Rail Baltica Assaku peatuse detailplaneeringu kooskõlastamisest

Töö number 2022_0007_02

Tellija Rae vallavalitsus

Aruküla tee 9, Jüri alevik 75301

Telefon 605 6750

e-post: [email protected]

Huvitatud isik Osaühing Rail Baltic Estonia

Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn

e-post: [email protected]

Registrikood: 12734109

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Seisund

Kuupäev

DP

22.10.2024

Rail Baltica kohalikud peatused -Assaku peatuse detailplaneering

’

2 / 30

I SELETUSKIRI

S I S U K O R D

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 6

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6 1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6 1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6 1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud .............................................................. 7

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................... 8

2.1. Kitsendused......................................................................................................... 8

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED10

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................. 10 3.2. Vastavus Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ning Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

planeerimisdokumentidele. .................................................................................. 11 3.2.1. Harju maakonnaplaneering 2030+ ....................................................................... 11 3.2.2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ ...................................................................................................... 11 3.3. Vastavus kehtivale ja koostatavale üldplaneeringule ............................................... 13

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 16

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 16 4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 17 4.3. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 18 4.4. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 19 4.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 20 4.6. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 20 4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .............................................................. 20 4.7.1. Müra................................................................................................................. 21 4.7.2. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused .............................................................. 22 4.7.3. Radoon ............................................................................................................. 23 4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks ................................................................ 23 4.8. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 24 4.9. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................. 24 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 25

5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 26

5.1. Elektrivarustus ................................................................................................... 26 5.2. Sidevarustus ..................................................................................................... 26 5.3. Välisvalgustus .................................................................................................... 26 5.4. Veevarustus ...................................................................................................... 26 5.5. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 27 5.6. Reovee kanalisatsioon ........................................................................................ 27 5.7. Sademevee käitlemine ........................................................................................ 28 5.8. Soojusvarustus .................................................................................................. 29

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 30

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

3 / 30

DP-02 Kontaktvöönd

DP-03 Tugiplaan

DP-04 Põhijoonis

DP-05 Tehnovõrkude koondplaan

III MENETLUSDOKUMENDID

IV LISAD

Lisa 1 Radooniuuring Lisa 2 Ehitus- ja hürdogeoloogiline uuring

Lisa 3 Liiklusuuring

Lisa 4 Haljastuse hinnang

Lisa 5 Keskkonnamüra hinnang

Lisa 6 Elektrilevi tehnilised tingimused nr 460022

Lisa 7 Telekommunikatsioonialased tingimused nr 36819467

Lisa 8 Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused VK-TT 064

Lisa 9 Illustratsioon

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

4 / 30

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Rae Vallavalitsuse, Osaühing Rail Baltic Estonia ning Skepast&Puhkim OÜ

konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Triin Koorits Projektijuht alates 06. 2023 (kutsetunnistus nr 151414)

Ivan Gavrilov Projektijuht kuni 06.2023

Piret Kirs Planeerija -maastikuarhitekt (diplom BD002070)

Piret Kikkas VK-projekteerija

Roman Raaliste Teede projekteerimise insener

Korraldaja

Rae Vallavalitsus

Huvitatud isik

Osaühing Rail Baltic Estonia

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

5 / 30

Sissejuhatus

Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee

koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel reisijateveol

249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee projekteeritakse ja

ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime

tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on

ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja

Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes

(Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik, mis

tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse valida

keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide peatused on

plaanis rajada 12 erinevasse asukohta.

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

6 / 30

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonestusala ja

ehitusõiguse määramine Rail Baltica Assaku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõtteline lahendus.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused

 Lehmja küla Rail Baltica Assaku peatuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade

kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata järmine, Rae Vallavalitsuse

30.05.2023 korraldus nr 1150.

 Planeerimisseadus;

 Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

 Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneering

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ;

 Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneering

2030+“;

 Rail Baltica Design Guidelines;

 Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering;

 Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151 vastuvõetud Rae valla põhjapiirkonna

üldplaneering ja KSH;

 Rae Vallavolikogu 20.09.2016 määrus nr 58 Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine;

 Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73 Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning

sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028;

 Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11 Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae

vallas;

 Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18 Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala

haljastuse nõuded;

 Rae valla jäätmehoolduseeskiri;

 Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise

eskiisprojekt" koostatud trassivaliku ekspertarvamus ja eskiisprojekti muudatus (Osaühing

Reaalprojekt, töö nr P21040);

 Transpordiameti 14.06.2022 kiri nr 7.2-2/22/11192-2 „Seisukohtade väljastamine Lehmja küla

Rail Baltica peatuse detailplaneeringu koostamiseks“;

 Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded;

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise

juhend;

 muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

7 / 30

1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud

 TOP Geodeesia poolt 2022 a. koostatud topo-geodeetiline uuring, töö nr GD-22-633;

 PML Balti OÜ, 21.12.2022 „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne“;

 Maves OÜ, veebruar 2023 „Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa kohalike peatuste

detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud. Assaku“ Töö nr 22063;

 Skepast&Puhkim OÜ „Rail Baltica kohalikud peatused – Assaku peatus liiklusuuring“, töö

2022_0007_07;

 Dendro SJ OÜ poolt 20.07.2023 teostatud Põrguvälja tee 29a ja lähiümbruse haljastuse hinnang;

 Kajaja acoustics poolt 01.09.2023 valminud Keskkonnamüra hinnang, töö nr 22075-02

Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti aluskaarte ja ortofotot.

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

8 / 30

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

Planeeritav ala asub Harju maakonnas Rae vallas Assaku ja Pildiküla vahel (vt Joonis 1.).

Planeeringuala suurus kokku on ca 2.7 ha ning käsitletav ala puudutab kokku 5 kinnistut (vt Tabel 1),

kus põhirõhk on Põrguvälja tee 29a kinnistul. Kinnistud on hoonestamata.

Tabel 1. Planeeringuala kinnistud.

Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve

Põrguvälja tee 29a

65301:001:5956 19872 m² Sihtotstarbeta maa 100%

Põrguvälja tee L8 65301:001:5795 699 m² Transpordimaa 100%

11330 Järveküla-Jüri tee L20 65301:001:5786 876 m² Transpordimaa 100%

Tallinna-Rapla raudtee 1150* 65301:001:5957 16525 m² Sihtotstarbeta maa 100%

Kungla* 65301:002:0770 4,03 ha Maatulundusmaa 100%

*Planeeringualas osaliselt

Joonis 1. Vaade planeeritavale alale (aerofoto, Maa-ameti fotoladu 2023-04-10)

Planeeringuala paikneb tootmismaa piirkonnas, kus lähim hoonestus jääb naaberkinnistule Põrguvälja tee

31. Tegemist on tootmishoonega (toiduainete külmladu). Lähim elamumaa, Põrguvälja tee 26//Raatuse,

jääb planeeringualast ca 100m kaugusele kagu suunas. Tihedam hoonestus asub juba Assaku alevikus,

planeeringualast ca 600 m kaugusel.

2.1. Kitsendused

Planeeringualale ulatuvad 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (Tartu mnt) ning 11330 Järveküla-Jüri tee

(Põrguvälja tee) tee kaitsevööndid, vastavalt 50m ja 30m äärmisest sõidurajast. Lisaks läbib ala A ja B

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

9 / 30

kategooria gaasitorustik, sideehitis. Põrguvälja tee 29a keskelt kulgeb keskpinge õhuliin kaitsevööndiga

10m kummalegi poole liinist (vt Joonis 2).

Joonis 2. Kitsendused planeeritaval alal. Väljavõte maa-ameti kaardilt. Planeeritav ala

markeeritud musta pideva joonega.

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

10 / 30

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA

FUNKTSIONAALSED SEOSED

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Assaku kohalik peatus kavandatakse Rae valda Lehmja külla. Kavandatava ala lähi piirkonda jääb nii

maatulundusmaa, sihtotstarbeta maa, tootmis ja ärimaa ning transpordimaa kinnistuid.

Planeeritava ala vahetu lähedus on hõredalt hoonestatud. Alast lõuna- ja kagusuunas jäävad suuremad

tootmis- ning ärimaad. Alast põhja- ja loodesuunas jääb Assaku alevik.

Piirkonnas on algatatud ja kehtestatud planeeringute osakaal suur. (Vt Joonis 3).

Joonis 3. Planeeringud planeeritaval alal. Väljavõte Rae valla GIS portaalist .

Vahetult planeeringuala naabruses algatatud ja kehtestatud planeeringud on järgmised:

 Lehmja küla ja Assaku aleviku DP I etapp, kehtestatud 19.06.2001 Rae Vallavolikogu otsusega

nr 218. Planeeringu eesmärk on äri- ja tootmismaa krundi moodustamine;

 Assaku aleviku ja Lehmja küla osa DP II etapp, kehtestatud 08.01.2002 Rae Vallavolikogu

otsusega nr 295. Planeeringu eesmärk on tootmismaa kruntide moodustamine;

PLANEERITAV ALA

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

11 / 30

 Vaikepi kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 26.08.2014 Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 1128. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa

sihtotstarbelise kinnistu jagamine kolmeks ja sihtotstarbe muutmine ärimaaks ning äri- ja

tootmismaaks. Kruntide potentsiaalseteks uuteks omanikeks on tootmisega tegelevad ettevõtted,

logistikalaod, kes lisaks lao- ja tootmispinnale vajavad ka büroopinda;

 Maanteevahe kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 30.05.2017 Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 735. Detailplaneeringu eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbeline kinnistu

jagada kaheks, millest üks 70% ärimaa / 30% tootmismaa ja teine 40% ärimaa /60% tootmismaa

sihtotstarbeline – tootmisega tegelevad ettevõtted logistikalaod;

 Loopõllu kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 02.09.2014 Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 1155. Planeeringuga kavandatakse Loopõllu kinnistu jagamine elamumaa

transpordimaa ja sotsiaalmaa kruntideks ning ehitusõiguse määramine kaksikelamute ja

ridaelamu rajamiseks;

 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala

detailplaneering. Kehtestatud 11.12,2007 Rae Vallavolikogu otsusega nr 340. Planeeringu

eesmärk on ala kruntimine 42-ks tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundiks;

 Assaku lasteaia ja lähiala detailplaneering, algatatud Rae Vallavalitsuse 13.06.2022

korraldusega nr 881. Planeeringu eesmärk on jagada maa-ala ühiskondlike ehitiste maa ja

transpordimaa kruntideks, näha ette ehitusõigus olemasoleva kuni 3-korruselise lasteaia

laiendamiseks ja kuni 3-korruseliste ühiskondlike hoonete püstitamiseks;

 Rae tee 4 kinnistu detailplaneering, algatatud Rae Vallavalitsuse 08.01.2019 korraldusega nr

36. Eesmärk elamumaa jagamine kaheks;

 Alla kinnistu ja lähiala detailplaneering, algatatud Rae Vallavalitsuse 24.03.2020 korraldusega

nr 446. Planeeringu eesmärgiks on ridaelamu kruntide moodustamine.

3.2. Vastavus Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ning Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

planeerimisdokumentidele.

3.2.1. Harju maakonnaplaneering 2030+

Vastavalt riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringus 2030+ toodule on Rail Balticu raudtee eesmärk luua kiire raudteeühendus Lääne-

Euroopa suunal. Lisaks tagatakse Eesti siseselt regionaalne ühendus Pärnu suunal.

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rail Baltic perspektiivsele trassikoridorile kohalike peatuste

põhimõttelised asukohad. Lisaks Assaku peatusele on kavandatud veel Saku, Luige ja Kurtna peatuste

põhimõttelised asukohad, mis lahendatakse samuti eraldiseisvate detailplaneeringutega.

3.2.2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 14C, 14G, 11A-II,15B) kulgeb Rae valla territooriumil läbi Järveküla,

Uuesalu, Lehmja, Rae, Soodevahe, Veneküla küla ja Assaku aleviku. Rae valla ulatuses on planeeritud

trassi koridori laius 350 m, Soodevahe sõlmjaama piirkonnas kuni 700 m.

Järvekülas kulgeb trassi koridor üle metsa- ja põllumajandusmaade ning olemasolev hoonestus ja

planeeringutega kavandatud asustusalad jäävad trassi koridorist (350 m) kaugemale (või välja).

Järvekülast edasi kulgeb trassi koridor Uuesalu ja Assaku piirkonda detailplaneeringutega kavandatud

asustusalade vahelt läbi, seetõttu paikneb trassi koridoris ka elamumaa krunte (valdavalt hoonestamata).

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

12 / 30

Lehmja küla põhjaosas ristub trassi koridor Tartu maanteega, suundudes Rae küla hoonestusalade vahelt

läbi Soodevahe küla suunas.

Rae vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaantee, kohalike teede ja väiksemate juurdepääsuteedega.

Eritasandilised lahendused planeeritakse ristumisel järgmiste teedega:

 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (riigimaantee nr 2) Lehmja küla;

 Järveküla-Jüri tee (riigimaantee nr 11330) (Põrguvälja tee) Lehmja külas

Joonis 4. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

13 / 30

Joonis 5. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjast. Skeem võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas.

3.3. Vastavus kehtivale ja koostatavale üldplaneeringule

Koostatav detailplaneering vastab nii kehtivale kui ka koostatavale üldplaneeringule.

Rae valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

paikneb käsitletav ala perspektiivsel tootmis- ja ärimaal. Rae valla üldplaneeringuga on näidatud tootmis-

ja äri segafunktsiooniga maad ulatuslikele aladele, võimaldamaks mitmekesisemat arengut (maa-alade

arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina).

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

14 / 30

Joonis 6. Väljavõte kehtivast Rae valla üldplaneeringust, kus planeeritav ala on tähistatud musta ovaaliga

Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151 võeti vastu Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering, kus

maakasutusplaanil kajastub ka Rail Baltic trassikoridor koos perspektiivsete peatustega. Planeeritav ala

jääb nimetatud üldplaneeringuga määratud P10 Rae keskuse piirkonna piirile teenindusettevõtte maa

alale. Planeeritav vastab üldplaneeringuga sätestatud arengu eesmärkidele.

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

15 / 30

Joonis 7. Väljavõte koostava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutus kaardist.

Planeeritav ala tähistatud musta ovaaliga

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

16 / 30

4. PLANEERINGULAHENDUS

Detailplaneeringuga nähakse ette maaüksuste jagamine ja sihtotstarvete muutmine vajalike äri- ja

transpordimaa sihtotstarbega kinnistute moodustamiseks. Planeeringuga määratakse tingimused

kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Kavandatavaid raudteerajatisi (ooteplatvormid, raudtee) näidatakse planeeringus

informatiivsena. Detailplaneering koostatakse ainult juurdepääsuteedele, välialadele ja hoonetele vastavalt planeerimisseadusele. Arvestades asjaolu, et peatus asub avatud süvendi lõigus, lahendatakse peatusehoone mitte perrooni tasandil, vaid samal tasandil riigimaateega nr 2 (maapinna tasandil).

Joonis 8. Assaku peatuse visuaal ja skemaatiline ristlõige. (Allikas: Tehniline kirjeldus)

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Planeeringuga on kavandatud moodustada neli uut krunti.

Jaama hoone ja selle väliala tarbeks moodustatakse Põrguvälja tee 29a maaüksusest 7404 m2 suurune

80% reisijaid teenindava transpordimaa ja 20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

sihtotstarbega krunt pos 1, juurdepääsuks ja parkimiseks Põrguvälja tee 29a kinnistust 11 987 m2 (pos

2) suurune tee ja tänava ning parkimisehitise maa sihtotstarbega krunt.

Lisaks moodustatkse ringristmiku lahendamiseks Põrguvälja 29a maaüksusest veel 481 m2 transpordimaa

krunt (Pos 3) ning Kungla maaüksusest 2233 m2 suurune ajutine krunt (joonisel Pos 6), mida on hiljem

võimalik liita teemaala koosseisu. Joonisel kajastatud kruntide pos 4 ja 5 puhul on tegemist juba

olemasolevate transpordimaa kruntidega.

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

17 / 30

Planeeringuga nähakse ette, et krundil pos 1 määratud hoonestusala ulatub kinnistu raudteepoolses

küljes krundi piirini, et jätta võimalus ühendada peatusehoone hilisema ooteplatvormiga. Parkimisalad ei

ole kaetud hoonestusalaga. Kavandatavaid raudteerajatisi (ooteplatvormid, raudtee, ülepääs)

näidatakse planeeringus informatiivsena.

Alale kavandatakse ühekorruseline kuni 12 m kõrgune peatuse hoone ning välirajatised, lisaks luuakse

ühendus ülepääsuga reisijatele. Ülepääsuga liituvad silla mõlemas otsas vertikaalse liikumise

hõlbustamiseks liftid. Ülepääsude täpsemad lahendused jäävad järgmistesse projekteerimisetappidesse.

Kavandatav krundi ehitiste alune pind kuni 1100 m². Kavandatava väliala mõõtmed 50x115m.

Planeeringulahendus hoone mahu ja asukoha osas täpsustub hoone projekteerimise etapis planeeringuga

etteantud piirides.

Lisaks jaamahoonele ja ühele abihoonele on lubatud püstitada ehitisteatise kohustusega väikeehitisi

(rajatised) ehitisealuse pinnaga 0…60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m. Sellised rajatised peavad olema

põhihoone funktsiooni toetavad, nagu nt jalgrataste varjualune, prügikonteinerite varjestus vms.

Nimetatud rajatised peavad mahtuma lubatud ehitisealuse pinna sisse ning tuleb kavandada

arhitektuurselt ja mahuliselt sidusatena jaamahoonega. Vastavad projektid tuleb kooskõlastada kohaliku

omavalitsusega.

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Käesoleva planeeringu puhul on lähtutud keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest ning antud

soovitus lähtuda jaamahoone projekteerimisel energiasäästliku hoone kontseptsioonist.

Jaamahoone projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest

nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja tehnosüsteemide heale

kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone jääksoojuse kasutamisele

(ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia ja looduslike ressursside

kasutamisele (päikeseenergia ja sadevete kasutamine) ning automaatika ja mugavusseadmete

kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade sihiteadlik planeerimine).

Jaamahoone projekteerimiseks on määratud nõue kasutada Balti riikide traditsioonilisi ehitusmaterjale ja

-konstruktsioone. Rajatav hoone peab olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega, visuaalselt

nauditav. Värvilahenduses eelistada naturaalseid toone ja Balti riikide tunnusvärve, Eesti - sinine.

Väikeehitised peavad sobima terminalihoone arhitektuuriga. Ka väliala osas tuleb lähtuda Rail Baltica

projekteerimisjuhisest Rail Baltica Design Guidelines, mis kirjeldab ühtseid läbivaid nõudeid kõigis kolmes

Balti riigis Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri ja sellega seonduva projekteerimiseks.

Eeltoodust tulenevalt on tegemist erilahendusega, mistõttu ei määrata käesoleva planeeringuga

konkreetseid arhitektuurinõudeid, sh hoonestusviisi, katusekallet ega tüüpi, katuseharja ega põhimahu

suunda ega kohustuslikku ehitusjoont.

Rongijaama hoone konstruktsioon on planeeritud teraskarkass kandekonstruktsioonil modulaarsete

kergpaneelidest fassaadidega.

Arhitektuurinõuded:

Ehitiste välimus peab olema visuaalselt nauditav ning kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb

naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale ning ümarpalgi kasutust. Hoonete eskiisprojekt

tuleb kooskõlastad Rae valla arhitektiga.

Hoonestusviis: lahtine

Katuse kalle ja tüüp: vaba

Katuse harja suund: vaba

Piire: ei kavandata *

Välisviimistlus: betoon, metall, puit, klaas ja/või kombineeritud materjalid

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

18 / 30

* Piirdeaedu ei kavandata. Turvaaiad ja müratõkked on lubatud ooteplatvormi ja väliala vahele ning

täpsed lahendused antakse raudtee projekti koosseisus.

Tagamaks puudega inimeste takistuseta ehitise kasutamine, tuleb projekteerimisel arvestada ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“.

4.3. Teed, liiklus ja parkimine

Lahenduse koostamisel on aluseks Transpordiameti 14.06.2022 kirjale nr 7.2-2/22/11192-2. Juurdepääs

peatusele toimub 11330 Järveküla-Jüri tee (Põrguvälja tee) kõveral. Detailplaneeringu lahenduses

arvestatakse ka perspektiivse autonoomse ühistranspordi koridoriga, mida kajastatakse informatiivsena.

Assaku kohaliku peatuse osas on koostatud liiklusuuring, mille eesmärk on anda hinnang kohaliku

peatusega seotud liiklusele arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida erinevaid

liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata teenindustasemed ning

teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks (vt. Lisa 3). Liiklusuuring on koostatud

perspektiiviga, st lähtudes reisijate arvust 2046 aastal.

Juurdepääsu lahendusena analüüsiti ringristmiku, kanaliseeritud ristmiku ja foorristmiku võimalikkust alal

ning antud kohaliku peatuse juures on sobivaimaks ringristmik. Assaku peatuse mahasõit asub ca 60m

kaugusel ehitatavast Rail Balticuga ristuvast rajatisest BR0290. Võttes aluseks Assaku jaamale tehtud

liiklusprognoosi ja lähtudes Tee projekteerimise normide alapunktist 5.2.12 on arvutusliku ooteraja

minimaalne pikkus 45m, millele lisanduvad samas alapunktis toodud kaldosade pikkused 30 ja 75 m.

Kokku on vasakpöörderaja tekitamiseks minimaalselt vaja 150 m ruumi. Kuna aga planeeritav rajatis on

mahasõidust ca 60m kaugusel ja rajatist laiendada ei saa, siis ei ole võimalik antud asukohta

kanaliseeritud ristmikku rajada. Ka foorristmiku planeerimiseks on vaja kanaliseeritud ristmikku mille

tõttu on ka foorristmik välistatud. Planeeringus toodud ringristmiku lahendus on kõige ohutum, kuna

lähedal olevale rajatisele paigaldatakse ka allakukkumise tõkked, mis piiraks mahasõidult vasakule

pöörajatele nähtavust.

Nimetatud liiklusuuringus on analüüsitud ka kavandatavate parkimiskohtade vastavust nõudlusele

lähtudes eelnevalt prognoositud liiklussagedustest. Assaku kohalik peatus on kavandatud ca 500 m

kaugusele lähimast asustusest Assaku alevis, mistõttu suur osa kasutajaskonnast vajab sinna jõudmiseks

lisatransporti kas jalgratta, sõiduauto või ühistranspordi näol.

Esialgse hinnangu kohaselt, lähtudes Assaku peatuse eeldatavast päevasest kasutajate arvust (1215

inimest) ja peatuse paiknemisest ning piirkonna maakasutust, on vajalik parkimiskohtade arv ca 280 -

310. Kuna suur kasutajate arv põhineb eeldusel on mõistlik parkimine kavandada vastavalt tegelikule

olukorrale etappide kaupa.

Üldparkla on kavandatud välja ehitada etappidena. I etapis on kavandatud rajada üldparkimiseks 71

parkimiskohta ning II etapis ehitatakse vajadusel välja parklaosad, kuhu on võimalik rajada kokku 93

parkimiskohta (33+60 kohta). II etapi rajamine selgub vastavalt reaalsele parkimisvajadusele ning on

omakorda võimalik jagada ehitusjärkudeks vastavalt reaalsele parkimiskohtade vajadusele.

Hoone välialale (POS 1) on ette nähtud parkimiskohad 4 invasõidukile, 6 elektrilaadimisega sõidukile ja

minimaalselt 4 taksole. Vastavalt EVS 843:2016 on iga 50 koha kohta ette nähtud üks koht

liikumispuudega inimese sõidukile, st 4 invaparkimiskohta.

Kokku on planeeringalal kokku kavandatud 179 parkimiskohta. Parklate planeerimisel arvestada EhS §

651 lg 4 p2 kohase elektriautode laadimistaristu rajamise vajadusega.

Jaamahoone juurde autode parkimise alast eraldi on kavandatud kaetud jalgrattahoidla jalgrataste ja

teiste kergliiklusvahendite laadimise ja lukustamise võimalusega. Vastavalt Eesti standardis EVS

843:2016 „Linnatänavad“ toodud „Pargi ja reisi“ parklale tuleb planeeringualal tagada vähemalt 10 kohta.

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse soovist nähakse ette planeeringualal minimaalselt 50 jalgratta

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

19 / 30

parkimiskohta. Perpektiivselt on võimalik jalgrattakohti vastvalt vajadusele juurde rajada. Parkla

kavandamisel tuleb arvestada jagatud alaga nii jalgratastele kui ka tõukeratastele.

Jaama teenindav bussipeatus jääb juurdepääsutee (POS 2) äärde.

Ühendus peatusega jalgsi ning jalgrattaga liiklejaile toimub eraldatud JJT-lt Põrguvälja tee kaudu.

Eraldatud JJT laiuseks on 5m, mis tagab kahesuunalise jalrattatee ja jalgtee rajamise võimaluse. Näidatud

on ka võimalik ühendus perspektiivse vallasisese JJT võrgustiku loomiseks. Lisaks tagatakse

kergliiklejaile läbipääs/juurdepääs ka Tartu mnt viadukti alt, mis lahendatakse raudtee projektiga.

Peatuse alal paralleelselt juurdepääsuteega on JJT laiuseks 4m. Täpsemad krundisisesed JJT lahendused

antakse projekteerimise käigus.

4.4. Haljastus ja heakord

Planeeritaval alal on läbi viidud haljastuse hindamine (vt lisa 4). Ala on II MS järgseil aastail kuivendatud

ning käesoleval hetkel valdavalt kaetud kõrrelistest rohustuga. Kaitsealuseid ega invasiivseid taimeliike

alal ei tuvastatud. Kõrgema haljastusena kasvavad alal üksikud loodusliku tekkega paju-, toominga- ja

viirpuupõõsad, mõned nendest on kasvanud ca 10-aastasteks puudeks. Enamus puittaimestikust hinnati

väheväärtuslikuks. Haljastuslikult oluliseks ja säilitamisväärseteks hinnati vaid kaks noort viirpuud.

Planeeringuga nähakse ette väheväärtusliku haljastuse likvideerimine. Raietegevuse teostamisel

arvestada pesitsurahu perioodiga1 (15.04 – 30.06).

Likvideeritavad puud ja põõsad on toodud tabelis.

Jrk

nr

Puittaime liik Haljastuslik

objekt

Rinnas-

läbimõõt cm

Väärtus-

klass

Likvideerimise

põhjus

5 remmelgas, raud- põõsas IV jääb lahendusele ette

8 remmelgas, raag- üksikpuu 22/0,5 m IV jääb lahendusele ette

9 vaarikas, harilik põõsad IV jääb lahendusele ette

10 remmelgas, raag- puude rühm

(ca 40 tüve)

8-20 IV

12 paju, kahevärvine põõsad IV jääb lahendusele ette

Uus haljastus planeeritaval alal on ette nähtud eelkõige rajada üksikpuudena ja väiksemate murualadena,

suuremad kui 20-kohalised parklad tuleb liigendada haljastusega. Parklahaljastuse eesmärk on ruumi

liigendada, varjata ja ilmestada, samuti vähendada soojussaarte efekti 2.

Krundil tuleb ette näha vähemalt 1 puu iga 600 m² kohta, mille täiskasvamise kõrgus on min

6 m. Soovitatav puuliik nt hall lepp.

Vastavalt Rail Baltica Design Guidelines-ile peab haljastuse lahendus moodustama arhitektuurse terviku

jaamahoonega ning lähtuma terve raudteetrassi kohalike peatuste lahendusest. Võimalikud väikevormid

selgitatakse välja edasisel projekteerimisel. Väliruumi projekteerimiseks on vajalik kaasata 7. taseme

maastikuarhitekt ning väliruumi kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata ka selle hoolduse võimalustele.

1 https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/pesitsusrahu 2 soojussaar on ümbritsevast linnaruumist kõrgema temperatuuriga ala, mille temperatuuritõusu põhjustab ulatuslik

asfaltpind

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

20 / 30

4.5. Jäätmekäitlus

Planeeringualal tagatakse heakord platside ja haljasalade hea ehitustava järgi väljaehitamisel ning

tekkivate jäätmete korralise äreveoga. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Rae valla

jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed

nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

Jäätmekonteinerid paigutada kõvakattelisele alusele.

Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit

omavale isikule(firmale) ja käideldakse vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Hoone ehitusprojektis tuleb ära näidata mahutite asukohad, et jäätmete liigiti kogumine oleks tagatud.

Jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping piirkonda teenindava jäätmete äraveoga tegeleva ettevõttega.

4.6. Tuleohutusnõuded

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud Siseministri määrusega

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Konkreetsed nõuded täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata ehitistevahelisi kujasid, tuleleviku takistamine ühelt ehitiselt

teisele toimub ehituslike meetmetega ja täpsustub ehitusprojektis. Väline tuletõrje veevarustus on

kajastatud peatükis 5.5.

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Vaadeldaval alal

ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku,

kaitstavaid looduse üksikobjekte, väärtuslikku põllumajandusmaad ega kultuurimälestisi.

Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade konkurentsivõime

tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret, ohutut ja

keskkonnasäästlikumat viisi.

Paikseid saasteallikaid piirkonnas ei ole. Kavandatava tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi

piirväärtusi, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016. a määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Antud planeeringuga alale keskkonda saastavaid objekte kavandatud ei ole. Käesoleva

detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused Rail Baltica Assaku kohaliku peatuse

jaamahoone ja seda teenindava infrastruktuuri ehitamiseks. Planeeringus kavandatud tegevusega

kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud ehitustegevusega. Nende ulatus piirneb

planeeritava kinnistu ning selle vahetu lähialaga, kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika

liikumisest tulenev vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi

piirkonna elanikele ning takistusi liikluses. Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu

inimeste tervisele või varale. Ehitustööde kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada

ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning

ehitustegevusega kaasnevate jäätmete veo korraldust.

Nagu iga ehitustegevuse käigus, võib tekkida avariiolukordasid. Võimalikud avariiolukorrad võivad olla

näiteks ehitusmasinate lekked, inimlik hooletus jms. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt

kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul

viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid

ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete

näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

21 / 30

Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine planeeringualal vajalik. Keskkonnalubade taotlemise

vajadus selgub ehitusprojekti koostamise käigus. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba,

õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba.

 Tegevused, milleks on vajalik jäätmeluba, on sätestatud Jäätmeseaduse § 73 lg 2.

 Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva

planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja

jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt

Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba.

 Õhusaasteluba ei ole vajalik. Planeeringalal on tegemist on jaamahoone rajamisega.

Õhusaasteluba annab õiguse väljutada saasteaineid paiksest heiteallikast välisõhku ning määrab

selle õiguse realiseerimise tingimused.

Vajadusel raiete teostamisel tuleb arvestata pesitsurahu perioodiga.

Kuumalained on üks peamisi tulevikukliima riske. Kuumalained võimenduvad soojussaare efektina. Eesti

kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20303 järgi tekib soojussaare efekt eelkõige linnade

(tiheasustatud alad) maakasutuse ja ehituslike iseärasustega, kus tehismaterjalid neelavad suurema osa

päikesekiirgusest, mille tõttu kuumenevad transpordirajatised (teed, parklad) ja hooned (iseäranis nende

tõrvakatused), mis omakorda kütavad üles õhu linnaruumis. Soojussaarte mõju avaldub eelkõige inimese

tervisele. Soojussaare mõju on võimalik leevendada ja teket vältida vältides planeeringuala täisehitamist

ning säilitades võimalikult suurel määral haljastust.

4.7.1. Müra

Selleks, et hinnata Rail Balticu Assaku kohaliku peatuse detailplaneeringu koosseisus kavandatava

tegevusega kaasnevat müraolukorda projektiala läheduses asuvatele müratundlikele hoonetele ja aladele

ning vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed on Kajaja Acoustics OÜ poolt septembris 2023

koostatud keskkonnamüra hinnangu, töö nr 22075-02 (vt Lisa 5).

Kuna planeeringuala asub vahetult põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (Tartu mnt) kõrval,

on tegu kõrge olemasoleva liiklusmüratasemega piirkonnaga. Antud piirkonnas on peamisteks

perspektiivse olukorra liiklusmüra allikateks põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa,

kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla-Jüri tee (Põrguvälja tee), peatust teenindav tee ning perspektiivne

Rail Baltica raudteetrass.

Lähim hoonestamata elamumaa Põrguvälja tee 30 asub planeeritava kohaliku peatuse asukohast ca ≥70

m kaugusel kirdesuunas ja perspektiivsest Rail Balticu raudteetrassist ca ≥150 m kaugusel põhjasuunas.

Hoonestatud elamumaa Rae tee 2 asub planeeritava kohaliku peatuse asukohast ca ≥230 m kaugusel

kirdesuunas ja perspektiivsest Rail Balticu raudteetrassist ca ≥300 m kaugusel põhjasuunas. Hoonestatud

elamumaa Põrguvälja tee 25c asub planeeritava kohaliku peatuse asukohast ca ≥240 m kaugusel

kagusuunas ja perspektiivsest Rail Balticu raudteetrassist ca ≥170 m kaugusel kagusuunas.

Müratundlikud kinnistud piirnevad vahetult kõrvalmaanteega nr 11330 Järveküla-Jüri tee (Põrguvälja

tee).

Vastavalt uuringuga teostatud arvutustulemustele on näha, et vahetult kõrvalmaantee nr 11330

Järveküla-Jüri (Põrguvälja tee) äärde jäävate elamumaade puhul võib üldisest piirkonna liikluskoormuse

suurenemisest tulenevalt prognoosaastal 2040+ olla II kategooria müra normtasemete ületamist. Kuna

võimalike ületamiste puhul ei ole tegu ainult Rail Baltica kohaliku peatuse rajamisega seostuva

mürataseme suurenemisega, vaid piirkonna üldisest liikluskoormuse suurenemisest tuleneva mürataseme

suurenemisega, siis on soovituslik antud piirkonnas liiklusmüratasemeid perioodiliselt seirata ning

liikluskoormuse suurenemisel vajadusel liiklusmüra leevendusmeetmed välja töötada arvestades

piirkonna kõigi liiklusmüraallikatega korraga.

3 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

22 / 30

Assaku kohaliku peatuse planeeringuala sees olev peatust teenindav tee ei piirne müratundlike

kinnistutega ning selliselt kohaliku peatuse planeeringuala sees liiklusmüra leevendusmeetmete

rakendamine vajalik ei ole. Kui tulevikus selgub, et mingil ajahetkel kehtivaid keskkonnamüra

normtasemeid ületatakse näiteks seoses suurema raudtee või maantee liiklussagedusega, siis tuleb

vajadusel rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid.

Kohaliku peatuse projekteerimisel peab olema tehnoseadmete valik ja paigutus tehtud selliselt, et

lähimate müratundlike kinnistuteni leviv müra oleks madalam kui keskkonnaministri määruse nr 71 lisas

1 toodud tööstusmüra normtasemed.

4.7.2. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused

Selgitamaks välja geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Assaku peatuse ala territooriumil on

Maves OÜ poolt veebruaris 2023 koostatud „Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa kohalike

peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud. ASSAKU“, töö nr 22063.

Uuringuala asub Harju lavamaal, moreentasandikul, endisel (praegu kehtetul) Katku II

maaparandusehitisel. Uuringualal on võimalik välja eraldada kolm veekihti. Ülemine (Kvaternaari veekiht)

levib liivades-kruusas ja moreenis sisalduvates liivakas kruusakates vahekihtides ja läätsedes. Veekiht

toitub sademete arvelt ja seda dreenivad endise maaparandusehitise kuivendusvõrk (drenaažisüsteem)

ja Tartu maanteeäärne kraav.

Moreeni filtratsiooniomadused on suhteliselt halvad. Veetaseme hoidmiseks praegusel tasemel on

soovitatav säilitada dreenkuivendusvõrk, mis võib olla pika hooldamatuse tõttu kohati ummistunud ning

võib vajada puhastamist.

Veekiht on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes kaitsmata.

Kuna lubjakivide filtratsiooniomadused on keskmiselt väikesed ja kaevu veeandvus sõltub suuresti selles

olevatest vähestest lõhedest, tuleks RB Assaku peatuse puurkaev rajada liivakivisse, mis on rahuldava

veeandvuse ning valdavalt rahuldava veekvaliteediga. Eelnevat arvestades võiks kaevu sügavus olla,

olenevalt veevajadusest 50…70 m vahemikus ja sinna tuleks paigaldada umbes 45 m pikkune manteltoru.

Kui vee kvaliteet ei vasta soovitud omadustele (käesoleval juhul rauarikas), saab vee omaduste

parandamiseks paigaldada vastavad filtrid. Kaevu projekteerimisel ja puurimisel tuleb lähtuda

Keskkonnaministri 9. juuli 2015 määrusest nr 434.

Reoveekäitluseks on mitmeid võimalusi: kasutada kogumismahutit, juhtida eelnevalt bioloogiliselt

puhastatud (biopuhasti, filterväljak) heitvesi maanteäärsesse kraavi või maaparandussüsteemi. Viimasel

juhul tuleb eelnevalt uurida pikemat aega hooldamata dreenisüsteemi olukorda.

Imbväljaku saab rajada ala lääneossa liiva-kruusa levikualale, mujal võib tekkida probleeme pinnase

(moreeni) väikese veejuhtivuse tõttu. Olemasolevatel andmetel on põhjavee tase seal 0,8 m sügavusel

maapinnast, mille tõttu tuleb imbtorud paigaldada imbpeenrasse, vähemalt 0,4 m praegusest maapinnast

kõrgemale.

Ehitusgeoloogilised tingimused teede ja parklate rajamiseks on rahuldavad. Geoloogilise lõike ülaosas

levivad mittedreenivad ning külmaohtlikud pinnased (kruusaga savine peenliiv, kruusaga savimöll ja

kruusaga mölline peenliiv). Raskendavaks asjaoluks on paiguti maapinnalähedane põhjavee tase ja

pinnase kehvadest filtratsiooniomadustest tingitud sademetejärgse ülavee esinemise võimalus. Muld tuleb

tee muldkeha ja parkimisplatside alt välja kaevata.

4 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,

ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,

ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise,

puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja

salvkaevu lammutamise teatise vormid

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

23 / 30

Ehitusgeoloogilised tingimused jaamahoone rajamiseks on head. Geoloogilise lõike ülaosas levib

suhteliselt heade geotehniliste omadustega kruusaga savimöll, millele saab rajada madalvundamendil

jaamahoone. Kõrgvee perioodil võib põhjavesi tõusta ehitussüvenditesse. Süvendite kaevamisel peab

arvestama sellega, et kruusaga savimöll on leondumisohtlik ja vee all seistes pinnase kandevõime

väheneb. Vältida tuleb ka pinnase loodusliku struktuuri rikkumist, mis põhjustab kandevõime vähenemist.

4.7.3. Radoon

Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile varieerub Eestis pinnaseõhus

mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq/m³ piiri.

Selleks, et Rn-sisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL maades tunnustatud viitetaset 200 Bq/m³,

ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq/m³. Radooniriski kaardi kohaselt asub planeeritav

ala kõrge kuni väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal.

Joonis 9. Väljavõte Eesti geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardirakendusest (märts 2023)

PML BALTI OÜ poolt 2022 detsembris koostatud radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruande (vt

Lisa 1) kohaselt mõõdeti radooni kahes punktis. Mõlemas uuringupunktis Põrguvälja 29a kinnistul Lehmja

külas mõõdeti pinnasest kõrge Rn sisalduse tase.

Arvestades olemasolevaid mõõtmistulemusi Põrguvälja tee 29a kinnistul Lehmja külas, on soovitatav

kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:

 hea ehituskvaliteet,

 nõuetekohased ventilatsiooni lahendused, mõõdetud tasemele vastavad EVS 840:2017

radoonikindlad tarindid.

Soovitatav on tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest

hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht,

kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.

4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks

Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti

varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri raiskamise

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

24 / 30

selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida valgustada

tahetakse.

Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.

Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust võib

anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.

Säästev linnavalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku keskkonda ja

elukvaliteeti.

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

 olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

 valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

 projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

 ei tohi olla eredam kui vaja;

 peab vähendama sinise valguse emissiooni;

 olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

 eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

 eelistada linnapiirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

4.8. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele

asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja

transpordimaa kinnistutele ja arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise

projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“.

Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada

truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest

lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada

läbilaskearvutused kuniks loodusliku eelvooluni.

Vertikaalplaneerimise projektlahenduse koostamisel tuleb arvestada planeeringuala geoloogiat ja sellest

tulenevaid teede ja raudteede rajamise ehitustehnoloogilisi nõudeid ning et tagatud oleks raudteetrassi

ja kohaliku peatuse funktsionaalsed seosed.

4.9. Servituutide seadmise vajadus

Seoses planeeritud tehnovõrkude lahendustega on vajalik seada järgmised servituudid:

 planeeritud veetorule ulatusega 2m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos 1, pos 2, pos3, pos4, pos5 ja pos6 ;

 planeeritud isevoolsele kanalisatsioonitorule ulatusega 2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundil pos 1 ja pos.2;

 planeeritud survekanalisatsiooni torule ulatusega 2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos.2 , 3, 4, 5 ja 6;

 planeeritud sademeveetorustikule ulatusega 2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja

kasuks krundile pos.2;

 planeeritud sademvee troustikule 2m kummalegi poole toru teljast naaberkinnistutel Põrguvälja tee 31, Põrguvälja tee 39 ja Künka tee 5a//Künka maaüksustel;

 planeeritud tuletõrjeveemahutile võrguvaldaja kasuks krundil pos.2;

 planeeritud keskpinge maakaablile ulatusega 1m kummalegi poole kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos.2 , ning naabermaaüksusel Põrguvälja tee 31;

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

25 / 30

 planeeritud trafoalajaamale ulatusega 2 m alajaama välisseinast tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.1;

 planeeritud madalpingekaablile 1m kummalegi poole kaabli teljest pos 2;

 planeeritud tänavavalgustuse kaablile ulatusega 1m kummalegi poole kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos.2, 3, 4, 5;

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

 Rajada hoone ümber, parkimisaladele ja juurdepääsuteedele välisvalgustus;

 Tagada nägemisulatus hoonete ja avaliku ruumi vahel;

 Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

 Luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid;

 Hoida planeeritav ala korras, ruumide selge eristamine, sildistamine;

 Kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid;

 Orienteerida hoone peasissepääs tänava suunas;

 Kasutada turvavarustust – alarmid(signalisatsioon), videojälgimissüsteem.

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ ning CPTED (kuritegevuse

ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu) esitatud üldistest põhimõtetest.

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

26 / 30

5. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused.

Tehnovõrkude koondplaanil kajastatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja seda täpsustatakse

ehitusprojektis.

5.1. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimise aluseks on OÜ Elektrilevi poolt väljastatud tehnilised tingimused nr.

4460022 (vt Lisa 6).

Detailplaneeringuga nähakse ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaam on kavandatud võimalikult

koormuskeskme lähedusse, planeeritava juurdepääsutee äärde, kus on tagatud selle teenindamiseks

ööpäevaringne vaba juurdepääs.

Uue alajaama toide on planeeritud Põrguvälja tee 31 kinnistule jäävast Külmlao alajaamast. Uuest

planeeritud alajaamast on uutele objektidele ette nähtud eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV

maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Elektritoide liitumispunktist nähakse ette maakaabliga.

Elektrivarustuse planeerimisel arvestada EhS § 651 lg 4 p2 kohase elektriautode laadimistaristu rajamise

vajadusega. Laadimiskohtade paiknemine lahendatakse projekteerimisel.

5.2. Sidevarustus

Sidevarustus tagatakse raudtee sisevõrgu või 5G võrgu kaudu.

Alternatiivina on vastavalt Telia Eesti AS (edaspidi Telia) telekommunikatsioonialastele tehnilistele

tingimustele nr 36819467 (vt Lisa 7) võimalik tagada sideühendus sidekaevust ASS-105.

Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on 0.7m, teekatte all 1m. Tehnovõrkude koondplaanile on

kantud põhimõtteline sidekanalisatsiooni asukoht.

5.3. Välisvalgustus

Detailplaneeringuga on näidatud tänavavalgustuse põhimõtteline lahendus.

Valgustuse toide saadakse kavandatavast tarbijaalajaamast. Tänavavalgustusele nähakse ette

juhtimiskilp. Tänavavalgustuseks on ette nähtud maakaabel. Edasisel projekteerimisel näha ette

leedvalgustid. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6 m ja kõrgem

– IK07.

Valgustuse projekteerimisel lähtuda tänavavalgustuse standardist EVS-EN 13201.

5.4. Veevarustus

Veevarustuse planeerimise aluseks on AS-i ELVESO 10.08.2023.a kirjaga nr 4-11/ 1618-1 väljastatud

tehnilised tingimused nr VK-TT 064 (vt Lisa 8).

Planeeringuala ligikaudsete olmevee ja reovee vooluhulkade arvutamisel on aluseks võetud järgmised

lähteandmed:

Külastajad - keskmiselt 426 inimest päevas (info tellijalt), külastajatest ca 80% kasutab WC-d,

ühiktarbimine 10 l/d.

Töötajad - 7 inimest, ühiktarbimine 30 l/d.

Hetke tarbimise (l/s) arvutuste aluseks on vastava hoone tüübi põhikorruse plaanil toodud lahendused.

Planeeringuala arvutuslik olmevee tarbimine on:

Qkesk=3,62 m³/d

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

27 / 30

Qmax=1,51 m3/h

Qarv=0,76 l/s

AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale ühisveevärgist vett vastavalt Rae valla ühisveevärgi

ja –kanalisatsiooni arengukavale kokku koguses kuni 2,0 m3/d (60 m3/kuus).

Vastavalt tehniliste tingimustele on lähim liitumisvõimalus ühisveevärgiga kõrvalmaantee 11330

Järveküla - Jüri tee (Põrguvälja tee) ääres kinnistul Kungla (65301:002:0770) asuv ühisveetorustik.

Olemasolev ühisveetorustik jääb planeeritud ringristmiku alla ja on ette nähtud ümber tõsta uude

asukohta. Planeeringus on näidatud olemasoleva ühisveetorustiku De200PE (sh toorveetorustiku

De160PE) ümbertõstmine võttes arvesse järgmisi varem koostatud VK projekte: Reaalprojekt OÜ töö nr

DS2-DPS1-OR0290 ja AS Viimsi Keevitus tööprojekt nr OU0495. Planeeritud ümbertõstetavate torustike

trassi määramisel on arvestatud planeeritud ringristmikuga ja varem projekteeritud hooldustee

asukohaga.

Planeeringuala liitumispunkt ühisveevärgiga (siiber spindlipikenduse ja kapega) on planeeritud krundile

pos 3 kuni 1 m kaugusele krundi pos 2 piirist.

Väljavõte planeeritud ümbertõstetavalt De200PE ühisveetorustikult tuleb teha sobivas kohas ja

väljavõttele paigaldada siiber. Planeeritud ühisveetorustiku pikkus ühisveevärgi peatorustikuga

ühendamise kohast kuni planeeritud liitumispunktini on ca 82 m.

Planeeritud kinnistu veetorustiku pikkus planeeritud liitumispunktist kuni planeeritud hooneni on ca 159

m.

Planeeritud veetorustik tuleb rajada PE PN10 torustikust. Planeeritud veetorustike rajamissügavus on

minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

Planeeringuala veetarve, torustike läbimõõdud ja paiknemine täpsustatakse projekteerimistööde käigus.

Kuna arvutuslikud vooluhulgad on suuremad kui AS ELVESO tehniliste tingimustega lubatud, siis vajadusel

tuleb rajada täiendav veemahuti ja survetõstepumpla maksimaalsete veetarbimiste tagamiseks.

5.5. Tuletõrje veevarustus

Planeeringualale lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad kõrvalmaantee 11330 Järveküla - Jüri ääres.

Kinnistul Põrguvälja tee L14 (65301:001:5784) asub Tallinna tüüpi hüdrant nr 317 (DN100). Rae valla

kehtiva ÜVK arendamise kava järgi asub teine planeeringualale lähim hüdrant kinnistul Põrguvälja tee

L13 (65301:001:3666).

Planeeringuala tuletõrje veevarustus on lahendatud lokaalselt. Planeeringuala välistulekustutusvee

vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2), mis saadakse planeeritud tuletõrjevee

mahutist 2x60 m3 kuivhüdrandi abil. Hüdrandi kaugus hoonest peab olema min 30 m. Planeeritud

tuletõrjevee mahuti täitmine on ette nähtud planeeritud eraldi veetorustikust ja peab olema tagatud

vähemalt 72 tunni jooksul. Välistulekustutusvee vajadus tuleb täpsustada hoone projektiga ning mahuti

suurus vajadusel muuta.

5.6. Reovee kanalisatsioon

Kanalisatsiooni planeerimise aluseks on AS-i ELVESO 10.08.2023.a kirjaga nr 4-11/ 1618-1 väljastatud

tehnilised tingimused nr VK-TT 064 (vt Lisa 8).

Planeeringuala arvutuslik reovee vooluhulk on:

Qkesk=3,62 m³/d

Qmax=1,51 m3/h

Qarv=4,46 l/s

Arvutuste alused vt peatükist Veevarustus.

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

28 / 30

AS ELVESO on nõus vastu võtma detailplaneeringu alalt reovett vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arengukavale kokku koguses kuni 2,0 m3/d (60 m3/kuus).

Detailplaneeringu alalt nõuetekohane reovee ärajuhtimine on võimalik pärast eelvooluks olevate „RVP

Kroosi“ ja „RVP Radari“ reoveepumplate rekonstrueerimist betoonist, mitmekambriliseks, hoonega, maa-

aluste betoonist avariimahutitega ning kuivasetusega pumpadega reoveepumplateks.

Vastavalt tehniliste tingimustele on lähim liitumisvõimalus ühiskanalisatsiooniga kõrvalmaantee 11330

Järveküla - Jüri ääres kinnistul Kungla (65301:002:0770) asuv isevoolne ühiskanalisatsioonitorustik

De160 PVC.

Planeeritud hoonest on reovesi planeeritud juhtida planeeritud reoveepumplasse ning pumbata

ühiskanalisatsioonivõrku. Reoveepumpla kuja on raadiusega 10 m.

Olemasolev ühiskanalisatsioonitorustik jääb planeeritud ringristmiku alla ja on ette nähtud ümber tõsta

uude asukohta. Planeeringus on näidatud olemasoleva ühiskanalisatsiooni survetorustiku De315PE

ümbertõstmine võttes arvesse järgmisi varem koostatud VK projekte: Reaalprojekt OÜ töö nr DS2-DPS1-

OR0290 ja AS Viimsi Keevitus tööprojekt nr OU0495. Planeeritud ümbertõstetavate torustike trassi

määramisel on arvestatud planeeritud ringristmikuga ja varem projekteeritud hooldustee asukohaga.

Olemasolev planeeritud ringristmiku alla jääv isevoolne ühiskanalisatsioonitorustik De160PVC on ette

nähtud likvideerida lõigus olev kaev nr 1 kuni olev kaev nr 3 (kokku 43 m).

Planeeringuala liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga (siiber spindlipikenduse ja kapega) on planeeritud

krundile pos 3 kuni 1 m kaugusele krundi pos 2 piirist.

Planeeritud survetorustiku (läbimõõt De110) pikkus reoveepumplast liitumispunktini on ca 114 m.

Planeeritud liitumispunktist on planeeritud 106 m ühiskanalisatsiooni survetorustikku De110PE, mis

suubub planeeritud voolurahustuskaevu ja sealt juhitakse planeeritud isevoolse

ühiskanalisatsioonitorustiku kaudu välja vahetatavasse kanalisatsioonikaevu nr 3.

Isevoolselt olemasoleva ühiskanalisatsiooniga ühendamine kaevus nr 3 ei ole kõrguslikult võimalik, kuna

liitumispunktis jääks torustiku rajamissügavuseks vaid 10 cm toru peale.

Isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik tuleb rajada De160 PVC SN8 torudest, minimaalne

rajamissügavus 1,2 m toru peale. Reovee survetorustik tuleb rajada De110 PE PN10 torudest, minimaalne

rajamissügavus 1,8 m toru peale.

Planeeringuala reovee vooluhulgad, torustike läbimõõdud ja paiknemine täpsustatakse

projekteerimistööde käigus.

5.7. Sademevee käitlemine

Planeeringuala ärajuhtimist vajav sademevesi koguneb hoone katuselt ning kõvakattega teedelt ja

platsidelt.

Planeeringualalt kogutakse sademevesi restkaevude ja torustike abil kokku ning juhitakse möödavooluga

liiva-mudapüüduriga õlipüüdurisse (vooluhulgaga 80/234 l/s).

Peale lokaalset puhastust on sademevesi planeeritud juhtida planeeritud ühtlustusmahutisse mahuga

180 m3. Ühtlustusmahuti võib rajada mahutitest või geomembraaniga ümbritsetud plastist

immutuskastidest.

Juhul, kui hoone katuse ja jalakäijate ala tinglikult puhas sademevesi kogutakse kokku eraldi, võib selle

juhtida õlipüüdurist mööda otse ühtlustusmahutisse.

Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeringuala sademevee eesvooluks olemasolev põhimaantee 2

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T1 ääres asuv kraav, mille eelvooluks on km 9.65 paiknev maanteetruup

DN1000 plast ja teisel pool maanteed edele suunas kulgev Lehmja peakraav (reg. kood VEE1093200).

Sademevee juhtimiseks nimetatud kraavi on planeeritud sademeveepumpla, mille abil pumbatakse kraavi

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

29 / 30

vooluhulka max 9 l/s, mis ei tohiks olemasoleva kraavi ja truubi läbilaskevõimet oluliselt mõjutada.

Vajadusel tuleb projekteerimise käigus taotleda täpsemad tingimused Transpordiametilt.

Peale õlipüüdurit ja ka enne väljalasku kraavi tuleb paigaldada proovivõtukaev. Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 Nõuded reovee puhastamise

ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused kehtestatud nõuetele.

Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool on 253 l/s. Püüduri suuruse valikul arvestada ka torustiku

enda osalise akumuleeriva (ühtlustava) mahuga. Sademevee vooluhulga arvutuste aluseks on EVS

848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk. Arvutusvihma korduvuseks on võetud 3 aastat.

Vastavalt 2023.a teostatud ehitus- ja hüdrogeoloogilise uuringu tulemustele on planeeringuala lääneosas

liiva-kruusa levikualal võimalik kaaluda ka sademevee immutamist imbpeenraga (vt täpsemalt ptk.

4.7.2.). Kuna vooluhulgad on üsna suured, siis selle lahenduse sobivus tuleb hinnata järgmistes

projekteerimise etappides.

Sademeveetorustik tuleb rajada isevoolsetest PP SN8 torustikest, min rajamissügavus 1,2 m toru peale.

Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru peale. Restkaevud

settekotiga min 0,6 m, soovitavalt settepalliga mahuga 300 liitrit.

Täpne sademeveelahendus, sademeveekoormuste vähendamise meetmed ja täpsustatud vooluhulgad

antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos vertikaalplaneerimisega.

5.8. Soojusvarustus

Piirkonnas puudub soojusvõrk. Jaamahoone küte lahendatakse lokaalselt soojuspumba baasil.

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku peatuse detailplaneering

30 / 30

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette nähtud

korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

 planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega;

 tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele

ehituslubade taotlemine;

 arendusega seotud teede rajamine ja nähtavust piiravate takistuste (puu, põõsas või liiklusele

ohtlik rajatis) kõrvaldamine;

 tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;

 planeeringujärgse hoone projekteerimine, eskiisi kooskõlastamine, ehitusloa taotlemine ning

ehitamine;

 haljastuse rajamine;

 hoonetele kasutuslubade taotlemine

Raudteerajatistele väljastab projekteerimistingimused ning ehitus- ja kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

1.80

911a 921 911a 921

911a

911a

A1

A1

75 .7

7

11 987 - -

LT/LP 100 - -

P60

5

6

1

P33

7404 1100 1

ÄK 20 / LJ 80 12 1

2

3

481 - -

LT 100 - -

S

W E

N

4

5.0

6.0

5.0

42.3

50.0 138.4

7.0

10.2

Raudteeprojektiga projekteeritavad ooteplatvormid ja ülepääs reisijatele26.8

13.9

7.04.0

5.0

87.7

5.0

Raudteeprojektiga projekteeritav viaduktialune läbipääs

kergliiklejatele

Võimalik luua ühendus vallasisese jalgratta- ja

jalgtee võrgustikuga

Raudteeprojektiga projekteeritav viaduktialune läbipääs

kergliiklejatele

2233 - -

L 100 - -

Võimalik luua ühendus vallasisese jalgratta-

ja jalgtee võrgustikuga

P71 LEPPEMÄRGID

PLANEERITAVA ALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR TUNNUSE JA NIMEGA

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

VÕIMALIK JAAMAHOONE ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE

PERSPEKTIIVNE AUTONOOMSE ÜHISTRANSPORDI KORIDOR PEATUSEALAGA

2.8

5.0 PLANEERITUD PARKIMINE

VÕIMALIK HALJASALA JA HALJASTUS

MOODUSTATAVA AJUTISE KRUNDI PIIR

PROJEKTEERITAVA RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m

OLEMASOLEV TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD BUSSIOOTEPAVILJON

PLANEERITUD PARKLA I ETAPP/II ETAPP

4 600 870 1

LJ 80 ÄK 20 12 1

KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE %

MAX HOONE KÕRGUS (m)

MAX. EHITISTE ALUNE PIND (m²)

MAX. HOONETE ARV KRUNDIL

MAX KORRUSTE ARV

KRUNDI PIND (m²)

1 POSITSIOONI NUMBER

VÄLIALA TÜÜPLAHENDUS

OOTEPLATVORMIDE JA ÜLEPÄÄSU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT

SERVITUUDIVAJADUS TEHNOVÕRKUDELE

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

OLEMASOLEV HINNATUD III / IV VÄÄRTUSKLASSI PUU/PÕÕSAS LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD JALGRATTAHOIDLA-PRÜGIMAJA VÕIMALIK ASUKOHT

1 7404 LJ80% ÄK 20% L 80% /Ä 20%1100 1+11

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD Pos nr

Krundi planeeritud suurus m²

Ehitiste alune pind m²

Suurim korruse- lisus

Maa sihtotstarve ja osakaal % (katastriüksuse liikide kaupa)

Märkused ja kitsendused

Maa sihtotstarve ja osakaal % (detailplaneeringu liikide kaupa)

Krundi aadress / aadressi ettepanek

2 11 987 L 100% 163- -

Hoonete kõrgus maa- pinnast

12

- -

Hoonete arv krundil (põhihoone + abihoone)

LT / LP 100%

-

ArhitektuurinõudedParkimis- kohtade arv normatiivne / planeeritud

vt . seletuskiri ptk. 4.2

vt. seletuskiri ptk. 4.9

-

ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; LJ - reisijaid teenindava transpordihoone maa; LT - tee ja tänava maa-ala; LP - parkimisehitise maa;

16

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD

Ala suurus ~2,7 ha

100%22 105 m²KOKKU

4Kavandatud kruntide arv

Parkimiskohtade arv Planeeritud 179

Krunditud maa bilanss: 1Kavandatud hoonete arv 1100 m²Suletud brutopind

Kavandatud täisehitusprotsent

1480 m²Ä - ärimaa 7% 20 625 m²L - transpordimaa 93%

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Tellija:

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku detailplaneering

Põhijoonis

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Rae Vallavalitsus Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik EESTI Tel. +372 605 6750 [email protected]

Projektijuht Triin Koorits

Planeerija Piret Kirs

Planeerija

DP

26.08.2024

1:500 2022_0007_02

DP-04

6

Põrguvälja tee L8

11330 Järveküla-Jüri tee L20

699

876

2233

-

-

L 100% -- - - - LT 100%

L 100%

-- - - -

LT 100%

L 100% -- - - - LT 100% ajutine krunt tee tarbeks

15 %

50

5 -- - - - -

MÄRKUSED:

· Topo-geodeetiline uuring on koostatud TOP GEODEESIA OÜ poolt jaanuar 2023, töö nr GD-22-635.

· Koordinaadid L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. · Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud väljapoole moodustatavat krundipiiri. · Hoonestusala on antud kogu kavandatud väliala ulatuses. · Joonisel on kajastatud Rail Baltica raudtee võimalik lahendus ning kokku viidud Rail Baltica

projektiga kavandatud teedega.

4

3 481

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Krundi planeeritud sihtotstarve (katastriüksuse liik)*

Krundi planeeritud suurus m²

Liidetavate/ lahutatavate osade suurused m²

Osade senine sihtotstarve (katastriüksuse liik)*

Moodustatakse kinnistutest

65301:001:5956 S 100%Ä20% / L 80% 7404 L 100% 11 987 - 11 987

Põrguvälja tee 29a - 7404

*L - transporimaa; Ä - ärimaa; M - maatulundusmaa; S - sihtotstarbeta maa

Pos nr

1 2

L 100% 481 - 4813 M 100%2233 - 22336

65301:001:5956 Põrguvälja tee 29a

65301:001:5956 Põrguvälja tee 29a

65301:002:0770 Kungla

L 100%

S 100%

S 100%

L 100%LT 100%

1.80

921

911a 921

911a 911a

A1

A1

75 .7

7

P60

5 6

1

P33

1

2

3

4

5

6 7 8

9

10

11

12

13

2

LIITUMISKILP ELEKTRIAUTODE LAADIJATELE

PLANEERITUD SADEMEVEE VÄLJALASK CA 260m KAUGUSEL KÜNKA TEE 5A//KÜNKA MAAÜKSUSE JUURES OLEVASSE OLEMASOLEVASSE KRAAVI Qmax=9 l/s

3

S

W E

N

Kaabel ühendada olemasolevasse "Külmalao" alajaama.

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2

4

Raudteeprojektiga projekteeritavad ooteplatvormid ja ülepääs reisijatele

Raudteeprojektiga projekteeritav viaduktialune läbipääs

kergliiklejatele

P71

V0 V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0 V0

V0 V0

V0

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

KS1 KS1

K S 1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V0

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V0 V0

V1

V0

N 6581736.499E 548964.446

N 6581746.339E 548960.779

N 6581723.100E 548969.438

N 6581706.701E 548975.548

N 6581691.052E 548981.378

N 6581675.492E 548987.176

KS 1

KS 1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

KS1 K2

KS2 KS2

KS2 KS2

KS2 KS2

KS2 KS2

KS2 KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2

V1 V1

V1 V1

V1

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

K2 K2

K2 K2

K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2 K2

K2

KS2 KS2 K2

K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2 K1

K1 K1

K1

K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA KUJA R=10m

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA HÜDRANDI MINIMAALNE

KAUGUS EHITISEST R=30 m

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI 2x60 m³ (ARVESTATUD 10l/s)

PLANEERITUD KUIVHÜDRANT

PLANEERITUD LIIVA-MUDAPÜÜDURIGA I-KLASSI ÕLIPÜÜDUR MÖÖDAVOOLUGA ENS 80/240

PLANEERITUD SADEMEVEE ÜHTLUSTUSMAHUTI V=180 m³ ÕP

PLANEERITUD SADEMEVEE PUMPLA Qmax=9 l/s

K2

K2 K2

K2 K2

JUHUL, KUI TORUSTIKKU JUHITAKSE AINULT TINGLIKULT PUHAS (KATUSE JA VÄLIALA) SADEMEVESI, JUHTIDA ÕLIPÜÜDURIST MÖÖDA

ÜMK2

PLANEERITUD VEETORUSTIK TULETÕRJEVEE MAHUTI TÄITMISEKS

K2

K2 K2 K2 K2 K2

TVMV1

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

V1

V1

VAREM PROJEKTEERITUD VK-TORUSTIKUD (REAALPROJEKT OÜ TÖÖ NR DS2-DPS1-OR0290)

VAREM PROJEKTEERITUD VK-TORUSTIKUD (AS VIIMSI KEEVITUS TÖÖPROJEKT NR OU0495, aprill 2024.a)

K1

K1

PLAN. VOOLURAHUSTUSKAEV De560/500

PLAN. ÜHISKANALISATSIOONITORUSTIK De160PVC, OLEMASOLEV KANALISATSIOONIKAEV De400/315PE ASENDADA UUE KAEVUGA

KS 1

KS 1 KS1

KS1

KS1

V1

V1

V1

V1

V1

PLAN. LIITUMISPUNKT ÜHISVEEVÄRGIGA (SIIBER)

PLAN. REKONSTRUEERITAV TOORVEETORUSTIK De160PE, ÜHISVEEVÄRGITORUSTIK De200PE, ÜHISKANALISATSIOONI SURVETORUSTIK De315PE

PLAN. ÜHISVEEVÄRGITORUSTIK De110PE, PLAN. ÜHISKANALISATSIOONI SURVETORUSTIK De110PE

PLAN. LIITUMISPUNKT ÜHISKANALISATSIOONIGA (SIIBER)

LEPPEMÄRGID PLANEERITAVA ALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR TUNNUSE JA NIMEGA MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

VÕIMALIK JAAMAHOONE ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE

2.8

5.0 PLANEERITUD PARKIMINE

VÕIMALIK HALJASALA

MOODUSTATAVA AJUTISE KRUNDI PIIR

PROJEKTEERITAVA RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m

OLEMASOLEV TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD BUSSIOOTEPAVILJON

PLANEERITUD PARKLA I ETAPP/II ETAPP

1 POSITSIOONI NUMBER

VÄLIALA TÜÜPLAHENDUS

PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABEL PLANEERITUD LIITUMISPUNKT

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON

SERVITUUDIVAJADUS TEHNOVÕRKUDELE

PLANEERITUD KESKPINGE MAAKAABEL (tarbija)

PLANEERITUD TARBIJA ALAJAAM

PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE JUHTIMISKILP

K1 K1 K1

ÕP

TVM

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOON

PLANEERITUD SADEMVEETORUSTIK PLANEERITUD SADEMVEE SURVETORUSTIK PLANEERITUD REOVEEPUMPLA

PLANEERITUD LIIVA-ÕLIPÜÜDUR

PLANEERITUD SADEMVEE ÜHTLUSTUSMAHUTI

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI

PLANEERITUD KUIVHÜDRANT

PLANEERITUD VEETORU

ÜM

OOTEPLATVORMIDE JA ÜLEPÄÄSU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT

DEMONTEERITAV 20KV ÕHULIIN RB PROJEKTIGA PLANEERITUD KESKPINGE MAAKAABELW2

PERSPEKTIIVNE AUTONOOMSE ÜHISTRANSPORDI KORIDOR PEATUSEALAGA

PLANEERITUD JALGRATTAHOIDLA-PRÜGIMAJA VÕIMALIK ASUKOHT

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Tellija:

Rail Baltica kohalikud peatused - Assaku detailplaneering

Tehnovõrkude koondplaan

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Rae Vallavalitsus Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik EESTI Tel. +372 605 6750 [email protected]

Projektijuht Triin Koorits

Planeerija Piret Kirs

Planeerija Piret Kikkas

DP

26.08.2024

1:500 2022_0007_02

DP-05

MÄRKUSED:

· Topo-geodeetiline uuring on koostatud TOP GEODEESIA OÜ poolt jaanuar 2023, töö nr GD-22-635. Koordinaadid L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.

· Joonisel on kajastatud Reaalprojekt OÜ töö nr DS2-DPS1-OR0290 ning AS Viimsi Keevitus „AS ELVESO TORUSTIKUD RAIL BALTIC VIADUKTIL, RW0500, VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON“ tööprojekt nr OU0495, aprill 2024a.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 04.10.2024 nr 6-1/6776

Meie 22.10.2024 nr 7.2-2/24/12422-7

Rail Baltica Assaku peatuse

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt korduvat kooskõlastust Harju maakonna Rae valla Lehmja küla

Rail Baltica Assaku peatuse detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuala hõlmab

järgmiseid kinnistuid Põrguvälja tee 29a (katastritunnus 65301:001:5956), Põrguvälja tee L8

(katastritunnus 65301:001:5795), 11330 Järveküla-Jüri tee L20 (katastritunnus 65301:001:5786),

Tallinna-Rapla raudtee 1150 (katastritunnus 65301:001:5957), Kungla (katastritunnus

65301:002:0770).

Planeeringuga nähakse ette maaüksuste jagamine ja sihtotstarvete muutmine vajalike äri- ja

transpordimaa sihtotstarbega kinnistute moodustamiseks. Planeeringuga määratakse tingimused

Assaku kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline

lahendus.

Oleme jätnud planeeringu kooskõlastamata 14.06.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/12422-4 põhjusel, et

esitatud planeeringu lahenduses ei olnud arvestatud koostamisel oleva eskiisprojektiga „Rail

Baltica Harjumaa kohalike peatuste eelprojektide koostamine. Assaku peatus. Teed ja

liikluskorraldus. Eelprojekt. RB Projekti ID: RBDTD-EE“ ning planeeritava raudteelõigu alasse

jäävate vee- ja kanalisatsioonitorustike projektiga „AS Elveso torustikud Rail Baltic viaduktil

Põhiprojekt. RW0500. Veevarustus ja kanalisatsioon.“

Lisaks oleme teinud planeeringu lahenduse kooskõlastamise eelset koostööd (august-september

2024) huvitatud isiku Rail Baltic Estonia OÜ ning planeeringu koostaja Skepast&Puhkim OÜ

esindajatega.

Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga ning planeeringu koostamisse kaasatud

isikutega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP1195_seletuskiri

- Lisa 2. DP1195_pohijoonis

- Lisa 3. DP1195_tehnovorgud

Jana Prost

5792 4753, [email protected]