Vabariigi Valitsuse otsuse teatavakstegemine Riigikogu õiguskomisjonile (334SE).

TEEMA: Riigikogu menetluses oleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) 334SE muutmine

SISUKOKKUVÕTE:

Riigikogu menetluses1 on tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

(kollektiivse esindushagi menetluse loomine) 334SE. Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete

huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ2.

Tuginedes eelnõu menetlemisel Riigikogus esitatud tagasisidele ja täiendavatele aruteludele on

põhjendatud eelnõud korrigeerida. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 21 lõike 3 kohaselt esitas

Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse eelnõus Riigikogu menetluse käigus tehtavad põhimõttelise

tähtsusega muudatused eelnõu esindav minister seisukoha kujundamiseks Vabariigi Valitsusele.

Tegemist on ajakriitilise eelnõuga, kuivõrd direktiivi ülevõtmise tähtaeg on möödunud, Euroopa

Komisjon on alustanud rikkumismenetlust ning rikkumismenetlus on põhjendatud arvamuse faasis,

millest järgmine samm on Eesti Vabariigi vastu kohtusse pöördumine. Trahvi määramise tingimused

on täidetud.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse

esindushagi menetluse loomine) 334SE muutmisettepanekud

Eelnõu § 1 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) muutmine

1) Paragrahvi 4972 lõike 1 sõnastust muudetakse ning asendatakse lauseosa „eelkõige juhul, kui

vastasel juhul tuleks samasuguseid või sarnaseid õigusküsimusi käsitleda mitmes eri

kohtumenetluses“ lauseosaga „ning avaldusega liitub vähemalt 10 tarbijat“.

Selgitus:

Muudatus puudutab sätet, millega reguleeritakse sellise kollektiivse esindushagi lubatavust, millega

taotletakse tarbijatele individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramist.

Riigikogu menetluses oleva eelnõu kohaselt võib kohus individuaalsete õiguskaitsevahendite

kindlaksmääramise avaldust menetleda kollektiivse esindushagina, kui avalduse eset ja tõendeid

arvestades on asja menetlemine kollektiivse esindushagina otstarbekas, eelkõige juhul, kui vastasel

juhul tuleks samasuguseid või sarnaseid õigusküsimusi käsitleda mitmes eri kohtumenetluses. Kohus

võib kollektiivse esindushagina menetleda tarbijate või andmesubjektide piisavalt sarnaseid

1 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (kollektiivse esindushagi menetluse loomine)

334 SE menetluskäik: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/84bb9880-642b-4e38-95bd-

ec03ec23eddb/tsiviilkohtumenetluse-seadustiku-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-kollektiivse-esindushagi-

menetluse-loomine/ (16.09.2024). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise

esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ, Euroopa Liidu Teataja L 409, 04.12.2020, lk.

1–27, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020L1828&from=EN.

nõudeid, mis on seotud sarnaste fakti- või õigusküsimustega ja mille menetlemine ühe kollektiivse

esindushagina võimaldab need kiiremalt või lihtsamalt lahendada.

Direktiivi põhjenduspunkti 12 kohaselt jätab direktiiv, kooskõlas menetlusautonoomia põhimõttega,

õiguskaitsemeetme saamiseks esitatud kollektiivse esindushagi lubatavuse normid liikmesriigi enda

otsustada, sh esindushagiga liitunud tarbijate minimaalse määra.

Tuginedes eelnõu menetlemisel Riigikogus esitatud tagasisidele ja täiendavatele aruteludele on

põhjendatud korrigeerida eelnõud selliselt, et Eesti kohus võib õiguskaitsemeetme taotlemiseks

esitatud kollektiivset esindushagi menetleda juhul, kui avaldusega liitub vähemalt 10 tarbijat.

Muudatuse rakendamine tähendab riigisisese esindushagi puhul, et esmalt esitab

tarbijakaitseseaduse (TKS) §-s 602 sätestatud pädeva üksuse nõuetele ning TKS §-s 603 sätestatud

esindushagi rahastamise nõuetele vastav, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 4974 lõike

2 alusel kohtu poolt menetlusse lubatud pädev üksus avalduse kohtule. Kohus annab pärast avalduse

menetlusse võtmist pädevale üksusele tähtaja rikkumisest puudutatud tarbijate menetlusega

ühinemiseks. Kui avaldusega ühineb vähemalt 10 tarbijat, saab kohus menetleda seda kollektiivse

esindushagina. Kui avaldusega liitub vähem kui 10 tarbijat, puudub võimalus kollektiivse

esindushagi menetluse liiki kasutada ning kohus jätab avalduse läbi vaatamata. Seejuures tarbijad,

kelle õigusi on rikutud, saavad esitada enda nõude kohtusse eraldiseisva hagina ka edaspidi,

olenemata sellest, kas vajalik piirmäär on saavutatud, st tarbijate õiguste kaitse ei ole võrreldes

kehtiva regulatsiooniga kuidagi piiratum. Vastupidi, uus regulatsioon annab tarbijatele täiendava

võimaluse oma õiguste kaitseks koonduda.

Muudatus on vajalik, kuna tarbijate piirmäära mitteseadmisel võib tekkida sisuliselt piiramatu

ettevõtete survestamine läbi kollektiivhagide esitamise. Sellisel juhul direktiivi ja eelnõuga

loodavatest tagatistest ei piisa. Lisaks, arvestades kohtute suurt töökoormust ja menetluste pikkust

juba praegu, ei ole põhjendatud anda kohtutele veel täiendav kohustus igakordselt tarbijate poolt

hagi esitamisel hakata kaaluma ja põhjendama, kas konkreetsel juhul on tegemist ühiselt

menetletava kollektiivse esindushagiga või mitte. Konkreetne, seaduses sätestatud piirarv lihtsustab

vastava hagi menetlemist. Samuti ei too sellise piirarvu kehtestamine kaasa tarbijate suure hulga

hagide eraldi menetlemise näol potentsiaalset lisakoormust kohtutele, kuna juba praegu on

tarbijakaitseküsimustes võimalik kohtusse pöörduda. Eeltoodust tulenevalt vastab Eesti suurusele,

oludele ja õigustraditsioonile kõige paremini lahendus, mille kohaselt on võimalik kollektiivsete

esindushagide menetlust kasutada kui rikkumisest mõjutatud tarbijaid on vähemalt 10.

2) Paragrahvi 4974 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seadustiku §-s 4971 sätestatud riigisisese kollektiivse esindushagi võib esitada

tarbijakaitseseaduse § 19 lõikes 3 nimetatud tarbijaühendus, mis on kantud tarbijakaitseseaduse §

602 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja.“.

Selgitus:

Paragrahv 4974 reguleerib kollektiivsete esindushagide esitamiseks pädevaid üksuseid.

Muudatusega jäetakse Riigikogu menetluses oleva eelnõu § 4971 lõike 1 sõnastusest välja punktid

2–4, mille kohaselt on pädevus esitada riigisiseseid kollektiivseid esindushagisid Eesti Vabariigi

nimel ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi TTJA), Finantsinspektsioonil

(edaspidi FI) ning Andmekaitse Inspektsioonil (edaspidi AKI). Lõikele 1 antakse uus sõnastus, mille

kohaselt on vastav pädevus tarbijakaitseseaduse § 19 lõikes 3 nimetatud tarbijaühendusele, mis on

kantud tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja. Vastava nimekirja loomise

kohustus on sätestatud juba Riigikogu menetluses olevas kollektiivsete esindushagide eelnõus, mille

kohaselt täiendatakse tarbijakaitseseadust (TKS) mh peatükiga 61 „Kollektiivne esindushagi“.

Direktiivi art 4 lg 7 kohaselt võivad liikmesriigid määrata avaliku sektori asutused pädevate

üksustena esindushagisid esitama. Sättes märgitakse, et liikmesriigid võivad sätestada, et avaliku

sektori asutused, mis on juba määratud pädeva üksusena direktiivi 2009/22/EÜ artikli 3 tähenduses,

jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisel endiselt pädevaks üksuseks. Kuigi direktiivi 1828/2020

põhjenduspunkti 24 kolmanda lause kohaselt võivad, olenevalt liikmesriigi õigustraditsioonidest, ka

avaliku sektori asutused tegeleda direktiivis sätestatud esindushagide esitamise kaudu aktiivselt

liidu õiguse asjakohaste sätete järgimise tagamisega, on Euroopa Komisjoni eesmärgiks võimestada

tarbijaorganisatsioone ehk üldreeglina peaks hagi esitajaks olema eraõiguslik juriidiline isik.

Kuna Eesti õigusmaastikul selliseid tarbijaorganisatsioone pigem veel ei ole, siis tehti

kooskõlastamisele saadetud eelnõus ettepanek anda see õigus ka TTJA-le, FI-le ja AKI-ile.

Tuginedes eelnõu menetlemisel Riigikogu õiguskomisjonis esitatud tagasisidele ja täiendavatele

aruteludele on põhjendatud sellist lähenemist siiski muuta. Siiani ei ole Eestis tekkinud toimivate

tarbijaorganisatsioonide süsteemi. Oluline põhjus selleks on see, et selleks ei ole olnud praktilist

vajadust ega võimalust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik anda just

tarbijaühendustele vastav pädevus, mis võimaldab kodanikuühiskonnal areneda ja loob olulise

eelduse selliste organisatsioonide tekkeks. Tarbijaühendus on reguleeritud TKS-i §-s 19, mille lõike

1 kohaselt on tarbijaühendus isikute vabatahtlik ühendus, mis on asutatud ja registreeritud vastavalt

mittetulundusühingute seadusele ning mille tegevuse eesmärk on kaitsta ning edendada tarbijate

õigusi ja huve. Seega on tegemist mittetulundusühinguga. Riigil ei peaks tarbijate kollektiivsete

huvide kaitseks kollektiivsete esindushagide esitamisel rolli olema, millist lähenemist toetab ka

Euroopa Komisjoni soov võimestada just tarbijaorganisatsioone.

Vähemoluline ei ole ka rõhutada, et kuivõrd direktiiv on jätnud kollektiivse esindushagi lubatavuse

normid liikmesriigi enda otsustada, sh nii tarbijate minimaalse määra kui pädeva isiku osas, ei ole

põhjendatud direktiivi liiga lai ülevõtmine. Direktiivi kohustuslikke nõudeid tuleks kombineerida

võimalikult kitsas ulatuses juba riigisiseses õiguses sisalduvate instrumentidega.

Muudatus seondub TKS 602 lõike 5 välja jätmisega. Samadel kaalutlustel tehakse ettepanek ka TKS

§ 662 lõike 7 välja jätmiseks.

3) Paragrahvi 4974 lõikes 2 asendatakse lauseosa „lõike 1 punktis 1“ lauseosaga „lõikes 1“.

Selgitus:

Muudatus on tingitud sama paragrahvi lõike 1 muutmisest, mille kohaselt võetakse lõikest 1 välja

pädevate asutustena TTJA, FI ja AKI. Muudatusest tulenevalt on lõikes 1 kustutatud punktid 2–4

ning § 4974 lõikele 1 antud uus sõnastus ja lõikes 2 sisalduv viide kohaldub sama paragrahvi lõikele

1.

4) Paragrahvi 4974 lõikes 2 asendatakse lauseosa „juriidilisel isikul“ sõnaga „tarbijaühendusel“.

Selgitus:

Direktiivi artikli 4 lõikes 3 on kehtestatud piiriüleste kollektiivsete esindushagide esitamiseks

pädevatele üksustele Euroopa Liidu üleselt ühtsed reeglid. See puudutab neid pädevaid üksuseid,

kellele saab liikmesriik anda pädevuse esitada tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks teatud

valdkonnas kollektiivseid esindushagisid teise liikmesriigi kohtule kui see liikmesriik, kus pädev

üksus määrati. Muuhulgas on piiriüleste kollektiivhagide esitamiseks pädeva üksuse üheks

tingimuseks direktiivi art 4 lg 3 p c kohaselt pädeva üksuse mittetulunduslik laad.

Riigisiseste kollektiivsete esindushagide esitamiseks pädevate üksuste kriteeriumid kehtestab

liikmesriik ise – direktiivi artikli 4 lõike 4 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et kriteeriumid, mida

nad kasutavad üksuse määramiseks pädevaks üksuseks riigisiseste esindushagide esitamiseks, on

kooskõlas direktiivi eesmärkidega tagada selliste esindushagide tulemuslikkus ja tõhusus. Seega on

liikmesriigil pädevus määrata, millistele nõuetele peavad vastama pädevad üksused, kes saavad

esitada tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks kollektiivseid esindushagisid selle liikmesriigi

kohtule, kus pädev üksus määratakse. Tuginedes eesmärgile võimestada mittetulunduslikku laadi

tarbijaorganisatsioone, sätestatakse muudatusega analoogselt lõikes 1 tehtava muudatusega, et

kollektiivse esindushagi saab esitada tarbijaühendus, kes vastab riigisiseste pädevate üksuste

rahastamisele ja rahastamise kontrollile.

5) Paragrahvi 4978 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa „juriidilisest isikust“.

Selgitus:

Paragrahv 4978 reguleerib õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi

rahastamise kontrollimist. Muudatus on seotud § 4974 lõikes 2 lauseosa „juriidilisel isikul“

asendamisega sõnaga „tarbijaühendusel“ (vt p 4 selgitusi). Kuivõrd muudatuste kohaselt saab

juriidilisest isikust pädev üksus olla üksnes tarbijaühendus TKS § 19 lõike 1 tähenduses, tuleb muuta

vastavalt Riigikogu menetluses olevas eelnõus ka muid sätteid, mis käsitlevad juriidilisest isikust

pädevaid üksuseid laiemas tähenduses ning mille sõnastuse eesmärk oli seni eristada juriidilisest

isikust pädevaid üksuseid ja avaliku võimu asutusi pädevate üksustena, ning normide sõnastused

ühtlustada.

6) Paragrahvi 49717 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses.

„(5) Kui õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagiga on ühinenud vähem

kui 10 tarbijat, jätab kohus avalduse läbi vaatamata.“.

Selgitus:

Muudatus on seotud § 4972 lõike 1 muudatusega, millega kehtestatakse kollektiivse esindushagi

menetluse kasutamiseks tarbijate miinimummäära. Seega juhul, kui õiguskaitsemeetme saamiseks

esitatud esindushagiga ühineb vähem kui 10 tarbijat või kui menetluse jooksul tekib olukord, kus

menetlusega ühinenud tarbijate hulk jääb väiksemaks kui 10 (näiteks menetluse vältel surnud tarbija

õigusjärglane ei ole menetluses osalemisest huvitatud) jätab kohus õiguskaitsevahendite

kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi avalduse läbi vaatamata.

Eelnõu paragrahvide 2 (finantsinspektsiooni seaduse muutmine) ja 3 (isikuandmete kaitse

seaduse muutmine) välja jätmine

7) 334SE-st jäetakse välja paragrahvid 2 (finantsinspektsiooni seaduse muutmine) ja 3

(isikuandmete kaitse seaduse muutmine).

Selgitus:

Muudatus on seotud § 4974, TKS § 602 ja TKS § 662 muutmisega, mille kohaselt ei anta avaliku

võimu asutustele pädevust riigisiseste ja piiriüleste kollektiivsete esindushagide esitamiseks. Samal

põhjusel on vajalik jätta eelnõust välja ka finantsinspektsiooni seaduse muutmine (eelnõu § 2),

millega anti FI-le pädevus esitada tarbijate ja jaeinvestorite kollektiivsete huvide kaitseks

maakohtule kollektiivseid esindushagisid enda vastutusala piires, ning isikuandmete kaitse seaduse

muutmine (eelnõu § 3), millega anti AKI-le pädevus esitada andmesubjektide kollektiivsete huvide

kaitseks maakohtule kollektiivseid esindushagisid enda vastutusala piires.

Eelnõu paragrahvi 4 (tarbijakaitseseaduse muutmine) muutmine (pärast paragrahvide

numeratsiooni korrigeerimist § 2 muutmine)

8) Paragrahvi 602 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa „või muudest juriidilistest isikutest“.

Selgitus:

Eelnõu TKS §-s 602 reguleeritakse riigisiseste pädevate üksuste kriteeriumid. Muudatus on seotud

§ 4974 lõikes 2 lauseosa „juriidilisel isikul“ asendamisega sõnaga „tarbijaühendusel“ (vt p 4

selgitusi), mille kohaselt saab pädev üksus olla üksnes tarbijaorganisatsioon, mille ühingu vorm on

mittetulunduslikku laadi. Sellest tulenevalt tuleb vastavalt muuta ka Riigikogu menetluses oleva

eelnõu muid sätteid, mis käsitlevad juriidilisest isikust pädevaid üksuseid laiema tähendusega, ning

normide sõnastused ühtlustada.

9) Paragrahvi 602 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „või muu juriidiline isik“.

Selgitus:

Eelnõu TKS §-s 602 reguleeritakse riigisiseste pädevate üksuste kriteeriumid. Muudatus on seotud

§ 4974 lõikes 2 lauseosa „juriidilisel isikul“ asendamisega sõnaga „tarbijaühendusel“ (vt p 4

selgitusi), mille kohaselt saab pädev üksus olla üksnes mittetulundusliku iseloomuga

tarbijaühendus. Sellest tulenevalt tuleb vastavalt muuta ka parlamendi menetluses oleva eelnõu

muid sätteid, mis käsitlevad juriidilisest isikust pädevaid üksuseid laiema tähendusega, ning

normide sõnastused ühtlustada.

10) Paragrahvi 602 lõiget 4 muudetakse ja lauseosa „10–12“ asendatakse lauseosaga „8–10“.

Selgitus:

Paragrahvi 602 lõike 4 lauseosa muudatus on seotud § 662 muutmisega, kust jäetakse välja lõiked 7

ja 8, mille tulemusena muutub § 662 lõigete numeratsioon, millele viidatakse § 602 lõikes 4.

11) Paragrahvist 602 jäetakse välja lõige 5 ning paragrahvi järgmiste lõigete numeratsiooni

muudetakse.

Selgitus:

Muudatus on seotud TsMS § 4974 lõike 1 muutmisega, mille kohaselt saab pädev üksus olla ainult

tarbijaorganisatsioon, mille ühingu vorm on mittetulunduslikku laad, st TTJA-le, FI-le, AKI-le ja

muudele avaliku võimu asutustele ei anta pädevust riigisiseste kollektiivsete esindushagide

esitamiseks. Kuivõrd § 602 lõige 5 reguleerib avaliku võimu asutuste määramist riigisisese pädeva

üksusena ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt peetavasse nimekirja kandmist,

tuleb § 602 lõige 5 eelnõu tekstist kustutada.

Kuivõrd §-s 602 on rohkem lõikeid, tuleb lõike 5 välja jätmisest tulenevalt järgmiste lõigete

numeratsiooni muuta.

12) Paragrahvi 602 lõikes 7 (pärast numeratsiooni korrigeerimist lõikes 6) asendatakse lauseosa

„juriidilisel isikul“ sõnaga „tarbijaühendusel“.

Selgitus:

Muudatus on seotud TsMS § 4974 lõike 1 muudatusega, millega antakse riigisiseste kollektiivsete

esindushagide esitamise pädevus juriidilistele isikutele kui tarbijaühendustele TKS § 19 lõike 1

tähenduses. Sellest tulenevalt tuleb vastavalt muuta § 602 lõiget 7 ja asendada lauseosa „juriidilisel

isikul“ sõnaga „tarbijaühendusel“, et normide sõnastused ühtlustada.

13) Paragrahvi 602 lõikes 10 (pärast numeratsiooni korrigeerimist lõikes 9) asendatakse number „8“

numbriga „7“.

Selgitus:

Muudatus on tingitud § 602 lõike 5 välja jätmisest. Sellest tulenevalt muudetakse paragrahvi 602

lõigete numeratsioon ning parlamendi menetluses oleva eelnõu versiooni lõikes 10 (pärast

numeratsiooni korrigeerimist lõikes 9) sisalduv viide tuleb vastavalt muuta.

14) Paragrahvi 604 lõikes 1 asendatakse lauseosa „§ 602 lõigetes 1 ja 5 ning § 662 lõigetes 1 ja 7“

lauseosaga „§ 602 lõikes 1 ja § 662 lõikes 1“.

Selgitus:

Paragrahv 604 reguleerib pädeva üksuse teavitamiskohustust. Muudatus on tingitud paragrahvi 602

lõike 5 ning § 662 lõike 7 eelnõust välja jätmisest, kuivõrd muudatuse tulemusel ei anta avaliku

võimu asutustele pädevust esitada kollektiivseid esindushagisid.

15) Paragrahvis 605 jäetakse välja lauseosa „juriidilisest isikust“.

Selgitus:

Paragrahvis 605 reguleeritakse pädeva üksuse õigust küsida individuaalsete õiguskaitsevahendite

kindlaksmääramise esindushagiga ühinevalt tarbijalt esindushagiga ühinemise tasu, mille suurus ei

takista tarbija õiguste tõhusat teostamist. Muudatus on seotud TKS § 602 ja TsMS § 4974

muudatustega, mille kohaselt võib pädev üksus olla üksnes tarbijaühendus. Sellest tulenevalt tuleb

sätete sõnastused ühtlustada. Muudetud tekstis ei ole põhjust eristada juriidilisest isikust pädevat

üksust.

16) Paragrahvi 64 lõige 11 jäetakse välja.

Selgitus:

Paragrahv 64 reguleerib TTJA pädevust tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse

lõpetamisel. Riigikogu menetluses oleva eelnõuga täiendati § 64 lõikega 11, mille kohaselt sätestati

TTJA pädevus esitada riigisiseseid ja piiriüleseid kollektiivseid esindushagisid rikkumise

tuvastamiseks, lõpetamiseks ja edasise rikkumise keelamiseks ning individuaalsete

õiguskaitsemeetmete kindlaksmääramiseks. Kuna muudatuse kohaselt on pädevaks üksuseks

tarbijaühendus, tuleb Riigikogu menetluses olevast eelnõust TKS § 64 täiendamine lõikega 11 välja

jätta (vt ka TKS § 662 ja TsMS § 4974 muutmise selgitusi).

17) Paragrahvi 65 täiendamine lõikega 11 jäetakse välja.

Selgitus:

Paragrahv 65 reguleerib võlaõigusseaduse sätetega vastuolus oleva tarbijate kollektiivseid huve

kahjustava tegevuse lõpetamist. Riigikogu menetluses oleva eelnõuga täiendati paragrahvi lõikega

11, millega nähti ette lõikes 1 toodud alustel ka kollektiivsete esindushagide esitamise pädevus TTJA-

le. Kuna muudatuse kohaselt ei ole TTJAL-le vastavat pädevust antud, tuleb § 65 täiendamine

lõikega 1 eelnõust välja jätta.

18) Paragrahvi 65 lõike 3 muutmine jäetakse välja.

Selgitus:

Riigikogu menetluses oleva eelnõuga muudeti § 65 lõiget 3, milles reguleeritakse Eesti Vabariigi

nimel tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks maakohtule hagi esitamist selliselt, et anti TTJA-le

samadel alustel ka kollektiivsete esindushagide esitamise pädevus. Kuivõrd muudatuste kohaselt on

pädevaks üksuseks tarbijaühendus, tuleb § 65 lõike 3 muutmine eelnõust välja jätta.

19) Paragrahvi 661 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide loetelu on kehtestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete

huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ lisas 1.“.

Selgitus:

Tegemist on tehnilise muudatusega, millega täpsustatakse piiriüleste kollektiivsete esindushagide

kohaldamisalale viitamise regulatsiooni.

Riigikogu menetluses oleva eelnõuga nähakse ette, et kuivõrd direktiiv lisas kehtestatud piiriüleste

kollektiivete esindushagide kohaldamisala tuleb riigisiseselt üle võtta, kehtestatakse see valdkonna

eest vastutava ministri määrusega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul teeb

Justiitsministeerium ettepaneku muuta parlamendi menetluses oleva eelnõu § 661 lõike 3 sõnastust

selliselt, et direktiivi lisale viidatakse otse seaduse sõnastuses.

Muudatuse tegemine on vajalik seetõttu, et direktiivi kohaldamisala on dünaamiline. See tähendab,

et juhul, kui Euroopa Liidus kehtestatakse õigusakt, mille puhul lepitakse mh kokku, et selle

rikkumisest tulenevaid vaidlusi peab saama lahendada kollektiivse esindushagina, lisatakse see

õigusakt kollektiivsete esindushagide direktiivi kohaldamisalasse. See omakorda tähendab, et juhul,

kui direktiivi kohaldamisala muudetakse, muutub ka piiriüleste kollektiivsete esindushagide

kohaldamisala ning see peab olema liikmesriigis kohaldatav. Direktiivi vastuvõtmise ajal sisaldus

nimetatud lisas 66 Euroopa Liidu õigusakti. Praeguseks ajaks sisaldub lisas juba 68 Euroopa Liidu

õigusakti.3 Selleks, et ei tekiks lünka ja olukorda, kus direktiivi lisasse jooksvalt lisatud õigusaktide

osas puuduks formaalselt riigisisene õiguslik alus piiriülese kollektiivse õiguskaitse saamiseks

direktiivi alusel, st Eestis määratud piiriülesel pädeval üksusel puuduks sel ajahetkel efektiivne ja

tõhus võimalus vastava õigusakti rikkumisest tulenevalt piiriülese kollektiivse esindushagi

esitamiseks teise liikmesriigi kohtule, tehakse § 661 lõikesse 3 muudatus, millega viidatakse otse

direktiivi lisale ning selline risk maandatakse.

20) Paragrahvi 662 lõike 2 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Piiriüleseks pädevaks üksuseks määramist võib taotleda tarbijaühendus, sealhulgas

tarbijaühendus, mis esindab enam kui ühe Euroopa Liidu liikmesriigi tarbijaid, kes vastab kõigile

järgmistele tingimustele:“.

Selgitus:

Paragrahvis 662 reguleeritakse piiriülese pädeva üksuse tingimusi, mis on Euroopa Liidu üleselt

ühtlustatud, ja piiriüleste pädevate üksuste määramist. Paragrahvi 662 lõike 2 sissejuhatavas osas

tehakse keeleline muudatus, mille eesmärgiks on ühtlustada eelnõu mõisteaparaati. Mõiste

„tarbijaorganisatsioon“ asemel kasutatakse mõistet „tarbijaühendus“.

21) Paragrahvi 662 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ lauseosaga „direktiivi lisas

1 loetletud“.

Selgitus:

Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud § 661 lõike 3 muudatusega (vt § 661 lõike 3

muudatuse selgitusi). Muudatusega lisatakse sätte teksti viide direktiivi lisale 1, mis sisaldab

dünaamilist loetelu Euroopa Liidu õigusaktidest, mis moodustab piiriüleste kollektiivsete

esindushagide kohaldamisala.

22) Paragrahvi 662 lõige 7 jäetakse välja.

Selgitus:

Paragrahvis 662 reguleeritakse piiriülese pädeva üksuse kriteeriumid, mis on Euroopa Liidu üleselt

ühtlustatud, ja piiriüleste pädevate üksuste määramine. Kuna muudatuste kohaselt on pädevaks

üksuseks üksnes tarbijaühendus, tuleb lõige 7 kustutada (vt selgitusi TsMS § 4974 lõike 1 muutmise

juures).

23) Paragrahvi 662 lõige 8 jäetakse välja.

Selgitus:

Riigikogu menetluses oleva eelnõu § 662 lõikes 8 sätestatakse, et valitsusasutuse taotlusele ei

kohaldata piiriülese pädeva üksuse kriteeriume ning piiriülese pädeva üksuse staatuse taotlemise

3 Vt direktiivi 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ ja selle lisade konsolideeritud versiooni: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02020L1828-20240718

menetlust. Kuna muudatuse kohaselt on pädevaks üksuseks üksnes tarbijaühendus, puuduks lõikel 8

sisu ning see tuleb eelnõust välja jätta.

24) Paragrahvi 662 lõikes 12 asendatakse number „11“ numbriga „9“.

Selgitus:

Muudatus on tingitud § 662 lõigete 7 ja 8 eelnõust välja jätmisest, millest tulenevalt tuleb parandada

viide lõikes 12 (pärast numeratsiooni korrigeerimist lõikes 10).

25) Paragrahvi 662 lõikes 13 asendatakse number „12“ numbriga „10“.

Selgitus:

Muudatus on tingitud § 662 lõigete 7 ja 8 eelnõust välja jätmisest, millest tulenevalt tuleb parandada

viide lõikes 13 (pärast numeratsiooni korrigeerimist lõikes 11).

26) Paragrahvi 662 lõikes 15 asendatakse lauseosa „11 ja 12“ lauseosaga „9 ja 10“.

Selgitus:

Muudatus on tingitud § 662 lõigete 7 ja 8 eelnõust välja jätmisest, millest tulenevalt tuleb parandada

viited lõikes 15 (pärast numeratsiooni korrigeerimist lõikes 13).

27) Paragrahvi 662 lõigete 9–15 numeratsiooni muudetakse selliselt, et lõige 9 loetakse lõikeks 7,

lõige 10 loetakse lõikeks 8, lõige 11 loetakse lõikeks 9, lõige 12 loetakse lõikeks 10, lõige 13

loetakse lõikeks 11, lõige 14 loetakse lõikeks 12 ja lõige 15 loetakse lõikeks 13.

Selgitus:

Kuivõrd § 662 lõiked 7 ja 8 jäetakse eelnõust välja, tuleb muuta vastavalt lõigete 9–15

numeratsiooni.

334SE paragrahvide numeratsiooni muutmine (tarbijakaitseseaduse muutmine,

riigilõivuseaduse muutmine, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse muutmine, tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine)

28) 334SE paragrahv 4 (tarbijakaitseseaduse muutmine) loetakse paragrahviks 2, paragrahv 5

(riigilõivuseaduse muutmine) loetakse paragrahviks 3, paragrahv 6 (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine) loetakse paragrahviks 4 ja

paragrahv 7 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine) loetakse paragrahviks 5.

Selgitus:

Kuivõrd muudatuste kohaselt jäetakse välja 334SE §-d 2 (finantsinspektsiooni seaduse muutmine)

ja 3 (andmekaitse seaduse muutmine), tuleb eelnõu paragrahvide 4–7 numeratsiooni muuta.

KOOSTAJA: Justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli (tel 5861 8982; Mari-

[email protected].).

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Vabariigi Valitsuse otsuse teatavakstegemine Riigikogu õiguskomisjonile (334SE) Austatud õiguskomisjoni esimees Vabariigi Valitsus arutas 21.11.2024. a kabinetiistungil justiits- ja digiministri esitatud memorandumit tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) 334 SE muutmisettepanekute kohta. Vabariigi Valitsus kiitis heaks memorandumis kajastatud Riigikogu menetluses oleva eelnõu 334 SE muudatusettepanekud ning tegi justiits- ja digiministrile ülesandeks esitada muudatusettepanekud Riigikogu õiguskomisjonile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister /*Lisaadressaadid: Riigikantselei Sirli Sorrok 680 3116 [email protected]

Meie 25.11.2024 nr 8-4/7955-2