Kiri

Dokumendiregister	Terviseamet
Viit	9.3-4/23/2729-1
Registreeritud	20.04.2023
Sünkroonitud	25.11.2024
Liik	Sissetulev dokument
Funktsioon	9.3 Teenuste terviseohutus
Sari	9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid
Toimik	9.3-4/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis	Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Vastutaja	Kristel Kallaste (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (153773 tm).

Failid

E-kiri.pdf

kiri_digiallkirjaga_16-7_21-02502-126.asice

1. KMH programm.pdf

2. KMH programm Lisa 1.zip

3. Adressaatide nimekiri.pdf

kiri_digiallkirjaga_16-7_21-02502-126.pdf

1. KMH programm.pdf

OÜ UTILITAS WIND

SAARE-LIIVI MERETUULEPARGI TÄIENDAVA KOORMATAVA ALA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

KMH programm eelnõu

04.04.2023

Tellija: Utilitas Wind OÜ

KMH läbiviija: Roheplaan OÜ

KMH juhtekspert: Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH00131)

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4

2. KAVANDATAV TEGEVUS .............................................................................................. 6

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................... 6 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ................................................................................ 6 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ...... 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........ 11

3.1. Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 ................................................... 11 3.2. Euroopa roheline kokkulepe .................................................................................. 11 3.3. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ................................................... 12 3.4. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ....................................................................... 13 3.5. Riiklik strateegia „Eesti 2035“ ................................................................................ 13 3.6. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ...................................................................... 14 3.7. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 15 3.8. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................................. 15 3.9. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ................................ 16 3.10. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ...................................................... 16 3.11. Energiamajanduse arengukava 2030 ...................................................................... 17 3.12. Eesti merestrateegia ............................................................................................. 18 3.14. Eesti mereala planeering ....................................................................................... 18 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................. 20

4.1. Looduskeskkond .................................................................................................... 20 4.1.1. Geoloogilised tingimused ...................................................................................... 20 4.1.2. Kliimaatilised tingimused ....................................................................................... 21 4.1.3. Merevee kvaliteet ................................................................................................. 23 4.1.4. Elupaigad ja elustik ............................................................................................... 24 4.1.5. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad .................................... 35 4.2. Kultuuriline keskkond ............................................................................................ 36 4.2.1. Veealune kultuuripärand ....................................................................................... 36 4.3. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond ....................................................................... 37 4.3.1. Asustus ................................................................................................................. 37 4.3.2. Maakasutus ........................................................................................................... 37 4.3.3. Kalandus ............................................................................................................... 38 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...... 41

5.1. Hindamismetoodika ............................................................................................... 41 5.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja teostatavad uuringud .................................... 43 6. NATURA EELHINDAMINE ........................................................................................... 58

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ................................................ 65

8. KMH OSAPOOLED NING EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS .................................................... 67

9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ........... 70

9.1. Asjaomased asutused ja huvipooled ....................................................................... 70 9.2. Piiriülene mõju ja piiriülene kaasamine .................................................................. 72 9.3. Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ....................................... 72 9.4. Avalikustamine ...................................................................................................... 72 LISAD ............................................................................................................................. 73

1. Sissejuhatus

Utilitas OÜ (edaspidi Utilitas Wind1) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi

TTJA) 18.02.2021 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi

meretuulepargi rajamiseks Liivi lahes Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu

järgses tuuleenergeetika võimalikus arenduspiirkonnas. 18.02.2021 hoonestusloa taotluse järgi

sooviti püstitada kuni 299 elektrituulikuga tuuleelektrijaam TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr

1-7/21-521 hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõju hindamisega (vt Lisa 1). TTJA tunnistas

22.12.2022 otsusega nr 16-7/21-02502-095 OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi KMH

programmi nõuetele vastavaks. Nimetatud KMH programmis võeti KMH raames vaatluse alla

põhialternatiiv, milleks on kuni 160 elektrituulikuga meretuulepargi ala.

Utilitas Wind esitas 30.06.2022 TTJA-le taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa

menetluses koormatava ala suurendamiseks, tuues välja, et selleks ajahetkeks oli KMH

protsessiga paralleelselt 2022. aastal alustatud keskkonnauuringute tulemusena selgunud, et

Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisel silmas peetud koormatava ala

lõunapoolses osas ei ole realistlikult võimalik elektrituulikuid püs titada. Seega ilmnes vajadus

Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamise otsuses silmas peetud

koormatavat ala kuni 33% ulatuses nihutada või suurendada veeseaduse § 222 lg 4 alusel . Saare-

Liivi meretuulepargi täiendav koormatav ala asub 12.05.2022 kehtestatud Eesti mereala

planeeringu järgsel tuuleenergeetika arendusalal . Utilitas Windi 30.06.2022 taotluse kohaselt

püstitataks Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale koormatavale alale kuni 92 elektrituulikut.

TTJA otsustas 09.03.2023 (otsusega nr 1-7/23-063) muuta TTJA 23.12.2021 otsust nr 1-7/21-521

ja nihutada otsusega algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu koormatavat ala. Sama

otsusega (09.03.2023) liitis TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud hoonestusloa

menetluses avaliku veekogu esialgse koormatava ala (lõunapoolse ebasobiva ala välja jättes) ja

OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluses toodud täiendava koormatava ala üheks terviklikuks

hoonestusloa menetluse koormatavaks alaks (Vt käesoleva KMH programmi joonis 2.1) ning luges

sellel OÜ Utilitas Wind taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatatuks.

TTJA 09.03.2023 otsuse kohaselt tuleb hinnata Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval

koormataval alal (edaspidi ka kui „Saare-Liivi meretuulepargi täiendav ala“) meretuulepargi

veekogusse püstitamise keskkonnamõju TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud KMH

menetluses, koostades täiendava keskkonnamõju hindamise programmi ja vajadusel

täiendava keskkonnamõju hindamise aruande koos seonduvate täiendavate

menetlustoimingutega.

1 Utilitas OÜ ja Utilitas Wind OÜ teavitasid 14.01.2022 TTJA-d, et Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetluse taotleja ning arendaja kui menetlusosalise õigused ja kohust used on Utilitas OÜ taastuvenergia tootmise käitise koosseisus üle läinud teisele Utilitase kontserni ühingule OÜ Utilitas Wind. TTJA kinnitas 29.03.2022 kirjas nr 16-7/21-02502-036, et käsitleb edasises Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa ja KMH menetluses taotlejana Utilitas Wind OÜ-d.

Käesolevas KMH programmis kirjeldatud Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala KMH

eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide elluviimisega kaasneda

võivaid keskkonnamõjusid Saare-Liivi täiendaval koormataval ala ning koosmõjusid tervikuna

Saare-Liivi kavandatava meretuulepargi ja sellega seotud taristu osas.

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,

inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib

eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi

või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara 2.

Kavandatava tegevuse arendajaks on Utilitas Wind OÜ. Keskkonnamõju hindamise läbiviijaks on

Roheplaan OÜ ning KMH juhteksperdiks Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131).

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010, § 21 ja 22

2. Kavandatav tegevus

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Utilitas Windi eesmärk on Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale rajada meretuulepark kuni

92 elektrituulikuga. Ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste

kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine.

Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb kli imaeesmärkidest, mille saavutamiseks tuleb

suurendada taastuvate energiaallikate, sh avamere tuuleenergia tootmist, energiatõhususe ja

muude kestlike lahenduste kasutusele võtmist, mis aitavad saavutada süsinikuheite vähendamist.

Samuti on meretuulepargi rajamine väga oluline ka riikliku energiajulgeoleku ja varustuskindluse

tagamise saavutamiseks.

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht

Saare-Liivi meretuulepargi asukohaks on Kihnu saarest läänes asuv sisemeri ehk rannikumere

piirkond (Liivi lahe keskosa ja Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi) ja osaliselt territoriaalmeres asuv

piirkond (vt joonis 2-1) Pärnu maakonnaga piirneval merealal.

Saare-Liivi meretuulepargi täiendav ala (mis on käesoleva KMH programmi esemeks) asub

üleriigilise Eesti mereala planeeringu 3 (kehtestatud 12.05.2022) järgse tuuleenergeetika

arendusala nr 1 idapoolsel osal.

Saare-Liivi meretuulepargi esialgne koormatav ala paikneb üleriigilises planeeringus Eesti 2030+4

kirjeldatud meretuuleparkide rajamiseks eelistatud alaks määratletud piirkonnas ja Pärnu

maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu kohaselt tuuleenergeetika võimalikul

arenduspiirkonna alal5 (vt joonis 2-1).

3 https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf

4 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf

5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-mereala-maakonnaplaneering/

Joonis 2-1. Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi esialgne asukoht ja käesolevas KMH programmis käsitletava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala paiknemine.

2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus

Saare-Liivi meretuulepargi esialgsele alale esitatud hoonestusloa taotluse kohaselt (18.02.2021)

oli Utilitas Windi soov kavandada meretuulepark, mis koosneb maksimaalselt 299 tuulikust ning

tuulikute omavaheliseks vahekauguseks arvestati orienteeruvalt 1 km.

Saare-Liivi meretuulepargi nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm 6 kohaselt

kavandatakse esialgse koormatava ala osale kuni 160 elektrituuliku püstitamist ning tuulikute

omavaheliseks kauguseks arvestatakse orienteeruvalt 1-1,257 km.

Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale (mida käesolev KMH programm käsitleb)

kavandatav elektrituulikute arv on Utilitas Windi 30.06.2022 taotluse kohaselt kuni 92

tuulikut (vahekaugusega 1 km). Kavandatava tegevuse ehk Saare-Liivi meretuulepargi

6 https://saareliivituulepark.ee/wp-content/uploads/2022/09/Utilitas_meretuulepargi_KMHP_EST.pdf

7 1,25 km on vahekaugus, mis vastaks 5 kordsele 250 m rootoriga tuulikule

täiendavale alale tuulepargi (osa) püstitamise põhialternatiivi nn all-alternatiividena vaadeldakse

ja hinnatakse KMH käigus erinevate komponentide alternatiivseid tehnilisi lahendusi:

• elektrituulikute arv

Lõplik võimalik tuulikute arv ja paigutus sõltub Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal läbi

viidavate uuringute käigus selguvatest keskkonnapiirangutest ning valitava tuuliku täpsetest

tehnilistest parameetritest. KMH põhialternatiiv i alusel on maksimaalne hinnatav ja

kavandatav tuulikute arv Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval ala kuni 92 tuulikut.

• tuuliku tipukõrgus ja rootori diameeter

Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. KMH käigus

hinnatakse turbiinide nimivõimsust vahemikus 14-20 MW ning uuritav maksimaalne

tipukõrgus ulatub kuni 400 m-ni.

Maailma levinumad ja suurimad avameretuulikute tootjad on KMH algatamise ajal

SiemensGamesa, Vestas ja GE Renewable Energy. Nad on hetkel Euroopas kehtivatele

nõuetele vastavad ja sertifitseeritud avameretuulikute tootjad. Antud tootjate poolt hetkel

välja kuulutatud suurimad avalikult avamerele pakutavad tuulikud on järgmised:

• Vestas V236-15.0 MW™, rootori diameetriga 236 meetrit ja võimsusega 15 MW,

• SiemensGamesa SG 14-236 DD, rootori diameetriga 236 m ja võimsusega 14 MW,

• GE Haliade-X 14 MW, rootori diameetriga 220 meetrit ja võimsusega 14 MW.

Tootjate poolt on arendamisel juba võimsamad tuulikud, mille eeldatavaks

võimsusvahemikuks on 14-20 MW, rootori diameetriks 250-290 m ja tipukõrguseks kuni 320

Viimastel aastatel on tuulikute tehnoloogia arenenud hüppeliselt ning sellest tulenevalt

eeldame, et kavandatava meretuulepargi ehituse ajaks on turul saadaval juba veel suuremate

mõõtmete ja võimsusega tuulikud. KMH koostamisel arvestatakse suurimate mõõtmetega,

täna veel hüpoteetiliste avameretuulikutega, mis võiks meratuulepargi ehituse ajaks

kasutusse jõuda, st tuulikud, mille tipukõrgus merepinnast on kuni 400 m (ehk suuremad kui

hetkel tootmises olevatel tuulikutel).

Juhul kui meretuulepargi projekteerimise ajaks on täiendavaid Euroopas kehtivatele nõuetele

vastavaid ja sertifitseeritud tootjaid, siis kaalutakse ka nende poolt pakutavaid tuulikuid

tingimusel, et need ei ole oma parameetritelt halvemad kui ülalmainitud tuulikud.

• vundamendi tüüp

Merel kasutatavate elektrituulikute ehitamisel on kasutuses erinevat tüüpi vundamendid (ingl

k foundation). Kõige levinumateks on vaivundament (monopile) ning gravitatsiooniline

vundament (gravity), mõnevõrra vähem kasutatakse tripood ehk kolmjalg vundamente

(tripod) ja sõrestikvundamente (jacket). Vt joonis 2-2.

Joonis 2-2. Meretuuleparkides kasutatavate elektrituulikute vundamendi tüübid 8

Kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp selgub pärast täpsemate

uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Kuna planeeritaval alal

kõigub meresügavus vahemikus 25-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele

tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone.

Väljavalitud vundamendi tüüpe ja nendega kaasnevaid mõjusid käsitletakse KMH aruande

koosseisus.

• ülekandesüsteem ning objektide (kaablite) asukohad

Saare-Liivi meretuulepargi käitamiseks ja toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku on

vältimatult vajalik rajada veekaabelliinide süsteem ning ühendus põhivõrguga.

TTJA algatas 22.12.2022 otsusega nr 1-7/22-473 hoonestusloa menetluse ja KMH kavandatava

veekaabelliini paigaldamiseks Liivi lahte Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamise

eesmärgil. TTJA 22.12.2022 otsusega algatatud KMH menetlus liideti KeHJS § 11 lõike 7 alusel

TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud Liivi lahte kavandatava Saare-Liivi

meretuulepargi rajamise KMH menetlusega. Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga

ühenduse veekaabelliini rajamiseks menetletava ala asukoht ja võimalikud merekaabli

asukohad on näidatud joonisel 2-1. Meres kulgeva põhivõrguga ühenduse veekaabelliini

paiknemine täpsustakse hoonestusloa menetluse käigus merekaabli asukohtades läbi viidud

uuringute ja KMH tulemusena. Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühenduse

veekaabelliini mõjusid käsitletakse eeldatavalt koos esialgse koormatava alaga KMH

aruandes.

Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale on l isaks ette nähtud rajada vähemalt üks

alajaam. Meretuulepargi sises(t)e alajaama(de) ja veekaabelliinide süsteemi asukohad

täpsustatakse edasise protsessi käigus. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse

vajadusel merepõhja pinnasesse.

Põhialternatiivi ning selle all-alternatiivide lahenduste analüüsimine ja täpsustamine toimub

edasises KMH aruande protsessis (mh kavandataval täiendaval alal läbiviidud uuringute

andmetest tulenevalt) ja tehnilise lahenduse väljatöötamisel koostöös protsessi kaasatud

ametkondade ja vastava valdkonna ekspertidega. KMH protsessi jooksul tekkinud alternatiivseid

8 Miceli F. Offshore wind turbines foundation types; 2012 ( https://www.windfarmbop.com/tag/monopile/)

lahendusi ja/või parima alternatiivse lahenduse kujunemist (sh kavandid tuuleparkide asukohtade

ja parameetrite osas) kirjeldatakse KMH aruandes.

Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamise käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse

alternatiive võrdluses 0-alternatiiviga ehk merealal säilib olemasolev olukord ja meretuuleparki

ei kavandata.

Vesiniktehnoloogia. Käesoleva KMH programmi koostamise hetkeks ei kavanda Utilitas Wind

meretuulepargis konkreetseid (tehnilisi) lahendusi vesiniku temaatikaga tege lemiseks, nt vesiniku

tootmine meretuulepargis ja selle transportimine torustiku kaudu maismaale. Samas arendatakse

kavandatav meretuulepark selliselt, et sellel oleks minimaalsete täiendustega võimalik liituda

vesinikutehnoloogiliste lahendustega. KMH aruandes käsitletakse seega vesiniku temaatikaga

seonduvaid konkreetseid arendusvõimalusi kontseptsioonilisel tasandil (st mitte detailselt

kavandatud tehnilised lahendused).

Vesiniku tootmine Saare-Liivi meretuulepargis toodetud elektrienergiast on võimalik lahendada

erinevatel viisidel, kus detailsemal projekteerimisel selgub, kas vesiniku tootmisüksus on

kulutõhus rajada maismaale meretuulepargi kaablitrassi vahetusse lähedusse või meretuulepargi

territooriumile. Kui KMH protsessi jooksul selguvad lahendused, mis on meretuulepargi osad, siis

kavandatavaid tegevusi merel hinnatakse käesoleva KMH raames.

Esmane analüüs näitab, et vesiniku tootmine maismaal võib osutuda kulutõhusamaks , kui

meretuulepargi territooriumil vesiniku tootmisüksuse ehitamine ning kohapeal toodetud vesini ku

tarne maismaale nt torujuhtme abil. Samas sõltuvad vesiniku tootmiseks kasutatavad

lahendused tehnoloogia arengust ning ka projekti realiseerumise hetkel regioonis välja

arendatud vesiniku taristust ning nõudlusest. Kui meretuulepargi puhul kaalutakse selle

ühendamist vesinikutehasega nt maismaale, siis koostatakse selle kohta eraldiseisev projekt koos

keskkonnamõjude hindamisega.

3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

3.1. Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030

2014. aastal võeti Euroopa Liidus vastu „Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030“9, mille

koostamisel lähtuti põhimõttest, et eesmärgid täidetakse kollektiivselt ning võimalikult

kulutõhusaid meetmeid rakendades.

EL kliima- ja energiapoliitika kolm põhilist eesmärki aastani 2030 on:

• Suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 27%-ni energia lõpptarbimises;

• Suurendada energiatõhusust 27% võrra;

• Vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga.

Kavandatav tegevus on otseses kooskõlas ning panustab kliima- ja energiapoliitika raamistiku

eesmärkide saavutamisesse.

3.2. Euroopa roheline kokkulepe

Euroopa Komisjon võttis 11.12.2019 vastu „Euroopa rohelise kokkuleppe“10.

„Euroopa roheline kokkulepe“ on katusstrateegia, mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja

konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus

ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Eesmärgi saavutamis eks

tehtav peab seejuures hoidma looduskeskkonda ning kaitsma kodanikke keskkonnasaastega

seotud ohtude ja mõjude eest.

„Euroopa rohelise kokkuleppe“ keskmes on kolm peamist puhtale energiale ülemineku

põhimõtet, millega aidatakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja parandada elanike

elukvaliteeti:

1. tagada kindel ja taskukohane ELi energiavarustus;

2. saavutada täielikult integreeritud, omavaheliste ühendustega varustatud ja digiteeritud

ELi energiaturg;

3. seada esikohale energiatõhusus, parandada hoonete energiatõhusust ja arendada välja

suures osas taastuvatel energiaallikatel põhinev energiasektor.

Käesoleva KMH kontekstis on asjakohased eelnevalt nimetatud põhimõtete saavutamiseks seatud

eesmärgid nagu:

9 https://energiatalgud.ee/Energiatalgud.ee%3A_EL-i_kliima-_ja_energiapoliitika_raamistik_aastani_2030

10 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et

• luua omavahel ühendatud energiasüsteemid ja paremini lõ imitud elektrivõrgud, et

toetada taastuvate energiaallikate kasutust;

• edendada uuenduslikke tehnoloogiaid ja nüüdisaegset taristut;

• edendada ELi energiastandardeid ja -tehnoloogiat ülemaailmsel tasandil;

• kasutada kõiki Euroopa avamere tuuleenergia võimalusi.

Kavandatav tegevus aitab otseselt kaasa Euroopa Rohelise Kokkuleppe keskmeks oleva eesmärgi -

puhtale energiale ülemineku saavutamine.

3.3. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030

Euroopa Komisjon võttis 20.05.2020 vastu „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“11,

millega püütakse kaasa aidata sellele, et Euroopa elurikkus saaks 2030. aastaks taastuda, tuues

kasu nii inimestele, kliimale kui kogu meie planeedile.

Käesoleva KMH kontekstis on olulisemad teemad esitatud strateegia ptk-s 2.2. (ELi looduse

taastamise kava: maismaa ja mere ökosüsteemide taastamine):

• 2.2.5. Kõigile kasulikud energiatootmislahendused. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks

ning ELi taastumiseks pärast COVID-19 kriisi ja ELis pikaajalise heaolu saavutamiseks on

äärmiselt vajalik vähendada energiasüsteemi süsinikdioksiidiheidet. Kestlikumalt

hangitud taastuvenergia on väga oluline, et võidelda kliimamuutuste ja elurikkuse

vähenemise vastu. EL seab esikohale lahendused, mis on seotud näiteks ookeanienergia,

avamere tuuleparkide (mis võimaldavad ka kalavarudel taastuda), päikeseparkide (mis

toetavad elurikkust soodustava taimkatte teket) ja kestliku bioenergia kasutusele

võtmisega.

• 2.2.6. Mereökosüsteemide hea keskkonnaseisundi taastamine. Taastatud ja

nõuetekohaselt kaitstud mereökosüsteemid toovad olulisi tervise-, sotsiaal- ja

majandushüvesid rannikukogukondadele ja ELile tervikuna. Vajadus jõulisemate

meetmete järele on seda teravam, et globaalne soojenemine suurendab väga palju mere

ja ranniku ökosüsteemide elurikkuse vähenemist. Mereökosüsteemide hea

keskkonnaseisundi saavutamine, sealhulgas rangelt kaitstud alade loomise kaudu, peab

hõlmama süsinikurikaste ökosüsteemide ning oluliste koelmute ja noorkalade kasvualade

taastamist. Osade tänapäeva merekasutusviisidega seatakse ohtu toiduga kindlustatus,

kalurite elatusvahendid ning kalandus- ja mereannisektor. Mereressursse tuleb kasutada

kestlikult ning ebaseaduslike tavade suhtes tuleb rakendada nulltolerantsi. Seepärast on

tähtis rakendada ELi ühist kalanduspoliitikat, merestrateegia raamdirektiivi ning

linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi täies ulatuses.

Kavandatav tegevus on kooskõlas EL elurikkuse strateegigaga.

11 https://ec.europa.eu/environment/strategy/biodiversity -strategy-2030_et

3.4. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“

Riigikogus 14.09.2005 heaks kiidetud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21” 12 on määratletud

säästva arengu põhimõtted. Eesti eesmärgid aastani 2030 sõnastati kooskõlas globaalsete

(Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalise arengu visioonidega. Muuhulgas mainiti vajadust

kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale.

Kavandatav meretuulepark on riikliku strateegiaga kooskõlas.

3.5. Riiklik strateegia „Eesti 2035“

Riigikogu poolt 12.05.2021. aastal vastu võetud riiklik strateegia „Eesti 2035“13, on riigi pikaajaline

arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu selliselt,

et Eesti oleks kahekümne aasta pärast parim koht elamiseks ja töötamiseks. „Eesti 2 035” on

strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab kooskõlastada riigi pikaajalist strateegilist

planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. Tegemist on strateegiaga,

mis soodustab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd Eesti arengu ühtse juhtimise tagamiseks

ning tugevdab erinevate strateegiliste poliitikadokumentide vahelisi seoseid. Strateegia „Eesti

2035“ viiakse ellu peamiselt valdkondlike arengukavade ja vastavate valdkondade programmide

kaudu. Strateegia „Eesti 2035“ seab viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on väärtuspõhised

eesmärgid ja mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel, mille elluviimisele aitavad

kaasa kõik Eesti strateegilised arengudokumendid:

• Eesti inimesed on targad, aktiivsed ja hoolivad oma tervisest.

• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.

• Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele

vastamiseks on tarvis muudatusi eri valdkondades.

Käesoleva KMH kontekstis on teemakohane:

• Energiajulgeolekut tagades kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek.

Kliimaneutraalsele ja head õhukvaliteeti tagavale energiatootmisele üleminek eeldab

alternatiivide kaalumist ning valikute tegemist . Peame tagama energiajulgeoleku ja

varustuskindluse toimepidevuse nii kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul kui

ka enne seda. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks leiame lahenduse, mis arvestab

nii julgeoleku, keskkonnakaitse kui ka elanike huvidega. Oleme avatud ja toetame uusi

lahendusi, nagu avamere tuuleenergia.

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717

13 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid

• Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning

jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu. Oleme avatud ja toetame uusi tehnoloogiaid,

nagu vesiniku kasutamine. Ka kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab

toetava taristu rajamist. Selleks sünkroniseerime elektrivõrgu Mandri -Euroopa

sagedusalaga, loome vajalikud võrguühendused taastuvenergia tootmisele ning võtame

kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised salvestusvõimalused.

Eelnevast lähtuvalt panustab kavandatav meretuulepark otseselt seatud eesmärkide täitmisesse

tagada jätkusuutlik ja kliimaneutraalne elektritootmine.

3.6. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Vabariigi Valitsus kehtestas 30.08.2012 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030“ 14 . Planeeringu

kohaselt on ühed olulisemad valdkonnad kohalikul taastuval ressursil põhineva

energiatootmisvõimsuse suurendamiseks tuuleenergeetika ja bioenergia. Planeeringu kohaselt

on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi

energiabilansis. Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. „Eesti

2030+“ peamised eesmärgid energeetikavaldkonnas on:

1. Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga.

Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult.

Seejuures märgitakse, et elektritootmine Eestis on seni põhinenud peamiselt

põlevkivienergeetikal, mis ei ole pika aja jooksul konkurentsivõimeline (nt

keskkonnatasude kasvu tõttu). Energiajulgeoleku ja keskkonnaga seotud kaalutlust el ei

ole otstarbekas ühe fossiilse energiaallika sedavõrd suur osakaal riigi energiabilansis,

sest see on seotud varustuskindluse, energiaturu ja keskkonnakaitseriskidega. Seepärast

on vaja suurendada teiste energiaallikate osakaalu ja arendada taristut, et kaubelda

energiavaldkonnas ulatuslikumalt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

2. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere

piirkonna energiavõrkudega.

3. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal

energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine. Seejuures juhitakse

tähelepanu, et „tuleb arvestada võimaluse ja vajadusega rajada uusi maismaa - või

meretuulikuparke, sest Eesti hea tuulepotentsiaal laseb toota märgatava osa

elektrienergiast just tuulikute abil.“

Kavandatav meretuulepark on kooskõlas ülriigilise planeeringu „Eesti 2030+“

energeetikavaldkonna eesmärkidega.

14 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline -planeerimine/uleriigiline-planeering

3.7. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Riigikogus 05.04.2017 heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 15 on

visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse ellu valdkondlike

arengukavade kaudu. Kliimapoliitika põhialustes on eesmärgiks seatud saavutada aastaks 2050

Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Sellise eesmärgi poole liikumine

tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist

ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesti sihiks on vähendada aastaks

2050 kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega.

3.8. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ 16 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis

juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on

katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad

koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.

Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk

on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes

samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest

ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja

õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning

arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega

jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.

Keskkonnastrateegia rakendusplaan „Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007 -2013“ nägi ette

järgmised tegevused kliimamuutuste leevendamiseks ja õhukvaliteedi parandamiseks

tuuleparkide osas: tuuleenergia kasutuselevõtu võimaluse suurendamiseks kompenseerivate

seadmete rajamine ning täiendavate tuuleparkide rajamine Eesti taastuvenergia eesmä rgi

saavutamiseks.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030.

15 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

16 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf

3.9. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Vabariigi Valitsuse poolt võeti 2.03.2017. aastal vastu „Kliimamuutustega kohanemise arengukava

2030“17, mille strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi

valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile

kaheksa võtmevaldkonna lõikes, milleks on planeeringud ja maakasutus, inimtervis ja

päästevõimekus, looduskeskkond, biomajandus, taristu ja ehitised, energeetika ja

energiavarustus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö.

Käesoleva KMH kontekstis asjakohase võtmevaldkonna energeetika ja energiavarustus

alaeesmärgiks on seatud järgmist: kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -

turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene

primaarenergia lõpptarbimise maht. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus

energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige

taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli

mitmekesistamine. Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate

tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Oluline on, et energiamajanduse

arengu pikaajalisel planeerimisel võetaks ressursside olemasolu, tehnoloogiate ja energia

maksumuse ning muude energiasektori arengut mõjutavate aspektide kõrval arvesse ka

muutuvaid kliimatingimusi ja nende mõju energia tootmisele ja elektri toimetamisele tarbijateni.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20 30

eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist .

3.10. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030

19.12.2019 kinnitas valitsus „Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“18 (REKK 2030), mis

koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud 71

meedet. REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele ELi

liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sel lest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik

saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.

REKK 2030 peamised eesmärgid, mis on käesoleva KMH kontekstis olulised, on järgnevad:

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030)

• Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia

lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh

(2018 = 9,5 TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh).

17 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/arengukavad/muud-arengudokumendid

18 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030

• Energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult

madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrge l (sh suurendatakse

kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse

potentsiaali.

Kavandatav tegevus panustab otseselt seatud Eesti riikliku energia- ja kliimakavaeesmärkide

täitmits, toetades taastuvenergeetika osakaalu suurendamist.

3.11. Energiamajanduse arengukava 2030

06.10.2016 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukava 2030“

(ENMAK 2030) 19 koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori

energiakasutuse ja elamumajandusega seonduvad tuleviku tegevused. Lisaks määrab ENMAK

2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb esitada Euroopa Komisjonile:

• Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel.

• Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel.

• Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel.

Üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus,

mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas

panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise

konkurentsivõime kasvu. Arengukava kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga

seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste

tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse

tootmise võimsuste olemasolu baas- ja tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja

mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud.

Elektritootmine toimub avatud elektrituru tingimustes. Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse

lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise

võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turuleaitamiseks.

Kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises moodustab aastal 2030 vähemalt 10%.

Tuuleenergia võib aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Üldise trendina

elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass

põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogia te odavnemisest ning

CO2 kvoodi hinnatõusust. Kõige rohkem elektri tootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad

Eestis täna on biomass ja tuul.

Kavandatav tegevus on kooskõlas ja panustab otseselt Energiamajanduse arengukava eesmärkide

täitmist, toetades taastuvenergeetika osakaalu suurendamist.

19 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf

3.12. Eesti merestrateegia

Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja eestvedamisel on koostatud „Eesti merestrateegia“ 20 ja

„Eesti merestrateegia meetmekava“ Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja

säilitamiseks. Selle esimene etapp sisaldas Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist,

sotsiaal-majanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte

aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Esimene etapp valmis 2012. aasta

septembris.

Merestrateegia teine etapp sisaldas seireprogrammi koostamist. Mereseire eesmärgik s on

koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks, sh merestrateegia

raamdirektiivi alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks või mittesaavutamiseks

ja kehtestatava meetmekava tõhususe hindamiseks. Eesmärgiks on koguda andmeid

merekeskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate inimtegevuste kohta, sh tuuleenergia

kasutamine.

Kolmanda etapina koostati „Eesti merestrateegia meetmekava“, mille valitsus kinnitas 23.03.2017.

Keskkonnaministeerium on algatanud 15.09.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/390 „Eesti

merestrateegia meetmekava 2022-2027“ koostamise ja kõnealuse dokumendi keskkonnamõju

strateegilise hindamise.

Käesoleva KMH kontekstis on oluline välja tuua, et meetmekavas pakuti mh välja meede D11

(Merealune müra ja energia), mille eesmärk oli sõnastatud järgmiselt: energia keskkonda

juhtimine, sealhulgas veealune müra, on tasemel, mis ei kahjusta merekeskkonda. Veealust müra

kui survetegurit on soovitatud hinnata kahe indikaatori abil: (1) Tugevate, madala ja keskmis e

sagedusega lühiajaliste helide jaotus ajas ja ruumis; (2) Pidev madalsageduslik müra. Pakutud

meede on omakorda seotud teiste mõjutatud kriteeriumitega ning seal kavandatud meetmete ja

uuringutega, nt D3 (kalad) puhul on välja toodud prioriteetsete uuringute läbiviimine

„Tuuleparkide tekitatava müra mõju eksperimentaalne hindamine räime

rännetele ja koelmualade funktsioneerimisele“ . Lisaks eelpoolnimetatule tuleb tähelepanu

pöörata käesoleva KMH protsessi jooksul meretuuleparkide poolt potentsiaalselt mõjutatavatele

teistele kriteeriumitele nagu D1, D4 (bioloogiline mitmekesisus ja toiduvõrgustik), D6 ja D7

(merepõhja terviklikkus ja hüdrograafilised muutused), D8 (ohtlikud ained) ning nendega seotud

planeeritavatele meetmetele mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti Merestrateegiaga.

3.13. Eesti mereala planeering

Merekasutust käsitlevaks kõige värskemaks ja kõiki valdkondi koondavaks ruumilise planeerimise

strateegiliseks dokumendiks on Eesti mereala planeering21. Tegemist on üleriigilise planeeringu

20 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna -kaitse/merestrateegia

21 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering

teemaplaneeringuga, mis hõlmab kogu Eesti mereala, välja arvatud juba varem

maakonnaplaneeringutena koostatud merealad Pärnumaal ja Hiiumaa l.

Mereala planeerimise eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas

perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning

edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel

tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti

merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega

kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju.

Planeeringus on muuhulgas määratletud tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad, suunised

ja tingimused. Käesoleva KMH programmi koostamisel ning KMH sisu kui protsessi kavandamisel

on arvesse võetud Eesti mereala planeeringus sätestatud suunised ja tingimusi.

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Looduskeskkond

4.1.1. Geoloogilised tingimused

Liivi lahe esialgse üldise geoloogilise situatsiooni kirjeldamisel saab arvesse võtta

arhiivimaterjalide põhjal koondatud kaarte näiteks EMODnet 22 süsteemis. Uuemaid laiapõhjalisi

geoloogilisi uuringuid Liivi lahes teostatud ei ole.

EMODnet projekti raames teostatud analüüsi ja kasutatud klassifikatsiooni põhjal esineb Eesti

merealal kõige rohkem mudaseid setteid, seda ka mh kavadataval Saare-Liivi meretuulepargi

täiendaval alal23.

22 https://emodnet.ec.europa.eu/en/emodnet-data-layers-catalogue-within-atlas

23 Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, OÜ Al kranel. „Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 2015 -2016“.

Joonis 4-1. Eesti mereala ja naaberalade põhjasubstraat EMODnet pilootprojekti andmetel 24. Klassid: roheline – muda-liivane muda (mud to sandy mud); helekollane – liiv-mudane liiv (sand to muddy sand); pruun – jämedateraline sete (coarse-grained sediment); lilla – segasetted (mixed sediment); tumekollane – moreen (till); punane – kalju (bedrock).

Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal levivad aluspõhja ülemises osas Devoni

kivimid – lõunapool Narva lademe dolomiidid, domeriidid ja aleuroliidid, põhjapool Pärnu

lademe liivakivid. Aluspõhja katavad erinevad Kvaternaari setted, millest levinumad on muda,

moreen, liiv ja veerised, esineb ka viirsavi.

4.1.2. Kliimaatilised tingimused

Temperatuur ja soolsus. Läänemerd iseloomustab väga väike veevahetus maailmamerega, mis

tingib madala soolsuse, mis omakorda väheneb Taani väinadest kaugenedes. Kui maailmamere

keskmine soolsus on 35 promilli, siis Läänemeres on see enamasti alla 10 promilli. Soolsus erineb

ka sügavuseti. Soolasem vesi on sügavamas veekihis, järsem soolsuse muutus toimub enamasti

24 Kaardi on avaldanud TÜ Eesti Mereinstituut (2012) ja seda on kasutatud Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks KSH -s.

50-80 meetri tsoonis ehk halokliinis. Soolasem vesi valgub suurema erikaalu tõttu kõige

sügavamale. Läänemerest välja voolab vähem soolane pindmine vesi. 25

Ava-Läänemeres võib soolsus küündida 10 g/kg-ni, samas kui väiksemate lahtede soppide vesi

on sisuliselt mage. Samas konkreetse merepiirkonna soolsuse ajaline varieeruvus on meil

suhteliselt väike, üldjuhul mitte rohkem kui paar soolsuse ühikut.

Veetemperatuuri väärtused Eesti rannikumeres on tavaliselt suurimad juuli lõpus ja augustis.

Vaiksete ja päikesepaisteliste ilmadega võivad madalad rannikulähedased piirkonnad kiiresti

soojeneda ning kohati võivad veetemperatuurid küündida 25 kraadini, kuid tuule tugevnedes

seguneb rannikuvesi jaheda avamere veega või asendub täielikult avamerelt pärit veega. Sügisel,

kui meri kaotab atmosfäärile soojust, esineb vastupidine olukord: vaiksed ja jahedad ilmad

jahutavad rannikuvee kiiremini maha, kuid teatud aja jooksul kannavad hoovused rannikule taas

soojemat vett. Kõige külmemal kuul jäävad rannikumere veetemperatuurid üldjuhul alla 5

kraadi.26

Tuul. Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomulik sage madalrõhkkondade

ja kõrgrõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu.

Tsüklonaalse tegevuse intensiivsus Läänemere piirkonnas sõltub atmosfääri üldisest

tsirkulatsioonist Atlandi ookeani ja Euraasia mandri kohal, määrates üldjoontes Eesti alal puhuva

tuule kiiruse ja suuna ning aastaajalise muutlikkuse – tugevaimad tuuled ja sagedasemad tormid

on iseloomulikud ajavahemikule oktoobrist jaanuarini, tavapäraselt nõrgema tuulega ja suurema

tuulevaikusega päevade esinemisega on periood maist augustini.

Liivi lahes on valdavad edelatuuled ning avatud keskosas on aasta keskmine tuule kiirus 8–8,5

m/s, puhangud 26–28 m/s.

Pikaajaline keskmine tuuleenergia (energiatihedus, W/m 2) on 150 m kõrgusel Liivi lahe keskosas

keskmiselt 700–780 W/m2 ja Saaremaast läänes avamerel 810–880 W/m2, Hiiumaa juures 800–

840 W/m2, Soome lahes kahaneb energiatihedus lääneosas (750 W/m 2), ida suunas (550 W/m2).27

Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal on head tuuletingimused. Kõige

sagedasemad on edelast puhuvad tuuled, samuti on see suund kõige energiarikkam.

Lainetus ja hoovused. Tuulekliima kujundab ka lainetuste ja hoovuste iseloomu. Sagedamini

esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala

pinnakihis on 10–20 cm/s. Maksimaalsed hoovuse kiirused, mis ületavad 1 m/s, on registreeritud

väinades (nt Suur väin) ja piki rannikut (nt Soome lahes) aeg-ajalt esinevate tugevate

jugahoovuste korral. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5–6 m,

25 Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamisekskeskkonnamõju strateegiline hindamine, 2015 (koostajad: Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, OÜ Alkranel)

26 Vesiviljelus Eesti merealal alusandmed ja uuringud, Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut 2020 (https://pta.agri.ee/media/2129/download)

27 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne, keh testamisele 2021 (https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pd f)

erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Lainekõrgus ulatub Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3 –4

meetrini.28

Jääolud. Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres.

Ekstreemselt pehmetel talvedel (nt 2007/2008) esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes.

Karmidel talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala ning isegi Hiiumaa ja

Saaremaa läänerannikul esineb jääd 30 päeva jooksul.

Liivi lahe avaosa iseloomustavad dünaamilised jääolud (0,02-0,045 m/s) ja lühem jääkatte kestus

(keskmiselt alla 60 päeva). Karmidel talvedel võib kogu laht olla jääga kaetud 3 kuud ja rüsisid

võib esineda kogu Liivi lahe avaosal. Jää triivi poolt kahju tekitamine statsiona arsetele avamere

rajatistele on kõige tõenäolisem Soome lahe lääne- ja keskosas ning Liivi lahe avaosas. Antud

piirkondades võivad kümnete ruutkilomeetrite suurused jääväljad triivida 48 tunni jooksul 30–40

km liikudes kiirusega 0,23 m/s.29

4.1.3. Merevee kvaliteet

Merevee kvaliteet on merevee seisundi hindamiseks kasutatavate indikaatorite väärtuste ja

seisundi hinnangute kogum. Rannikuvee iseloomustamiseks kasutatav koondseisund koosneb

kahest osast: ökoloogiline seisund ja keemiline seisund.

Oluliseks merekeskkonna kvaliteedi näitajaks on läbipaistvus. Valguse kättesaadavus määrab ära

esmase vee fotosünteesi võimalikkuse merekeskkonnas. Üldiselt on vee läbipaistvus suurem

avamerel (Eesti merealal näiteks Ida-Gotlandi basseinis ja Läänemere põhjosas) ning madalam

Liivi lahes ja Soome lahes.

Liivi lahe kolme rannikuveekogumi ökoloogiline seisund 2020 . aastal on hinnatud kesiseks ja

keemiline seisund halvaks (Keskkonaagentuur, 2021). Kesise ökoloogilise seisundi põhjuseks on

toitainete kontsentratsioonid ja fütoplanktoni parameetrid, halva keemilise seiundi põhjuseks on

elavhõbeda kontsentratsioon kalades.

Keskkonnaministeeriumi andmetel ei ole vastavalt viimasele mereala keskkonnaseisundi

hindamisele enamus Eesti merealast saavutanud Hea Keskkonnaseisundi (HKS) taset. Hea

Keskkonnaseisundi tase on saavutatud vaid "Merepõhja elupaikade" ja "Hüdrograafiliste

tingimuste muutmise" kriteeriumite osas30. Eesti riikliku merekeskkonna seire andmed näitavad,

et nii talvised anorgaanilise lämmastiku ja fosforiühendite kontsentratsioonid kui ka suvised

keskmised üldlämmastiku ja -fosfori sisaldused on kaugelt üle soovitud taseme.

28 Vesiviljelus Eesti merealal alusandmed ja uuringud, Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut 2020 (https://pta.agri.ee/media/2129/download)

29 “Jääolude analüüs ja kaartide koostamine“, TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016 (https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force /document_files/mrp_jaaolud_final.pdf)

30 Eesti mereala keskkonnaseisund 2019 (https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna -kaitse/merestrateegia#i- etapp-eesti-merea)

Enne Saare-Liivi meretuulepargi kavandamist ei ole kavandatava tegevuse tuulepargi

koormataval alal (sh Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal) ega selle lähipiirkonnas

varasematel aastatel veekvaliteedi mõõtmisi tehtud.

Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel alal viidi vahemikus 10.06.2022-01.11.22 läbi merevee

kvaliteedi uuring31 kolmes erinevas proovivõtupunktis (UTIL083, UTIL140, UTIL433). Liivi lahe

Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel alal mõõdetud klorofülli a väärtuste (mediaan 3,7 µg l-1)

põhjal on ala keskkonnaseisund kesine, kuid mõnevõrra parem kui samal ajavahemikul riikliku

keskkonnaseire raames mõõdetud Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi vastav näitaja (4,2 µg l -

1). Liivi lahe kirdeosa seirejaamad paiknevad rannikule lähemal. Näiteks jaam K21 asub Pärnu

lahe suudmealal, kus toitaineainete foon on üldiselt kõrgem kui veekogumis keskmiselt. Kõigis

kolmes punktis mõõdetud üldlämmastiku Ntot väärtuse põhjal on ala keskkonnaseisund kesine.

Üldfosfori Ptot väärtuste põhjal on punktide UTIL083 ja UTIL140 keskkonnaseisund kesine, kuid

punktis UTIL433 hea. Secchi ketta abil mõõdetud läbipaistvusväärtuste põhjal on kõigi kolme

punkti seisund kesine.

4.1.4. Elupaigad ja elustik

Merepõhja elupaigad ja elustik32

Merega seotud elupaigatüübid. Euroopa Liidus on looduskaitseliselt olulised elupaigatüübid

ära toodud loodusdirektiivi (92/43/EMÜ direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning

floora kaitsest) I lisas, mis koondab endas elupaigatüüpe maismaalt, merest ja mageveekogudest.

Loodusdirektiivi I lisas on kokku kaheksa merega seotud elupaigatüüpi, millest Eesti merealal

esineb kuus (sulgudes loodusdirektiivi I lisa kood):

• mereveega üleujutatud liivamadalad (1110, edaspidi "liivamadalad“),

• jõgede lehtersuudmed (1130),

• mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140, edaspidi

"laugmadalikud“),

• rannikulõukad (1150),

• laiad madalad abajad ja lahed (1160),

• karid (1170).

Täielikult merepõhja elupaigatüüpideks saab nimetatutest pidada liivamadalaid ja karisid, sest

nende määrang ei ole kuidagi seotud rannajoone kuju või maismaaga. Rannikust kaugel , avamere

tingimustes, on välistatud jõgede lehtersuudmete, laugmadalike, rannikulõugaste ning laiade

madalate abajate ja lahtede esinemine, sest kõik need elupaigatüübid on vahetult seotud

rannajoonega.

31 „Merepõhja uuring, kunstsubstraadi koloniseerimise uuring ja veekvaliteedi uuring Saare -Liivi 5 meretuulepargi alal aruanne; Lisa 3 Liivi lahe UTILITAS tuulepargiala veekvaliteedi uuring“ (töö aruande versioon 1, 16.veebruar 2023; koostanud TÜ Eesti Mereinstituut)

32 Peatüki koostamisel on kasutatud Eesti mereala planeeringu uuringut „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks“, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020

Merepõhja elupaikade kaardistamisega alustati Eestis 2005. aastal ja inventuuridega on 2019.

aasta kevade seisuga kaetud ligikaudu kolmandik (38%) kogu Eesti merealast.

Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal pole varem merepõhja elustiku- ja elupaikade

inventuuri teostatud. Merepõhja elustiku liikide ja elupaikade levikut on modelleeritud üle -

Eestilise modelleerimistöö käigus kahel korral (TÜ Eesti mereinstituut 2018; TÜ Eesti

mereinstituut 2021). Nende mudeluuringute põhjal on kirjeldatud 2 HELCOM HUB tase 5

elupaigatüübi leviku võimalus kavandataval tuulepargialal (joonis 4-2 ja tabel 4-1).

Joonis 4-2. HELCOM HUB tase 5 merepõhja elupaikade modeleeritud levik Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal ja selle lähiümbruses (TÜ Eesti mereinstituut 2021)

Tabel 4-1. HELCOM HUB merepõhja elupaikade (HUB tase 5) leviku ennustus Saare-Liivimeretuuleprgi täiendaval alal 2021 aasta modelleerimistöö põhjal

Kood Nimi

AB.H3L Infauna karpidega mudane sete afootilises vööndis

AB.M4U Ilma makrobentoseta segasubstraat afootilises vööndis

Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal ei ole olemasoleva info põhjal kirjeldatud HELCOM Red

Listi kuuluvaid elupaikasid.

Merepõhja elustik ja taimestik. Eesti merealal moodustab makroskoopilise merepõhja elustiku

taimestik (suurvetikad ja kõrgemad taimed) ning põhjaloomastik. Liigiliselt koosseisult on elustik

üsna mitmekesine, leidub nii merelist päritolu kui mageveelisi liike.

1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 60 suurtaimestiku taksonit

(sh 57 liiki ja taksonid Ulotrix, Pseudolithodermaja Fontinalis määratuna perekonna tasemeni).

Eesti merealal sagedamini esinevateks liikideks on niitjas punavetikas (Vertebrata fucoides), niitjas

rohevetikas (Cladophora glomerata) ja niitjas punavetikas (Ceramium tenuicorne). Eesti merealal

esineb enim hõimkonna pruunvetikas liike/taksoneid. HELCOMi mereala alambasseinide

vahelised erinevused taimestiku liikide/taksonite osas on suhteliselt väikesed, liigirikkaim bassein

on Liivi laht.

Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal puuduvad eelnevad kvaliteetsed andmed

merepõhjataimestiku ja -loomastiku liigilise kooseisu kohta. Üksikud andmed on olemas 20.

sajandi teisest poolest. Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal ei paikne riikliku

merekeskkonnaseire jaamu.

Suurselgrootud. 1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 92

põhjaloomastiku taksonit (sh 73 liiki ja 19 taksonit).

Eesti merealal on sagedamini esinevaks selgrootuks söödav rannakarp (Mytilus trossulus), balti

lamekarp (Limecola balthica) ja substraadile kinnituv tavaline tõruvähk (Amphibalanus

improvisus). Põhjaloomastiku liikide/taksonite arvust 59% kuulub lülijalgsete hõimkonda. Li igiline

mitmekesisus on kõrgeim Liivi lahe alambasseinis ja madalaim Gotlandi idaosa basseinis 33.

Kalastik34

Läänemeri, kaasa arvatud Liivi laht, on väikese ja muutliku soolsusega, mistõttu on nii merelise

kui ka mageveelise päritoluga kalade levik takistatud ning seetõttu on liikide arv väiksem kui

normaalse soolsusega meres. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid arvukad. Oluline osa Eesti

Läänemere kalasaagist püütakse Liivi lahest. Rannakalanduse saagid sellest piirkonnast

moodustavad üle 80 protsendi ja räime traalpüügisaagist püütakse Liivi lahest ligi pool.

Merelist päritolu kalaliike leidub Läänemere Eesti vetes ligikaudu 30 liiki, siirdekal u 10 liiki ja

rannikumeres elab ligi 20 liiki mageveekalu. Kõiki neid liike võib kohata ka Liivi lahes. Liigiti on

kalade eelistused elu- ja kudepaikade suhtes väga erinevad: osad Liivi lahes elavad kalaliigid

vajavad kudemiseks Läänemere sügavaimaid alas id, sõltudes neis valitsevatest hapniku- ja

soolsustingimustest, teised liigid sõltuvad vabast läbipääsust magevees asuvatele koelmutele või

koevad erineval sügavusel rannikualadel, omades erinevaid temperatuuri, soolsuse, substraadi

jm eelistusi.

33„Eesti mereala makrofüütide ja suurselgrootute liiginimekirjade koostamine“, Georg Martin, Tartu Ülikool, Eesti mereinstituut, 2018.

34 Peatüki koostamisel on kasutatud Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruannet, versioon: kehtestamisele 2021 (https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pd f)

Sarnaselt kogu maailmaga ja Läänemeres tervikuna mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt

inimtegevus, mille tulemusena on vähenenud nii liigirikkus kui enamiku kalaliikide arvukus.

Kalapüügi kõrval on teisigi inimtegevusi, mis mõjutavad kalade arvukust Läänemeres: näiteks

rändetõkked Läänemerre suubuvatel jõgedel ning jõgede reostatus. Läänemere sügavamatel

aladel laienevat anoksiat mõjutab eelkõige maakasutusest tulenev toitainete sissevool ning

mereala kasutusest tuleneva reostuskoormuse osakaal on siiani väike.

Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja

meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide

koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad liigid. Liivi

lahe sügavamad piirkonnad kaladele kudemiseks ei sobi, kuna neis puuduvad merekaladele

(tursk, Euroopa lest, kilu) kudemiseks sobivad tingimused: vajalik soolsuse -ja hapnikurežiim.

Mitmete kalaliikide puhul on HELCOM PanBalticScope projekti 35 raames koondatud info, kuhu on

panustanud Läänemere äärsete riikide teadlased olemasolevate andmete põhjal ning

kaardistanud olulisemate kalaliikide tähtsamad elu- ja koelmualad kasutades mudeleid36, mis

arvestavad erinevate kalaliikide liigispetsiifilisi kriteeriume, nagu soolsus, sügavus, avatus

lainetusele, footilise tsooni ulatus, vee läbipaistvus jt (vt joonised 4-3 ja 4-4). Tegemist on

modelleeritud kaardikihtidega, mis indikeerivad potentsiaalseid kudelasid , tuginedes senistele

uuringutele ja teadmistele, et nendes kohtades on olemas looduslikud eeldused kudemiseks.

Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale eeldatavaid kalade olulisi kudealasid ei jää.

35 https://helcom.fi/helcom-publishes-maps-on-fish-habitats/

36 Mudelite alusel koostatud kaardid on valideeritud vastavate liikide ja riik ide ekspertide poolt.

Joonis 4-3. Räime võimalikud kudemisealad (allikas: Pan Baltic Scope)

Joonis 4-4. Läänemere lesta võimalikud kudemisealad (allikas: Pan Baltic Scope)

Saare-Liivi esialgsel alae läbi viidud kalastiku ja kudealade inventuuri esimesel 2022 a.

uuringuaastal olulisi kudealasid ega võtmetähtsusega kalade elupaiku ei leitud. Sügisräime

uuringud näitasid, et Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel alal leidub kudeajal sügisräime ja

sügisräime vastseid, aga tunduvalt väiksemas mahus kui juba teadaolevatel kudealadel, mis

jäävad esialgsest alast väljaspool asuvatele Kihnu madalikele.37

Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale eeldatavaid kalade olulisi kudealasid ei jää.

Mereimetajad

Liivi laht on poolsuletud mereala, mida asustavad kaks hülgeliiki- hallhüljes (Halichoerus grypus)

ja viigerhüljes (Pusa hispida). Lahe geograafiast tingituna on peamised hüljeste puhkealad

Kolka(Läti) - Kihnu joonest põhjapool, kuid mõlemad hülgeliigid on arvukalt levinud kogu lahes.

Kihnu madalate/Sangelaiu piirkonnas on lahe kirdeosa ainus hüljeste püsivalt asustatud puhkela

(lesila). Seal on nii viiger- kui ka hallhülgeid.

Telemeetriauuringutega on tuvastatud lahe lõunaosa kasutus viigerhülge poolt olulise

toitumisalana.

Joonis 4-5. Viigerhüljeste toitumisalad Lääne-Eestis. Telemeetriliste uuringute andmetel toitumiskäitumise intensiivsus 5x5 km võrgustikus38.

37 „Meretuulepargi kalastiku-uuringute programm Liivi lahes; Vahearuanne“ (koostanud TÜ Eesti Mereinstituut)

38 „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019

Mõlemad hülgeliigid on jääl sigijad. Viigerhülge jaoks on merejää ainuvõimalikuks poegimisalaks,

hallhüljeste puhul on see eelistatud platvorm. Liivi lahe jääl, kui see moodustub, sigib

telemeetriauuringute andmetel suur enamus Väinamere viigerhüljeste asurkonnast ja isendeid

isegi Botnia lahest. Oluliseks talviseks elualaks on Pärnu laht, kuna seal tekib jääkate ka

keskmiselt soojematel talvedel ning kevadjääl on viigreid arvukalt. Jäätalvedel on hülgepoegade

vaatlused Pärnu sadamat teenindavatelt jäälõhkujatelt sagedased.

Joonis 4-6. Viigerhülge talvitus- ja sigimisalad. Telemeetriliste uuringute andmetel talvitus - ja sigimisalad 5x5 km võrgustikus39.

Jäävabal perioodil on loomade peamised puhkealad Väinameres ning Väikese ja Suure väina

lõunapoolsetel suudmetel ning Kihnu laidudel. Nende alade vahel esinevad regulaarsed ränded

ning seda eelkõige Suurest väinast lõuna suunas, kus on välja kujunenud olulise tähtsusega

rändekoridor.

39 „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019

Joonis 4-7. Viigerhülge rändealad. Telemeetriliste uuringute andmetel rändealad 5x5 km võrgustikus40.

Hallhülge osas merekasutuse andmed suures osas puuduvad, kuid Liivi lahe põhjaosas asub Eesti

suurim hallhüljeste lesila, kus on kevadise seire tulemusena loendatud kuni 3500 hallhüljest, mis

on üle 60% kogu Eesti rannikumere loendatavast hallhüljeste kevadisest asurkonnast. Kui palju

on täpselt suvel lahes hallhülgeid, ei ole teada. Piiratud mahus tehtud telemeetriauuring osutas,

et üks kahest lahes märgistatud hallhülgest kasutas kahte selgelt piiritletavat toitumisala , millest

üks oli Kihnu madal.

Läänemere hallhülge populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud , hinnates

seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi. Viigerhülge puhul hea

keskkonnaseisund saavutatud ei ole41.

Linnustik

Eesti rannikumere tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige sellest, et asutakse ühel regiooni

olulisemal rändeteel, mida nimetatakase Ida-Atlandi rändeteeks. Seda kasutavad enamus arktilisi

veelinnuliike teel Euraasia arktilistelt pesitsusaladelt talvitusaladele, mis võivad ulatuda kuni

40 „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019

41„Eesti mereala keskkonnaseisund 2018“(https://envir.ee/keskkonnakasu tus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#i- etapp-eesti-merea)

Lõuna-Aafrikani (nt randtiiru puhul). On teada, et Eesti meremadalikud on veelindudele

sobivateks rändepeatuskohtadeks, kus täiendatakse rasvavarusid edasiseks rändeks. Paljud

arktilised veelinnud kasutavad Eesti rannikumerd ka talvitumisaladena. Osad alad Eesti

rannikumerel on osutunud tähtsateks veelindude sulgimisaladeks (nt hahk ja vaerad). Lisaks

pesitseb rannikul ja meresaartel hulk linnuliike, kelle elukeskkonnaks on rannik ja rannikumeri.

Läbirände kaudu on merealaga seotud lisaks veelindudele ka paljud maismaalinnud.

Eesti mereala planeeringu koostamise raames teostati kaks põhjalikku ülevaadet merega seotud

linnustiku ja võimalike mõjude kohta, mis võivad kaasneda erinevate merekasutusviisidega 42.

Alljärgneval joonisel on esitatud Eesti mereala planeeringus kogutud info alusel näitena kõigi

rändlindude skemaatilised rändeteed, vee- ja maismaalindude nn „pudelikaelad“ ja sensitiivsed

alad.

Joonis 4-8. Linnustiku osas sensitiivsed alad

Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala lõunapoolsesse ossa (mis TTJA 09.03.2023 otsusega

hoonestusloa menetluse koormatavast alast välja jäi) jääb Eesti maismaalindude jaoks üks

olulisemaid rändetrajektoore Munalaid-Kihnu-Ruhnu-Kolka suunal.

42 „Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele“ Eesti Ornit oloogiaühing 2016 ning „Lindude peatumisalade analüüs“ Eesti Ornitoloogiaühing 2019.

Saare-Liivi meretuulepargi uuringualal (mis katab nii meretuulepargi esialgse ala kui ka osaliselt

meretuulepargi täiendava ala) 2022. aastal läbiviidud lennuloendused (joonis 4-9) näitasid, et

linnurikkaim periood on kevadrändeaegne periood, kui alal on valdavaks lii giks tõmmuvaeras.

Seevastu sulgimisaegsel perioodil on ülekaalus mustvaeras. Sügis- ja talveperioodil tehtud

lennuloendused olid uuringu alal linnuvaesed. Suur lindude arvukus oli kavandatava Saare-Liivi

meretuulepargi aladest väljaspool põhjas ning Kihnu laidude ümbruses43.

Joonis 4-9. 2022 a. lennuloenduse uurimisala piirid Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ja täiendava ala ümbruses (EOÜ, 2023)

Utilitas Windi Saare-Liivi meretuulepargi KMH raames teostatud esimese aasta linnustiku uuringu

põhjal võib öelda, et olulisemad vaeraste peatumisalad jäävad meretuulepargi esialgse ala

lõunaosasse ning vähemal määral ka põhja piirile. Uuringuala asukohapõhised uuringud

kinnitasid, et Saare-Liivi meretuulepargi esialgse koormatava ala lõunapoolne osa on

meretuulepargi rajamiseks ebasobiv (nii lindude rändekoridori kui lisaks ka peatumisalade tõttu) .

Nimetatud ala on edasistest uuringutest ja arendustegevusest välja jäetud ning koormatavat ala

on TTJA 09.03.2023 otsusega nihutatud (vt eespool) . Nihutamine lääne poole ehk Liivi lahe

keskosa suunas on linnustiku osas sobivaim alternatiiv, võrreldes algse ala paigutusega (mida on

43 „Linnustiku uuring Saare-Liivi 5 tuulepargi merealal; Vahearuanne“ (koostanud Eesti Oritoloogiaühing)

kinnitatud 13.02.2023 eksperthinnangus „Saare-Liivi meretuulepargi 2022. aastal läbiviidud

elustiku uuringute kokkuvõte“) .

Nahkhiired

Eestis esineb tõestatult 14 liiki nahkhiiri, neist 7 liiki ka talvitumas ehk neid peetakse paikseteks

liikideks. Eesti avamerel on seniste uuringutega tõestatud järgmised liigid: põhja-nahkhiir, pargi-

nahkhiir, suurvidevlane (Lutsar, 2016; Lutsar, 2019).

Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala lähedal on potentsiaalne nahkhiirte

rändetee mandri-Eesti ja Läti vahel (joonis 4-10).

Joonis 4-10. Tundlikud alad nahkhiirtele 44

Praeguste teadaolevate andmete kohaselt võib Kihnu saar olla rändavatele nahkhiirtele

peatuspaigaks. Samuti on teada, et ränne võib kulgeda üle mere. 2022. aasta sügisrändeperioodil

kohati Kihnu saarel rändsetest nahkhiireliikidest suurvidevlast (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiirt

(Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiirt (Pipistrellus pipistrellus) ja hõbe-nahkhiirt (Vespertilio

murinus). Kas liigid asustavad saart ka suveperioodil, praegu teada ei ole. Merel on siiani nahkhi iri

registreeritud sügisrände perioodil. 2020. aasta sügisel tehti Kihnu madala lõunapoi juures

44 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu. OÜ Hen drikson & Ko, versioon 03.07.2020

kindlaks pargi-nahkhiire esinemine ning 2022. aastal läbi viidud Saare-Liivi meretuulepargi

uuringu käigus tuvastati pargi-nahkhiirte lendamine Kihnust läänes.45

Nahkhiirte rände puhul on oluline märkida, et mere kohal lennates on nahkhiirte lennukõrguseks

tavaliselt kuni 10 m merepinnast, kuid merel olevate objektide (mastid, tuulikud jm) juures

tõusevad nahkhiired palju kõrgemale, lennates näiteks ka tuulikute labade ümber. Nahkhiired,

eriti rändliigid, võivad koonduda teatud kohtades ranniku lähedal, kus nad ootavad mere

ületamiseks sobiva ilma saabumist. Ränded on võimalikud vaid suhteliselt tuulevaikse ilma ja

soodsa tuulesuuna korral. Nahkhiirte uuringu46 alusel lendasid nahkhiired mere kohal, kui tuule

kiirus oli 0,3–7,7 m/s (2020. a uuringu alusel 0,4...7,1 m/s). Samas tuvastati uuringu alusel mere

kohal nahkhiiri enamasti tuulekiirusel alla 5–6 m/s.

4.1.5. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad

Kaitstavad loodusobjektid

Vastavalt looduskaitseseadusele (LKS § 4) on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad,

hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal otseselt ega käsitletavas mõjualas

kaitstavaid loodusobjekte ei leidu (joonis 4-11).

Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala mõjualas on registreeritud erinevate liikide leiukohti (nt

hallhülge (LK III), viigerhülge(LK II), väikeluik (LK II) linnuliigid jne).

45 „Ülevaade Saare-Liivi meretuulepargi nahkhiirte uuringu töödest 2022. aastal“ (koostanud Elustik OÜ)

46 „Nahkhiirte uuring merel Saaremaa ümbruses 2018. aasta juulist oktoobrini“ Eestimaa Looduse Fond, 2019

Joonis 4-11. Ülevaade kaitstavatest loodusobjektidest seoses kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava alaga (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2022)

Natura 2000 alasid on täpsemalt käsitletud KMH programmi peatükis 6 Natura eelhindamine.

4.2. Kultuuriline keskkond

4.2.1. Veealune kultuuripärand

Eesti merealal leidub vrakke, mis on arvele võetud kultuurimälestisena, aga ka selliseid vrakke,

millel ei ole kultuurimälestise staatust. Samas on kõigil nendel objektidel oluline osa meie

merekultuuripärandis.

Transpordiameti hüdrograafilise andmekogu andmetel ei jää Saare-Liivi meretuulepargi

täiendava ala piiridesse vrakke, kuid alal on kaks veealust takistust (vt joonis 4-12).

Joonis 4-12. Tuvastatud vrakid ja takistused Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala piirkonnas47

4.3. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond

4.3.1. Asustus

Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava alaga seotud tegevus jääb tervikuna merealale

ning lähimad asustatud maismaa-alad on 19,4 km kaugusel asuv Ruhnu saar ning 22,8 km

kaugusele jääv Kihnu saar.

4.3.2. Maakasutus

Mereala kasutatakse väga mitmeti – puhkeotstarbeliselt ja turismiga tegelemiseks, kalanduseks,

transpordiks. Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale veeliiklusalasid ei jää.

47 Aluskaart Transpordiameti (endine Veeteede Ameti) hüdrograafiline andmekogu

Joonis 4-13. Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale veeliiklusalasid ei jää

4.3.3. Kalandus

Kalapüük, mis on läbi aegade olnud rannaäärsete elanike oluliseks elatusallikaks, toimub kogu

Eesti merealal, välja arvatud kalapüügipiirangutega aladel. Kalapüük Läänemerest jaguneb traal-

ja rannapüügiks. Rannapüük merel toimub üldjuhul 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m

samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega

kalasadamad ja lossimiskohad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määrusele nr 65

Kalapüügieeskirja kohaselt tohib traalpüük toimuda vaid neil merealadel, mis on sügavamad kui

20 meetrit.

Eesti mereala planeeringu raames loodud mereplaneeringu portaalis (http://mereala. -

hendrikson.ee/) on esitatud informatsioon mh ranna- ja traalpüügialade ning nende intensiivsuse

kohta.

Joonis 4-15. Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala paiknemine ja rannapüügi intensiivsus aastatel 2011-2020

Joonis 4-16. Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala paiknemine ja traalpüügi intensiivsus aastatel 2014-2017

Joonis 4-17. Traalpüügi intensiisus Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal 2020. aastal

Saare-Liivi meretuulepargi täiendav ala kattub osaliselt väljakujunenud traalpüügi aktiivselt

kasutatavate aladega, seega tehakse tuulepargi kavandamisel koostööd kalurite huvisid

esindavate ühendustega (vt tabel 9-1). Saare-Liivi meretuulepargi täiendavast alast jääb välja

Eesti mereala planeeringu järgne tuuleenergeetika reservala ehk tuuleenergeetika ala osa, mis

ühtib ajalooliselt intensiivsema traalpüügialaga.

5. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline

keskkonnamõju

5.1. Hindamismetoodika

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspertrühm kehtivast keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ja selle rakendusaktidest

ning järgib keskkonnamõju hindamise head tava 48 . KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid

keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid.

Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: KMH programmi koostamine ning KMH

läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on

esitatud ptk-s 7.

Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ja täiendava ala keskkonnamõju hinnatakse sama KMH

menetluse käigus (millega on liidetud ka põhivõrguga ühenduse veekaabelliini KMH).

Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale koostatakse käesolev (täiendav) KMH programm.

Tegemist on kavandamise etapiga ehk kavaga, kus tuuakse välja, kuidas planeeritakse läbi viia

keskkonnamõju hindamine, sh kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala, tuuakse välja eeldatavad

olulised mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooniplaan erinevate mõjude

hindamise protsessi osapooltega.

Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande

koostamisel arvestatakse KeHJS nõuetega ja KMH algatamise otsusega . Saare-Liivi

meretuulepargi täiendavale alale koostatakse vajadusel täiendav KMH aruanne (koos seonduvate

täiendavate menetlustoimingutega).

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasnevat eeldatavalt olulist keskkonnamõju, analüüsida selle mõju vältimise ja/või leevendamise

võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi (sh ala suurus, maht, tehnoloogilised

aspektid) valikuks. Käsitletavaid alternatiive kirjeldatakse KMH aruandes. Keskkonnamõju on

kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale

Alljärgnevas tabelis 5-1 on esitatud Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala ja sellega seotud

taristu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid, mõjuallikad, eeldatavalt kaasnevad

olulised mõjud (vajadusel täpsustakse mõjualade suurused) ning nende mõjude

prognoosmeetodid, sh mõjude hindamiseks vajalike uuringute/eksperthinnangute koostamise

vajadus ja nende metoodikad. Eeldatavat keskkonnamõju hinnatakse meretuulepargi ehitamise

ja kasutamisega seonduvalt ning ühtlasi vaadatakse tuulikute eemaldamise mõju põhimõttelise

hinnanguna, nii palju kui praegune info seda võimaldab.

48 Keskkonnamõju hindaja hea tava. Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing ( www.iaea.eu). Lisa 1.

Mõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad

kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala osa tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline

teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni

keskkonnaelementides. Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse

alale ka ümbritseval alal- sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises

ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks.

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset (võrdlevat)

analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate

keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui keskkonnaelem entide

lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse subjektiivset kogemuslikku (KMH

eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) ja ka objektiivset hinnangut (uuringute,

jms tulemused).

KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) prognoositavate

keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises

optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasutatakse

andmeallikatena muuhulgas Maa-ameti kaardirakendust ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaregister, Keskkonnaagentuur) andmeid, eriala- ja teaduskirjandust, varasemalt

kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning

muud saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste

adekvaatsuse. Konsulteeritakse erinevate asjakohaste asutuste, organisatsioonide ja isikutega.

Hoonestusloa ja KMH protsessi raames teostatakse täiendavaid uuringuid ja modelleerimisi ning

koostatakse ekspertarvamusi, mis on kirjeldatud tabelis 5-1. Uuringute/eksperthinnangute

teostamine ja tõstatunud teemade käsitlus võib toimuda ka muude projektide või tegevuste

raames (näiteks ühendamine teiste arendusprojektidega, riikliku uuringu ja seirega jms) ning

KMH integreeritud osana (st mitte eraldiseisva uuringuna). Erinevate uuringute teostamisel

toimub teadlaste ja uurimisrühmade vaheline koostöö interdistsiplinaarse lisandväärtuse

loomiseks ja kvaliteetseimate uurimistulemuste saavutamiseks.

Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala KMH aruande koostamise raames viiakse läbi Natura

hindamine ning käesolevas KMHs tuginetakse hindamise läbiviimisel peamiselt juhendile

"Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 49.

Täpsemalt on Natura hindamise protsessi ja kasutatavat metoodikat kirjeldatud ptk-s 6.

Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud

soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid

võib kavandatav tegevus mõjutada. Huvitatutel on võimalik osaleda vähemalt keskkonnamõju

hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus.

Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui

keskkonnamõju hindaja poole.

49 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf

5.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja teostatavad uuringud

Iga mõjuvaldkonna ja kõikide keskkonnaelementide (mida kavandatav tegevus võib mõjutada

mõjuallikate kaudu) mõjude prognoosimiseks kasutatavad meetodid on kirjeldatud tabelis 5-1.

TTJA 09.03.2023 otsusega nr nr 1-7/23-063 muudetud TTJA 23.12.2021 otsuses nr 1-7/21-521 on

ette nähtud mitmed uuringuid ja/või eksperthinnanguid. Käesolevas Saare-Liivi meretuulepargi

täiendava ala KMH programmis on eespoolnimetatud otsuses ette nähtud uuringuid arvesse

võetud, täiendatud ning täpsustatud uuringute ning eksperthinnangute metoodikat ja mahtu nii

suures ulatuses kui see on praeguseks KMH programmi koostamise ajahetkeks teada.

Tabel 5-1. Kavandatava tegevuse (Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala (osa) meretuulepark) eeldatavad olulised mõjud, nende prognoos- ja hindamismeetodid ning teostatavad uuringud

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

1 Mõju looduskeskkonnale

1.1

Mõju

hüdrodünaamikale

(sh hoovused) ja

lainetusele,

jäätumisega seotud

riskid

Tuulepargi rajamise mõju

hüdrodünaamikale seisneb tuule- ja

lainerežiimi muutumises. Mõju võib

avalduda ka hoovustele ja

vertikaalsele segunemisele. Tegemist

on eeldatavalt väheolulise mõjuga.

Jääga seotud riskid võivad avalduda

nii tuulepargi ehitamise kui

kasutamise faasis. Mõjude

leevendamiseks tuleb vundamendi

tüübi valikul ja projekteerimisel

arvestada jäätingimustega.

Mõjud on seotud Saare-Liivi

meretuulepargi täiendava ala ja selle

lähiümbrusega.

Hüdrodünaamika mõju osas teostatakse

teoreetiline modelleerimine. Töö teostaja

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), vastutav

isik Taavi Liblik.

Jääriskide osas antakse eksperthinnang,

tuginedes varasematele alusandmetele ja

läbi viidud uuringutele nagu Eesti mereala

planeeringu raames läbi viidud jääolude

uuring. Lisaks teiste riikide varasem

kogemus, uuringud ja teaduskirjandus.

1.2

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

heljumi levikule

Meretuulepargi mõju merevee

kvaliteedile võib avalduda eeskätt

ehitamise aegselt tuulikute

vundamentide ja merekaablite

paigaldamise käigus meresetete

veesambasse paisatava heljumi

kaudu. Heljumi hulk sõltub eeskätt

merepõhja looduslikust olekust

(ehitusgeoloogilised tingimused)

ning seejärel vundamentide arvust,

suurusest, tüübist ja

paigaldustehnoloogiast ning

Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel alal

viidi 2022. aastal läbi merevee kvaliteedi

uuring kolmes uuringupunktis. Tulemused

näitasid, et Saare-Liivi meretuulepargi

esialgse ala jaamadest kogutud

veekvaliteedi andmed langesid väga hästi

kokku riikliku seire jaamadest saadud

andmetega. Veekvaliteedi uuringuid

täiendaval meretuulepargi alal seega läbi

ei viida, kuna merepiirkonna

iseloomustamiseks on andmed olemas

ning hinnangute andmisel tuginetakse

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

merekaablite pikkusest ja

paigaldustehnoloogiast. Mõju

merevee kvaliteedile ja

mereorganismidele võib avalduda

ühtlasi merekeskkonna

taasreostamisel, st toitainete ja

ohtlike ainete vabastamisega

veesambasse, kui neid settes olulisel

määral leidub.

Meretuulepargi opereerimise aegselt

on pigem teoreetiliseks mõjuks

merekaablite soojenemisest tulenev

mõju merepõhja setetele ja seeläbi

vee temperatuurile. Kaablid maetakse

merepõhja ja kaablitest eralduv

soojushulk on ka lokaalsel tasandil

eeldatavasti ebaoluline.

Merevee kvaliteeti võidakse mõjutada

ka võimaliku avariiolukorra

esinemisel, mis võib kaasa tuua

õlireostuse esinemise riski.

Õlireostuse tekke oht on nii

tuulepargi ehitamise kui ka

kasutamise faasis. Õlireostuse tekke

vältimiseks tuleb ehitustööde ja

hooldustööde käigus järgida

ohutusreegleid.

Mõjud on seotud Saare-Liivi

meretuulepargi täiendava ala ning

selle lähiümbrusega.

olevasolevatele uuringute ja riikliku

seirejamaade andmetele.

Hinnangu andmise aluseks koostatakse

vee kvaliteedi, veesamba füüsikaliste

(temperatuur, soolsus, stratifikatsioon,

hoovused) ja biogeokeemiliste (toitained,

klorofüll a, hapnik) parameetrite

numbriline modelleerimine. Töö teostaja

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), vastutav

isik Taavi Liblik.

Teostatakse ehitusaegse heljumi leviku (ja

võimaliku õlireostuse, vt ka p 5.3)

modelleerimine (modelleeritakse

tuulepargi rajamise ning selle sisekaablite

paigaldamisega seotud heljumi teket ning

levikut ümbritseval merealal). Töö teostaja

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), vastutav

isik Taavi Liblik.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning KMH menetluse

käigus teostatavate uuringute põhjal.

1.3

Mõju merepõhja

elupaikadele ja

elustikule

Meretuulepargi mõju merepõhja

elupaikadele võib avalduda eeskätt

tuulikute vundamentide ja

merekaablite näol. Ehitusfaasis

hävivad tuulikute vahetusse

lähedusse jäävad kooslused ja

elupaigad. Ehitustegevus mõjutab

merepõhja kooslusi eelkõige läbi

lahtise sette leviku ja vee

läbipaistvuse muutuste. Mõju

vähendava ja leevendava meetmena

tuleb tuulikute vundamendid

paigaldada võimalusel kohtadesse,

kus ei esine (väärtuslikku) merepõhja

Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal

viiakse läbi merepõhja elustiku ja

elupaikade uuring (uuringu läbiviija: TÜ

Eesti Mereinstituut, vastutav isik: Georg

Martin), mille eesmärk on kaardistada

meretuulepargi täiendavale alale jäävate

merepõhja elustiku (põhjataimestik ja -

loomastik) liikide ja koosluste levik ning

alale jäävate merepõhja elupaikade ja

biotoopide levik (Loodusdirektiivi lisa I

elupaigatüübid, MSRD laiad

elupaigatüübid, HELCOM HUB biotoobid,

HELCOM Red List biotoobid). Uuringu

eesmärk on koguda in situ informatsiooni

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

elustikku ja elupaiku või see on

vähene.

Tuuliku vundament paigutatakse

merepõhja ja konkreetselt

vundamendi (ja vajadusel selle

kaitseks paigutatava materjali) alal

muudetakse senine looduslik

merepõhi antropogeenseks. Mõju

olulisus ja suurus sõltub eeskätt

vundamentide arvust, mõõtmetest ja

tüübist (samasuguse tuuliku

gravitatsiooniline vundament on

palju suurema merepõhja pindalaga

kui vaivundament) ning merepõhja

looduslikust olekust (merepõhja

tüüp).

Merekaablite paigaldamisel on

käesoleval ajal pehmete

põhjasubstraatide puhul

sagedasemaseks meetodiks kaabli

matmine põhjasetetesse kasutades

selleks spetsiaalset tehnikat, mis aitab

vältida võimalikke kahjustusi

(majanduslikku mõju) ning millega

leevendatakse ühtlasi ka

keskkonnamõjude avaldumist

(elektromagnetkiirguse ja võimaliku

soojusenergia ülekande vähenemine

kaabli ümbruses).

Tuulepargi rajamisel on tegemist

kunstsubstraadi paigutamisega

merekeskkonda kogu veesamba

ulatuses, mis loob võimaluse

erinevate sessiilsete liikide koosluste

tekkeks. Vaba kunstsubstraadi

koloniseerimine sõltub väga

paljudest erinevatest kohalikest

keskkonnateguritest ja teiste

merealade kogemuse otsene

ülevõtmine konkreetse tuulepargi

mõju hindamiseks ei ole võimalik.

Tuulepargi rajamise ja opereerimise

keskkonnamõju hindamiseks on

vajalik teada nii „rifiefekti“ kohalikest

iseärasustest kui ka hinnata

projektialal merepõhja elustiku liikide ja

koosluste ning elupaikade leviku kohta

ning kasutada seda informatsiooni liikide,

elupaikade ja biotoopide leviku

kirjeldamisel (modelleerimisel)

kavandataval alal. Uuringu tulemuste

põhjal on võimalik hinnata

tuulikuvundamentide täpsema

tehnoloogia ja asukohavaliku mõju

merepõhja kooslustele ning vajadusel

pakkuda välja meetmed minimeerimaks

võimalikku negatiivset mõju.

Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal

teostatakse merepõhja alusmõõtmised

akustilise kaugseire abil (näiteks

lehviksonariga), kus kogutakse nii

sügavusandmeid kui tagasihajumise

andmeid, kombineerides neid

semikvantitatiivsete (katvushinnangud

videosüsteemide või sukeldumise abil) ja

kvantitatiivsete (biomassi hinnangud)

punktvaatlustega.

Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel alal

viiakse läbi kunstsubstraadi

koloniseerimise uuring/katsed (uuringu

läbiviija: TÜ Eesti Mereinstituut, vastutav

isik: Georg Martin) selgitamaks tuulepargi

rajamisel tuulikuvundamentide näol

tekkiva kunstsubstraadi koloniseerimisega

seotud mõju ümbritsevale keskkonnale.

Katse/uuringu eksperimenti ei laiendata

Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale

alale ning hinnangute andmisel

tuginetakse juba töös olevatele

uuringuandmetele, kuivõrd tegemist on

sama veekogu ja eeldatavalt sarnaste

keskkonnatingimustega ei ole katse

kordamine vajalik. Välieksperiment viiakse

läbi meretuulepargi esialgsel uuringualal

jaamas sügavusega 25-30 m. Katsetatavad

substraadid – betoon ja metall (teras).

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning KMH menetluse

käigus teostatavate uuringute põhjal.

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

tuuleparki kui võõrliikide

levikusoodustaja tähtsust.

Mõjuala on piiritletav eeskätt

konkreetse Saare-Liivi meretuulepargi

täiendava alaga ning pargi sisese

kaablikoridoride asukohtadega.

1.4

Merepõhi,

merepõhja setted.

Tuulepargi mõju võib avalduda

tormilainete režiimile ja setete

dünaamikale läbi merepõhja

struktuuri muutuste. Eeldatavalt ei ole

tegemist olulise mõjuga, kuna

tuuleparkide rajamiseks tehtava

ehitustöö käigus ei muudeta merealal

põhjareljeefi iseloomu (reljeefi

madaldamine/tõstmine), siis pole

oodata ka olulisi muutusi

hüdrodünaamilises režiimis, mis võiks

mõjutada lainetuse iseloomu

rannalähedases piirkonnas.

Batümeetrilised andmed (merepõhja

sügavusandmed) kavandatava

meretuulepargi ja võimalike

kaabelliinide alal on olemas ning

need on piisavad tavapäraseks

navigatsiooniks ning ka paljude KMH

raames teostatavate keskkonnaalaste

hinnangute andmiseks (kalastik,

hülged, linnustik, vee liikumise ja

setete dünaamika jt). Olemasolevast

informatsioonist täpsemad

batümeetrilised andmed on vajalikud

meretuulepargi täpse tehnilise

lahenduse (projekteerimine ja lõplik

tehnoloogia valik) jaoks ehk KMH

järgses etapis.

Ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja

kaablite merepõhja süvendamise

käigus toimub setete

ümberpaigutamine ja resuspensioon.

Selle mõju avaldub piiratud alal ning

lühiajaliselt. Merepõhja orienteeruvad

Saare-Liivimeretuulepargi täiendaval alal

teostatakse merepõhja mõõdistused

erinevate seadmetega (nt sonarid jms),

mille käigus kogutakse senisest täpsemad

batümeetrilised ja geofüüsikalised

andmed. Lisaks viiakse läbi

ehitusgeoloogilised uuringud kui

olemasolev info ei ole piisav, et teha

järeldusi ehitusliku lahenduse ja

kasutatava tehnoloogia kohta (nt

vundamendi tüüp) ning anda

informatsiooni võimalike avalduda võivate

keskkonnamõjude osas.

Detailse merepõhja ehitusgeoloogilise

uuringu teostamine on vajalik alles täpse

tehnilise lahenduse (projekteerimine ja

lõplik tehnoloogia valik) väljatöötamise

etapis. Sellise detailsusega

ehitusgeoloogiline uuring (mis sisaldab

mh merepõhja proovipuurimisi jms)

teostatakse reeglina väljaspool KMH

mahtu ning pärast KMH ja hoonestusloa

protsessi.

Saare-Liivi meretuulepargi täiendavalt

alalt kogutakse mh setteproovid ning

settest määratakse ohtlike ainete sisaldus

ja lõimis.

KMH aruandes hinnatakse erinevate

vundamendi tüüpidega kaasnevat mõju

ning vajadusel töötatakse välja

keskkonnameetmed (sh seire).

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate uuringute,

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

süvendamise (sh kaadamise või

tahkete ainete paigutamise) mahud

sõltuvad nii tuulikute ja nende

vundamentide arvust, mõõtmetest ja

tüübist kui ka merekaablite pikkusest,

asukohast ja paigaldamiseks valitud

tehnoloogiast.Mõjud on seotud

Saare-Liivi meretuulepargi täiendava

ala ja selle lähiümbrusega.

Tuulepargi rajamine ca 20 km

kaugusele rannikust ei mõjuta

rannaprotsesside iseloomu, nende

ägenemist või nõrgenemist, kuna

kavandatav meretuulepargi täiendav

ala asub piisavalt kaugel.

teaduskirjanduse ning KMH menetluses

teostatavate muude uuringute põhjal.

1.5 Mõju kalastikule

Meretuulepargi ehitamise aegselt

sageneb piirkonnas laevaliiklus ja

toimub meretuulikute vundamentide

ning merekaablite paigaldamine

veekeskkonnas. Sõltuvalt merepõhja

iseloomust, vundamendi tüübist ja

paigaldamise tehnoloogiast kaasneb

vundamendi paigaldamisega müra

emissioon ja merepõhjasetete

veesambasse paiskamine (heljumi

tekitamine). Merepõhjasetete

liigutamise ja müra temaatika on

oluline ka merekaablite

paigaldamisel.

Opereerimise aegselt on

meretuuleparkide puhul sageli

täheldatud ka positiivset mõju.

Vundamendid pakuvad elupaika

mereelustikule, kes on toidubaasiks

erinevatele kaladele. Töötavatest

tuulikutest lähtuva veealuse

meremüra tase ja kaasnev mõju

kalastikule ei ole seniste töötavate

meretuuleparkide baasil tehtud

uuringute alusel osutunud oluliseks

ega negatiivseks.

Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal

viiakse läbi kalastiku inventuur ning räime

uuringud (uuringu läbiviija: TÜ Eesti

Mereinstituut, vastutav isik: Redik

Eschbaum), ning võrreldakse nende

tulemusi teiste asjakohaste TÜ EMI

kalastiku-uuringu tulemustega ava- ning

rannikumeres.

Kalastiku inventuur viiakse läbi kevadel,

suvel ja hilissügisel 2023 aastal.

Räime uuringud viiakse läbi ajavahemikul

veebruarist juunini 2023 aastal.

Uuringutulemuste põhjal koostatakse

analüüs täiendava ala meretuulepargi

(osa) võimalikest vastuoludest

looduskaitseliste liikide kaitsevajadusega

ja kalapüügisektori oluliste huvidega.

Räime rännet analüüsitakse

hüdroakustilise uuringu raames.

Kalastiku ja kudealade inventuuril toimub

kalaproovide kogumine ja analüüs

vastavalt HELCOMi juhtnööridele* ja

vastab veekvaliteedi hindamise standardi

nõuetele EVS-EN 14757:2015. Uuringus

kasutatakse nakkevõrkude jadasid (14, 17,

21,5, 25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60 mm

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

Ehitustööde ja opereerimise aegset

mõju saab vältida ning oluliselt

vähendada sobivate meetmete

rakendamisega. Tehnilistest ja

töökorralduslikest võtetest on näiteks

ehitusperioodi kohandamine kalade

kudemisele vastavalt, müra

vähendavate meetmete kasutamine

vundamentide paigaldamisel (nt

rammimise vältimine või rammimisel

summutavate vahendite kasutamine),

merekaablite süvistamine merepõhja

setetesse jms.

Eeldatavalt on mõjuala piiritletav

otseselt Saare-Liivi meretuulepargi

täiendava alaga.

silmasammuga võrkudest) ja

standardiseeritud (EVS-EN 14757:2015)

sektsioon-nakkevõrke.

Uuringu eesmärk on keskkonnamõjude

hindamiseks välja selgitada kavandatava

Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala

kalastiku olukord, st liikide sesoonne

esinemine, arvukus, ala tähtsus kudemis-,

läbirände või toitumisalana erinevatele

kalaliikidele.

Merepargi siseste ühenduskaablite

elektromagnetvälja mõju hindamiseks

koostatakse eksperthinnang arvestades

sarnaseid projekte, nende kohta tehtud

uuringuid ning olemasolevaid andmeid.

Aastatel 2023-24 on plaanis

riigieelarveliselt finantseeritav projekt, mis

selgitab välja müra mõju räime

bioloogiale, eeskätt migratsioonile ja

sigimiskäitumisele. KMH aruanne tugineb

sel teemal üleriigilise uuringu tulemustele.

Nimetatud uuringu tulemustest selgub,

kas on vajalik täiendav veealuse müra

mudeli (sh infraheli mudeli) teostamine.

KMH käigus hinnatakse erinevate

vundamendi tüüpidega (jm tehniliste

lahendustega) kaasnevat

paigaldamisaegse müra ja vibratsiooni

mõju ning vajadusel töötatakse välja

keskkonnameetmed (sh seire).

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning KMH menetluse

käigus teostatavate uuringute põhjal.

1.6

Mõju

mereimetajatele

(hülged)

Meretuuleparkide arendamisel on

peamine hüljeste elualasid mõjutada

võivaks aspektiks veealune müra,

eeskätt meretuulepargi rajamise

ehitusaegne müra.

Hüljestele võib olla häiringuks ka

tuulikute vundamentide ning

Kavandatava Saare-Liivi täiendava

meretuulepargi alal viiakse läbi hüljeste

uuring (töö teostaja MTÜ Pro Mare,

vastutav täitja Mart Jüssi) järgmistes

osades: 1) Hüljeste arvukuse seire viiakse

läbi punktloendusena olulistel hüljeste

lesilatel Liivi lahes: Allirahu, Kerju ja

Vesitükimaa lesilatel hallhülge osas,

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

merekaablite paigutamisel

meresetete liigutamisega kaasnev

merevee kvaliteedi ajutine muutus.

Tekkiva heljumi kogus sõltub

merepõhja geoloogiast, kasutatavast

vundamenditüübist ja vundamendi

ning merekaabli paigaldamise

tehnoloogilisest protsessist.

Meretuulepargi opereerimise faasis

võib häiring hüljestele tuleneda

hooldusel kasutatavast regulaarsest

laevaliiklusest. Eriti laevade poolt

merejää lõhkumisega seotud riskid.

Näiteks võivad hülged piiratud

jääkatte tingimustes koguneda

poegimiseks jäämurdjate poolt

hooldatavatele laevateedele või

seisva jääga tuuleparkidesse kui

sobiva jääga elupaika. Tavaoludes

esineb sobiv jää väga suurtel aladel

avamere piirkonnas või hülged

sigivad saartel, mis on olemasoleva

kaitserežiimiga kaetud.

Eeldatavalt on mõjuala piiritletav

otseselt konkreetse meretuulepargi

koosseisu hõlmatava ala ning selle

lähiümbrusega.

Väinamere suudme (Viirelaid-Kübasssare)

ja Kihnu laidude looduskaitsealal viiger-ja

hallhülge osas. 2) Merekasutuse uuring

telemeetriliste märgistega, eesmärgiga

märgistada 10 hüljest. Prioriteetideks on

mõlemast liigist hüljeste tabamine Kihnu

piirkonnast või hallhüljeste märgistamine

lahe põhjaosas. 3) Elupaigakasutuse

akustiline rakendusuuring, mis viiakse läbi

koostöös Tallinna Tehnikaülikooli

konstruktsiooni- ja vedelikumehhaanika

uurimisrühmaga (prof. Aleksander

Klauson). 4) Hüljeste poegimise ja

jääkasutuse rakendusuuring, mille

meetodiks on jää ja/või laidude seire ja

aerofotograafia Liivi lahes.

Väliuuringud katavad ühe täisaasta, kuna

aasta-ajati on hüljeste paiknemises ja

aktiivsusmustrites olulisi erinevusi. Uuring

viiakse läbi 2023. aastal.

KMH käigus hinnatakse erinevate

vundamendi tüüpidega kaasnevat

paigaldamisaegse müra ja vibratsiooni

mõju ning vajadusel töötatakse välja

keskkonnameetmed (sh seire).

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning KMH menetluse

käigus teostatavate uuringute põhjal.

1.7 Mõju linnustikule

Avamere tuuleparkide (ja sellega

kaasnevate merekaablite)

potentsiaalne mõju linnustikule

seisneb peamiselt lindude

väljatõrjumises eelistatud

peatumispaikadelt, lindude

hukkumises kokkupõrgetel

tuulikutega ning barjääriefektis

lindude lennuteedel. Mõjud on

seotud Saare-Liivimeretuulepargi ala

ja selle lähiümbrusega.

Linnustikule avalduvate mõjude

väljaselgitamiseks teostatakse linnustiku

rände ja toitumisalade uuring (töö

teostaja Eesti Ornitoloogiaühing, töö

vastutav täitja Kaarel Võhandu).

Linnustikule avalduvatest eeldatavatest

mõjudest tulenevalt on oluline vaadata

kavandatavat Saare-Liivi meretuuleparki

tervikuna ja nii esialgsel alal kui ka Saare-

Liivi meretuulepargi täiendaval alal läbi

viia järgnevad uuringud: 1) Läbirändajate

vaatluste uuring viiakse läbi kahe aasta

jooksul 2022-2023 (arvestades rände suurt

aastatevahelist varieerumist). 2022 aastal

viidi läbi vaatlused laevalt, mis seisis

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

ankrus ühes punktis Saare-Liivi

meretuulepargi esialgse ala keskel.

Nimetatud uuringutega samas

vaatluspunktis jätkatakse 2023. aastal.

Lisaks lisatakse uus vaatluspunkt Saare-

Liivi meretuulepargi täiendava ala keskele.

Vaatlused sisaldavad läbirände visuaalseid

ja radarvaatlusi ning öist

audiosalvestamist. Uuringud viiakse läbi

kevadel ja sügisel.

2) Peatuvate veelindude loendused.

Viiakse läbi lennuloendusena.

Loendusmarsruut katab kogu kavandatava

tuulepargiala koos lähiümbrusega

võrdlusandmete saamiseks (vt joonis 4-9).

2023. aastal laiendatakse

loendusmarsruudi ulatust lääne suunas.

Aastas viiakse läbi 10 loendust. Arvestades

aastatevahelist võimalikku suurt

varieerumist peatuvate veelindude arvus,

korratakse lennuloendusi kahe aasta

jooksul aastatel 2022-23.

Kihnu saarestikus pesitsevate lindude

telemeetriauuring. Telemeetriauuring

sobivate GPS-saatjatega võimaldab välja

selgitada, kui suures osas ulatuvad kogu

kavandavatale meretuulepargi alale Kihnu

saarestikus pesitsevate olulisemate liikide

toitumislennud. Samuti võimaldavad

telemeetriauuringud saada täiendavat

infot lindude lennukõrguste kohta, mis on

oluliseks sisendiks kokkupõrkeriskide

hindamisel.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning KMH menetluses

teostatavate uuringute põhjal.

1.8 Mõju nahkhiirtele

Meretuulepargi mõju nahkhiirtele

võib avalduda juhul kui

meretuulepark asub nahkhiirte

toitumisalal või rändeteel.

Viiakse läbi käsitiivaliste uuring (uuringu

teostaja Elustik OÜ, vastutav ekspert

Oliver Kalda). Uuringu tulemusena

selgitatakse välja käsitiivaliste võimalikud

toitumisalad, rändekoridorid ja liikumised

Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal.

Uuringu metoodika näeb ette bioakustilist

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

Mõjud on seotud kogu Saare-Liivi

meretuulepargi ala ja selle

lähiümbrusega.

andmete kogumist statsionaarsete

vaatluspunktidena Saare-Liivi

meretuulepargi täiendaval alal paigutades

2 poid merele (lisaks on Saare-Liivi

meretuulepargi esialgsel alal 5 poid).

Välitööd katavad nahkhiirte kevadist ja

sügist rändeperioodi ning statsionaarsed

vaatluspunktid on töös ka suvisel

perioodil, uuringu läbiviimise aeg on 2023

aasta.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning KMH menetluse

teostatavate uuringute põhjal.

1.9 Mõju kaitsealustele

loodusobjektidele

Kavandatava Saare-Liivi

meretuulepargi täiendavale alale

kaitstavaid loodusobjekte ega

kaitsealasid ei jää. Mõju võib

avalduda kaitse-eesmärgiks olevatele

mereliikidele, nagu hülged ja

merelinnud.

Kaardikihtide analüüs ning

eksperthinnang varasemate uuringute,

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS),

teostatud inventuuride, liigikaitse

tegevuskavade, teaduskirjanduse ning

KMH menetluses teostatavate uuringute

põhjal.

1.10

Mõju Natura 2000

aladele ehk Natura

hindamine

Suurem osa merealal kaitstavatest

objektidest on samas ka

rahvusvaheliselt kaitstavad, kuuludes

Natura 2000 loodus- ja/või

linnualade võrgustikku.

Võimalikud kavandatava

meretuulepargi täiendava ala

mõjualasse jäävad Natura 2000

võrgustiku loodus- ja linnualad on

esitatud ptk 6. Mõju Natura aladele

hinnatakse eraldi Natura asjakohases

hindamises, mis vormistatakse KMH

aruande eraldi peatükina.

Kaardikihtide analüüs ning

eksperthinnang varasemate uuringute,

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS),

teostatud inventuuride, liigikaitse

tegevuskavade, teaduskirjanduse ning

KMH menetluse käigus teostatavate

uuringute põhjal.

Kõikidele Saare-Liivi meretuulepargi

täiendava ala mõjualasse jäävatele Natura

2000 ala kaitse-eesmärkidele viiakse läbi

Natura hindamine. Vt ptk 6 Natura

eelhindamine.

1.11 Mõju kliimale

Tuulepargi mõju kliimale on

positiivne. Positiivse mõju suurus

sõltub meretuulepargi lõplikult

realiseeritavast võimsusest ja seeläbi

toodetavast elektri kogusest.

Lokaalsete kliimamuutustega

Koostatakse eksperthinnang, mille aluseks

on varasemad uuringud, teaduskirjandus,

erialakirjandus ning ekspertteadmised.

KMH raames ei analüüsita kliimamuutuste

fundamentaalseid küsimusi. Lähtutakse

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

kaasnevaid mõjusid nagu hoovused,

lained, jääkatte muutused,

käsitletakse KMH aruandes.

Euroopa Liidu ja seega ka Eesti Vabariigi

ametlikust positsioonist kliimamuutuste

olemasolu küsimuses, vajadusest selle

vähendamiseks ja kohanemiseks.

2 Mõju kultuuripärandile

2.1

Mõju muinsus-

kaitsealustele

objektidele, sh vrakid

Transpordiameti andmetel jääb

Saare-Liivi meretuulepargi täiendava

ala piirkonda 2 veealust takistust.

Mõju võib avalduda läbi võimaliku

hävimise, kahjustamise või ligipääsu

takistamise kultuuripärandile ning

setete kandumise

muinsuskaitseväärtusele.

Mõju on seotud otseselt

meretuulepargi täiendava alaga

(eelkõige konkreetse rajatise alla

jääva alaga).

Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal

selgitatakse esmalt sonariuuringu abil

välja veealuste objektide olemasolu, sh

võimalike veealuste kultuuriväärtusega

asjad ja kultuurkiht (vähemalt

kavandatavate tuulikute vundamentide

lähiümbruses ja võimalike

kaablikoridoride alal). Tuulikute

vundamentide asukohtade ning

kaablikoridoride paiknemisel eelistatakse

võimalusel alasid, mis ei kattu võimalike

kultuuriväärtusega asjadega.

Enne ehitamist (projekteerimise käigus)

tehakse vajadusel eraldi

allveearheoloogiline uuring – juhul kui

kavandatav ehitustegevus (tuulikute

vundamentide ja kaablite rajamine) ja/või

selle mõjuala kattub eelnevalt välja

selgitatud kultuuriväärtusega asjade

ja/või kultuurkihiga ehk võib veealuse

kultuuripärandi säilimist ohustada (MuKS

§ 32 lg 2-3, Kultuuriministri 15.05.2019

määruse nr 25 § 10). Allveearheoloogilise

uuringu käigus dokumenteeritakse

kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht

ning hinnatakse nende seisukorda ja

säilimise ulatust. Töö teostaja ja vastutav

isik Ivar Treffner.

Lisaks hinnatakse vajadusel ajalooliste

keskkonnaohtlikke vrakkide võimalikust

seisukorra muutustest tingitud mõjusid

(keskkonnareostus).

Sonariuuringuga kogutavat informatsiooni

kasutatakse võimalusel ka teiste

distsipliinide uuringutes: merepõhja

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

elupaikade väljaselgitamisel ning

võimalike ajalooliste lõhkekehade (jt

ohtlike objektide) esmasel tuvastamisel.

Varasemate uuringute, teaduskirjanduse

ning KMH menetluse käigus teostatavate

uuringute põhjal valmib eksperthinnang.

3 Sotsiaalne ja majanduslik keskkond, sh mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

3.1

Müra (sh infraheli,

madalsageduslik

heli) ja vibratsioon

Mõju inimese tervisele müra ja

vibratsiooni seisukohast on

eeldatavalt väheoluline, kuna Saare-

Liivi meretuulepargi täiendava ala

lähimate tuulikute kaugus Kihnu ja

Ruhnu rannikust on ca 20 km

kaugusel, mille tõttu ei ole ette näha

ei piirväärtusi ületavate müra- ja

vibratsiooni tasemete, ega ka

piirväärtuse piiresse jäävate, kuid

häiringuid põhjustavate

müratasemete levikut lähimate

elamuteni.

Tuulepargi kasutamise ajal on

eeldada samuti infraheli ja

madalasagedusliku müra teket.

Infraheliks nimetatakse helilaineid,

mille sagedus on alla 20 Hz. Infraheli

ei ole valdavalt inimkõrvale kuuldav.

Madalsageduslikuks heliks loetakse

helilaineid, mille sagedus on

vahemikus 10-200 Hz.

Tuulikute töötamisaegse müra

hindamiseks teostatakse kavandatava

Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala

modelleerimine ja koostatakse mürakaart

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ alustel.

Infraheli, madalsagedusliku heli ja

vibratsiooni mõju kirjeldatakse

teaduskirjanduse ja varasemate uuringute

põhjal.

3.2 Visuaalne mõju

Meretuulepargi rajamine selliselt, et

meretuulepark ei oleks merevaates

nähtav, ei ole võimalik. Kavandatav

meretuulepargi täiendav ala asub

Kihnust ja Ruhnust ca 20 km

kaugusel. Suured meretuulikud on ka

20 km distantsilt hea ilma korral

nähtavad, mistõttu tuulikute

visuaalne mõju ulatub nii Kihnu kui

Ruhnuni. Seega toimub merevaates

muutus.

Visuaalse mõju objektiivsemaks

väljaselgitamiseks ja täiendava

informatsiooni loomiseks teostatakse

Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala

visualiseering Kihnu saare ja maismaa

erinevatest punktidest ning

nähtavusanalüüs (ZTV – Zone of Theorethical

Visibility). KMH aruandeshinnatakse tuulikute

värvuse visuaalset mõju (nt kas eelistatud

oleks muud värvi kui valged tuulikud) ning

lennuohutustulede valguse kandumise

piiramist maismaale.

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

Visuaalse mõju suurus sõltub

meretuulepargi füüsilisest suurusest,

asukohast, ruumilisest lahendusest

(nt tuulikute paigutamine ridadena

jms) ja tehnilistest lahendustest (nt

tuulikute värv ja markeerimine

tuledega).

Mõju ulatuseks on kogu Saare-Liivi

tuulepargi ala lähimad rannikualad

(eelkõige Kihnu saar, Ruhnu saar).

Visuaalsete mõjude hindamiseks

kasutatakse Eesti Mereala planeeringu

käigus väljatöötatud juhendit ja

metoodikat „Meretuulikuparkide

arendamise edendamiseks visuaalse mõju

hindamise metoodiliste soovituste

juhendmaterjal“. Töö teostaja Kerttu Ots,

WSP Global Inc.

Koondina valmib KMH aruandesse

staatiline visualiseering erinevatest

vaatekohtadest ja mõjude hinnang

vaadete muutustele.

3.3

Mõju inimese

tervisele ja heaolule

või varale

Sotsiaalsed ja

majanduslikud

aspektid – tööhõive,

kalandus, mõju

kohalikule

kogukonnale, turism,

elektrivarustus.

Mõju inimese tervisele ja heaolule.

Kavandatava tuulepargi mõju inimese

tervisele ja heaolule võib seostada

tuulikutest tekkiva võimaliku müra ja

visuaalse häiringuga, mida on

kirjeldatud eelnevalt tabeli punktides

3.1 ja 3.2.

Mõju (varale) majandusele ja

tööhõivele, sh kalandussektorile.

Kavandatav meretuulepark võib

avaldada mõju kalastikule ja seeläbi

kalandusele nii meretuulepargi

ehitamise aegselt kui ka opereerimise

ajal. Samuti võib kavandatav

tuulepargi territoorium kattuda

traalpüügi aladega ja seega avaldada

mõju kalurite sissetulekule (ent jääb

siiski väljapoole tuuleenergeetika

reservala ehk tuuleenergeetika ala

osa, mis ühtib ajalooliselt

intensiivsema traalpüügialaga).

Opereerimise aegne mõju

kalandusele võib seisneda

meretuulepargi alal kehtestatavates

piirangutes laevaliiklusele. Oluline on

leida samal merealal kooskasutuse

võimalusi otstarbekaks

ruumijagamiseks, kasutades

meretuulepargi ala ühtlasi kala-,

vetika- ja/või karbikasvatuseks

(näiteks tuulikute kasutamine

vesiviljelustaristu kinnitamiseks või

Eksperthinnang teaduskirjanduse allikate

ning varasemate uuringute andmete

põhjal, mida kombineeritakse fookusgrupi

kohtumiste ning huvitatud isikute

intervjueerimiste ja küsitlemiste käigus

kogutavate andmetega. Hoonestusloa ja

kogu KMH menetluse raames toimub

täiendavalt koostöö erinevate

huvigruppide ja kohalike omavalitsustega

(Kihnu, Pärnu, Ruhnu, Lääneranna jne).

Täiendavat sisendinfot saadakse käesoleva

KMH programmi avalikustamise käigus

laekunud ettepanekutest ning kohaliku

kogukonnaga kohtumiste käigus.

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

uute taristulahenduste

arendamiseks), millel on võimalik

positiivne mõju majandusele ja

tööhõivele.

Lisaks on nii tuulepargi ehitus- kui ka

opereerimisetapis vajadus

teenindus(või hooldus)keskuste ja –

sadamate osas, mis võiks olla

arendatav mõne olemasoleva sadama

baasil (lisanduvana senisele

funktsioonile) ning seeläbi aidata

kaasa sadama arendamisele luues

täiendavat lisandväärtust (tööjõu ja

veesõidukite jagamine). Võimalike

tuulepargi arendamiseks vajamineva

taristu osas tehakse koostööd

kohalike omavalitsustega, piirkonna

ettevõtetega ning kaalutakse

hoonestusloa ja KMH protsessi

käigus erinevaid võimalusi.

Tuulepargi kohalikul tasandil

kasulikkust toova lahendusena on

lisaks läbi kohaliku kasu mudeli valla

eelarvesse lisanduvad tasud.

Mõju kohalikule kogukonnale, sh

turism. Kihnu saare majandusest

olulise osa moodustab turismisektor.

Meretuulepark võib mõjutada

turismisektorit mitmel viisil ning mõju

võib olla nii negatiivne kui positiivne

4 Muud mõjud

4.1 Kumulatiivsed mõjud

e kuhjuvad mõjud

Kumulatiivsete mõjude all

mõistetakse ühe või mitme tegevuse

kombineeritud mõju, mis võib

avalduda mitme tegevuse sarnaste

mõjude kuhjumisel, kus erinevaid

tegevusi võib olla palju ning oluliseks

aspektiks on tegevuste lisandumise

tagajärjel toimunud muutus50.

Kumulatiivne mõju võib ilmneda kui

planeeringu(te) ja selle kavandatavate

KMH aruande koostamisel hinnatakse

koosmõjusid kogu kavandatava Saare-Liivi

meretuulepargi ja selle taristuga

kaanevate mõjude osas.

Lisaks hinnatakse koosmõjusid nii teiste

sarnaste elluviidud kui ka võimalusel

kavandatavate planeeringute ja

projektidega, et vältida merealal

kumulatiivseid mõjusid, sh mere

50 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk.

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

tegevuste tõttu toimub mõjude

territoriaalne või ajaline kattumine,

ressursside korduv eemaldamine või

juurdevool, või maastiku korduv

muutmine51.

Kogu Saare-Liivi meretuulepargi alast

kagu-lõuna suunal kavandatakse

lisaks Eesti Energia Liivi lahe

meretuuleparki.

Looduskeskkonnale võivad

kumulatiivsed mõjud kaasneda Liivi

lahe mereala piirkonnas, kus

lähestikku kavandatakse mitmeid

suuremahulisi tegevusi. Samaaegne

ulatuslike tuuleparkide ehitustegevus

on kindlasti üheks suurimaks ohuks

linnustikule ja käsitiivalistele, aga ka

teistele elustikurühmadele (hülged,

kalad) ning mereelupaikadele ja

sealsele elustikule. Kihnu saare

inimestele võib avalduda

kumulatiivne visuaalne mõju, kuna

Kihnu saare ümber kavandatatakse

mitut erinevat tuuleparki.

elustikule, rände pudelikaelade ja/või

takistuste teket.

KMH aruande koostamisel on võimalik

kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse

võtta sarnaseid projekte või mitme

tegevuse sarnaste mõjude kuhjumist

kaasa toovaid kavandatavaid muid

projekte, mis on jõudnud käesoleva KMH

aruande koostamise ajaks vähemalt

samasse hindamise etappi ehk on

võimalik arvestada teise projekti kohta

kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.

KMH aruandes ei saa hinnata

kumulatiivseid mõjusid planeeringute ja

projektide osas, mis on veel hoonestuloa

menetluse algatamise või KMH

programmi etapis ehk välja pole

selgitatud realistlik ja elluviidav

alternatiivne lahendus ja maht.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning KMH menetluse

käigus teostatavate uuringute põhjal.

4.2 Piiriülesed mõjud

Kogu Saare-Liivi kavandatav

meretuulepargi arendusala asub

minimaalselt ca 7 km kaugusel Läti

territoriaalmere piirist. Seega on

tegemist riigipiiriülest mõju omada

võiva tegevusega ning läbi tuleb viia

piiriülene keskkonnamõju hindamine.

Piiriüleste mõjude kirjeldus ja menetlus on

kirjeldatud täpsemalt ptk 9.2.

5 Muud aspektid

5.1 Ajalooliste veealuste

lõhkekehade mõju

KMH koosseisus käsitletakse antud

teemat nii palju kui see vajalikuks

osutub.

Ajalooliste veealuste lõhkekehade

teadaolevate asukohade osas ning nende

kindlaks tegemisel tehakse hoonestusloa

ja KMH menetluse käigus koostööd

Kaitseministeeriumiga (sh Eesti

mereväega).

51 Cooper, L. M. 2004. Guidelines for Cumulative Effects Assessment in SEA of Plans. EPMG Occasional Pap er 04/LMC/CEA. imperial College London.

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

5.2

Mõju

navigatsioonisüstee

midele ning mõju

laevaliiklusele ja

meresõiduohutusele

Tuulepargi kasutamine võib avaldada

mõju ka lennu- ja laevaliiklusele ning

selle mõjude kaardistamisel ja

hindamisel tehakse koostööd

Transpordiameti ning Politsei-ja

Piirivalveametiga.

Teostatakse laevaliikluse navigatsiooniriski

analüüs (Töö teostaja TalTech EMERA),

milles asjakohaste mõjudena käsitletakse

teemasid nagu tuulepargi mõju

laevaliiklusele, sh nii ehitustööde aegne

kui opereerimise aegne, mereside- ja

mereseire süsteemidele (sh ESTER

raadioside), AIS seadmetele,

laevaradaritele, võimalik jääolude

muutumisest tingitud mõju veeliiklusele,

tuvastatakse merereostuse riskid

(võimalike laevaõnnetuste asukohad),

määratakse laevaliiklusele sobilik

läbipääsu asukoht ja laius.

Hinnatakse kavandatava Saare-Liivi

meretuulepargi täiendava ala (osa)

mõjusid lennuliiklusele Kuressaare, Ruhnu,

Kihnu ja Pärnu lennuväljalt. Tööd teostab

Eesti Lennuakadeemia.

Analüüside koostamisel tehakse koostööd

Transpordiametiga. Metoodikat

tutvustatakse Transpordiametile.

Hindamise aluseks on erialane kirjandus ja

ekspertarvamus.

5.3 Võimalikud

avariiolukorrad

Mõju merevee kvaliteedile võidakse

mõjutada ka võimaliku avariiolukorra

esinemisel, mis võib kaasa tuua

õlireostuse või elegaasi sattumise

keskkonda. Õlireostuse tekke oht on

nii tuulepargi ehitamise kui ka

kasutamise faasis. Õlireostuse tekke

vältimiseks tuleb ehitustööde ja

hooldustööde käigus järgida

ohutusreegleid.

Teostatakse võimaliku õlilaigu leviku

modelleerimine. Töö teostaja Tallinna

Tehnikaülikool (TalTech), vastutav isik

Taavi Liblik.

Esitatakse eksperthinnang elegaasi

võimalikust mõjust keskkonnale ja selle

vältimiseks vajalikest meetmetest.

6. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000

loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ

(nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

KMH raames viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse

läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse

hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja

projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ a rtikli 6 lõigete 3

ja 4 sätete kohta“52, juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis" 53 ning juhisele „Wind energy developments and Natura 2000“

(European Union, 2021)54.

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse

raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis

võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt

avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks,

kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkide seisund halveneb või

tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse

vajadusel leevendavad meetmed.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid

materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard

andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning

ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

52 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade dir ektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021

53 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf

54 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/2b08de80-5ad4-11eb-b59f-01aa75ed71a1

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Käesoleva Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala KMH aruande koostamise raames

vaadeldakse kavandatava tegevusena e põhialternatiivina kuni 92 tuulikuga Saare-Liivi

meretuulepargi täiendavat ala Ruhnu saarest kirdes. Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja

kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus on leitav KMH programmi ptk 2 (tegevuse asukoha kaart

joonis 2-1 ja joonis 6-1).

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 alade iseloomustus

Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala võimalikus mõjualas asuvad järgmised

Natura 2000 võrgustiku alad: Kihnu loodusala, Pärnu lahe linnuala, Väinamere linnuala, Kahtla -

Kübassaare linnuala ja Kura kurgu linnuala (vt joonis 6-1).

Joonis 6-1. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala mõjualas (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2022)

Täpsem alade kirjeldus koos eeldatava mõju prognoosimisega Natura 2000 alade kaitse -

eesmärkidele on toodud tabelis 6-1.

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala(de) kaitse-eesmärkidele

Alljärgnevas tabelis 6-1 on esitatud Natura alade kaitse-eesmärgid ja nendele avalduva eeldatava

mõju prognoos.

Tabel 6-1. Natura 2000 võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärgid ja nendele avalduv eeldatava mõju prognoosimine

N a

tu ra

a la

n im

e tu

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

K ih

n u

l o

o d

u s a

(E E

0 0

4 0

3 1

3 )

Elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110),

rannikulõukad (*1150), esmased rannavallid

(1210), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad

(1640), valged luited (liikuvad rannikuluited –

2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited –

*2130), metsastunud luited (2180), kadastikud

(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused

(6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230),

vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad

(9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080). Liigid: hallhüljes (Halichoerus grypus),

viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), emaputk

(Angelica palustris) ja soohiilakas (Liparis

loeselii).

Kavandatava Saare-Liivi

meretuulepargi täiendav ala ei

kattu Natura loodusalaga ja selle

kaitse-eesmärkidega (sh mereliste

elupaikadega), mis välistab

otsesed füüsilised mõjud

loodusalale ja selle ala kaitse-

eesmärkidele.

Loodusala lähialadele

kavandatavate tuulikute rajamisel

võivad teatud juhtudel esineda ka

ajutised/kaudsed mõjud, nt

ehitusaegsed ajutise iseloomuga

mõjud loodusala kaitse-

eesmärkidele (heljum jm), hall- ja

viigerhüljeste häirimine. Tegemist

on tõenäoliselt loodusalale

ajutise ja ebaolulise mõjuga.

KMH aruande

koosseisus

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine

hall- ja

viigerhüljele.

N a

tu ra

a la

n im

e tu

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

P ä

rn u

l a

h e

l in

n u

a la

(E E

0 0

4 0

3 4

6 )

Liigid: rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas

acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-

part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-

laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani

(Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija

(Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),

tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),

sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll

(Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus

cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus

fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk

(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir

(Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna

sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja

(Vanellus vanellus).

Kavandatava meretuulepargi

täiendav ala ei kattu Natura

linnualaga, vaid asub sellest

lähimas punktis üle 15 km

kaugusel. Seega puuduvad

otsesed füüsilised mõjud ala

kaitse-eesmärkidele. Arvestada

tuleb aga ka lindude liikuvat

eluviisi (nt ränded), mistõttu

võivad ebasoodsad mõjud

(takistused/hukkumine rändel jne)

linnualadele, nende sidususele ja

linnustikule teatud juhtudel

ilmneda ka väljaspool Natura

alasid planeeritud tuulikute

puhul.

Võimalikuks mõjuteguriks on

rändel avalduvad mõjud linnuala

kaitse-eesmärgiks olevatele

linnuliikidele, mida praeguses

Natura eelhindamise etapis ei saa

välistada.

KMH aruande

koosseisus

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine.

V ä

in a

m e

re l

in n

u a

(E E

0 0

4 0

0 0

1 )

Liigid: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas

crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-

laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani

(Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea

cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina),

tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle

(Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e

rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-

toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul

(Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media),

värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg

(Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola

falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),

mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),

väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e

karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas

(Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn

(Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola),

tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana

parva), täpikhuik (Porzana porzana),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk

(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia),

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix),

tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder

(Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja

(Vanellus vanellus).

Kavandatava meretuulepargi

täiendav ala asub Väinamere

linnualast üle 40 km kaugusel.

Seega puuduvad otsesed

füüsilised mõjud ala kaitse-

eesmärkidele. Arvestada tuleb

aga ka lindude liikuvat eluviisi (nt

ränded), mistõttu võivad

ebasoodsad mõjud

(takistused/hukkumine rändel jne)

linnualadele, nende sidususele ja

linnustikule teatud juhtudel

ilmneda ka väljaspool Natura

alasid planeeritud tuulikute

puhul.

Võimalikuks mõjuteguriks on

rändel avalduvad mõjud linnuala

kaitse-eesmärgiks olevatele

linnuliikidele, mida praeguses

Natura eelhindamise etapis ei saa

välistada.

KMH aruande

koosseisus

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine.

N a

tu ra

a la

n im

e tu

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

K a

h tl

a -K

ü b

a s s a

a re

l in

n u

a la

(E E

0 0

4 0

4 1

2 )

Liigid: luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart

(Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),

rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani

(Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina),

tuttvart (Aythya fuligula), valgepõsk-lagle

(Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),

liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra),

sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus

minutus), naerukajakas (Larus ridibundus),

mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo), roherähn e meltsas (Picus

viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt

(Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna

caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kavandatava meretuulepargi

täiendav ala asub linnualast oma

lähimas punktis üle 35 km

kaugusel. Seega puuduvad

otsesed füüsilised mõjud ala

kaitse-eesmärkidele. Arvestada

tuleb aga ka lindude liikuvat

eluviisi (nt ränded), mistõttu

võivad ebasoodsad mõjud

(takistused/hukkumine rändel jne)

linnualadele, nende sidususele ja

linnustikule teatud juhtudel

ilmneda ka väljaspool Natura

alasid planeeritud tuulikute

puhul.

Võimalikuks mõjuteguriks on

rändel avalduvad mõjud linnuala

kaitse-eesmärgiks olevatele

linnuliikidele, mida praeguses

Natura eelhindamise etapis ei saa

välistada.

KMH aruande

koosseisus

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine.

N a

tu ra

a la

n im

e tu

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

K u

ra k

u rg

u l

in n

u a

(E E

0 0

4 0

4 3

4 )

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on alk

(Alca torda), soopart e pahlsaba-part (Anas

acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-

part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas

strepera), hallhani e roohani (Anser anser),

hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria

interpres), merivart (Aythya marila), mustlagle

(Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),

niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris

canutus),väikerüdi e rüdi e väikerisla (Calidris

minuta), krüüsel (Cepphus grylle), liivatüll

(Charadrius hiaticula), aul (Clangula hyemalis),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), punakurk-kaur

(Gavia stellata), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle

(Limosa lapponica), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel

(Mergus merganser), rohukoskel (Mergus

serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt

(Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk

(Somateria mollissima), räusktiir e räusk (Sterna

caspia) ja tumetilder (Tringa erythropus).

Kavandatava kogu

meretuulepargi ala asub

linnualast oma lähimas punktis ca

25 km kaugusel. Seega puuduvad

otsesed füüsilised mõjud ala

kaitse-eesmärkidele. Arvestada

tuleb aga ka lindude liikuvat

eluviisi (nt ränded), mistõttu

võivad ebasoodsad mõjud

(takistused/hukkumine rändel jne)

linnualadele, nende sidususele ja

linnustikule teatud juhtudel

ilmneda ka väljaspool Natura

alasid planeeritud tuulikute

puhul.

Võimalikuks mõjuteguriks on

rändel avalduvad mõjud linnuala

kaitse-eesmärgiks olevatele

linnuliikidele, mida praeguses

Natura eelhindamise etapis ei saa

välistada.

KMH aruande

koosseisus

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine.

A in

a z i-

S a

la c g

ri v

lo o

d u

s a

la (

L V

0 9

0 0

7 0

0 )

Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud

kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad

(*1150),karid (1170), esmased rannavallid (1210),

rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad

(1640), valged luited (liikuvad rannikuluited –

2120).II lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis

taenia) ja jõesilm(Lampetra fluviatilis).

Otsene ebasoodne mõju Natura

ala kaitse-eesmärkidele puudub.

Natura ala asub kavandatavast

tuulepargi alast ca 20 km

kaugusel kagus. Võimalik kaudne

mõju läbi tuulepargi käitamise

võib avalduda kalastikule.

KMH aruande

koosseisus

läbi viia

täpsustav

Natura

eelhindamine

ja vajadusel

jätkata

asjakohase

hindamisega.

Natura hindamise tulemus ja järeldused

Meretuulepargi tehniline lahendus täpsustatakse edasises KMH protsessis ja tehnilisel

projekteerimisel koostöös vastava valdkonna ekspertidega. Eesmärk on rajada meretuulepark ja

sellega kaasnev taristu selliselt, et sellel puuduks ebasoodne mõju Natura alade kaitse -

eesmärkide saavutamisele.

KMH aruande koosseisus viiakse tõenäoliselt mõjutatud Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide

lõikes läbi täiendav Natura asjakohane hindamine.

7. Keskkonnamõju hindamise protsess ja ajakava

Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on käesoleva KMH programmi koostamisel raske

fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikus toodud tegevuste toimumise aegasid lugeda ligikaudseks.

Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ja KMH programmi ning aruande avaliku arutelu täpse

toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras.

KMH läbiviimise etapid on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 7-1. KMH läbiviimise etapid ja eeldatav ajakava

KMH etapp55 Etapi sisu ja timumise kestus Eeldatav läbiviimise

tähtaeg56

KMH algatamine

TTJA 23.12.2021 otsus nr 1-7/21-521 Saare-Liivi

meretuulepargi hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise

kohta, mida muudeti (koormatavat ala nihutati) TTJA

09.03.2023 otsusega nr 1-7/23-063.

TTJA 09.03.2023

otsusega nr 1-7/23-

063

KMH programmi

koostamine

KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. Märts 2023

KMH programm esitatakse otsustajale. Aprill 2023

KMH programmi

kontroll ja

seisukohtade

küsimine

Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab

selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 14

päeva jooksul.

Aprill 2023

Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul . Aprill-mai 2023

Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste

seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH

programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Mai 2023

KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis

parandused ja täiendused. Mai-juuni 2023

Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH

programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral

menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole

arvestatud.

Juuni 2023

KMH programmi

avalikustamine

Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust

ja avalikust arutelust. Juuli-august 2023

KMH programmi avalik väljapanek kestab vähemalt 14

päeva. August 2023

Toimub KMH programmi avalik arutelu. September 2023

KMH programmi

täiendamine

KMH ekspertrühm teeb KMH programmi kohta tehtud

ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud

September-oktoober

2023

55 Arvestada tuleb, et Riigikantselei 02.03.2023 dokumendi „ Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine. Eelnõu põhialused“ ptk III kohaselt kavandatakse KeHJS muutmist nii, et KMH programmi ja aruande etapis kaotatakse praegused eraldiseisvad asjaomaste asutuste käest seisukohtade küsimised, mis hakkavad toimuma avalike väljapanekute raames, ning eraldiseisev KMH aruande kooskõlastamise etapp. Pooleliolevates KMH menetlustes rakendatakse muudetud korda nendele toimingutele, mida alustatakse pärast muudatuste jõustumist. Seega võivad nimetatud protsessi etapid KMH menetluse käigus muutuda (kui KeHJS muutub).

56 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat optimaalset etapi kestust.

KMH etapp55 Etapi sisu ja timumise kestus Eeldatav läbiviimise

tähtaeg56

ning esitamine

nõuetele

vastavuse

kontrollimiseks

parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja

vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist

ning vastab esitatud küsimustele.

Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale

nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Oktoober-november

2023

KMH programmi

nõuetele

vastavuse

kontrollimine ja

nõuetele

vastavaks

tunnistamine

Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi

vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava

tegevuse keskkonnamõju hindamiseks.

Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks

tunnistamise otsuse.

November-

detsember 2023

KMH aruande

koostamine

Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH

aruande.

Aastal 2024-2025

KMH aruanne esitatakse Otsustajale.

KMH aruande

kontroll ja

seisukohtade

küsimine

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab selle

asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 21 päeva jooksul.

Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul.

Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste

seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH

aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.

KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused ja

täiendused.

Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21

päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse asjaomase

asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.

KMH aruande

avalikustamine

Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja

avalikust arutelust.

KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline.

Toimub KMH aruande avaliku arutelu.

KMH aruande

täiendamine ning

esitamine

nõuetele

vastavuse

kontrollimiseks

KMH ekspertrühm teeb 30 päeva jooksul KMH aruande kohta

tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud

parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete

arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab

esitatud küsimustele.

Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne

otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

KMH aruande

nõuetele

vastavuse

kontrollimine ja

nõuetele

vastavaks

tunnistamine

Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks asjaomastele

asutustele, kes kooskõlastab või jätab kooskõlastamata

keskkonnamõju hindamise aruande 30 päeva jooksul.

Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul

KMH aruande vastavust programmile, nõuetele, aruande

asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud ettepanekute ja

vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise

otsuse.

8. KMH osapooled ning ekspertrühma koosseis

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased KMH protsessi

osapooled on arendaja, ekspert, otsustaja (tabel 8-1).

Tabel 8-1. KMH osapooled

Otsustaja, hoonestusloa menetleja Arendaja KMH läbiviija

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Utilitas Wind OÜ

Roheplaan OÜ

Kontakt: Liina Roosimägi

E: [email protected]

T: +372 667 2004

Kontakt: Kristiina Nauts

E: [email protected]

Kontakt: Riin Kutsar

E: [email protected]

Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Roheplaan OÜ juhtimisel

koostöös teiste uuringutesse kaasatud ekspertidega. KMH juhteksperdiks on litsentseeritud KMH

ekspert Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). Eksperdirühma kuuluvad vähemalt tabelis 8-2

toodud liikmed.

Tabel 8-2. KMH ekspertrühma liikmed

Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus

Riin Kutsar

KMH juhtekspert (litsents KMH0131), BSc Tartu Ülikool,

keskkonnatehnoloogia eriala (võrdsustatud magistriga);

MBA Estonia Business School

Roll: Protsessi ja meeskonna juhtimine, mõju

looduskeskkonnale, Natura hindamine, sotsiaalse ja

majanduskeskkonna hindamine

KMH programmi koostamise liige

Roheplaan OÜ

Kaile Eschbaum

Keskkonnaspetsialist; zooloog. BSc Tartu Ülikool

bioloogia, zooloogia eriala (võrdsustatud magistriga) .

Roll: Mõju mereelustikule, kaitstavatele

loodusobjektidele, Natura hindamine. Kartograaf

KMH programmi koostamise liige

Hendrikson & Ko OÜ

Georg Martin

Merepõhja elustiku ja elupaikade ekspert. PhD, Tartu

Ülikool, merebioloogia eriala

Roll: Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule, merevee

kvaliteet, mõju planktonikooslustele

Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut

Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus

Redik Eschbaum

Kalastiku ekspert. MSc, Tartu Ülikool, ihtüoloogia ja

kalanduse eriala

Roll: Mõju kalastikule ja kalapüügile sh kudealadele

Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut

Leho Luigujõe

Linnustiku ekspert, MSc, Tartu Ülikool, zooloogia ja

loomaökoloogia eriala

Roll: Mõju linnustikule

Eesti Ornitoloogiaühing

MTÜ / Taevasikk MTÜ

Kaarel Võhandu

Linnustiku ekspert, MSc, Tartu Ülikool, zooloogia ja

loomaökoloogia eriala

Roll: Mõju linnustikule

Eesti Ornitoloogiaühing

MTÜ

Mart Jüssi

Ivar Jüssi

Hüljeste ekspert. PhD, Tartu Ülikool, zooloogia ja

loomaökoloogia eriala

Hüljeste ekspert. MSc, Tartu Ülikool, bioloogia eriala

Roll: Mõju hüljestele

MTÜ Pro Mare

Oliver Kalda

Käsitiivaliste ekspert. MSc Tartu Ülikool, Zooloogia ja

Hüdrobioloogia

Roll: Mõju nahkhiirtele

Elustik OÜ

Kerttu Ots

Maastikuarhitekt. Eesti Maaülikool, MSc ja The University

of Edinburgh, MSc

Roll: Visuaalse mõju hindamine

WSP Global Inc.

Taavi Liblik

PhD, Tallinna Tehnikaülikool, merefüüsika eriala

Roll: Mõju hüdrodünaamikale, lainetusele, tuuleoludele,

heljumi levikule, jääga seotud riskid, võimaliku õlilaigu

leviku prognoos

Tallinna Tehnikaülikool

(TalTech)

Ivar Treffner

MA, Tartu Ülikool, arheoloogia

Roll: Allveearheoloogia

Inga Zaitseva-

Pärnaste

PhD, Tallinna Tehnikaülikool, ehitus ja keskkonnatehnika

Roll: tuulepargi mõju laevaliiklusele, mereside- ja

mereseire süsteemidele, AIS seadmetele, laevaradaritele,

võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju

veeliiklusele.

TalTech EMERA

Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus

Täpsustamisel

Läti vabariigi navigatsiooninõuded

Sotsiaalsete ja majanduslike mõjude analüüs/uuring

Lisaks annavad KMH aruandesse omapoolse sisendi KMH protsessi jooksul läbiviidavate

uuringute koostajad (vt nimetatud tabelis 5-1). Vajadusel kaasatakse KMH protsessi töö käigus

täiendavaid eksperte/spetsialiste.

9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi

avalikustamisest

9.1. Asjaomased asutused ja huvipooled

KMH avalikustamine on vastavalt seadusele otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised,

keda, ja infokanalid, mille kaudu käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse:

• Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu,

programmi ja aruande heakskiitmine).

• Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu).

• Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust

arutelust vastavalt KeHJS-le § 16 lg 3.

Huvitatud asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 9-1. Asjaomaste asutuste määratlemisel

on esmalt lähtutud KMH algatamise otsuses väljatoodust ning täiendatud seda käesoleva

programmi koostamisel. Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja poolne ettepanek

minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb otsustaja.

Tabel 9-1. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu

Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm

Rahandusministeerium

Vastutab ruumilise planeerimise eest riigis

ning on kaastaud projektidesse oma

vastutusala ja pädevusvaldkonna esindajana.

Korraldab üleriigilise mere teemaplaneeringu

koostamist

Teavitatakse

e-kirjaga

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Merenduspoliitika, sadamad, sadamate

taristud. Energeetika

Teavitatakse

e-kirjaga

Keskkonnaministeerium Kaasatud projektidesse oma vastutusala ja

pädevusvaldkonna esindajana.

Teavitatakse

e-kirjaga

Keskkonnaamet Kaitsealuste loodusobjektide valitseja Teavitatakse

e-kirjaga

Kaitseministeerium Kaasatud projektidesse oma vastutusala ja

pädevusvaldkonna esindajana.

Teavitatakse

e-kirjaga

Siseministeerium Siseturvalisus Teavitatakse

e-kirjaga

Maaeluministeerium Kalamajandus ja vesiviljelus Teavitatakse

e-kirjaga

Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm

Transpordiamet

Sadamad, laevateed, akvatooriumid,

ankrualad ja navigatsioonimärgistus;

lennuohutus

Teavitatakse

e-kirjaga

Muinsuskaitseamet Kultuuriväärtused, sh veealune

kultuuripärand

Teavitatakse

e-kirjaga

Politsei- ja Piirivalveamet

Piirivalve ja turvalisus

Mereotsingute ja –pääste korraldamine,

merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja

likvideerimise korraldamine

Teavitatakse

e-kirjaga

Keskkonnaagentuur Riikliku keskkonnaseire korraldaja Teavitatakse

e-kirjaga

Põllumajandus- ja Toiduamet Kutselise kalapüügi korraldus Teavitatakse

e-kirjaga

Terviseamet Tervisekaitse ja –ohutus Teavitatakse

e-kirjaga

Kihnu Vallavalitsus

Pärnu Linnavalitsus

Ruhnu Vallavalitsus

Lääneranna Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Saaremaa Vallavalitsus

Tuulepargi mõjualas asuvad omavalitsused

või kaabelühenduste poolt potentsiaalselt

mõjutatavad kohalikud omavalitsused

Teavitatakse

e-kirjaga

Eesti Keskkonnaühenduste

Koda

Keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste

organisatsioonide ühendus

Teavitatakse

e-kirjaga

Eesti Kalurite Liit MTÜ

Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ Kalurite huvisid esindavad ühendused

Teavitatakse

e-kirjaga

Piirkonna elanikud Kavandatav tegevus võib mõjutada piirkonna

elanikke

Teavitatakse ajalehes ja

kohaliku meedia kaudu.

Koostöö

Kogukonda kaasatakse jooksvalt Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala (osa) kavandamise

käigus.

9.2. Piiriülene mõju ja piiriülene kaasamine

Arvestades kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi kogu suurust ja asukohta, võib olla tegemist

riigipiiriülest mõju omada võiva tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju

hindamine.

Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala piiriülene mõju võib avalduda järgnevalt:

• Võimalik ebasoodne piiriülene mõju linnustikule meretuulepargi ehitus- ja

kasutusaegselt nii tulenevalt rändetakistusest kui lindudele olulise toitumis- ja

peatumisalade kao läbi.

• Võimalik ebasoodne piiriülene mõju kavandatavate tegevuste ehitusetapis (müra, setete

levik jne) kaladele ja hüljestele.

Piiriülene mõjuhindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju

hindamise konventsioonis (Espoo konventsioonis) ning KeHJS-s sätestatud korras. Piiriülese

mõjuhindamise protsessi ja kaasamist juhib Keskkonnaministeerium, kõik vastavad teavitus- ja

tagasiside dokumendid esitatakse lisas 2.

9.3. Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine

Tulenevalt KeHJS-i § 151 peab otsustaja enne KMH programmi avalikustamist programmi sisu

kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt.

9.4. Avalikustamine

Avalikustamine toimub KeHJS-ga ettenähtud alusel. Peatükki täiendatatakse KMH protsessi

jooksul.

Lisad

Lisa 1. Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsus (lisatakse eraldiseisva failikataloogina)

kiri_digiallkirjaga_16-7_21-02502-126.pdf

Nimekirja alusel 18.04.2023 nr 16-7/21-02502-126

OÜ Utilitas Wind kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine seisukoha esitamiseks

OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123) edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 04.04.2023 Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale Liivi lahte kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu. TTJA kontrollis edastatud KMH programmi eelnõu vastavust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 13 sätestatud nõuetele.

TTJA muutis 09.03.2023 otsusega nr 1-7/23-063 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsust (23.12.2021 otsus nr 1-7/21-521) ja nihutas otsusega algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu koormatavat ala Saare-Liivi meretuulepargi rajamiseks. 09.03.2023 otsusega liitis TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu esialgse koormatava ala (lõunapoolse ebasobiva ala välja jättes) ja OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluses toodud täiendava koormatava ala üheks terviklikuks hoonestusloa menetluse koormatavaks alaks ning luges sellel OÜ Utilitas Wind taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatatuks. TTJA 09.03.2023 otsuse kohaselt tuleb Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval koormataval alal hinnata meretuulepargi veekogusse püstitamise keskkonnamõju TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud KMH menetluses, koostades täiendava KMH programmi ja vajadusel täiendava KMH aruande koos seonduvate täiendavate menetlustoimingutega.

KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris aadressil https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ registreerimise numbriga 1-7/23-063. Hoonestusloa menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad TTJA dokumendiregistris registreerimise numbriga 16-7/21-02502.

Tuginedes KeHJS §151 lõigetele 1 ja 2 edastame OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala KMH programmi eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.

Tulenevalt KeHJS §151 lõikest 4 palume esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht, sealhulgas hinnang programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollida ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Seisukohad, ettepanekud ja märkused nimetatud KMH programmi eelnõu kohta palume edastada kirjalikult e-posti aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. KMH programm 2. KMH programmi Lisa 1 3. Adressaatide nimekiri

Merilin Kraun +372 667 2039 [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Kiri	22.11.2024	3	9.3-4/23/2729-4	Sissetulev dokument	ta	Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Teade	23.10.2023	399	9.3-4/23/2729-3	Sissetulev dokument	ta	Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Kiri	02.05.2023	573	9.3-4/23/2729-2	Väljaminev dokument	ta	Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed