Kiri

Märt Volmer Kultuuriministeerium

24.11.2024 nr 1-18/1216 Muinsuskaitseseaduse järelhindamine

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond arutas muinsuskaitseseaduse 5. peatüki toimimist. Soovime aruteluks välja tuua mõned kitsaskohad, mis seaduse rakendamisel on esile tulnud. 1. Pädevustunnistuse saamiseks kehtestatud nelja-aastane pideva tegutsemise nõue on liiga jäik: 4x365 päeva järjest teha erialast tööd on ebarealistlik ootus. Põhjuseid on palju, nt: tööde hooajalisus, (enamasti üksik)ettevõtja tööde voog ei ole pidev, ei arvesta asjaoluga, et inimestel võivad tekkida tööst tingitud (kutse)haigused või õnnetused, mis ei võimalda pidevalt tööd teha, samuti ei arvesta tööpäevade lugemise nõue näiteks lapsehoolduspuhkusele või kaitseväe teenistusse minejaga või lihtsalt korralise puhkusega. 2. Pädevustunnistuse taotluses tuleks arvestada ka miljööalal või üldplaneeringus kehtestatud väga väärtuslikul objektil tehtud töid. Miljööala spetsialistid eri linnades soovitavad tungivalt tööde tegemisel kasutada pädevustunnistusega tegijaid, tihti on miljööala hoonetel tehtud tööd väga sarnased mälestistel tehtavaga. 3. Tuleks tuua tagasi pädevustunnistuse taotluste läbivaatamise komisjon, eriti kui on vaja arutada meistrite pädevusi, kellel ei ole kõrgharidust, aga kellel on väga suur kogemustepagas, või kui tekivad vaidlused nelja-aastase tegutsemisperioodi üle. 4. Kogenud meistritele tuleks anda spetsiifilisemad pädevustunnistused, nt ainult plekitöödele, ahjude restaureerimisele jm. 5. Pädevustunnistuste taotluste hindajad ja nende andmise üle otsustajad peavad olema pädevad ka erialaselt (mitte ainult haldusmenetluse alal), nt läbinud EKA restaureerimisalase täiendkoolituse. 6. Kuigi kehtiv seadus seda lubab, ei ole pädevustunnistuste kõrval käivitunud kutsete süsteem. Teeme ettepaneku algatada kutsestandardite muutmise, mis võimaldaks kutsetega inimestel töötamist mälestistel. Nt pottsepa kutse, millel oleks valikus täiendav pädevus: pottsepp-restauraator. Selleks tuleks MKA-l teha koostööd Kutsekoja ja erialaliitudega. 7. Seadusesse tuleks lisada, et muinsuskaitse valdkonnas tasemeõpet andev kõrgkool saab

oma pädevuste piires teha töid ilma pädevustunnistust hankimata. EKA koostöö MKA-ga erialase täiendkoolituse pakkumisel on kestnud aastakümneid ja on edukalt sujunud ka pärast uue MukS-i kehtestamist 2019. aastal.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Anneli Randla Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja

2 (2)