria ja otstarve Kasutusaeg

Tõlli-Ansi veehaare Siluri-

Ordoviitsiumi

8664, 8665, 8666, 8667 5000

T joogivesi Kuni 31.12.2045Unimäe

veehaare 8656 500

2023a-l võeti Kuresaare veehaardest vett 764 404 m3/a, mis on keskmiselt 2 094 m3/d, seega jääb veevõtt kinnitatud põhjaveevaru piiresse (on sellest tunduvalt väiksem). Põhjavee kvaliteet ja kaitstus. Valdav osa valla rannikupiirkonnas paiknevatest salvkaevudest toituvad mereliivadega seotud pinnaseveest. Keemiliselt koostiselt on salvkaevude vesi hüdrokarbonaatne kaltsiumiline, mineralisatsiooniga 0,6 – 0,8 g/l. Iseloomulik on vee suur üldkaredus – kuni 10,7 mg-ekv/l. Kaitsekihi puudumise tõttu on vesi kergesti reostatav. Kvaternaari veekompleks asub vallas maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Valla peamine ühisveevarustuse saab toite Siluri põhjaveekompleksist, mis on jagatud vettkandvateks ja lokaalselt vett juhtivateks kihtideks. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei paku lubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt kaitstuks võib pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust ja Pähkla sood, kus savikihi paksus on kohati kuni 4 meetrit. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Viieteistkümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus. Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest. Joogivee kvaliteeti mõjutab põhjavee looduslik koostis. Lubatust suurem on raua- ja kloriidide sisaldus, mõnes piirkonnas väävelvesinik, sulfiidid ja bakterioloogiline reostus. Soolaka põhjavee levikualaks on Mändjala – Järve piirkond. Nagu näha allolevalt põhjavee kaitstuse kaardi väljavõttelt asuvad Saaremaa valla ÜVK asulad nii peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud aladel, vähesel määral ka keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Põhjavee kvaliteedi ja reostuskaitsmise tagamiseks koostatakse Tõlli-Ansi veehaarde toiteala projekt. Toiteala määramist reguleerib veeseaduse §36 ja §153 ning Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“. Lähtuvalt sellest määratakse seonduvad maakasutamise tingimused ja kitsendused.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

24(171)

Joonis 5.Põhjavee kaitstus Saaremaa vallas

Suhteliselt kaitstud alad haaravad Lääne-Saaremaa kõrgustiku ja Sõrve poolsaare, kus moreeni paksus ületab tavaliselt 20 m. Ulatuslikult levivad ka rohkem kui 5 m paksused savilasundid. Nitraatide sisaldus ei ületa üheski sellest piirkonnast võetud proovis 10 mg/l, NH4-sisaldus on alla 0,5 mg/l ja NO2-sisaldus alla 0,1 mg/l. Reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg läbi moreenist või savist kattekihi on 400–1000 ööpäeva. Kaitstud alad on ainult kahe Sõrve poolsaart läbiva ürgoru kohal, kus valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus võib ulatuda üle 50 m ja reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva.

2.2.5 Pinnavesi Saaremaa valla territooriumile jääb Keskkonnaregistri andmetel:

- Jõgesid 13 - Ojasid 46 - Peakraave 35 - Kraave 75 - Looduslikke järvi 190 - Paisjärve 1 - Tehisjärvi 32 - Allikaid 144

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

25(171)

Valla pikimad jõed on Lõve jõgi (32 km) Põduste jõgi (31 km), jõgikonna poolest on suurim Nasva jõgi (306 km²) millele järgnevad Põduste jõgi (206 km2), Lõve jõgi (160m2) ja Kärla jõgi (112km2). Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Suurima vooluhulgaga vooluveekogu Läänesaarte alamvesikonnas on Nasva jõgi, mis ühendab Mullutu-Suurlahte Liivi lahega. Vahetevahel kõrgete merevee seisudega voolab jõgi ka tagurpidi viies merevett lahtedesse. Saaremaa jõgedel algab kevadine suurvesi tavaliselt märtsi lõpus ja saavutab maksimumi aprilli esimese nädalaga. Suurveeperioodi lõpp on enamasti mai esimene pool. Suvine madalseis kestab septembri lõpu või oktoobri alguseni. Siis algab sügisvihmadest tingitud suurveeperiood, mis lõpeb jaanuari alguses, mil algab talvine madalveeperiood. Väikese valgalaga jõed ja ojad, kus põhjavee osatähtsus toitumises on väikene, kuivavad suveperioodil. Saaremaa jõgede isepuhastusvõime on minimaalne, maapinna langus ja voolukiirused väikesed. Suvisel kuivaperioodil toimub voolusängide kinnikasvamine, voolukiirus väheneb veelgi ja langeb vee hapnikusisaldus. Seda tuleb arvestada väikeste voolu-veekogude kaitsmisel ning säilitamisel. Jõgede veevarud on väikesed (miinimumäravool Saaremaa madalamatel aladel on alla 1 l/s km2) ja pinnavett kasutatakse vähesel määral põllumajanduses, eeskätt loomade jootmiseks karjatamisperioodil. Paljud Saaremaa jõed ja ojad on tähtsad kala- ja vähimajanduslikult.

Saaremaa valla järvedest on suurim Suurlaht/Kellamäe laht 540 ha, mis on Eesti suuruselt kuues järv. Suuruselt järgmine on Mullutu-Suurlaht 411 ha ja järgneb maakonna kauneim veekogu – 348 ha suurune Karujärv, mis paikneb Saaremaa kõrgustikul. Karujärve keskmine sügavus on 1,55 m. Mullutu-Suurlahe kõrval asub looduskaitsealune Linnulaht (75 ha). Nii Mullutu-Suurlahe kui Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega. Mullutu lahest läänepoole jääb ca 1 000 ha suurune soostunud ala, kus asuvad kolm poolenisti kinnikasvanud järve (Paadla, Vägara ja Kaalupi lahed). Tehisjärvedest on suurim 35 ha pindalaga Marjassoo järv (endine turbakarjäär). Saaremaa järved on üldiselt heledaveelised, suvel rohekaskollane või kollakas-roheline. Järvi on mõjutanud maaparandus, mitmed järved on lastud kuivaks või on veepeegli pindala tugevasti vähenenud. Enamikel järvedel on maaparandustööde ja sellele järgnenud maakasutuse intensiivistumise perioodi mõjul kiirenenud eutrofeerumine. Enamus järvi on väga noored - endised merelahed. Oma toitumise iseloomu järgi on need veekogud soolatoitelised. Saaremaa järvi iseloomustab vee hea läbipaistvus ja madaluse tõttu paistavad enamus neist põhjani läbi. Tänu veekihi madalusele, vee läbipaistvusele ja heale segunemisele on Saaremaa järvede vesi üldiselt kihistumata. Madalus ja veekihi ühtlane soojenemine loovad head tingimused mikrofloora ja suurtaimestiku kasvamiseks. Talveperioodil enne jääkatte sulamist tekitab taimestiku lagunemine paljudes järvedes hapnikuvaeguse, mis on sageli kalastikule surmav. Paljud rannikujärved on olulised ravimuda leiukohad. Tuntud on Saaremaa keskkõrgustiku serval pinnasevee väljakiildumine allikatena. Vesi saab survelise iseloomu tingituna savikate setete esinemisest mereliste setete peal. Valla suurimad allikad on Pähkla (Põhjatu) ja Paadla allikad, mille tootlikus on maksimaalselt 60 - 80 l/s, tavaliselt aga 30 - 35 l/s. Saaremaa ühed suuremad allikad on Odalätsi allikad. Odalätsi allikad paiknevad Saaremaa keskkõrgustiku loodenõlval. Allikate vooluhulk ulatub Eesti ürglooduse raamatu andmetel kuni 200 l/s.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

26(171)

Alloleval joonisel on toodud ülevaade 2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnang Saaremaa valla pinnaveekogumite seisundite kohta. Hinnang on koostatud vaid Lääne–Eesti veemajanduskavas käsitletud pinnaveekogumite kohta.

Joonis 6. Saaremaa pinnaveekogumite seisund 2022 a-l

2.2.6 Jäätmed ja ohuobjektid Vallas asub 35 töötavat jäätmekäitluskohta, milleks on jäätmejaamad, autolammutuskojad, koospõletustehased, metallijäätmete ja vanarehvide käitluskohad. Jäätmekäitluskohad asuvad peamiselt Kuressaares ja selle lähiümbruses, Orissaare piirkonnas ning Kihelkonna, Kärla, Leisi ja Aste piirkondades. Keskkonnaohtlike objekte on 29, milleks on 16 tanklat ja 13 mahutit. Saaremaa vallas on 8 jääkreostusobjekti, millest 4 on suures osas likvideeritud. Nelja objekti korral on ohustatud ka põhjavesi. Jääkreostusobjektide ülevaade on toodud allolevas tabelis.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

27(171)

Tabel 10. Saaremaa valla jääkreostusobjektid

Nimetus Objekti staatus Ohu liik Saaste liik Ala

ohutustamine Märkused

Saare naftaterminal Kohalik Pinnas,

Põhjavesi Diiselkütus

Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis.

Tagaranna õhutõrje ja raketibaas

Kohalik Pinnas Mineraalõlid, Raskmetallid

Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud

Jääkreostusobjekt asub elutsoonis.

Aste endise katlamaja kütteõlihoidla

Kohalik Pinnas Masuut

Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis

Maadevahe ABT Eriti ohtlik Pinnas, Põhjavesi Naftasaadused

Jääkreostus väheses osas likvideeritud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Pinnas reostunud. Põhjavesi on väga tugevasti reostunud naftasaaduste ja fenoolidega. 2 kateogooria - jääkreostusobjektid, mis reostavad põhjavee- või pinnaveekogumeid ning üksiktarbijate veehaardeid.

Tagavere endine kolhoosiaegne tankla

Kohalik Jääkreostus suures osas likvideeritud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis.

Kellamäe ABT Riiklik Jääkreostus suures osas likvideeritud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Likvideerimistöid on teostatud osaliselt.

Oriküla side-ja õhukaitseväeosa Kohalik Pinnas,

Põhjavesi Mineraalõlid, Naftasaadused

Jääkreostus suures osas likvideeritud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis.

Kärla Est-Agari masuudihoidla Kohalik Pinnas,

Põhjavesi Masuut, Põlevkiviõli

Jääkreostus suures osas likvideeritud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis

Neist kõige ohtlikum (sh ka ohtlik põhjaveele) on Saare Teedevalitsuse Maadevahe ABT bituumenibaas, mis asub Valjalast ca 10 km läänepool asuvas Röösa külas. Baas rajati 1959. a ja töötas kuni 1993. a. ABT alal asusid bituumenikatlad, õli kogumiseks süvend ning erinevad mahutid. Sagedased avariid ja lekked põhjustasid pinnase ja põhjavee ning Maadevahe jõe reostumise. 2000. a aprillis alustati bituumenibaasi rajatiste demontaaži. Erinevatest mahutitest eemaldati kokku 116 t õlijääke. 2001. a toimus endise bituumenibaasi kirdeosas põhjavee puhastamine, separeeriti 400 m3 reostunud vett ja koguti kokku 3 m3 õli. Seireanalüüside järgi on põhjavesi ABT territooriumil ja sellest lääne pool olevas seirepuuraugus jätkuvalt reostunud. Reostus on vaatamata massiliselt teostatud töödele levinud ka Maadevahe jõe paremkaldale metsaalusele, jõesäng on endiselt reostunud. Hoolimata korduvatele korrastustöödele ei ole reostus likvideeritud.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

28(171)

Joonis 7. Saaremaa valla jääkreostusobjektid

2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade

Saaremaa vald moodustati 21. oktoobril 2017, mil ühinesid Kuressaare linna ning Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Salme, Torgu ja Valjala vallad. Valla piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri, piki Saaremaa rannikut. Omavalitsuse pindala on 2 718 km². 2024. a 1. jaanuari seisuga elas vallas erinevate andmebaaside põhjal 30 304 kuni 32 129 elanikku. Selline varieeruvus raskendab oluliselt ÜVK teenuse kasutajatest objektiivse ülevaatliku hinnangu andmist. Saaremaa vallas on kokku 436 asustusüksust: 1 linn, 9 alevikku (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) ja 427 küla. Vanusegruppide kaupa on elanike arv kõige suurem tööealiste ehk vanuses 15 – 64-aastaste seas, mis on 18 824 elanikku ehk 60% valla elanike koguarvust. 0 – 15-aastaseid noori ja lapsi elab Saaremaa vallas 4 739 ehk 15% elanikest. Vanemaealised, kes on vanuses 64- aastased ja vanemad oli 7 555 ehk 25%.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

29(171)

Saaremaa valla ja osavaldade rahvaarvu prognoos Vastavalt Saaremaa valla arengukavale langeb Saaremaa valla rahvaarv 120-140 inimest aastas, sest sündimus ja ränne kokku ei ületa surmade arvu1. Salme ja Torgu: rahvaarv kasvab veidi (70 inimest).Laste arv ja osatähtsus on kasvav. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks katulevikus. Kärla ja Mustjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-200 inimest). Laste arv piirkonnas tundub üsna püsiv, vanemaealiste hulk suureneb. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui see selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks. Lümanda ja Kihelkonna: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb veidi (-20 inimest). Laste arv tundub üsna püsiv, veidi kasvav. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui see selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks. Leisi: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-400 inimest). Sisserände vanusrühm on pigem hilisemkeskiga, millest tulenevalt lisandub rändest vähem lapsi ja laste arv on languses. Piirkonna elanikkond on keskmisest vanem. Kuressaare, Kaarma ja Pihtla: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-1 800 inimest). Noorte koolijärgne väljaränne on suur, lapsi ja pereealisi küll lisandub, kuid kokkuvõttes laste arv langeb. Piirkonna elanikkond on keskmisest noorem ja püsib selliselt kogu perioodi vältel. Orissaare, Pöide, Laimjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-350 inimest). Laste arv langeb veidi. Piirkonna elanikkond on keskmisest oluliselt vanem, vanemaealiste osatähtsus on kõige suurem ja kasvav. Valjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-300 inimest). Ränne piirkonda on tagasihoidlik ja negatiivne. Laste arv langeb kiiresti. Elanikkond vananeb kiiresti. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus seisuga 31.12.2023 Saaremaa vallas 2.23 inimest. Valla arengukava kohaselt on vallas ettevõtluse arendamiseks olemas põhiline vajalik infrastruktuur (haridus, tervishoid, kultuur ning ka teenindussfääri ettevõtlus), mis loob head eeldused edasiseks arenguks. Saare maakonnas on 2023. aasta seisuga registreeritud ligi 3720 ettevõtjat. Ettevõtlusvormi järgi jagunevad ettevõtted järgmiselt: aktsiaseltse 29, füüsilisest isikust ettevõtjaid 823, tulundusühinguid 13, osaühinguid 2 850, täisühinguid 4 ja usaldusühinguid 1. 2022. aastal oli kõige suurem osa tööjõust on hõivatud töötlevas tööstuses (2 531), jae- ja hulgikaubanduses (1 138), ehituses (1 111), majutuses ja toitluses (873) ning veonduses ja laonduses 575 inimest. Saare maakonna suurimad tööandjad ja töötajate arvud nendes ettevõtetes on: Saaremaa Tarbijate Ühistu (367 töötajat), OÜ SPA TOURS (347) osaühing Merinvest (327), Saaremaa Lihatööstus (233), Baltic Workboats (178), Ionix Systems OÜ (164) ja Ouman Estonia OÜ 160 töötajaga2.

1 Saaremaa valla arengukava 2025-2035 2 Saare maakonna ettevõtluskeskkonna ülevaade 2020-2022

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

30(171)

2.4 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime

Saaremaa valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Saare maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2017-2022. Tabel 11. Leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2017-2022

Aasta Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Saare maakond EUR/kuu 667 678 759 772 851 851 Kogu Eesti EUR/kuu 680 757 814 848 1 000 1 018

Andmed: Eesti Statistikaamet, ST08

Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Saare maakonnas 2022. aastal 851 eurot (vt eelolev tabel). Saare maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel madalam kui Eestis keskmiselt. Suur erinevus tuleb alates 2021. aastast, kui Eesti keskmine leibkonnaliikme sissetulek kasvab 18%, Saare maakonna keskmine leibkonnaliikme sissetulek kasvab ainult 10%. Saaremaa valla leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Saare maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosi aastateks 2023-2035 on konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Saaremaa valla leibkonnaliikme kuise netosissetuleku prognoosi aastateks 2024-2035. Tabel 12. Saaremaa valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2024-2035

INDIKAATOR Ühik 2024 2025 2027 2030 2035

Leibkonnaliikme netosissetulek Saaremaa vallas EUR/kuu 930 953 993 1 053 1 163

Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri. Täiendavalt on järgmises tabelis toodud 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust aastatel 2024-2035. Tabel 13. Maksimaalne aktsepteeritav kulu ÜVK-teenusele Saaremaa vallas aastatel 2024-2035

INDIKAATOR Ühik 2024 2025 2027 2030 2035

4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust EUR/kuu 37 38 40 42 47

Tabel 14. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2024. aastal Saaremaa vallas

Indikaator Ühik Näitaja Elanike arv Saaremaa vallas in 32 129 Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EUR/kuus 930 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust % 1,1%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

31(171)

2.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte

Saaremaa vallas haldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni AS Kuressaare Veevärk (äriregistri kood 10083079). AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts, kes opereerib Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallas. Alates 2017. aastast on AS Kuressaare Veevärk aktsionärideks: Saaremaa vald (98% aktsiatest), Muhu vald (1.2% aktsiatest) ja Ruhnu vald (0.8% aktsiatest). Ettevõtte põhitegevusaladeks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine kõigis maakonna kolmes vallas. Ettevõtte aktsiakapitali suurus on 30.06.2024.a. seisuga 12 617 152 eurot. AS Kuressaare Veevärk põhiülesanded on:

- kvaliteetse joogivee tagamine tarbija liitumispunktis ühisveevärgiga; - tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastitele; - keskkonnanõuetele vastavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse.

Ettevõtet juhib jooksvalt üheliikmeline juhatus. Üldjuhtimist korraldab, teostab järelevalvet, võtab vastu otsuseid olulistes ning strateegiliselt tähtsates küsimustes kolmeliikmeline nõukogu. Ettevõtte majandustegevuse tulude struktuur on olnud aastaid stabiilne, põhitegevuse tuludest moodustasid 2023.a. 28% veeteenuste müük, 67% kanaliteenuste müük ja 5% muud põhitegevusega seonduvad teenused ja tegevused. Teenuste mahu ja selleks osutamiseks tehtud kulude regionaalne struktuur on järjepidevalt stabiilne - kogumahust 77% moodustab Kuressaare teeninduspiirkond ja 23 % võrgustik maapiirkondades. 2023. aastal oli AS Kuressaare Veevärk müügi- ja muud tulud kokku (linn ja vallad kokku) 2,623 mln eurot ja ettevõtte kulud 3,982 mln eurot (millest kulum 1,612 mln eurot). Allolevas tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk peamised finantsnäitajad. Tabel 15. AS Kuressaare Veevärk olulisemad finantsnäitajad

Indikaator 2023 Likviidsuskordaja 5,20 Maksevalmiduse kordaja 3,78 Ostjate võlgnevuse laekumise periood päevades 26 Võlakordaja 7,59

Lähiaja prioriteediks on piirkonnas jätkusuutlikku ÜVK-teenuse pakkumine ning arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

32(171)

3 OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Vastavalt ÜVK seadusele on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt 10 m3/d ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla 10 m3/d või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.

3.1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus Saaremaa vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid järgmistes asulates: Tabel 16. ÜVK süsteem Saaremaa valla asulates

Jk nr Asukoht Reovee-

kogumisala ÜVK süsteem

1 Kuressaare linnas ja selle lähiümbruse asulates: Sikassaare külas, Kudjape alevikus, Laheküla külas Kuressaare veevarustus ja kanalisatsioon

2; 3 Kärla alevikus ja Mätasselja külas Sõmera ja Kärla veevarustus ja kanalisatsioon 4 Orissaare alevikus Orissaare veevarustus ja kanalisatsioon 5 Kihelkonna alevikus Kihelkonna veevarustus ja kanalisatsioon 6 Salme alevikus Salme veevarustus ja kanalisatsioon 7 Aste alevikus Aste veevarustus ja kanalisatsioon 8 Upa külas Upa veevarustus ja kanalisatsioon 9 Nasva alevikus Nasva veevarustus ja kanalisatsioon

10 Valjala alevikus Valjala veevarustus ja kanalisatsioon 11 Mändjala külas Mändjala kanalisatsioon 12 Kaali ja Kõlajala külas Kaali-Kõljala veevarustus ja kanalisatsioon 13 Leisi alevikus Leisi veevarustus ja kanalisatsioon 14 Mustjala külas Mustjala veevarustus ja kanalisatsioon 15 Karja külas Karja veevarustus ja kanalisatsioon 16 Pärsama külas Pärsama veevarustus ja kanalisatsioon 17 Aste külas Haamse veevarustus ja kanalisatsioon 18 Lümanda külas Lümanda veevarustus ja kanalisatsioon 19 Läätsa külas Läätsa veevarustus ja kanalisatsioon 20 Eikla ja Koidula külas Eikla veevarustus ja kanalisatsioon 21 Sandla külas Sandla veevarustus ja kanalisatsioon 22 Kärneri ja Tornimäe külas Tornimäe veevarustus ja kanalisatsioon 23 Püha ja Pihtla külas Püha veevarustus ja kanalisatsioon 24 Laimjala külas - veevarustus ja kanalisatsioon 25 Tagavere külas - veevarustus ja kanalisatsioon 26 Puka külas - kanalisatsioon 27 Käo ja Jõe külas - veevarustus ja kanalisatsioon 28 Veske külas - veevarustus ja kanalisatsioon 29 Koimla külas - veevarustus 30 Sakla külas - veevarustus

Valla vee-ettevõtjaks on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsustega AS Kuressaare Veevärk (otsuste koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest).

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

33(171)

Tabel 17. ÜVK-teenust tarbivate elanike arv

ÜVK piirkonna

jrk. nr ÜVK piirkond Elanike

arv*

Ühisveevärgiga liitunud elanike

Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike

arv** %*** arv** %*** 1 Kuressaare ja ümbrus 14 246 14 213 100% 14 063 99% 2 Sõmera ja Mätasselja 320 192 60% 236 74% 3 Orissaare 790 662 84% 680 86% 4 Kärla 281 248 88% 248 88% 5 Kihelkonna 355 238 67% 234 66% 6 Salme 422 345 82% 294 70% 7 Aste alevik 405 320 79% 318 79% 8 Upa 151 174 115% 152 101% 9 Nasva 354 299 84% 313 88%

10 Valjala 416 302 73% 274 66% 11 Mändjala 217 31 14% 31 14% 12 Kaali ja Kõlajala 256 168 66% 165 64% 13 Leisi 274 58 21% 53 19% 14 Mustjala 222 111 50% 118 53% 15 Karja 170 93 55% 92 54% 16 Pärsama 237 177 75% 181 76% 17 Aste küla 174 103 59% 109 63% 18 Lümanda 216 129 60% 122 56% 19 Läätsa 90 80 89% 71 79% 20 Eikla ja Koidula 128 55 43% 55 43% 21 Sandla 107 56 52% 61 57% 22 Kärneri ja Tornimäe 138 81 59% 83 60% 23 Püha ja Pihtla 186 31 17% 26 14% 24 Laimjala 88 58 66% 57 65% 25 Tagavere 100 73 73% 73 73% 26 Puka 23 0% 27 117% 27 Käo ja Jõe 85 56 66% 58 68% 28 Veske 45 41 91% 33 73% 29 Koimla 79 30 38% 0% 30 Sakla 85 22 26% 22 26%

Kokku 20 660 18 446 18 249 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- Vee-ettevõtja hinnang ***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele.

3.1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijad ja vooluhulgad Allolevas tabelis on toodud 2023a-l toodetud ja müüdud vee kogused. Vee kogused on esitatud aastaste vooluhulkade põhjal arvutatud keskmise ööpäevase vooluhulgana. Tabel 18. Veetarbimise ja -tootmise kogused 2023a-l (m3/d)

ÜVK piirkonna

jrk. nr ÜVK piirkond Reovee-

kogumisala

Veevarustus

Veetarve (m3/d) Arvestamata vesi*

Võrku juhitud

vooluhulk Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d)

1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare 883 677 1 560 511 25% 2 071 2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera 15 16 31 4 12% 35 3 Orissaare Orissaare 48 19 67 8 11% 75 4 Kärla Kärla 17 3 20 3 12% 23 5 Kihelkonna Kihelkonna 17 6 24 2 8% 26

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

34(171)

ÜVK piirkonna

jrk. nr ÜVK piirkond Reovee-

kogumisala

Veevarustus

Veetarve (m3/d) Arvestamata vesi*

Võrku juhitud

vooluhulk Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d)

6 Salme Salme 25 20 45 3 5% 48 7 Aste alevik Aste 22 5 26 3 10% 29 8 Upa Upa 7 11 18 6 25% 24 9 Nasva Nasva 17 5 22 5 18% 27

10 Valjala Valjala 20 7 26 3 10% 30 11 Mändjala Mändjala 3 0 3 1 18% 4 12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala 11 3 14 2 10% 16 13 Leisi Leisi 5 8 13 3 17% 16 14 Mustjala Mustjala 8 2 10 2 19% 12 15 Karja Karja 6 10 16 0 0% 16 16 Pärsama Pärsama 12 5 17 0 2% 17 17 Aste küla Haamse 8 0 8 0 2% 8 18 Lümanda Lümanda 8 3 12 4 27% 16 19 Läätsa Läätsa 7 4 10 1 5% 11 20 Eikla ja Koidula Eikla 4 0 4 1 13% 5 21 Sandla Sandla 4 1 6 3 35% 9 22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe 6 2 8 0 2% 8 23 Püha ja Pihtla Püha 3 1 4 2 35% 6 24 Laimjala - 4 0 4 0 1% 4 25 Tagavere - 5 0 5 1 22% 6 26 Puka - 27 Käo ja Jõe - 3 0 3 1 14% 4 28 Veske - 2 0 2 0 0% 2 29 Koimla - 2 0 2 0 4% 3 30 Sakla - 1 0 1 0 0% 1

Kokku 1 172 811 1 983 567 2 550 Märkused: *- Arvestamata vee koguse moodustavad lekked torustikust, tehnoloogiline vesi, torustike hoolduseks kuluv vesi, omavoliline veetarbimine, veevõrgust võetud tulekustutusvesi.

Allolevas tabelis on toodud 2023a-l müüdud ja reoveepuhastisse juhitud kanalisatsiooni kogused. Kanalisatsiooni kogused on esitatud aastaste vooluhulkade põhjal arvutatud keskmise ööpäevase vooluhulgana.

ÜVK piirkonna

jrk. nr ÜVK piirkond Reovee-

kogumisala

Kanalisatsioon

Reoveekogus (m3/d) Infiltratsioon* Puhastile

juhitud vooluhulk

Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d) 1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare 872 901 1 773 2 544 59% 4 317 2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera 13 14 27 42 61% 69 3 Orissaare Orissaare 47 17 64 48 43% 112 4 Kärla Kärla 17 3 20 31 61% 52 5 Kihelkonna Kihelkonna 16 6 22 41 66% 63 6 Salme Salme 22 6 28 11 29% 39 7 Aste alevik Aste 21 3 25 36 59% 60 8 Upa Upa 7 11 18 25 59% 43 9 Nasva Nasva 18 30 48 19 29% 67

10 Valjala Valjala 19 7 26 23 47% 49 11 Mändjala Mändjala 4 10 14 6 29% 20 12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala 11 3 14 19 57% 33 13 Leisi Leisi 4 6 10 4 28% 14 14 Mustjala Mustjala 8 2 10 16 61% 26 15 Karja Karja 6 9 15 40 73% 55 16 Pärsama Pärsama 12 5 17 102 86% 119

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

35(171)

ÜVK piirkonna

jrk. nr ÜVK piirkond Reovee-

kogumisala

Kanalisatsioon

Reoveekogus (m3/d) Infiltratsioon* Puhastile

juhitud vooluhulk

Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d) 17 Aste küla Haamse 8 0 8 28 78% 36 18 Lümanda Lümanda 8 2 10 51 83% 61 19 Läätsa Läätsa 4 24 28 11 29% 39 20 Eikla ja Koidula Eikla 4 0 4 2 31% 6 21 Sandla Sandla 5 1 6 0 6% 6 22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe 6 3 9 3 26% 12 23 Püha ja Pihtla Püha 3 0 3 1 20% 4 24 Laimjala - 4 0 4 2 30% 6 25 Tagavere - 4 0 5 2 29% 7 26 Puka - 2 0 2 0 10% 2 27 Käo ja Jõe - 3 0 3 40 92% 44 28 Veske - 2 0 2 0 10% 2 29 Koimla - 30 Sakla -

Kokku 1 148 1 066 2 214 3 148 5 362 Märkused: Infiltratsioonivee moodustavad kaevude ja/või torustiku ebatihedusest tingitud torustikku sattunud pinnasevesi ning torustikku juhitud sademe- ja drenaaživesi.

Juriidiliste tarbijate grupi (Jur.) moodustavad munitsipaalasutused (sh ka koolid ja lasteaiad) ning ettevõtted. Allolevatel diagrammidel on toodud 2023a müüdud vee- ja kanalisatsioonikoguste järgi klienditüüpide osakaal.

61%

39%

Elanikud (eramud+kortermajad)

Munitsipaalasutused + ettevõtted

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

36(171)

Diagramm 1. Müüdud veekoguste jaotus klienditüüpide lõikes

Diagramm 2. Müüdud kanalisatsioonikoguste jaotus klienditüüpide lõikes

Ettevõtete osakaal tarbitud vee- ja kanalisatsioonikoguste mahust on suhteliselt väike. Suurem osa vee- ja kanalisatsioonikogusest tarbivad toiduainete tootmisega tegelevad ettevõtted. Neist omakorda suurima tarbimisega on piimatoodete tootmisega tegelev ja Kuressaares asuv Saaremaa Piimatööstus AS. Allolevatel diagrammidel on toodud ülevaade ettevõtete vee- ja kanalisatsioonikoguste osakaalust nende tegevusalade lõikes.

54%

46%

Elanikud (eramud+kortermajad)

Munitsipaalasutused + ettevõtted

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

37(171)

Diagramm 3. Veeklientidest ettevõtete veekoguste jaotus ettevõtete tegevusalade lõikes

Diagramm 4. Kanalisatsiooniklientidest ettevõtete kanalisatsioonikoguste jaotus ettevõtete tegevusalade lõikes

3.1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised Allolevas tabelis on toodud Saaremaa vallas asuvate AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvate olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste maht.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

38(171)

Tabel 19. Saaremaa vallas vee-ettevõtjatele kuuluvate ÜVK ehitiste maht

ÜVK prk. jrk. nr

ÜVK piirkond Reovee- kogumisala

Veevarustus Kanalisatsioon

Torustik Puurkaev- pumpla

Vee- töötlus

II astme

pumpla

Torustik Pumpla PuhastiIsev. Surv. Kokku

m tk tk Tk m m m tk tk 1 Kuressaare ja

ümbrus Kuressaare 150 835 5 1 1 104 835 30 092 134 926 41 1

2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera 4 943 1) 1) 1) 2 876 2 574 5 450 4 1)

3 Orissaare Orissaare 19 956 1 1 1 9 403 1 820 11 223 12 1 4 Kärla Kärla 4 555 2 1 1 3 301 937 4 238 6 1 5 Kihelkonna Kihelkonna 5 401 2 2 4 854 4 854 1 1 6 Salme Salme 16 236 2 1 1 3 270 1 004 4 274 4 1 7 Aste alevik Aste 8 255 1 1 1 2 722 797 3 519 3 1 8 Upa Upa 3 324 3) 3) 3) 43 3 037 3 081 1 3)

9 Nasva Nasva 8 820 2 2 7 654 3 593 11 247 14 2)

10 Valjala Valjala 7 198 2 1 5 428 1 816 7 244 10 1 11 Mändjala Mändjala 3 000 4) 4) 869 126 995 2 2)

12 Kaali ja Kõlajala

Kaali- Kõljala 2 683 2 1 1 2 233 658 2 891 3 1

13 Leisi Leisi 1 375 1 1 943 264 1 207 1 1 14 Mustjala Mustjala 1 655 1 789 867 1 656 4 1 15 Karja Karja 1 556 1 1 1 900 132 2 031 1 1 16 Pärsama Pärsama 2 039 1 1 1 699 343 2 042 2 1 17 Aste küla Haamse 1 493 1 1 1 232 223 1 454 1 1 18 Lümanda Lümanda 1 757 1 1 1 258 594 1 853 2 1 19 Läätsa Läätsa 1 069 5) 972 972 2)

20 Eikla ja Koidula Eikla 2 071 1 1 623 409 1 031 1 1 21 Sandla Sandla 746 1 1 909 449 1 358 1 1

22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe 1 042 1 1 1 1 776 279 2 054 1 1

23 Püha ja Pihtla Püha 1 798 1 1 870 391 1 261 1 1 24 Laimjala - 1 213 1 1 584 59 644 1 1 25 Tagavere - 1 907 1 1 1 1 656 316 1 972 2 1 26 Puka - 70 70 1 27 Käo ja Jõe - 2 438 1 1 751 630 1 382 1 1 28 Veske - 129 1 1 389 389 1 29 Koimla - 2 974 1 1 30 Sakla - 91 1

Tansiit6) - 339 12 391 12 730 3 260 558 35 25 8 164 323 63 800 228 123 123 23

Märkused: 1) On ühendatud Kärla ÜVK piirkonna ÜVK süsteemiga 2) Reovesi juhitakse Salme ÜVK piirkonna reoveepuhastisse 3) On ühendatud Kuressaare ÜVK piirkonna ÜVK süsteemiga 4) On ühendatud Nasva ÜVK piirkonna ÜV süsteemiga 5) On ühendatud Salme ÜVK piirkonna ÜV süsteemiga 6) Nasva; Mändjala; Salme piirkondade transiittorustik reovee juhtimiseks Läätsa reoveepuhastisse

3.2 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevõtukoht peab üldjuhul tagama veekoguse võtmise vooluhulgaga 10 l/s 3 tunni jooksul (ehk mahuliselt 108m³). Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ja kasutamist ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Üldjuhul ei tohiks tiheasustuspiirkonnas tuletõrje veevõtukoht (kas hüdrant, mahuti või looduslik veevõtukoht) jääda ehitisest kaugemale kui 100 m, kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib see vahemaa olla kuni 150 m. Lähtuvalt soovitustest ei tohiks joogivesi reservuaaris ilma veevahetuseta seista üle 10 tunni. Seega väikeasulates ei ole

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

39(171)

võimalik kasutada ühisveevärki kustutusvee allikana va juhul kui ühisveevärgist toimub vaid tuletõrjemahuti täitmine ning mahutis olevat vett ei suunata tagasi tarbeveevõrku. Sellistes väikeasulates tuleb tuletõrje veevarustus lahendada eraldiseisva süsteemina, so mahutite või looduslike veevõtukohtade abil. Saaremaa valla tuletõrje veevarustus on lahendatud suures osas tuletõrje veemahutite ja/või looduslike veevõtukohtade baasil. Otse ühisveevärgi võrgust saab hüdrantide abil normidele vastavate tingimuste kohaselt tulekustutusvett võtta Kuressaare linna ja Orissaare aleviku veevõrgust. Hüdrandid ja veevõtukohad on kantud ka joonistele.

3.3 Sademeveekanalisatsioon

Saaremaa valla asulates, va Kuressaare linn, lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Teedelt toimub sademevee ära juhtimine kraavide abil või juhitakse see tee kõrval olevale haljasalale, kus see imbub pinnasesse. Erakinnistutelt sademevee ära juhtimise võimalus puudub, mistõttu kinnistu sademeveed immutatakse kinnistu piires pinnasesse. Enamustes väikeasulates on levinud korruselamute drenaaživee juhtimine kanalisatsiooni. See küll koormab kanalisatsioonisüsteemi ja häirib reoveepuhasti tööd, kuid käesoleva arendamise kavaga ei nähta ette väikeasulatesse sademeveesüsteemide rajamist. Sademeveesüsteemid on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks Kuressaare reoveekogumisala piires. Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ära juhtimise kraavitus ulatub osaliselt ka väljaspoole Kuressaare linna ning vajab rekonstrueerimist/puhastamist. Linna ümbruse sademe- ja liigvee ära juhtimiseks kasutatakse enamasti lahtiseid kuivenduskraave, millede eesvooluks on Kudjape peakraav, mis suubub Põduste jõkke. Kudjape peakraav on täis kasvanud ja ei võta üleujutusi tekitamata kogu piirkonna vett vastu. Käesoleva arendamise kavaga ongi ette nähtud ligi 3,6 km pikkuses peakraavi korrastamist. Valla kõige liigniiskemad ja seega ka sademevee osas kõige problemaatilisemad piirkonnad on:

 Kudjape aleviku Sepamaa lahe ääres paiknev asula lõunaosa tihehoonestusega ala ja tulevikus rajatavad hoonestatavad alad. Olemasolev vana kraavitus on kohati täis settinud ja selle efektiivsus on väike. Tulevikus, kui piirkonnas hakkab toimuma elamuarendus, on vajalik ette näha olemasolevate kraavide korrastus.

 Nasva alevikus on maapinna absoluutkõrgused valdavalt 0.80….1.40 m vahemikus, mistõttu on asulas liigveeprobleem. Paljudel juhtudel on elanikud oma krundil maapinna tõstmiseks tiike kaevanud ja pinnase krundile laiali ajanud. Ka valla poolt on rajatud, puhastatud ja laiendatud üle 3,3km kraave ja truupe. Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud kraavide korrastamise ja rajamise jätkamist ca 2 km ulatuses.

 Mändjala ja Keskranna külades kasutatakse lahtist kraavitust, mis enamasti suubuvad elamualal asuvatesse, maapinna tõstmiseks kaevatud tiikidesse. Kraavituse ühendust merega piirab Kuressaare-Sõrve maantee ja rannavall.

3.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse riskid

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning hädaolukorra seadus käsitlevead vee- ja kanalisatsiooniteenusega osutamist enam kui 10 000 elanikule elutähtsa teenusena. Alljärgnevalt on toodud ülevaade ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevust ohustavatest riskidest koos nende maandamise meetmetega.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

40(171)

Tabel 20. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevust ohustavad riskid ja nende maandamise meetmed

Riski nimetus Kirjeldus Meetmed riskide maandamiseks

Elektrikatkestused

Lakkab joogivee pumpamine veevõrku- puudub joogi- ja tarbevesi Kanalisatsiooni ülepumplad ei tööta- tekivad lokaalsed reostused Reoveepuhastusjaam seiskub- suubla reostus

Dubleeritud toited elektrivõrgust, elektrigeneraatorite olemasolu, mobiilsete joogiveepaakide olemasolu, võimekus kanalisatsiooni paakautodega tühjendada.

Üleujutused

Valingvihmade ja merevee taseme tõusu korral ujutatakse üle kanalisatsioonisüsteem, tekib ülekoormus reoveepuhastile

Sademeveesüsteemide laiendamine, sademevee ülevoolude rajamine.

Veekvaliteedi probleemid

Lokaalse reostuse või veetöötlusprobleemide tõttu halveneb joogivesi- tekib oht inimeste tervisele

Veetöötluse ja torustike veekvaliteedi pidev seire. Mobiilsete joogiveepaakide olemasolu.

Veetorustiku lekked

Magistraaltorustike lekete korral vee surve ja tarne probleemid.

Vee ringvõrgu arendamine, tehniline võimekus avariidele operatiivselt reageerida.

Kanalitorustike lekked

Magistraaltorustike lekete korral tekivad lokaalsed reostused

Tehniline võimekus avariidele operatiivselt reageerida

Küberturvalisuse probleemid

Küberrünnaku tulemusel halvatakse oluliste automaatikasüsteemide töö.

Küberturvalisuse valdkonna pidev kaasajastamine. Automaatikasüsteemide manuaalse juhtimise võimekus.

3.5 Piirkonna põhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade

3.5.1 Kuressaare reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kuressaare linna, Kudjape aleviku, Sikassaare küla ja Laheküla territooriumil asuva Kuressaare reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähiala olemasolevaid ühisveevarustus-, -kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni süsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kuressaare RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 21. Kuressaare RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kuressaare linn 13 197

14 213 14 063 100% 99% Kudjape alevik 711 Sikassaare küla 55 Laheküla 283 Kokku 14 246

Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kuressaare RKA piirkonnas on lisaks kinnistutele, kus asuvad munitsipaalasutused, ka kinnistud, kus tegutsevad Saaremaa Piimatööstus, Saaremaa Lihatööstus, OÜ Saaremaa DeliFood (piimatoodete tootmine) ning korteriühistud.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

41(171)

3.5.1.1 Veevarustus

Kuressaare RKA ühisveevärgisüsteemiga on ühendatud ka Upa RKA veevärk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 22. Kuressaare RKA ja Upa RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Kuressaare RKA Upa RKA Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 764 404 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 569 337 6 505 575 842

sh. elanike veetarve m3/a 322 126 2 665 324 791 sh. eramud m3/a 118 399 2 665 121 064 sh. kortermajad m3/a 203 727 0 203 727

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 226 556 3 840 230 396 sh. ettevõtete veetarve m3/a 20 655 0 20 655

Arvestamata vesi m3/a 188 562 % 25%

3.5.1.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam

Kuressaare RKA ühisveevärgisüsteem saab joogivee Ansi külas asuvatest Tõlli-Ansi veehaarde neljast puurkaevust, mis ammutavad vett Siluri Saaremaa põhjaveekogumist (09§2019). Väljapumbatud vesi juhitakse Laheküla külas asuvasse Unimäe veepuhastusjaama. Laheküla külas paikneb veel lisaks Unimäel veehaare, mis praegusel ajal on reservis ning seda kasutatakse vaid avariide korral. Tabel 23. Kuressaare RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Tõlli veehaare Unimäe veehaare

Puurkaev Tõlli kaev nr 1 Tõlli kaev nr 2 Tõlli kaev nr 3 Tõlli kaev nr 4 III pk Puurkaevu katastri nr 8664 8665 8666 8667 8656 Puurkaevu passi nr 5611-1 5611-2 761 762 4796-3A Puurkaevu puurimise aasta 1986 1986 1974 1974 1979 Puurkaevu põhjaveekiht S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S) Puurkaevu sügavus (m) 40 39 50 50 25 Lubatud veevõtt (m³/a) 2 764 800 169 200 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 764 404 Puurkaevu sanitaarkaitseala

200 m 200 m 200 m 200 m 200 m on tagatud on tagatud on tagatud on tagatud on tagatud

Pumpla ja veetöötlus Unimäe VTJ rajatud 1985 rekonstrueeritud 1996, 2012 reservtoite generaator olemas SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp liivafiltrid max tootvus qmax= 200 m³/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool kraav

Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline

surve reguleerimine II astme pumbad 4xTP 100-480/2 30kW sagedusmuunduritega

mahuti(d) 2x1000 m3

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

42(171)

Veehaarde nimetus: Tõlli veehaare Unimäe veehaare

Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) Rahuldav veetöötlus Hea II astme pumpla ja mahuti(d) Hea

hoone Hea seadmed ja torustik Hea elekter-automaatika Hea

Kuressaare ja Upa RKAde veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. Vastavalt vee-ettevõtjale väljastatud keskkonnaloas (vt ka Tabel 4, lk 15) esitatud tingimustele, tuleb Kuressaare ühisveevarustuse puurkaevude seiret teostada iga kolme aasta tagant. Viimase põhjaveehaarete seire käigus tehtud veeanalüüside tulemustest selgub, et puurkaevudest pumbatav toorvesi vastab suures osas joogivee nõuetele (piirnormide alus: Sotsiaalministri määrus nr. 61, 24.09.2019 „Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“). Puurkaevu nr 8656 toorvees on mõõdetud ülenormatiivset üldraua sisaldust. Puurkaevudest pumbatav toorvesi juhitakse läbi veetöötlusseadmete. Peale veetöötlust vastab võrku juhitav vesi määruses toodud nõuetele.

3.5.1.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Kuressaare RKA ühisveevärgi süsteemis (ilma Upa RKA veevõrguta) on ca 150,8 km tarbeveetorustikke. Sellest ca 18,3 km on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kuressaare RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.1.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Kuressaare RKA tuletõrjeveevarustus on korraldatud Unimäe veetöötlusjaam-pumpla hoones asuva II-astme pumpla ning tuletõrjehüdrantide abil. Pumplas asub lisaks tavarõhupumpadele ka üks kõrgsurvepump. Kuressaare RKA-l asub kokku 250 tuletõrjehüdranti, mis on paigaldatud De110-315 mõõdus joogiveetorustikule. Kuressaare RKA tuletõrjeveevarustus on heas seisukorras, lähima 12a jooksul on kavas asendada 60 hüdranti (so 24%).

3.5.1.2 Kanalisatsioon

Kuressaare RKA kanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud ka Upa RKA kanalisatsioonisüsteem. Kuna piirkondadest tulevat kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 24. Kuressaare RKA ja Upa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Kuressaare RKA Upa RKA Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 1 575 683 Müüdud reoveekogus m3/a 647 094 6 432 653 526

sh. elanike reoveekogus m3/a 318 268 2 391 320 659

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

43(171)

Näitaja Ühik Reoveekogused Kuressaare RKA Upa RKA Kokku

sh. eramud m3/a 114 797 2 391 117 188 sh. kortermajad m3/a 203 471 0 203 471

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 305 212 4 041 309 253 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 23 614 0 23 614

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 922 157 % 59%

3.5.1.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis (ilma Upa RKA kanalisatsioonivõrguta) on ca 135 km torustikke (105 km isevoolseid ja 30 km survelisi). Sellest ca 22,7 km (so 17%) (isevoolseid 9,3 km (9%) ja 13,4 km (45%)) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

44(171)

3.5.1.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 25. Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonipumplad

Nr Pumpla nim. Asukoht Pumba tootja Pumba tüüp Pumpade

arv KW H (m) Q (l/s) Q (m3/h) Imp. Im=A Anno Pumpla- konstr.

Torustik ja seadmed

Elekter- autom.

Mahuti/ teenindusosa

Maapealne osa

1 Pikk Ringtee 17 ABS Pumps XFP150G-CB1,5 3 11.0 23.5 100 360 CB 23.4 1998 Ehitis/bet. hea hea hea hea 2 Marienthali Karikakra tn 12 ABS Pumps XFP150J-CH2-P 3 30.0 20.0 83 298 CB 56 1998 Ehitis/bet. hea rahuldav hea hea 3 Põduste Paju tn 2a ABS Pumps XFP150J-CH2-P 2 37.0 27.0 95 342 CB 68.1 1998 Ehitis/klp. rahuldav rahuldav rahuldav rahuldav 4 Aia Aia tn 55b ABS Pumps xfp100E-CB1,5pe40 2 4.0 8.2 22 78 CB 7.4 1998 Ehitis/bet. hea hea rahuldav hea 5 Luha Luha tn L2 ABS Pumps AFP0831M15/4 2 2.0 9.1 23 83 V 5.4 1999 Klaasplast hea hea hea puudub 6 Tuulte-roos Merikotka tn 10a ABS Pumps AFP 1032M60/4 2 7.2 11.5 16 56 V 12.8 1998 Ehitis/bet. rahuldav rahuldav rahuldav rahuldav 7 Abaja Töö/Abaja tn ristmik ABS Pumps AFP 0844 M110/2 2 11.0 32.0 15 54 CB 22.4 1999 Klaasplast rahuldav rahuldav rahuldav puudub 8 Eha Eha/Ida ristmik Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 6.0 9 32 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub 9 Veski Veski põik 3 ABS Pumps AFP 0834M110/2 2 11.0 32.0 15 54 V 22.4 1998 Ehitis/bet. hea hea rahuldav hea

10 Allee Allee tn Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 4.0 6 22 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub 11 Tuule Tuule/Talve ristmik Grundfos S1174H1A511 2 17.0 26.0 30 108 1CB 40 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub 12 Nooruse Nooruse tn ABS Pumps AFP 0841M15/4 2 2.0 4.5 9 32 CB 5.8 1999 Klaasplast hea hea rahuldav puudub 13 Teine KG Kaevu põik 5 ABS Pumps AFP 1042M60/4 2 7.2 15.5 10 37 1CB 11.5 1998 Klaasplast rahuldav rahuldav rahuldav puudub 14 Kevade Kevade/Vahe ristmik Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 5.0 7 25 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea hea puudub 15 Kaare Arhiivi tn 12 ABS Pumps AFP 1042,1M60/4 2 7.2 15.5 10 36 CB 12.8 1998 Klaasplast hea hea hea puudub 16 Pihtlatee Pihtla tee L4 ABS Pumps xfp100E-CB1,5pe40 2 4.0 16.0 38 137 CB 8.4 2012 Pem.plast rahuldav rahuldav mitterahuldav puudub 17 Ida-Niit Niidu tn 1a ABS Pumps AFP 1032M60/4 2 7.2 12.5 11 39 CB 12.8 1998 Betoon rahuldav rahuldav rahuldav puudub 18 Smuuli J. Smuuli tn 37 ABS Pumps XFP100E-CB1,3pe60 2 6.0 20.0 47 168 CB 13.6 2012 Pem.plast hea hea hea puudub 19 Raiekivi Raiekivi tee 2 Grundfos SV014C150B 2 1.7 10.0 2 7 SV 4.4 2006 Klaasplast hea hea hea puudub 20 Põhja Põhja tn/Kadaka tn ristmikul Grundfos SV024BID501P 2 1.7 5.0 9 32 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea hea puudub 21 Kalevi-Põik Kalevi põik 8 Grundfos SV014BD501P 2 1.7 8.8 18 65 SV 4.3 2003 Betoon rahuldav hea rahuldav puudub 22 Valguse Valguse tn Grundfos SV014BD501P 2 1.7 8.8 7 24 SV 4.3 2004 Pem.plast hea hea hea puudub 23 Ranna Supluse pst (Kalda pst 1) Grundfos SV014C150B 2 1.7 9.0 18 65 V 4.4 2005 Klaasplast hea hea hea puudub 24 Golf Merikotka tn 10 Grundfos SV 014CU50B 2 1.7 9.0 16 58 V 4.4 2006 Klaasplast hea hea hea puudub 25 Luige Merikotka tn/Luige tn ristmikul ABS Pumps AFP0831M30 2 3.0 7.0 15 52 V 7 2007 Klaasplast hea hea hea puudub 26 Lahe tee Lahe tee 10 ABS Pumps AFP0842/M40 2 4.0 20.3 25 89 KB 5.1 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub 27 Kellu Kihelkonna mnt L2/Koondise põik ristmikul Grundfos Sev 80.80.13.4, 2 1.3 8.7 18 65 V 3.8 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub 28 Heina Heina tn L2 Grundfos Sev80.80.11.4,5 2 1.1 7.1 16 58 V 2.8 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub 29 Tehnika Tehnika tn L1/Kalevi tn ristmikul Grundfos Sev80.80.11.4,5 2 1.1 7.1 16 58 V 2.8 2008 Kl.plast hea hea rahuldav puudub 30 Metsamajand Kibuvitsa tn (7/9 piiril) ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2010 Pem.plast hea hea hea puudub 31 Tori Aia tn L1 (Lootsi tn (19 loodenurgas)) ABS Pumps AS0831.205-S22 2 2.9 10.8 25 90 V 5.2 2013 Pem.plast hea hea hea puudub 32 Staadioni Staadioni tn ABS Pumps AS0831.205-S22 2 2.9 10.8 25 90 V 5.2 2013 Pem.plast hea hea hea puudub 33 Maie Pähklimetsa tee; Lausemetsa Kudjape ABS Pumps AFP0831,3M15 2 2 9.1 2 7 V 4.7 2008 Kl.plast hea hea hea puudub 34 Kudjape Ülepumpamisjaama (Mereranna tee) Kudjape Grundfos SV044CH1501P 2 4.2 1.0 8 29 SV 10.4 2002 Betoon rahuldav hea rahuldav puudub 35 Mündi Mündi tn Piiri Kudjape ABS Pumps AS0840 S17EX 2 1.7 16.0 16 58 CB 4 2007 Pem.plast hea hea hea puudub 36 Kannikese Kannikese tn T3/ Kummeli tn ristmik Kudjape ABS Pumps Afp0831,2S22/4 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2007 Pem.plast hea hea hea puudub 37 Maku Rannaotsa/Kannikese T4 ristmikul Kudjape ABS Pumps AS0830.186-S13/4 2 1.3 9.8 12 45 V 3.6 2017 Pem.plast hea hea hea puudub 38 Liivi Ehitaja tee (3 lähedal) Ringtee nurgal Laheküla ABS Pumps AFP0842,1/M40 2 4.0 20.3 25 89 KB 8.3 2009 Pem.plast hea hea hea puudub 39 Laheküla Lillevälja Laheküla ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2009 Pem.plast hea hea hea puudub 40 Lahevere Lahevere tee Kudjape ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 2022 hea hea hea puudub 41 Sepavere Sepavere tee Kudjape ABS Pumps AFP0831,2S23 2 2.2 10.8 25 90 2022 hea hea hea puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

45(171)

3.5.1.2.3 Reoveepuhasti

Kuressaare RKA reoveepuhastisse juhitakse ka Upa RKA kanalisatsioon. Tabel 26. Kuressaare ja Upa RKAde reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Kullimäe RVP kood PUH0740130

Rajatud 1991 Rekonstrueeritud 2001, 2003, 2009-2011, 2014

Puhastusseadme tüüp 2 paralleelselt töötavat blokki:

1. SBR blokk (aktiivmuda); 2. BNR-blokk (bioloogilise toitaine eraldus)

Proj. reostuskoormus 50 000 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas

Reoveesette käitlus Anaeroobne kääritamine koos veetustamisega tsentrifuugide abil. Kompostimine.

Kuja 200m tagatud: ei/jah jah

Väljalaskme nimetus Kuressaare reoveepuhasti kood SA013

Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand kood VEE3406010

Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi Seisukorra hinnang:

Hoone hea Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub

Kullimäe reoveepuhasti tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades. Kullimäe reoveepuhastist väljuvas heitvees mõõdeti 2023a jooksul veeloas lubatud saasteainete koguste ületusi kolmel korral: Tabel 27. Kullimäe RVP heitvee ülenormatiivsed tulemused 2023a jooksul

Näitaja Ühik Tulemus Piirnorm veeloas03.05.2023 08.06.2023 30.11.2023

Üldlämmastik mgN/l 20 20 15 Üldfosfor mgP/l 0.53 0.5

3.5.1.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 28. Kullimäe RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Kullimäe reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 50 m3/d 2023a purgitud kogus 2 818 m3/a Seisukorra hinnang hea

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

46(171)

3.5.1.2.3.2 Suubla

Tabel 29. Kullimäe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Kuressaare reoveepuhasti kood SA013

Reoveepuhasti nimetus Kuressaare reoveepuhasti kood PUH0740130

Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand kood VEE3406010

Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi kood EE_17

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6454246, Y: 411681

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega

määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või

elupaigana kaitstav veekogu) Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 3 200 000

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 1 594 163

Omaseire sagedus Üks kord kuus Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.1.3 Sademeveekanalisatsioon

Sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme on rajatud linnas nii ühis- kui lahkvoolsetena peamiselt alates 1960-ndatest aastatest koos intensiivse elamu- ja tööstusehitusega. Mõningal määral (täpsed andmed puuduvad) on neid rajatud ka varem. Torustike rajamisel on kasutatud enamasti keraamilisi, asbotsement, betoon- ja malmtorusid läbimõõdus DN 100 – 700 mm. Kuressaare linnas on sademeveetorustike ligikaudu 44 km, drenaažitorustikke ligikaudu 10 km ja kraave 19 km. Kuressaare kesklinna sademeveed on osaliselt juhitud ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Kuressaare linna reoveepumplatest neljal on avariiülevool, mis suurte sadude ajal tagab reoveepumplate töö:

1. Aia reoveepumpla; 2. Põduste reoveepumpla; 3. Marientali reoveepumpla; 4. Ringi reoveepumpla.

3.5.1.3.1 Valgalad

Kuressaare linna kogutud sademeveed suunatakse kaheksasse erinevasse suublasse, milleks on: Kudjape peakraav, Põduste jõgi, Sepamaa laht, Kuressaare linnuse vallikraav, Kuressaare laht, Laidunina-Roomassaare rand, Abruka – Suur- Tulpe rand ja Linnulaht. Valgalal on mitu sademevee väljalasku, mis on joonisel tähistatud väljalasu koodiga. Mõned väljalasud jagunevad veel omakorda alamväljalaskudeks.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

47(171)

Alloleval skeemil on toodud Kuressaare linna sademevee valgalade nummerdatud skeem.

Joonis 8. Kuressaare linna sademevee valgalade jaotuse skeem

Järgnevalt on kirjeldatud iga valgala suubla põhiselt. Nummerduses on lähtutud skeemil toodud valgalade numeratsioonist.

1. Kudjape peakraavi valgala (1) Valgala paikneb Kuressaare linna lõunaosas hõlmates ala peakraavi suubumisest Põduste jõkke kuni Kuressaare teeni. Lisaks hõlmab valgala osaliselt Ringtee, Kalevi, Kuivastu, Lehe ja Loo tänavaid ning Marientali teed. Kudjape peakraavi valgala suuruseks on ligikaudu 174,4 ha.

2. Põduste jõe valgala (2) Valgala hõlmab Kuressaare linna lääneosa ning ala põhjapiir ühtib Kudjape peakraavi valgala piiriga ning lõunapiiriks on Kuressaare laht. Valgalasse kuuluvad osaliselt Ringtee, Pikk, Tehnika, Kalevi, Juhan Smuuli, Martin Körberi, Hariduse, Garnisoni, Komandandi, Tallinna, Pärna, Vallimaa, Kohtu, Põhja, Lootsi, Mere, Kotkapoja ja Heina tänavad ning Kihelkonna mnt. Täies ulatuses kuuluvad valgalasse järgmised tänavad: Sepa, Rootsi, Metsa, Traktori, Kingu, Rehe, Ravila, Kastani, Aia ja Luha tänavad. Põduste jõe valgala suuruseks on ligikaudu 476,7 ha.

3. Sepamaa lahe valgala (3) Valgala paiknev linna ida- ja kaguosas ning on linna suurim valgala. Sepamaa lahe valgala hõlmab järgmisi tänavaid: Kadaka, Nurme, Ristiku, Odra, Juhan Smuuli, Talli, Tallinna, Niidu, Kevade, Raudtee, Eha, Piiri, Karja, Raja, Ida, Õie, Kaare, Arhiivi, Kullerkupu, Kelluka ja Kannikese tänavad ning Pihtla tee. Sepamaa lahe valgala suuruseks on ligikaudu 558,4 ha.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

48(171)

4. Kuressaare linnuse vallikraavi valgala (4) Valgala paikneb linna keskosas ning hõlmab linnuse vallikraavi ning Pärna, Allee, Uus, August Kitzberg, Kitsas ja Raekoja tänavaid. Kuressaare linnuse vallikraavi valgala pindalaks on ligikaudu 43,7 ha.

5. Kuressaare lahe valgala (5) Valgala asub linna lõunaosas ning hõlmab ala kesklinnast kuni Kuressaare laheni. Ala kulgeb piki Kuressaare lahe rannajoont. Valgala hõlmab järgmisi tänavaid: Transvaali, Koidu, Kevade, Talve, Nooruse, Tuule, Nooruse, Loojangu, Saue, Kivi, Roomassaare, Uus-Roomassaare, Sügise, Kungla, Suve, Vahe, Kaevu, Jaama, Karja, Vete, Pikk, Kauba, Tali, Suur-Põllu, Sadama, Pikk, Pargi, Abaja ja Ranna tänavad ning Pihtla tee. Kuressaare lahe valgala pindalaks on ligikaudu 413,7 ha.

6. Laidunina – Roomassaare ranna valgala (6) Valgala paikneb Laidunina-Roomassaare ranna juures linna lõunaosas. Sademeveesüsteemid on rajatud valgala idaosasse, ülejäänud alal sademeveesüsteeme arendatud ei ole. Ala lääneosas paikneb Kuressaare linna reoveepuhasti. Laidunina – Roomassaare ranna valgala pindala on ligikaudu 37,7 ha.

7. Abruka – Suur-Tulpe ranna valgala (7) Valgala paikneb Abruka – Suur-Tulpe ranna juures linna lõunatipus. Suures osas valgalast ei ole välja arendatud sademeveesüsteeme, vaid valgala lõunaosasse on rajatud sademeveetorustik. Abruka – Suur-Tulpe ranna valgala pindala on ligikaudu 23,8 ha.

8. Linnulahe valgala (8) Käesoleval ajal ei ole piirkonda rajatud sademeveesüsteeme. Kui piirkonnas hakatakse teostama arendusi, siis tuleb välja arendada ka sademevee juhtimise süsteemid. Linnulahe valgala pindala on ligikaudu 2,6 ha. Täpsemad andmed Kuressaare linna sademevee suublate kohta on toodud alljärgnevas tabelis. Tabelis on välja toodud valgalad suublate põhiselt ning valgala väljalasud ja alamväljalasud. Lisaks on kirjeldatud kanalisatsiooni- ja restkaevude kogused, õli- ja liivapüüdurite kogused, pumplate arv ning samuti on välja toodud sademeveetorustike ja kraavide kogupikkused. Keskkonnaameti poolt on väljastatud kolm vee-erikasutusluba sademevee ärajuhtimiseks: luba nr. L.VV/331067 (piirkonnaks Kuressaare linn), luba nr. L.VV/330111 (AS Saaremaa Piimatööstus territooriumilt) ja luba nr. L.VV/330084 (Roomassaare sadama territooriumilt). Nimetatud vee-erikasutuslubades on toodud heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused väljalaskude ja saasteainete kaupa ning iga väljalasu kohta on toodud selle geograafilised koordinaadid. Vee- erikasutusload sademevee ärajuhtimiseks. Perspektiivne sademevee valgala Linnulaht (nr. 8) on kaitseala, mis kuulub Mullutu- Loode loodusalana ja Mullutu-Loode linnualana Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Kuna tegevus võib mõjutada Natura 2000 ala ei piisa antud juhul Keskkonnaameti kooskõlastusest, vaid tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Keskkonnaamet on seisukohal, et Linnulahe sademeevee valgalal kavandatud tegevusteks peab eelnema Natura hindamine vähemalt eelhinnangu tasemel. .

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

49(171)

Tabel 30. Kuressaare linna sademevee valgalade andmed suublate põhiselt

SUUBLA VÄLJALASUD SUUBLASSE SADEMEVEESÜSTEEMID

NR. Veekogu nimetus Registrikood Keskkonnaload väljalasu nr. väljalasu nimi alam-väljalasu/ proovivõtukoha nimi ja/või kood

KK RK kokku Õli- püüdurid Liiva-püüdurid Pumplaid Torustiku pikkus (jm)

Kraavide pikkus (jm)

1 Kudjape pkr VEE1165200

1165200-2 Kudjape pk 1/Põlluvälja tee - 33 14 47 1 1 - 1 195 0 1165200-3 Kudjape pk 2/Põlluvahe tee - 19 14 33 - - - 646 0 1165200-4 Kudjape pk 3 - 9 6 15 1 1 - 188 121

L.VV/331067 1165200-5 Tallinna 88

SA118 24 31 55 1 - - 659 363

Kudjape pk 4 Tallinna 86 5 11 16 2 - - 265 59 Tallinna 82 12 4 16 - - - 309 223

Kudjape pkr/Mäe kraav VEE1165201 L.VV/331067 1165201 Kalevi põik SA115 48 49 97 - - - 1 535 888

2 Põduste jõgi VEE1164500

1164500-1 Abaja tänav SA104 46 14 60 2 - - 742 0

L.VV/331067

1164500-2 Tuulte-Roos SA127 20 13 33 - - - 561 266 1164500-3 Golfiväljak 1 SA131 13 16 29 1 - - 844 125 1164500-4 Luha tänav SA117 22 4 26 - - - 520 0 1164500-5 Paju tänav SA103 12 4 16 - - - 262 26 1164500-6 Golfiväljak 2 SA132 9 7 16 - - - 365 238 1164500-7 Aia tn pumpla SA102 - - - - - - - 343

L.VV/331067 1164500-8 Aia tänav SA116 163 119 282 1 - - 4 940 331 Säästumarket 1 14 15 2 - 1 412 241

L.VV/331067 1164500-9 Kihelkonna mnt. SA124 19 14 33 - - - 659 0

1164500-10 Pikk tänav Pikk tn 62 30 10 40 - - - 786 316

L.VV/331067 SA101 59 37 96 - - - 2 331 382 Ringtee 1 4 1 5 - - - 194 190

L.VV/330111 1164500-11 Piima-ja lihatööstuse sademevesi SA100 60 14 74 - - - 2 384 102

3 Sepamaa laht VEE3406040 L.VV/331067 3406040-1 Sepamaa SA128 317 196 513 5 1 1 10 116 437 3406040-2 Kelluka tänav SA106 90 43 133 1 - - 3 254 711

4 Kuressaare linnuse vallikraav VEE2087450 2087450-1 Staadioni tänava parkla SA125 1 0 1 1 - - 73 0 L.VV/331067 2087450-2 Allee tänav SA121 106 102 208 1 1 - 2 788 0

5 Kuressaare laht VEE3406020

L.VV/331067 3406020-1 Saue tänav SA123 63 37 100 - - - 2 307 314 3406020-2 Tuule tänav SA122 125 76 201 - - 1 4 535 652 3406020-3 Vallikraav - - 1 1 - - - 72 0

L.VV/331067 3406020-4 Pargi tn. 1 SA119 192 168 360 2 - 2 5 737 0 3406020-5 Pargi tn. 2 SA120 35 24 59 1 - - 800 0 3406020-6 Jahisadam SA126 15 22 37 1 - - 480 0 3406020-7 Jahisadam II - 4 24 28 - - - 265 0 3406020-8 Kalda pst/Jahisadam III - 3 1 4 - - - 22 0 3406020-9 Tuulte-Roos - 5 13 18 - - - 295 393

6 Laidunina - Roomassaare rand VEE3406010 3406010-1 Luksusjaht - 20 6 26 - - - 522 461 7 Abruka - Suur-Tulpe rand VEE3406030 L.VV/330084 3406030-1 Roomassaare sadama sademevee väljalask SA108 23 18 41 - - - 585 0 8 Linnulaht VEE2088700 - - - - - - - - - - 0

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

50(171)

3.5.1.3.2 Torustikud ja kraavid

Suur osa Kuressaare sademeveesüsteemist on rajatud 1995 aastal. Peale seda on võrku laiendatud väiksemate (ca 1 km) lõikude kaupa. 2012-2013. aastal rekonstrueeriti ja rajati umbes 1.2 km sademeveetorustike. Kuressaare linnas on sademeveetorustike ligikaudu 44 km, drenaažitorustikke ligikaudu 10 km ja kraave 19 km. Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ära juhtimise kraavitus ulatub osaliselt rannikualal kahel pool Kuressaare linna Lääne-Saare piirkonna territooriumile. Nende kraavide kirjeldus ja seisukorra ülevaade on toodud käesoleva töö alaosas nr 5: Lääne- Saare piirkond. Kuigi sademeveetorustike pikkus on ligikaudu 44 km, on linnas siiski veel ühisvoolset kanalisatsioonitorustikku, millesse on ühendatud ca 250 restkaevu, mis vajavad lahkvoolseks sademeveesüsteemiks rajamist, et mitte koormata linna kanalisatsioonisüsteemi.

3.5.2 Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Kärla alevikus asuvas Sõmera reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle kõrval oleva Mätasselja külas olemasolevaid ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme. Kuna Kärla alevikus on 2 reoveekogumisala (Sõmera RKA ja Kärla RKA), siis on alevik jaotatud mõtteliselt kaheks osaks: lõunaosa ja põhjaosa. Põhjaosa andmed on esitatud peatükis 3.5.4. Kärla reoveekogumisala. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkond kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 31. Sõmera RKA ja Mätasselja küla ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond

Elukohana registreeritud*

ÜV-ga liitunud**

ÜK-ga liitunud**

ÜV-ga liitunud ÜK-ga liitunud

elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kärla aleviku lõunaosa 282 192 236 60% 74% Mätasselja küla 38 Kokku 320

Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonnas on kortermajade kinnistud.

3.5.2.1 Veevarustus

Sõmera RKA ja Mätasselja ühisveevärgisüsteem on ühendatud Kärla RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

51(171)

Tabel 32. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ning Kärla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused

Sõmera RKA ja Mätasselja Kärla RKA Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 262 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 11 245 7 419 18 664

sh. elanike veetarve m3/a 5 409 6 177 11 586 sh. eramud m3/a 3 450 2 647 6 097 sh. kortermajad m3/a 1 959 3 530 5 489

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 5 836 1 234 7 070 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 8 8

Arvestamata vesi m3/a 2 598 % 12%

3.5.2.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam

Kuna Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevärk saab toite Kärla RKAs asuvast puurkaev-pumplast, siis selle andmed on esitatud pt 3.5.4.1.1, lk 58.

3.5.2.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 5,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.2.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna veevõrgu torustikule on paigaldatud üks tuletõrjehüdrant, kuid kuna hüdrant asub pikal tupiktorustikul, siis standardis toodud tingimustel sealt tuletõrjevett kätte ei saa. Piirkonnas asub ka üks bassein, mida on kunagi saadud kasutada ka tulekustutusveehoidlana, kuid hetkel ei ole see töökorras.

3.5.2.2 Kanalisatsioon

Sõmera RKA ja Mätasselja kanalisatsioon juhitakse Kärla RKA kanalisatsioonivõrku. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 33. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ning Kärla RKA ühiskanalisatsiooni- süsteemi reoveekogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused

Sõmera RKA ja Mätasselja Kärla RKA Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 44 063 Müüdud reoveekogus m3/a 9 916 7 434 17 350

sh. elanike reoveekogus m3/a 4 646 6 214 10 860 sh. eramud m3/a 2 800 2 684 5 484

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

52(171)

Näitaja Ühik Reoveekogused

Sõmera RKA ja Mätasselja Kärla RKA Kokku

sh. kortermajad m3/a 1 846 3 530 5 376 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 270 1 220 6 490 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 0 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 26 713 % 61%

3.5.2.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 5,5 km torustikke (2,9 km isevoolseid ja 2,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.2.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 34. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Sõmera Metsa Sõmera Mätasselja Kase Männi Asukoht Metsa tn Kärla Mätasselja küla Kase tn Kärla Männi tn Kärla Anno 2009 2010 2023 2023 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps tüüp AS0631#30/2 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4 KW 3 2.2 2.2 2.2 Q (l/s) 14 25 25 25 Q (m3/h) 50 90 90 90

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea hea hea elekter-autom. hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub

3.5.2.2.3 Reoveepuhasti

Kuna Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Kärla RKAs asuvasse reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.4.2.3 lk 59.

3.5.3 Orissaare reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Orissaare alevikus asuvas Orissaare reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Orissaare RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 35. Orissaare RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Orissaare 790 662 680 84% 86% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

53(171)

**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Orissaare RKA piirkonnas on lisaks kinnistutele, kus asuvad munitsipaalasutused, ka kinnistud, kus tegutsevad OÜ Saarevõrk (nööri, köie ja võrgulina tootmine) ja Kuressaare Soojus AS (soojusenergiaga varustamine) ning korteriühistud.

3.5.3.1 Veevarustus

Tabel 36. Orissaare RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 27 294 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 24 351

sh. elanike veetarve m3/a 17 499 sh. eramud m3/a 8 472 sh. kortermajad m3/a 9 027

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 6 405 sh. ettevõtete veetarve m3/a 447

Arvestamata vesi m3/a 2 943 % 11%

3.5.3.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 37. Orissaare RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Orissaare PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 54 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 27 294

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 2000 rekonstrueeritud - reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp kloreerimisega liivafilter C42x78; 2 tk max tootvus qmax= 40 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline surve reguleerimine II astme pumbad sagedusmuunduriga mahuti(d) V= 150 m3

Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus rahuldav II astme pumpla ja mahuti(d) rahuldav hoone hea seadmed ja torustik rahuldav elekter-automaatika hea

Orissaare RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

54(171)

3.5.3.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Orissaare RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 20,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Orissaare RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.3.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Orissaare RKA tuletõrjeveevarustus on korraldatud veetöötlusjaam-pumpla hoones asuva II- astme pumpla ning veevõrgule paigaldatud tuletõrjehüdrantide abil. Orissaare RKA-l asub kokku 11 tuletõrjehüdranti. Lisaks asub piirkonnas 6 tuletõrjeveemahutit.

3.5.3.2 Kanalisatsioon

Tabel 38. Orissaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 41 060 Müüdud reoveekogus m3/a 23 397

sh. elanike reoveekogus m3/a 17 229 sh. eramud m3/a 8 220 sh. kortermajad m3/a 9 009

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 860 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 308

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 17 663 % 43%

3.5.3.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Orissaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 11,2 km torustikke (9,4 km isevoolseid ja 1,8 km survelisi). Sellest ca 890m (so 8%) (isevoolseid 830m (9%) ja 60m (3%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

55(171)

3.5.3.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 39. Orissaare RKA ühiskanalisatsioonipumplad Pumpla nimi Orissaare Aia Lasteaia Sadama Illiku Pärna Laulu Pargi Mäe Sõbra Kase Mixi

Asukoht Puhasti tn 7 Aia tn Kuivastu mnt Sadama tn Sadama tn Pärna tn Laulu tn Pargi tn Mäe tn Laulu tn Kase tn Võidu tn

Anno 2009 2005 1998 1998 2003 2003 2000 2002 2009 2009 2005 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2

tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps Grundfos ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps

tüüp Afp 1031.1- M30/4

AS0830.20 5-S22/4 AFP1042.3 MF665D AS0840.1

42-S26/2 AS0830.8 6-S13/4

AS0630 M13/4D

AS0630 M13/4D

AS0630 M13/4D

AS0630 M13/4D

AS0630.1 86-s13/4

AFP0831. 2-S22/4

KW 3 2.2 4 2 2.6 1.3 1.3 1.3 1.3 1.3 1.3 2.2 H (m) 9.9 11.2 14.8 8 22 9.8 9.8 9.8 9.8 9.8 9.8 10.8 Q (l/s) 117 20 55 57 68 13 13 13 13 13 13 25 Q (m3/h) 421 72 198 205 245 45 45 45 45 45 45 90

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea rahuldav mitterahuldav hea hea hea hea hea hea hea hea elekter-autom. hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea mitterahuldav mitterahuldav hea hea rahuldav hea hea hea rahuldav hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

56(171)

3.5.3.2.3 Reoveepuhasti

Tabel 40. Orissaare RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Orissaare RVP kood PUH0740490

Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 1997, 2009 osaliselt: lisandus mudakäitlus Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 2000 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 150 m

tagatud: ei/jah ei Väljalaskme nimetus Orissaare

kood SA049 Suubla nimetus Pätukraav

kood VEE1700025 Veekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav

Orissaare RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.3.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 41. Orissaare RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Orissaare reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus 756 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.3.2.3.2 Suubla

Tabel 42. Orissaare RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Orissaare kood SA049

Reoveepuhasti nimetus Orissaare reoveepuhasti kood PUH0740490

Suubla nimetus Pätukraav kood VEE1700025

Veekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi kood EE_14

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6491583, Y: 445903 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 54 000

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

57(171)

Väljalaskme nimetus Orissaare 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 41 060

Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.4 Kärla reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kärla alevikus asuvas Kärla reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Kuna Kärla alevikus on 2 reoveekogumisala (Sõmera RKA ja Kärla RKA), siis on alevik jaotatud mõtteliselt kaheks osaks: lõunaosa ja põhjaosa. Lõunaosa andmed on esitatud peatükis 3.5.2. Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kärla RKA ja selle lähiala kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 43. Kärla RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kärla aleviku lõunaosa 281 248 248 88% 88%

Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kärla RKA-l on kortermajade kinnistud.

3.5.4.1 Veevarustus

Kärla RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 44. Kärla RKA ning Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused

Sõmera RKA ja Mätasselja Kärla RKA Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 262 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 11 245 7 419 18 664

sh. elanike veetarve m3/a 5 409 6 177 11 586 sh. eramud m3/a 3 450 2 647 6 097 sh. kortermajad m3/a 1 959 3 530 5 489

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 5 836 1 234 7 070 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 8 8

Arvestamata vesi m3/a 2 598 % 12%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

58(171)

3.5.4.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam

Tabel 45. Kärla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Kärla keskuse Kärla kooli Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 21 600 5 400 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 21 262

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m on tagatud ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1982 1972 rekonstrueeritud 2009 2009 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade: tüüp liivafilter ARS 750 Duplex

puudubmax tootvus qmax= (8) 12 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline üheastmeline

surve reguleerimine

II astme pumbad (Ebara Matrix 18-6T); Q=22m3/h,

sagedusmuunduriga, kompensaatoriteks 2x0,5m3 hüdrofoori

hüdrofoor: 2x0,5 m³

mahuti(d) V= 2m3 puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea hea II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea

Kärla RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.4.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Kärla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 4,6 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kärla RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.4.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Kärla RKA ja selle lähiala tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 4 tuletõrjeveemahutit ning 2 kohta kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõest).

3.5.4.2 Kanalisatsioon

Kärla RKA kanalisatsioonivõrku juhitakse ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

59(171)

Tabel 46. Kärla RKA ning Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsiooni- süsteemi reoveekogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused

Sõmera RKA ja Mätasselja Kärla RKA Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 44 063 Müüdud reoveekogus m3/a 9 916 7 434 17 350

sh. elanike reoveekogus m3/a 4 646 6 214 10 860 sh. eramud m3/a 2 800 2 684 5 484 sh. kortermajad m3/a 1 846 3 530 5 376

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 270 1 220 6 490 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 0 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 26 713 % 61%

3.5.4.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Kärla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 5,5 km torustikke (2,9 km isevoolseid ja 2,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.4.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 47. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Kärla Kooli Kärla Keskuse Kärla Jõe Kärla

Jõetaguse Kärla

Pastoraadi Kärla

Karujärve

Asukoht Kooli tn Pargi tn Jõe tn Ülejõe tn Tiigi tn Karujärve põik

Anno 2009 2009 2009 2009 2009 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 2 2 2

tootja ABS Pumps

ABS Pumps

ABS Pumps

ABS Pumps Grundfos ABS

Pumps

tüüp Afp0831M 30/D

Afp0841, A-M30/4

Afp0831 S22/4D

Afp0831S2 2/4D

Sev65.80. 22.A

Afp0831S2 2/4D

KW 3 3 2.2 2.2 2.2 2.2 H (m) 9 14 7.6 7.6 12 7.6 Q (l/s) 6 28 6 6 5 6 Q (m3/h) 23 99 22 22 18 22

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea rahuldav hea hea hea hea elekter-autom. hea rahuldav hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea rahuldav hea hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub

3.5.4.2.3 Reoveepuhasti

Kärla RKA reoveepuhastisse juhitakse ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Tabel 48. Kärla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Kärla RVP kood PUH0740300

Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2010

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

60(171)

Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 850 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 100 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Kärla

kood SA030 Suubla nimetus Mõnnuste kraav

kood VEE1165410 Veekogumi nimetus Kärla Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav

Kärla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.4.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 49. Kärla RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Kärla reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus 235 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.4.2.3.2 Suubla

Tabel 50. Kärla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Kärla kood SA030

Reoveepuhasti nimetus Kärla kood PUH0740300

Suubla nimetus Mõnnuste kraav kood VEE1165410

Veekogumi nimetus Kärla kood 1165400_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6466563, Y: 397927 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 23 920 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 44 063 Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7116540020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi KÄRLA JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Kärla jõgi

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

61(171)

Väljalaskme nimetus Kärla Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus

Seisukorra hinnang hea

Fotod Kärla reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.5 Kihelkonna reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kihelkonna alevikus asuvas Kihelkonna reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Kihelkonna RKA kaitsmata (väga reostusohtlikule), nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule), keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikule) ja suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 51. Kihelkonna RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kihelkonna 355 238 234 67% 66% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kihelkonna RKA on kortermajade kinnistud.

3.5.5.1 Veevarustus

Tabel 52. Kihelkonna RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 9 386 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 647

sh. elanike veetarve m3/a 6 323 sh. eramud m3/a 3 881 sh. kortermajad m3/a 2 442

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 2 324 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 739 % 8%

3.5.5.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 53. Kihelkonna RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Kihelkonna Kooli Kihelkonna Aleviku Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 18 400 9 200 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 9 386

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m on tagatud on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1970-ndad 1970-ndad rekonstrueeritud - liivafilter 2019 reservtoite generaator puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

62(171)

Veehaarde nimetus: Kihelkonna Kooli Kihelkonna Aleviku SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter 302-PDA liivafilter ARS 500 Duplex (komposiit)

max tootvus qmax= 3,5 m³/h qmax= 5,7 m³/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool pinnas (immutus) ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor V=0,5m³ hüdrofoor V=0,3m³ komposiit mahuti(d) puudub puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus rahuldav hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea hea seadmed ja torustik rahuldav hea elekter-automaatika hea hea

Kihelkonna RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.5.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Kihelkonna RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 5,4 km veetorustikke. Sellest ca 170 m (so 3%) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kihelkonna RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.5.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Kihelkonna RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 3 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).

3.5.5.2 Kanalisatsioon

Tabel 54. Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 13 797 Müüdud reoveekogus m3/a 7 862

sh. elanike reoveekogus m3/a 5 718 sh. eramud m3/a 2 606 sh. kortermajad m3/a 3 112

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 144 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 5 935 % 43%

3.5.5.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 4,9 km torustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

63(171)

3.5.5.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 55. Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Kihelkonna Asukoht Staadioni tn 8 Anno 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AFP0831,3-M15/4 KW 2 H (m) 9.1 Q (l/s) 23 Q (m3/h) 83

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub

3.5.5.2.3 Reoveepuhasti

Tabel 56. Kihelkonna RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Kihelkonna RVP kood PUH0740250

Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 500 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m

tagatud: ei/jah ei Väljalaskme nimetus Kihelkonna

kood SA025 Suubla nimetus Allikaoja

kood VEE1168510 Veekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Kihelkonna RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.5.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 57. Kihelkonna RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Kihelkonna reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

64(171)

2023a purgitud kogus 427 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.5.2.3.2 Suubla

Tabel 58. Kihelkonna RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Kihelkonna kood SA025

Reoveepuhasti nimetus Kihelkonna kood PUH0740250

Suubla nimetus Allikaoja kood VEE1168510

Veekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi kood EE_11

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6471018, Y: 384817 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 18 400 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 22 823 Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.6 Salme reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Salme alevikus asuvas Salme reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Salme RKA ja selle lähiala suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 59. Salme RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Salme 422 345 294 82% 70% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Salme RKA-l ja selle lähialal on kortermajade ja munitsipaalasutuste kinnistud ning suurima ÜV tarbimisega on Salme Põllumajanduse OÜ, mis tegeleb loomakasvatusega.

3.5.6.1 Veevarustus

Salme RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Läätsa RKA veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

65(171)

Tabel 60. Salme RKA ja selle lähiala ning Läätsa RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused

Salme RKA ja lähiala Läätsa RKA Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 372 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 16 489 3 752 20 241

sh. elanike veetarve m3/a 9 195 2 427 11 622 sh. eramud m3/a 4 354 645 4 999 sh. kortermajad m3/a 4 841 1 782 6 623

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 836 1 325 3 161 sh. ettevõtete veetarve m3/a 5 458 0 5 458

Arvestamata vesi m3/a 1 131 % 5%

3.5.6.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 61. Salme veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Tehumardi küla pk Salme keskuse pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 70 000 40 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 20 025

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m on tagatud on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 2005 1975 rekonstrueeritud 2009 2009 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade:

tüüp

liivafilter + osmoosiseade + hüpokloriti doseerimine EURA IRA 65 Duplex+ HERCO UO 5400 ND puudub

max tootvus rauafilter: qmax=10 m3/h; PO seade: qmax=5,4 m3/h

veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool pinnas (immutus)

Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline üheastmeline

surve reguleerimine

II astme pumbad (Ebara Matrix 18-3T/2,2) Q=12 m3/h;

surve sagedusmuunduriga või rõhureleega + hüdrofoor 1,0 m3

hüdrofoor 0,5 m3

mahuti(d) V= 3 m3 puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea hea II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea

Salme veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

66(171)

3.5.6.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Salme RKA ja selle lähiala ühisveevärgi süsteemis on ca 16,2 km veetorustikke. Sellest ca 740 m (so 5%) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Salme RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.6.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Salme RKA ja selle lähialas on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 3 tuletõrjeveemahutit ning 2 kohta, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (meri ja tiik).

3.5.6.2 Kanalisatsioon

Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse juhitakse lisaks Salme RKA ja selle lähiala ka Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta. Tabel 62. Salme RKA ja selle lähiala, Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused

Salme RKA ja selle lähiala

Läätsa RKA

Nasva RKA

Mändjala ÜVK

piirkond Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521 Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504

sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884 sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771 sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113

sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)

m3/a 17 017 % 29%

3.5.6.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Ainult Salme RKA ja selle lähiala teenindavas ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 4,3 km torustikke (3,3 km isevoolseid ja 1,0 km survelisi). Sellest ca 1,6 km (so 48%) isevoolseid torustikke on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist. Salme alevikku läbib ka Nasva - Läätsa reoveepuhasti transiittorustik. Selle torustiku kogupikkus on 12,7 km, millest isevoolseid lõike on 0,3 km.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

67(171)

3.5.6.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 63. Salme RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonipumplad Märkus: * - tegemist on Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustiku süsteemi kuuluvate pumplatega, kus lisaks Salme RKA ja selle lähiala kanalisatsioonile pumbatakse ka Nasva RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna ning Läätsa RKA kanalisatsiooni.

3.5.6.2.3 Reoveepuhasti

Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse juhitakse lisaks Salme RKA ja selle lähiala ka Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Tabel 64. Läätsa reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Läätsa RVP kood PUH0740570

Rajatud 1998 Rekonstrueeritud 2010, 2019 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 2000 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 150 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Läätsa

kood SA057a Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand

kood VEE3406010 Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik mitterahuldav

Pumpla nimi Salme Kooli Salme Liiva Salme Kastani Salme Klubi* Läätsa

Puhasti*

Asukoht Kooli tn Salme alevik

Liiva tn Salme alevik

Kastani tn Salme alevik

Pumbajaama (Rannapargi tee) Salme

alevik

Biopuhasti Salme alevik

Anno 2009 2009 2009 2009 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps Grundfos ABS Pumps

tüüp Afp0831,2- S22/4

Afp0831,2- S22/4

Afp0831,2- S22/4

SLV.80.80.75 A2,51D

AFP0832,4- M40/2

KW 2.2 2.2 2.2 7.5 3 H (m) 10.8 10.8 10.8 33.8 18 Q (l/s) 25 25 25 25 16 Q (m3/h) 90 90 90 90 56

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav hea hea rahuldav hea elekter-autom. rahuldav hea hea rahuldav hea mahuti/

teenindusosa rahuldav hea hea rahuldav hea

maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

68(171)

Reoveepuhasti nimetus Läätsa RVP Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Läätsa reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.6.2.3.1 Suubla

Tabel 65. Läätsa RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Läätsa kood SA057a

Reoveepuhasti nimetus Läätsa puhasti kood PUH0740570

Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand kood VEE3406010

Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi kood EE_17

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6446724, Y: 397077

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega

määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või

elupaigana kaitstav veekogu) Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 146 000

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 59 997

Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang hea

3.5.7 Aste reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Aste alevikus asuvas Aste reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Aste RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 66. Aste RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Aste 405 320 318 79% 79% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Aste RKA on kortermajade kinnistud.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

69(171)

3.5.7.1 Veevarustus

Tabel 67. Aste RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 10 704 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 9 639

sh. elanike veetarve m3/a 7 954 sh. eramud m3/a 1 738 sh. kortermajad m3/a 6 216

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 546 sh. ettevõtete veetarve m3/a 139

Arvestamata vesi m3/a 1 065 % 10%

3.5.7.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 68. Aste RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Aste alevik Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 32 580 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 10 704

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1970-ndad rekonstrueeritud 2002 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter "Structural", Ø915 mm, V=710 l

max tootvus qmax= 2x5 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline

surve reguleerimine II astme pumbad, 2x12 m3/h, sagedusmuunduriga

mahuti(d) V= 30 m3

Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Aste RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.7.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Aste RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 8,3 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

70(171)

Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Aste RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.7.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Aste RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 1 tuletõrjeveemahuti.

3.5.7.2 Kanalisatsioon

Tabel 69. Aste RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 22 004 Müüdud reoveekogus m3/a 8 972

sh. elanike reoveekogus m3/a 7 756 sh. eramud m3/a 1 540 sh. kortermajad m3/a 6 216

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 1 077 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 139

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 13 032 % 59%

3.5.7.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Aste RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 3,5 km torustikke (2,7 km isevoolseid ja 0,8 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.7.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 70. Aste RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Dolomiidi Poe Sarapiku Asukoht Dolomiidi tn Aste alevik Rahu tn Aste alevik Sarapiku tn Aste alevik Anno 2002 2002 2002 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 tootja ABS Pumps Grundfos ABS Pumps tüüp AS0830.205-S22/4 SV024B1D501P AS0830S13/4D KW 2.2 1.7 1.3 H (m) 11.2 10.7 9.8 Q (l/s) 25 21 13 Q (m3/h) 90 76 45

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed mitterahuldav mitterahuldav rahuldav elekter-autom. rahuldav rahuldav hea mahuti/ teenindusosa rahuldav rahuldav rahuldav maapealne osa puudub puudub puudub

3.5.7.2.3 Reoveepuhasti

Tabel 71. Aste RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Aste al. RVP

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

71(171)

kood PUH0740150 Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2003 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 400 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Aste (biopuhasti)

kood SA015b Suubla nimetus Irase jõgi

kood VEE1166500 Veekogumi nimetus Irase Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Aste RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.7.2.3.1 Suubla

Tabel 72. Aste RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Aste (biopuhasti) kood SA015b

Reoveepuhasti nimetus Aste reoveepuhasti kood PUH0740150

Suubla nimetus Irase jõgi kood VEE1166500

Veekogumi nimetus Irase kood 1166500_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6468133, Y: 408449 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 32 580 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 47 114 Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7116650020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi IRASE JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Irase jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus

Seisukorra hinnang rahuldav

Fotod Aste reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

72(171)

3.5.8 Upa reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Upa külas asuvas Upa reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Upa RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 73. Upa RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond

Elukohana registreeritud*

ÜV-ga liitunud**

ÜK-ga liitunud**

ÜV-ga liitunud ÜK-ga liitunud

elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Upa 151 174 152 115% 101% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. ***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Upa RKA on munitsipaalasutuste kinnistud.

3.5.8.1 Veevarustus

Upa RKA ühisveevärgisüsteem on ühendatud Kuressaare RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 74. Upa RKA ja Kuressaare RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Kuressaare RKA Upa RKA Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 764 404 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 569 337 6 505 575 842

sh. elanike veetarve m3/a 322 126 2 665 324 791 sh. eramud m3/a 118 399 2 665 121 064 sh. kortermajad m3/a 203 727 0 203 727

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 226 556 3 840 230 396 sh. ettevõtete veetarve m3/a 20 655 0 20 655

Arvestamata vesi m3/a 188 562 % 25%

Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam

Kuna Upa RKA ühisveevärk saab toite Kuressaare RKA veehaardest, siis selle andmeid vaata pt 3.5.1.1.1, lk 41.

3.5.8.1.1 Ühisveevärgi torustikud

Upa RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 3,3 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Upa RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

73(171)

3.5.8.1.2 Tuletõrjeveevarustus

Upa RKA ÜVK piirkonna veevõrgu torustikule on paigaldatud 3 tuletõrjehüdranti ja 1 tuletõrjeveemahuti.

3.5.8.2 Kanalisatsioon

Upa RKA juhitakse Kuressaare RKA kanalisatsioonivõrku. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 75. Upa RKA ja Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Kuressaare RKA Upa RKA Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 1 575 683 Müüdud reoveekogus m3/a 647 094 6 432 653 526

sh. elanike reoveekogus m3/a 318 268 2 391 320 659 sh. eramud m3/a 114 797 2 391 117 188 sh. kortermajad m3/a 203 471 0 203 471

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 305 212 4 041 309 253 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 23 614 0 23 614

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 922 157 % 59%

3.5.8.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Upa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 3,1 km torustikke (0.1m isevoolseid ja 3,0 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.8.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 76. Upa RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Upa Asukoht Mihkli tee ja Kooli tee nurgal (Mihkli 1) Upa Anno 2008 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AS0631#30/2 KW 2 H (m) 9.1 Q (l/s) 23 Q (m3/h) 83

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub

3.5.8.2.3 Reoveepuhasti

Kuna Upa RKA kanalisatsioon juhitakse Kuressaare RKAs asuvasse reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.1.2.3, lk 45.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

74(171)

3.5.9 Nasva reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Nasva alevikus asuvas Nasva reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Nasva RKA ja selle lähiala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) ja keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 77. Nasva RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Nasva 354 299 313 84% 88% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Nasva RKA-l ja selle lähialal on munitsipaalasutuste kinnistud ja nööri-köie-võrgulina tootmisega tegelev ettevõte. Suurima ÜK tarbimisega ettevõtted tegelevad toiduainete tootmisega (kalatööstus) ning laevaehituse ja remondiga.

3.5.9.1 Veevarustus

Nasva RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Mändjala ÜVK piirkonna veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 78. Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused

Nasva RKA Mändjala ÜVK piirkond Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 11 167 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 071 1 134 9 205

sh. elanike veetarve m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. eramud m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. kortermajad m3/a 0 0 0

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 205 116 1 321 sh. ettevõtete veetarve m3/a 640 0 640

Arvestamata vesi m3/a 1 962 % 18%

3.5.9.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 79. Nasva veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Nasva Nasva Töökoja Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 62 048 35 040 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 11 167

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m on tagatud ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

75(171)

Veehaarde nimetus: Nasva Nasva Töökoja

rajatud (1980-ndatel rajatud. Puurkaevud ei olnud

enne kasutusel) 1977

rekonstrueeritud 2010 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas puudub Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter ARS 900 Duplex liivafilter BIRM

max tootvus qmax= 16 m3/h qnom= 13 m3/ h qmax= 2,5 m3/h

veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool pinnas (immutus) ühiskanalisatsioon

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³ hüdrofoor: 0,3 m3

mahuti(d) puudub puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea mitterahuldav II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea rahuldav seadmed ja torustik hea rahuldav elekter-automaatika hea rahuldav

Nasva veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.9.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Nasva RKA ja selle lähiala ühisveevärgi süsteemis on ca 8,8 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Nasva RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.9.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Nasva RKA ja selle lähialas on rajatud kohad, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi ja tiik).

3.5.9.2 Kanalisatsioon

Nasva RKA ja selle lähiala kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka Läätsa RKA, Salme RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

76(171)

Tabel 80. Nasva RKA ja selle lähiala, Läätsa RKA, Salme RKA ja selle lähiala ning Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal

Näitaja Ühik

Reoveekogused Salme RKA ja selle

lähiala

Läätsa RKA

Nasva RKA ja selle

lähiala

Mändjala ÜVK

piirkond Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521 Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504

sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884 sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771 sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113

sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)

m3/a 17 017 % 29%

3.5.9.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Nasva RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 11,3 km torustikke (7,7 km isevoolseid ja 3,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.9.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 81. Nasva RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Asukoht Anno

Pumpade andmed: Seisukorra hinnang:

tk tootja tüüp KW H (m)

Q (l/s)

Q (m3/h)

torustik ja sead.

elekter- autom.

mahuti/ teen.osa

mp. osa

Nasva Fiss Ülejõe tn 2004 2 ABS Pumps

AS0830.205 -S22/4 2.2 11.2 20 72 rahuldav hea hea -

Nasva Jõe Jõe tn 2012 2 ABS Pumps

AS0831,205 -S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Kersti

Sõrve mnt 2011 2 ABS

Pumps AS0831,205

-S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Klubi

Sõrve mnt 2009 2 ABS

Pumps Afp0831,2S

22/4 2.2 10.8 25 90 rahuldav rahuldav rahuldav -

Nasva Oja Oja tn 2011 2 ABS Pumps

AS0831,205 -S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Paadi

Sadama tee 2006 2 ABS

Pumps AS0630.186

-S13/4 1.3 10.8 13 45 mitte- rahuldav rahuldav rahuldav -

Nasva Pääsusilma Tiigi tn 2009 2 ABS

Pumps AFP0841.2

S13/4 1.3 7.2 13 45 hea hea hea -

Nasva Silla Sõrve mnt 2006 2 ABS

Pumps AFP0834M

110/D2 11 92 15 54 mitte- rahuldav rahuldav rahuldav -

Nasva Tiigi Tiigi tn 2004 2 ABS Pumps

AS0830.186 -S13/4 1.3 9.8 13 45 rahuldav rahuldav rahuldav -

Nasva Tuletorni

Tuletorni tn 2011 2 ABS

Pumps AS0831,205

-S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Tõnise

Tuletorni tn 2011 2 ABS

Pumps AS0831,205

-S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Ulvi Sõrve mnt 2011 2 ABS

Pumps AS0831,205

-S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Västriku

Sõrve mnt 2009 2 ABS

Pumps AFP0841.4

S13/4 1.3 7.2 13 45 hea hea hea -

Nasva Ülejõe Ülejõe tn 2004 2 ABS

Pumps AS0830.186

-S13/4 1.3 9.8 13 45 rahuldav rahuldav rahuldav -

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

77(171)

3.5.9.2.3 Reoveepuhasti

Kuna Nasva RKA ja selle lähiala kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 67.

3.5.10 Valjala reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Valjala alevikus asuvas Valjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Valjala RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 82. Valjala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Valjala 416 302 274 73% 66% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Valjala RKA piirkonnas on munitsipaalasutuste ning korteriühistutega kinnistud.

3.5.10.1 Veevarustus

Tabel 83. Valjala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 10 773 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 9 667

sh. elanike veetarve m3/a 7 135 sh. eramud m3/a 2 690 sh. kortermajad m3/a 4 445

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 2 532 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 1 106 % 10%

3.5.10.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 84. Valjala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Valjala keskuse pk Valjala meierei pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 48 000 48 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 10 773

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m ei ole tagatud ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1976 1957 rekonstrueeritud 2009+ liivafilter 2021 2009 reservtoite generaator puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

78(171)

Veehaarde nimetus: Valjala keskuse pk Valjala meierei pk SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter ARS 500 dupleks

(komposiit); UV seade: RACK 750 LCD; 4x40W puudub

max tootvus qmax= 9 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline

surve reguleerimine hüdrofoor 1,0 m3 sagedusmuundur või rõhurelee hüdrofoor 0,5 m3

mahuti(d) puudub puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea

Valjala RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.10.1.2Ühisveevärgi torustikud

Valjala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 7,2 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Valjala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.10.1.3Tuletõrjeveevarustus

Valjala RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.

3.5.10.2 Kanalisatsioon

Tabel 85. Valjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 17 826 Müüdud reoveekogus m3/a 9 400

sh. elanike reoveekogus m3/a 6 887 sh. eramud m3/a 2 494 sh. kortermajad m3/a 4 393

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 513 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 8 426 % 47%

3.5.10.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Valjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 7,2 km torustikke (5,4 km isevoolseid ja 1,8 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

79(171)

3.5.10.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 86. Valjala RKA ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Valjala Posti

Valjala Pihlaka

Valjala Kooli

Valjala Köstri

Valjala Kiriku

Valjala Tooma

Valjala Pihlamäe

Valjala Käänumäe

Valjala Kurepesa

Valjala Rahvamaja

Asukoht Posti tn Varju tn Posti tn Köstri tn Kiriku tee Tooma tn Posti tn Köstri tn Posti tn Posti tn Anno 2009 2009 2009 2010 2004 2010 2010 2010 2009 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 2 1 2 2 2 2 2

tootja ABS Pumps

ABS Pumps

ABS Pumps

ABS Pumps Piranha ABS

Pumps ABS

Pumps ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps

tüüp AFP0831,2- S22/4

AFP0831,2- S22/4

AFP0841 . A-

M30/4

AFP0841.2- S13/4

Piranha S12/2

AFP0831,2- S22/4

AFP0841, 2S13/4

AFP0841.2- S13/4

AFP0831. 2-S22/4

AFP0831.2- S22/4

KW 2.2 2.2 3 1.3 1.2 2.2 1.3 1.3 1.3 1.3 H (m) 10.8 10.8 14 7.2 23 10.8 7.2 7.2 10.8 10.8 Q (l/s) 25 25 25 25 2 25 25 25 13 13 Q (m3/h) 90 90 90 91 9 90 91 91 45 45

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea elekter-autom. hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

80(171)

3.5.10.2.3Reoveepuhasti

Tabel 87. Valjala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Valjala RVP kood PUH0740720

Rajatud 2000 Rekonstrueeritud 2010 (enamus seadmeid) Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 550 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Valjala

kood SA072 Suubla nimetus Petikraav

kood VEE1173501 Veekogumi nimetus Lõve Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Valjala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.10.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 88. Valjala RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Valjala reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus - Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.10.2.3.2 Suubla

Tabel 89. Valjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Valjala kood SA072

Reoveepuhasti nimetus Valjala reoveepuhasti kood PUH0740720

Suubla nimetus Petikraav kood VEE1173501

Veekogumi nimetus Lõve kood 1173500_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6474407, Y: 429085 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 36 000

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

81(171)

Väljalaskme nimetus Valjala 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 17 826

Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117350020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi LÕVE JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Lõve jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus

Seisukorra hinnang mitterahuldav

Fotod Valjala reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.11 Mändjala reoveekogumisala ja lähiala Mändjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ÜVK süsteeme rajatud ei ole. Küla läbiva Kuressaare-Sääre maantee äärde on rajatud Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustik. Torustikule on rajatud võimalused liitumiseks ka Mändjala küla maantee äärsetele kinnistutele. Ligikaudu küla keskosani on, paralleelselt kanalisatsiooni transiittorustikuga, rajatud Nasva aleviku veevärgist alguse saav veetorustik, millel on samuti loodud võimalused liitumiseks Mändjala küla maantee äärsetele kinnistutele. Selles peatükis kirjeldatakse Mändjala küla ÜVK piirkonnas olemasolevaid vee-ettevõttele kuuluvaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Mändjala küla suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 90. Mändjala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond

Elukohana registreeritud*

ÜV-ga liitunud**

ÜK-ga liitunud**

ÜV-ga liitunud ÜK-ga liitunud

elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Mändjala 217 31 31 14% 14% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suuri ühisveevarustuse tarbijaid külas ei ole, kuid suurima ühiskanalisatsiooni tarbimisega kinnistud on munitsipaalasutuste kinnistud.

3.5.11.1 Veevarustus

Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgisüsteem on ühendatud Nasva RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

82(171)

Tabel 91. Mändjala ÜVK piirkonna ja Nasva RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused

Nasva RKA Mändjala ÜVK piirkond Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 11 167 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 071 1 134 9 205

sh. elanike veetarve m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. eramud m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. kortermajad m3/a 0 0 0

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 205 116 1 321 sh. ettevõtete veetarve m3/a 640 0 640

Arvestamata vesi m3/a 1 962 % 18%

Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam

Kuna Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärk saab toite Nasva RKA veehaardest, siis selle andmed on esitatud pt 3.5.9.1.1, lk 74.

3.5.11.1.1Ühisveevärgi torustikud

Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 3,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.11.1.2Tuletõrjeveevarustus

Mändjala ÜVK piirkonda on rajatud 4 tuletõrjeveemahutit.

3.5.11.2 Kanalisatsioon

Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka -le ka Nasva RKA Salme RKA ja Läätsa RKA kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta. Tabel 92. Mändjala ÜVK piirkonna, Läätsa RKA, Nasva RKA ning Salme RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused

Salme RKA ja selle lähiala

Läätsa RKA

Nasva RKA

Mändjala ÜVK

piirkond Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521 Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504

sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884 sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771 sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113

sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)

m3/a 17 017 % 29%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

83(171)

3.5.11.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Ainult Mändjala ÜVK piirkonda teenindavas ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km torustikke (0.9m isevoolseid ja 0,1 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Mändjala küla läbib ka Nasva - Läätsa reoveepuhasti transiittorustik. Selle torustiku kogupikkus on 12,7 km, millest isevoolseid lõike on 0,3 km.

3.5.11.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 93. Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Mändjala Kämpingu Kauri Mändjala Peatuse* Asukoht Mändjala küla Mändjala küla Mändjala küla Anno 2006 2020 2006 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps tüüp Afp0832M40/2D AFP0841.4S13/4 Afp0844M110/2D KW 4 1.3 11 H (m) 13.4 7.2 41.3 Q (l/s) 5 13 12 Q (m3/h) 17 45 43

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav hea mitterahuldav elekter-autom. rahuldav hea rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav hea rahuldav maapealne osa puudub puudub puudub

Märkus: * - tegemist on Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustiku süsteemi kuuluva pumplaga, kus lisaks Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioonile pumbatakse ka Nasva RKA kanalisatsiooni.

3.5.11.2.3Reoveepuhasti

Kuna Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 67.

3.5.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kaali ja Kõljala külades asuvas Kaali-Kõljala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kaali-Kõljala RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 94. Kaali-Kõljala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kaali küla 32 168 165 66% 64%Kõljala küla 224 Kokku 256

Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

84(171)

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kaali-Kõljala RKA on kortermajade kinnistud.

3.5.12.1 Veevarustus

Tabel 95. Kaali-Kõljala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 844 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 5 257

sh. elanike veetarve m3/a 4 087 sh. eramud m3/a 1 199 sh. kortermajad m3/a 2 888

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 170 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 587 % 10%

3.5.12.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 96. Kaali-Kõljala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Kaali PK Kõljala PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 2500 15 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 844

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m ei ole tagatud on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud rekonstrueeritud 2009 2009 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade:

tüüp

puudub

liivafilter + UV + osmoos: ARS 650, GammaLine 135,

HOH RO 2020

max tootvus qmax= (3) 5 m3/h - raud 0,9 m3/h - osmoos

veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline kaheastmeline

surve reguleerimine hüdrofoor 0,5 m3 2. astme pumbad Grunfos

CRN (1,5 kW), rõhureleega +hüdrofoor 0,5 m3

mahuti(d) puudub V= 20 m3

Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea rahuldav II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea

Kaali-Kõljala RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

85(171)

3.5.12.1.2Ühisveevärgi torustikud

Kaali-Kõljala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,7 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kaali- Kõljala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.12.1.3Tuletõrjeveevarustus

Kaali-Kõljala RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.

3.5.12.2 Kanalisatsioon

Tabel 97. Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 12 207 Müüdud reoveekogus m3/a 5 232

sh. elanike reoveekogus m3/a 4 095 sh. eramud m3/a 1 222 sh. kortermajad m3/a 2 873

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 1 137 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 6 975 % 57%

3.5.12.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,9 km torustikke (2,2 km isevoolseid ja 0,7 km survelisi). Lähima 4a jooksul vajab asendamist 76m isevoolset torustikku.

3.5.12.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 98. Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Kõljala Kaali Parkla Kaali Kraatri Asukoht Kõljala küla Kaali küla Kaali küla Anno 2009 2017 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps Grundfos tüüp AS0840,142-S26/2 AS0830.186-S13/4 Seg40.09.2.50b KW 2.6 1.3 1.4 H (m) 22 9.8 14.4 Q (l/s) 19 13 4 Q (m3/h) 68 45 16

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea hea elekter-autom. hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

86(171)

3.5.12.2.3Reoveepuhasti

Tabel 99. Kaali-Kõljala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Kõljala RVP kood PUH0740500

Rajatud 2009 Rekonstrueeritud 2017 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti Proj. reostuskoormus 450 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Kõljala

kood SA050 Suubla nimetus Laugi jõgi

kood VEE1164900 Veekogumi nimetus Laugi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub

Kaali-Kõljala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.12.2.3.1 Suubla

Tabel 100. Kaali-Kõljala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Kõljala kood SA050

Reoveepuhasti nimetus Kõljala kood PUH0740500

Suubla nimetus Laugi jõgi kood VEE1164900

Veekogumi nimetus Laugi kood 1164900_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6470426, Y: 423124 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 15 000

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 12 207

Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.13 Leisi reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Leisi alevikus asuvas Leisi reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

87(171)

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Leisi RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) ja keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 101. Leisi RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Leisi 274 58 53 21% 19% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Leisi RKA piirkonnas on munitsipaalasutuste ning korteriühistutega kinnistud.

3.5.13.1 Veevarustus

Tabel 102. Leisi RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 670 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 4 716

sh. elanike veetarve m3/a 1 683 sh. eramud m3/a 411 sh. kortermajad m3/a 1 272

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 3 033 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 954 % 17%

3.5.13.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 103. Leisi RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Leisi aleviku pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 23 724 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 670 Puurkaevu sanitaarkaitseala

50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1983 rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter ARS 500 Duplex (komposiit)

max tootvus qmax= 5,7 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsiooni

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

88(171)

Veehaarde nimetus: Leisi aleviku pk

surve reguleerimine sagedus-muunduriga; komposiit-hüdrofoor:

0,3 m3

mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Leisi RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.13.1.2Ühisveevärgi torustikud

Leisi RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,4 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Leisi RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.13.1.3Tuletõrjeveevarustus

Leisi RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.

3.5.13.2 Kanalisatsioon

Tabel 104. Leisi RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 5 204 Müüdud reoveekogus m3/a 3 724

sh. elanike reoveekogus m3/a 1 537 sh. eramud m3/a 265 sh. kortermajad m3/a 1 272

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 187 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 1 480 % 28%

3.5.13.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Leisi RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,2 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Neist ca 360m (so 38%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

89(171)

3.5.13.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 105. Leisi RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Leisi Asukoht Leisi alevik Anno 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp As0831-186-S13/4 KW 1.3 H (m) 9.8 Q (l/s) 13 Q (m3/h) 45

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav elekter-autom. rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub

3.5.13.2.3Reoveepuhasti

Tabel 106. Leisi RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Leisi RVP kood PUH0740380

Rajatud 1983 Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 400 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Leisi

kood SA038 Suubla nimetus Leisi jõgi

kood VEE1170900 Veekogumi nimetus Leisi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Leisi RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.13.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 107. Leisi RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Leisi reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

90(171)

Purgimissõlme nimetus Leisi reoveepuhasti purgla 2023a purgitud kogus 971 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.13.2.3.2 Suubla

Tabel 108. Leisi RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Leisi kood SA038

Reoveepuhasti nimetus Leisi reoveepuhasti kood PUH0740380

Suubla nimetus Leisi jõgi kood VEE1170900

Veekogumi nimetus Leisi kood 1170900_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6492613, Y: 422839 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 13 872

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 5 204

Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117090020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi LEISI JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Leisi jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus

Seisukorra hinnang hea

Fotod Leisi reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.14 Mustjala reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Mustjala külas asuvas Mustjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Mustjala RKA kaitsmata (väga reostusohtlikule) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 109. Mustjala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Mustjala 222 111 118 50% 53% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Mustjala RKA on kortermajade kinnistud.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

91(171)

3.5.14.1 Veevarustus

Tabel 110. Mustjala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 4 379 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 3 541

sh. elanike veetarve m3/a 2 762 sh. eramud m3/a 78 sh. kortermajad m3/a 2 684

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 779 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 838 % 19%

3.5.14.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 111. Mustjala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Mustjala PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 11 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 4 379

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1982 rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp

puudubmax tootvus veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor, 0,5 m3

mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Mustjala RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.14.1.2Ühisveevärgi torustikud

Mustjala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,7 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

92(171)

Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Mustjala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.14.1.3Tuletõrjeveevarustus

Mustjala RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 2 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).

3.5.14.2 Kanalisatsioon

Tabel 112. Mustjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 9 447 Müüdud reoveekogus m3/a 3 701

sh. elanike reoveekogus m3/a 2 962 sh. eramud m3/a 278 sh. kortermajad m3/a 2 684

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 739 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 5 746 % 61%

3.5.14.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Mustjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,7 km torustikke (0,8 km isevoolseid ja 0,9 km survelisi). Sellest ca 177m (so 11%) (isevoolseid 170m (22%) ja 7m (1%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.

3.5.14.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 113. Mustjala RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Mustjala Kooli Mustjala Keskuse Mustjala Lasteaia Mustjala Staadioni

Asukoht Mõisa tn Mustjala küla

Rahtla tn Mustjala küla

Tõlli-Mustjala- Tagaranna tee Mustjala küla

Kooli tn 1 Mustjala küla

Anno 2009 2009 2009 1980-ndad? Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 1 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps Piranha tüüp AFP0841,2-S13/4 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4 Piranha-S12/2 KW 1.3 2.2 2.2 1.2 H (m) 7.2 10.8 10.8 23 Q (l/s) 25 25 25 2 Q (m3/h) 91 90 90 9

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea rahuldav mitterahuldav elekter-autom. hea hea rahuldav mitterahuldav mahuti/ teenindusosa hea hea rahuldav mitterahuldav maapealne osa puudub puudub puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

93(171)

3.5.14.2.3Reoveepuhasti

Tabel 114. Mustjala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Mustjala RVP kood PUH0740480

Rajatud 1980-ndad Rekonstrueeritud 2009

Puhastusseadme tüüp biopuhasti BIO-DRY-SB-30

Proj. reostuskoormus 200 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 50 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Mustjala puhasti

kood SA048 Suubla nimetus Mustjala kraav

kood VEE1169411 Veekogumi nimetus Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav

Mustjala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.14.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 115. Mustjala RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Mustjala reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus - Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.14.2.3.2 Suubla

Tabel 116. Mustjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Mustjala puhasti kood SA048

Reoveepuhasti nimetus Mustjala kood PUH0740480

Suubla nimetus Mustjala kraav kood VEE1169411

Veekogumi nimetus kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6481197, Y: 397359 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 6 624 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 9 447

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

94(171)

Väljalaskme nimetus Mustjala puhasti Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.15 Karja reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Karja külas asuvas Karja reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Karja RKA keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 117. Karja RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Karja 170 93 92 55% 54% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Karja RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud ja toiduainete tootmisega tegelevad ettevõtted (joogi ning leiva-saia tootmine).

3.5.15.1 Veevarustus

Tabel 118. Karja RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 967 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 5 967

sh. elanike veetarve m3/a 2 290 sh. eramud m3/a 59 sh. kortermajad m3/a 2 231

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 171 sh. ettevõtete veetarve m3/a 3 506

Arvestamata vesi m3/a 0 % 0%

3.5.15.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 119. Karja RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Karja küla pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 21 536 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 967

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 70-ndad rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

95(171)

Veehaarde nimetus: Karja küla pk SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp paarissurveliivafilter 502-PDA

max tootvus qmax= 5,7 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsiooni

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline

surve reguleerimine sagedus-muunduriga; komposiit-hüdrofoor: 0,3 m3

mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Karja RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.15.1.2Ühisveevärgi torustikud

Karja RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,6 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Karja RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.15.1.3Tuletõrjeveevarustus

Karja RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 4 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi).

3.5.15.2 Kanalisatsioon

Tabel 120. Karja RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 20 209 Müüdud reoveekogus m3/a 5 555

sh. elanike reoveekogus m3/a 2 266 sh. eramud m3/a 59 sh. kortermajad m3/a 2 207

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 89 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 3 200

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 14 654 % 73%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

96(171)

3.5.15.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Karja RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,9 km isevoolseid ja 0,1 km survelisi). Neist ca 1,0 km (so 50%) isevoolseid torustikke vajab lähima 4 a jooksul asendamist.

3.5.15.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 121. Karja RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Karja Asukoht Karja küla Anno 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp As0831-186-S13/4 KW 2.2 H (m) 9.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub

3.5.15.2.3Reoveepuhasti

Tabel 122. Karja RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Karja RVP kood PUH0740370

Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 350 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Karja

kood SA037 Suubla nimetus Leisi jõgi

kood VEE1170900 Veekogumi nimetus Leisi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Karja RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

97(171)

3.5.15.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 123. Karja RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Karja reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus 971 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.15.2.3.2 Suubla

Tabel 124. Karja RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Karja kood SA037

Reoveepuhasti nimetus Karja kood PUH0740370

Suubla nimetus Leisi jõgi kood VEE1170900

Veekogumi nimetus Leisi kood 1170900_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6486640, Y: 424033 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 10 952 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 20 209 Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117090020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi LEISI JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Leisi jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus

Seisukorra hinnang hea

Fotod Karja reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.16 Pärsama reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Pärsama külas asuvas Pärsama reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Pärsama RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 125. Pärsama RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Pärsama 237 177 181 75% 76% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

98(171)

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Pärsama RKA piirkonnas on korteriühistutega ja munitsipaalasutuste kinnistud.

3.5.16.1 Veevarustus

Tabel 126. Pärsama RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 6 383 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 6 237

sh. elanike veetarve m3/a 4 322 sh. eramud m3/a 2 041 sh. kortermajad m3/a 2 281

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 915 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 146 % 2%

3.5.16.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 127. Pärsama RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Pärsama PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 17 520 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 6 383

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 70-ndad rekonstrueeritud 2002, liivafilter 2018 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter ARS 410 Duplex (komposiit); UV seade

max tootvus qmax= 3 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline

surve reguleerimine hüdrofoor V=0,3m³ komposiit

mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone rahuldav seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Pärsama RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

99(171)

3.5.16.1.2Ühisveevärgi torustikud

Pärsama RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Pärsama RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.16.1.3Tuletõrjeveevarustus

Pärsama RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).

3.5.16.2 Kanalisatsioon

Tabel 128. Pärsama RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 43 313 Müüdud reoveekogus m3/a 6 216

sh. elanike reoveekogus m3/a 4 391 sh. eramud m3/a 2 110 sh. kortermajad m3/a 2 281

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 1 825 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 37 097 % 86%

3.5.16.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Pärsama RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,7 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Neist ca 1,2 km (so 71%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.

3.5.16.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 129. Pärsama RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Pärsama puhasti Pärsama Lasteaia

Asukoht Pärsama küla Pärsama küla Anno 2009 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps tüüp Afp0831,5M15 Afp0830S13/4D KW 2 1.3 H (m) 6.2 9.8 Q (l/s) 18 13 Q (m3/h) 63 45

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav rahuldav elekter-autom. rahuldav rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav rahuldav

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

100(171)

Pumpla nimi Pärsama puhasti Pärsama Lasteaia

maapealne osa puudub puudub

3.5.16.2.3Reoveepuhasti

Tabel 130. Pärsama RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Pärsama RVP kood PUH0740390

Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 280 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Pärsama

kood SA039 Suubla nimetus Saadu kraav

kood VEE1171210 Veekogumi nimetus Oitme Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav

Pärsama RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.16.2.3.1 Suubla

Tabel 131. Pärsama RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Pärsama kood SA039

Reoveepuhasti nimetus Pärsama kood PUH0740390

Suubla nimetus Saadu kraav kood VEE1171210

Veekogumi nimetus Oitme kood 1171200_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6486258, Y: 426684 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 10 652 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 43 313 Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117120020000

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

101(171)

Väljalaskme nimetus Pärsama Ehitise kood 1 Ehitise nimi OITME JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Oitme jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus

Seisukorra hinnang rahuldav

Fotod Pärsama reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.17 Haamse reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Aste külas asuvas Haamse reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Haamse RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 132. Haamse RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Haamse 174 103 109 59% 63% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Haamse RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud.

3.5.17.1 Veevarustus

Tabel 133. Haamse RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 6 383 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 6 237

sh. elanike veetarve m3/a 4 322 sh. eramud m3/a 2 041 sh. kortermajad m3/a 2 281

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 915 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 146 % 2%

3.5.17.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 134. Haamse RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Aste küla (Haamse) Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 32 580 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 2 865

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

102(171)

Veehaarde nimetus: Aste küla (Haamse) rajatud 1983 rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter ARS 410 Duplex (komposiit)

max tootvus qmax= 3 m³/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5m³ mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Haamse RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.17.1.2Ühisveevärgi torustikud

Haamse RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,5 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Haamse RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.17.1.3Tuletõrjeveevarustus

Haamse RKA ja selle lähiala tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 6 tuletõrjeveemahutit.

3.5.17.2 Kanalisatsioon

Tabel 135. Haamse RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 13 116 Müüdud reoveekogus m3/a 2 903

sh. elanike reoveekogus m3/a 2 903 sh. eramud m3/a 188 sh. kortermajad m3/a 2 715

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 10 213 % 78%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

103(171)

3.5.17.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Haamse RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,5 km torustikke (1,2 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.17.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 136. Haamse RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Haamse Asukoht Aste küla Anno 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp Afp0831S22/4D KW 2.2 H (m) 10.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav elekter-autom. rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub

3.5.17.2.3Reoveepuhasti

Tabel 137. Haamse RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Aste küla RVP kood PUH0740210

Rajatud 1983? Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti BIO-50 + järelpuhasti + biotiigid Proj. reostuskoormus 280 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Aste (Haamse) küla II

kood SA021b Suubla nimetus pinnas

kood PINNAS Veekogumi nimetus Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Haamse RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

104(171)

3.5.17.2.3.1 Suubla

Tabel 138. Haamse RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Aste (Haamse) küla II kood SA021b

Reoveepuhasti nimetus Aste küla RVP kood PUH0740210

Suubla nimetus pinnas kood PINNAS

Veekogumi nimetus kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6471481, Y: 407646 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 27 000

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 13 116

Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.18 Lümanda reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Lümanda külas asuvas Lümanda reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Lümanda RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 139. Lümanda RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Lümanda 216 129 122 60% 56% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Lümanda RKA piirkonnas on kortermajadega kinnistud.

3.5.18.1 Veevarustus

Tabel 140. Lümanda RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 776 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 4 214

sh. elanike veetarve m3/a 3 069 sh. eramud m3/a 731 sh. kortermajad m3/a 2 338

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 769 sh. ettevõtete veetarve m3/a 376

Arvestamata vesi m3/a 1 562 % 27%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

105(171)

3.5.18.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 141. Lümanda RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Lümanda keskasula Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 12 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 776

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1976 rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp liivafilter 302-PDA max tootvus qmax= 3,5 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool pinnas (immutus)

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³ mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik rahuldav elekter-automaatika hea

Lümanda RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.18.1.2Ühisveevärgi torustikud

Lümanda RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,8 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Lümanda RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.18.1.3Tuletõrjeveevarustus

Lümanda RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.

3.5.18.2 Kanalisatsioon

Tabel 142. Lümanda RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 22 342 Müüdud reoveekogus m3/a 3 696

sh. elanike reoveekogus m3/a 2 842 sh. eramud m3/a 504

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

106(171)

Näitaja Ühik Reoveekogused sh. kortermajad m3/a 2 338

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 769 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 85

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 18 646 % 83%

3.5.18.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Lümanda RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,9 km torustikke (1,3 km isevoolseid ja 0,6 km survelisi). Neist ca 0,6 km (so 45%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.

3.5.18.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 143. Lümanda RKA ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Lümanda lasteaia Lümanda vallamaja

Asukoht Lümanda küla Lümanda küla Anno 2009 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps tüüp Afp0830S13/4D Afp0830S13/4D KW 1.3 1.3 H (m) 9.8 9.8 Q (l/s) 13 13 Q (m3/h) 45 45

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav rahuldav elekter-autom. rahuldav rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav rahuldav maapealne osa puudub puudub

3.5.18.2.3Reoveepuhasti

Tabel 144. Lümanda RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Lümanda RVP kood PUH0740410

Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 400 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 100 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Lümanda

kood SA041 Suubla nimetus Tüünajõgi

kood VEE1167900 Veekogumi nimetus Pussa

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

107(171)

Reoveepuhasti nimetus Lümanda RVP Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub

Lümanda RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.18.2.3.1 Suubla

Tabel 145. Lümanda RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Lümanda kood SA041

Reoveepuhasti nimetus Lümanda kood PUH0740410

Suubla nimetus Tüünajõgi kood VEE1167900

Veekogumi nimetus Pussa kood 1167800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6462097, Y: 383629 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 13 600 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 22 342 Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.19 Läätsa reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Läätsa külas asuvas Läätsa reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Läätsa RKA suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 146. Läätsa RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Läätsa 90 80 71 89% 79% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Läätsa RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud, suurima ÜK tarbimisega on toiduainete tootmisega (kalatööstus) tegelev ettevõte.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

108(171)

3.5.19.1 Veevarustus

Läätsa RKA ühisveevärgisüsteem on ühendatud Salme RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 147. Läätsa RKA ning Salme RKA ja selle lähiala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused

Salme RKA ja lähiala Läätsa RKA Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 372 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 16 489 3 752 20 241

sh. elanike veetarve m3/a 9 195 2 427 11 622 sh. eramud m3/a 4 354 645 4 999 sh. kortermajad m3/a 4 841 1 782 6 623

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 836 1 325 3 161 sh. ettevõtete veetarve m3/a 5 458 0 5 458

Arvestamata vesi m3/a 1 131 % 5%

3.5.19.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Kuna Läätsa RKA ühisveevärk saab toite Salme RKAs asuvast puurkaev-pumplast, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.1.1, lk 65.

3.5.19.1.2Ühisveevärgi torustikud

Läätsa RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,1 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Pärsama RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.19.1.3Tuletõrjeveevarustus

Läätsa RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 1 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (meri).

3.5.19.2 Kanalisatsioon

Läätsa RKA kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka Nasva RKA, Salme RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta. Tabel 148. Läätsa RKA, Salme RKA ja selle lähiala, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused

Salme RKA ja selle lähiala

Läätsa RKA

Nasva RKA

Mändjala ÜVK

piirkond Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

109(171)

Näitaja Ühik Reoveekogused

Salme RKA ja selle lähiala

Läätsa RKA

Nasva RKA

Mändjala ÜVK

piirkond Kokku

Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504 sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884

sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771 sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113

sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)

m3/a 17 017 % 29%

3.5.19.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Läätsa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km isevoolseid torustikke. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.19.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Läätsa RKA-l kanalisatsioonipumplaid ei ole, kanalisatsioon voolab isevoolselt Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhasti pumplasse.

3.5.19.2.3Reoveepuhasti

Kuna Läätsa RKA kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 67.

3.5.20 Eikla reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Eikla ja Koidula külades asuvas Eikla reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Eikla RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 149. Eikla RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Eikla küla 86 55 55 43% 43%Koidula küla 42 Kokku 128

Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Eikla RKA piirkonnas on kortermajade kinnistud.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

110(171)

3.5.20.1 Veevarustus

Tabel 150. Eikla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 1 824 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 585

sh. elanike veetarve m3/a 1 485 sh. eramud m3/a 0 sh. kortermajad m3/a 1 485

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 100 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 239 % 13%

3.5.20.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 151. Eikla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Eikla PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 7 200 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 1 824

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1974 rekonstrueeritud 2010 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter aereerimisega MG24S

max tootvus qmax= 2,5 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³ mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Eikla RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.20.1.2Ühisveevärgi torustikud

Eikla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,1 km veetorustikke. Sellest ca 128 m (so 6%) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist..

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

111(171)

Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Eikla RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.20.1.3Tuletõrjeveevarustus

Eikla RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 1 tuletõrjeveemahuti.

3.5.20.2 Kanalisatsioon

Tabel 152. Eikla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 293 Müüdud reoveekogus m3/a 1 576

sh. elanike reoveekogus m3/a 1 485 sh. eramud m3/a 0 sh. kortermajad m3/a 1 485

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 91 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 717 % 31%

3.5.20.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Eikla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km torustikke (0,6 km isevoolseid ja 0,4 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.20.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 153. Eikla RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Eikla Asukoht Eikla küla Anno 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp Afp0831.2S22 KW 2.2 H (m) 18.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

112(171)

3.5.20.2.3Reoveepuhasti

Tabel 154. Eikla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Eikla RVP kood PUH0740010

Rajatud 1972 Rekonstrueeritud 2010

Puhastusseadme tüüp septik + biofilterpuhasti: FIL D'EAU

Proj. reostuskoormus 200 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Kuja 25 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Eikla asula

kood SA001 Suubla nimetus Tiigikraav

kood VEE1164503 Veekogumi nimetus Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik mitterahuldav

Eikla RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.20.2.3.1 Suubla

Tabel 155. Eikla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Eikla asula kood SA001

Reoveepuhasti nimetus Eikla kood PUH0740010

Suubla nimetus Tiigikraav kood VEE1164503

Veekogumi nimetus kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6475606, Y: 412920 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 7 200

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 2 293

Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

113(171)

3.5.21 Sandla reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Sandla külas asuvas Sandla reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sandla RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 156. Sandla RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Sandla 107 56 61 52% 57% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Sandla RKA piirkonnas on kortermajadega kinnistud.

3.5.21.1 Veevarustus

Tabel 157. Sandla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 3 156 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 2 038

sh. elanike veetarve m3/a 1 516 sh. eramud m3/a 17 sh. kortermajad m3/a 1 499

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 522 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 1 118 % 35%

3.5.21.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 158. Sandla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Sandla küla pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 3 680 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 3 156

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1968 rekonstrueeritud 2004 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp UV seade: 80W80/11LC max tootvus qmax= 8 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon

Pumpla:

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

114(171)

Veehaarde nimetus: Sandla küla pk pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine komposiit-hüdrofoor 0,3 m3

mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Sandla RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.21.1.2Ühisveevärgi torustikud

Sandla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 750 m veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sandla RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.21.1.3Tuletõrjeveevarustus

Sandla RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).

3.5.21.2 Kanalisatsioon

Tabel 159. Sandla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 317 Müüdud reoveekogus m3/a 2 171

sh. elanike reoveekogus m3/a 1 649 sh. eramud m3/a 0 sh. kortermajad m3/a 1 649

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 522 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 146 % 6%

3.5.21.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Sandla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,4 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,5 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.21.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 160. Sandla RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Sandla Keskuse Asukoht Sandla küla

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

115(171)

Pumpla nimi Sandla Keskuse Anno 2010 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AS0831,205-S22/4 KW 2.2 H (m) 10.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub

3.5.21.2.3Reoveepuhasti

Tabel 161. Sandla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Sandla RVP kood PUH0740510

Rajatud 2011 Rekonstrueeritud 2016 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti Proj. reostuskoormus 130 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 25 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Sandla

kood SA051a Suubla nimetus Sandla kraav

kood VEE1174520 Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi Seisukorra hinnang:

Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik hea

Sandla RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.21.2.3.1 Suubla

Tabel 162. Sandla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Sandla kood SA051a

Reoveepuhasti nimetus Sandla kood PUH0740510

Suubla nimetus Sandla kraav kood VEE1174520

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

116(171)

Väljalaskme nimetus Sandla Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi

kood EE_17 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6463160, Y: 431499 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 3 680

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 2 317

Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.22 Tornimäe reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Tornimäe ja Kärneri külades asuvas Tornimäe reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Tornimäe RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 163. Tornimäe RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Tornimäe küla 62 81 83 59% 60%Kärneri küla 76 Kokku 138

Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Tornimäe RKA piirkonnas on kortermajade kinnistud.

3.5.22.1 Veevarustus

Tabel 164. Tornimäe RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 3 006 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 2 945

sh. elanike veetarve m3/a 2 073 sh. eramud m3/a 257 sh. kortermajad m3/a 1 816

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 670 sh. ettevõtete veetarve m3/a 202

Arvestamata vesi m3/a 61 % 2%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

117(171)

3.5.22.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 165. Tornimäe RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Tornimäe põhikooli pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 7200 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 3 006

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1962 rekonstrueeritud 2010 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter ARS 410 Duplex (komposiit)

max tootvus qmax= 3 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon

Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline

surve reguleerimine hüdrofoor (0,3 m3), rõhureleega

mahuti(d) V= 1,5 m3

Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) mitterahuldav hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Tornimäe RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.22.1.2Ühisveevärgi torustikud

Tornimäe RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Tornimäe RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.22.1.3Tuletõrjeveevarustus

Tornimäe RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 6 tuletõrjeveemahutit.

3.5.22.2 Kanalisatsioon

Tabel 166. Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 4 410 Müüdud reoveekogus m3/a 3 272

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

118(171)

Näitaja Ühik Reoveekogused sh. elanike reoveekogus m3/a 2 201

sh. eramud m3/a 385 sh. kortermajad m3/a 1 816

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 891 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 180

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 1 138 % 26%

3.5.22.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,1 km torustikke (1,8 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Neist ca 1,3 km (so 73%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.

3.5.22.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 167. Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Kärneri Asukoht Kärneri küla Anno 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AFP0831.2-S22/4 KW 2.2 H (m) 10.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub

3.5.22.2.3Reoveepuhasti

Tabel 168. Tornimäe RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Kärneri RVP kood PUH0740540

Rajatud 1980-ndad Rekonstrueeritud 2009

Puhastusseadme tüüp biopuhasti BIO-DRY-SB-30

Proj. reostuskoormus 200 Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Kärneri puhasti

kood SA054 Suubla nimetus Kärneri kraav

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

119(171)

Reoveepuhasti nimetus Kärneri RVP kood VEE1700007

Veekogumi nimetus Seisukorra hinnang:

Hoone hea Mahutid mitterahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub

Tornimäe RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.22.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 169. Kärneri RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Kärneri reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus - Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.22.2.3.2 Suubla

Tabel 170. Tornimäe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Kärneri puhasti kood SA054

Reoveepuhasti nimetus Kärneri reoveepuhasti kood PUH0740540

Suubla nimetus Kärneri kraav kood VEE1700007

Veekogumi nimetus kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6485336, Y: 448938 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 7 200

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 4 410

Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.23 Püha reoveekogumisala ja Pihtla ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Püha külas asuva Püha reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle kõrval oleva Pihtla külas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkond kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 171. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Püha küla 64 31 26 17% 14%Kärneri küla 122

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

120(171)

Piirkond Elukohana

registreeritud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kokku 186 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

3.5.23.1 Veevarustus

Tabel 172. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 2 058 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 344

sh. elanike veetarve m3/a 1 137 sh. eramud m3/a 937 sh. kortermajad m3/a 200

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 207 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 714 % 35%

3.5.23.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 173. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Püha PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) - Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 2 058

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud rekonstrueeritud 2009, liivafilter 2017 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter ARS 300 Duplex (komposiit)

max tootvus qmax= 2 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor 0,3 m3

mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone mitterahuldav seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

121(171)

Püha veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.23.1.2Ühisveevärgi torustikud

Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 1,8 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Püha RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.23.1.3Tuletõrjeveevarustus

Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonnas on 1 veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).

3.5.23.2 Kanalisatsioon

Tabel 174. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 1 379 Müüdud reoveekogus m3/a 1 103

sh. elanike reoveekogus m3/a 929 sh. eramud m3/a 729 sh. kortermajad m3/a 200

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 174 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 276 % 20%

3.5.23.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Püha RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,3 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,4 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.23.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 175. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Pihtla Püha Asukoht Püha küla Anno 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp Afp0831,2S22 KW 2.2 H (m) 10.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

122(171)

Pumpla nimi Pihtla Püha elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub

3.5.23.2.3Reoveepuhasti

Tabel 176. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Püha RVP kood -

Rajatud 2009 Rekonstrueeritud 2023 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti Proj. reostuskoormus 140 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 25 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus -

kood - Suubla nimetus -

kood - Veekogumi nimetus - Seisukorra hinnang:

Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik puudub

Püha RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.24 Laimjala ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Laimjala külas asuvaid ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Laimjala ÜVK ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 177. Laimjala ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Laimjala 88 58 57 66% 65% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

123(171)

3.5.24.1 Veevarustus

Tabel 178. Laimjala ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 1 578 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 558

sh. elanike veetarve m3/a 1 419 sh. eramud m3/a 331 sh. kortermajad m3/a 1 088

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 139 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 20 % 1%

3.5.24.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 179. Laimjala ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Laimjala Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 2500 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 1 154

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1970-ndad rekonstrueeritud 2011 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus puudub Veetöötlusseade: tüüp liivafilter max tootvus qmax= 2,4 m³/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool pinnas (immutus)

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor V=0,3m³ mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus rahuldav II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik rahuldav elekter-automaatika rahuldav

Laimjala ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.24.1.2Ühisveevärgi torustikud

Laimjala ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 1,2 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

124(171)

Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Laimjala ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.24.1.3Tuletõrjeveevarustus

Laimjala ÜVK alal tuletõrjeveevõtu kohti ei ole, kuid veidi külakeskusest eemal on kahel tootmismaa kinnistul 2 tuletõrjeveemahutit.

3.5.24.2 Kanalisatsioon

Tabel 180. Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 037 Müüdud reoveekogus m3/a 1 426

sh. elanike reoveekogus m3/a 1 411 sh. eramud m3/a 323 sh. kortermajad m3/a 1 088

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 15 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 611 % 30%

3.5.24.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 644m torustikke (584 m isevoolseid ja 59 m survelisi). Neist ca 317 m (so 54%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.

3.5.24.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 181. Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Laimjala Asukoht Laimjala küla Anno 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AS0830-S13 KW 1.3 H (m) 9.8 Q (l/s) 13 Q (m3/h) 45

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav elekter-autom. rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

125(171)

3.5.24.2.3Reoveepuhasti

Tabel 182. Laimjala ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Laimjala RVP kood PUH0740350

Rajatud 1989 Rekonstrueeritud 2024 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti Proj. reostuskoormus 140 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Laimjala

kood SA035 Suubla nimetus Hundisilla kraav

kood VEE1173202 Veekogumi nimetus Kurdla Seisukorra hinnang:

Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik puudub

Laimjala ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.24.2.3.1 Suubla

Tabel 183. Laimjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Laimjala kood SA035

Reoveepuhasti nimetus Laimjala puhasti kood PUH0740350

Suubla nimetus Hundisilla kraav kood VEE1173202

Veekogumi nimetus Kurdla kood 1173200_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6477010, Y: 441466 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 2 500

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 2 037

Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool alla 10 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117320020030 Ehitise kood 1 Ehitise nimi HUNDISILLA I Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Veerežiim kuivendus

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

126(171)

Väljalaskme nimetus Laimjala Seisukorra hinnang hea

Fotod Laimjala reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.25 Tagavere ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Tagavere külas asuvaid ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Tagavere ÜVK ala kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 184. Tagavere ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Tagavere 100 73 73 73% 73% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

3.5.25.1 Veevarustus

Tabel 185. Tagavere ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 2 217 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 733

sh. elanike veetarve m3/a 1 660 sh. eramud m3/a 630 sh. kortermajad m3/a 1 030

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 73 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 484 % 22%

3.5.25.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 186. Tagavere ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Tagavere PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 12 192 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 2 217

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1984 rekonstrueeritud 2008 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

127(171)

Veehaarde nimetus: Tagavere PK

tüüp aereerimise ja

kloreerimisega veemahuti UV seade

max tootvus qmax= 4 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool -

Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline

surve reguleerimine II astme pump q=4 m3/h; rõhurelee + hüdrofoor 0,5

m3

mahuti(d) V= 1,6 m3

Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Tagavere ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.25.1.2Ühisveevärgi torustikud

Tagavere ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 1,9 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Tagavere ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.25.1.3Tuletõrjeveevarustus

Tagavere ÜVK alal on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 1 tuletõrjeveemahuti.

3.5.25.2 Kanalisatsioon

Tabel 187. Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 396 Müüdud reoveekogus m3/a 1 698

sh. elanike reoveekogus m3/a 1 625 sh. eramud m3/a 604 sh. kortermajad m3/a 1 021

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 73 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 698 % 29%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

128(171)

3.5.25.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,7 km isevoolseid ja 0.3 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.25.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 188. Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Tagavere Saude Tagavere Tondi Asukoht Tagavere küla Tagavere küla Anno 2009 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps tüüp Afp0831.2S22/4 Afp0841.2S13/4 KW 3 1.3 H (m) 10.8 7.2 Q (l/s) 6 28 Q (m3/h) 22 100

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea elekter-autom. hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea maapealne osa puudub puudub

3.5.25.2.3Reoveepuhasti

Tabel 189. Tagavere ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Tagavere RVP kood PUH0000006

Rajatud 2009 Rekonstrueeritud 2018 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti Proj. reostuskoormus 120 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 25 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Tagavere küla

kood SA080 Suubla nimetus Tondikraav

kood VEE1171301 Veekogumi nimetus Võlupe Seisukorra hinnang:

Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik puudub

Tagavere ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

129(171)

2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.25.2.3.1 Suubla

Tabel 190. Tagavere RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Tagavere küla kood SA080

Reoveepuhasti nimetus Tagavere reoveepuhasti kood PUH0000006

Suubla nimetus Tondikraav kood VEE1171301

Veekogumi nimetus Võlupe kood 1171300_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6486356, Y: 434520 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 4 744

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 2 396

Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.26 Puka ÜK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Puka külas asuvat ühiskanalisatsioonisüsteemi (edaspidi ÜK). Ühisveevärk piirkonnas puudub. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Puka ÜK ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) põhjaveega alal. Tabel 191. Puka ÜK ala ÜK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Puka 23 0 27 0% 117%*** Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. ***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele.

3.5.26.1 Kanalisatsioon

Tabel 192. Puka ÜK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 619 Müüdud reoveekogus m3/a 557

sh. elanike reoveekogus m3/a 557 sh. eramud m3/a 0 sh. kortermajad m3/a 557

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

130(171)

Näitaja Ühik Reoveekogused

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 62 % 10%

3.5.26.1.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Puka ÜK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 70m isevoolset torustikku. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.26.1.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Kanalisatsioonipumplad puuduvad

3.5.26.1.3Reoveepuhasti

Tabel 193. Puka ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Puka RVP kood -

Rajatud 2009 Rekonstrueeritud 2019 Puhastusseadme tüüp septik + biofilterpuhasti FIL D'EAU + pinnasfilter Proj. reostuskoormus 60 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Kuja 25 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus -

kood - Suubla nimetus -

kood - Veekogumi nimetus - Seisukorra hinnang:

Hoone puudub Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub

3.5.27 Käo-Jõe ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Käo ja Jõe külades asuvas ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi Käo-Jõe ÜVK). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Käo-Jõe ÜVK ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 194. Käo-Jõe ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Käo-Jõe küla 66 56 58 66% 68%Kärneri küla 19

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

131(171)

Piirkond Elukohana

registreeritud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kokku 85 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

3.5.27.1 Veevarustus

Tabel 195. Käo-Jõe ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 1 459 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 252

sh. elanike veetarve m3/a 1 252 sh. eramud m3/a 140 sh. kortermajad m3/a 1 112

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 207 % 14%

3.5.27.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 196. Käo-Jõe ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Käo PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 2500 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 1 459

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 2020 rekonstrueeritud reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp

liivafilter ARS 300 Duplex (komposiit); mangaani- eraldusfilter SAISOV

(komposiit) max tootvus qmax= 3,2 m³/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor V=0,3m³ mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

132(171)

Veehaarde nimetus: Käo PK seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Käo-Jõe ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.27.1.2Ühisveevärgi torustikud

Käo-Jõe ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 2,4 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Käo-Jõe ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.27.1.3Tuletõrjeveevarustus

Käo-Jõe ÜVK ala tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 1 tuletõrjeveemahuti ja 1 veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi).

3.5.27.2 Kanalisatsioon

Tabel 197. Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 15 885 Müüdud reoveekogus m3/a 1 221

sh. elanike reoveekogus m3/a 1 221 sh. eramud m3/a 130 sh. kortermajad m3/a 1 091

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 14 664 % 92%

3.5.27.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,4 km torustikke (0,8 km isevoolseid ja 0,6 km survelisi). Torustik on väga halvas seisukorras, ca 1,2 km (so 89%) (isevoolseid 693m (92%) ja 532m (84%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist

3.5.27.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 198. Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Audla Asukoht Jõe küla (Käo küla) Anno 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AS0840-S17 KW 2.2 H (m) 16

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

133(171)

Pumpla nimi Audla Q (l/s) 16 Q (m3/h) 58

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav elekter-autom. rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub

3.5.27.2.3Reoveepuhasti

Tabel 199. Käo-Jõe ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Audla RVP kood PUH0740360

Rajatud 1986 Rekonstrueeritud 2013 ja 2023

Puhastusseadme tüüp biopuhasti BIO-DRY-SB-50

Proj. reostuskoormus 100 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Audla

kood SA036 Suubla nimetus Kuke peakraav (Kuke jõgi)

kood VEE1173000 Veekogumi nimetus Kuke Koigi järvest suudmeni Seisukorra hinnang:

Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik hea

Audla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.27.2.3.1 Suubla

Tabel 200. Käo-Jõe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Audla kood SA036

Reoveepuhasti nimetus Audla biotiik kood PUH0740360

Suubla nimetus Kuke peakraav (Kuke jõgi) kood VEE1173000

Veekogumi nimetus Kuke Koigi järvest suudmeni kood 1173000_2

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6479522, Y: 442695 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 2 500

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

134(171)

Väljalaskme nimetus Audla 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 15 885 Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117300020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi Kuke peakraav Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Kuke peakraav (Kuke jõgi) Veerežiim

Seisukorra hinnang hea

Fotod Audla reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.28 Veske ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Veske külas asuvaid ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Veske ÜVK ala keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 201. Veske ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Veske 45 41 33 91% 73% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

3.5.28.1 Veevarustus

Tabel 202. Veske ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 788 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 788

sh. elanike veetarve m3/a 788 sh. eramud m3/a 106 sh. kortermajad m3/a 682

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 0 % 0%

3.5.28.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 203. Veske ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Aru elamute pk Puurkaev

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

135(171)

Veehaarde nimetus: Aru elamute pk Lubatud veevõtt (m³/a) 2 192 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 788

Puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp paarissurveliivafilter 202-PDA

max tootvus qmax= 2,4 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,3 m6

mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Veske ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.28.1.2Ühisveevärgi torustikud

Veske ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 130 m veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Veske ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.28.1.3Tuletõrjeveevarustus

Veske ÜVK alal on olemas 1 tuletõrjevee veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).

3.5.28.2 Kanalisatsioon

Tabel 204. Veske ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 846 Müüdud reoveekogus m3/a 761

sh. elanike reoveekogus m3/a 761 sh. eramud m3/a 0 sh. kortermajad m3/a 761

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

136(171)

Näitaja Ühik Reoveekogused

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 85 % 10%

3.5.28.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Veske ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 390m isevoolset torustikku. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.28.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Kanalisatsioonipumplad puuduvad

3.5.28.2.3Reoveepuhasti

Tabel 205. Veske ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Veske RVP kood PUH0740400

Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp septik (10 m3) ja biotiigid Proj. reostuskoormus 60 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus puudub Reoveesette käitlus Kuja 50 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus

kood Suubla nimetus Veske kraav

kood VEE1170903 Veekogumi nimetus Leisi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav

Veske ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.28.2.3.1 Suubla

Tabel 206. Veske RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Aru elamud kood SA040

Reoveepuhasti nimetus Aru elamute puhasti kood PUH0740400

Suubla nimetus Veske kraav kood VEE1170903

Veekogumi nimetus Leisi

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

137(171)

Väljalaskme nimetus Aru elamud kood 1170900_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6490458, Y: 423702 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 2 000

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 846

Omaseire sagedus Üks kord aastas Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool alla 10 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117090020070 Ehitise kood 1 Ehitise nimi ANGLA I Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Veerežiim kuivendus

Seisukorra hinnang rahuldav

Fotod Aru elamute reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.29 Koimla ÜV piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Koimla külas asuvat ühisveevarustussüsteemi (edaspidi ÜV). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Koimla ÜV ala keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) ja suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 207. Koimla ÜVK ala ÜV-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Koimla 79 30 0 38% 0% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

3.5.29.1 Veevarustus

Tabel 208. Koimla ÜV ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 940 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 900

sh. elanike veetarve m3/a 900 sh. eramud m3/a 900 sh. kortermajad m3/a 0

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 40 % 4%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

138(171)

3.5.29.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 209. Koimla ÜV ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Koimla PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) - Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 940

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 2009 rekonstrueeritud - reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter ARS 300 Duplex (komposiit)

max tootvus qmax= 3,5 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool pinnas (immutus)

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,3 m3

mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Koimla ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.29.1.2Ühisveevärgi torustikud

Koimla ÜV ala ühisveevärgi süsteemis on ca 3,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Koimla ÜV ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.29.1.3Tuletõrjeveevarustus

Koimla ÜV alal on tuletõrjeveevõtu jaoks rajatud 1 tuletõrjeveemahuti ja on olemas 1 veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).

3.5.30 Sakla ÜV piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Sakla külas asuvat ühisveevarustussüsteemi (edaspidi ÜV). Piirkonnas ühiskanalisatsioon puudub, kanalisatsioon kogutakse kokku kogumismahutitesse 2x10m3.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

139(171)

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sakla ÜV ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 210. Sakla ÜVK ala ÜV-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Sakla 85 22 22 26% 26% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

3.5.30.1 Veevarustus

Tabel 211. Sakla ÜV ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 399 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 399

sh. elanike veetarve m3/a 399 sh. eramud m3/a 30 sh. kortermajad m3/a 369

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 0 % 0%

3.5.30.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 212. Sakla ÜV ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Sakla pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) - Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud pumpla puudub, seadmed

elamu keldris rekonstrueeritud 2009 - välistorustikud, reservtoite generaator puudub SCADA ühendus puudub Veetöötlusseade: tüüp

puudubmax tootvus veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor 0,3m3

mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang:

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

140(171)

Veehaarde nimetus: Sakla pk puurkaev(ud) rahuldav veetöötlus puudub II astme pumpla ja mahuti(d) puudub hoone elamu keldris seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Sakla ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.30.1.2Ühisveevärgi torustikud

Sakla ÜV ala ühisveevärgi süsteemis on ca 91m veetorustikku. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sakla ÜV ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.30.1.3Tuletõrjeveevarustus

Sakla ÜV alal tuletõrjeveevõtu kohti ei ole, kuid külakeskusest eemal on kahel tootmismaa kinnistul 2 tuletõrjeveemahutit.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

141(171)

4 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMINE

Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: - ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Saaremaa vallas;

- kaasa aidata Saaremaa valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele;

- perspektiivse ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide üldskeemide koostamine;

- veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine;

- arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused

Käesolev arendamise kava on valminud vee-ettevõtja ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide kompleksseks arendamiseks Saaremaa valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkondades;

- Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtte ja valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee-ettevõttele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevate etappidega;

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ning sademeveesüsteemid ja on koostatud perspektiivsed arenguskeemid;

- Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt Saaremaa valla reoveekogumisaladele ja tiheasustusaladele;

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad ning mille haldamisega tegeleb AS Kuressaare Veevärk;

- Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Saaremaa Vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste ning AS Kuressaare Veevärk poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel;

- Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides.

 Kõik investeeringuliigid on jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi:

 võrgud ja torustikud 40 aastat;  reservuaarid ja mahutid 40 aastat;

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

142(171)

 masinad ja seadmed 15 aastat;  tootmishooned 40 aastat.

 Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:

 keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;

 majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kõigi asulate territooriumitel;

 sotsiaal- majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte majandamisega.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste planeeritavad arendustegevused on jagatud kahte etappi:

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027; ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035.

Kogu valla kavandatud ÜVK investeeringud on jagatud projektidesse, milledele on antud oma number ja nimi. Valla ÜVK investeeringuprojektide nimekiri koos ajakavaga on toodud allolevas tabelis: Tabel 213. Saaremaa valla ÜVK arendamise projektide loetelu

ÜVK etapp

Proj. Nr Projekti nimi Teostus-

aeg

Ü VK

a re

nd am

is e

I e ta

pp (2

02 4-

20 27

)

PR-1 Kuressaare ÜVK torustike rekonstrueerimine 2025; 2027 PR-2 Kuressaare kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2024; 2026 PR-3 Kuressaare reoveepuhasti rekonstrueerimine 2024; 2026 PR-4 Kuressaare sademeveetorustiku rekonstrueerimine 2024; 2027 PR-5 Kuressaare sademeveetorustiku rajamine 2024 PR-6 Kuressaare viie probleemse sademevee piirkonna lahendamine 2025 PR-7 Sõmera kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2026 PR-8 Orissaare ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine 2026 PR-9 Orissaare VTJ-pumpla el-automaatika rekonstrueerimine 2024 PR-10 Kärla kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027 PR-11 Kihelkonna kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 PR-12 Salme ÜVK torustike (sh kanalisatsioonipumplate) rekonstrueerimine 2026 PR-13 Aste kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027 PR-14 Upa kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 PR-15 Nasva kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027 PR-16 Valjala kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027 PR-17 Mändjala ÜVK süsteemi rajamine 2025 PR-18 Kaali-Kõljala ÜK torustike rekonstrueerimine 2026 PR-19 Leisi ÜVK süsteemi laiendamine 2024 PR-20 Mustjala ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine 2026 PR-21 Karja ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2026 PR-22 Pärsama ÜK torustike rekonstrueerimine 2026 PR-23 Lümanda kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 PR-24 Salme kanalisatsioonipumpla ja -puhasti rekonstrueerimine 2027 PR-25 Eikla kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 PR-26 Tornimäe ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2026 PR-27 Püha kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 PR-28 Laimjala ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2026 PR-29 Laimjala VTJ osmoosseadme paigaldus 2026 PR-30 Laimjala reoveepuhasti rekonstrueerimine 2024

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

143(171)

ÜVK etapp

Proj. Nr Projekti nimi Teostus-

aeg PR-31 Tagavere kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 PR-32 Käo ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2027 PR-33 Sakla PK-VTJ rekonstrueerimine uues asukohas 2027

PR-34

Nasva-Salme transiit kanalisatsioon isüsteem

ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine 2026

Ü VK

a re

nd am

is e

II et

ap p

(2 02

8- 20

35 )

PR-35 Kuressaare ÜVK torustike rekonstrueerimine

2028-2035

PR-36 Kuressaare kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine PR-37 Kuressaare reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-38 Kuressaare sademeveetorustiku rekonstrueerimine PR-39 Kuressaare sademevee eesvoolukraavide rekonstrueerimine ja rajamine PR-40 Orissaare kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine PR-41 Kärla kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine PR-42 Kihelkonna ÜV torustike rekonstrueerimine, sademeveetorustiku rajamine PR-43 Salme VTJ osmoosseadme rekonstrueerimine PR-44 Aste kanalisatsiooni peapumpla ja reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-45 Nasva VTJ rekonstrueerimine - liivafiltri vahetus PR-46 Nasva kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine PR-47 Nasva sademevee eesvoolukraavide rajamine PR-48 Valjala kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine PR-49 Valjala reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-50 Mändjala kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine PR-51 Kaali-Kõljala VTJ osmoosseadme paigaldus PR-52 Kaali-Kõljala kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine PR-53 Leisi ÜK torustike rekonstrueerimine PR-54 Mustjala kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine PR-55 Mustjala reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-56 Pärsama ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine PR-57 Haamse kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine PR-58 Haamse reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-59 Lümanda ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine PR-60 Eikla ÜV torustike rekonstrueerimine PR-61 Tornimäe II a pumpla rekonstrueerimine - mahuti rekonstrueerimine PR-62 Tornimäe reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-63 Tornimäe ÜK torustike rekonstrueerimine PR-64 Püha VTJ-pumpla hoone rekonstrueerimine PR-65 Tagavere kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine

4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine

Rajatavate ja rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud allolevas tabelis esitatud hindadest. Tabel 214. Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide rajamismaksumuse arvutamisel aluseks võetud materjali ja töö ühikhinnad

Rajatis Ühik Ühikmaksumus (€) Veevarustus Torustiku rajamine või rekonstrueerimine m 200 Hüdrandi paigaldus ühisveevõrgu torule m 1 500 Liitumispunkti rajamine kpl 200 Kanalisatsioon Isevoolutorustiku rekonstrueerimine m 230 Isevoolutorustiku rajamine m 250

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

144(171)

Rajatis Ühik Ühikmaksumus (€) Survetorustiku rekonstrueerimine m 130 Survetorustiku rajamine m 150 Kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine tk 20 000 Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 30 000 Liitumispunkti rajamine kpl 200 Sademevee ärajuhtimine Torustiku rajamine või rekonstrueerimine m 250 Kraavi rajamine või rekonstrueerimine m 100

Ühikmaksumus sisaldab endas kõiki rajatiste rajamise kulusid, sh: - Projektijuhtimise teenus; - Uuringute koostamine; - Projekti koostamine; - Materjali maksumus; - Rajamise maksumus; - Omanikujärelevalve teenus.

Puurkaev-pumplate, II astme pumplate, veetöötlusjaamade (-seadmete) ja reoveepuhastite rekonstrueerimise maksumuse hindamisel on arvestatud konkreetse objekti rekonstrueerimise vajaduse mahtutega, mistõttu nende objektide puhul ühikhindu ei ole.

4.3 Vee-ettevõtluse areng

Saaremaa vallas haldab ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteeme ning sademeveesüsteeme AS Kuressaare Veevärk. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitised kuuluvad AS Kuressaare Veevärk, sademeveesüsteemid kuuluvad osaliselt Saaremaa Vallavalitsusele, kelle poolt finantseeritakse ka sademeveesüsteemide hooldamisega seotud kulusid. Arendamise kavaga on ette nähtud ÜVK ala laiendamist vaid Mändjala ja Leisi piirkondades. Muus osas keskendutakse olemasolevate süsteemide rekonstrueerimisele ja parendamisele. Käesolev arendamise kava jääb peale Saaremaa vallavolikogu poolt kinnitamist raamdokumendiks ÜVK piirkondades veevarustuse, kanalisatsiooni, tuletõrjevee ja sademevee alasele tegevusele, millega määratletakse nimetatud valdkondade arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud ning finantseerimise katteallikad eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni, tuletõrjevee- ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Antud töös käsitletakse vaid neid tuletõrjeveevarustuse ning sademevee investeeringute mahtusid, mis jäävad ÜVK-süsteemiga kaetud või tulevikus kaetavate alade piiridesse. Torude rekonstrueerimine ja rajamine on otstarbekas ühildada teede ehitusega. Seega on otstarbekas AS-l Kuressaare Veevärk ja Saaremaa Vallavalitsusel torustike- ja teedeehituse/- rekonstrueerimise projektid kooskõlastada ja need ühildada. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks.

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos

Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistest arvutuslikest algandmetest:

- keskmise leibkonna suurus Saare maakonnas on 2.23 inimest;

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

145(171)

- olemasolevate ÜVKga liitunud elanike arvutuslik ühikuline veetarve ja reovee kogus jäävad muutumatuks;

- veevõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks veetarbeks on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d;

- kanalisatsioonivõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks reoveekoguseks on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 64 l/d;

- asutuste ja ettevõtete (jur.) veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatuks; - veevarustussüsteemi arvutuslikuks arvestamata veehulga määramiseks on kasutatud

2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 15% võrku juhitavast veest;

- kanalisatsioonisüsteemi arvutuslikuks infiltratsioonivee veehulga määramiseks on kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Piirkondades, kus reovee mõõtmist ei toimu ning rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 50% reoveepuhastile juhitavast veest.

4.4.1 Veevarustus Arvestades peatükis 4.4 toodud eeldusi on allolevas tabelis esitatud veevajaduse prognoos peale ÜVK arendamise I ja II etapi elluviimist.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

146(171)

Tabel 215. Perspektiivse veevajaduse prognoos

ÜVK piirk. jrk. nr

ÜVK piirkond Reovee- kogumisala Toitepunkt

Olemasolev olukord Peale I etappi Peale II etappi Elanikud Jur. Arvestamata

vesi Võrku Elanikud Jur. Arvestamata vesi Võrku Elanikud Jur. Arvestamata

vesi Võrku Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d)

1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare Unimäe VTJ 883 677 511 25% 2 071 883 677 511 25% 2 071 883 677 511 25% 2 071 2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera Kärla VTJ 15 16 4 12% 35 15 16 4 12% 35 15 16 4 12% 35 3 Orissaare Orissaare Orissaare VTJ 48 19 8 11% 75 48 19 8 11% 75 48 19 8 11% 75 4 Kärla Kärla Kärla VTJ 17 3 3 12% 23 17 3 3 12% 23 17 3 3 12% 23 5 Kihelkonna Kihelkonna Kihelkonna VTJ 17 6 2 8% 26 17 6 2 8% 26 17 6 2 8% 26 6 Salme Salme Tehumardi VTJ 25 20 3 5% 48 25 20 3 5% 48 25 20 3 5% 48 7 Aste Aste Aste VTJ 22 5 3 10% 29 22 5 3 10% 29 22 5 3 10% 29 8 Upa Upa Unimäe VTJ 7 11 6 25% 24 7 11 6 25% 24 7 11 6 25% 24 9 Nasva Nasva Nasva VTJ 17 5 5 18% 27 17 5 5 18% 27 17 5 5 18% 27

10 Valjala Valjala Valjala VTJ 20 7 3 10% 30 20 7 3 10% 30 20 7 3 10% 30 11 Mändjala Mändjala Nasva VTJ 3 0 1 18% 4 18 4 5 18% 27 18 4 5 18% 27 12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala Kõljala VTJ 11 3 2 10% 16 11 3 2 10% 16 11 3 2 10% 16 13 Leisi Leisi Leisi VTJ 5 8 3 17% 16 9 9 4 17% 21 9 9 4 17% 21 14 Mustjala Mustjala Mustjala PK 8 2 2 19% 12 8 2 2 19% 12 8 2 2 19% 12 15 Karja Karja Karja VTJ 6 10 0 0% 16 6 10 0 0% 16 6 10 0 0% 16 16 Pärsama Pärsama Pärsama VTJ 12 5 0 2% 17 12 5 0 2% 17 12 5 0 2% 17 17 Aste Haamse Haamse VTJ 8 0 0 2% 8 8 0 0 2% 8 8 0 0 2% 8 18 Lümanda Lümanda Lümanda VTJ 8 3 4 27% 16 8 3 4 27% 16 8 3 4 27% 16 19 Läätsa Läätsa Tehumardi VTJ 7 4 1 5% 11 7 4 1 5% 11 7 4 1 5% 11 20 Eikla ja Koidula Eikla Eikla VTJ 4 0 1 13% 5 4 0 1 13% 5 4 0 1 13% 5 21 Sandla Sandla Sandla VTJ 4 1 3 35% 9 4 1 3 35% 9 4 1 3 35% 9 22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe Tornimäe VTJ 6 2 0 2% 8 6 2 0 2% 8 6 2 0 2% 8 23 Püha ja Pihtla - Püha VTJ 3 1 2 35% 6 3 1 2 35% 6 3 1 2 35% 6 24 Laimjala - Laimjala VTJ 4 0 0 1% 4 4 0 0 1% 4 4 0 0 1% 4 25 Tagavere - Tagavere VTJ 5 0 1 22% 6 5 0 1 22% 6 5 0 1 22% 6 26 Puka - 27 Käo ja Jõe - Käo VTJ 3 0 1 14% 4 3 0 1 14% 4 3 0 1 14% 4 28 Veske - Veske VTJ 2 0 0 0% 2 2 0 0 0% 2 2 0 0 0% 2 29 Koimla - Koimla VTJ 2 0 0 4% 3 2 0 0 4% 3 2 0 0 4% 3 30 Sakla - Sakla PK 1 0 0 0% 1 1 0 0 0% 1 1 0 0 0% 1

1 172 811 567 2 550 1 191 815 573 2 579 1 191 815 573 2 579

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

147(171)

Kuna mitmed veetöötlusjaamad (Unimäe, Kärla, Tehumardi ja Nasva) varustavad veega rohkem kui ühte veevarustuspiirkonda, siis allolevas tabelis on toodud ka veetöötlusjaamade põhiselt veevajaduse prognoos. Tabelis on toodud ka veelubadega määratud maksimaalne veevõtt ning olemasoleva veetöötlusseadmete maksimaalne tootlikus. Tabel 216. Veetöötlusjaamade veevajaduse prognoos

4.4.2 Kanalisatsioon Arvestades peatükis 4.4 toodud eeldusi on allolevas tabelis esitatud kanalisatsioonikoguste prognoos peale ÜVK arendamise I ja II etapi elluviimist.

Veetöötlus- jaam

Vajalik vooluhulk Lubatud veevõtt veelubadest

Ol.ol veetöötlusjaama

tootlikusOl.olev Peale I etappi Peale II etappi Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Qmax m3/d Qmax m3/d

Unimäe VTJ 2 094 2 094 2 094 5 490 4 600 Orissaare VTJ 75 75 75 150 920 Kärla VTJ 58 58 58 75 276 Kihelkonna VTJ 26 26 26 75 212 Tehumardi VTJ 59 59 59 300 - Aste VTJ 29 29 29 90 230 Nasva VTJ 31 54 54 110 725 Valjala VTJ 30 30 30 270 - Kõljala VTJ 16 16 16 47 21 Leisi VTJ 16 21 21 65 131 Mustjala PK 12 12 12 30 - Karja VTJ 16 16 16 59 131 Pärsama VTJ 17 17 17 48 69 Haamse VTJ 8 8 8 30 69 Lümanda VTJ 16 16 16 33 81 Eikla VTJ 5 5 5 20 58 Sandla VTJ 9 9 9 10 184 Tornimäe VTJ 8 8 8 20 69 Püha VTJ 6 6 6 - 46 Laimjala VTJ 4 4 4 7 55 Tagavere VTJ 6 6 6 15 92 Käo VTJ 4 4 4 7 74 Veske VTJ 2 2 2 6 55 Koimla VTJ 3 3 3 - 81

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

148 (171)

Tabel 217. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos

ÜVK piirk. jrk. nr ÜVK piirkond Reovee-

kogumisala Reoveepuhasti Olemasolev olukord Peale I etappi Peale II etappi

Elanikud Jur. Inf. vesi Puhastile Elanikud Jur. Arvestamata vesi Võrku Elanikud Jur. Arvestamata vesi Võrku Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d)

1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare Kullimäe RVP 872 901 2 544 59% 4 317 872 901 2 544 59% 4 317 872 901 2 544 59% 4 317 2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera Kärla RVP 13 14 42 61% 69 13 14 42 61% 69 13 14 42 61% 69 3 Orissaare Orissaare Orissaare RVP 47 17 48 43% 112 47 17 48 43% 112 47 17 48 43% 112 4 Kärla Kärla Kärla RVP 17 3 31 61% 52 17 3 31 61% 52 17 3 31 61% 52 5 Kihelkonna Kihelkonna Kihelkonna RVP 16 6 41 66% 63 16 6 41 66% 63 16 6 41 66% 63 6 Salme Salme Läätsa RVP 22 6 11 29% 39 22 6 11 29% 39 22 6 11 29% 39 7 Aste Aste Aste RVP 21 3 36 59% 60 21 3 36 59% 60 21 3 36 59% 60 8 Upa Upa Kullimäe RVP 7 11 25 59% 43 7 11 25 59% 43 7 11 25 59% 43 9 Nasva Nasva Läätsa RVP 18 30 19 29% 67 18 30 19 29% 67 18 30 19 29% 67

10 Valjala Valjala Valjala RVP 19 7 23 47% 49 19 7 23 47% 49 19 7 23 47% 49 11 Mändjala Mändjala Läätsa RVP 4 10 6 29% 20 19 14 8 20% 41 19 14 8 20% 41 12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala Kõljala RVP 11 3 19 57% 33 11 3 19 57% 33 11 3 19 57% 33 13 Leisi Leisi Leisi RVP 4 6 4 28% 14 8 7 5 25% 20 8 7 5 25% 20 14 Mustjala Mustjala Mustjala RVP 8 2 16 61% 26 8 2 16 61% 26 8 2 16 61% 26 15 Karja Karja Karja RVP 6 9 40 73% 55 6 9 40 73% 55 6 9 40 73% 55 16 Pärsama Pärsama Pärsama RVP 12 5 102 86% 119 12 5 102 86% 119 12 5 102 86% 119 17 Aste Haamse Haamse RVP 8 0 28 78% 36 8 0 28 78% 36 8 0 28 78% 36 18 Lümanda Lümanda Lümanda RVP 8 2 51 83% 61 8 2 51 83% 61 8 2 51 83% 61 19 Läätsa Läätsa Läätsa RVP 4 24 11 29% 39 4 24 11 29% 39 4 24 11 29% 39 20 Eikla ja Koidula Eikla Eikla RVP 4 0 2 31% 6 4 0 2 31% 6 4 0 2 31% 6 21 Sandla Sandla Sandla RVP 5 1 0 6% 6 5 1 0 6% 6 5 1 0 6% 6 22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe Tornimäe RVP 6 3 3 26% 12 6 3 3 26% 12 6 3 3 26% 12 23 Püha ja Pihtla - Püha RVP 3 0 1 20% 4 3 0 1 20% 4 3 0 1 20% 4 24 Laimjala - Laimjala RVP 4 0 2 30% 6 4 0 2 30% 6 4 0 2 30% 6 25 Tagavere - Tagavere RVP 4 0 2 29% 7 4 0 2 29% 7 4 0 2 29% 7 26 Puka - Puka RVP 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2 27 Käo ja Jõe - Audla RVP 3 0 40 92% 44 3 0 40 92% 44 3 0 40 92% 44 28 Veske - Veske RVP 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2 29 Koimla - 30 Sakla -

1 148 1 066 3 148 5 362 1 168 1 071 3 151 5 389 1 168 1 071 3 151 5 389

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

149(171)

Kuna mitu reoveepuhastit (Kullimäe, Kärla ja Läätsa) puhastavad rohkem kui ühe kanalisatsioonipiirkonna reovett, siis allolevas tabelis on toodud ka reoveepuhastite põhine reoveekoguse prognoos. Tabel 218. Reoveepuhastite kanalisatsioonikoguste prognoos

Reovee- puhasti

Ol.olev Peale I etappi Peale II etappi Ol.oleva reoveepuhasti

reostuskoormusVooluhulk Reostus- koormus Vooluhulk Reostus-

koormus Vooluhulk Reostus- koormus

Q(m3/d) ie Q(m3/d) ie Q(m3/d) ie ie Kullimäe RVP 4 360 32 780 4 360 32 780 4 360 32 780 50 000 Orissaare RVP 112 1 314 112 1 314 112 1 314 2 000 Kärla RVP 121 808 121 808 121 808 850 Kihelkonna RVP 63 466 63 466 63 466 500 Aste RVP 60 554 60 554 60 554 400 Valjala RVP 49 520 49 520 49 520 550 Kõljala RVP 33 264 33 264 33 264 450 Leisi RVP 14 176 20 248 20 248 400 Mustjala RVP 26 166 26 166 26 166 200 Karja RVP 55 336 55 336 55 336 350 Pärsama RVP 119 274 119 274 119 274 280 Haamse RVP 36 156 36 156 36 156 280 Lümanda RVP 61 197 61 197 61 197 400 Läätsa RVP 164 2 063 186 2 344 186 2 344 2 000 Eikla RVP 6 121 6 121 6 121 200 Sandla RVP 6 126 6 126 6 126 130 Tornimäe RVP 12 192 12 192 12 192 200 Püha RVP 4 60 4 60 4 60 140 Laimjala RVP 6 79 6 79 6 79 140 Tagavere RVP 7 91 7 91 7 91 120 Puka RVP 2 27 2 27 2 27 60 Audla RVP 44 67 44 67 44 67 100 Veske RVP 2 58 2 58 2 58 60

5 362 40 894 5 389 41 246 5 389 41 246

4.5 Töömahtude loendid

Arendamise kava sisaldab ÜVK süsteemi väljaehitamise töömahtude loendeid, mis on leitavad käesoleva töö lisadest. Need on informatiivse iseloomuga ja kuuluvad täpsustamisele järgmistes projekteerimise staadiumites. Rajatavate torustike pikkuste mõõtmisel on arvestatud vaid tänava peatorustiku pikkusega, st lõik mis on tänavatorustiku ja liitumispunkti vahel, tabelis olevas torustiku pikkustes ei kajastu. Torustike (sh ka pumplate) rekonstrueerimise all on mõeldud nende torustike rajamist, millega ei kaasne vee- või kanalisatsiooniteenuse laiendamise võimalus (st ei kaasne liitumispunktide rajamine süsteemiga liitumiseks).

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

150(171)

4.6 Piirkonna põhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade

4.6.1 Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 219. Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 8 533 m

hüdrantide asendamine 33 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 5 602 m

survelise torustiku rekonstrueerimine 1 836 m pumplate rekonstrueerimine 8 kpl reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl

Sademevee torustiku rekonstrueerimine 1 623 m torustiku rajamine 4 506 m

ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 9 824 m

hüdrantide asendamine 27 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 3 678 m

survelise torustiku rekonstrueerimine 11 325 m pumplate rekonstrueerimine 27 kpl reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl

Sademevee torustiku rekonstrueerimine 5 500 m kraavide korrastamine 3 640 m kraavide rajamine 1 106 m

4.6.2 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 220 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl

4.6.3 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 221 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 832 m Kanalisatsiooni survelise torustiku rekonstrueerimine 61 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 4 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 8 kpl

4.6.4 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 222 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 4 kpl

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

151(171)

4.6.5 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 223 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 166 m Sademevee torustiku rajamine 118 m

4.6.6 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 224 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 741 m Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1 608 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 5* kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1* kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl

Märkus: *-reoveepuhasti ja ühe pumpla rekonstrueerimise vajadus on seotud Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku kaudu Mändjala külast tulema hakkava kanalisatsioonikoguste suurenemisega.

4.6.7 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 225 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.8 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 226 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.9 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 227 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 3 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 9 kpl Sademevee kraavide korrastamine 1 255 m Sademevee kraavide rajamine 807 m

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

152(171)

4.6.10 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 228 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 3 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 5 kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.11 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 229 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rajamine 3 951 m Veevarustuse liitumispunktide rajamine 126 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rajamine 2 617 m Kanalisatsiooni survelise torustiku rajamine 2 063 m Kanalisatsiooni pumplate rajamine 12 kpl Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine 126 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl

Lisaks eelpool toodud mahtudele, tuleb seoses Mändjala RKA kanalisatsioonikoguse lisandumisele, suurendada ka Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku läbilaskevõimet. Tabel 230 Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku läbilaskevõime suurendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni survelise torustiku rajamine 2 867 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl

4.6.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 231 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 76 m ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 3 kpl

4.6.13 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 232 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rajamine 1 903 m Veevarustuse liitumispunktide rajamine 32 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rajamine 1 580 m Kanalisatsiooni survelise torustiku rajamine 1 278 m Kanalisatsiooni pumplate rajamine 2 kpl

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

153(171)

Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine 32 kpl Sademevee torustiku rajamine 381 m ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 358 m

4.6.14 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 233 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 170 m Kanalisatsiooni survelise torustiku rekonstrueerimine 7 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl Kanalisatsiooni pumplate likvideerimine 1 kpl Sademevee torustiku rajamine 143 m ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.15 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 234 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1 013 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.16 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 235 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 171 m ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1 065 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl

4.6.17 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 236 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.18 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 237 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

154(171)

ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 569 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.19 Läätsa reoveekogumisala ÜVK arendamine Läätsa reoveekogumisala ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.

4.6.20 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 238 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 128 m

4.6.21 Sandla reoveekogumisala ÜVK arendamine Sandla reoveekogumisala ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.

4.6.22 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 239 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 712 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 584 m Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.23 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 240 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.24 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine Tabel 241 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

155(171)

Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 317 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.25 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine Tabel 242 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.26 Puka piirkonna ÜK arendamine Puka piirkonna ÜK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.

4.6.27 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine Tabel 243 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 693 m Kanalisatsiooni survelise torustiku rekonstrueerimine 532 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl

4.6.28 Veske piirkonna ÜVK arendamine Veske piirkonna ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.

4.6.29 Koimla piirkonna ÜV arendamine Koimla piirkonna ÜV ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜV ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.

4.6.30 Sakla piirkonna ÜV arendamine Tabel 244 Sakla piirkonna ÜV arendamine

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 38 m Veevarustuse puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl

4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise esmaseks prioriteediks on kehvas seisukorras olevate torustike ja pumplate rekonstrueerimine ja Mändjala küla

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

156(171)

elamupiirkonda ÜVK võrgu rajamine. I etapiga plaanitakse teostada ca 54% kogu arendamise kavaga ettenähtud investeeringute mahust. Tabel 245 ÜVK arendamise kokkuvõte

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 9 313 m

torustiku rajamine 5 854 m hüdrantide asendamine 33 kpl puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl liitumispunktide rajamine 158 kpl

Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 11 193 m isevoolse torustiku rajamine 4 197 m survelise torustiku rekonstrueerimine 2 436 m survelise torustiku rajamine 6 208 m pumplate rekonstrueerimine 43 kpl pumplate likvideerimine 1 kpl pumplate rajamine 14 kpl reoveepuhasti rekonstrueerimine 3 kpl liitumispunktide rajamine 158 kpl

Sademevee torustiku rekonstrueerimine 1 623 m torustiku rajamine 5 031 m

ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 10 119 m

hüdrantide asendamine 27 kpl puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl veetöötlusjaama rekonstrueerimine 3 kpl

Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 6 253 m survelise torustiku rekonstrueerimine 11 325 m pumplate rekonstrueerimine 64 kpl reoveepuhasti rekonstrueerimine 6 kpl

Sademevee torustiku rekonstrueerimine 5 500 m torustiku rajamine 118 m kraavide korrastamine 4 895 m kraavide rajamine 1 913 m

4.8 Reoveekogumisalade korrigeerimine

Käesoleva arendamise kavaga on tehtud ettepanek olemasolevate reoveekogumisalade korrigeerimiseks. Korrigeerimise käigus on kavas muuta nii alade piire, kui ka uuendada alade reostuskoormuse arvutust. Allolevas tabelites on toodud ülevaade kõigi Saaremaa valla reoveekogumisaladest ning nende muutmisettepanekutest. Korrigeeritud alade piirid koos andmetega on toodud ka joonistel.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

157(171)

Tabel 246. Saaremaa valla reoveekogumisalade olemasolevad ja muutmisettepaneku andmed

Jk nr

Reovee- kogumisala Registrikood Tüüp Asukoht

Olemasolev Muudetud Pindala

(ha) Koormus

(ie) Ühikkoormus

(ie/ha) Pindala

(ha) Koormus

(ie) Ühikkoormus

(ie/ha)

1 Kuressaare RKA0740410 Üle 2000 ie Sikassaare küla; Kudjape alevik; Kuressaare linn; Laheküla küla

668.3 35 421 53.0 698.2 32 956 47.2

2 Sõmera RKA0740406 Alla 2000 ie Kärla alevik 25.3 1 550 61.3 30.7 484 15.8 3 Orissaare RKA0740391 Alla 2000 ie Orissaare alevik 69.3 1 025 14.8 71.4 1 215 17.0 4 Kärla RKA0740405 Alla 2000 ie Kärla alevik 43.2 833 19.3 40.0 475 11.9 5 Kihelkonna RKA0740412 Alla 2000 ie Kihelkonna alevik 53.6 819 15.3 38.1 469 12.3 6 Salme RKA0740387 Alla 2000 ie Salme alevik 34.3 680 19.8 37.8 514 13.6 7 Aste RKA0740413 Alla 2000 ie Aste alevik 30.2 600 19.9 22.9 555 24.3 8 Upa RKA0740411 Alla 2000 ie Upa küla 45 599 13.3 45 274 6.1 9 Nasva RKA0740408 Alla 2000 ie Nasva alevik 82.2 560 6.8 106.9 815 7.6 10 Valjala RKA0740388 Alla 2000 ie Valjala alevik 55 551 10.0 51.1 524 10.2 11 Mändjala RKA0740588 Alla 2000 ie Mändjala küla 24.8 534 21.5 24.8 290 11.7 12 Kaali-Kõljala RKA0740395 Alla 2000 ie Kaali küla; Kõljala küla 34.7 365 10.5 18.4 266 14.5 13 Leisi RKA0740401 Alla 2000 ie Leisi alevik 21.4 328 15.3 18.2 208 11.5 14 Mustjala RKA0740397 Alla 2000 ie Mustjala küla 23.5 280 11.9 9.7 167 17.3 15 Karja RKA0740404 Alla 2000 ie Karja küla 11.3 266 23.5 11.6 340 29.3 16 Pärsama RKA0740402 Alla 2000 ie Pärsama küla 16.5 243 14.7 12.1 276 22.8 17 Haamse RKA0740415 Alla 2000 ie Aste küla 19.6 196 10.0 10.4 156 15.0 18 Lümanda RKA0740399 Alla 2000 ie Lümanda küla; Mõisaküla küla 17.8 195 11.0 14.6 198 13.6 19 Läätsa RKA0740386 Alla 2000 ie Läätsa küla 9.5 194 20.4 9.7 564 58.4 20 Eikla RKA0740414 Alla 2000 ie Eikla küla; Koidula küla 13.3 130 9.8 6.5 121 18.5 21 Sandla RKA0740587 Alla 2000 ie Sandla küla 11.8 120 10.2 11.1 127 11.5 22 Tornimäe RKA0740390 Alla 2000 ie Kärneri küla; Tornimäe küla 11.1 112 10.1 12.0 193 16.1 23 Püha RKA0740394 Alla 2000 ie Püha küla 7.5 70 9.3 7.3 60 8.2

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

158(171)

5 FINANTSANALÜÜS

5.1 Finantsprognoosi eesmärk

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest - vee-ettevõtjalt ja ÜVK insenerilt saadud sisendandmetest. Finantsprognooside põhimõtted:

- Esitada Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondade veemajandustegevuse kohta finantsprognoos, mis kajastaks nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni, kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju.

- Finantsprognoosid võtavad arvesse ainult vee-ettevõtluse tegevusega seotud otsesed kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel;

- Finantsprognoosides võetakse aluseks konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised:

(1) majapidamiste vee- ja heitvee tariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse;

(2) toimub tariifide ühtlustamine vastavalt Konkurentsiameti metoodikale; (3) pikaajaliselt on saavutatud jooksevkulude katmine; (4) juhul kui ettevõte kasutab pangalaene, tagatakse adekvaatsed tingimused

võlgade teenindamiseks (piisav võlateeninduse kattekordaja); Finantsanalüüs on koostatud hindamaks Saaremaa valla ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise otstarbekust ja finantsmajanduslikke mõjusid. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, et vee-ettevõtja suudab tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

5.2 Finantsprognoosi koostamise eeldused

Finantsprognoos on koostatud käesoleva ÜVK kava valmimise hetkel kasutada olnud materjalide põhjal, milleks on AS Kuressaare Veevärk majandusaasta aruanded. Lisaks on kasutatud ettevõtte olemasolevaid finantsprognoose ja eelarveid. Prognoosid on küll koostatud 12 aastase perioodi kohta, kuid muutujaid on palju ja ajaperiood pikk, mistõttu on vajalik, et vähemalt iga nelja aasta tagant toimuks finantsprognooside üle vaatamine ja vajadusel korrektuuride sisseviimine. Planeerimise periood Finantsprognoos on koostatud aastate 2024-2035 kohta. Inflatsioon ja palgakasvumäär Finantsprognoosis on arvutatud kulud nominaalväärtuses võttes aluseks inflatsiooni prognoositava taseme ja palgakasvu määra.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

159(171)

Tabel 247. Finantsprognooside eeldused.

Rahandusministeeriumi pikaajaline makromajanduslik prognoos (04.04.2024) ** Statistikaametist saadud Harjumaa andmeid on korrigeeritud vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud keskmise THI-ga.

Põhivarade kulum Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtja kasutusel olevate varade maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade prognoosmaksumusel. Tehtavate investeeringute puhul on arvestatud ainult omavahendite ja laenuvahendite abil soetatud põhivara amortisatsiooni ning teistelt ettevõtetelt ülevõetud põhivara bilansilises maksumuses. Uute investeeringute kapitaliseerimisel arvestatakse järgmiste amortisatsiooninormidega:

- muud rajatised (s.h. torustikud) 40 aastat - hooned 40 aastat - seadmed 15 aastat - sõidukid 10 aastat - infotehnoloogia 5 aastat.

Veetarbimine ÜVK arengukava piirkonnaks on võetud AS Kuressaare Veevärk teeninduspiirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitunud asulate andmed. Veeteenuse tarbimise prognoosimisel lähtutakse teenuse tarbijate arvust ja tinglikust keskmisest veetarbimisest ööpäevas (l/in/p). Reovee ärajuhtimise teenuse maht inimese kohta on korrelatsioonis veetarbimisega.

- keskmise leibkonna suurus Saare maakonnas on 2.23 inimest; - olemasolevate ÜVKga liitunud elanike arvutuslik ühikuline veetarve ja reovee kogus

jäävad muutumatuks; - veevõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks veetarbeks on kasutatud valla keskmist

ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d; - kanalisatsioonivõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks reoveekoguseks on kasutatud

valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d; - asutuste ja ettevõtete (jur.) veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatuks; - veevarustussüsteemi arvutuslikuks arvestamata veehulga määramiseks on kasutatud

2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 15% võrku juhitavast veest;

- kanalisatsioonisüsteemi arvutuslikuks infiltratsioonivee veehulga määramiseks on kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Piirkondades, kus reovee mõõtmist ei toimu ning rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 50% reoveepuhastile juhitavast veest.

Finantsprognoosi põhieeldused 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035

Tarbijahinnaindeks*3,4% 2,5% 2,1% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% Keskmine palgakasv 6,0% 5,1% 5,0% 4,8% 4,8% 4,5% 4,5% 4,4% 4,4% 4,3% 4,3% 4,3%

Leibkonnaliikme keskmine sissetulek,€**

930 953 973 993 1 012 1 033 1 053 1 074 1 096 1 118 1 140 1 163

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

160(171)

Leibkondade sissetulek leibkonnaliikme kohta Leibkonnaliikme sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Leibkonnaliikme sissetuleku prognoosimisel on kasutatud Statistikaameti tabelit ST08 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus, mida on korrigeeritud vastava aasta tarbijahinnaindeksiga. Tabel 248. Leibkonnaliikme sissetuleku prognoos ja veeteenuse osakaal

Taskukohasus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2032 2033 2034 2035 Veeteenuste % majapidamiste netosissetulekust

% 1,1% 1,2% 1,3% 1,3% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,5% 1,5%

Leibkonnaliikme keskmine sissetulek €/kuus 930 953 973 993 1 012 1 033 1 053 1 074 1 096 1 118 1 140

*Allikas: Statistikaamet, konsultandi prognoosid

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonnaliikme kohta Üldlevinud rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee -ja kanalisatsiooniteenuste kuluks leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4 kuni 5%. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava finantsprognoosi koostamisel peab koostama kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4%. Kavandatav hinnatõus jääb teenuse taskukohasse printsiipide järgi tarbijatele jõukohaseks ja ei muutu oluliselt 2024. aasta kulukusega leibkonnaliikme sissetulekust, kuna ühiktarbimine on madal. Tariifide muutused Investeeringute tegemise tõttu on tariifide tõus paratamatu. Finantsprognoosi koostamisel on arvestatud, et lühiajalised investeeringud kajastatakse investeerimisplaanis vastavalt planeeritud elluviimise ajale (2024-2027). Pikaajaliste investeeringud jaotuvad võrdselt aastate 2028-2035 vahel. Tariifide tõstmisel lähtuti põhimõttest, et veemajandamisest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude katmiseks, sh ka põhivarade amortisatsioonikulude katmiseks omaosaluse mahus. Veehinna kalkuleerimisel on arvestatud uute investeeringute tulukusega (WACC 6,28%), mis on vastavalt kehtestatud veeteenuse hinnale juurde liidetud. Tabel 249. Vee- ja heitvee tariifiprognoosid 2024-2035

Veevarustuse tariifid ilma käibemaksuta (keskmine) 2024 2025 2026 2027 2030 2031 2032 2033 2035 Majapidamised €/m3 1,33 1,50 1,67 1,78 1,99 2,07 2,13 2,22 2,35

kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% Asutused, ettevõtted €/m3 1,39 1,57 1,67 1,78 1,99 2,07 2,13 2,22 2,35

kasv % 13,0% 6,2% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% Kanalisatsiooniteenuse tariifid ilma käibemaksuta Majapidamised €/m3 2,78 3,14 3,49 3,73 4,16 4,32 4,45 4,63 4,91

kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% Asutused, ettevõtted I grupp €/m3 2,93 3,31 3,49 3,73 4,16 4,32 4,45 4,63 4,91

kasv % 13,0% 5,3% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0%

Seoses reostuskoormuse piirmäärade eelseisva kavandatava muutusega asutuste/ettevõtete kanalisatsiooniteenuste II ja III grupi tariifide muudatust käesoleva ÜVK raames ei prognoosita Veeteenuste tariifimuudatuste erisus majapidamiste ja asutuste/ettevõtete lõikes 2026.a. tuleneb seaduse nõudest ühtlustada veeteenuse hinnad era- ja ärisektoris.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

161(171)

Tegevuskulud Finantsanalüüsi koostamisel on lähtutud AS Kuressaare veevärk 2023. aasta majandusaasta aruandest. Kuludes vaadatakse eraldi kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid tegevuskulusid ja jagatakse kulud ka alljärgnevate liikide lõikes:

- Tööjõukulud; - Mitmesugused tegevuskulud, s.h. elekter, ressursitasud, analüüsid, remondi- ja

hooldusteenused, töövahendid, kulud masinatele, kulud vee tootmisele ja reovee puhastamisele);

- Finantskulud. Tegevuskulud muutuvad prognoosides THI võrra v.a. tööjõukulud. Tööjõukulud suurenevad tulevikus rahandusministeeriumi prognoosides väljatoodud palgakasvu võrra. Puhasrentaablus Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Kehtib põhimõte, et kõik investeeringud finantseeritakse vee-ettevõtete omaosalusest. Oluline on pikaajalises perspektiivis vähemalt 0% puhasrentaabluse tagamine. Kumulatiivne rahavoog on positiivne analüüsitud perioodi vältel. Investeeringud Investeeringute planeerimisel lähtutakse vee-ettevõtte võimest võtta laenu ning investeerida ettevõtte omavahenditest. ÜVK kavas toodud investeeringud kogusummas 28 928 173 eurot, mis jagunevad lühiajalisteks investeeringuteks (I etapp), mis viiakse ellu 2024-2027.a ja pikaajalisteks investeeringuteks , mis viiakse ellu 2028-2035.a. (II etapp):

Lühiajalised investeeringud on kokku 13 323 129 eurot. Pikaajalised investeeringud on kokku 15 605 044 eurot.

Investeeringute finantseerimisallikad Finantsanalüüs on koostatud arvestades, et kõik veehinnas kajastuvad investeeringud rahastatakse omaosaluse ja pangalaenu arvelt. Lühiajalise investeerimisplaani elluviimiseks plaanitakse laenu võtta 5,3 mln eurot. Laenuvõime hindamiseks on võetud arvesse ettevõtte olemasolevad laenud ja planeeritavad laenud ÜVK arengukavas toodud investeeringute elluviimiseks. Lisaks laenule finantseeritakse lühiajalist investeerimisprogrammi Saaremaa valla poolt tehtavate täiendavate eelduslike aktsiakapitali sissemaksetega summas 1,3 mln eurot. Toetuste arvelt finantseeritakse 1,0 mln eurot ja liitumistasudest 300 000 eurot. Pikaajalise investeerimisprogrammi finantseerimiseks on vaja täiendavad vahendid leida. Finantsanalüüsis on arvestatud ettevõtte laenuga. Finantsprognoosid on toodud lisades. Laenuanalüüsi aluseks võeti eeldus, et ettevõte võtab 10 kuni 20 aastase tagasimaksegraafikuga laenu. Intressimääraks on arvestatud 6 kuu Euribor+ 1% (sarnaselt ettevõtte olemasolevate laenudega).

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

6 LISAD

6.1 Vee-ettevõtjaks määramise otsused

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

6.2 Investeeringute mahud ja maksumused

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

6.3 Finantsanalüüsi arvestus

Müügimahud: veevarustusteenus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Kodumajapidamiste vee tarbimismaht m3/a 462 633 463 384 465 818 468 252 468 252 468 252 468 252 472 263 476 274 480 285 484 296 488 307 Asutuste, ettevõtete vee tarbimismaht m3/a 295 670 296 000 297 000 298 000 299 000 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000

Aastased müügimahud kokku, vesi m3/a 758 303 759 384 762 818 766 252 767 252 768 252 768 252 772 263 776 274 780 285 784 296 788 307 Lekete osakaal veetootmises % 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% Veetöötlusjaamas toodetud vesi m3/a 947 879 949 230 953 523 957 815 959 065 960 315 960 315 965 329 970 343 975 357 980 370 985 384 Müügimahud: kanalisatsiooniteenus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Kodumajapidamiste tarbimismaht m3/a 454 368 455 367 457 801 460 236 462 670 465 104 467 538 474 042 480 589 487 179 493 811 500 486 Asutuste, ettevõtete tarbimismaht I grupp m3/a 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 Asutuste, ettevõtete tarbimismaht II grupp 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 Asutuste, ettevõtete tarbimismaht III grupp 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 Asutuste, ettevõtete tarbimismaht kokku 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014

Aastased müügimahud kokku m3/a 817 382 818 381 820 815 823 250 825 684 828 118 830 552 837 056 843 603 850 193 856 825 863 500 Infiltratsiooni osakaal kanalisatsioonis % 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% Puhastatud heitvesi m3/a 1 021 728 1 022 976 1 026 019 1 029 062 1 032 105 1 035 147 1 038 190 1 046 320 1 054 504 1 062 741 1 071 031 1 079 375 Veevarustuse tariifid käibemaksuta (keskmine) 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Majapidamised €/m3 1,33 1,50 1,67 1,78 1,86 1,93 1,99 2,07 2,13 2,22 2,28 2,35

kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0% Asutused, ettevõtted €/m3 1,39 1,57 1,67 1,78 1,86 1,93 1,99 2,07 2,13 2,22 2,28 2,35

kasv % 13,0% 6,2% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0% Kanalisatsiooniteenuse tariifid käibemaksuta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Majapidamised €/m3 2,78 3,14 3,49 3,73 3,88 4,04 4,16 4,32 4,45 4,63 4,77 4,91

kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0% Asutused, ettevõtted I grupp €/m3 2,93 3,31 3,49 3,73 3,88 4,04 4,16 4,32 4,45 4,63 4,77 4,91

kasv % 13,0% 5,3% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0% Taskukohasus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035

Veeteenuste % majapidamiste netosissetulekust % 1,1% 1,2% 1,3% 1,3% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,5% 1,5% 1,5% Leibkonnaliikme keskmine sissetulek €/kuus 930 953 973 993 1 012 1 033 1 053 1 074 1 096 1 118 1 140 1 163

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

Tegevusrahavood Tegevustulud 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Tulud veevarustusteenustelt €/a 1 026 283 1 161 347 1 272 358 1 367 756 1 424 323 1 483 226 1 527 723 1 597 127 1 653 585 1 728 614 1 789 625 1 852 741

Majapidamised €/a 615 302 696 420 776 897 835 828 869 261 904 031 931 152 976 693 1 014 538 1 064 006 1 105 078 1 147 657 Asutused €/a 410 981 464 927 495 461 531 928 555 062 579 195 596 571 620 434 639 047 664 609 684 547 705 083

Tulud kanalisatsiooniteenuselt €/a 2 658 441 3 007 180 3 307 704 3 548 325 3 690 258 3 837 869 3 953 005 4 128 349 4 269 941 4 459 189 4 611 969 4 769 903 Majapidamised €/a 1 263 140 1 430 491 1 596 332 1 717 158 1 785 844 1 857 278 1 912 996 2 006 740 2 084 684 2 186 522 2 271 122 2 358 830 Asutused €/a 1 395 301 1 576 690 1 711 372 1 831 168 1 904 414 1 980 591 2 040 009 2 121 609 2 185 257 2 272 668 2 340 848 2 411 073 Muud vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud €/a 8 000 8 199 8 371 8 539 8 710 8 884 9 061 9 243 9 428 9 616 9 808 10 005

Tegevustulud kokku €/a 3 692 724 4 176 726 4 588 433 4 924 620 5 123 291 5 329 979 5 489 789 5 734 719 5 932 953 6 197 419 6 411 403 6 632 648

Tegevuskulud 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Energia €/a 562 446 577 208 591 498 605 539 618 017 630 752 643 367 659 525 676 072 693 016 710 368 728 137

Energiakulud RVP jaamas ja pumplates €/a 306 518 314 535 322 095 329 511 336 101 342 823 349 680 358 400 367 329 376 471 385 833 395 418 Energiakulu veetootmises €/a 255 927 262 674 269 403 276 028 281 916 287 929 293 688 301 125 308 743 316 545 324 536 332 719

Muud materjalid, tasud ja teenused €/a 667 575 680 734 692 707 704 118 720 305 726 714 738 225 750 787 763 584 776 621 789 902 806 760 Vee erikasutustasud €/a 94 162 94 296 94 723 95 149 97 774 95 398 95 398 95 896 96 394 96 892 97 390 99 846 Saastetasud €/a 66 412 66 493 66 691 66 889 69 389 66 889 66 889 67 213 67 537 67 860 68 184 69 878 Kulumaterjalid ja teenused veetöötluses €/a 110 000 112 739 115 107 117 409 119 757 122 152 124 595 127 087 129 629 132 221 134 866 137 563 Kulumaterjalid ja teenused reovee puhastamisel €/a 332 000 340 267 347 412 354 361 361 448 368 677 376 050 383 571 391 243 399 068 407 049 415 190 Muud kulud €/a 65 000 66 938 68 774 70 310 71 938 73 599 75 292 77 020 78 782 80 580 82 413 84 283

Tööjõukulud €/a 875 000 919 625 965 606 1 011 955 1 060 529 1 108 253 1 158 124 1 209 082 1 262 281 1 316 560 1 373 172 1 432 218 Administratiiv kulud €/a 200 000 204 980 209 285 213 470 217 740 222 094 226 536 231 067 235 688 240 402 245 210 250 114 Masinate kulud €/a 65 000 66 619 68 017 69 378 70 765 72 181 73 624 75 097 76 599 78 131 79 693 81 287 KULUM €/a 574 701 706 659 949 146 1 053 614 1 135 068 1 209 192 1 283 316 1 357 440 1 431 564 1 505 688 1 579 812 1 653 936 Tegevuskulud kokku €/a 2 944 721 3 155 825 3 476 259 3 658 075 3 822 425 3 969 187 4 123 193 4 282 998 4 445 788 4 610 417 4 778 157 4 952 452 Tegevuskasum €/a 748 003 1 020 901 1 112 174 1 266 545 1 300 866 1 360 792 1 366 596 1 451 721 1 487 165 1 587 002 1 633 246 1 680 196

Finantseerimine 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035

Rahaliste vahendite algjääk €/a 1 504 079 0 0 0 Laen €/a 0 1 000 000 3 800 000 500 000 Osakapitali suurendamine (KOV) €/a 301 885 786 827 50 000 148 781 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 Liitumised €/a 0 300 000 0 0 Kokku kodumaine finantseerimine €/a 1 805 964 2 086 827 3 850 000 648 781 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000

Rahavood ja jätkusuutlikkus Laekumised 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Kokku finantseerimine (laenud) €/a 1 947 053 2 759 202 3 850 000 849 337 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 Müügitulud €/a 3 692 724 4 176 726 4 588 433 4 924 620 5 123 291 5 329 979 5 489 789 5 734 719 5 932 953 6 197 419 6 411 403 6 632 648 Intressitulud €/a Kokku laekumised €/a 5 639 777 6 935 928 8 438 433 5 773 957 5 173 291 5 379 979 5 539 789 5 784 719 5 982 953 6 247 419 6 461 403 6 682 648

Väljaminekud Kokku tegevuskulud €/a 2 370 020 2 449 165 2 527 113 2 604 460 2 687 357 2 759 995 2 839 877 2 925 558 3 014 224 3 104 730 3 198 345 3 298 517 Investeering €/a 510 344 ÜVK investeering €/a 1 309 840 4 213 732 5 674 657 2 124 900 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 Laenude tagasimaksed €/a 109 066 115 801 221 299 417 369 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

Laekumised 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Intressikulud €/a 99 723 120 692 211 194 301 124 294 550 270 626 246 701 222 777 198 852 174 928 151 003 127 079 Muud €/a Kokku väljaminekud €/a 4 398 993 6 899 391 8 634 262 5 447 853 5 530 650 5 579 363 5 635 321 5 697 077 5 761 819 5 828 400 5 898 091 5 974 338

Kokku rahavoog €/a 1 240 783 36 537 -195 829 326 104 -357 359 -199 385 -95 532 87 642 221 134 419 019 563 311 708 310 Kumulatiivne rahavoog € 1 240 783 1 277 321 1 081 491 1 407 596 1 050 236 850 852 755 320 842 962 1 064 096 1 483 115 2 046 427 2 754 736

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

6.4 Veehaarete tehnoloogilised skeemid

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

6.5 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

6.6 Joonised

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

6.7 Fotod maaparandussüsteemiga seotud suublate seisukorrast

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

6.8 Kooskõlastused

Tabel 250. Kooskõlastuste tabel

Jrk. nr. Kooskõlastaja Kooskõlastuse

kuupäev ja nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Töö koostaja märkused

Terviseamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

SAAREMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2024—2035

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

2(171)

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 6 2 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 8

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed......................................... 8 2.1.1 Veemajanduskava.............................................................................................. 8 2.1.2 Omavalitsuse arengukava.................................................................................14 2.1.3 Planeeringud.....................................................................................................14 2.1.4 Vee erikasutuse keskkonnaload........................................................................15 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava..............................................17 2.1.6 Reoveekogumisalad..........................................................................................19

2.2 Keskkonna näitajad...............................................................................................20 2.2.1 Üldine seisund ..................................................................................................20 2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised.................................................21 2.2.3 Pinnakate..........................................................................................................22 2.2.4 Põhjavesi ..........................................................................................................22 2.2.5 Pinnavesi ..........................................................................................................24 2.2.6 Jäätmed ja ohuobjektid .....................................................................................26

2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade...............................................................................28 2.4 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime ...........................................................30 2.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte..............................................31

3 OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON..............................................32 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon...............................................................................32

3.1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus.........................................32 3.1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijad ja vooluhulgad....................................33 3.1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised ...........................................................37

3.2 Tuletõrje veevarustus............................................................................................38 3.3 Sademeveekanalisatsioon ....................................................................................39 3.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse riskid..............................39 3.5 Piirkonna põhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade...................40

3.5.1 Kuressaare reoveekogumisala ..........................................................................40 3.5.2 Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond.....................................50 3.5.3 Orissaare reoveekogumisala.............................................................................52 3.5.4 Kärla reoveekogumisala....................................................................................57 3.5.5 Kihelkonna reoveekogumisala...........................................................................61 3.5.6 Salme reoveekogumisala ..................................................................................64 3.5.7 Aste reoveekogumisala .....................................................................................68

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

3(171)

3.5.8 Upa reoveekogumisala......................................................................................72 3.5.9 Nasva reoveekogumisala ..................................................................................74 3.5.10 Valjala reoveekogumisala..............................................................................77 3.5.11 Mändjala reoveekogumisala ja lähiala ...........................................................81 3.5.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala.....................................................................83 3.5.13 Leisi reoveekogumisala.................................................................................86 3.5.14 Mustjala reoveekogumisala ...........................................................................90 3.5.15 Karja reoveekogumisala................................................................................94 3.5.16 Pärsama reoveekogumisala ..........................................................................97 3.5.17 Haamse reoveekogumisala .........................................................................101 3.5.18 Lümanda reoveekogumisala .......................................................................104 3.5.19 Läätsa reoveekogumisala............................................................................107 3.5.20 Eikla reoveekogumisala...............................................................................109 3.5.21 Sandla reoveekogumisala ...........................................................................113 3.5.22 Tornimäe reoveekogumisala .......................................................................116 3.5.23 Püha reoveekogumisala ja Pihtla ÜVK piirkond...........................................119 3.5.24 Laimjala ÜVK piirkond .................................................................................122 3.5.25 Tagavere ÜVK piirkond ...............................................................................126 3.5.26 Puka ÜK piirkond.........................................................................................129 3.5.27 Käo-Jõe ÜVK piirkond .................................................................................130 3.5.28 Veske ÜVK piirkond ....................................................................................134 3.5.29 Koimla ÜV piirkond......................................................................................137 3.5.30 Sakla ÜV piirkond........................................................................................138

4 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMINE..........................................141 4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused ..........................................................141 4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine ..................................................143 4.3 Vee-ettevõtluse areng.........................................................................................144 4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos........................................................................144

4.4.1 Veevarustus ....................................................................................................145 4.4.2 Kanalisatsioon.................................................................................................147

4.5 Töömahtude loendid ...........................................................................................149 4.6 Piirkonna põhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade.............150

4.6.1 Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................150 4.6.2 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine..................................................150 4.6.3 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine...............................................150 4.6.4 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine......................................................150 4.6.5 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine.............................................151

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

4(171)

4.6.6 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine ....................................................151 4.6.7 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine .......................................................151 4.6.8 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine........................................................151 4.6.9 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine ....................................................151 4.6.10 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine................................................152 4.6.11 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................152 4.6.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine.......................................152 4.6.13 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine ...................................................152 4.6.14 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine .............................................153 4.6.15 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine ..................................................153 4.6.16 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................153 4.6.17 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine .............................................153 4.6.18 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine............................................153 4.6.19 Läätsa reoveekogumisala ÜVK arendamine................................................154 4.6.20 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine...................................................154 4.6.21 Sandla reoveekogumisala ÜVK arendamine ...............................................154 4.6.22 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine ...........................................154 4.6.23 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine ..................................................154 4.6.24 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine............................................................154 4.6.25 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine..........................................................155 4.6.26 Puka piirkonna ÜK arendamine...................................................................155 4.6.27 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine............................................................155 4.6.28 Veske piirkonna ÜVK arendamine...............................................................155 4.6.29 Koimla piirkonna ÜV arendamine ................................................................155 4.6.30 Sakla piirkonna ÜV arendamine ..................................................................155

4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte................................................................................155 4.8 Reoveekogumisalade korrigeerimine ..................................................................156

5 FINANTSANALÜÜS ....................................................................................................158 5.1 Finantsprognoosi eesmärk..................................................................................158 5.2 Finantsprognoosi koostamise eeldused ..............................................................158

6 LISAD..........................................................................................................................162 6.1 Vee-ettevõtjaks määramise otsused ...................................................................162 6.2 Investeeringute mahud ja maksumused..............................................................163 6.3 Finantsanalüüsi arvestus ....................................................................................164 6.4 Veehaarete tehnoloogilised skeemid...................................................................167 6.5 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid ..........................................................168 6.6 Joonised .............................................................................................................169

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

5(171)

6.7 Fotod maaparandussüsteemiga seotud suublate seisukorrast ............................170 6.8 Kooskõlastused...................................................................................................171

KASUTATUD LÜHENDID: - ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon - ÜV – ühisveevärk - ÜK – ühiskanalisatsioon - ÜVK kava – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava - RKA – reoveekogumisala, see on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus

on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisalad kinnitab kliimaminister käskkirjaga.

- ie - inimekvivalent, see on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku reostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas.

- ÜVVKS – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus - KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus - EL – Euroopa Liit - VMK – veemajanduskava - THI – tarbijahinnaindeks

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

6(171)

1 SISSEJUHATUS

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arendamise kavas toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Antud töös käsitletakse neid valla piirkondi:

1. mis jäävad kliimaministri (end keskkonnaministri) käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse;

2. kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem; 3. mis on määratud perspektiivseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnaks.

Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive: Tabel 1 Saaremaa valla ÜVK piirkonnad

Reoveekogumisaladega ÜVK piirkonnad Jk nr

Reovee- kogumisala Registrikood Tüüp Asukoht Pindala (ha) Koormus

(ie)

1 Kuressaare RKA0740410 Üle 2000 ie Sikassaare küla; Kudjape alevik; Kuressaare linn; Laheküla küla

668.3 35 421

2 Sõmera RKA0740406 Alla 2000 ie Kärla alevik 25.3 1 550 3 Orissaare RKA0740391 Alla 2000 ie Orissaare alevik 69.3 1 025 4 Kärla RKA0740405 Alla 2000 ie Kärla alevik 43.2 833 5 Kihelkonna RKA0740412 Alla 2000 ie Kihelkonna alevik 53.6 819 6 Salme RKA0740387 Alla 2000 ie Salme alevik 34.3 680 7 Aste RKA0740413 Alla 2000 ie Aste alevik 30.2 600 8 Upa RKA0740411 Alla 2000 ie Upa küla 45 599 9 Nasva RKA0740408 Alla 2000 ie Nasva alevik 82.2 560 10 Valjala RKA0740388 Alla 2000 ie Valjala alevik 55 551 11 Mändjala RKA0740588 Alla 2000 ie Mändjala küla 24.8 534 12 Kaali-Kõljala RKA0740395 Alla 2000 ie Kaali küla; Kõljala küla 34.7 365 13 Leisi RKA0740401 Alla 2000 ie Leisi alevik 21.4 328 14 Mustjala RKA0740397 Alla 2000 ie Mustjala küla 23.5 280 15 Karja RKA0740404 Alla 2000 ie Karja küla 11.3 266 16 Pärsama RKA0740402 Alla 2000 ie Pärsama küla 16.5 243 17 Haamse RKA0740415 Alla 2000 ie Aste küla 19.6 196 18 Lümanda RKA0740399 Alla 2000 ie Lümanda küla; Mõisaküla küla 17.8 195 19 Läätsa RKA0740386 Alla 2000 ie Läätsa küla 9.5 194 20 Eikla RKA0740414 Alla 2000 ie Eikla küla; Koidula küla 13.3 130 21 Sandla RKA0740587 Alla 2000 ie Sandla küla 11.8 120 22 Tornimäe RKA0740390 Alla 2000 ie Kärneri küla; Tornimäe küla 11.1 112 23 Püha RKA0740394 Alla 2000 ie Püha küla 7.5 70 Reoveekogumisaladeta ÜVK piirkonnad Jk nr Asula Olemasolev ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem 24 Laimjala küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 25 Tagavere küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 26 Puka küla Ühiskanalisatsioonisüsteem 27 Käo ja Jõe küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 28 Veske küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 29 Koimla külas Ühisveevärk 30 Sakla külas Ühisveevärk

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

7(171)

Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Saaremaa valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega. Käesolev Saaremaa valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond:

Valdo Liiv (VKM Konsult OÜ) projektijuht; Kadi Rajala-Pihl (Heka Projekt OÜ) tehniline konsultant; projekteerija Marge Simo (OÜ Lindart) sotsiaal-majanduslik osa ja finantsanalüüs

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

8(171)

2 OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed

Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest: Normdokumendid ja õigusaktid:

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; - Veeseadus; - Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus; - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk.

Infoallikad: - Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal; - Eesti keskkonna andmete portaal; - KOTKAS - Keskkonnaotsuste infosüsteem - Saaremaa valla kodulehekülg; - Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem.

Arengudokumendid: - Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava; - Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnang; - Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnang 2020; - Saaremaa valla arengukava; - Saaremaa valla üldplaneering.

2.1.1 Veemajanduskava Saaremaa vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu. Vesikond või alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

9(171)

Joonis 1. Saaremaa valla asukoht alamvesikonna kaardil

Valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne– Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaamet.

 Pinnaveekogumid: Veemajanduskava koostamisel on aluseks Keskkonnaagentuuri poolt koostatav pinnaveekogumite seisundihinnang. Pinnaveekogumi koondseisund määratakse veekogumi ökoloogilise seisundi ja veekogumi keemilise seisundi järgi, arvestades halvemat tulemust. Looduslikul pinnaveekogumil on 5 ökoloogilise seisundi seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb ning 2 keemilise seisundi klassi: hea ja halb. Koondseisundil on samuti 5 seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

10(171)

Tabel 2. Pinnaveekogumi koondseisundi määramine ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi põhjal

2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnangus hinnati Saaremaa valla veekogumite seisundit järgmiselt:

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

11(171)

Vooluveekogumid. Saaremaa valla alale jääb 53 vooluveekogumit, millede seisundit on veemajanduskavas hinnatud. Enamuse nende koondseisund on hinnatud heaks, vaid Põduste jõe lähtest Kaarma ojani ja Nasva jõe koondseisundit on hinnatud halvaks ning Põduste jõe Kaarma ojast suudmeni, Irase jõe ja Lesi jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla vooluveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a.

Joonis 2. Saaremaa valla vooluveekogude koondseisund 2022

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

12(171)

Seisuveekogumid: Saaremaa valla alale jääb 11 seisuveekogumit, millede seisundit on veemajanduskavas hinnatud. Neist enamuse koondseisund on hinnatud kesiseks, Kooru järve, Karujärve ja Suurlahe koondseisund on hinnatud halvaks ning vaid Järise järve koondseisund on hinnatud heaks. Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla seisuveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a.

Joonis 3. Saaremaa valla seisuveekogude koondseisund 2022

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

13(171)

Rannikuveekogumid: Saaremaa vald on ümbritsetud viie rannikuveekogumiga: Soela väina, Kihelkonna lahe, Kassari-Õunaku lahe, Liivi lahe loodeosa ja Liivi lahe kirdeosa rannikumere veekogumiga. Kõigi nende koondseisundit on veemajanduskavas hinnatud „kesiseks“. Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla rannikuveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a.

Joonis 4. Saaremaa valla rannikuveekogude koondseisund 2022

 Põhjaveekogumid: Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Eestis on moodustatud 31 põhjaveekogumit, Saaremaa piirkonda jääb neist 2: Siluri Saaremaa põhjaveekogum 09§2019 ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 04§2019. Hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel (viimati 2020.a) ning vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb. Metoodika kohaselt läbitakse nii keemilise kui koguselise seisundi hindamiseks erinevad testid, mille põhjal selgub iga põhjaveekogumi koondseisund. Põhjaveekogumite 2020. aasta seisundi aruandes on mõlema Saaremaa vallas esindatud põhjaveekogumi koondseisund hinnatud heaks.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

14(171)

2.1.2 Omavalitsuse arengukava Saaremaa Vallavolikogu kinnitas 29. septembril 2024 Saaremaa valla arengukava 2025–2035. Dokument jõustub 1. jaanuaril 2025. Arengukavas on ÜVK osas seatud järgmised strateegilised eesmärgid, alaeesmärgid, tegevused ja mõõdikud: Eesmärk: kaasajastatud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitaristu kogukonnale kvaliteetse teenuse pakkumiseks. Tabel 3. ÜVK arendamise strateegliste eesmärkide saavutamise mõõdikud omavalitsuse arengukavas

Mõõdik Baastase 2023 Sihttase 2030 Probleemsete reoveepuhastite ja veehaarete arv 3 0

Amortiseerunud ÜVK-taristu kasutamine ekspluatatsioonis (% põhivarast, mis on amortiseerunud üle mõistliku kasutusea piiri)

6% 0%

Lahkvoolse sadeveesüsteemiga kaetus Kuressaares (% territooriumist) 65% 80%

Tegevused: 1. Probleemsete reoveepuhastite ja veehaarete rekonstrueerimine. 2. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustike ning seadmete uuendamine

tiheasustusaladel. 3. Jätkusuutliku ning kvaliteetse ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse osutamise

tagamine. 4. Lahkvoolse sadeveesüsteemi rajamine. 5. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse hinnastamispõhimõtete ajakohastamine. 6. Võimaluste otsimine lokaalsete reoveekäitlussüsteemide rajamiseks.

Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamisel on nende eesmärkide saavutamisega arvestatud.

2.1.3 Planeeringud

2.1.3.1 Üldplaneering

Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond. Saaremaa vald on moodustunud 12 Saaremaa omavalitsuse ühinemisel. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel kehtivad valla territooriumil kõikide ühinenud omavalitsuse üld- ja teemaplaneeringud. Kõigi üld- ja teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda aadressil: Saaremaa valla üldplaneering

2.1.3.2 Detailplaneeringud

Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta. Saaremaa valla erinevates menetlusetappides detailplaneeringute kohta on informatsioon saadaval järgmiselt veebiaadressilt:

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

15(171)

Saaremaa valla planeeringud Planeeringu nimele klikates suunatakse planeeringute infosüsteemi, kus saab tutvuda planeeringute materjalidega.

2.1.4 Vee erikasutuse keskkonnaload Vastavalt kehtivale Veeseadusele peab vee kasutajal olema veeluba mh juhul, kui:

- võetakse põhjavett rohkem kui 150m3/kuus või rohkem kui 10m3/d; - juhitakse heitvett veekogusse rohkem kui 1m3/d või pinnasesse rohkem kui 5m3/d.

Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks kehtis Saaremaa vallas 2024 mai seisuga 82 veeluba, neist 20 on seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Tabel 4 ÜVKga seotud veeload

Number Omaja Seotud piirkond Kehtivuse periood KL-517393 Kuressaare Veevärk AS Ansi küla, Laheküla küla 01.01.2023 –

31.12.2045 KL-512198 Kuressaare Veevärk AS Nasva alevik 13.04.2021 – ... L.VV/332324 Kuressaare Veevärk AS Kuressaare linn 01.04.2019 – ... L.VV/331600 Kuressaare Veevärk AS Valjala alevik 01.11.2018 – ... L.VV/331439 Kuressaare Veevärk AS Aste küla 01.10.2018 – ... L.VV/331067 Kuressaare Veevärk AS Kuressaare linn 16.07.2018 – ... L.VV/330069 Kuressaare Veevärk AS Mõisaküla küla, Leedri küla 01.01.2018 – ...

L.VV/329977 Kuressaare Veevärk AS Laimjala küla, Jõe küla, Nõmjala küla, Käo küla 01.12.2017 – ...

L.VV/327322 Kuressaare Veevärk AS Kõljala küla, Kaali küla 01.04.2016 – ... L.VV/327368 Kuressaare Veevärk AS Kärla alevik, Mätasselja küla 01.04.2016 – ... L.VV/327385 Kuressaare Veevärk AS Kihelkonna alevik 01.04.2016 – ... L.VV/326914 Kuressaare Veevärk AS Sandla küla 01.01.2016 – ... L.VV/326906 Kuressaare Veevärk AS Mustjala küla 01.01.2016 – ... L.VV/326324 Kuressaare Veevärk AS Orissaare alevik 01.07.2015 – ... L.VV/326164 Kuressaare Veevärk AS Kärneri ja Tornimäe külad 01.06.2015 – ... L.VV/325680 Kuressaare Veevärk AS Aste alevik 01.01.2015 – ... L.VV/325485 Kuressaare Veevärk AS Tagavare küla 01.01.2015 – ...

L.VV/324508 Kuressaare Veevärk AS Leisi alevik, Karja küla, Pärsama küla, Veske küla 01.04.2014 – ...

L.VV/324466 Kuressaare Veevärk AS Tehumardi ja Salme alevik 01.04.2014 – ... L.VV/324643 Kuressaare Veevärk AS Eikla küla 01.04.2014 – ...

Valla vee-ettevõtjal on veelubadega lubatud ühisveevarustuseks põhjavett võtta järgmises mahus: Tabel 5. Lubatud põhjaveevõtt ühisveevarustuseks

Reoveekogumisala Veehaarde nimetus Puurkaevu katastri nr Lubatud veevõtt (m³/a)

Kuressaare; Upa Tõlli veehaare

8664

2 764 8008665 8666 8667

Unimäe veehaare 8656 169 200

Sõmera; Kärla Kärla keskuse 12396 21 600 Kärla kooli 12520 5 400

Orissaare Orissaare PK 12865 54 000

Kihelkonna Kihelkonna Kooli 11824 18 400 Kihelkonna Aleviku 12410 9 200

Salme; Läätsa Tehumardi küla pk 21071 70 000 Salme keskuse pk 12700 40 000

Aste Aste alevik 12383 32 580

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

16(171)

Reoveekogumisala Veehaarde nimetus Puurkaevu katastri nr Lubatud veevõtt (m³/a)

Nasva Nasva 12536 62 048 Nasva Töökoja 12529 35 040

Valjala Valjala keskuse pk 12217 48 000 Valjala meierei pk 12628 48 000

Kaali-Kõljala Kaali PK 12572 2 500 Kõljala PK 12584 15 000

Leisi Leisi aleviku pk 12300 23 724 Mustjala Mustjala PK 12427 11 000 Karja Karja küla pk 12327 21 536 Pärsama Pärsama PK 18263 17 520 Haamse Aste küla (Haamse) 12398 11 000 Lümanda Lümanda keskasula 12650 12 000 Eikla Eikla PK 12579 7 200 Sandla Sandla küla pk 12752 3 680 Tornimäe Tornimäe põhikooli pk 10990 7 200 Püha Püha PK 12749 - - Laimjala 12793 2 500 - Tagavere PK 12334 12 192 - Käo PK 11754 2 500 - Aru elamute pk 12324 2 192 - Koimla PK 25809 - - Sakla pk 12626 -

Kokku: 3 415 832

Valla vee-ettevõtjal on veelubadega lubatud reoveepuhastusjaamadest loodusesse juhtida heitvett järgmises mahus: Tabel 6. Lubatud reoveepuhastite heitveekogused

Reoveekogumisala Reoveepuhasti nimetus Suubla nimetus Suublasse juhtida

lubatud vooluhulk (m³/a) Kuressaare, Upa Kullimäe RVP Laidunina - Roomassaare rand 3 200 000 Orissaare Orissaare RVP Pätukraav 54 000 Kärla Kärla RVP Mõnnuste kraav 23 920 Kihelkonna Kihelkonna RVP Allikaoja 18 400 Läätsa, Salme, Nasva Läätsa RVP Laidunina - Roomassaare rand 146 000 Aste Aste al. RVP Irase jõgi 32 580 Valjala Valjala RVP Petikraav 36 000 Kaali-Kõljala Kõljala RVP Laugi jõgi 15 000 Leisi Leisi RVP Leisi jõgi 13 872 Mustjala Mustjala RVP Mustjala kraav 6 624 Karja Karja RVP Leisi jõgi 10 952 Pärsama Pärsama RVP Saadu kraav 10 652 Haamse Aste küla RVP pinnas 27 000 Lümanda Lümanda RVP Tüünajõgi 13 600 Eikla Eikla RVP Tiigikraav 7 200 Sandla Sandla RVP Sandla kraav 3 680 Tornimäe Kärneri RVP Kärneri kraav 7 200 Püha Püha RVP kraav - - Laimjala RVP Hundisilla kraav 2 500 - Tagavere RVP Tondikraav 4 744 - Puka RVP pinnas - - Audla RVP Kuke peakraav (Kuke jõgi) 2 500 - Veske RVP Veske kraav 2 000

Kokku: 3 638 424

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

17(171)

2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemas ÜVK arendamise kavas toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Eelmises arendamise kavas nägid investeeringud ette alljärgnevate tööde teostamise:

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

18(171)

Tabel 7. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseerimise maht

Asula

Veevarustus Kanalisatsioon Sademevesi

Teostatud mahtTorustik Hüd- randid

Puurk.- pumpla

II astme pumpla

Veet. jaam Liitumisp. Torustik: Pumplad Reovee-

puhasti Liitumisp. Torustik KraavidIsevoolne Surveline rek. raj. rek. raj. rek. rek. raj. rek. raj. rek. raj. rek. likv raj. rek. likv raj. rek. raj. rek. raj. m m kpl kpl kpl kpl kpl kpl m m m m kpl kpl kpl kpl kpl kpl m m m m

Investeeringute mahud I etapp (2020-2023)

Kuressaare 11 721 3 4 797 347 1 1 500 osaliselt teostatud, ülejäänud osa elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi

Aste a 2 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Eikla 1 teostatud Kärla 1 488 1 14 1 049 416 2 12 teostatud

Nasva 2 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi

Mändjala 1 teostatud Kihelkonna 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Mustjala 198 5 1 143 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Orissaare 825 70 3 1 osaliselt teostatud, ülejäänud osa elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Karja 1 teostatud Leisi 1 teostatud Pärsama 1 teostatud Laimjala 1 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Käo 1 81 1 1 teostatud Jõe 1 1 teostatud Kärneri 1 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi Puka 1 teostatud Kaali 77 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Püha 1 teostatud Investeeringute mahud II etapp (2024-2031)

Kuressaare 12 560 4 916 10 289 5 500 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi

Kudjape 1 537 1 296 567 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Laheküla 689 4 470 214 1 4 1 653 osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi

Sikassaare 3 125 plaanidest loobutud Upa 2 567 plaanidest loobutud Aste k 191 3 208 106 3 plaanidest loobutud Eikla 130 560 14 416 375 2 15 plaanidest loobutud Kärla 361 4 149 206 1 4 plaanidest loobutud

Lümanda 267 4 542 256 4 osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi

Nasva 1 1 1 255 807 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi

Mändjala 3 908 124 2 511 1 955 10 124 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Kihelkonna 166 734 7 78 851 86 15 118 osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi

Mustjala 855 16 549 222 1 12 plaanidest loobutud

Salme 685 9 1 615 988 1 325 6 35 osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Läätsa 309 7 658 431 3 14 plaanidest loobutud Karja 968 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Leisi 1 840 39 346 1 372 1 566 2 39 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi

Pärsama 505 7 522 274 150 1 11 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi

Püha 236 6 264 8 plaanidest loobutud

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

19(171)

2.1.6 Reoveekogumisalad Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Saaremaa valla territooriumile jääb 23 kinnitatud reoveekogumisala. Arvestades, et Saaremaa valla pindala on 2 718 km², on reoveekogumisaladega kaetud ca 5% valla pindalast. Reoveekogumisalade piirid on minevikus kehtestatud väga optimistlike prognoosidega ÜVK võimaliku katteala osas. Reaalsuses on ÜVK võrgustiku laienemine takerdunud majanduslike aspektide taha ja muutunud perspektiivina küsitavaks. Käesolevas arendamise kavas on esitatud ettepanekud olemasolevate reoveekogumisalade korrigeerimiseks. Tabel 8 Reoveekogumisalad Saaremaa vallas

Jk nr Reovee- kogumisala Registrikood Tüüp Asukoht Pindala

(ha) Koormus*

(ie)

1 Kuressaare RKA0740410 Üle 2000 ie Sikassaare küla; Kudjape alevik; Kuressaare linn; Laheküla küla

668.3 35 421

2 Sõmera RKA0740406 Alla 2000 ie Kärla alevik 25.3 1 550 3 Orissaare RKA0740391 Alla 2000 ie Orissaare alevik 69.3 1 025 4 Kärla RKA0740405 Alla 2000 ie Kärla alevik 43.2 833 5 Kihelkonna RKA0740412 Alla 2000 ie Kihelkonna alevik 53.6 819 6 Salme RKA0740387 Alla 2000 ie Salme alevik 34.3 680 7 Aste RKA0740413 Alla 2000 ie Aste alevik 30.2 600 8 Upa RKA0740411 Alla 2000 ie Upa küla 45 599 9 Nasva RKA0740408 Alla 2000 ie Nasva alevik 82.2 560

10 Valjala RKA0740388 Alla 2000 ie Valjala alevik 55 551 11 Mändjala RKA0740588 Alla 2000 ie Mändjala küla 24.8 534 12 Kaali-Kõljala RKA0740395 Alla 2000 ie Kaali küla; Kõljala küla 34.7 365 13 Leisi RKA0740401 Alla 2000 ie Leisi alevik 21.4 328 14 Mustjala RKA0740397 Alla 2000 ie Mustjala küla 23.5 280 15 Karja RKA0740404 Alla 2000 ie Karja küla 11.3 266 16 Pärsama RKA0740402 Alla 2000 ie Pärsama küla 16.5 243 17 Haamse RKA0740415 Alla 2000 ie Aste küla 19.6 196 18 Lümanda RKA0740399 Alla 2000 ie Lümanda küla; Mõisaküla küla 17.8 195 19 Läätsa RKA0740386 Alla 2000 ie Läätsa küla 9.5 194 20 Eikla RKA0740414 Alla 2000 ie Eikla küla; Koidula küla 13.3 130 21 Sandla RKA0740587 Alla 2000 ie Sandla küla 11.8 120 22 Tornimäe RKA0740390 Alla 2000 ie Kärneri küla; Tornimäe küla 11.1 112 23 Püha RKA0740394 Alla 2000 ie Püha küla 7.5 70

Märkus: *- Reoveekogumisala koormus on reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim reoveest põhjustatud saastatuse kogus, mis on väljendatud inimekvivalentides (ie) ja mille arvutamisel võetakse arvesse püsielanike, turistide ning tööstus- ja muude ettevõtete reovesi, sõltumata sellest, kas see juhitakse ühiskanalisatsiooni või mitte.

Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid:

- peab olema tagatud ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse;

- kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid;

- reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

20(171)

- reoveekogumisalale koormusega 1 000 inimekvivalenti või rohkem on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee juhtimiseks reoveepuhastisse;

- kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud;

- alal on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid:

- reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas seisukorras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine;

- reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;

- reoveekogumisalale koormusega 1 000 inimekvivalenti või rohkem on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee juhtimiseks reoveepuhastisse.

- reoveekogumisalale koormusega alla 1 000 inimekvivalendi on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 kilomeetri;

- reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

2.2 Keskkonna näitajad

2.2.1 Üldine seisund Statistikaameti andmetel oli valla elanike arv 01.01.2024. aasta seisuga 30 304 inimest. Valla pindala on 2 718 km²; vallas on üks linn (Kuressaare), 9 alevikku (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) ja 427 küla. Piirkonna elanike huvisid kohapeal ja terves vallas esindavad 7- kuni 11-liikmelised osavalla- või kogukonnakogud. 2023. aasta seisuga puudub Saaremaal veereostust põhjustav suurtööstus, veekogude seisund on üldiselt hea, on piisav kogus joogikõlbulikku põhjavett, inimesed osalevad aktiivselt hajaasustuse programmis, et lahendada lokaalseid joogiveevarustuse ja reoveekäitluse probleeme. Põhjaveekogumite seisund Saare maakonnas on hea. Pinnaveekogumite koondseisund on 2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite vooluveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnangu järgi samuti valdavalt hea. Vaid Põduste jõe lähtest Kaarma ojani ja Nasva jõe koondseisundit on hinnatud halvaks ning Põduste jõe Kaarma ojast suudmeni, Irase jõe ja Lesi jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Enamiku neist seisund on osalt kesine seoses omaaegse maaparanduse mõjudega. Lisaks on mõnel juhul jätkuv põllumajanduse haja- või punktreostuse mõju. Pinnaveekogumite seisuveekogumite enamuse koondseisund on hinnatud kesiseks, Kooru järve, Karujärve ja Suurlahe koondseisund on hinnatud halvaks ning vaid Järise järve koondseisund on hinnatud heaks. Rannikumere veekogumitest on kõigi saart ümbritsevate kogumite koondseisund kesine. Seda on põhjustanud nii Eesti territooriumilt kui ka naaberriikidest pärinev toiteainete

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

21(171)

koormus, samuti aastakümnete jooksul Läänemerre akumuleerunud reostus, mille tulemusena on kogu Läänemeri tugevasti eutrofeerunud.

2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised Peamised Saare maakonna elusloodust mõjutavad nihked peale 2000. a. on EL Natura 2000 võrgustiku hoiualade kaitse alla võtmine nii maismaal kui merel ning poollooduslike koosluste kasvav hooldamine. Maismaast on kaitserežiimidega kaetud 19%. Valla territooriumil on hulgaliselt kaitstavaid loodusobjekte (loeteluga on võimalik tutvuda Keskkonnaportaali veebilehel: https://register.keskkonnaportaal.ee/register). Saaremaa vallas on

1) Kaitsealasid (vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust)

a. Rahvusparke: 1 park; b. Looduskaitsealasid: 25 ala; c. Maastikukaitsealasid: 13 ala.

2) hoiualasid (vastavalt looduskaitseseadusele on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused ): 58 ala;

3) püsielupaikasid (vastavalt looduskaitseseadusele on püsielupaik väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav paik): 166 paika;

4) kaitstavaid looduse üksikobjekte: 70 objekti. Tegevuste kavandamisel objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud looduskaitseseaduses ning kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Keskkonnaamet ehitusprojekti koostamise staadiumis. Saaremaa vallas asub 1 777 kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud mälestist (loeteluga on võimalik tutvuda https://register.muinas.ee), neist:

- ajaloomälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on ajaloomälestis poliitilise ja ühiskondliku protsessi, olulise ajaloosündmuse või silmapaistva ühiskonna- või kultuuritegelasega seotud asi või maa-ala) - 83 mälestist;

- arheoloogiamälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on arheoloogiamälestis inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht) - 513 mälestist;

- ehitismälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on ehitismälestis hoone koos selle interjööri, sealhulgas sisekujunduselementide ja hoone algse funktsiooniga seotud sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja) - 212 mälestist;

- kunstimälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on kunstimälestis kunstilise, kultuurilise, usundilise, ajaloolise, etnoloogilise või teadusliku väärtusega vallasasi, asjade kogum, ehitise osa või ehitisest eemaldatud osa, mis peegeldab kunsti, käsitööoskuste või esteetika arengut ning kohalike traditsioonide ja kogukonnaga seotud protsesse) - 988 mälestist;

- muinsuskaitse alasid (vastavalt muinsuskaitseseadusele on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik.) – 1 ala.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

22(171)

Tegevuste kavandamisel objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud muinsuskaitseseaduses. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Muinsuskaitseamet ehitusprojekti koostamise staadiumis.

2.2.3 Pinnakate Valdaval osal Saaremaast on aluspõhi kaetud pinnakatte kihiga. Pinnakatte paksus on Saaremaal väga muutlik (mõnest sentimeetrist alvaritel kuni 122,4 meetrini Sõrve poolsaare ürgorgudes), seevastu keskmine paksus kuigi suur ei ole kõikudes enamasti 5- 10 m piires. Saaremaa aluspõhja moodustavad lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5-meetrini. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.

2.2.4 Põhjavesi Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Saare maakonnas on eraldatud järgmised põhjaveekogumid:

- Siluri Saaremaa põhjaveekogum 09§2019; - Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 04§2019.

Ühisveevarustus saab toite Siluri Saaremaa põhjaveekogumist (09§2019), mis hõlmab Kvaternaari, Siluri põhjaveekihti. Kvaternaari maapinnalähedane põhjavesi omab iseseisvat tähtsust Saaremaa Läänekõrgustikul ja Sõrve poolsaarel paksude liivasetete levikualal. Siin esineb ka liivakihtidega seotud allikaid (näiteks Viieristi ja Mõntu allikad). Saaremaal toimub põhjaveevarude täienemine Saaremaa kõrgustikult suhteliselt ühtlaselt aastaringselt (sellele aitavad kaasa paksud setted ja Karujärv). Veetase on valdavalt 2…5 m sügavusel, kohalikel aluspõhjalistel kõrgendikel 5…10 m sügavusel. Veetaseme kõikumine ulatub 1 meetrist paksema pinnakattega ja madalamatelt aladelt 3….5 meetrini aluspõhjakõrgendikel. Saarelisest asendist tingituna toimub kõrgustikelt põhjavee liikumine radiaalselt mere poole. Ümber kõrgustike eristatakse põhjavee hüdrodünaamiliste vööndite alusel toiteala, transiitala ja väljeala. Puurkaevudesse põhjavee juurdevool toimub puurkaevu ülaosas kuni 30 m sügavuseni. Sügavamalt kui 50 - 80 m ei saa reeglina kvaliteetset vett, kuna see sisaldab palju kloriide ja fluori. Põhjavee looduslikud varud ja äravool. Põhjavesi toitub sademetest kõrgematel kuivadel aladel, kus on tingimused sademete infiltreerumiseks. Liigniisketel aladel põhjavee toitumist ei toimu või on see vähene. Jõgede ning ojade põhjaveelist toitumist tähistav miinimumäravoolumoodul 1 kuni 2 l/s km2. Keskmiseks võib võtta 1 l/s km2 kohta ning Saaremaa looduslikuks põhjaveevaruks hinnata umbes 2900 l/s. Riiklikult kinnitatud põhjaveevaru on vaid Kuressaare veehaarde kohta. Kuressaare linna Tõlli- Ansi ja Unimäe veehaarete põhjaveevaru kehtestati 27.08.2022.a. Keskkonnaministri käskkirjaga nr. 1-2/22/287:

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

23(171)

Tabel 9. Saaremaa kinnitatud põhjavee tarbevarud

Põhjavee- varuga ala Põhjaveekiht Puurkaevu

katastri nr Põhjavee- varu m³/d

Varu kategooria ja otstarve Kasutusaeg

Tõlli-Ansi veehaare Siluri-

Ordoviitsiumi

8664, 8665, 8666, 8667 5000

T joogivesi Kuni 31.12.2045Unimäe

veehaare 8656 500

2023a-l võeti Kuresaare veehaardest vett 764 404 m3/a, mis on keskmiselt 2 094 m3/d, seega jääb veevõtt kinnitatud põhjaveevaru piiresse (on sellest tunduvalt väiksem). Põhjavee kvaliteet ja kaitstus. Valdav osa valla rannikupiirkonnas paiknevatest salvkaevudest toituvad mereliivadega seotud pinnaseveest. Keemiliselt koostiselt on salvkaevude vesi hüdrokarbonaatne kaltsiumiline, mineralisatsiooniga 0,6 – 0,8 g/l. Iseloomulik on vee suur üldkaredus – kuni 10,7 mg-ekv/l. Kaitsekihi puudumise tõttu on vesi kergesti reostatav. Kvaternaari veekompleks asub vallas maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Valla peamine ühisveevarustuse saab toite Siluri põhjaveekompleksist, mis on jagatud vettkandvateks ja lokaalselt vett juhtivateks kihtideks. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei paku lubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt kaitstuks võib pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust ja Pähkla sood, kus savikihi paksus on kohati kuni 4 meetrit. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Viieteistkümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus. Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest. Joogivee kvaliteeti mõjutab põhjavee looduslik koostis. Lubatust suurem on raua- ja kloriidide sisaldus, mõnes piirkonnas väävelvesinik, sulfiidid ja bakterioloogiline reostus. Soolaka põhjavee levikualaks on Mändjala – Järve piirkond. Nagu näha allolevalt põhjavee kaitstuse kaardi väljavõttelt asuvad Saaremaa valla ÜVK asulad nii peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud aladel, vähesel määral ka keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Põhjavee kvaliteedi ja reostuskaitsmise tagamiseks koostatakse Tõlli-Ansi veehaarde toiteala projekt. Toiteala määramist reguleerib veeseaduse §36 ja §153 ning Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“. Lähtuvalt sellest määratakse seonduvad maakasutamise tingimused ja kitsendused.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

24(171)

Joonis 5.Põhjavee kaitstus Saaremaa vallas

Suhteliselt kaitstud alad haaravad Lääne-Saaremaa kõrgustiku ja Sõrve poolsaare, kus moreeni paksus ületab tavaliselt 20 m. Ulatuslikult levivad ka rohkem kui 5 m paksused savilasundid. Nitraatide sisaldus ei ületa üheski sellest piirkonnast võetud proovis 10 mg/l, NH4-sisaldus on alla 0,5 mg/l ja NO2-sisaldus alla 0,1 mg/l. Reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg läbi moreenist või savist kattekihi on 400–1000 ööpäeva. Kaitstud alad on ainult kahe Sõrve poolsaart läbiva ürgoru kohal, kus valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus võib ulatuda üle 50 m ja reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva.

2.2.5 Pinnavesi Saaremaa valla territooriumile jääb Keskkonnaregistri andmetel:

- Jõgesid 13 - Ojasid 46 - Peakraave 35 - Kraave 75 - Looduslikke järvi 190 - Paisjärve 1 - Tehisjärvi 32 - Allikaid 144

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

25(171)

Valla pikimad jõed on Lõve jõgi (32 km) Põduste jõgi (31 km), jõgikonna poolest on suurim Nasva jõgi (306 km²) millele järgnevad Põduste jõgi (206 km2), Lõve jõgi (160m2) ja Kärla jõgi (112km2). Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Suurima vooluhulgaga vooluveekogu Läänesaarte alamvesikonnas on Nasva jõgi, mis ühendab Mullutu-Suurlahte Liivi lahega. Vahetevahel kõrgete merevee seisudega voolab jõgi ka tagurpidi viies merevett lahtedesse. Saaremaa jõgedel algab kevadine suurvesi tavaliselt märtsi lõpus ja saavutab maksimumi aprilli esimese nädalaga. Suurveeperioodi lõpp on enamasti mai esimene pool. Suvine madalseis kestab septembri lõpu või oktoobri alguseni. Siis algab sügisvihmadest tingitud suurveeperiood, mis lõpeb jaanuari alguses, mil algab talvine madalveeperiood. Väikese valgalaga jõed ja ojad, kus põhjavee osatähtsus toitumises on väikene, kuivavad suveperioodil. Saaremaa jõgede isepuhastusvõime on minimaalne, maapinna langus ja voolukiirused väikesed. Suvisel kuivaperioodil toimub voolusängide kinnikasvamine, voolukiirus väheneb veelgi ja langeb vee hapnikusisaldus. Seda tuleb arvestada väikeste voolu-veekogude kaitsmisel ning säilitamisel. Jõgede veevarud on väikesed (miinimumäravool Saaremaa madalamatel aladel on alla 1 l/s km2) ja pinnavett kasutatakse vähesel määral põllumajanduses, eeskätt loomade jootmiseks karjatamisperioodil. Paljud Saaremaa jõed ja ojad on tähtsad kala- ja vähimajanduslikult.

Saaremaa valla järvedest on suurim Suurlaht/Kellamäe laht 540 ha, mis on Eesti suuruselt kuues järv. Suuruselt järgmine on Mullutu-Suurlaht 411 ha ja järgneb maakonna kauneim veekogu – 348 ha suurune Karujärv, mis paikneb Saaremaa kõrgustikul. Karujärve keskmine sügavus on 1,55 m. Mullutu-Suurlahe kõrval asub looduskaitsealune Linnulaht (75 ha). Nii Mullutu-Suurlahe kui Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega. Mullutu lahest läänepoole jääb ca 1 000 ha suurune soostunud ala, kus asuvad kolm poolenisti kinnikasvanud järve (Paadla, Vägara ja Kaalupi lahed). Tehisjärvedest on suurim 35 ha pindalaga Marjassoo järv (endine turbakarjäär). Saaremaa järved on üldiselt heledaveelised, suvel rohekaskollane või kollakas-roheline. Järvi on mõjutanud maaparandus, mitmed järved on lastud kuivaks või on veepeegli pindala tugevasti vähenenud. Enamikel järvedel on maaparandustööde ja sellele järgnenud maakasutuse intensiivistumise perioodi mõjul kiirenenud eutrofeerumine. Enamus järvi on väga noored - endised merelahed. Oma toitumise iseloomu järgi on need veekogud soolatoitelised. Saaremaa järvi iseloomustab vee hea läbipaistvus ja madaluse tõttu paistavad enamus neist põhjani läbi. Tänu veekihi madalusele, vee läbipaistvusele ja heale segunemisele on Saaremaa järvede vesi üldiselt kihistumata. Madalus ja veekihi ühtlane soojenemine loovad head tingimused mikrofloora ja suurtaimestiku kasvamiseks. Talveperioodil enne jääkatte sulamist tekitab taimestiku lagunemine paljudes järvedes hapnikuvaeguse, mis on sageli kalastikule surmav. Paljud rannikujärved on olulised ravimuda leiukohad. Tuntud on Saaremaa keskkõrgustiku serval pinnasevee väljakiildumine allikatena. Vesi saab survelise iseloomu tingituna savikate setete esinemisest mereliste setete peal. Valla suurimad allikad on Pähkla (Põhjatu) ja Paadla allikad, mille tootlikus on maksimaalselt 60 - 80 l/s, tavaliselt aga 30 - 35 l/s. Saaremaa ühed suuremad allikad on Odalätsi allikad. Odalätsi allikad paiknevad Saaremaa keskkõrgustiku loodenõlval. Allikate vooluhulk ulatub Eesti ürglooduse raamatu andmetel kuni 200 l/s.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

26(171)

Alloleval joonisel on toodud ülevaade 2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnang Saaremaa valla pinnaveekogumite seisundite kohta. Hinnang on koostatud vaid Lääne–Eesti veemajanduskavas käsitletud pinnaveekogumite kohta.

Joonis 6. Saaremaa pinnaveekogumite seisund 2022 a-l

2.2.6 Jäätmed ja ohuobjektid Vallas asub 35 töötavat jäätmekäitluskohta, milleks on jäätmejaamad, autolammutuskojad, koospõletustehased, metallijäätmete ja vanarehvide käitluskohad. Jäätmekäitluskohad asuvad peamiselt Kuressaares ja selle lähiümbruses, Orissaare piirkonnas ning Kihelkonna, Kärla, Leisi ja Aste piirkondades. Keskkonnaohtlike objekte on 29, milleks on 16 tanklat ja 13 mahutit. Saaremaa vallas on 8 jääkreostusobjekti, millest 4 on suures osas likvideeritud. Nelja objekti korral on ohustatud ka põhjavesi. Jääkreostusobjektide ülevaade on toodud allolevas tabelis.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

27(171)

Tabel 10. Saaremaa valla jääkreostusobjektid

Nimetus Objekti staatus Ohu liik Saaste liik Ala

ohutustamine Märkused

Saare naftaterminal Kohalik Pinnas,

Põhjavesi Diiselkütus

Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis.

Tagaranna õhutõrje ja raketibaas

Kohalik Pinnas Mineraalõlid, Raskmetallid

Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud

Jääkreostusobjekt asub elutsoonis.

Aste endise katlamaja kütteõlihoidla

Kohalik Pinnas Masuut

Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis

Maadevahe ABT Eriti ohtlik Pinnas, Põhjavesi Naftasaadused

Jääkreostus väheses osas likvideeritud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Pinnas reostunud. Põhjavesi on väga tugevasti reostunud naftasaaduste ja fenoolidega. 2 kateogooria - jääkreostusobjektid, mis reostavad põhjavee- või pinnaveekogumeid ning üksiktarbijate veehaardeid.

Tagavere endine kolhoosiaegne tankla

Kohalik Jääkreostus suures osas likvideeritud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis.

Kellamäe ABT Riiklik Jääkreostus suures osas likvideeritud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Likvideerimistöid on teostatud osaliselt.

Oriküla side-ja õhukaitseväeosa Kohalik Pinnas,

Põhjavesi Mineraalõlid, Naftasaadused

Jääkreostus suures osas likvideeritud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis.

Kärla Est-Agari masuudihoidla Kohalik Pinnas,

Põhjavesi Masuut, Põlevkiviõli

Jääkreostus suures osas likvideeritud

Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis

Neist kõige ohtlikum (sh ka ohtlik põhjaveele) on Saare Teedevalitsuse Maadevahe ABT bituumenibaas, mis asub Valjalast ca 10 km läänepool asuvas Röösa külas. Baas rajati 1959. a ja töötas kuni 1993. a. ABT alal asusid bituumenikatlad, õli kogumiseks süvend ning erinevad mahutid. Sagedased avariid ja lekked põhjustasid pinnase ja põhjavee ning Maadevahe jõe reostumise. 2000. a aprillis alustati bituumenibaasi rajatiste demontaaži. Erinevatest mahutitest eemaldati kokku 116 t õlijääke. 2001. a toimus endise bituumenibaasi kirdeosas põhjavee puhastamine, separeeriti 400 m3 reostunud vett ja koguti kokku 3 m3 õli. Seireanalüüside järgi on põhjavesi ABT territooriumil ja sellest lääne pool olevas seirepuuraugus jätkuvalt reostunud. Reostus on vaatamata massiliselt teostatud töödele levinud ka Maadevahe jõe paremkaldale metsaalusele, jõesäng on endiselt reostunud. Hoolimata korduvatele korrastustöödele ei ole reostus likvideeritud.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

28(171)

Joonis 7. Saaremaa valla jääkreostusobjektid

2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade

Saaremaa vald moodustati 21. oktoobril 2017, mil ühinesid Kuressaare linna ning Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Salme, Torgu ja Valjala vallad. Valla piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri, piki Saaremaa rannikut. Omavalitsuse pindala on 2 718 km². 2024. a 1. jaanuari seisuga elas vallas erinevate andmebaaside põhjal 30 304 kuni 32 129 elanikku. Selline varieeruvus raskendab oluliselt ÜVK teenuse kasutajatest objektiivse ülevaatliku hinnangu andmist. Saaremaa vallas on kokku 436 asustusüksust: 1 linn, 9 alevikku (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) ja 427 küla. Vanusegruppide kaupa on elanike arv kõige suurem tööealiste ehk vanuses 15 – 64-aastaste seas, mis on 18 824 elanikku ehk 60% valla elanike koguarvust. 0 – 15-aastaseid noori ja lapsi elab Saaremaa vallas 4 739 ehk 15% elanikest. Vanemaealised, kes on vanuses 64- aastased ja vanemad oli 7 555 ehk 25%.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

29(171)

Saaremaa valla ja osavaldade rahvaarvu prognoos Vastavalt Saaremaa valla arengukavale langeb Saaremaa valla rahvaarv 120-140 inimest aastas, sest sündimus ja ränne kokku ei ületa surmade arvu1. Salme ja Torgu: rahvaarv kasvab veidi (70 inimest).Laste arv ja osatähtsus on kasvav. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks katulevikus. Kärla ja Mustjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-200 inimest). Laste arv piirkonnas tundub üsna püsiv, vanemaealiste hulk suureneb. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui see selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks. Lümanda ja Kihelkonna: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb veidi (-20 inimest). Laste arv tundub üsna püsiv, veidi kasvav. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui see selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks. Leisi: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-400 inimest). Sisserände vanusrühm on pigem hilisemkeskiga, millest tulenevalt lisandub rändest vähem lapsi ja laste arv on languses. Piirkonna elanikkond on keskmisest vanem. Kuressaare, Kaarma ja Pihtla: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-1 800 inimest). Noorte koolijärgne väljaränne on suur, lapsi ja pereealisi küll lisandub, kuid kokkuvõttes laste arv langeb. Piirkonna elanikkond on keskmisest noorem ja püsib selliselt kogu perioodi vältel. Orissaare, Pöide, Laimjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-350 inimest). Laste arv langeb veidi. Piirkonna elanikkond on keskmisest oluliselt vanem, vanemaealiste osatähtsus on kõige suurem ja kasvav. Valjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-300 inimest). Ränne piirkonda on tagasihoidlik ja negatiivne. Laste arv langeb kiiresti. Elanikkond vananeb kiiresti. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus seisuga 31.12.2023 Saaremaa vallas 2.23 inimest. Valla arengukava kohaselt on vallas ettevõtluse arendamiseks olemas põhiline vajalik infrastruktuur (haridus, tervishoid, kultuur ning ka teenindussfääri ettevõtlus), mis loob head eeldused edasiseks arenguks. Saare maakonnas on 2023. aasta seisuga registreeritud ligi 3720 ettevõtjat. Ettevõtlusvormi järgi jagunevad ettevõtted järgmiselt: aktsiaseltse 29, füüsilisest isikust ettevõtjaid 823, tulundusühinguid 13, osaühinguid 2 850, täisühinguid 4 ja usaldusühinguid 1. 2022. aastal oli kõige suurem osa tööjõust on hõivatud töötlevas tööstuses (2 531), jae- ja hulgikaubanduses (1 138), ehituses (1 111), majutuses ja toitluses (873) ning veonduses ja laonduses 575 inimest. Saare maakonna suurimad tööandjad ja töötajate arvud nendes ettevõtetes on: Saaremaa Tarbijate Ühistu (367 töötajat), OÜ SPA TOURS (347) osaühing Merinvest (327), Saaremaa Lihatööstus (233), Baltic Workboats (178), Ionix Systems OÜ (164) ja Ouman Estonia OÜ 160 töötajaga2.

1 Saaremaa valla arengukava 2025-2035 2 Saare maakonna ettevõtluskeskkonna ülevaade 2020-2022

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

30(171)

2.4 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime

Saaremaa valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Saare maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2017-2022. Tabel 11. Leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2017-2022

Aasta Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Saare maakond EUR/kuu 667 678 759 772 851 851 Kogu Eesti EUR/kuu 680 757 814 848 1 000 1 018

Andmed: Eesti Statistikaamet, ST08

Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Saare maakonnas 2022. aastal 851 eurot (vt eelolev tabel). Saare maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel madalam kui Eestis keskmiselt. Suur erinevus tuleb alates 2021. aastast, kui Eesti keskmine leibkonnaliikme sissetulek kasvab 18%, Saare maakonna keskmine leibkonnaliikme sissetulek kasvab ainult 10%. Saaremaa valla leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Saare maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosi aastateks 2023-2035 on konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Saaremaa valla leibkonnaliikme kuise netosissetuleku prognoosi aastateks 2024-2035. Tabel 12. Saaremaa valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2024-2035

INDIKAATOR Ühik 2024 2025 2027 2030 2035

Leibkonnaliikme netosissetulek Saaremaa vallas EUR/kuu 930 953 993 1 053 1 163

Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri. Täiendavalt on järgmises tabelis toodud 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust aastatel 2024-2035. Tabel 13. Maksimaalne aktsepteeritav kulu ÜVK-teenusele Saaremaa vallas aastatel 2024-2035

INDIKAATOR Ühik 2024 2025 2027 2030 2035

4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust EUR/kuu 37 38 40 42 47

Tabel 14. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2024. aastal Saaremaa vallas

Indikaator Ühik Näitaja Elanike arv Saaremaa vallas in 32 129 Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EUR/kuus 930 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust % 1,1%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

31(171)

2.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte

Saaremaa vallas haldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni AS Kuressaare Veevärk (äriregistri kood 10083079). AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts, kes opereerib Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallas. Alates 2017. aastast on AS Kuressaare Veevärk aktsionärideks: Saaremaa vald (98% aktsiatest), Muhu vald (1.2% aktsiatest) ja Ruhnu vald (0.8% aktsiatest). Ettevõtte põhitegevusaladeks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine kõigis maakonna kolmes vallas. Ettevõtte aktsiakapitali suurus on 30.06.2024.a. seisuga 12 617 152 eurot. AS Kuressaare Veevärk põhiülesanded on:

- kvaliteetse joogivee tagamine tarbija liitumispunktis ühisveevärgiga; - tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastitele; - keskkonnanõuetele vastavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse.

Ettevõtet juhib jooksvalt üheliikmeline juhatus. Üldjuhtimist korraldab, teostab järelevalvet, võtab vastu otsuseid olulistes ning strateegiliselt tähtsates küsimustes kolmeliikmeline nõukogu. Ettevõtte majandustegevuse tulude struktuur on olnud aastaid stabiilne, põhitegevuse tuludest moodustasid 2023.a. 28% veeteenuste müük, 67% kanaliteenuste müük ja 5% muud põhitegevusega seonduvad teenused ja tegevused. Teenuste mahu ja selleks osutamiseks tehtud kulude regionaalne struktuur on järjepidevalt stabiilne - kogumahust 77% moodustab Kuressaare teeninduspiirkond ja 23 % võrgustik maapiirkondades. 2023. aastal oli AS Kuressaare Veevärk müügi- ja muud tulud kokku (linn ja vallad kokku) 2,623 mln eurot ja ettevõtte kulud 3,982 mln eurot (millest kulum 1,612 mln eurot). Allolevas tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk peamised finantsnäitajad. Tabel 15. AS Kuressaare Veevärk olulisemad finantsnäitajad

Indikaator 2023 Likviidsuskordaja 5,20 Maksevalmiduse kordaja 3,78 Ostjate võlgnevuse laekumise periood päevades 26 Võlakordaja 7,59

Lähiaja prioriteediks on piirkonnas jätkusuutlikku ÜVK-teenuse pakkumine ning arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

32(171)

3 OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Vastavalt ÜVK seadusele on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt 10 m3/d ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla 10 m3/d või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.

3.1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus Saaremaa vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid järgmistes asulates: Tabel 16. ÜVK süsteem Saaremaa valla asulates

Jk nr Asukoht Reovee-

kogumisala ÜVK süsteem

1 Kuressaare linnas ja selle lähiümbruse asulates: Sikassaare külas, Kudjape alevikus, Laheküla külas Kuressaare veevarustus ja kanalisatsioon

2; 3 Kärla alevikus ja Mätasselja külas Sõmera ja Kärla veevarustus ja kanalisatsioon 4 Orissaare alevikus Orissaare veevarustus ja kanalisatsioon 5 Kihelkonna alevikus Kihelkonna veevarustus ja kanalisatsioon 6 Salme alevikus Salme veevarustus ja kanalisatsioon 7 Aste alevikus Aste veevarustus ja kanalisatsioon 8 Upa külas Upa veevarustus ja kanalisatsioon 9 Nasva alevikus Nasva veevarustus ja kanalisatsioon

10 Valjala alevikus Valjala veevarustus ja kanalisatsioon 11 Mändjala külas Mändjala kanalisatsioon 12 Kaali ja Kõlajala külas Kaali-Kõljala veevarustus ja kanalisatsioon 13 Leisi alevikus Leisi veevarustus ja kanalisatsioon 14 Mustjala külas Mustjala veevarustus ja kanalisatsioon 15 Karja külas Karja veevarustus ja kanalisatsioon 16 Pärsama külas Pärsama veevarustus ja kanalisatsioon 17 Aste külas Haamse veevarustus ja kanalisatsioon 18 Lümanda külas Lümanda veevarustus ja kanalisatsioon 19 Läätsa külas Läätsa veevarustus ja kanalisatsioon 20 Eikla ja Koidula külas Eikla veevarustus ja kanalisatsioon 21 Sandla külas Sandla veevarustus ja kanalisatsioon 22 Kärneri ja Tornimäe külas Tornimäe veevarustus ja kanalisatsioon 23 Püha ja Pihtla külas Püha veevarustus ja kanalisatsioon 24 Laimjala külas - veevarustus ja kanalisatsioon 25 Tagavere külas - veevarustus ja kanalisatsioon 26 Puka külas - kanalisatsioon 27 Käo ja Jõe külas - veevarustus ja kanalisatsioon 28 Veske külas - veevarustus ja kanalisatsioon 29 Koimla külas - veevarustus 30 Sakla külas - veevarustus

Valla vee-ettevõtjaks on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsustega AS Kuressaare Veevärk (otsuste koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest).

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

33(171)

Tabel 17. ÜVK-teenust tarbivate elanike arv

ÜVK piirkonna

jrk. nr ÜVK piirkond Elanike

arv*

Ühisveevärgiga liitunud elanike

Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike

arv** %*** arv** %*** 1 Kuressaare ja ümbrus 14 246 14 213 100% 14 063 99% 2 Sõmera ja Mätasselja 320 192 60% 236 74% 3 Orissaare 790 662 84% 680 86% 4 Kärla 281 248 88% 248 88% 5 Kihelkonna 355 238 67% 234 66% 6 Salme 422 345 82% 294 70% 7 Aste alevik 405 320 79% 318 79% 8 Upa 151 174 115% 152 101% 9 Nasva 354 299 84% 313 88%

10 Valjala 416 302 73% 274 66% 11 Mändjala 217 31 14% 31 14% 12 Kaali ja Kõlajala 256 168 66% 165 64% 13 Leisi 274 58 21% 53 19% 14 Mustjala 222 111 50% 118 53% 15 Karja 170 93 55% 92 54% 16 Pärsama 237 177 75% 181 76% 17 Aste küla 174 103 59% 109 63% 18 Lümanda 216 129 60% 122 56% 19 Läätsa 90 80 89% 71 79% 20 Eikla ja Koidula 128 55 43% 55 43% 21 Sandla 107 56 52% 61 57% 22 Kärneri ja Tornimäe 138 81 59% 83 60% 23 Püha ja Pihtla 186 31 17% 26 14% 24 Laimjala 88 58 66% 57 65% 25 Tagavere 100 73 73% 73 73% 26 Puka 23 0% 27 117% 27 Käo ja Jõe 85 56 66% 58 68% 28 Veske 45 41 91% 33 73% 29 Koimla 79 30 38% 0% 30 Sakla 85 22 26% 22 26%

Kokku 20 660 18 446 18 249 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- Vee-ettevõtja hinnang ***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele.

3.1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijad ja vooluhulgad Allolevas tabelis on toodud 2023a-l toodetud ja müüdud vee kogused. Vee kogused on esitatud aastaste vooluhulkade põhjal arvutatud keskmise ööpäevase vooluhulgana. Tabel 18. Veetarbimise ja -tootmise kogused 2023a-l (m3/d)

ÜVK piirkonna

jrk. nr ÜVK piirkond Reovee-

kogumisala

Veevarustus

Veetarve (m3/d) Arvestamata vesi*

Võrku juhitud

vooluhulk Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d)

1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare 883 677 1 560 511 25% 2 071 2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera 15 16 31 4 12% 35 3 Orissaare Orissaare 48 19 67 8 11% 75 4 Kärla Kärla 17 3 20 3 12% 23 5 Kihelkonna Kihelkonna 17 6 24 2 8% 26

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

34(171)

ÜVK piirkonna

jrk. nr ÜVK piirkond Reovee-

kogumisala

Veevarustus

Veetarve (m3/d) Arvestamata vesi*

Võrku juhitud

vooluhulk Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d)

6 Salme Salme 25 20 45 3 5% 48 7 Aste alevik Aste 22 5 26 3 10% 29 8 Upa Upa 7 11 18 6 25% 24 9 Nasva Nasva 17 5 22 5 18% 27

10 Valjala Valjala 20 7 26 3 10% 30 11 Mändjala Mändjala 3 0 3 1 18% 4 12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala 11 3 14 2 10% 16 13 Leisi Leisi 5 8 13 3 17% 16 14 Mustjala Mustjala 8 2 10 2 19% 12 15 Karja Karja 6 10 16 0 0% 16 16 Pärsama Pärsama 12 5 17 0 2% 17 17 Aste küla Haamse 8 0 8 0 2% 8 18 Lümanda Lümanda 8 3 12 4 27% 16 19 Läätsa Läätsa 7 4 10 1 5% 11 20 Eikla ja Koidula Eikla 4 0 4 1 13% 5 21 Sandla Sandla 4 1 6 3 35% 9 22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe 6 2 8 0 2% 8 23 Püha ja Pihtla Püha 3 1 4 2 35% 6 24 Laimjala - 4 0 4 0 1% 4 25 Tagavere - 5 0 5 1 22% 6 26 Puka - 27 Käo ja Jõe - 3 0 3 1 14% 4 28 Veske - 2 0 2 0 0% 2 29 Koimla - 2 0 2 0 4% 3 30 Sakla - 1 0 1 0 0% 1

Kokku 1 172 811 1 983 567 2 550 Märkused: *- Arvestamata vee koguse moodustavad lekked torustikust, tehnoloogiline vesi, torustike hoolduseks kuluv vesi, omavoliline veetarbimine, veevõrgust võetud tulekustutusvesi.

Allolevas tabelis on toodud 2023a-l müüdud ja reoveepuhastisse juhitud kanalisatsiooni kogused. Kanalisatsiooni kogused on esitatud aastaste vooluhulkade põhjal arvutatud keskmise ööpäevase vooluhulgana.

ÜVK piirkonna

jrk. nr ÜVK piirkond Reovee-

kogumisala

Kanalisatsioon

Reoveekogus (m3/d) Infiltratsioon* Puhastile

juhitud vooluhulk

Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d) 1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare 872 901 1 773 2 544 59% 4 317 2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera 13 14 27 42 61% 69 3 Orissaare Orissaare 47 17 64 48 43% 112 4 Kärla Kärla 17 3 20 31 61% 52 5 Kihelkonna Kihelkonna 16 6 22 41 66% 63 6 Salme Salme 22 6 28 11 29% 39 7 Aste alevik Aste 21 3 25 36 59% 60 8 Upa Upa 7 11 18 25 59% 43 9 Nasva Nasva 18 30 48 19 29% 67

10 Valjala Valjala 19 7 26 23 47% 49 11 Mändjala Mändjala 4 10 14 6 29% 20 12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala 11 3 14 19 57% 33 13 Leisi Leisi 4 6 10 4 28% 14 14 Mustjala Mustjala 8 2 10 16 61% 26 15 Karja Karja 6 9 15 40 73% 55 16 Pärsama Pärsama 12 5 17 102 86% 119

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

35(171)

ÜVK piirkonna

jrk. nr ÜVK piirkond Reovee-

kogumisala

Kanalisatsioon

Reoveekogus (m3/d) Infiltratsioon* Puhastile

juhitud vooluhulk

Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d) 17 Aste küla Haamse 8 0 8 28 78% 36 18 Lümanda Lümanda 8 2 10 51 83% 61 19 Läätsa Läätsa 4 24 28 11 29% 39 20 Eikla ja Koidula Eikla 4 0 4 2 31% 6 21 Sandla Sandla 5 1 6 0 6% 6 22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe 6 3 9 3 26% 12 23 Püha ja Pihtla Püha 3 0 3 1 20% 4 24 Laimjala - 4 0 4 2 30% 6 25 Tagavere - 4 0 5 2 29% 7 26 Puka - 2 0 2 0 10% 2 27 Käo ja Jõe - 3 0 3 40 92% 44 28 Veske - 2 0 2 0 10% 2 29 Koimla - 30 Sakla -

Kokku 1 148 1 066 2 214 3 148 5 362 Märkused: Infiltratsioonivee moodustavad kaevude ja/või torustiku ebatihedusest tingitud torustikku sattunud pinnasevesi ning torustikku juhitud sademe- ja drenaaživesi.

Juriidiliste tarbijate grupi (Jur.) moodustavad munitsipaalasutused (sh ka koolid ja lasteaiad) ning ettevõtted. Allolevatel diagrammidel on toodud 2023a müüdud vee- ja kanalisatsioonikoguste järgi klienditüüpide osakaal.

61%

39%

Elanikud (eramud+kortermajad)

Munitsipaalasutused + ettevõtted

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

36(171)

Diagramm 1. Müüdud veekoguste jaotus klienditüüpide lõikes

Diagramm 2. Müüdud kanalisatsioonikoguste jaotus klienditüüpide lõikes

Ettevõtete osakaal tarbitud vee- ja kanalisatsioonikoguste mahust on suhteliselt väike. Suurem osa vee- ja kanalisatsioonikogusest tarbivad toiduainete tootmisega tegelevad ettevõtted. Neist omakorda suurima tarbimisega on piimatoodete tootmisega tegelev ja Kuressaares asuv Saaremaa Piimatööstus AS. Allolevatel diagrammidel on toodud ülevaade ettevõtete vee- ja kanalisatsioonikoguste osakaalust nende tegevusalade lõikes.

54%

46%

Elanikud (eramud+kortermajad)

Munitsipaalasutused + ettevõtted

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

37(171)

Diagramm 3. Veeklientidest ettevõtete veekoguste jaotus ettevõtete tegevusalade lõikes

Diagramm 4. Kanalisatsiooniklientidest ettevõtete kanalisatsioonikoguste jaotus ettevõtete tegevusalade lõikes

3.1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised Allolevas tabelis on toodud Saaremaa vallas asuvate AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvate olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste maht.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

38(171)

Tabel 19. Saaremaa vallas vee-ettevõtjatele kuuluvate ÜVK ehitiste maht

ÜVK prk. jrk. nr

ÜVK piirkond Reovee- kogumisala

Veevarustus Kanalisatsioon

Torustik Puurkaev- pumpla

Vee- töötlus

II astme

pumpla

Torustik Pumpla PuhastiIsev. Surv. Kokku

m tk tk Tk m m m tk tk 1 Kuressaare ja

ümbrus Kuressaare 150 835 5 1 1 104 835 30 092 134 926 41 1

2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera 4 943 1) 1) 1) 2 876 2 574 5 450 4 1)

3 Orissaare Orissaare 19 956 1 1 1 9 403 1 820 11 223 12 1 4 Kärla Kärla 4 555 2 1 1 3 301 937 4 238 6 1 5 Kihelkonna Kihelkonna 5 401 2 2 4 854 4 854 1 1 6 Salme Salme 16 236 2 1 1 3 270 1 004 4 274 4 1 7 Aste alevik Aste 8 255 1 1 1 2 722 797 3 519 3 1 8 Upa Upa 3 324 3) 3) 3) 43 3 037 3 081 1 3)

9 Nasva Nasva 8 820 2 2 7 654 3 593 11 247 14 2)

10 Valjala Valjala 7 198 2 1 5 428 1 816 7 244 10 1 11 Mändjala Mändjala 3 000 4) 4) 869 126 995 2 2)

12 Kaali ja Kõlajala

Kaali- Kõljala 2 683 2 1 1 2 233 658 2 891 3 1

13 Leisi Leisi 1 375 1 1 943 264 1 207 1 1 14 Mustjala Mustjala 1 655 1 789 867 1 656 4 1 15 Karja Karja 1 556 1 1 1 900 132 2 031 1 1 16 Pärsama Pärsama 2 039 1 1 1 699 343 2 042 2 1 17 Aste küla Haamse 1 493 1 1 1 232 223 1 454 1 1 18 Lümanda Lümanda 1 757 1 1 1 258 594 1 853 2 1 19 Läätsa Läätsa 1 069 5) 972 972 2)

20 Eikla ja Koidula Eikla 2 071 1 1 623 409 1 031 1 1 21 Sandla Sandla 746 1 1 909 449 1 358 1 1

22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe 1 042 1 1 1 1 776 279 2 054 1 1

23 Püha ja Pihtla Püha 1 798 1 1 870 391 1 261 1 1 24 Laimjala - 1 213 1 1 584 59 644 1 1 25 Tagavere - 1 907 1 1 1 1 656 316 1 972 2 1 26 Puka - 70 70 1 27 Käo ja Jõe - 2 438 1 1 751 630 1 382 1 1 28 Veske - 129 1 1 389 389 1 29 Koimla - 2 974 1 1 30 Sakla - 91 1

Tansiit6) - 339 12 391 12 730 3 260 558 35 25 8 164 323 63 800 228 123 123 23

Märkused: 1) On ühendatud Kärla ÜVK piirkonna ÜVK süsteemiga 2) Reovesi juhitakse Salme ÜVK piirkonna reoveepuhastisse 3) On ühendatud Kuressaare ÜVK piirkonna ÜVK süsteemiga 4) On ühendatud Nasva ÜVK piirkonna ÜV süsteemiga 5) On ühendatud Salme ÜVK piirkonna ÜV süsteemiga 6) Nasva; Mändjala; Salme piirkondade transiittorustik reovee juhtimiseks Läätsa reoveepuhastisse

3.2 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevõtukoht peab üldjuhul tagama veekoguse võtmise vooluhulgaga 10 l/s 3 tunni jooksul (ehk mahuliselt 108m³). Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ja kasutamist ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Üldjuhul ei tohiks tiheasustuspiirkonnas tuletõrje veevõtukoht (kas hüdrant, mahuti või looduslik veevõtukoht) jääda ehitisest kaugemale kui 100 m, kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib see vahemaa olla kuni 150 m. Lähtuvalt soovitustest ei tohiks joogivesi reservuaaris ilma veevahetuseta seista üle 10 tunni. Seega väikeasulates ei ole

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

39(171)

võimalik kasutada ühisveevärki kustutusvee allikana va juhul kui ühisveevärgist toimub vaid tuletõrjemahuti täitmine ning mahutis olevat vett ei suunata tagasi tarbeveevõrku. Sellistes väikeasulates tuleb tuletõrje veevarustus lahendada eraldiseisva süsteemina, so mahutite või looduslike veevõtukohtade abil. Saaremaa valla tuletõrje veevarustus on lahendatud suures osas tuletõrje veemahutite ja/või looduslike veevõtukohtade baasil. Otse ühisveevärgi võrgust saab hüdrantide abil normidele vastavate tingimuste kohaselt tulekustutusvett võtta Kuressaare linna ja Orissaare aleviku veevõrgust. Hüdrandid ja veevõtukohad on kantud ka joonistele.

3.3 Sademeveekanalisatsioon

Saaremaa valla asulates, va Kuressaare linn, lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Teedelt toimub sademevee ära juhtimine kraavide abil või juhitakse see tee kõrval olevale haljasalale, kus see imbub pinnasesse. Erakinnistutelt sademevee ära juhtimise võimalus puudub, mistõttu kinnistu sademeveed immutatakse kinnistu piires pinnasesse. Enamustes väikeasulates on levinud korruselamute drenaaživee juhtimine kanalisatsiooni. See küll koormab kanalisatsioonisüsteemi ja häirib reoveepuhasti tööd, kuid käesoleva arendamise kavaga ei nähta ette väikeasulatesse sademeveesüsteemide rajamist. Sademeveesüsteemid on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks Kuressaare reoveekogumisala piires. Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ära juhtimise kraavitus ulatub osaliselt ka väljaspoole Kuressaare linna ning vajab rekonstrueerimist/puhastamist. Linna ümbruse sademe- ja liigvee ära juhtimiseks kasutatakse enamasti lahtiseid kuivenduskraave, millede eesvooluks on Kudjape peakraav, mis suubub Põduste jõkke. Kudjape peakraav on täis kasvanud ja ei võta üleujutusi tekitamata kogu piirkonna vett vastu. Käesoleva arendamise kavaga ongi ette nähtud ligi 3,6 km pikkuses peakraavi korrastamist. Valla kõige liigniiskemad ja seega ka sademevee osas kõige problemaatilisemad piirkonnad on:

 Kudjape aleviku Sepamaa lahe ääres paiknev asula lõunaosa tihehoonestusega ala ja tulevikus rajatavad hoonestatavad alad. Olemasolev vana kraavitus on kohati täis settinud ja selle efektiivsus on väike. Tulevikus, kui piirkonnas hakkab toimuma elamuarendus, on vajalik ette näha olemasolevate kraavide korrastus.

 Nasva alevikus on maapinna absoluutkõrgused valdavalt 0.80….1.40 m vahemikus, mistõttu on asulas liigveeprobleem. Paljudel juhtudel on elanikud oma krundil maapinna tõstmiseks tiike kaevanud ja pinnase krundile laiali ajanud. Ka valla poolt on rajatud, puhastatud ja laiendatud üle 3,3km kraave ja truupe. Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud kraavide korrastamise ja rajamise jätkamist ca 2 km ulatuses.

 Mändjala ja Keskranna külades kasutatakse lahtist kraavitust, mis enamasti suubuvad elamualal asuvatesse, maapinna tõstmiseks kaevatud tiikidesse. Kraavituse ühendust merega piirab Kuressaare-Sõrve maantee ja rannavall.

3.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse riskid

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning hädaolukorra seadus käsitlevead vee- ja kanalisatsiooniteenusega osutamist enam kui 10 000 elanikule elutähtsa teenusena. Alljärgnevalt on toodud ülevaade ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevust ohustavatest riskidest koos nende maandamise meetmetega.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

40(171)

Tabel 20. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevust ohustavad riskid ja nende maandamise meetmed

Riski nimetus Kirjeldus Meetmed riskide maandamiseks

Elektrikatkestused

Lakkab joogivee pumpamine veevõrku- puudub joogi- ja tarbevesi Kanalisatsiooni ülepumplad ei tööta- tekivad lokaalsed reostused Reoveepuhastusjaam seiskub- suubla reostus

Dubleeritud toited elektrivõrgust, elektrigeneraatorite olemasolu, mobiilsete joogiveepaakide olemasolu, võimekus kanalisatsiooni paakautodega tühjendada.

Üleujutused

Valingvihmade ja merevee taseme tõusu korral ujutatakse üle kanalisatsioonisüsteem, tekib ülekoormus reoveepuhastile

Sademeveesüsteemide laiendamine, sademevee ülevoolude rajamine.

Veekvaliteedi probleemid

Lokaalse reostuse või veetöötlusprobleemide tõttu halveneb joogivesi- tekib oht inimeste tervisele

Veetöötluse ja torustike veekvaliteedi pidev seire. Mobiilsete joogiveepaakide olemasolu.

Veetorustiku lekked

Magistraaltorustike lekete korral vee surve ja tarne probleemid.

Vee ringvõrgu arendamine, tehniline võimekus avariidele operatiivselt reageerida.

Kanalitorustike lekked

Magistraaltorustike lekete korral tekivad lokaalsed reostused

Tehniline võimekus avariidele operatiivselt reageerida

Küberturvalisuse probleemid

Küberrünnaku tulemusel halvatakse oluliste automaatikasüsteemide töö.

Küberturvalisuse valdkonna pidev kaasajastamine. Automaatikasüsteemide manuaalse juhtimise võimekus.

3.5 Piirkonna põhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade

3.5.1 Kuressaare reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kuressaare linna, Kudjape aleviku, Sikassaare küla ja Laheküla territooriumil asuva Kuressaare reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähiala olemasolevaid ühisveevarustus-, -kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni süsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kuressaare RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 21. Kuressaare RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kuressaare linn 13 197

14 213 14 063 100% 99% Kudjape alevik 711 Sikassaare küla 55 Laheküla 283 Kokku 14 246

Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kuressaare RKA piirkonnas on lisaks kinnistutele, kus asuvad munitsipaalasutused, ka kinnistud, kus tegutsevad Saaremaa Piimatööstus, Saaremaa Lihatööstus, OÜ Saaremaa DeliFood (piimatoodete tootmine) ning korteriühistud.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

41(171)

3.5.1.1 Veevarustus

Kuressaare RKA ühisveevärgisüsteemiga on ühendatud ka Upa RKA veevärk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 22. Kuressaare RKA ja Upa RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Kuressaare RKA Upa RKA Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 764 404 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 569 337 6 505 575 842

sh. elanike veetarve m3/a 322 126 2 665 324 791 sh. eramud m3/a 118 399 2 665 121 064 sh. kortermajad m3/a 203 727 0 203 727

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 226 556 3 840 230 396 sh. ettevõtete veetarve m3/a 20 655 0 20 655

Arvestamata vesi m3/a 188 562 % 25%

3.5.1.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam

Kuressaare RKA ühisveevärgisüsteem saab joogivee Ansi külas asuvatest Tõlli-Ansi veehaarde neljast puurkaevust, mis ammutavad vett Siluri Saaremaa põhjaveekogumist (09§2019). Väljapumbatud vesi juhitakse Laheküla külas asuvasse Unimäe veepuhastusjaama. Laheküla külas paikneb veel lisaks Unimäel veehaare, mis praegusel ajal on reservis ning seda kasutatakse vaid avariide korral. Tabel 23. Kuressaare RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Tõlli veehaare Unimäe veehaare

Puurkaev Tõlli kaev nr 1 Tõlli kaev nr 2 Tõlli kaev nr 3 Tõlli kaev nr 4 III pk Puurkaevu katastri nr 8664 8665 8666 8667 8656 Puurkaevu passi nr 5611-1 5611-2 761 762 4796-3A Puurkaevu puurimise aasta 1986 1986 1974 1974 1979 Puurkaevu põhjaveekiht S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S) Puurkaevu sügavus (m) 40 39 50 50 25 Lubatud veevõtt (m³/a) 2 764 800 169 200 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 764 404 Puurkaevu sanitaarkaitseala

200 m 200 m 200 m 200 m 200 m on tagatud on tagatud on tagatud on tagatud on tagatud

Pumpla ja veetöötlus Unimäe VTJ rajatud 1985 rekonstrueeritud 1996, 2012 reservtoite generaator olemas SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp liivafiltrid max tootvus qmax= 200 m³/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool kraav

Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline

surve reguleerimine II astme pumbad 4xTP 100-480/2 30kW sagedusmuunduritega

mahuti(d) 2x1000 m3

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

42(171)

Veehaarde nimetus: Tõlli veehaare Unimäe veehaare

Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) Rahuldav veetöötlus Hea II astme pumpla ja mahuti(d) Hea

hoone Hea seadmed ja torustik Hea elekter-automaatika Hea

Kuressaare ja Upa RKAde veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. Vastavalt vee-ettevõtjale väljastatud keskkonnaloas (vt ka Tabel 4, lk 15) esitatud tingimustele, tuleb Kuressaare ühisveevarustuse puurkaevude seiret teostada iga kolme aasta tagant. Viimase põhjaveehaarete seire käigus tehtud veeanalüüside tulemustest selgub, et puurkaevudest pumbatav toorvesi vastab suures osas joogivee nõuetele (piirnormide alus: Sotsiaalministri määrus nr. 61, 24.09.2019 „Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“). Puurkaevu nr 8656 toorvees on mõõdetud ülenormatiivset üldraua sisaldust. Puurkaevudest pumbatav toorvesi juhitakse läbi veetöötlusseadmete. Peale veetöötlust vastab võrku juhitav vesi määruses toodud nõuetele.

3.5.1.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Kuressaare RKA ühisveevärgi süsteemis (ilma Upa RKA veevõrguta) on ca 150,8 km tarbeveetorustikke. Sellest ca 18,3 km on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kuressaare RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.1.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Kuressaare RKA tuletõrjeveevarustus on korraldatud Unimäe veetöötlusjaam-pumpla hoones asuva II-astme pumpla ning tuletõrjehüdrantide abil. Pumplas asub lisaks tavarõhupumpadele ka üks kõrgsurvepump. Kuressaare RKA-l asub kokku 250 tuletõrjehüdranti, mis on paigaldatud De110-315 mõõdus joogiveetorustikule. Kuressaare RKA tuletõrjeveevarustus on heas seisukorras, lähima 12a jooksul on kavas asendada 60 hüdranti (so 24%).

3.5.1.2 Kanalisatsioon

Kuressaare RKA kanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud ka Upa RKA kanalisatsioonisüsteem. Kuna piirkondadest tulevat kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 24. Kuressaare RKA ja Upa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Kuressaare RKA Upa RKA Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 1 575 683 Müüdud reoveekogus m3/a 647 094 6 432 653 526

sh. elanike reoveekogus m3/a 318 268 2 391 320 659

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

43(171)

Näitaja Ühik Reoveekogused Kuressaare RKA Upa RKA Kokku

sh. eramud m3/a 114 797 2 391 117 188 sh. kortermajad m3/a 203 471 0 203 471

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 305 212 4 041 309 253 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 23 614 0 23 614

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 922 157 % 59%

3.5.1.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis (ilma Upa RKA kanalisatsioonivõrguta) on ca 135 km torustikke (105 km isevoolseid ja 30 km survelisi). Sellest ca 22,7 km (so 17%) (isevoolseid 9,3 km (9%) ja 13,4 km (45%)) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

44(171)

3.5.1.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 25. Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonipumplad

Nr Pumpla nim. Asukoht Pumba tootja Pumba tüüp Pumpade

arv KW H (m) Q (l/s) Q (m3/h) Imp. Im=A Anno Pumpla- konstr.

Torustik ja seadmed

Elekter- autom.

Mahuti/ teenindusosa

Maapealne osa

1 Pikk Ringtee 17 ABS Pumps XFP150G-CB1,5 3 11.0 23.5 100 360 CB 23.4 1998 Ehitis/bet. hea hea hea hea 2 Marienthali Karikakra tn 12 ABS Pumps XFP150J-CH2-P 3 30.0 20.0 83 298 CB 56 1998 Ehitis/bet. hea rahuldav hea hea 3 Põduste Paju tn 2a ABS Pumps XFP150J-CH2-P 2 37.0 27.0 95 342 CB 68.1 1998 Ehitis/klp. rahuldav rahuldav rahuldav rahuldav 4 Aia Aia tn 55b ABS Pumps xfp100E-CB1,5pe40 2 4.0 8.2 22 78 CB 7.4 1998 Ehitis/bet. hea hea rahuldav hea 5 Luha Luha tn L2 ABS Pumps AFP0831M15/4 2 2.0 9.1 23 83 V 5.4 1999 Klaasplast hea hea hea puudub 6 Tuulte-roos Merikotka tn 10a ABS Pumps AFP 1032M60/4 2 7.2 11.5 16 56 V 12.8 1998 Ehitis/bet. rahuldav rahuldav rahuldav rahuldav 7 Abaja Töö/Abaja tn ristmik ABS Pumps AFP 0844 M110/2 2 11.0 32.0 15 54 CB 22.4 1999 Klaasplast rahuldav rahuldav rahuldav puudub 8 Eha Eha/Ida ristmik Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 6.0 9 32 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub 9 Veski Veski põik 3 ABS Pumps AFP 0834M110/2 2 11.0 32.0 15 54 V 22.4 1998 Ehitis/bet. hea hea rahuldav hea

10 Allee Allee tn Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 4.0 6 22 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub 11 Tuule Tuule/Talve ristmik Grundfos S1174H1A511 2 17.0 26.0 30 108 1CB 40 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub 12 Nooruse Nooruse tn ABS Pumps AFP 0841M15/4 2 2.0 4.5 9 32 CB 5.8 1999 Klaasplast hea hea rahuldav puudub 13 Teine KG Kaevu põik 5 ABS Pumps AFP 1042M60/4 2 7.2 15.5 10 37 1CB 11.5 1998 Klaasplast rahuldav rahuldav rahuldav puudub 14 Kevade Kevade/Vahe ristmik Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 5.0 7 25 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea hea puudub 15 Kaare Arhiivi tn 12 ABS Pumps AFP 1042,1M60/4 2 7.2 15.5 10 36 CB 12.8 1998 Klaasplast hea hea hea puudub 16 Pihtlatee Pihtla tee L4 ABS Pumps xfp100E-CB1,5pe40 2 4.0 16.0 38 137 CB 8.4 2012 Pem.plast rahuldav rahuldav mitterahuldav puudub 17 Ida-Niit Niidu tn 1a ABS Pumps AFP 1032M60/4 2 7.2 12.5 11 39 CB 12.8 1998 Betoon rahuldav rahuldav rahuldav puudub 18 Smuuli J. Smuuli tn 37 ABS Pumps XFP100E-CB1,3pe60 2 6.0 20.0 47 168 CB 13.6 2012 Pem.plast hea hea hea puudub 19 Raiekivi Raiekivi tee 2 Grundfos SV014C150B 2 1.7 10.0 2 7 SV 4.4 2006 Klaasplast hea hea hea puudub 20 Põhja Põhja tn/Kadaka tn ristmikul Grundfos SV024BID501P 2 1.7 5.0 9 32 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea hea puudub 21 Kalevi-Põik Kalevi põik 8 Grundfos SV014BD501P 2 1.7 8.8 18 65 SV 4.3 2003 Betoon rahuldav hea rahuldav puudub 22 Valguse Valguse tn Grundfos SV014BD501P 2 1.7 8.8 7 24 SV 4.3 2004 Pem.plast hea hea hea puudub 23 Ranna Supluse pst (Kalda pst 1) Grundfos SV014C150B 2 1.7 9.0 18 65 V 4.4 2005 Klaasplast hea hea hea puudub 24 Golf Merikotka tn 10 Grundfos SV 014CU50B 2 1.7 9.0 16 58 V 4.4 2006 Klaasplast hea hea hea puudub 25 Luige Merikotka tn/Luige tn ristmikul ABS Pumps AFP0831M30 2 3.0 7.0 15 52 V 7 2007 Klaasplast hea hea hea puudub 26 Lahe tee Lahe tee 10 ABS Pumps AFP0842/M40 2 4.0 20.3 25 89 KB 5.1 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub 27 Kellu Kihelkonna mnt L2/Koondise põik ristmikul Grundfos Sev 80.80.13.4, 2 1.3 8.7 18 65 V 3.8 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub 28 Heina Heina tn L2 Grundfos Sev80.80.11.4,5 2 1.1 7.1 16 58 V 2.8 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub 29 Tehnika Tehnika tn L1/Kalevi tn ristmikul Grundfos Sev80.80.11.4,5 2 1.1 7.1 16 58 V 2.8 2008 Kl.plast hea hea rahuldav puudub 30 Metsamajand Kibuvitsa tn (7/9 piiril) ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2010 Pem.plast hea hea hea puudub 31 Tori Aia tn L1 (Lootsi tn (19 loodenurgas)) ABS Pumps AS0831.205-S22 2 2.9 10.8 25 90 V 5.2 2013 Pem.plast hea hea hea puudub 32 Staadioni Staadioni tn ABS Pumps AS0831.205-S22 2 2.9 10.8 25 90 V 5.2 2013 Pem.plast hea hea hea puudub 33 Maie Pähklimetsa tee; Lausemetsa Kudjape ABS Pumps AFP0831,3M15 2 2 9.1 2 7 V 4.7 2008 Kl.plast hea hea hea puudub 34 Kudjape Ülepumpamisjaama (Mereranna tee) Kudjape Grundfos SV044CH1501P 2 4.2 1.0 8 29 SV 10.4 2002 Betoon rahuldav hea rahuldav puudub 35 Mündi Mündi tn Piiri Kudjape ABS Pumps AS0840 S17EX 2 1.7 16.0 16 58 CB 4 2007 Pem.plast hea hea hea puudub 36 Kannikese Kannikese tn T3/ Kummeli tn ristmik Kudjape ABS Pumps Afp0831,2S22/4 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2007 Pem.plast hea hea hea puudub 37 Maku Rannaotsa/Kannikese T4 ristmikul Kudjape ABS Pumps AS0830.186-S13/4 2 1.3 9.8 12 45 V 3.6 2017 Pem.plast hea hea hea puudub 38 Liivi Ehitaja tee (3 lähedal) Ringtee nurgal Laheküla ABS Pumps AFP0842,1/M40 2 4.0 20.3 25 89 KB 8.3 2009 Pem.plast hea hea hea puudub 39 Laheküla Lillevälja Laheküla ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2009 Pem.plast hea hea hea puudub 40 Lahevere Lahevere tee Kudjape ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 2022 hea hea hea puudub 41 Sepavere Sepavere tee Kudjape ABS Pumps AFP0831,2S23 2 2.2 10.8 25 90 2022 hea hea hea puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

45(171)

3.5.1.2.3 Reoveepuhasti

Kuressaare RKA reoveepuhastisse juhitakse ka Upa RKA kanalisatsioon. Tabel 26. Kuressaare ja Upa RKAde reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Kullimäe RVP kood PUH0740130

Rajatud 1991 Rekonstrueeritud 2001, 2003, 2009-2011, 2014

Puhastusseadme tüüp 2 paralleelselt töötavat blokki:

1. SBR blokk (aktiivmuda); 2. BNR-blokk (bioloogilise toitaine eraldus)

Proj. reostuskoormus 50 000 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas

Reoveesette käitlus Anaeroobne kääritamine koos veetustamisega tsentrifuugide abil. Kompostimine.

Kuja 200m tagatud: ei/jah jah

Väljalaskme nimetus Kuressaare reoveepuhasti kood SA013

Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand kood VEE3406010

Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi Seisukorra hinnang:

Hoone hea Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub

Kullimäe reoveepuhasti tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades. Kullimäe reoveepuhastist väljuvas heitvees mõõdeti 2023a jooksul veeloas lubatud saasteainete koguste ületusi kolmel korral: Tabel 27. Kullimäe RVP heitvee ülenormatiivsed tulemused 2023a jooksul

Näitaja Ühik Tulemus Piirnorm veeloas03.05.2023 08.06.2023 30.11.2023

Üldlämmastik mgN/l 20 20 15 Üldfosfor mgP/l 0.53 0.5

3.5.1.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 28. Kullimäe RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Kullimäe reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 50 m3/d 2023a purgitud kogus 2 818 m3/a Seisukorra hinnang hea

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

46(171)

3.5.1.2.3.2 Suubla

Tabel 29. Kullimäe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Kuressaare reoveepuhasti kood SA013

Reoveepuhasti nimetus Kuressaare reoveepuhasti kood PUH0740130

Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand kood VEE3406010

Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi kood EE_17

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6454246, Y: 411681

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega

määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või

elupaigana kaitstav veekogu) Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 3 200 000

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 1 594 163

Omaseire sagedus Üks kord kuus Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.1.3 Sademeveekanalisatsioon

Sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme on rajatud linnas nii ühis- kui lahkvoolsetena peamiselt alates 1960-ndatest aastatest koos intensiivse elamu- ja tööstusehitusega. Mõningal määral (täpsed andmed puuduvad) on neid rajatud ka varem. Torustike rajamisel on kasutatud enamasti keraamilisi, asbotsement, betoon- ja malmtorusid läbimõõdus DN 100 – 700 mm. Kuressaare linnas on sademeveetorustike ligikaudu 44 km, drenaažitorustikke ligikaudu 10 km ja kraave 19 km. Kuressaare kesklinna sademeveed on osaliselt juhitud ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Kuressaare linna reoveepumplatest neljal on avariiülevool, mis suurte sadude ajal tagab reoveepumplate töö:

1. Aia reoveepumpla; 2. Põduste reoveepumpla; 3. Marientali reoveepumpla; 4. Ringi reoveepumpla.

3.5.1.3.1 Valgalad

Kuressaare linna kogutud sademeveed suunatakse kaheksasse erinevasse suublasse, milleks on: Kudjape peakraav, Põduste jõgi, Sepamaa laht, Kuressaare linnuse vallikraav, Kuressaare laht, Laidunina-Roomassaare rand, Abruka – Suur- Tulpe rand ja Linnulaht. Valgalal on mitu sademevee väljalasku, mis on joonisel tähistatud väljalasu koodiga. Mõned väljalasud jagunevad veel omakorda alamväljalaskudeks.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

47(171)

Alloleval skeemil on toodud Kuressaare linna sademevee valgalade nummerdatud skeem.

Joonis 8. Kuressaare linna sademevee valgalade jaotuse skeem

Järgnevalt on kirjeldatud iga valgala suubla põhiselt. Nummerduses on lähtutud skeemil toodud valgalade numeratsioonist.

1. Kudjape peakraavi valgala (1) Valgala paikneb Kuressaare linna lõunaosas hõlmates ala peakraavi suubumisest Põduste jõkke kuni Kuressaare teeni. Lisaks hõlmab valgala osaliselt Ringtee, Kalevi, Kuivastu, Lehe ja Loo tänavaid ning Marientali teed. Kudjape peakraavi valgala suuruseks on ligikaudu 174,4 ha.

2. Põduste jõe valgala (2) Valgala hõlmab Kuressaare linna lääneosa ning ala põhjapiir ühtib Kudjape peakraavi valgala piiriga ning lõunapiiriks on Kuressaare laht. Valgalasse kuuluvad osaliselt Ringtee, Pikk, Tehnika, Kalevi, Juhan Smuuli, Martin Körberi, Hariduse, Garnisoni, Komandandi, Tallinna, Pärna, Vallimaa, Kohtu, Põhja, Lootsi, Mere, Kotkapoja ja Heina tänavad ning Kihelkonna mnt. Täies ulatuses kuuluvad valgalasse järgmised tänavad: Sepa, Rootsi, Metsa, Traktori, Kingu, Rehe, Ravila, Kastani, Aia ja Luha tänavad. Põduste jõe valgala suuruseks on ligikaudu 476,7 ha.

3. Sepamaa lahe valgala (3) Valgala paiknev linna ida- ja kaguosas ning on linna suurim valgala. Sepamaa lahe valgala hõlmab järgmisi tänavaid: Kadaka, Nurme, Ristiku, Odra, Juhan Smuuli, Talli, Tallinna, Niidu, Kevade, Raudtee, Eha, Piiri, Karja, Raja, Ida, Õie, Kaare, Arhiivi, Kullerkupu, Kelluka ja Kannikese tänavad ning Pihtla tee. Sepamaa lahe valgala suuruseks on ligikaudu 558,4 ha.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

48(171)

4. Kuressaare linnuse vallikraavi valgala (4) Valgala paikneb linna keskosas ning hõlmab linnuse vallikraavi ning Pärna, Allee, Uus, August Kitzberg, Kitsas ja Raekoja tänavaid. Kuressaare linnuse vallikraavi valgala pindalaks on ligikaudu 43,7 ha.

5. Kuressaare lahe valgala (5) Valgala asub linna lõunaosas ning hõlmab ala kesklinnast kuni Kuressaare laheni. Ala kulgeb piki Kuressaare lahe rannajoont. Valgala hõlmab järgmisi tänavaid: Transvaali, Koidu, Kevade, Talve, Nooruse, Tuule, Nooruse, Loojangu, Saue, Kivi, Roomassaare, Uus-Roomassaare, Sügise, Kungla, Suve, Vahe, Kaevu, Jaama, Karja, Vete, Pikk, Kauba, Tali, Suur-Põllu, Sadama, Pikk, Pargi, Abaja ja Ranna tänavad ning Pihtla tee. Kuressaare lahe valgala pindalaks on ligikaudu 413,7 ha.

6. Laidunina – Roomassaare ranna valgala (6) Valgala paikneb Laidunina-Roomassaare ranna juures linna lõunaosas. Sademeveesüsteemid on rajatud valgala idaosasse, ülejäänud alal sademeveesüsteeme arendatud ei ole. Ala lääneosas paikneb Kuressaare linna reoveepuhasti. Laidunina – Roomassaare ranna valgala pindala on ligikaudu 37,7 ha.

7. Abruka – Suur-Tulpe ranna valgala (7) Valgala paikneb Abruka – Suur-Tulpe ranna juures linna lõunatipus. Suures osas valgalast ei ole välja arendatud sademeveesüsteeme, vaid valgala lõunaosasse on rajatud sademeveetorustik. Abruka – Suur-Tulpe ranna valgala pindala on ligikaudu 23,8 ha.

8. Linnulahe valgala (8) Käesoleval ajal ei ole piirkonda rajatud sademeveesüsteeme. Kui piirkonnas hakatakse teostama arendusi, siis tuleb välja arendada ka sademevee juhtimise süsteemid. Linnulahe valgala pindala on ligikaudu 2,6 ha. Täpsemad andmed Kuressaare linna sademevee suublate kohta on toodud alljärgnevas tabelis. Tabelis on välja toodud valgalad suublate põhiselt ning valgala väljalasud ja alamväljalasud. Lisaks on kirjeldatud kanalisatsiooni- ja restkaevude kogused, õli- ja liivapüüdurite kogused, pumplate arv ning samuti on välja toodud sademeveetorustike ja kraavide kogupikkused. Keskkonnaameti poolt on väljastatud kolm vee-erikasutusluba sademevee ärajuhtimiseks: luba nr. L.VV/331067 (piirkonnaks Kuressaare linn), luba nr. L.VV/330111 (AS Saaremaa Piimatööstus territooriumilt) ja luba nr. L.VV/330084 (Roomassaare sadama territooriumilt). Nimetatud vee-erikasutuslubades on toodud heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused väljalaskude ja saasteainete kaupa ning iga väljalasu kohta on toodud selle geograafilised koordinaadid. Vee- erikasutusload sademevee ärajuhtimiseks. Perspektiivne sademevee valgala Linnulaht (nr. 8) on kaitseala, mis kuulub Mullutu- Loode loodusalana ja Mullutu-Loode linnualana Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Kuna tegevus võib mõjutada Natura 2000 ala ei piisa antud juhul Keskkonnaameti kooskõlastusest, vaid tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Keskkonnaamet on seisukohal, et Linnulahe sademeevee valgalal kavandatud tegevusteks peab eelnema Natura hindamine vähemalt eelhinnangu tasemel. .

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

49(171)

Tabel 30. Kuressaare linna sademevee valgalade andmed suublate põhiselt

SUUBLA VÄLJALASUD SUUBLASSE SADEMEVEESÜSTEEMID

NR. Veekogu nimetus Registrikood Keskkonnaload väljalasu nr. väljalasu nimi alam-väljalasu/ proovivõtukoha nimi ja/või kood

KK RK kokku Õli- püüdurid Liiva-püüdurid Pumplaid Torustiku pikkus (jm)

Kraavide pikkus (jm)

1 Kudjape pkr VEE1165200

1165200-2 Kudjape pk 1/Põlluvälja tee - 33 14 47 1 1 - 1 195 0 1165200-3 Kudjape pk 2/Põlluvahe tee - 19 14 33 - - - 646 0 1165200-4 Kudjape pk 3 - 9 6 15 1 1 - 188 121

L.VV/331067 1165200-5 Tallinna 88

SA118 24 31 55 1 - - 659 363

Kudjape pk 4 Tallinna 86 5 11 16 2 - - 265 59 Tallinna 82 12 4 16 - - - 309 223

Kudjape pkr/Mäe kraav VEE1165201 L.VV/331067 1165201 Kalevi põik SA115 48 49 97 - - - 1 535 888

2 Põduste jõgi VEE1164500

1164500-1 Abaja tänav SA104 46 14 60 2 - - 742 0

L.VV/331067

1164500-2 Tuulte-Roos SA127 20 13 33 - - - 561 266 1164500-3 Golfiväljak 1 SA131 13 16 29 1 - - 844 125 1164500-4 Luha tänav SA117 22 4 26 - - - 520 0 1164500-5 Paju tänav SA103 12 4 16 - - - 262 26 1164500-6 Golfiväljak 2 SA132 9 7 16 - - - 365 238 1164500-7 Aia tn pumpla SA102 - - - - - - - 343

L.VV/331067 1164500-8 Aia tänav SA116 163 119 282 1 - - 4 940 331 Säästumarket 1 14 15 2 - 1 412 241

L.VV/331067 1164500-9 Kihelkonna mnt. SA124 19 14 33 - - - 659 0

1164500-10 Pikk tänav Pikk tn 62 30 10 40 - - - 786 316

L.VV/331067 SA101 59 37 96 - - - 2 331 382 Ringtee 1 4 1 5 - - - 194 190

L.VV/330111 1164500-11 Piima-ja lihatööstuse sademevesi SA100 60 14 74 - - - 2 384 102

3 Sepamaa laht VEE3406040 L.VV/331067 3406040-1 Sepamaa SA128 317 196 513 5 1 1 10 116 437 3406040-2 Kelluka tänav SA106 90 43 133 1 - - 3 254 711

4 Kuressaare linnuse vallikraav VEE2087450 2087450-1 Staadioni tänava parkla SA125 1 0 1 1 - - 73 0 L.VV/331067 2087450-2 Allee tänav SA121 106 102 208 1 1 - 2 788 0

5 Kuressaare laht VEE3406020

L.VV/331067 3406020-1 Saue tänav SA123 63 37 100 - - - 2 307 314 3406020-2 Tuule tänav SA122 125 76 201 - - 1 4 535 652 3406020-3 Vallikraav - - 1 1 - - - 72 0

L.VV/331067 3406020-4 Pargi tn. 1 SA119 192 168 360 2 - 2 5 737 0 3406020-5 Pargi tn. 2 SA120 35 24 59 1 - - 800 0 3406020-6 Jahisadam SA126 15 22 37 1 - - 480 0 3406020-7 Jahisadam II - 4 24 28 - - - 265 0 3406020-8 Kalda pst/Jahisadam III - 3 1 4 - - - 22 0 3406020-9 Tuulte-Roos - 5 13 18 - - - 295 393

6 Laidunina - Roomassaare rand VEE3406010 3406010-1 Luksusjaht - 20 6 26 - - - 522 461 7 Abruka - Suur-Tulpe rand VEE3406030 L.VV/330084 3406030-1 Roomassaare sadama sademevee väljalask SA108 23 18 41 - - - 585 0 8 Linnulaht VEE2088700 - - - - - - - - - - 0

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

50(171)

3.5.1.3.2 Torustikud ja kraavid

Suur osa Kuressaare sademeveesüsteemist on rajatud 1995 aastal. Peale seda on võrku laiendatud väiksemate (ca 1 km) lõikude kaupa. 2012-2013. aastal rekonstrueeriti ja rajati umbes 1.2 km sademeveetorustike. Kuressaare linnas on sademeveetorustike ligikaudu 44 km, drenaažitorustikke ligikaudu 10 km ja kraave 19 km. Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ära juhtimise kraavitus ulatub osaliselt rannikualal kahel pool Kuressaare linna Lääne-Saare piirkonna territooriumile. Nende kraavide kirjeldus ja seisukorra ülevaade on toodud käesoleva töö alaosas nr 5: Lääne- Saare piirkond. Kuigi sademeveetorustike pikkus on ligikaudu 44 km, on linnas siiski veel ühisvoolset kanalisatsioonitorustikku, millesse on ühendatud ca 250 restkaevu, mis vajavad lahkvoolseks sademeveesüsteemiks rajamist, et mitte koormata linna kanalisatsioonisüsteemi.

3.5.2 Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Kärla alevikus asuvas Sõmera reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle kõrval oleva Mätasselja külas olemasolevaid ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme. Kuna Kärla alevikus on 2 reoveekogumisala (Sõmera RKA ja Kärla RKA), siis on alevik jaotatud mõtteliselt kaheks osaks: lõunaosa ja põhjaosa. Põhjaosa andmed on esitatud peatükis 3.5.4. Kärla reoveekogumisala. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkond kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 31. Sõmera RKA ja Mätasselja küla ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond

Elukohana registreeritud*

ÜV-ga liitunud**

ÜK-ga liitunud**

ÜV-ga liitunud ÜK-ga liitunud

elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kärla aleviku lõunaosa 282 192 236 60% 74% Mätasselja küla 38 Kokku 320

Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonnas on kortermajade kinnistud.

3.5.2.1 Veevarustus

Sõmera RKA ja Mätasselja ühisveevärgisüsteem on ühendatud Kärla RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

51(171)

Tabel 32. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ning Kärla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused

Sõmera RKA ja Mätasselja Kärla RKA Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 262 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 11 245 7 419 18 664

sh. elanike veetarve m3/a 5 409 6 177 11 586 sh. eramud m3/a 3 450 2 647 6 097 sh. kortermajad m3/a 1 959 3 530 5 489

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 5 836 1 234 7 070 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 8 8

Arvestamata vesi m3/a 2 598 % 12%

3.5.2.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam

Kuna Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevärk saab toite Kärla RKAs asuvast puurkaev-pumplast, siis selle andmed on esitatud pt 3.5.4.1.1, lk 58.

3.5.2.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 5,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.2.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna veevõrgu torustikule on paigaldatud üks tuletõrjehüdrant, kuid kuna hüdrant asub pikal tupiktorustikul, siis standardis toodud tingimustel sealt tuletõrjevett kätte ei saa. Piirkonnas asub ka üks bassein, mida on kunagi saadud kasutada ka tulekustutusveehoidlana, kuid hetkel ei ole see töökorras.

3.5.2.2 Kanalisatsioon

Sõmera RKA ja Mätasselja kanalisatsioon juhitakse Kärla RKA kanalisatsioonivõrku. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 33. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ning Kärla RKA ühiskanalisatsiooni- süsteemi reoveekogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused

Sõmera RKA ja Mätasselja Kärla RKA Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 44 063 Müüdud reoveekogus m3/a 9 916 7 434 17 350

sh. elanike reoveekogus m3/a 4 646 6 214 10 860 sh. eramud m3/a 2 800 2 684 5 484

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

52(171)

Näitaja Ühik Reoveekogused

Sõmera RKA ja Mätasselja Kärla RKA Kokku

sh. kortermajad m3/a 1 846 3 530 5 376 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 270 1 220 6 490 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 0 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 26 713 % 61%

3.5.2.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 5,5 km torustikke (2,9 km isevoolseid ja 2,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.2.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 34. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Sõmera Metsa Sõmera Mätasselja Kase Männi Asukoht Metsa tn Kärla Mätasselja küla Kase tn Kärla Männi tn Kärla Anno 2009 2010 2023 2023 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps tüüp AS0631#30/2 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4 KW 3 2.2 2.2 2.2 Q (l/s) 14 25 25 25 Q (m3/h) 50 90 90 90

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea hea hea elekter-autom. hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub

3.5.2.2.3 Reoveepuhasti

Kuna Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Kärla RKAs asuvasse reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.4.2.3 lk 59.

3.5.3 Orissaare reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Orissaare alevikus asuvas Orissaare reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Orissaare RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 35. Orissaare RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Orissaare 790 662 680 84% 86% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

53(171)

**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Orissaare RKA piirkonnas on lisaks kinnistutele, kus asuvad munitsipaalasutused, ka kinnistud, kus tegutsevad OÜ Saarevõrk (nööri, köie ja võrgulina tootmine) ja Kuressaare Soojus AS (soojusenergiaga varustamine) ning korteriühistud.

3.5.3.1 Veevarustus

Tabel 36. Orissaare RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 27 294 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 24 351

sh. elanike veetarve m3/a 17 499 sh. eramud m3/a 8 472 sh. kortermajad m3/a 9 027

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 6 405 sh. ettevõtete veetarve m3/a 447

Arvestamata vesi m3/a 2 943 % 11%

3.5.3.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 37. Orissaare RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Orissaare PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 54 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 27 294

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 2000 rekonstrueeritud - reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp kloreerimisega liivafilter C42x78; 2 tk max tootvus qmax= 40 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline surve reguleerimine II astme pumbad sagedusmuunduriga mahuti(d) V= 150 m3

Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus rahuldav II astme pumpla ja mahuti(d) rahuldav hoone hea seadmed ja torustik rahuldav elekter-automaatika hea

Orissaare RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

54(171)

3.5.3.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Orissaare RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 20,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Orissaare RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.3.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Orissaare RKA tuletõrjeveevarustus on korraldatud veetöötlusjaam-pumpla hoones asuva II- astme pumpla ning veevõrgule paigaldatud tuletõrjehüdrantide abil. Orissaare RKA-l asub kokku 11 tuletõrjehüdranti. Lisaks asub piirkonnas 6 tuletõrjeveemahutit.

3.5.3.2 Kanalisatsioon

Tabel 38. Orissaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 41 060 Müüdud reoveekogus m3/a 23 397

sh. elanike reoveekogus m3/a 17 229 sh. eramud m3/a 8 220 sh. kortermajad m3/a 9 009

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 860 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 308

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 17 663 % 43%

3.5.3.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Orissaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 11,2 km torustikke (9,4 km isevoolseid ja 1,8 km survelisi). Sellest ca 890m (so 8%) (isevoolseid 830m (9%) ja 60m (3%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

55(171)

3.5.3.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 39. Orissaare RKA ühiskanalisatsioonipumplad Pumpla nimi Orissaare Aia Lasteaia Sadama Illiku Pärna Laulu Pargi Mäe Sõbra Kase Mixi

Asukoht Puhasti tn 7 Aia tn Kuivastu mnt Sadama tn Sadama tn Pärna tn Laulu tn Pargi tn Mäe tn Laulu tn Kase tn Võidu tn

Anno 2009 2005 1998 1998 2003 2003 2000 2002 2009 2009 2005 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2

tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps Grundfos ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps ABS

Pumps

tüüp Afp 1031.1- M30/4

AS0830.20 5-S22/4 AFP1042.3 MF665D AS0840.1

42-S26/2 AS0830.8 6-S13/4

AS0630 M13/4D

AS0630 M13/4D

AS0630 M13/4D

AS0630 M13/4D

AS0630.1 86-s13/4

AFP0831. 2-S22/4

KW 3 2.2 4 2 2.6 1.3 1.3 1.3 1.3 1.3 1.3 2.2 H (m) 9.9 11.2 14.8 8 22 9.8 9.8 9.8 9.8 9.8 9.8 10.8 Q (l/s) 117 20 55 57 68 13 13 13 13 13 13 25 Q (m3/h) 421 72 198 205 245 45 45 45 45 45 45 90

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea rahuldav mitterahuldav hea hea hea hea hea hea hea hea elekter-autom. hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea mitterahuldav mitterahuldav hea hea rahuldav hea hea hea rahuldav hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

56(171)

3.5.3.2.3 Reoveepuhasti

Tabel 40. Orissaare RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Orissaare RVP kood PUH0740490

Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 1997, 2009 osaliselt: lisandus mudakäitlus Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 2000 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 150 m

tagatud: ei/jah ei Väljalaskme nimetus Orissaare

kood SA049 Suubla nimetus Pätukraav

kood VEE1700025 Veekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav

Orissaare RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.3.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 41. Orissaare RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Orissaare reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus 756 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.3.2.3.2 Suubla

Tabel 42. Orissaare RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Orissaare kood SA049

Reoveepuhasti nimetus Orissaare reoveepuhasti kood PUH0740490

Suubla nimetus Pätukraav kood VEE1700025

Veekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi kood EE_14

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6491583, Y: 445903 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 54 000

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

57(171)

Väljalaskme nimetus Orissaare 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 41 060

Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.4 Kärla reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kärla alevikus asuvas Kärla reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Kuna Kärla alevikus on 2 reoveekogumisala (Sõmera RKA ja Kärla RKA), siis on alevik jaotatud mõtteliselt kaheks osaks: lõunaosa ja põhjaosa. Lõunaosa andmed on esitatud peatükis 3.5.2. Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kärla RKA ja selle lähiala kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 43. Kärla RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kärla aleviku lõunaosa 281 248 248 88% 88%

Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kärla RKA-l on kortermajade kinnistud.

3.5.4.1 Veevarustus

Kärla RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 44. Kärla RKA ning Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused

Sõmera RKA ja Mätasselja Kärla RKA Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 262 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 11 245 7 419 18 664

sh. elanike veetarve m3/a 5 409 6 177 11 586 sh. eramud m3/a 3 450 2 647 6 097 sh. kortermajad m3/a 1 959 3 530 5 489

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 5 836 1 234 7 070 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 8 8

Arvestamata vesi m3/a 2 598 % 12%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

58(171)

3.5.4.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam

Tabel 45. Kärla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Kärla keskuse Kärla kooli Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 21 600 5 400 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 21 262

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m on tagatud ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1982 1972 rekonstrueeritud 2009 2009 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade: tüüp liivafilter ARS 750 Duplex

puudubmax tootvus qmax= (8) 12 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline üheastmeline

surve reguleerimine

II astme pumbad (Ebara Matrix 18-6T); Q=22m3/h,

sagedusmuunduriga, kompensaatoriteks 2x0,5m3 hüdrofoori

hüdrofoor: 2x0,5 m³

mahuti(d) V= 2m3 puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea hea II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea

Kärla RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.4.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Kärla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 4,6 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kärla RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.4.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Kärla RKA ja selle lähiala tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 4 tuletõrjeveemahutit ning 2 kohta kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõest).

3.5.4.2 Kanalisatsioon

Kärla RKA kanalisatsioonivõrku juhitakse ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

59(171)

Tabel 46. Kärla RKA ning Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsiooni- süsteemi reoveekogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused

Sõmera RKA ja Mätasselja Kärla RKA Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 44 063 Müüdud reoveekogus m3/a 9 916 7 434 17 350

sh. elanike reoveekogus m3/a 4 646 6 214 10 860 sh. eramud m3/a 2 800 2 684 5 484 sh. kortermajad m3/a 1 846 3 530 5 376

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 270 1 220 6 490 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 0 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 26 713 % 61%

3.5.4.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Kärla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 5,5 km torustikke (2,9 km isevoolseid ja 2,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.4.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 47. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Kärla Kooli Kärla Keskuse Kärla Jõe Kärla

Jõetaguse Kärla

Pastoraadi Kärla

Karujärve

Asukoht Kooli tn Pargi tn Jõe tn Ülejõe tn Tiigi tn Karujärve põik

Anno 2009 2009 2009 2009 2009 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 2 2 2

tootja ABS Pumps

ABS Pumps

ABS Pumps

ABS Pumps Grundfos ABS

Pumps

tüüp Afp0831M 30/D

Afp0841, A-M30/4

Afp0831 S22/4D

Afp0831S2 2/4D

Sev65.80. 22.A

Afp0831S2 2/4D

KW 3 3 2.2 2.2 2.2 2.2 H (m) 9 14 7.6 7.6 12 7.6 Q (l/s) 6 28 6 6 5 6 Q (m3/h) 23 99 22 22 18 22

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea rahuldav hea hea hea hea elekter-autom. hea rahuldav hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea rahuldav hea hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub

3.5.4.2.3 Reoveepuhasti

Kärla RKA reoveepuhastisse juhitakse ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Tabel 48. Kärla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Kärla RVP kood PUH0740300

Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2010

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

60(171)

Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 850 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 100 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Kärla

kood SA030 Suubla nimetus Mõnnuste kraav

kood VEE1165410 Veekogumi nimetus Kärla Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav

Kärla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.4.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 49. Kärla RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Kärla reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus 235 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.4.2.3.2 Suubla

Tabel 50. Kärla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Kärla kood SA030

Reoveepuhasti nimetus Kärla kood PUH0740300

Suubla nimetus Mõnnuste kraav kood VEE1165410

Veekogumi nimetus Kärla kood 1165400_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6466563, Y: 397927 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 23 920 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 44 063 Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7116540020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi KÄRLA JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Kärla jõgi

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

61(171)

Väljalaskme nimetus Kärla Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus

Seisukorra hinnang hea

Fotod Kärla reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.5 Kihelkonna reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kihelkonna alevikus asuvas Kihelkonna reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Kihelkonna RKA kaitsmata (väga reostusohtlikule), nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule), keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikule) ja suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 51. Kihelkonna RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kihelkonna 355 238 234 67% 66% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kihelkonna RKA on kortermajade kinnistud.

3.5.5.1 Veevarustus

Tabel 52. Kihelkonna RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 9 386 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 647

sh. elanike veetarve m3/a 6 323 sh. eramud m3/a 3 881 sh. kortermajad m3/a 2 442

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 2 324 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 739 % 8%

3.5.5.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 53. Kihelkonna RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Kihelkonna Kooli Kihelkonna Aleviku Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 18 400 9 200 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 9 386

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m on tagatud on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1970-ndad 1970-ndad rekonstrueeritud - liivafilter 2019 reservtoite generaator puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

62(171)

Veehaarde nimetus: Kihelkonna Kooli Kihelkonna Aleviku SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter 302-PDA liivafilter ARS 500 Duplex (komposiit)

max tootvus qmax= 3,5 m³/h qmax= 5,7 m³/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool pinnas (immutus) ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor V=0,5m³ hüdrofoor V=0,3m³ komposiit mahuti(d) puudub puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus rahuldav hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea hea seadmed ja torustik rahuldav hea elekter-automaatika hea hea

Kihelkonna RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.5.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Kihelkonna RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 5,4 km veetorustikke. Sellest ca 170 m (so 3%) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kihelkonna RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.5.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Kihelkonna RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 3 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).

3.5.5.2 Kanalisatsioon

Tabel 54. Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 13 797 Müüdud reoveekogus m3/a 7 862

sh. elanike reoveekogus m3/a 5 718 sh. eramud m3/a 2 606 sh. kortermajad m3/a 3 112

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 144 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 5 935 % 43%

3.5.5.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 4,9 km torustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

63(171)

3.5.5.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 55. Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Kihelkonna Asukoht Staadioni tn 8 Anno 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AFP0831,3-M15/4 KW 2 H (m) 9.1 Q (l/s) 23 Q (m3/h) 83

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub

3.5.5.2.3 Reoveepuhasti

Tabel 56. Kihelkonna RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Kihelkonna RVP kood PUH0740250

Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 500 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m

tagatud: ei/jah ei Väljalaskme nimetus Kihelkonna

kood SA025 Suubla nimetus Allikaoja

kood VEE1168510 Veekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Kihelkonna RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.5.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 57. Kihelkonna RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Kihelkonna reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

64(171)

2023a purgitud kogus 427 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.5.2.3.2 Suubla

Tabel 58. Kihelkonna RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Kihelkonna kood SA025

Reoveepuhasti nimetus Kihelkonna kood PUH0740250

Suubla nimetus Allikaoja kood VEE1168510

Veekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi kood EE_11

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6471018, Y: 384817 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 18 400 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 22 823 Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.6 Salme reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Salme alevikus asuvas Salme reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Salme RKA ja selle lähiala suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 59. Salme RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Salme 422 345 294 82% 70% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Salme RKA-l ja selle lähialal on kortermajade ja munitsipaalasutuste kinnistud ning suurima ÜV tarbimisega on Salme Põllumajanduse OÜ, mis tegeleb loomakasvatusega.

3.5.6.1 Veevarustus

Salme RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Läätsa RKA veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

65(171)

Tabel 60. Salme RKA ja selle lähiala ning Läätsa RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused

Salme RKA ja lähiala Läätsa RKA Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 372 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 16 489 3 752 20 241

sh. elanike veetarve m3/a 9 195 2 427 11 622 sh. eramud m3/a 4 354 645 4 999 sh. kortermajad m3/a 4 841 1 782 6 623

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 836 1 325 3 161 sh. ettevõtete veetarve m3/a 5 458 0 5 458

Arvestamata vesi m3/a 1 131 % 5%

3.5.6.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 61. Salme veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Tehumardi küla pk Salme keskuse pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 70 000 40 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 20 025

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m on tagatud on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 2005 1975 rekonstrueeritud 2009 2009 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade:

tüüp

liivafilter + osmoosiseade + hüpokloriti doseerimine EURA IRA 65 Duplex+ HERCO UO 5400 ND puudub

max tootvus rauafilter: qmax=10 m3/h; PO seade: qmax=5,4 m3/h

veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool pinnas (immutus)

Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline üheastmeline

surve reguleerimine

II astme pumbad (Ebara Matrix 18-3T/2,2) Q=12 m3/h;

surve sagedusmuunduriga või rõhureleega + hüdrofoor 1,0 m3

hüdrofoor 0,5 m3

mahuti(d) V= 3 m3 puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea hea II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea

Salme veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

66(171)

3.5.6.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Salme RKA ja selle lähiala ühisveevärgi süsteemis on ca 16,2 km veetorustikke. Sellest ca 740 m (so 5%) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Salme RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.6.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Salme RKA ja selle lähialas on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 3 tuletõrjeveemahutit ning 2 kohta, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (meri ja tiik).

3.5.6.2 Kanalisatsioon

Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse juhitakse lisaks Salme RKA ja selle lähiala ka Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta. Tabel 62. Salme RKA ja selle lähiala, Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused

Salme RKA ja selle lähiala

Läätsa RKA

Nasva RKA

Mändjala ÜVK

piirkond Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521 Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504

sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884 sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771 sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113

sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)

m3/a 17 017 % 29%

3.5.6.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Ainult Salme RKA ja selle lähiala teenindavas ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 4,3 km torustikke (3,3 km isevoolseid ja 1,0 km survelisi). Sellest ca 1,6 km (so 48%) isevoolseid torustikke on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist. Salme alevikku läbib ka Nasva - Läätsa reoveepuhasti transiittorustik. Selle torustiku kogupikkus on 12,7 km, millest isevoolseid lõike on 0,3 km.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

67(171)

3.5.6.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 63. Salme RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonipumplad Märkus: * - tegemist on Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustiku süsteemi kuuluvate pumplatega, kus lisaks Salme RKA ja selle lähiala kanalisatsioonile pumbatakse ka Nasva RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna ning Läätsa RKA kanalisatsiooni.

3.5.6.2.3 Reoveepuhasti

Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse juhitakse lisaks Salme RKA ja selle lähiala ka Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Tabel 64. Läätsa reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Läätsa RVP kood PUH0740570

Rajatud 1998 Rekonstrueeritud 2010, 2019 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 2000 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 150 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Läätsa

kood SA057a Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand

kood VEE3406010 Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik mitterahuldav

Pumpla nimi Salme Kooli Salme Liiva Salme Kastani Salme Klubi* Läätsa

Puhasti*

Asukoht Kooli tn Salme alevik

Liiva tn Salme alevik

Kastani tn Salme alevik

Pumbajaama (Rannapargi tee) Salme

alevik

Biopuhasti Salme alevik

Anno 2009 2009 2009 2009 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps Grundfos ABS Pumps

tüüp Afp0831,2- S22/4

Afp0831,2- S22/4

Afp0831,2- S22/4

SLV.80.80.75 A2,51D

AFP0832,4- M40/2

KW 2.2 2.2 2.2 7.5 3 H (m) 10.8 10.8 10.8 33.8 18 Q (l/s) 25 25 25 25 16 Q (m3/h) 90 90 90 90 56

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav hea hea rahuldav hea elekter-autom. rahuldav hea hea rahuldav hea mahuti/

teenindusosa rahuldav hea hea rahuldav hea

maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

68(171)

Reoveepuhasti nimetus Läätsa RVP Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Läätsa reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.6.2.3.1 Suubla

Tabel 65. Läätsa RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Läätsa kood SA057a

Reoveepuhasti nimetus Läätsa puhasti kood PUH0740570

Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand kood VEE3406010

Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi kood EE_17

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6446724, Y: 397077

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega

määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või

elupaigana kaitstav veekogu) Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 146 000

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 59 997

Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang hea

3.5.7 Aste reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Aste alevikus asuvas Aste reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Aste RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 66. Aste RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Aste 405 320 318 79% 79% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Aste RKA on kortermajade kinnistud.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

69(171)

3.5.7.1 Veevarustus

Tabel 67. Aste RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 10 704 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 9 639

sh. elanike veetarve m3/a 7 954 sh. eramud m3/a 1 738 sh. kortermajad m3/a 6 216

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 546 sh. ettevõtete veetarve m3/a 139

Arvestamata vesi m3/a 1 065 % 10%

3.5.7.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 68. Aste RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Aste alevik Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 32 580 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 10 704

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1970-ndad rekonstrueeritud 2002 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter "Structural", Ø915 mm, V=710 l

max tootvus qmax= 2x5 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline

surve reguleerimine II astme pumbad, 2x12 m3/h, sagedusmuunduriga

mahuti(d) V= 30 m3

Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Aste RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.7.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Aste RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 8,3 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

70(171)

Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Aste RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.7.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Aste RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 1 tuletõrjeveemahuti.

3.5.7.2 Kanalisatsioon

Tabel 69. Aste RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 22 004 Müüdud reoveekogus m3/a 8 972

sh. elanike reoveekogus m3/a 7 756 sh. eramud m3/a 1 540 sh. kortermajad m3/a 6 216

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 1 077 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 139

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 13 032 % 59%

3.5.7.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Aste RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 3,5 km torustikke (2,7 km isevoolseid ja 0,8 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.7.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 70. Aste RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Dolomiidi Poe Sarapiku Asukoht Dolomiidi tn Aste alevik Rahu tn Aste alevik Sarapiku tn Aste alevik Anno 2002 2002 2002 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 tootja ABS Pumps Grundfos ABS Pumps tüüp AS0830.205-S22/4 SV024B1D501P AS0830S13/4D KW 2.2 1.7 1.3 H (m) 11.2 10.7 9.8 Q (l/s) 25 21 13 Q (m3/h) 90 76 45

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed mitterahuldav mitterahuldav rahuldav elekter-autom. rahuldav rahuldav hea mahuti/ teenindusosa rahuldav rahuldav rahuldav maapealne osa puudub puudub puudub

3.5.7.2.3 Reoveepuhasti

Tabel 71. Aste RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Aste al. RVP

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

71(171)

kood PUH0740150 Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2003 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 400 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Aste (biopuhasti)

kood SA015b Suubla nimetus Irase jõgi

kood VEE1166500 Veekogumi nimetus Irase Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Aste RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.7.2.3.1 Suubla

Tabel 72. Aste RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Aste (biopuhasti) kood SA015b

Reoveepuhasti nimetus Aste reoveepuhasti kood PUH0740150

Suubla nimetus Irase jõgi kood VEE1166500

Veekogumi nimetus Irase kood 1166500_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6468133, Y: 408449 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 32 580 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 47 114 Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7116650020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi IRASE JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Irase jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus

Seisukorra hinnang rahuldav

Fotod Aste reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

72(171)

3.5.8 Upa reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Upa külas asuvas Upa reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Upa RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 73. Upa RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond

Elukohana registreeritud*

ÜV-ga liitunud**

ÜK-ga liitunud**

ÜV-ga liitunud ÜK-ga liitunud

elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Upa 151 174 152 115% 101% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. ***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Upa RKA on munitsipaalasutuste kinnistud.

3.5.8.1 Veevarustus

Upa RKA ühisveevärgisüsteem on ühendatud Kuressaare RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 74. Upa RKA ja Kuressaare RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Kuressaare RKA Upa RKA Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 764 404 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 569 337 6 505 575 842

sh. elanike veetarve m3/a 322 126 2 665 324 791 sh. eramud m3/a 118 399 2 665 121 064 sh. kortermajad m3/a 203 727 0 203 727

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 226 556 3 840 230 396 sh. ettevõtete veetarve m3/a 20 655 0 20 655

Arvestamata vesi m3/a 188 562 % 25%

Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam

Kuna Upa RKA ühisveevärk saab toite Kuressaare RKA veehaardest, siis selle andmeid vaata pt 3.5.1.1.1, lk 41.

3.5.8.1.1 Ühisveevärgi torustikud

Upa RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 3,3 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Upa RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

73(171)

3.5.8.1.2 Tuletõrjeveevarustus

Upa RKA ÜVK piirkonna veevõrgu torustikule on paigaldatud 3 tuletõrjehüdranti ja 1 tuletõrjeveemahuti.

3.5.8.2 Kanalisatsioon

Upa RKA juhitakse Kuressaare RKA kanalisatsioonivõrku. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 75. Upa RKA ja Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Kuressaare RKA Upa RKA Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 1 575 683 Müüdud reoveekogus m3/a 647 094 6 432 653 526

sh. elanike reoveekogus m3/a 318 268 2 391 320 659 sh. eramud m3/a 114 797 2 391 117 188 sh. kortermajad m3/a 203 471 0 203 471

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 305 212 4 041 309 253 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 23 614 0 23 614

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 922 157 % 59%

3.5.8.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Upa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 3,1 km torustikke (0.1m isevoolseid ja 3,0 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.8.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 76. Upa RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Upa Asukoht Mihkli tee ja Kooli tee nurgal (Mihkli 1) Upa Anno 2008 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AS0631#30/2 KW 2 H (m) 9.1 Q (l/s) 23 Q (m3/h) 83

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub

3.5.8.2.3 Reoveepuhasti

Kuna Upa RKA kanalisatsioon juhitakse Kuressaare RKAs asuvasse reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.1.2.3, lk 45.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

74(171)

3.5.9 Nasva reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Nasva alevikus asuvas Nasva reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Nasva RKA ja selle lähiala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) ja keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 77. Nasva RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Nasva 354 299 313 84% 88% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Nasva RKA-l ja selle lähialal on munitsipaalasutuste kinnistud ja nööri-köie-võrgulina tootmisega tegelev ettevõte. Suurima ÜK tarbimisega ettevõtted tegelevad toiduainete tootmisega (kalatööstus) ning laevaehituse ja remondiga.

3.5.9.1 Veevarustus

Nasva RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Mändjala ÜVK piirkonna veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 78. Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused

Nasva RKA Mändjala ÜVK piirkond Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 11 167 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 071 1 134 9 205

sh. elanike veetarve m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. eramud m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. kortermajad m3/a 0 0 0

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 205 116 1 321 sh. ettevõtete veetarve m3/a 640 0 640

Arvestamata vesi m3/a 1 962 % 18%

3.5.9.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 79. Nasva veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Nasva Nasva Töökoja Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 62 048 35 040 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 11 167

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m on tagatud ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

75(171)

Veehaarde nimetus: Nasva Nasva Töökoja

rajatud (1980-ndatel rajatud. Puurkaevud ei olnud

enne kasutusel) 1977

rekonstrueeritud 2010 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas puudub Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter ARS 900 Duplex liivafilter BIRM

max tootvus qmax= 16 m3/h qnom= 13 m3/ h qmax= 2,5 m3/h

veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool pinnas (immutus) ühiskanalisatsioon

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³ hüdrofoor: 0,3 m3

mahuti(d) puudub puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea mitterahuldav II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea rahuldav seadmed ja torustik hea rahuldav elekter-automaatika hea rahuldav

Nasva veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.9.1.2 Ühisveevärgi torustikud

Nasva RKA ja selle lähiala ühisveevärgi süsteemis on ca 8,8 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Nasva RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.9.1.3 Tuletõrjeveevarustus

Nasva RKA ja selle lähialas on rajatud kohad, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi ja tiik).

3.5.9.2 Kanalisatsioon

Nasva RKA ja selle lähiala kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka Läätsa RKA, Salme RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

76(171)

Tabel 80. Nasva RKA ja selle lähiala, Läätsa RKA, Salme RKA ja selle lähiala ning Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal

Näitaja Ühik

Reoveekogused Salme RKA ja selle

lähiala

Läätsa RKA

Nasva RKA ja selle

lähiala

Mändjala ÜVK

piirkond Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521 Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504

sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884 sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771 sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113

sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)

m3/a 17 017 % 29%

3.5.9.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud

Nasva RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 11,3 km torustikke (7,7 km isevoolseid ja 3,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

3.5.9.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 81. Nasva RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Asukoht Anno

Pumpade andmed: Seisukorra hinnang:

tk tootja tüüp KW H (m)

Q (l/s)

Q (m3/h)

torustik ja sead.

elekter- autom.

mahuti/ teen.osa

mp. osa

Nasva Fiss Ülejõe tn 2004 2 ABS Pumps

AS0830.205 -S22/4 2.2 11.2 20 72 rahuldav hea hea -

Nasva Jõe Jõe tn 2012 2 ABS Pumps

AS0831,205 -S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Kersti

Sõrve mnt 2011 2 ABS

Pumps AS0831,205

-S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Klubi

Sõrve mnt 2009 2 ABS

Pumps Afp0831,2S

22/4 2.2 10.8 25 90 rahuldav rahuldav rahuldav -

Nasva Oja Oja tn 2011 2 ABS Pumps

AS0831,205 -S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Paadi

Sadama tee 2006 2 ABS

Pumps AS0630.186

-S13/4 1.3 10.8 13 45 mitte- rahuldav rahuldav rahuldav -

Nasva Pääsusilma Tiigi tn 2009 2 ABS

Pumps AFP0841.2

S13/4 1.3 7.2 13 45 hea hea hea -

Nasva Silla Sõrve mnt 2006 2 ABS

Pumps AFP0834M

110/D2 11 92 15 54 mitte- rahuldav rahuldav rahuldav -

Nasva Tiigi Tiigi tn 2004 2 ABS Pumps

AS0830.186 -S13/4 1.3 9.8 13 45 rahuldav rahuldav rahuldav -

Nasva Tuletorni

Tuletorni tn 2011 2 ABS

Pumps AS0831,205

-S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Tõnise

Tuletorni tn 2011 2 ABS

Pumps AS0831,205

-S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Ulvi Sõrve mnt 2011 2 ABS

Pumps AS0831,205

-S22/4 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -

Nasva Västriku

Sõrve mnt 2009 2 ABS

Pumps AFP0841.4

S13/4 1.3 7.2 13 45 hea hea hea -

Nasva Ülejõe Ülejõe tn 2004 2 ABS

Pumps AS0830.186

-S13/4 1.3 9.8 13 45 rahuldav rahuldav rahuldav -

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

77(171)

3.5.9.2.3 Reoveepuhasti

Kuna Nasva RKA ja selle lähiala kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 67.

3.5.10 Valjala reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Valjala alevikus asuvas Valjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Valjala RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 82. Valjala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Valjala 416 302 274 73% 66% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Valjala RKA piirkonnas on munitsipaalasutuste ning korteriühistutega kinnistud.

3.5.10.1 Veevarustus

Tabel 83. Valjala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 10 773 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 9 667

sh. elanike veetarve m3/a 7 135 sh. eramud m3/a 2 690 sh. kortermajad m3/a 4 445

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 2 532 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 1 106 % 10%

3.5.10.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 84. Valjala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Valjala keskuse pk Valjala meierei pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 48 000 48 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 10 773

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m ei ole tagatud ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1976 1957 rekonstrueeritud 2009+ liivafilter 2021 2009 reservtoite generaator puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

78(171)

Veehaarde nimetus: Valjala keskuse pk Valjala meierei pk SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter ARS 500 dupleks

(komposiit); UV seade: RACK 750 LCD; 4x40W puudub

max tootvus qmax= 9 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline

surve reguleerimine hüdrofoor 1,0 m3 sagedusmuundur või rõhurelee hüdrofoor 0,5 m3

mahuti(d) puudub puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea

Valjala RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.10.1.2Ühisveevärgi torustikud

Valjala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 7,2 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Valjala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.10.1.3Tuletõrjeveevarustus

Valjala RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.

3.5.10.2 Kanalisatsioon

Tabel 85. Valjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 17 826 Müüdud reoveekogus m3/a 9 400

sh. elanike reoveekogus m3/a 6 887 sh. eramud m3/a 2 494 sh. kortermajad m3/a 4 393

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 513 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 8 426 % 47%

3.5.10.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Valjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 7,2 km torustikke (5,4 km isevoolseid ja 1,8 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

79(171)

3.5.10.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 86. Valjala RKA ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Valjala Posti

Valjala Pihlaka

Valjala Kooli

Valjala Köstri

Valjala Kiriku

Valjala Tooma

Valjala Pihlamäe

Valjala Käänumäe

Valjala Kurepesa

Valjala Rahvamaja

Asukoht Posti tn Varju tn Posti tn Köstri tn Kiriku tee Tooma tn Posti tn Köstri tn Posti tn Posti tn Anno 2009 2009 2009 2010 2004 2010 2010 2010 2009 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 2 1 2 2 2 2 2

tootja ABS Pumps

ABS Pumps

ABS Pumps

ABS Pumps Piranha ABS

Pumps ABS

Pumps ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps

tüüp AFP0831,2- S22/4

AFP0831,2- S22/4

AFP0841 . A-

M30/4

AFP0841.2- S13/4

Piranha S12/2

AFP0831,2- S22/4

AFP0841, 2S13/4

AFP0841.2- S13/4

AFP0831. 2-S22/4

AFP0831.2- S22/4

KW 2.2 2.2 3 1.3 1.2 2.2 1.3 1.3 1.3 1.3 H (m) 10.8 10.8 14 7.2 23 10.8 7.2 7.2 10.8 10.8 Q (l/s) 25 25 25 25 2 25 25 25 13 13 Q (m3/h) 90 90 90 91 9 90 91 91 45 45

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea elekter-autom. hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

80(171)

3.5.10.2.3Reoveepuhasti

Tabel 87. Valjala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Valjala RVP kood PUH0740720

Rajatud 2000 Rekonstrueeritud 2010 (enamus seadmeid) Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 550 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Valjala

kood SA072 Suubla nimetus Petikraav

kood VEE1173501 Veekogumi nimetus Lõve Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Valjala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.10.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 88. Valjala RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Valjala reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus - Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.10.2.3.2 Suubla

Tabel 89. Valjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Valjala kood SA072

Reoveepuhasti nimetus Valjala reoveepuhasti kood PUH0740720

Suubla nimetus Petikraav kood VEE1173501

Veekogumi nimetus Lõve kood 1173500_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6474407, Y: 429085 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 36 000

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

81(171)

Väljalaskme nimetus Valjala 2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 17 826

Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117350020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi LÕVE JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Lõve jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus

Seisukorra hinnang mitterahuldav

Fotod Valjala reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.11 Mändjala reoveekogumisala ja lähiala Mändjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ÜVK süsteeme rajatud ei ole. Küla läbiva Kuressaare-Sääre maantee äärde on rajatud Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustik. Torustikule on rajatud võimalused liitumiseks ka Mändjala küla maantee äärsetele kinnistutele. Ligikaudu küla keskosani on, paralleelselt kanalisatsiooni transiittorustikuga, rajatud Nasva aleviku veevärgist alguse saav veetorustik, millel on samuti loodud võimalused liitumiseks Mändjala küla maantee äärsetele kinnistutele. Selles peatükis kirjeldatakse Mändjala küla ÜVK piirkonnas olemasolevaid vee-ettevõttele kuuluvaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Mändjala küla suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 90. Mändjala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond

Elukohana registreeritud*

ÜV-ga liitunud**

ÜK-ga liitunud**

ÜV-ga liitunud ÜK-ga liitunud

elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Mändjala 217 31 31 14% 14% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suuri ühisveevarustuse tarbijaid külas ei ole, kuid suurima ühiskanalisatsiooni tarbimisega kinnistud on munitsipaalasutuste kinnistud.

3.5.11.1 Veevarustus

Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgisüsteem on ühendatud Nasva RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

82(171)

Tabel 91. Mändjala ÜVK piirkonna ja Nasva RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused

Nasva RKA Mändjala ÜVK piirkond Kokku

Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 11 167 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 071 1 134 9 205

sh. elanike veetarve m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. eramud m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. kortermajad m3/a 0 0 0

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 205 116 1 321 sh. ettevõtete veetarve m3/a 640 0 640

Arvestamata vesi m3/a 1 962 % 18%

Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam

Kuna Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärk saab toite Nasva RKA veehaardest, siis selle andmed on esitatud pt 3.5.9.1.1, lk 74.

3.5.11.1.1Ühisveevärgi torustikud

Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 3,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.11.1.2Tuletõrjeveevarustus

Mändjala ÜVK piirkonda on rajatud 4 tuletõrjeveemahutit.

3.5.11.2 Kanalisatsioon

Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka -le ka Nasva RKA Salme RKA ja Läätsa RKA kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta. Tabel 92. Mändjala ÜVK piirkonna, Läätsa RKA, Nasva RKA ning Salme RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused

Salme RKA ja selle lähiala

Läätsa RKA

Nasva RKA

Mändjala ÜVK

piirkond Kokku

Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521 Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504

sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884 sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771 sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113

sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)

m3/a 17 017 % 29%

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

83(171)

3.5.11.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Ainult Mändjala ÜVK piirkonda teenindavas ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km torustikke (0.9m isevoolseid ja 0,1 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Mändjala küla läbib ka Nasva - Läätsa reoveepuhasti transiittorustik. Selle torustiku kogupikkus on 12,7 km, millest isevoolseid lõike on 0,3 km.

3.5.11.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 93. Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Mändjala Kämpingu Kauri Mändjala Peatuse* Asukoht Mändjala küla Mändjala küla Mändjala küla Anno 2006 2020 2006 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps tüüp Afp0832M40/2D AFP0841.4S13/4 Afp0844M110/2D KW 4 1.3 11 H (m) 13.4 7.2 41.3 Q (l/s) 5 13 12 Q (m3/h) 17 45 43

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav hea mitterahuldav elekter-autom. rahuldav hea rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav hea rahuldav maapealne osa puudub puudub puudub

Märkus: * - tegemist on Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustiku süsteemi kuuluva pumplaga, kus lisaks Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioonile pumbatakse ka Nasva RKA kanalisatsiooni.

3.5.11.2.3Reoveepuhasti

Kuna Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 67.

3.5.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kaali ja Kõljala külades asuvas Kaali-Kõljala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kaali-Kõljala RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 94. Kaali-Kõljala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Kaali küla 32 168 165 66% 64%Kõljala küla 224 Kokku 256

Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

84(171)

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kaali-Kõljala RKA on kortermajade kinnistud.

3.5.12.1 Veevarustus

Tabel 95. Kaali-Kõljala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 844 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 5 257

sh. elanike veetarve m3/a 4 087 sh. eramud m3/a 1 199 sh. kortermajad m3/a 2 888

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 170 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 587 % 10%

3.5.12.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 96. Kaali-Kõljala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Kaali PK Kõljala PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 2500 15 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 844

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m 50 m ei ole tagatud on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud rekonstrueeritud 2009 2009 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade:

tüüp

puudub

liivafilter + UV + osmoos: ARS 650, GammaLine 135,

HOH RO 2020

max tootvus qmax= (3) 5 m3/h - raud 0,9 m3/h - osmoos

veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline kaheastmeline

surve reguleerimine hüdrofoor 0,5 m3 2. astme pumbad Grunfos

CRN (1,5 kW), rõhureleega +hüdrofoor 0,5 m3

mahuti(d) puudub V= 20 m3

Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea rahuldav II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea

Kaali-Kõljala RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

85(171)

3.5.12.1.2Ühisveevärgi torustikud

Kaali-Kõljala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,7 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kaali- Kõljala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.12.1.3Tuletõrjeveevarustus

Kaali-Kõljala RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.

3.5.12.2 Kanalisatsioon

Tabel 97. Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 12 207 Müüdud reoveekogus m3/a 5 232

sh. elanike reoveekogus m3/a 4 095 sh. eramud m3/a 1 222 sh. kortermajad m3/a 2 873

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 1 137 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 6 975 % 57%

3.5.12.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,9 km torustikke (2,2 km isevoolseid ja 0,7 km survelisi). Lähima 4a jooksul vajab asendamist 76m isevoolset torustikku.

3.5.12.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 98. Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonipumplad

Pumpla nimi Kõljala Kaali Parkla Kaali Kraatri Asukoht Kõljala küla Kaali küla Kaali küla Anno 2009 2017 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps Grundfos tüüp AS0840,142-S26/2 AS0830.186-S13/4 Seg40.09.2.50b KW 2.6 1.3 1.4 H (m) 22 9.8 14.4 Q (l/s) 19 13 4 Q (m3/h) 68 45 16

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea hea elekter-autom. hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

86(171)

3.5.12.2.3Reoveepuhasti

Tabel 99. Kaali-Kõljala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Kõljala RVP kood PUH0740500

Rajatud 2009 Rekonstrueeritud 2017 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti Proj. reostuskoormus 450 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Kõljala

kood SA050 Suubla nimetus Laugi jõgi

kood VEE1164900 Veekogumi nimetus Laugi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub

Kaali-Kõljala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.12.2.3.1 Suubla

Tabel 100. Kaali-Kõljala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Kõljala kood SA050

Reoveepuhasti nimetus Kõljala kood PUH0740500

Suubla nimetus Laugi jõgi kood VEE1164900

Veekogumi nimetus Laugi kood 1164900_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6470426, Y: 423124 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 15 000

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 12 207

Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.13 Leisi reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Leisi alevikus asuvas Leisi reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

87(171)

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Leisi RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) ja keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 101. Leisi RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Leisi 274 58 53 21% 19% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Leisi RKA piirkonnas on munitsipaalasutuste ning korteriühistutega kinnistud.

3.5.13.1 Veevarustus

Tabel 102. Leisi RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 670 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 4 716

sh. elanike veetarve m3/a 1 683 sh. eramud m3/a 411 sh. kortermajad m3/a 1 272

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 3 033 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 954 % 17%

3.5.13.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 103. Leisi RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Leisi aleviku pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 23 724 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 670 Puurkaevu sanitaarkaitseala

50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1983 rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade:

tüüp liivafilter ARS 500 Duplex (komposiit)

max tootvus qmax= 5,7 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsiooni

Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

88(171)

Veehaarde nimetus: Leisi aleviku pk

surve reguleerimine sagedus-muunduriga; komposiit-hüdrofoor:

0,3 m3

mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Leisi RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.13.1.2Ühisveevärgi torustikud

Leisi RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,4 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Leisi RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.13.1.3Tuletõrjeveevarustus

Leisi RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.

3.5.13.2 Kanalisatsioon

Tabel 104. Leisi RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 5 204 Müüdud reoveekogus m3/a 3 724

sh. elanike reoveekogus m3/a 1 537 sh. eramud m3/a 265 sh. kortermajad m3/a 1 272

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 187 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 1 480 % 28%

3.5.13.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Leisi RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,2 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Neist ca 360m (so 38%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

89(171)

3.5.13.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 105. Leisi RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Leisi Asukoht Leisi alevik Anno 2009 Pumpade andmed:

kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp As0831-186-S13/4 KW 1.3 H (m) 9.8 Q (l/s) 13 Q (m3/h) 45

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav elekter-autom. rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub

3.5.13.2.3Reoveepuhasti

Tabel 106. Leisi RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Leisi RVP kood PUH0740380

Rajatud 1983 Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 400 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Leisi

kood SA038 Suubla nimetus Leisi jõgi

kood VEE1170900 Veekogumi nimetus Leisi Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea

Leisi RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.13.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 107. Leisi RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Leisi reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

90(171)

Purgimissõlme nimetus Leisi reoveepuhasti purgla 2023a purgitud kogus 971 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.13.2.3.2 Suubla

Tabel 108. Leisi RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Leisi kood SA038

Reoveepuhasti nimetus Leisi reoveepuhasti kood PUH0740380

Suubla nimetus Leisi jõgi kood VEE1170900

Veekogumi nimetus Leisi kood 1170900_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6492613, Y: 422839 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a) 13 872

2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a) 5 204

Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas

Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117090020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi LEISI JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Leisi jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus

Seisukorra hinnang hea

Fotod Leisi reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.14 Mustjala reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Mustjala külas asuvas Mustjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Mustjala RKA kaitsmata (väga reostusohtlikule) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 109. Mustjala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond

Piirkond Elukohana

registreeritud* ÜV-ga

liitunud** ÜK-ga

liitunud** ÜV-ga

liitunud ÜK-ga

liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust

Mustjala 222 111 118 50% 53% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.

Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Mustjala RKA on kortermajade kinnistud.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

91(171)

3.5.14.1 Veevarustus

Tabel 110. Mustjala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal

Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 4 379 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 3 541

sh. elanike veetarve m3/a 2 762 sh. eramud m3/a 78 sh. kortermajad m3/a 2 684

sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 779 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0

Arvestamata vesi m3/a 838 % 19%

3.5.14.1.1Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam

Tabel 111. Mustjala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang

Veehaarde nimetus: Mustjala PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 11 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 4 379

Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud

Pumpla ja veetöötlus rajatud 1982 rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp

puudubmax tootvus veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor, 0,5 m3

mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea

Mustjala RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.

3.5.14.1.2Ühisveevärgi torustikud

Mustjala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,7 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

92(171)

Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Mustjala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.5.14.1.3Tuletõrjeveevarustus

Mustjala RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 2 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).

3.5.14.2 Kanalisatsioon

Tabel 112. Mustjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal

Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 9 447 Müüdud reoveekogus m3/a 3 701

sh. elanike reoveekogus m3/a 2 962 sh. eramud m3/a 278 sh. kortermajad m3/a 2 684

sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 739 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0

Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) m3/a 5 746 % 61%

3.5.14.2.1Ühiskanalisatsioonitorustikud

Mustjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,7 km torustikke (0,8 km isevoolseid ja 0,9 km survelisi). Sellest ca 177m (so 11%) (isevoolseid 170m (22%) ja 7m (1%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.

3.5.14.2.2Ühiskanalisatsioonipumplad

Tabel 113. Mustjala RKA ühiskanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi Mustjala Kooli Mustjala Keskuse Mustjala Lasteaia Mustjala Staadioni

Asukoht Mõisa tn Mustjala küla

Rahtla tn Mustjala küla

Tõlli-Mustjala- Tagaranna tee Mustjala küla

Kooli tn 1 Mustjala küla

Anno 2009 2009 2009 1980-ndad? Pumpade andmed:

kogus 2 2 2 1 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps Piranha tüüp AFP0841,2-S13/4 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4 Piranha-S12/2 KW 1.3 2.2 2.2 1.2 H (m) 7.2 10.8 10.8 23 Q (l/s) 25 25 25 2 Q (m3/h) 91 90 90 9

Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea rahuldav mitterahuldav elekter-autom. hea hea rahuldav mitterahuldav mahuti/ teenindusosa hea hea rahuldav mitterahuldav maapealne osa puudub puudub puudub puudub

Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035

93(171)

3.5.14.2.3Reoveepuhasti

Tabel 114. Mustjala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang

Reoveepuhasti nimetus Mustjala RVP kood PUH0740480

Rajatud 1980-ndad Rekonstrueeritud 2009

Puhastusseadme tüüp biopuhasti BIO-DRY-SB-30

Proj. reostuskoormus 200 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 50 m

tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Mustjala puhasti

kood SA048 Suubla nimetus Mustjala kraav

kood VEE1169411 Veekogumi nimetus Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav

Mustjala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.

3.5.14.2.3.1 Purgimissõlm

Tabel 115. Mustjala RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang

Purgimissõlme nimetus Mustjala reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus - Seisukorra hinnang rahuldav

3.5.14.2.3.2 Suubla

Tabel 116. Mustjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang

Väljalaskme nimetus Mustjala puhasti kood SA048

Reoveepuhasti nimetus Mustjala kood PUH0740480

Suubla nimetus Mustjala kraav kood VEE1169411

Veekogumi nimetus kood