Harjumaa Viimsi vald Haabneeme alevik Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 19.11.2024 nr 10-10/5279

Teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavolikogu võttis 12.11.2024 vastu otsuse nr 77 “Haabneeme

alevik, Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Haabneeme alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel (ühiskondlike ehitiste maa 100%,

katastriüksuse tunnus 89001:010:2527, pindala 20 999 m²) detailplaneeringu algatamise

eesmärk on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine

üldkasutatavate hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt

üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarbe, jagada planeeringuala ühiskondlike hoonete maa,

ärimaa- ja teemaa kruntideks ning määrata ehitusõigus ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone

ehitamiseks.

Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5, Kaluri tee 5, Randvere tee

11, Viimsi-Randvere tee, Randvere tee 9, Ees-Hotelli, Sõpruse tee 9 ja Taga-Hotelli.

Detailplaneeringu alal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust. Kogu

kunagine staadionikompleks on tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv

endine tribüünhoone on ümber ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub

planeeringuala naaberkrundil, on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus.

Planeeringualal hooneid ei ole, talviti rajatakse endise staadioni lõunaossa avatud uisuväljak.

Detailplaneering koostatakse avalikes huvides. Detailplaneeringuga soovitakse kujundada parem

arhitektuurne keskkond ning rikastada äri- ja teenindusotstarvete osakaalu Viimsi keskuse alal,

samuti planeerida avalik ruum jalakäijatele ning aleviku (pea)väljak avalike sündmuste

läbiviimiseks. Seega on detailplaneeringu tulemuseks nii mahult kui arhitektuurselt sobivam

keskkond, mis arvestab kaasaegse linnaruumi planeerimise põhimõtteid. Viimsi saab

kauaoodatud keskväljaku ja avalikud vaba-aja veetmise alad, mis on kujundatud esteetiliselt ja

inimeste vajadusi arvestavalt. Lisandub rohkelt võimalusi kodulähedaste töökohtade loomiseks,

mille kaudu muutub rikkalikumaks ka vallasiseste teenuste valik ja mille kaudu loodetakse

vähendada pendelrännet Viimsi ja Tallinna vahel. Lisaks luuakse planeeringualale varjumiskohad

ca 1800 inimese jaoks.

Detailplaneering algatatakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutvana. Vajalikud

uuringud: topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring ja liiklusuuring.

Detailplaneeringuga jäetakse ühtlasi algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 3

kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lg 1

2

nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse

detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhul.

KSH eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik

alljärgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja

mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid

tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja on Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001,

tel 6028800), detailplaneeringu koostamise finantseerija on HBN Staadion OÜ (registrikood

16364342, Mere tee 1, 10612, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond), detailplaneeringu

koostaja on K-Projekt AS (registrikood 12203754, Ahtri tn 6a, 10151, Tallinn, tel 6264100).

Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 otsusega nr 77 saab tutvuda Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-

detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 19.11.2024 nr 10-10/5279

Teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavolikogu võttis 12.11.2024 vastu otsuse nr 77 “Haabneeme

alevik, Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Haabneeme alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel (ühiskondlike ehitiste maa 100%,

katastriüksuse tunnus 89001:010:2527, pindala 20 999 m²) detailplaneeringu algatamise

eesmärk on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine

üldkasutatavate hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt

üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarbe, jagada planeeringuala ühiskondlike hoonete maa,

ärimaa- ja teemaa kruntideks ning määrata ehitusõigus ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone

ehitamiseks.

Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5, Kaluri tee 5, Randvere tee

11, Viimsi-Randvere tee, Randvere tee 9, Ees-Hotelli, Sõpruse tee 9 ja Taga-Hotelli.

Detailplaneeringu alal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust. Kogu

kunagine staadionikompleks on tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv

endine tribüünhoone on ümber ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub

planeeringuala naaberkrundil, on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus.

Planeeringualal hooneid ei ole, talviti rajatakse endise staadioni lõunaossa avatud uisuväljak.

Detailplaneering koostatakse avalikes huvides. Detailplaneeringuga soovitakse kujundada parem

arhitektuurne keskkond ning rikastada äri- ja teenindusotstarvete osakaalu Viimsi keskuse alal,

samuti planeerida avalik ruum jalakäijatele ning aleviku (pea)väljak avalike sündmuste

läbiviimiseks. Seega on detailplaneeringu tulemuseks nii mahult kui arhitektuurselt sobivam

keskkond, mis arvestab kaasaegse linnaruumi planeerimise põhimõtteid. Viimsi saab

kauaoodatud keskväljaku ja avalikud vaba-aja veetmise alad, mis on kujundatud esteetiliselt ja

inimeste vajadusi arvestavalt. Lisandub rohkelt võimalusi kodulähedaste töökohtade loomiseks,

mille kaudu muutub rikkalikumaks ka vallasiseste teenuste valik ja mille kaudu loodetakse

vähendada pendelrännet Viimsi ja Tallinna vahel. Lisaks luuakse planeeringualale varjumiskohad

ca 1800 inimese jaoks.

Detailplaneering algatatakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutvana. Vajalikud

uuringud: topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring ja liiklusuuring.

Detailplaneeringuga jäetakse ühtlasi algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 3

kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lg 1

2

nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse

detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhul.

KSH eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik

alljärgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja

mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid

tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja on Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001,

tel 6028800), detailplaneeringu koostamise finantseerija on HBN Staadion OÜ (registrikood

16364342, Mere tee 1, 10612, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond), detailplaneeringu

koostaja on K-Projekt AS (registrikood 12203754, Ahtri tn 6a, 10151, Tallinn, tel 6264100).

Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 otsusega nr 77 saab tutvuda Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-

detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

Tallinn 2024

Lisa 3 Viimsi Vallavolikogu

12.11.2024 otsusele nr 77

Viimsi vallas Haabneeme alevikus

Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP KSH eelhinnang

Töö tellija: K-Projekt AS

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 30.05.2024

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9

3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 9

3.2 Viimsi valla üldplaneeringud ...................................................................................... 9

4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 11

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 12

5.1 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ............................................................................................... 12

5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 12

5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 12

5.4 Jääkreostus............................................................................................................... 13

5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .......................................... 14

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 16

5.7 Visuaalne mõju ......................................................................................................... 17

5.8 Kliimamõjud ............................................................................................................. 18

5.9 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 18

5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 18

5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 18

5.12 Muud aspektid ......................................................................................................... 19

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 22

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) K-Projekt AS tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Töös osales Piret Toonpere (litsent KMH 00153).

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Viimsi Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Detailplaneeringu algatamise taotlus nr DP-1136 on esitatud Viimsi Vallavalitsusele 19.06.2023. KSH eelhinnang kuulub DP algatamise taotluse juurde.

Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu (DP) koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Viimsi Vallavolikogu üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral). KSH vajalikkuse kohta tuleb DP algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Planeeritav maa-ala asub Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee ja Rohuneeme tee vahelisel maa-alal. Juurdepääs on võimalik nii Randvere teelt kui ka Rohuneeme teelt. Olemasolevatest kommunikatsioonidest on planeeringualal vee-, elektri-, kanalisatsiooni-, side- ning gaasitrass. Ala läbivad ka 28-32 m sügavusel paiknevad kütusemahutid.

Planeeringualal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust – sellel paikneb amortiseerunud jooksurada ja välitribüünid. Kogu kunagine staadionikompleks on tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv endine tribüünhoone on ümber ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub planeeringuala naaberkrundil, on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus. Planeeringualal hooneid ei ole, talviti kasutatakse endise staadioni lõunaosa avaliku uisuväljakuna.

Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5 (89001:010:0404), Kaluri tee 5 (89001:010:3482), Randvere tee 11 (89001:010:0582), Viimsi-Randvere tee (89001:001:1804), Randvere tee 9 (89001:001:0271), Ees-Hotelli (89001:010:2563), Sõpruse tee 9 (89001:010:2562) ja Taga-Hotelli (89001:010:2528). Planeeringuala naaberkinnistutel asuvad kaubanduskeskus ning büroohooned, mis on Haabneeme keskuse ruumilise kontseptsiooni lahutamatuks osaks.

Hinnatava planeeringuala näol on tegemist Viimsi valla keskse linnaruumiga, mis asub tiheda liiklusega Rohuneeme tee ja Randvere tee vahelisel alal, olles väga soodsas logistilises asukohas. DP ala kontaktvööndi analüüs on veel koostamata, kuid piirkond on kujunemas terviklikuks äri- ja vabaaja veetmise tsooniks.

Randvere tee 9b katastriüksuse DP koostamise eesmärgiks on muuta maakasutuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maast äri- ja büroohoonete maaks, jagada planeeringuala ärimaa- ja teemaa kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus ärihoonetele viisil, mis võimaldab tulevasest ärikvartalist kujundada kvaliteetse ja arhitektuurselt huvitava linnaruumi.

Praegu kehtib planeeringualal Viimsi Vallavolikogu 14.10.2008 otsusega nr 86 kehtestatud Haabneeme staadioni detailplaneering1. DP-ga on Randvere tee 9b krundile määratud sotsiaalmaa sihtotstarve ja ehitusõigus spordihoone ning maa-aluse parkla ehitamiseks. Detailplaneeringu kohast ehitusõigust ei ole ellu viidud. Uue DP kehtestamisega muutuvad kõik varasemad sama ala detailplaneeringud kehtetuks.

Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on krundile lubatud ehitada üks 6 700 m² ehitusaluse pindalaga (planeerimisseaduse vanem redaktsioon) 20 meetri kõrgune neljakorruseline hoone. Uue detailplaneeringuga soovitakse kujundada parem arhitektuurne keskkond, luua paremad tingimused äri- ja teenindusotstarvete osakaalu suurendamiseks ning teenuste valiku rikastamiseks Viimsi keskuses. Samuti soovitakse planeerida avalik ruum jalakäijatele ning Haabneeme aleviku (pea)väljak avalike sündmuste läbiviimiseks ja tegevusrohke vaba aja veetmiseks. Lisaks määratakse tehnovõrkude asukohad, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, liikluskorralduse ja servituutide vajadus jms planeerimisseaduses (PlanS) loetletud asjakohased DP ülesanded.

1 https://service.eomap.ee/viimsivald/#/planeeringud/id/1026

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Joonis 1. DP ala. Allikas: minukataster.ee

DP ala koosneb Randvere tee 9b katastriüksusest (kat. tunnus 89001:010:2527), pindala 20999 m², millest kõlvikuliselt metsamaa moodustab 1351 m² ja muu maa 19648 m². Planeeringualal kasvav kõrghaljastus paikneb Randvere tee ääres. Maakasutuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa 100%. Katastriüksus on eraomanduses (HBN Staadion OÜ).

DP koostamise käigus eeldatavalt nõutavaid uuringuid (geodeesia, hüdrogeoloogia, liiklus, sademevee käitlus, insolatsioon jne) ei ole algatamise eelselt veel läbi viidud ning nende täpne vajadust on seni teadmata.

Esialgse eskiisi järgi soovitakse planeeringuala jagada kaheksaks krundiks, millest kuus on ärimaa krundid, üks ühiskondlike ehitiste krunt ja üks transpordimaa krunt.

Maksimaalne hoonete kõrgus maapinnast on 45 m (12 korrust). Hoonetel on ka üks maa- alune korrus.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest.

Planeeritava ala hoonestus jaotub kruntide kaupa, mida saab vajadusel etapikaupa ellu viia. Seega jagunevad ka ehitusaegsed mõjud etappide peale.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine alati vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul samaaegselt koosmõjus KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kui detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev, tuleb alati läbi viia KSH vajaduse eelhindamine. Antud juhul on tegemist kehtivat ÜP-d muutva detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu alusel rajatakse Haabneeme keskusealale ettevõtluspiirkond, mille puhul KSH eelhinnangu koostamise vajadus võib tuleneda ka KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10, mille järgi peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamise või kasutamise valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ on § 13 (infrastruktuuri ehitamine) täpsustatud, et KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral, milleks on näiteks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.

KSH vajaduse kaalutlemine on igal võimalikul ja asjakohasel juhul kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus ning eelhinnangu võib vajaduse korral alati preventatiivselt teha, viidates vastavalt määruse nr 224 § 16 (muud juhud), kus on nimetatud muu määruses nimetamata tegevus, mis võib esialgsel hinnangul kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonise „Asustuse suunamine“ kohaselt planeeringuala on määratletud kui linnalise asustusega ala. Maakonnaplaneeringu joonise „Ruumilised väärtused“ kohaselt alal piiranguid ei ole.

Linnalise asustusega ala on piisavat hoonestustihedust, elanike arvu, tehnovõrke, lähiaja arenguks mõistlikku reservi ning muid eeldusi eviv piiritletud ala loomaks eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri kujunemiseks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks. Sellistel aladel lahendatakse ehitatud keskkond logistiliselt, sotsiaalselt, elukeskkondlikult, esteetiliselt ja majanduslikult optimaalsete asustuse arengualadena ja kohase ruumimudeliga.

Detailplaneering ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ maakasutuselt ega visioonilt.

3.2 Viimsi valla üldplaneeringud

Detailplaneeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi

valla mandriosa üldplaneering (ÜP) ja Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 43

kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“. Teised üldplaneeringud

või teemaplaneeringud (elamuehitust ei kavandata, miljööväärtused ja rohevõrgustik

puudub, uusi tänavaid ei kavandata) ei ole planeeringualal otseselt asjakohased.

ÜP-s on määratud valla ruumilise arengu üldised suundumused, maa-alade ja veekogude

üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused,

transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustiku ja maastike kaitse- ja

kasutustingimused, asustuse arengualad jms. Valla huvi on luua läbi mõtestatud

ruumiplaneerimise võimalused arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus

ja hea elukeskkond. Üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuga hõlmatud ala

tiheasustusega alal, kus ehitamise aluseks on kehtiv detailplaneering. Detailplaneering on

üldplaneeringut muutev, kuivõrd detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu

kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks üldkasutatavate hoonete maast äri- ja

büroohoonete maaks. Kehtiv ÜP ärihoonetele kõrguse piirangut ei sea.

Detailplaneeringuga muudetakse ka teemaplaneeringut (TP), kuivõrd TP-s on antud asukohas

näidatud kehtivast DP-st tulenevalt staadion ja spordihooned. Kuivõrd planeeringualal

muudetakse kehtivat DP-d ja spordihoone asukohale planeeritakse ärihooned, siis kaasneb

sellega vastav muudatus ka TP-s. Samas ei välista uus detailplaneering sporditeenuste

pakkumise võimalust ka uue detailplaneeringu elluviimisega.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

Vastuolu puudub erinevate Viimsi valla kehtivate ja koostatavate arengukavadega2 nagu

Viimsi valla arengustrateegia „Viimsi 2045“ jt. Valdkondlikke arengukavasid on käsitletud ka

järgnevates peatükkides. Viimsi arengustrateegia seab vallale pikaajalise arenguvisiooni, mille

saavutamiseks on sõnastatud strateegilised sihid, mis aitavad suunata valla arengut visiooni

saavutamiseks. Viimsi valla visioon on: Ainulaadse asukohaga Viimsi vald, kus mets ja meri

põimuvad kaasaegse elu- ja ettevõtluskeskkonnaga, on elamiseks parim paik. Seega on valla

üheks arenguprioriteediks ka Viimsisse sobivate kodulähedaste töökohtade loomine.

Joonis 3. Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat ÜP maakasutuse juhtotstarvet muutev.

2 https://www.viimsivald.ee/viimsi/vallavalitsus/arengukavad

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

4 Mõjutatav keskkond

Eelhindamise objektiks on Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu algatamisettepanek. Riikliku ehitisregistri andmetel alal hooned puuduvad.

Randvere tee 9b krundil on põhjavesi looduslikult suhteliselt kaitstud. Haabneeme alevik paikneb Põhja-Eesti klindi jalamil, absoluutkõrguste vahemikus ca 8-15 m. Pinnakate on õhuke, aluspõhi algab ca 1 – 2,5 m sügavusel maapinnast. Aluspõhjakivimiteks on enamasti sinisavi. Haabneeme aleviku piirkonnas pidev maapinnalähedane põhjaveekiht puudub, kuid sagedasti esineb ülavett. Põhjavee olemasolu ja veetase on rangelt sõltuvuses sademetest, kuid pinnas on enamasti liigniiske ning seda peamiselt põhjusel, et aluspõhjamaterjali moodustab väga madala filtratsioonimooduliga sinisavi. Eelnevast lähtudes ei ole soovitatav Haabneemes sademevee kohtkäitlusena pinnasesse immutamist.

Olulised maakasutuse piirangud ja kitsendused alal puuduvad.

Joonis 4. DP ala asukoht ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet X-Gis.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Alal ega vahetus läheduses ei paikne EELIS andmebaasi järgi Natura 2000 alasid.

Lähim looduskaitse alune ala on Viimsi mõisa park (kood KLO1200582), mis jääb DP ala piirist ca 150 m lõuna poole.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga piirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks, kompleksluba või vastavat jäätmekäitleja registreeringut) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub ala Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.

Vastavalt Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale 2024-2036 (avalikul väljapanekul) on võimalik ala liita ühisvõrkudega. DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi tehnilistele tingimustele. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 kinnitatud „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuetele“.

Juhul kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid. Joogivee vajadus ei ole hetkel teada, kuid Viimsi valla kinnitatud põhjaveevarud ei ole piiramatud. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

eeldatavalt kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada valla põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju KSH algatamise mõttes.

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Arvestada tuleb Viimsi valla sademevee arengukavaga 2024-2027 (avalikul väljapanekul).

Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus antakse vastavate projektidega. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Üldiselt on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks. Antud asukohas võib immutamine olla pinnaseomaduste tõttu raskendatud. Linnaliste piirkondade suurenevale sademevee hulgale rakendatakse ennetavaid lahendusi ökosüsteemiteenustele põhinedes - sademevett vaadeldakse kui keskkonna ja inimeste heaolu suurendamise, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning pinna- ja põhjavee hea seisundi toetamise ressurssi. Käitlusahela erinevad komponendid lisavad keskkonda väärtust, mitmekesisust ja ruumielamuse varieeruvust. Kui geoloogilise ehituse tõttu ei ole võimalik kogu sademevett immutada, siis rajatakse viivitussüsteeme ja omavahel ühenduses olevaid lokaalseid lahendusi (vt ka peatükk 5.8 Kliimamõjud).

Planeeringu eskiislahenduses on kavandatud hoonetele rajada üsna suures ulatuses üks maa- alune parkimiskorrus. Ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-aluseid parkimiskorruseid. Selle vältimiseks on soovitav detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused ning kaitseabinõud naaberhoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks. Kui ehitustegevuse käigus (maa-aluse parkla rajamisel) on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseaduse § 187 p 12.

Täiendavat olulist negatiivset mõju pinna- või põhjaveele, mis võiks tingida KSH algatamise vajaduse, eeldatavalt ei avaldata.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

5.4 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning ei ole toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Tiheasustusaladel rakenduvad määruse nr 71 kohased müra piirväärtused. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Ehitustööde käigus ei saa välistada lühiajaliselt toimuvad häiringud ehitusmüra näol, mille allikaks on hoonete, teede, tehnovõrkude jt rajatiste ehitusel kasutatavad mehhanismid ja seadmed. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71.

Tähtsamad müraallikad ehitustöödel on:

- mehhaanilised, hüdraulilised ja pneumaatilised seadmed (näiteks suruõhuhaamrid);

- sisepõlemismootorid.

Piirkonna mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib mõjutada ka täiendav autotranspordi (eeskätt raskeveokite) liikumine. Ehitusmüra vähendamiseks ning kehtivatele müra normtasemetele vastamiseks tuleb ööseks müra tekitav ehitustegevus kindlasti peatada ning ehitusmüra kestvusaja vähendamiseks on soovitav erinevate hoonete ehitustöid võimalusel teostada üheaegselt.

Ehitustegevuse täpset kestvust on keerukas detailplaneeringu staadiumis prognoosida, sest puuduvad ehitusprojektid. Olemasoleva teabe alusel võib eeldada, et ehitustegevus viiakse ellu etapiti. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusmahu realiseerumine sõltub majandusolukorrast ning seega ei ole selle täpset elluviimise aega ega ehitustegevuse kestvus detailplaneeringu staadiumis prognoositav.

Ehitusmüra näol on tegu pigem lühiajalise mõjuga, mis tekitab ehitustegevuse perioodil keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust.

Ala asub riigi Randvere tee (riigi kõrvalmaantee nr 11250 Tallinna-Viimsi-Randvere tee) ja Rohuneeme tee (kõrvalmaantee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee) vahelisel maa-alal, kus olulise osa annab liiklusmüra. Viimsi vald on alla 100 000 elanikuga omavalitsus ja ei ole veel kohustatud koostama välisõhu strateegilise mürakaardi, mis kajastab kõiki valla territooriumil asuvaid tänavaid, raudteid ja tööstusmüra allikaid. Siiski on 2021. aastal koostatud Viimsi valla välisõhu mürakaart ja Viimsi valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Mürakaardi eesmärgiks oli kaardistada müraolukord ja probleemkohad. Tegevuskava koostamise eesmärgiks oli leida optimaalsed meetmed, vähendamaks keskkonnamürast tingitud kahjulikke mõjusid (ja mürahäiringut) eelkõige seal, kus müra mõju ning mürast mõjutatud inimeste arv on suur. Tegevuskavas esitati müra ja selle mõju vähendamiseks kavandatud abinõude loetelu, rakendajad, rakendamise tähtajad ning muud andmed.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

Tööde käigus kaardistati liiklusmüra ka Rohuneeme teel ja Randvere teel. Praeguse situatsiooni mürakaart on saadaval ka Maa-ameti vastavas kaardirakenduses3.

Piirkonda võib üldplaneeringu mõistes pidada III kategooria ehk segafunktsiooniga alaks (keskused, elamu- ja äri segafunktsioon). Liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB. Müratasemed alal peavad vastama keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. Hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel tuleb jälgida, et paigaldatavad seadmed (õhksoojuspumbad jne) ei häiriks naabreid.

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla teedevõrgustik, sõidu- ja kergliiklusteed“ on tõdetud, et elamuarenduse ja rahvaarvu kasvu tulemusena on Viimsi vallas teede kasutamise intensiivsus pidevalt kasvanud, seda eriti vallast Tallinnasse suunduvatel Rohuneeme ja Randvere teedel, sest enamus igapäevases pendelrändes osalejatest kasutab liiklusvahendina sõiduautot, millega on suurenenud teede liikluskoormus. Tööalase mobiilsuse üheks tagajärjeks on liiklusummikud hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal, mis muudavad valla elanikele Tallinnas tööl, koolis ja poes käimise aeganõudvaks ning vähendavad Viimsi valla väärtust elukeskkonnana. Elanike arvu kasv ja suur territoriaalne mobiilsus tingib olukorra, kus Viimsi vald peab pöörama olulist tähelepanu autostumise kriisi vältimisele. Et pidurdada intensiivset autokasutust, ongi planeeringualal ette nähtud ärifunktsioon (mitte järjekordsed kortermajad), eeldusega et paljud piirkonna elanikud leiavad töökoha samas piirkonnas ning ei oleks tarvilik igapäevaselt Tallinna sõita. Parklate maa-alusest osa on võimalus kasutada ka jalgratta- või muude kergliikurite parklana. Seega planeeritavate uute hoonetega ei kaasne liikluskoormuse märgatavat suurenemist tänavatel ning arvestades planeeritava ala eeldatava keskkonnasõbraliku lahendusega, ei kaasne DP realiseerimisega ala sees väga olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat ülenormatiivset müra ja õhusaastet. Siiski, arvestades kavandatavat mahtu ning ehitustihedust, tuleb DP koostamisel teha planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside uuring, mis sisaldab mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust. Vajadusel saab liiklusuuringu alusel modelleerida ka ala tulevase mürataseme.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba tänavavalgususega tiheasustusalaga, siis olukord olulisel määral ei muutu. Kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist). Valgusreostus tekib, kui tehislikud valgustid valgustavad ka alasid, mille valgustamiseks need mõeldud ei ole. Pikaajalistel satelliidiandmetel põhinevate valgusemissioonide info alusel on näha, et Eestis on aastased emiteeritavad valguse kogused pigem langustrendis4.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel. Eeldatavalt valitakse kaugküttelahendus. Viimsi valla soojusmajanduse arengukava 2016 – 2026 järgi jääb ala Haabneeme kaugküttepiirkonda.

3 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart

4 https://lighttrends.lightpollutionmap.info/

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

Planeeritavale alale on ette nähtud ka gaasivarustus, mille kaudu võib vajadusel lahendada alternatiivse sooja- ja soojaveevarustuse. Tänapäeval arvestatakse hoonete katustel paiknevate päikesepaneelidega ning vajaduspõhise valgustuse juhtimisega. Samuti peetakse oluliseks energiaefektiivse hoonestuse rajamist koos hoonete passiivsete jahutusmeetmetega.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel võib Viimsi vallas esineda kõrge radooniriskiga alad.

Uute detailplaneeringute puhul viidatakse tavaliselt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard ning mida tuleb järgida. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.

Olulist negatiivset tervisemõju või sotsiaalsete vajaduste mõju ei ole ette näha.

Kuna kavandatakse kuni 12 korruselisi (kuni 45 m) hoonete osasid, siis tuleb planeeringu koostamisel käsitleda ka insolatsiooni. Insolatsioon on otsese päikesevalguse ruumi paistmine. Insolatsiooni analüüsi koostamise aluseks on päikese näilik liikumine ning kirjeldab ehitise varju horisontaalpinnal sõltuvalt hoone kõrgusest ja kellaajast. Insolatsiooni kestvuse arvutamisel arvestatakse maapinna reljeefi ja ümbritsevaid ehitisi.

Planeerimisel ja projekteerimisel hinnatakse insolatsiooni lähtuvalt standardist EVS-EN 17037:2019. Standardi kohaselt peab ruumis olema tagatud minimaalse insolatsiooni soovitusliku taseme tagamiseks 1,5 h päikesevalguse kestvust ja kõrge taseme tagamiseks 4 h päikesevalguse kestvust. Insolatsiooni hinnatakse Eesti puhul 22. aprillil.

Planeeringuga kavandatavad hoone osad on kõrged (kuni 45 m) objektid, mis tekitavad varju. Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita objektid siiski kunagi varju objektist lõunas. Vari esineb kõige kaugemale ulatuvalt objektist lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varju summaarne kestvus objekti vahetus läheduses sellest loode, põhja ja kirde suunas. Kuna eluhooneid läheduses ei ole, siis võimalik vari eluhooneid ei mõjuta. Kõige pikemad varjud tekivad läänesuunal päikeselistel päevadel varastel hommikutundidel5.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju inimeste varale.

5 Varju ulatuse hindamiseks võib igaüks kasutada veebipõhist päikese valguse hinnangute rakendust

https://www.suncalc.org/#/59.5071,24.8285,17/2024.05.30/08:10/45/1

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

5.7 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, kuid tegemist on juba Viimsi valla kehtiva üldplaneeringuga kavandatud keskusealaga.

Arvestades, et hetkel hoonestus puudub, siis visuaalne mõju on pöördumatu. Samas kui rajada terviklik esteetiline ja keskkonnasõbralik linnaline piirkond ja järgida arhitektuurseid tingimusi, mis tagavad hoonete sobitumise piirkonda, siis on visuaalne mõju positiivne. Vallavalitsusele on esitatud ka eskiisprojekt, mille alusel kujundatakse DP eskiisi.

Joonis 5. Illustratsioon eskiisprojektist. Allikas: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.

Visuaalse mõju hindamine ei ole KSH eelhindamise tavapärane osa. Visuaalseid mõjusid on planeeringu koostamisel tänapäevaste tehniliste vahendite abil suhteliselt lihtne visualiseerida, kuid see ei pruugi oluliselt lihtsustada hinnangute andmist. Visualiseeringuga saab teha kindlaks kavandatava objekti nähtavust huvipakkuvast punktist ja selle domineerivust vaates. Visuaalse mõju suuna hindamine (positiivne vs negatiivne) sõltub suuresti subjektiivsest eelistusest vaadeldava objekti osas. Visuaalset mõju saab pidada oluliseks eeskätt juhul kui muudetakse olulisi vaateid, millel on maastikuline vms väärtus, mida soovitakse säilitada muutumatuna (nt vaated ajaloolistele objektidele, vanalinnale, loodusmaastikule vms) ehk tegu on olulise vaatega linnaruumilises või maastikulises mõistes. Samuti võib oluliseks pidada piirkonnale omase vaate iseloomu olulist muutust (nt looduslik vaade asendub tehislikuga vms). Haabneme keskuses ei ole seni arengudokumentidega määratud vaatepunkte või -koridore, mille osas tuleks tagada nende säilimine. Kavandatav kuni 12 korruseline hoonestus on arvatavasti piirkonnas domineeriva

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

iseloomuga. Vajadusel saab koostada 3D mudeleid ning leida parim võimalik lahendus. Üks võimalus on korraldada arhitektuuri võistlus vms.

5.8 Kliimamõjud

Viimsi vallas on koostatud Viimsi valla kliimamuutustega kohanemise arengukava 2021-2031 ja Viimsi valla energia- ja kliimakava, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada.

Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Tekkiv soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala. Maa-ameti soojussaarte kaardirakendusest6 on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on näiteks parklad. Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. Parklaid saab samuti liigendada põõsaste ja puudega. Samuti kasutatakse maastikukujunduses vee-elemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid ning samas võimaldavad vett taaskasutada.

Olulist mõju kliimatingimustele DP esialgse lahendusega eeldatavalt ei kaasne.

5.9 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ei asu planeringualal ega lähialal muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte, mis võiksid kavandatavat tegevust mõjutada.

Mõju kultuuriväärtuste säilimisele DP realiseerimisel puudub.

5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole hetkel eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis on toimunud ja kindlasti on oodata edaspidi teisi uusi arendusi. Piirkond on perspektiivikas arenguala, mille arendamine hakkab aga tulevikus toimuma juba uue koostatava üldplaneeringu alusel.

Otsene koosmõju või mõjude kumuleerumine hetkel puudub. Seoses üldise autostumise, Haabneeme aleviku arengu ja vajalike juurdepääsude väljaehitamisega ei saa välistada piirkonnas üldist mõõdukat müratasemete või õhusaastetasemete tõusu tulevikus ka ilma DP lahendust ellu viimata.

6 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

5.12 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul strateegiline olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendi näol tegu detailplaneeringuga, mille jaoks asjakohaseks ülemuslikuks keskkonnakaitselisi eesmärke seadvaks dokumendiks on Eesti keskkonnastrateegia.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.

Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 märgitakse negatiivse suundumusena õhusaaste (tahked osakesed, gaasilised saasteained) ja mürareostuse suurenemist, mis on tingitud näiteks autode arvu suurenemisest. Transpordi negatiivse keskkonnamõju osas on keskkonnastrateegia eesmärk arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust vähendav asustusstruktuur (vähendada transpordivajadust). Detailplaneeringuga kavandatud tegevus on seega Eesti keskkonnastrateegiat toetav, kui planeerimisprotsessis arvestatakse ka muude keskkonnakaalutlustega.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust EL keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Viimsi valla üheks arenguprioriteediks on Viimsisse sobivate kodulähedaste töökohtade loomine, kasutades selleks esmajoones algsest kasutusest välja läinud alasid.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi7 andmetel DP alal ja lähialal loodusväärtused puuduvad.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. DP raames viiakse eeldatavalt läbi erinevate liikumisviiside uuring ning mürauuring, mille eesmärgiks välja selgitada täiendavast liiklusest põhjustatud müratasemed. Vajaduse korral on võimalik planeerimisprotsessi käigus kavandada vajalikud müraleevendavad meetmed.

DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee põhimõtteline lahendus koostatakse DP käigus, täpsemad tehnoloogilised lahendused koos käideldavate või võimalusel kruntidel immutavate koguste arvutustega lahendatakse tavaliselt ehitusprojektides.

7 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

DP elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised küsimused (sh lõplik hoonete maht) tuleb lahendada planeeringu koostamise käigus.

Võimalike keskkonnahäiringute vähendamist, keskkonna hea seisundi tagamist ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Seaduse § 11 (Ettevaatuspõhimõte) lõige 2 järgi selgitatakse keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel välja nende tegevuste mõju keskkonnale ning seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. Käesoleval hetkel keskkonnalubade vajadust ei ole eeldada.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt (näiteks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,Transpordiamet, Terviseamet jt).

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Harju maakonna planeering 2030+

Viimsi valla mandriosa üldplaneering

Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“

Viimsi valla valdkondlikud arengukavad

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)

Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)

Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee

Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Kättesaadav: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:331366/291467/page/1

OTSUS

Viimsi 12. november 2024 nr 77

Haabneeme alevik, Randvere tee 9b

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

1. Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning

vastavus üldplaneeringule

19.06.2023 laekus K-Projekt AS (registrikood 12203754) detailplaneeringu algatamise

ettepaneku taotlus nr DP-1136, millega soovitakse algatada detailplaneering Haabneeme

alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel (ühiskondlike ehitiste maa 100%, katastriüksuse

tunnus 89001:010:2527, pindala 20 999 m²).

Detailplaneeringu alal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust – sellel

paikneb amortiseerunud jooksurada ja välitribüünid. Kogu kunagine staadionikompleks on

tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv endine tribüünhoone on ümber

ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub planeeringuala naaberkrundil,

on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus. Planeeringualal hooneid ei ole, talviti

rajatakse endise staadioni lõunaossa avatud uisuväljak.

Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5 (89001:010:0404), Kaluri

tee 5 (89001:010:3482), Randvere tee 11 (89001:010:0582), Viimsi-Randvere tee

(89001:001:1804), Randvere tee 9 (89001:001:0271), Ees-Hotelli (89001:010:2563), Sõpruse

tee 9 (89001:010:2562) ja Taga-Hotelli (89001:010:2528).

Planeeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 14.10.2008 otsusega nr 86 kehtestatud Haabneeme

staadioni detailplaneering. Detailplaneeringuga on krundile määratud sotsiaalmaa sihtotstarve ja

ehitusõigus ühe spordihoone ning maa-aluse parkla ehitamiseks. Detailplaneeringu kohast

ehitusõigust ei ole ellu viidud.

Detailplaneering koostatakse avalikes huvides. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta

planeeringuala krundi maakasutuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maast osaliselt äri- ja

büroohoonete maaks, jagada planeeringuala ühiskondlike hoonete maa, ärimaa- ja teemaa

kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus ühiskondlikule hoonele või hoonetele ja

ärihoonetele viisil, mis võimaldab tulevasest kvartalist kujundada kvaliteetse ja arhitektuurselt

huvitava linnaruumi. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on krundile lubatud ehitada vaid üks

6 700 m² ehitusaluse pindalaga (PlanS v.r) 20 meetri kõrgune neljakorruseline hoone. Uue

detailplaneeringuga kujundatakse parem arhitektuurne keskkond ning rikastatakse äri- ja

teenindusotstarvete osakaalu Viimsi keskuse alal. Samuti soovitakse planeerida avalik ruum

jalakäijatele ning aleviku (pea)väljak avalike sündmuste läbiviimiseks. Seega on detailplaneeringu

2

tulemuseks nii mahult kui arhitektuurselt sobivam keskkond, mis arvestab kaasaegse linnaruumi

planeerimise põhimõtteid. Viimsi saab kauaoodatud keskväljaku ja avalikud vaba-aja veetmise

alad, mis on kujundatud esteetiliselt ja inimeste vajadusi arvestavalt. Lisandub rohkelt võimalusi

kodulähedaste töökohtade loomiseks, mille kaudu muutub rikkalikumaks ka vallasiseste teenuste

valik ja mille kaudu loodetakse vähendada pendelrännet Viimsi ja Tallinna vahel. Lisaks luuakse

planeeringualale varjumiskohad ca 1 800 inimese jaoks.

Detailplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 126 lõike 1

punktides 1‒9, 11, 12 ja 17–22 loetletud ülesanded.

Detailplaneeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi

valla mandriosa üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu kohaselt asub

detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala tiheasustusega alal, kus ehitamise aluseks on kehtiv

detailplaneering. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuivõrd detailplaneeringuga

tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks

üldkasutatavate hoonete maast valdavalt äri- ja büroohoonete maaks.

Planeeringualal kehtib lisaks Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 43 kehtestatud

üldplaneeringu teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“ (edaspidi teemaplaneering).

Teemaplaneeringus on planeeringualale näidatud spordihoone ja sisestaadioni asukoht ja see

tuleneb alal kehtivast detailplaneeringust. Kuivõrd teemaplaneeringu mõte oli kaardistada

olemasolevad ja detailplaneeringutega planeeritud lastele ja noortele suunatud rajatised ning

teemaplaneeringuga iseseisvalt konkreetseid uusi asukohti rajatistele ei planeeritud, siis antud

juhul ei ole tegu teemaplaneeringu muutmisega. Siinkohal tuleb selgitada, et staadion koos

spordihoonega on juba rajatud Karulaugu tee ja Randvere tee vahelisele alale ja veel ühe

spordihoone asukoht on määratud Viimsi Vallavolikogu 15.12.2015 otsusega nr 116 kehtestatud

Tammeõue teega põhjas piirneva reformimata riigimaa detailplaneeringuga Viimsi Gümnaasiumi

kõrvale. Samas ei ole ka käesoleva detailplaneeringuga spordifunktsioon välistatud.

Teisi asjakohaseid üldplaneeringuid planeeringualal ei ole.

2. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, kooskõlastuste vajadus ja

detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

1. Detailplaneeringuga määrata ruumilise lahenduse põhimõtted, mille rakendamise tulemusel

kasvab avaliku ruumi kvaliteet ja mis suunab ala mitmekülgseks kasutamiseks kogu

päevakaare vältel (varahommikust hilisõhtuni). Detailplaneeringuga vältida ala

monofunktsionaalsust, planeerida hea avalik ruum.

2. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise avalik huvi on asukoha määramine

vähemalt ühele ühiskondlikule hoonele, sh peab ühiskondliku hoone maa-ala moodustama

vähemalt 20 % planeeritavast Randvere tee 9b katastriüksuse pindalast. Detailplaneeringu

koostamise teine avalik huvi on avaliku kasutusega välialade ja väljaku(te) planeerimine,

millest ühe väljaku suurus peab olema vähemalt 3 000 m².

3. Alale on keelatud elukondliku funktsiooni planeerimine (sh detailplaneering peab välistama

rendikorterid).

4. Detailplaneeringuga anda suunised funktsionaalse ja kvaliteetse arhitektuurse terviku

kujundamiseks hoonete projekteerimisel, tagamaks ehitiste sobivuse linnaruumi (nt

fassaadide vaadeldavus eri suundadest, inimmõõtmelisus jmt).

3

5. Planeeringulahenduse väljatöötamisel vaadelda ka naaberalasid (sh ida poole Randvere teed

jäävat kaubanduskeskuse krunti) ja arvestada nendega, sidudes planeeritava ja olemasoleva

keskkonna ühtseks terviklikuks linnaruumiks.

6. Parkimisvajadus tuleb lahendada maa-alusena. Erandid on lubatud maapealsele

invaparkimisele ja piiratud alal lühiajaliseks parkimiseks (nt toidukullerid, asutusi teenindav

transport jmt). Maa-alune parkla kavandada ühtlasi varjumiskohana, arvestades vastavate

abiruumide ning ligipääsude vajadusi.

7. Olulist rõhku pöörata olemasoleva haljastuse säilitamisele ja uushaljastuse rajamisele.

Randvere tee äärse kõrghaljastuse (männid, lehised) säilitamine on kohustuslik ja see tuleb

integreerida planeeringulahendusse. Detailplaneeringuga peab olema tagatud kvaliteetne

maastikuarhitektuurne lahendus. Leida alale sobivad pikaajalised haljastuslahendused (mitte

üksnes konteinerhaljastus), mis on võimalikud maa-aluse parkla ehitamise korral.

8. Lahendada ligipääsetavuse põhimõtted, pakkuda lahendused erinevate sihtrühmade vajadusi

arvestavalt (erinevate puuetega inimesed, lapsed, eakad jne).

9. Planeerida naaberaladega hästi seotud ja turvaline jalakäiguteede võrgustik ning näha ette

ärihooneid teenindava transpordi jaoks lahendused, mis on ennekõike turvalised jalakäijatele

(planeeringualal on liiklemiseelis jalakäijal). Lahendada Randvere teelt mahasõit pandusega

maa-alusesse parklasse selliselt, et Randvere tee kõnniteel oleks tagatud sujuv, ohutu ja

katkestusteta liikumine.

10. Planeeringuala siseteed, välialad, platsid ja ühendusteed näha ette avalikult kasutatavatena.

11. Sademevee ärajuhtimiseks planeeringuala platsidelt ja teedelt planeerida viibe- ja

kogumislahenduste jaoks vajalikud maa-alad, et sademevee äravoolu viivitada ning suunata

see majandus- ja tarbevee kasutamiseks tagasi ringlusesse.

12. Avaliku väliruumi rikastamise huvides määrata nõuded kunstiteos(t)e asukohale ning anda

üldised avaliku ruumi disainilahenduste põhimõtted.

13. Piirdeid kruntide ümber ei ole lubatud planeerida.

14. Detailplaneeringuga määrata hoonete üldised arhitektuurinõuded. Hoonemahtude, -tiheduse

ja kõrguse nõuete määramisel lähtuda inimmõõtmelistest mastaapidest ja hea avaliku ruumi

kujundamise põhimõtetest, sh kõrgeim hoone ei tohi ületada olemasoleva SPA hoone

kõrgust. Väljakute ja vaba aja veetmise kohtade jaoks planeerida piisavalt avarust.

Ümbruskonnas asuvate kaubandushoonete mahtusid ei ole lubatud detailplaneeringu

lahenduse kujundamisel aluseks võtta, hoonestust tuleb liigendada.

Tagamaks detailplaneeringu kõrge tehnilise kvaliteedi ja esitatud materjalide ühilduvuse

erinevate andmekogudega, seatakse detailplaneeringu vormistamisele järgnevad nõuded:

15. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 ajakohasele topo-geodeetilisele alusplaanile.

Uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet (minimaalne tase 5) ja vastama

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Vastavalt määruse § 10 nõuetele peab uuringu

tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande tellijale ja 10 päeva jooksul

uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohalikule omavalitsusele. Uuring esitada

4

Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-geodeetiline

uuring ei ole vallas registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

16. Detailplaneering koostada kooskõlas piirkonnas kehtivate asjakohaste üldplaneeringutega ja

üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-

uldplaneeringud).

17. Detailplaneeringu koosseisus esitada ruumiline analüüs ja tuua välja seosed naaberaladega.

18. Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja

kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee

ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-keskkonnas:

https://vaal.viimsi.ee/map.

19. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

20. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada kontaktvööndi analüüs (M 1:2000),

tugiplaan (M 1:500), põhijoonis (M 1:500), tehnovõrkude joonis (M 1:500), haljastuse joonis

(M 1:500), liiklusjoonis (M 1:500) ja planeeringulahendust illustreerivad 3D vaated.

21. Detailplaneeringus esitada graafiliselt ja kirjeldada seletuskirja eraldi peatükis võrdlev analüüs

lähteolukorra ja detailplaneeringu lahenduse vastavuse kohta asjakohaste

üldplaneeringutega ja Harju maakonnaplaneeringuga ning seletuskirjas esitada põhjendused

üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta.

22. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf).

Detailplaneering esitada kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse

planeeringute andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.

23. PLANK riiklikku andmekogusse esitamisel lähtuda täiendavalt järgnevatest nõuetest:

- Vallale üleantava / sundvõõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida üleantav

/võõrandatav krunt eraldi tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise krundiga liidetav

krunt (juhul kui see on planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena ära märkida. Krundi

juurde peab olema märgitud sihtotstarve.

- Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada ja

väljad õigesti täita.

- Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.

- Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht

tuleb teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.

- Kõikidest joonistest tuleb esitada ka PDF-vormingus fail ja vormistus peab olema põhja-

lõuna suunaline (s.t õigetpidi).

- Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab olema

koos tiitellehega.

5

- Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb PLANK-i ka

lisadena kanda (PLANK-i kannab kohalik omavalitsus (KOV), kuid lisad, uuringud jm

asjakohased materjalid edastab KOV-le detailplaneeringu koostaja).

Detailplaneering kooskõlastada järgmiste riigiasutustega:

- Päästeamet Põhja päästekeskus

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Ajakava on orienteeruv ja sõltub detailplaneeringu koostaja, kooskõlastajate ja koostöö tegijate

tegevusest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Ajakavas toodud tähtajad (arvestatud

kuudes) kajastavad ajaperioodi, mis kulub vastavaks etapiks alates detailplaneeringu algatamise

otsuse teatavaks tegemisest detailplaneeringu tehnilisele koostajale.

1. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine vallale seisukoha andmiseks – 6 kuud;

2. Valla seisukoha andmine detailplaneeringu eskiislahenduse kohta – 9 kuud;

3. Valla poolt esitatud märkuste alusel täiendatud eskiislahenduse läbivaatamine ja

heakskiitmine – 12 kuud;

4. Valla poolt heakskiidetud detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku

korraldamine ja avaliku arutelu läbiviimine – 16 kuud;

5. Kooskõlastuste ja arvamuste küsimine riigiasutustelt ja tehnovõrkude valdajatelt – 20

kuud;

6. Detailplaneeringu vastuvõtmine, detailplaneeringu põhilahenduse avalikustamise

korraldamine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu läbiviimine – 28 kuud;

7. Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

ja PlanS § 90 lg 3 loetletud toimingute läbiviimine – 33 kuud.

3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang:

PlanS § 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS

§ 33 lõike 2 punktide 1 ja 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises

planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike

1 punktides 1-3 sätestatud juhul.

KSH kaalumisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste

asutuste seisukohtadest. Antud juhul koostati strateegilisele planeerimisdokumendile KSH

eelhinnang ja küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. KSH eelhinnangu (käesoleva

otsuse Lisa 3, 22 lehel) on koostanud LEMMA OÜ (registrikood 11453673) mais 2024. Töö

vastutavaks koosajaks oli keskkonnakonsultant Mihkel Vaarik. KSH eelhinnangu kohaselt ei ole

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

6

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja

mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid

tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus

vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata

võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse

keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

Keskkonnaamet asus 05.07.2024 kirjaga nr 6-5/24/12170-2 seisukohale, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeeringu menetluse käigus PlanS § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.

Terviseamet 04.07.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/5903-2 ei esitanud vastuväiteid KSH algatamata

jätmisele, kuid juhtis tähelepanu järgnevale:

• Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud normtasemeid.

• Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha päeval kella 07.00-19.00 ning ehitusaegsed

vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piiväärtused elamutes ja ühikasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

• Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM

määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

• Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Arvestada EVS-

EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

PlanS § 81 lõike 1 alusel esitas vald detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos

lähteseisukohtadega ning KSH eelhinnangu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

(edaspidi ReM) seisukoha andmiseks. ReM 29.07.2024 kirjaga nr 14-3/2968-1 palus otsuse

eelnõusse lisada planeeringu koostamise eeldatav ajakava. Otsuse eelnõud vastavalt täiendati.

7

Arvestades, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmiseks, siis otsustab detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise Viimsi

Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22 „Planeerimisalase tegevuse korraldamine Viimsi vallas“

§ 3 punkti 2 ja PlanS § 139 lg 1 kohaselt volikogu. Detailplaneeringu koostamise tellija ja

korraldaja on Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001, tel 602 8800), detailplaneeringu

koostamise finantseerija on HBN Staadion OÜ (registrikood 16364342, Mere tee 1, 10612, Pringi

küla, Viimsi vald, Harju maakond), detailplaneeringu koostaja on K-Projekt AS (registrikood

12203754, Ahtri tn 6a, 10151, Tallinn, tel 626 4100). Enne detailplaneeringu algatamist sõlmiti

detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga detailplaneeringu tehnilise koostamise tellimise

ja finantseerimise üleandmise leping ning kokkulepped detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise kohta (allkirjastatud 25.09.2024, registreeritud Viimsi Vallavalitsuse

dokumendiregistris numbriga 2-10.1/507).

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõike

1 punktist 33, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 128 lõikest 1, § 139 lõikest 1 ja

§-st 142, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punktist 1, § 33

lõike 2 punktidest 1 ja 3, § 35 lõigetest 3 ja 5, Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning

keskkonna- ja heakorrakomisjoni seisukohtadest ja lähtudes detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isiku avaldusest:

Viimsi Vallavolikogu

OTSUSTAB:

1. Algatada detailplaneering Haabneeme alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel, Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks üldkasutatavate

hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt üldkasutatavate hoonete

maa juhtotstarbe, ja ehitusõiguse määramiseks ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone

ehitamiseks.

2. Detailplaneeringu koostamisel lahendada PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased

ülesanded.

3. Kaaluda PlanS § 126 lõige 1 punktides 1‒19 loetletud ülesannete täitmiseks avalikes huvides

omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadust.

4. Kaasata detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus

puudutada, sh olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ning naaberkinnisasjade

omanikud.

5. Detailplaneeringu algatamisest teavitada PlanS § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

6. Detailplaneeringu koostamisel viia läbi topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring ja

liiklusuuring.

7. Viimsi Vallavalitsusel sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringust

huvitatud isikuga PlanS § 131 kohane haldusleping detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste

väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise kohta.

8. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Haabneeme alevikus, katastriüksuse

Randvere tee 9b detailplaneeringule.

9. Otsuse ja sellega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda etteteatamisel Viimsi

Vallavalitsuses (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, tel. 6028 800, http://www.viimsivald.ee/).

10. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

8

(allkirjastatud digitaalselt)

Atso Matsalu

vallavolikogu esimees

Lisa 1 Viimsi Vallavolikogu

12.11.2024 otsusele nr 77

Planeeringuala ulatus

2

Lisa 2 Viimsi Vallavolikogu

12.11.2024 otsusele nr 77

Väljavõte Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringust

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 19.11.2024 nr 10-10/5279

Teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavolikogu võttis 12.11.2024 vastu otsuse nr 77 “Haabneeme

alevik, Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Haabneeme alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel (ühiskondlike ehitiste maa 100%,

katastriüksuse tunnus 89001:010:2527, pindala 20 999 m²) detailplaneeringu algatamise

eesmärk on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine

üldkasutatavate hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt

üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarbe, jagada planeeringuala ühiskondlike hoonete maa,

ärimaa- ja teemaa kruntideks ning määrata ehitusõigus ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone

ehitamiseks.

Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5, Kaluri tee 5, Randvere tee

11, Viimsi-Randvere tee, Randvere tee 9, Ees-Hotelli, Sõpruse tee 9 ja Taga-Hotelli.

Detailplaneeringu alal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust. Kogu

kunagine staadionikompleks on tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv

endine tribüünhoone on ümber ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub

planeeringuala naaberkrundil, on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus.

Planeeringualal hooneid ei ole, talviti rajatakse endise staadioni lõunaossa avatud uisuväljak.

Detailplaneering koostatakse avalikes huvides. Detailplaneeringuga soovitakse kujundada parem

arhitektuurne keskkond ning rikastada äri- ja teenindusotstarvete osakaalu Viimsi keskuse alal,

samuti planeerida avalik ruum jalakäijatele ning aleviku (pea)väljak avalike sündmuste

läbiviimiseks. Seega on detailplaneeringu tulemuseks nii mahult kui arhitektuurselt sobivam

keskkond, mis arvestab kaasaegse linnaruumi planeerimise põhimõtteid. Viimsi saab

kauaoodatud keskväljaku ja avalikud vaba-aja veetmise alad, mis on kujundatud esteetiliselt ja

inimeste vajadusi arvestavalt. Lisandub rohkelt võimalusi kodulähedaste töökohtade loomiseks,

mille kaudu muutub rikkalikumaks ka vallasiseste teenuste valik ja mille kaudu loodetakse

vähendada pendelrännet Viimsi ja Tallinna vahel. Lisaks luuakse planeeringualale varjumiskohad

ca 1800 inimese jaoks.

Detailplaneering algatatakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutvana. Vajalikud

uuringud: topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring ja liiklusuuring.

Detailplaneeringuga jäetakse ühtlasi algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 3

kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lg 1

2

nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse

detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhul.

KSH eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik

alljärgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja

mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid

tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja on Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001,

tel 6028800), detailplaneeringu koostamise finantseerija on HBN Staadion OÜ (registrikood

16364342, Mere tee 1, 10612, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond), detailplaneeringu

koostaja on K-Projekt AS (registrikood 12203754, Ahtri tn 6a, 10151, Tallinn, tel 6264100).

Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 otsusega nr 77 saab tutvuda Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-

detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 19.11.2024 nr 10-10/5279

Teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavolikogu võttis 12.11.2024 vastu otsuse nr 77 “Haabneeme

alevik, Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Haabneeme alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel (ühiskondlike ehitiste maa 100%,

katastriüksuse tunnus 89001:010:2527, pindala 20 999 m²) detailplaneeringu algatamise

eesmärk on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine

üldkasutatavate hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt

üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarbe, jagada planeeringuala ühiskondlike hoonete maa,

ärimaa- ja teemaa kruntideks ning määrata ehitusõigus ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone

ehitamiseks.

Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5, Kaluri tee 5, Randvere tee

11, Viimsi-Randvere tee, Randvere tee 9, Ees-Hotelli, Sõpruse tee 9 ja Taga-Hotelli.

Detailplaneeringu alal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust. Kogu

kunagine staadionikompleks on tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv

endine tribüünhoone on ümber ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub

planeeringuala naaberkrundil, on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus.

Planeeringualal hooneid ei ole, talviti rajatakse endise staadioni lõunaossa avatud uisuväljak.

Detailplaneering koostatakse avalikes huvides. Detailplaneeringuga soovitakse kujundada parem

arhitektuurne keskkond ning rikastada äri- ja teenindusotstarvete osakaalu Viimsi keskuse alal,

samuti planeerida avalik ruum jalakäijatele ning aleviku (pea)väljak avalike sündmuste

läbiviimiseks. Seega on detailplaneeringu tulemuseks nii mahult kui arhitektuurselt sobivam

keskkond, mis arvestab kaasaegse linnaruumi planeerimise põhimõtteid. Viimsi saab

kauaoodatud keskväljaku ja avalikud vaba-aja veetmise alad, mis on kujundatud esteetiliselt ja

inimeste vajadusi arvestavalt. Lisandub rohkelt võimalusi kodulähedaste töökohtade loomiseks,

mille kaudu muutub rikkalikumaks ka vallasiseste teenuste valik ja mille kaudu loodetakse

vähendada pendelrännet Viimsi ja Tallinna vahel. Lisaks luuakse planeeringualale varjumiskohad

ca 1800 inimese jaoks.

Detailplaneering algatatakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutvana. Vajalikud

uuringud: topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring ja liiklusuuring.

Detailplaneeringuga jäetakse ühtlasi algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 3

kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lg 1

2

nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse

detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhul.

KSH eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik

alljärgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja

mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid

tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja on Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001,

tel 6028800), detailplaneeringu koostamise finantseerija on HBN Staadion OÜ (registrikood

16364342, Mere tee 1, 10612, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond), detailplaneeringu

koostaja on K-Projekt AS (registrikood 12203754, Ahtri tn 6a, 10151, Tallinn, tel 6264100).

Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 otsusega nr 77 saab tutvuda Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-

detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

Tallinn 2024

Lisa 3 Viimsi Vallavolikogu

12.11.2024 otsusele nr 77

Viimsi vallas Haabneeme alevikus

Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP KSH eelhinnang

Töö tellija: K-Projekt AS

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 30.05.2024

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9

3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 9

3.2 Viimsi valla üldplaneeringud ...................................................................................... 9

4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 11

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 12

5.1 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ............................................................................................... 12

5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 12

5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 12

5.4 Jääkreostus............................................................................................................... 13

5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .......................................... 14

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 16

5.7 Visuaalne mõju ......................................................................................................... 17

5.8 Kliimamõjud ............................................................................................................. 18

5.9 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 18

5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 18

5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 18

5.12 Muud aspektid ......................................................................................................... 19

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 22

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) K-Projekt AS tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Töös osales Piret Toonpere (litsent KMH 00153).

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Viimsi Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Detailplaneeringu algatamise taotlus nr DP-1136 on esitatud Viimsi Vallavalitsusele 19.06.2023. KSH eelhinnang kuulub DP algatamise taotluse juurde.

Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu (DP) koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Viimsi Vallavolikogu üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral). KSH vajalikkuse kohta tuleb DP algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Planeeritav maa-ala asub Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee ja Rohuneeme tee vahelisel maa-alal. Juurdepääs on võimalik nii Randvere teelt kui ka Rohuneeme teelt. Olemasolevatest kommunikatsioonidest on planeeringualal vee-, elektri-, kanalisatsiooni-, side- ning gaasitrass. Ala läbivad ka 28-32 m sügavusel paiknevad kütusemahutid.

Planeeringualal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust – sellel paikneb amortiseerunud jooksurada ja välitribüünid. Kogu kunagine staadionikompleks on tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv endine tribüünhoone on ümber ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub planeeringuala naaberkrundil, on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus. Planeeringualal hooneid ei ole, talviti kasutatakse endise staadioni lõunaosa avaliku uisuväljakuna.

Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5 (89001:010:0404), Kaluri tee 5 (89001:010:3482), Randvere tee 11 (89001:010:0582), Viimsi-Randvere tee (89001:001:1804), Randvere tee 9 (89001:001:0271), Ees-Hotelli (89001:010:2563), Sõpruse tee 9 (89001:010:2562) ja Taga-Hotelli (89001:010:2528). Planeeringuala naaberkinnistutel asuvad kaubanduskeskus ning büroohooned, mis on Haabneeme keskuse ruumilise kontseptsiooni lahutamatuks osaks.

Hinnatava planeeringuala näol on tegemist Viimsi valla keskse linnaruumiga, mis asub tiheda liiklusega Rohuneeme tee ja Randvere tee vahelisel alal, olles väga soodsas logistilises asukohas. DP ala kontaktvööndi analüüs on veel koostamata, kuid piirkond on kujunemas terviklikuks äri- ja vabaaja veetmise tsooniks.

Randvere tee 9b katastriüksuse DP koostamise eesmärgiks on muuta maakasutuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maast äri- ja büroohoonete maaks, jagada planeeringuala ärimaa- ja teemaa kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus ärihoonetele viisil, mis võimaldab tulevasest ärikvartalist kujundada kvaliteetse ja arhitektuurselt huvitava linnaruumi.

Praegu kehtib planeeringualal Viimsi Vallavolikogu 14.10.2008 otsusega nr 86 kehtestatud Haabneeme staadioni detailplaneering1. DP-ga on Randvere tee 9b krundile määratud sotsiaalmaa sihtotstarve ja ehitusõigus spordihoone ning maa-aluse parkla ehitamiseks. Detailplaneeringu kohast ehitusõigust ei ole ellu viidud. Uue DP kehtestamisega muutuvad kõik varasemad sama ala detailplaneeringud kehtetuks.

Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on krundile lubatud ehitada üks 6 700 m² ehitusaluse pindalaga (planeerimisseaduse vanem redaktsioon) 20 meetri kõrgune neljakorruseline hoone. Uue detailplaneeringuga soovitakse kujundada parem arhitektuurne keskkond, luua paremad tingimused äri- ja teenindusotstarvete osakaalu suurendamiseks ning teenuste valiku rikastamiseks Viimsi keskuses. Samuti soovitakse planeerida avalik ruum jalakäijatele ning Haabneeme aleviku (pea)väljak avalike sündmuste läbiviimiseks ja tegevusrohke vaba aja veetmiseks. Lisaks määratakse tehnovõrkude asukohad, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, liikluskorralduse ja servituutide vajadus jms planeerimisseaduses (PlanS) loetletud asjakohased DP ülesanded.

1 https://service.eomap.ee/viimsivald/#/planeeringud/id/1026

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Joonis 1. DP ala. Allikas: minukataster.ee

DP ala koosneb Randvere tee 9b katastriüksusest (kat. tunnus 89001:010:2527), pindala 20999 m², millest kõlvikuliselt metsamaa moodustab 1351 m² ja muu maa 19648 m². Planeeringualal kasvav kõrghaljastus paikneb Randvere tee ääres. Maakasutuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa 100%. Katastriüksus on eraomanduses (HBN Staadion OÜ).

DP koostamise käigus eeldatavalt nõutavaid uuringuid (geodeesia, hüdrogeoloogia, liiklus, sademevee käitlus, insolatsioon jne) ei ole algatamise eelselt veel läbi viidud ning nende täpne vajadust on seni teadmata.

Esialgse eskiisi järgi soovitakse planeeringuala jagada kaheksaks krundiks, millest kuus on ärimaa krundid, üks ühiskondlike ehitiste krunt ja üks transpordimaa krunt.

Maksimaalne hoonete kõrgus maapinnast on 45 m (12 korrust). Hoonetel on ka üks maa- alune korrus.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest.

Planeeritava ala hoonestus jaotub kruntide kaupa, mida saab vajadusel etapikaupa ellu viia. Seega jagunevad ka ehitusaegsed mõjud etappide peale.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine alati vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul samaaegselt koosmõjus KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kui detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev, tuleb alati läbi viia KSH vajaduse eelhindamine. Antud juhul on tegemist kehtivat ÜP-d muutva detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu alusel rajatakse Haabneeme keskusealale ettevõtluspiirkond, mille puhul KSH eelhinnangu koostamise vajadus võib tuleneda ka KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10, mille järgi peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamise või kasutamise valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ on § 13 (infrastruktuuri ehitamine) täpsustatud, et KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral, milleks on näiteks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.

KSH vajaduse kaalutlemine on igal võimalikul ja asjakohasel juhul kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus ning eelhinnangu võib vajaduse korral alati preventatiivselt teha, viidates vastavalt määruse nr 224 § 16 (muud juhud), kus on nimetatud muu määruses nimetamata tegevus, mis võib esialgsel hinnangul kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonise „Asustuse suunamine“ kohaselt planeeringuala on määratletud kui linnalise asustusega ala. Maakonnaplaneeringu joonise „Ruumilised väärtused“ kohaselt alal piiranguid ei ole.

Linnalise asustusega ala on piisavat hoonestustihedust, elanike arvu, tehnovõrke, lähiaja arenguks mõistlikku reservi ning muid eeldusi eviv piiritletud ala loomaks eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri kujunemiseks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks. Sellistel aladel lahendatakse ehitatud keskkond logistiliselt, sotsiaalselt, elukeskkondlikult, esteetiliselt ja majanduslikult optimaalsete asustuse arengualadena ja kohase ruumimudeliga.

Detailplaneering ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ maakasutuselt ega visioonilt.

3.2 Viimsi valla üldplaneeringud

Detailplaneeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi

valla mandriosa üldplaneering (ÜP) ja Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 43

kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“. Teised üldplaneeringud

või teemaplaneeringud (elamuehitust ei kavandata, miljööväärtused ja rohevõrgustik

puudub, uusi tänavaid ei kavandata) ei ole planeeringualal otseselt asjakohased.

ÜP-s on määratud valla ruumilise arengu üldised suundumused, maa-alade ja veekogude

üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused,

transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustiku ja maastike kaitse- ja

kasutustingimused, asustuse arengualad jms. Valla huvi on luua läbi mõtestatud

ruumiplaneerimise võimalused arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus

ja hea elukeskkond. Üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuga hõlmatud ala

tiheasustusega alal, kus ehitamise aluseks on kehtiv detailplaneering. Detailplaneering on

üldplaneeringut muutev, kuivõrd detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu

kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks üldkasutatavate hoonete maast äri- ja

büroohoonete maaks. Kehtiv ÜP ärihoonetele kõrguse piirangut ei sea.

Detailplaneeringuga muudetakse ka teemaplaneeringut (TP), kuivõrd TP-s on antud asukohas

näidatud kehtivast DP-st tulenevalt staadion ja spordihooned. Kuivõrd planeeringualal

muudetakse kehtivat DP-d ja spordihoone asukohale planeeritakse ärihooned, siis kaasneb

sellega vastav muudatus ka TP-s. Samas ei välista uus detailplaneering sporditeenuste

pakkumise võimalust ka uue detailplaneeringu elluviimisega.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

Vastuolu puudub erinevate Viimsi valla kehtivate ja koostatavate arengukavadega2 nagu

Viimsi valla arengustrateegia „Viimsi 2045“ jt. Valdkondlikke arengukavasid on käsitletud ka

järgnevates peatükkides. Viimsi arengustrateegia seab vallale pikaajalise arenguvisiooni, mille

saavutamiseks on sõnastatud strateegilised sihid, mis aitavad suunata valla arengut visiooni

saavutamiseks. Viimsi valla visioon on: Ainulaadse asukohaga Viimsi vald, kus mets ja meri

põimuvad kaasaegse elu- ja ettevõtluskeskkonnaga, on elamiseks parim paik. Seega on valla

üheks arenguprioriteediks ka Viimsisse sobivate kodulähedaste töökohtade loomine.

Joonis 3. Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat ÜP maakasutuse juhtotstarvet muutev.

2 https://www.viimsivald.ee/viimsi/vallavalitsus/arengukavad

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

4 Mõjutatav keskkond

Eelhindamise objektiks on Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu algatamisettepanek. Riikliku ehitisregistri andmetel alal hooned puuduvad.

Randvere tee 9b krundil on põhjavesi looduslikult suhteliselt kaitstud. Haabneeme alevik paikneb Põhja-Eesti klindi jalamil, absoluutkõrguste vahemikus ca 8-15 m. Pinnakate on õhuke, aluspõhi algab ca 1 – 2,5 m sügavusel maapinnast. Aluspõhjakivimiteks on enamasti sinisavi. Haabneeme aleviku piirkonnas pidev maapinnalähedane põhjaveekiht puudub, kuid sagedasti esineb ülavett. Põhjavee olemasolu ja veetase on rangelt sõltuvuses sademetest, kuid pinnas on enamasti liigniiske ning seda peamiselt põhjusel, et aluspõhjamaterjali moodustab väga madala filtratsioonimooduliga sinisavi. Eelnevast lähtudes ei ole soovitatav Haabneemes sademevee kohtkäitlusena pinnasesse immutamist.

Olulised maakasutuse piirangud ja kitsendused alal puuduvad.

Joonis 4. DP ala asukoht ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet X-Gis.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Alal ega vahetus läheduses ei paikne EELIS andmebaasi järgi Natura 2000 alasid.

Lähim looduskaitse alune ala on Viimsi mõisa park (kood KLO1200582), mis jääb DP ala piirist ca 150 m lõuna poole.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga piirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks, kompleksluba või vastavat jäätmekäitleja registreeringut) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub ala Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.

Vastavalt Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale 2024-2036 (avalikul väljapanekul) on võimalik ala liita ühisvõrkudega. DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi tehnilistele tingimustele. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 kinnitatud „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuetele“.

Juhul kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid. Joogivee vajadus ei ole hetkel teada, kuid Viimsi valla kinnitatud põhjaveevarud ei ole piiramatud. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

eeldatavalt kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada valla põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju KSH algatamise mõttes.

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Arvestada tuleb Viimsi valla sademevee arengukavaga 2024-2027 (avalikul väljapanekul).

Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus antakse vastavate projektidega. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Üldiselt on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks. Antud asukohas võib immutamine olla pinnaseomaduste tõttu raskendatud. Linnaliste piirkondade suurenevale sademevee hulgale rakendatakse ennetavaid lahendusi ökosüsteemiteenustele põhinedes - sademevett vaadeldakse kui keskkonna ja inimeste heaolu suurendamise, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning pinna- ja põhjavee hea seisundi toetamise ressurssi. Käitlusahela erinevad komponendid lisavad keskkonda väärtust, mitmekesisust ja ruumielamuse varieeruvust. Kui geoloogilise ehituse tõttu ei ole võimalik kogu sademevett immutada, siis rajatakse viivitussüsteeme ja omavahel ühenduses olevaid lokaalseid lahendusi (vt ka peatükk 5.8 Kliimamõjud).

Planeeringu eskiislahenduses on kavandatud hoonetele rajada üsna suures ulatuses üks maa- alune parkimiskorrus. Ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-aluseid parkimiskorruseid. Selle vältimiseks on soovitav detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused ning kaitseabinõud naaberhoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks. Kui ehitustegevuse käigus (maa-aluse parkla rajamisel) on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseaduse § 187 p 12.

Täiendavat olulist negatiivset mõju pinna- või põhjaveele, mis võiks tingida KSH algatamise vajaduse, eeldatavalt ei avaldata.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

5.4 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning ei ole toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Tiheasustusaladel rakenduvad määruse nr 71 kohased müra piirväärtused. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Ehitustööde käigus ei saa välistada lühiajaliselt toimuvad häiringud ehitusmüra näol, mille allikaks on hoonete, teede, tehnovõrkude jt rajatiste ehitusel kasutatavad mehhanismid ja seadmed. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71.

Tähtsamad müraallikad ehitustöödel on:

- mehhaanilised, hüdraulilised ja pneumaatilised seadmed (näiteks suruõhuhaamrid);

- sisepõlemismootorid.

Piirkonna mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib mõjutada ka täiendav autotranspordi (eeskätt raskeveokite) liikumine. Ehitusmüra vähendamiseks ning kehtivatele müra normtasemetele vastamiseks tuleb ööseks müra tekitav ehitustegevus kindlasti peatada ning ehitusmüra kestvusaja vähendamiseks on soovitav erinevate hoonete ehitustöid võimalusel teostada üheaegselt.

Ehitustegevuse täpset kestvust on keerukas detailplaneeringu staadiumis prognoosida, sest puuduvad ehitusprojektid. Olemasoleva teabe alusel võib eeldada, et ehitustegevus viiakse ellu etapiti. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusmahu realiseerumine sõltub majandusolukorrast ning seega ei ole selle täpset elluviimise aega ega ehitustegevuse kestvus detailplaneeringu staadiumis prognoositav.

Ehitusmüra näol on tegu pigem lühiajalise mõjuga, mis tekitab ehitustegevuse perioodil keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust.

Ala asub riigi Randvere tee (riigi kõrvalmaantee nr 11250 Tallinna-Viimsi-Randvere tee) ja Rohuneeme tee (kõrvalmaantee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee) vahelisel maa-alal, kus olulise osa annab liiklusmüra. Viimsi vald on alla 100 000 elanikuga omavalitsus ja ei ole veel kohustatud koostama välisõhu strateegilise mürakaardi, mis kajastab kõiki valla territooriumil asuvaid tänavaid, raudteid ja tööstusmüra allikaid. Siiski on 2021. aastal koostatud Viimsi valla välisõhu mürakaart ja Viimsi valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Mürakaardi eesmärgiks oli kaardistada müraolukord ja probleemkohad. Tegevuskava koostamise eesmärgiks oli leida optimaalsed meetmed, vähendamaks keskkonnamürast tingitud kahjulikke mõjusid (ja mürahäiringut) eelkõige seal, kus müra mõju ning mürast mõjutatud inimeste arv on suur. Tegevuskavas esitati müra ja selle mõju vähendamiseks kavandatud abinõude loetelu, rakendajad, rakendamise tähtajad ning muud andmed.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

Tööde käigus kaardistati liiklusmüra ka Rohuneeme teel ja Randvere teel. Praeguse situatsiooni mürakaart on saadaval ka Maa-ameti vastavas kaardirakenduses3.

Piirkonda võib üldplaneeringu mõistes pidada III kategooria ehk segafunktsiooniga alaks (keskused, elamu- ja äri segafunktsioon). Liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB. Müratasemed alal peavad vastama keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. Hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel tuleb jälgida, et paigaldatavad seadmed (õhksoojuspumbad jne) ei häiriks naabreid.

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla teedevõrgustik, sõidu- ja kergliiklusteed“ on tõdetud, et elamuarenduse ja rahvaarvu kasvu tulemusena on Viimsi vallas teede kasutamise intensiivsus pidevalt kasvanud, seda eriti vallast Tallinnasse suunduvatel Rohuneeme ja Randvere teedel, sest enamus igapäevases pendelrändes osalejatest kasutab liiklusvahendina sõiduautot, millega on suurenenud teede liikluskoormus. Tööalase mobiilsuse üheks tagajärjeks on liiklusummikud hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal, mis muudavad valla elanikele Tallinnas tööl, koolis ja poes käimise aeganõudvaks ning vähendavad Viimsi valla väärtust elukeskkonnana. Elanike arvu kasv ja suur territoriaalne mobiilsus tingib olukorra, kus Viimsi vald peab pöörama olulist tähelepanu autostumise kriisi vältimisele. Et pidurdada intensiivset autokasutust, ongi planeeringualal ette nähtud ärifunktsioon (mitte järjekordsed kortermajad), eeldusega et paljud piirkonna elanikud leiavad töökoha samas piirkonnas ning ei oleks tarvilik igapäevaselt Tallinna sõita. Parklate maa-alusest osa on võimalus kasutada ka jalgratta- või muude kergliikurite parklana. Seega planeeritavate uute hoonetega ei kaasne liikluskoormuse märgatavat suurenemist tänavatel ning arvestades planeeritava ala eeldatava keskkonnasõbraliku lahendusega, ei kaasne DP realiseerimisega ala sees väga olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat ülenormatiivset müra ja õhusaastet. Siiski, arvestades kavandatavat mahtu ning ehitustihedust, tuleb DP koostamisel teha planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside uuring, mis sisaldab mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust. Vajadusel saab liiklusuuringu alusel modelleerida ka ala tulevase mürataseme.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba tänavavalgususega tiheasustusalaga, siis olukord olulisel määral ei muutu. Kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist). Valgusreostus tekib, kui tehislikud valgustid valgustavad ka alasid, mille valgustamiseks need mõeldud ei ole. Pikaajalistel satelliidiandmetel põhinevate valgusemissioonide info alusel on näha, et Eestis on aastased emiteeritavad valguse kogused pigem langustrendis4.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel. Eeldatavalt valitakse kaugküttelahendus. Viimsi valla soojusmajanduse arengukava 2016 – 2026 järgi jääb ala Haabneeme kaugküttepiirkonda.

3 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart

4 https://lighttrends.lightpollutionmap.info/

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

Planeeritavale alale on ette nähtud ka gaasivarustus, mille kaudu võib vajadusel lahendada alternatiivse sooja- ja soojaveevarustuse. Tänapäeval arvestatakse hoonete katustel paiknevate päikesepaneelidega ning vajaduspõhise valgustuse juhtimisega. Samuti peetakse oluliseks energiaefektiivse hoonestuse rajamist koos hoonete passiivsete jahutusmeetmetega.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel võib Viimsi vallas esineda kõrge radooniriskiga alad.

Uute detailplaneeringute puhul viidatakse tavaliselt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard ning mida tuleb järgida. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.

Olulist negatiivset tervisemõju või sotsiaalsete vajaduste mõju ei ole ette näha.

Kuna kavandatakse kuni 12 korruselisi (kuni 45 m) hoonete osasid, siis tuleb planeeringu koostamisel käsitleda ka insolatsiooni. Insolatsioon on otsese päikesevalguse ruumi paistmine. Insolatsiooni analüüsi koostamise aluseks on päikese näilik liikumine ning kirjeldab ehitise varju horisontaalpinnal sõltuvalt hoone kõrgusest ja kellaajast. Insolatsiooni kestvuse arvutamisel arvestatakse maapinna reljeefi ja ümbritsevaid ehitisi.

Planeerimisel ja projekteerimisel hinnatakse insolatsiooni lähtuvalt standardist EVS-EN 17037:2019. Standardi kohaselt peab ruumis olema tagatud minimaalse insolatsiooni soovitusliku taseme tagamiseks 1,5 h päikesevalguse kestvust ja kõrge taseme tagamiseks 4 h päikesevalguse kestvust. Insolatsiooni hinnatakse Eesti puhul 22. aprillil.

Planeeringuga kavandatavad hoone osad on kõrged (kuni 45 m) objektid, mis tekitavad varju. Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita objektid siiski kunagi varju objektist lõunas. Vari esineb kõige kaugemale ulatuvalt objektist lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varju summaarne kestvus objekti vahetus läheduses sellest loode, põhja ja kirde suunas. Kuna eluhooneid läheduses ei ole, siis võimalik vari eluhooneid ei mõjuta. Kõige pikemad varjud tekivad läänesuunal päikeselistel päevadel varastel hommikutundidel5.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju inimeste varale.

5 Varju ulatuse hindamiseks võib igaüks kasutada veebipõhist päikese valguse hinnangute rakendust

https://www.suncalc.org/#/59.5071,24.8285,17/2024.05.30/08:10/45/1

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

5.7 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, kuid tegemist on juba Viimsi valla kehtiva üldplaneeringuga kavandatud keskusealaga.

Arvestades, et hetkel hoonestus puudub, siis visuaalne mõju on pöördumatu. Samas kui rajada terviklik esteetiline ja keskkonnasõbralik linnaline piirkond ja järgida arhitektuurseid tingimusi, mis tagavad hoonete sobitumise piirkonda, siis on visuaalne mõju positiivne. Vallavalitsusele on esitatud ka eskiisprojekt, mille alusel kujundatakse DP eskiisi.

Joonis 5. Illustratsioon eskiisprojektist. Allikas: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.

Visuaalse mõju hindamine ei ole KSH eelhindamise tavapärane osa. Visuaalseid mõjusid on planeeringu koostamisel tänapäevaste tehniliste vahendite abil suhteliselt lihtne visualiseerida, kuid see ei pruugi oluliselt lihtsustada hinnangute andmist. Visualiseeringuga saab teha kindlaks kavandatava objekti nähtavust huvipakkuvast punktist ja selle domineerivust vaates. Visuaalse mõju suuna hindamine (positiivne vs negatiivne) sõltub suuresti subjektiivsest eelistusest vaadeldava objekti osas. Visuaalset mõju saab pidada oluliseks eeskätt juhul kui muudetakse olulisi vaateid, millel on maastikuline vms väärtus, mida soovitakse säilitada muutumatuna (nt vaated ajaloolistele objektidele, vanalinnale, loodusmaastikule vms) ehk tegu on olulise vaatega linnaruumilises või maastikulises mõistes. Samuti võib oluliseks pidada piirkonnale omase vaate iseloomu olulist muutust (nt looduslik vaade asendub tehislikuga vms). Haabneme keskuses ei ole seni arengudokumentidega määratud vaatepunkte või -koridore, mille osas tuleks tagada nende säilimine. Kavandatav kuni 12 korruseline hoonestus on arvatavasti piirkonnas domineeriva

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

iseloomuga. Vajadusel saab koostada 3D mudeleid ning leida parim võimalik lahendus. Üks võimalus on korraldada arhitektuuri võistlus vms.

5.8 Kliimamõjud

Viimsi vallas on koostatud Viimsi valla kliimamuutustega kohanemise arengukava 2021-2031 ja Viimsi valla energia- ja kliimakava, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada.

Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Tekkiv soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala. Maa-ameti soojussaarte kaardirakendusest6 on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on näiteks parklad. Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. Parklaid saab samuti liigendada põõsaste ja puudega. Samuti kasutatakse maastikukujunduses vee-elemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid ning samas võimaldavad vett taaskasutada.

Olulist mõju kliimatingimustele DP esialgse lahendusega eeldatavalt ei kaasne.

5.9 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ei asu planeringualal ega lähialal muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte, mis võiksid kavandatavat tegevust mõjutada.

Mõju kultuuriväärtuste säilimisele DP realiseerimisel puudub.

5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole hetkel eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis on toimunud ja kindlasti on oodata edaspidi teisi uusi arendusi. Piirkond on perspektiivikas arenguala, mille arendamine hakkab aga tulevikus toimuma juba uue koostatava üldplaneeringu alusel.

Otsene koosmõju või mõjude kumuleerumine hetkel puudub. Seoses üldise autostumise, Haabneeme aleviku arengu ja vajalike juurdepääsude väljaehitamisega ei saa välistada piirkonnas üldist mõõdukat müratasemete või õhusaastetasemete tõusu tulevikus ka ilma DP lahendust ellu viimata.

6 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

5.12 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul strateegiline olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendi näol tegu detailplaneeringuga, mille jaoks asjakohaseks ülemuslikuks keskkonnakaitselisi eesmärke seadvaks dokumendiks on Eesti keskkonnastrateegia.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.

Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 märgitakse negatiivse suundumusena õhusaaste (tahked osakesed, gaasilised saasteained) ja mürareostuse suurenemist, mis on tingitud näiteks autode arvu suurenemisest. Transpordi negatiivse keskkonnamõju osas on keskkonnastrateegia eesmärk arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust vähendav asustusstruktuur (vähendada transpordivajadust). Detailplaneeringuga kavandatud tegevus on seega Eesti keskkonnastrateegiat toetav, kui planeerimisprotsessis arvestatakse ka muude keskkonnakaalutlustega.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust EL keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Viimsi valla üheks arenguprioriteediks on Viimsisse sobivate kodulähedaste töökohtade loomine, kasutades selleks esmajoones algsest kasutusest välja läinud alasid.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi7 andmetel DP alal ja lähialal loodusväärtused puuduvad.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. DP raames viiakse eeldatavalt läbi erinevate liikumisviiside uuring ning mürauuring, mille eesmärgiks välja selgitada täiendavast liiklusest põhjustatud müratasemed. Vajaduse korral on võimalik planeerimisprotsessi käigus kavandada vajalikud müraleevendavad meetmed.

DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee põhimõtteline lahendus koostatakse DP käigus, täpsemad tehnoloogilised lahendused koos käideldavate või võimalusel kruntidel immutavate koguste arvutustega lahendatakse tavaliselt ehitusprojektides.

7 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

DP elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised küsimused (sh lõplik hoonete maht) tuleb lahendada planeeringu koostamise käigus.

Võimalike keskkonnahäiringute vähendamist, keskkonna hea seisundi tagamist ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Seaduse § 11 (Ettevaatuspõhimõte) lõige 2 järgi selgitatakse keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel välja nende tegevuste mõju keskkonnale ning seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. Käesoleval hetkel keskkonnalubade vajadust ei ole eeldada.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt (näiteks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,Transpordiamet, Terviseamet jt).

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Harju maakonna planeering 2030+

Viimsi valla mandriosa üldplaneering

Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“

Viimsi valla valdkondlikud arengukavad

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)

Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)

Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee

Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Kättesaadav: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:331366/291467/page/1

OTSUS

Viimsi 12. november 2024 nr 77

Haabneeme alevik, Randvere tee 9b

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

1. Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning

vastavus üldplaneeringule

19.06.2023 laekus K-Projekt AS (registrikood 12203754) detailplaneeringu algatamise

ettepaneku taotlus nr DP-1136, millega soovitakse algatada detailplaneering Haabneeme

alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel (ühiskondlike ehitiste maa 100%, katastriüksuse

tunnus 89001:010:2527, pindala 20 999 m²).

Detailplaneeringu alal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust – sellel

paikneb amortiseerunud jooksurada ja välitribüünid. Kogu kunagine staadionikompleks on

tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv endine tribüünhoone on ümber

ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub planeeringuala naaberkrundil,

on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus. Planeeringualal hooneid ei ole, talviti

rajatakse endise staadioni lõunaossa avatud uisuväljak.

Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5 (89001:010:0404), Kaluri

tee 5 (89001:010:3482), Randvere tee 11 (89001:010:0582), Viimsi-Randvere tee

(89001:001:1804), Randvere tee 9 (89001:001:0271), Ees-Hotelli (89001:010:2563), Sõpruse

tee 9 (89001:010:2562) ja Taga-Hotelli (89001:010:2528).

Planeeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 14.10.2008 otsusega nr 86 kehtestatud Haabneeme

staadioni detailplaneering. Detailplaneeringuga on krundile määratud sotsiaalmaa sihtotstarve ja

ehitusõigus ühe spordihoone ning maa-aluse parkla ehitamiseks. Detailplaneeringu kohast

ehitusõigust ei ole ellu viidud.

Detailplaneering koostatakse avalikes huvides. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta

planeeringuala krundi maakasutuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maast osaliselt äri- ja

büroohoonete maaks, jagada planeeringuala ühiskondlike hoonete maa, ärimaa- ja teemaa

kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus ühiskondlikule hoonele või hoonetele ja

ärihoonetele viisil, mis võimaldab tulevasest kvartalist kujundada kvaliteetse ja arhitektuurselt

huvitava linnaruumi. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on krundile lubatud ehitada vaid üks

6 700 m² ehitusaluse pindalaga (PlanS v.r) 20 meetri kõrgune neljakorruseline hoone. Uue

detailplaneeringuga kujundatakse parem arhitektuurne keskkond ning rikastatakse äri- ja

teenindusotstarvete osakaalu Viimsi keskuse alal. Samuti soovitakse planeerida avalik ruum

jalakäijatele ning aleviku (pea)väljak avalike sündmuste läbiviimiseks. Seega on detailplaneeringu

2

tulemuseks nii mahult kui arhitektuurselt sobivam keskkond, mis arvestab kaasaegse linnaruumi

planeerimise põhimõtteid. Viimsi saab kauaoodatud keskväljaku ja avalikud vaba-aja veetmise

alad, mis on kujundatud esteetiliselt ja inimeste vajadusi arvestavalt. Lisandub rohkelt võimalusi

kodulähedaste töökohtade loomiseks, mille kaudu muutub rikkalikumaks ka vallasiseste teenuste

valik ja mille kaudu loodetakse vähendada pendelrännet Viimsi ja Tallinna vahel. Lisaks luuakse

planeeringualale varjumiskohad ca 1 800 inimese jaoks.

Detailplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 126 lõike 1

punktides 1‒9, 11, 12 ja 17–22 loetletud ülesanded.

Detailplaneeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi

valla mandriosa üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu kohaselt asub

detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala tiheasustusega alal, kus ehitamise aluseks on kehtiv

detailplaneering. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuivõrd detailplaneeringuga

tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks

üldkasutatavate hoonete maast valdavalt äri- ja büroohoonete maaks.

Planeeringualal kehtib lisaks Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 43 kehtestatud

üldplaneeringu teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“ (edaspidi teemaplaneering).

Teemaplaneeringus on planeeringualale näidatud spordihoone ja sisestaadioni asukoht ja see

tuleneb alal kehtivast detailplaneeringust. Kuivõrd teemaplaneeringu mõte oli kaardistada

olemasolevad ja detailplaneeringutega planeeritud lastele ja noortele suunatud rajatised ning

teemaplaneeringuga iseseisvalt konkreetseid uusi asukohti rajatistele ei planeeritud, siis antud

juhul ei ole tegu teemaplaneeringu muutmisega. Siinkohal tuleb selgitada, et staadion koos

spordihoonega on juba rajatud Karulaugu tee ja Randvere tee vahelisele alale ja veel ühe

spordihoone asukoht on määratud Viimsi Vallavolikogu 15.12.2015 otsusega nr 116 kehtestatud

Tammeõue teega põhjas piirneva reformimata riigimaa detailplaneeringuga Viimsi Gümnaasiumi

kõrvale. Samas ei ole ka käesoleva detailplaneeringuga spordifunktsioon välistatud.

Teisi asjakohaseid üldplaneeringuid planeeringualal ei ole.

2. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, kooskõlastuste vajadus ja

detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

1. Detailplaneeringuga määrata ruumilise lahenduse põhimõtted, mille rakendamise tulemusel

kasvab avaliku ruumi kvaliteet ja mis suunab ala mitmekülgseks kasutamiseks kogu

päevakaare vältel (varahommikust hilisõhtuni). Detailplaneeringuga vältida ala

monofunktsionaalsust, planeerida hea avalik ruum.

2. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise avalik huvi on asukoha määramine

vähemalt ühele ühiskondlikule hoonele, sh peab ühiskondliku hoone maa-ala moodustama

vähemalt 20 % planeeritavast Randvere tee 9b katastriüksuse pindalast. Detailplaneeringu

koostamise teine avalik huvi on avaliku kasutusega välialade ja väljaku(te) planeerimine,

millest ühe väljaku suurus peab olema vähemalt 3 000 m².

3. Alale on keelatud elukondliku funktsiooni planeerimine (sh detailplaneering peab välistama

rendikorterid).

4. Detailplaneeringuga anda suunised funktsionaalse ja kvaliteetse arhitektuurse terviku

kujundamiseks hoonete projekteerimisel, tagamaks ehitiste sobivuse linnaruumi (nt

fassaadide vaadeldavus eri suundadest, inimmõõtmelisus jmt).

3

5. Planeeringulahenduse väljatöötamisel vaadelda ka naaberalasid (sh ida poole Randvere teed

jäävat kaubanduskeskuse krunti) ja arvestada nendega, sidudes planeeritava ja olemasoleva

keskkonna ühtseks terviklikuks linnaruumiks.

6. Parkimisvajadus tuleb lahendada maa-alusena. Erandid on lubatud maapealsele

invaparkimisele ja piiratud alal lühiajaliseks parkimiseks (nt toidukullerid, asutusi teenindav

transport jmt). Maa-alune parkla kavandada ühtlasi varjumiskohana, arvestades vastavate

abiruumide ning ligipääsude vajadusi.

7. Olulist rõhku pöörata olemasoleva haljastuse säilitamisele ja uushaljastuse rajamisele.

Randvere tee äärse kõrghaljastuse (männid, lehised) säilitamine on kohustuslik ja see tuleb

integreerida planeeringulahendusse. Detailplaneeringuga peab olema tagatud kvaliteetne

maastikuarhitektuurne lahendus. Leida alale sobivad pikaajalised haljastuslahendused (mitte

üksnes konteinerhaljastus), mis on võimalikud maa-aluse parkla ehitamise korral.

8. Lahendada ligipääsetavuse põhimõtted, pakkuda lahendused erinevate sihtrühmade vajadusi

arvestavalt (erinevate puuetega inimesed, lapsed, eakad jne).

9. Planeerida naaberaladega hästi seotud ja turvaline jalakäiguteede võrgustik ning näha ette

ärihooneid teenindava transpordi jaoks lahendused, mis on ennekõike turvalised jalakäijatele

(planeeringualal on liiklemiseelis jalakäijal). Lahendada Randvere teelt mahasõit pandusega

maa-alusesse parklasse selliselt, et Randvere tee kõnniteel oleks tagatud sujuv, ohutu ja

katkestusteta liikumine.

10. Planeeringuala siseteed, välialad, platsid ja ühendusteed näha ette avalikult kasutatavatena.

11. Sademevee ärajuhtimiseks planeeringuala platsidelt ja teedelt planeerida viibe- ja

kogumislahenduste jaoks vajalikud maa-alad, et sademevee äravoolu viivitada ning suunata

see majandus- ja tarbevee kasutamiseks tagasi ringlusesse.

12. Avaliku väliruumi rikastamise huvides määrata nõuded kunstiteos(t)e asukohale ning anda

üldised avaliku ruumi disainilahenduste põhimõtted.

13. Piirdeid kruntide ümber ei ole lubatud planeerida.

14. Detailplaneeringuga määrata hoonete üldised arhitektuurinõuded. Hoonemahtude, -tiheduse

ja kõrguse nõuete määramisel lähtuda inimmõõtmelistest mastaapidest ja hea avaliku ruumi

kujundamise põhimõtetest, sh kõrgeim hoone ei tohi ületada olemasoleva SPA hoone

kõrgust. Väljakute ja vaba aja veetmise kohtade jaoks planeerida piisavalt avarust.

Ümbruskonnas asuvate kaubandushoonete mahtusid ei ole lubatud detailplaneeringu

lahenduse kujundamisel aluseks võtta, hoonestust tuleb liigendada.

Tagamaks detailplaneeringu kõrge tehnilise kvaliteedi ja esitatud materjalide ühilduvuse

erinevate andmekogudega, seatakse detailplaneeringu vormistamisele järgnevad nõuded:

15. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 ajakohasele topo-geodeetilisele alusplaanile.

Uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet (minimaalne tase 5) ja vastama

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Vastavalt määruse § 10 nõuetele peab uuringu

tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande tellijale ja 10 päeva jooksul

uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohalikule omavalitsusele. Uuring esitada

4

Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-geodeetiline

uuring ei ole vallas registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

16. Detailplaneering koostada kooskõlas piirkonnas kehtivate asjakohaste üldplaneeringutega ja

üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-

uldplaneeringud).

17. Detailplaneeringu koosseisus esitada ruumiline analüüs ja tuua välja seosed naaberaladega.

18. Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja

kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee

ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-keskkonnas:

https://vaal.viimsi.ee/map.

19. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

20. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada kontaktvööndi analüüs (M 1:2000),

tugiplaan (M 1:500), põhijoonis (M 1:500), tehnovõrkude joonis (M 1:500), haljastuse joonis

(M 1:500), liiklusjoonis (M 1:500) ja planeeringulahendust illustreerivad 3D vaated.

21. Detailplaneeringus esitada graafiliselt ja kirjeldada seletuskirja eraldi peatükis võrdlev analüüs

lähteolukorra ja detailplaneeringu lahenduse vastavuse kohta asjakohaste

üldplaneeringutega ja Harju maakonnaplaneeringuga ning seletuskirjas esitada põhjendused

üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta.

22. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf).

Detailplaneering esitada kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse

planeeringute andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.

23. PLANK riiklikku andmekogusse esitamisel lähtuda täiendavalt järgnevatest nõuetest:

- Vallale üleantava / sundvõõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida üleantav

/võõrandatav krunt eraldi tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise krundiga liidetav

krunt (juhul kui see on planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena ära märkida. Krundi

juurde peab olema märgitud sihtotstarve.

- Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada ja

väljad õigesti täita.

- Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.

- Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht

tuleb teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.

- Kõikidest joonistest tuleb esitada ka PDF-vormingus fail ja vormistus peab olema põhja-

lõuna suunaline (s.t õigetpidi).

- Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab olema

koos tiitellehega.

5

- Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb PLANK-i ka

lisadena kanda (PLANK-i kannab kohalik omavalitsus (KOV), kuid lisad, uuringud jm

asjakohased materjalid edastab KOV-le detailplaneeringu koostaja).

Detailplaneering kooskõlastada järgmiste riigiasutustega:

- Päästeamet Põhja päästekeskus

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Ajakava on orienteeruv ja sõltub detailplaneeringu koostaja, kooskõlastajate ja koostöö tegijate

tegevusest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Ajakavas toodud tähtajad (arvestatud

kuudes) kajastavad ajaperioodi, mis kulub vastavaks etapiks alates detailplaneeringu algatamise

otsuse teatavaks tegemisest detailplaneeringu tehnilisele koostajale.

1. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine vallale seisukoha andmiseks – 6 kuud;

2. Valla seisukoha andmine detailplaneeringu eskiislahenduse kohta – 9 kuud;

3. Valla poolt esitatud märkuste alusel täiendatud eskiislahenduse läbivaatamine ja

heakskiitmine – 12 kuud;

4. Valla poolt heakskiidetud detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku

korraldamine ja avaliku arutelu läbiviimine – 16 kuud;

5. Kooskõlastuste ja arvamuste küsimine riigiasutustelt ja tehnovõrkude valdajatelt – 20

kuud;

6. Detailplaneeringu vastuvõtmine, detailplaneeringu põhilahenduse avalikustamise

korraldamine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu läbiviimine – 28 kuud;

7. Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

ja PlanS § 90 lg 3 loetletud toimingute läbiviimine – 33 kuud.

3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang:

PlanS § 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS

§ 33 lõike 2 punktide 1 ja 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises

planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike

1 punktides 1-3 sätestatud juhul.

KSH kaalumisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste

asutuste seisukohtadest. Antud juhul koostati strateegilisele planeerimisdokumendile KSH

eelhinnang ja küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. KSH eelhinnangu (käesoleva

otsuse Lisa 3, 22 lehel) on koostanud LEMMA OÜ (registrikood 11453673) mais 2024. Töö

vastutavaks koosajaks oli keskkonnakonsultant Mihkel Vaarik. KSH eelhinnangu kohaselt ei ole

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

6

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja

mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid

tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus

vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata

võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse

keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

Keskkonnaamet asus 05.07.2024 kirjaga nr 6-5/24/12170-2 seisukohale, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeeringu menetluse käigus PlanS § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.

Terviseamet 04.07.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/5903-2 ei esitanud vastuväiteid KSH algatamata

jätmisele, kuid juhtis tähelepanu järgnevale:

• Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud normtasemeid.

• Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha päeval kella 07.00-19.00 ning ehitusaegsed

vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piiväärtused elamutes ja ühikasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

• Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM

määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

• Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Arvestada EVS-

EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

PlanS § 81 lõike 1 alusel esitas vald detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos

lähteseisukohtadega ning KSH eelhinnangu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

(edaspidi ReM) seisukoha andmiseks. ReM 29.07.2024 kirjaga nr 14-3/2968-1 palus otsuse

eelnõusse lisada planeeringu koostamise eeldatav ajakava. Otsuse eelnõud vastavalt täiendati.

7

Arvestades, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmiseks, siis otsustab detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise Viimsi

Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22 „Planeerimisalase tegevuse korraldamine Viimsi vallas“

§ 3 punkti 2 ja PlanS § 139 lg 1 kohaselt volikogu. Detailplaneeringu koostamise tellija ja

korraldaja on Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001, tel 602 8800), detailplaneeringu

koostamise finantseerija on HBN Staadion OÜ (registrikood 16364342, Mere tee 1, 10612, Pringi

küla, Viimsi vald, Harju maakond), detailplaneeringu koostaja on K-Projekt AS (registrikood

12203754, Ahtri tn 6a, 10151, Tallinn, tel 626 4100). Enne detailplaneeringu algatamist sõlmiti

detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga detailplaneeringu tehnilise koostamise tellimise

ja finantseerimise üleandmise leping ning kokkulepped detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise kohta (allkirjastatud 25.09.2024, registreeritud Viimsi Vallavalitsuse

dokumendiregistris numbriga 2-10.1/507).

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõike

1 punktist 33, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 128 lõikest 1, § 139 lõikest 1 ja

§-st 142, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punktist 1, § 33

lõike 2 punktidest 1 ja 3, § 35 lõigetest 3 ja 5, Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning

keskkonna- ja heakorrakomisjoni seisukohtadest ja lähtudes detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isiku avaldusest:

Viimsi Vallavolikogu

OTSUSTAB:

1. Algatada detailplaneering Haabneeme alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel, Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks üldkasutatavate

hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt üldkasutatavate hoonete

maa juhtotstarbe, ja ehitusõiguse määramiseks ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone

ehitamiseks.

2. Detailplaneeringu koostamisel lahendada PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased

ülesanded.

3. Kaaluda PlanS § 126 lõige 1 punktides 1‒19 loetletud ülesannete täitmiseks avalikes huvides

omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadust.

4. Kaasata detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus

puudutada, sh olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ning naaberkinnisasjade

omanikud.

5. Detailplaneeringu algatamisest teavitada PlanS § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

6. Detailplaneeringu koostamisel viia läbi topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring ja

liiklusuuring.

7. Viimsi Vallavalitsusel sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringust

huvitatud isikuga PlanS § 131 kohane haldusleping detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste

väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise kohta.

8. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Haabneeme alevikus, katastriüksuse

Randvere tee 9b detailplaneeringule.

9. Otsuse ja sellega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda etteteatamisel Viimsi

Vallavalitsuses (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, tel. 6028 800, http://www.viimsivald.ee/).

10. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

8

(allkirjastatud digitaalselt)

Atso Matsalu

vallavolikogu esimees

Lisa 1 Viimsi Vallavolikogu

12.11.2024 otsusele nr 77

Planeeringuala ulatus

2

Lisa 2 Viimsi Vallavolikogu

12.11.2024 otsusele nr 77

Väljavõte Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringust