Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Eesti Ametiühingute Keskliit [email protected]

Teie 16.10.2024 nr 1-9/68/

Meie 25.11.2024 nr 1.5-1.1/2692-2

Vastus pöördumisele

Lugupeetud Kaia Vask Tänan Teid tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse teemal mure jagamise ja ettepanekute

esitamise eest.

Vaatamata tervishoiusüsteemi tõhustamisest ja omaosaluskoormuse ümberjaotamisest

saadavale mõjule, ei ole Tervisekassa eelarve tulud piisavad tervishoiuteenuste praeguse

kättesaadavuse taseme hoidmiseks – tulud ei kata kulusid.

Elanikkonna vananemise tõttu suureneb vajadus tervishoiuteenuste järele, samuti kasvavad

kulud üha sagedasemate krooniliste haiguste tõttu. Samas uued töövormid, muutused tööturul

ning töökäte vähenemine on kaasa toonud selle, et sotsiaalmaksu laekumisest arstiabi

tagamiseks ei piisa. Varasematel aastatel on tervishoiule eraldatud täiendavaid rahalisi

ressursse, 2025. aastal lõpeb ka koroonakriisiga toimetulekuks antud tähtajaline lisarahastus.

Kuigi Tervisekassa saab praegu puudujäägi katta oma reservidest teenuste taseme

hoidmiseks, siis on selge, et jätkusuutlikuma lisarahastuse saamine on järgnevatel aastatel

möödapääsmatu ning olen valitsusele tutvustanud ettepanekut maksta üldistest

eelarvetuludest nö sotsiaalmaksu ka laste eest. Ehk siis nii nagu riik teeb siirde

Tervisekassasse mitte-töötavate pensionäride eest, teeks ta tulevikus ka alla 19-aastaste

kindlustatutega võrdsustatud inimeste eest.

Samal ajal on Tervisekassa järjepidevalt kaardistanud võimalusi kokkuhoiuks ning see

protsess jätkub. Tähtisad on järelevalve tõhustamine, digitaliseerimine ja automatiseerimine,

edendus- ja ennetustegevuste võimestamine, teenuste strateegiline ostmine ja

raviteekonnapõhiste rahastusmudelite kasutuselevõtt. Kõikide tervishoiusüsteemi tõhustavate

tegevuste kogumõju järgmise nelja aasta peale kokku on prognoositavalt 228 miljonit eurot.

Üheks süsteemisisese tõhususe suurendamise meetmeks on ka Teie kirjas viidatud eelnõuga

kavandatud inimeste omaosaluskoormuse ümberjaotamine. Kuigi oleme arstiabi

kasutustasusid suurendamas, oleme eelnõuga kavandanud mitmeid kitsendusi, et suurema

tervishoiuteenuste vajadusega ja haavatavamas olukorras inimesi kaitsta. Oleme seejuures

lähtunud OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) 2024. aasta raportis Eestile

antud tervishoiusüsteemis tõhususe suurendamise soovitustest – vaadata üle

2

tervishoiuteenuste kasutustasud ja neid suurendades teha erandeid madalama sissetuleku ja

suurema abivajadusega inimestele.

Üheks eelnõuga sätestatavaks tingimuseks on, et haavatavamas olukorras olevatel inimestel

(üle 63-aastased, töötud, toimetulekutoetuse saajad, alla 19-aastased, rasedad, alla 1-aastase

lapse emad, pensionärid ja osalise või puuduva töövõimega inimesed) on visiiditasu 5 eurot.

Sellesse rühma kuulub ligi 700 000 inimest. Seejuures on rasedad vabastatud visiiditasust kui

eriarstiabivajadus on seotud raseduse või sünnitusega.

Teiseks tingimuseks on, et kui inimene jääb ravile/eriarsti jälgimisele ja peab tegema korduvaid

visiite, võib eriarstiabi osutaja võtta isikult visiiditasu vaid korra aastas. See vähendab edaspidi

kroonilise haigusega ja suurema arstiabivajadusega inimeste rahalist koormust. Varasemalt

oli see reguleerimata ja raviasutustel oli paindlikkust ise otsustada, kui tihti visiiditasu küsida

(oli asutusi, kes küsisid iga külastusega või kolme kuu järel uuesti visiiditasu).

Seega, kui arvestada, et inimeselt küsiti varasemalt mitmeid kordi aastas visiiditasu 5 eurot,

siis kokkuvõttes ei pruugi 20 eurot aasta peale olla oluliselt suurem. Kulu väheneb suurema

arstiabivajadusega inimestel, kes varem pidid maksma visiiditasu tihedamini.

Kasutustasude muudatused võimaldavad suurendada raviasutuste tulusid, et osaliselt katta

tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevaid kulusid. Samuti võimaldab see inimeste

omaosaluskoormust statsionaarses õendusabis vähendada 2025. aastast 5% võrra. Praegu

on inimene statsionaarses õendusabis keskmiselt 36 päeva ja maksab selle eest 804 eurot,

edaspidi 261 eurot vähem ehk 543 eurot. See muudatus mõjutab umbes 14 000 inimest

aastas, kellest suurem osa on 65-aastased ja vanemad.

Eeltoodud muudatuste tulemusel ja eeldusel, et järgnevatel aastatel hindade kasv tervishoius

jääb samasse suurusjärku elukalliduse tõusuga, jääb tervishoius leibkondade omaosalus

osakaaluna prognoositavalt sarnasele tasemele. Pikemas vaates oleme valmistamas ette

lahendusi, kuidas omaosaluskoormust vähendada, seda veelgi paremini sihitades abivajaduse

järgi.

Kokkuvõttes on aga selge, et Tervisekassa reservidest ja tõhustavatest meetmetest üksi ei

piisa ning lisarahastus on kindlasti vajalik, et hoida tänast ravi kättesaadavust ja head kvaliteeti

ning tagada tervishoiusüsteemi toimivus. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi raames oleme

koostamas Eesti tervishoiusüsteemi 2040 arengusuundi koos jätkusuutliku rahastusmudeli

ettepanekutega, mis on kavas esitada valitsusele aprillis 2025.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lii Pärg [email protected]