Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 21.11.2024, Kuressaare

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24274050196

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi: XXX (ik xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 01.09.2024

Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas on 01.09.2024 alustatud kriminaalmenetlust

kriminaalasjas nr 24274050196 KarS § 117 lg 1 tunnustel selles, et 01.09.2024 kella 18:39 ajal

toimus Saare maakonnas XXX vallas XXX külas XXX talu hoovil õnnetus, kus veoauto SCANIA

XXX reg nr XXX, mida juhtis kaine XX-aastane XXX, teostades manöövrit, sõitis otsa XX-

aastasele XXX, kes sai üliraskeid vigastusi ja suri kell 20.16 haiglas.

Ringkonnaprokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, tuvastas et kuigi XXX surm põhjustati

talu hoovis, on liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 p 81 kohaselt tegemist siiski teega, sest XXX oli

seda kohta maaomanikuna tähistanud liikluseks ette näinud muu alana kuna kasutas seda ala ka ise

autoga liiklemiseks ja seega vastab XXX tegevus hoopis KarS § 423 lg 1 kuriteo tunnustele, mistõttu

kvalifitseeriti kuriteokoosseis ümber KarS § 423 lg 1 järgi.

Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et XXX viibis 01.09.2024 kella 18.30 ajal Saare maakonnas

XXX vallas XXX külas XXX talu hoovis asuval teel mootorsõidukis (veoauto koos haagisega)

Scania XXX registreerimismärgiga XXX ning ajas juttu XXX talu peremehe XXX, kes istus koos

temaga veoautos. XXX otsustas enda veoautot liigutada, mistõttu lahkus juhi kõrvalistuja ukse

kaudu veoautost XXX ning hakkas liikuma veoauto parema esinurga juurest veoautost eemale.

Kuigi XXX teadis, et XXX on tema veoauto kabiini vahetus läheduses, ei olnud XXX enne sõidu

alustamist piisavalt tähelepanelik ning ei veendunud, kas sõidu alustamine selles olukorras on ohutu

ning ei kahjusta XXX kuigi tal oli võimalus juhikohalt lisapeeglite abil veenduda, et XXX liigub

veoauto parema esinurga juures. Seega oli selles olukorras XXX liikumine veoauto parema esinurga

juures XXX ka etteaimatav takistus. XXX aga ei kontrollinud, kus XXX täpselt asub ning alustas

kell 18.34 veoautoga edasi liikumist selliselt, et sõitis veoauto parema esinurgaga XXX selja tagant

pihta, kes siis auto liikumise tulemusel liikus veoautoga inertsist kaasa kuni kukkus maha ning jäi

veoauto sõitis alla, tekitades jalakäijale XXX eluohtlikud tervisekahjustused, millesse ta suri paar

tundi hiljem haiglas.

Antud liiklusolukorras pidi XXX järgima LS § 14 lg 2 alusel liiklusalaste õigusaktide nõudeid,

olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist, § 33 lg 1 alusel olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud

liikleja (jalakäija) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist, § 33 lg 2 p 8 alusel

enne paigalt liikuma hakkamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teel liiklejaid, § 35

lg 1 alusel mitte ohustama oma tegevusega jalakäijat, § 50 lg 3 p 1 alusel sõidukiiruse valikul

arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki

eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama,

kuid jättis need LS-st tulenevad nõuded hooletusest täitmata, mille tagajärjel sai jalakäija XXX

eluohtlikke vigastusi, millesse ta suri haiglas.

2

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle

toimepanemises süüdi.

Antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur

järgmistel asjaoludel:

KrMS §-s 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 207 lg 7 järgi võib prokuratuur nimetatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava

kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3), mille eest karistusseadustiku eriosa

näeb ette võimaliku karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (KarS § 423 lg

1). Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja

silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü.

Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Ettevaatamatu teo

ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka

selle toime pannud isiku süü. Ettevaatamatus tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid

rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje

saabumise ära hoida st oleks pidanud seda ette nägema. Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid

nende kogumis, siis nähtub, et kahtlustatav on küll liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid antud

süü selle teo puhul ei ole niivõrd suur, et asja peaks saatma kohtumenetlusse karistamise eesmärgil.

Antud juhul tuleb arvestada ka kannatanu käitumist st raskes joobes kannatanu liikus ise veoauto

ette, mida ta oleks saanud vältida, kuid ilmselt joobest tulenevalt ei olnud adekvaatne hindama.

Kahtlustatava peamine süü seisneb selles, et ta ei veendunud peeglite kaudu enne liikuma asumist,

kus kannatanu asub, mis viiski traagilise tagajärjeni. Kahtlustatav on pika tööstaažiga

professionaalne autojuht, kes oli teo toimepanemise ajal kaine ning on kahtlustatavana

ülekuulamisel avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kahtlustatav ja kannatanu olid pikaaegsed

sõbrad ning oma sõbra surma põhjustamine on kahtlustatavale emotsionaalselt raskes nagu ka

kannatanu lähedastele.

Kahtlustatava näol on tegemist meesterahvaga, keda on võimalik mõjutada hoolikamalt liikluses

käituma ilma kohtuliku karistuseta. Antud juhul on tegemist ettevaatamatusest põhjustatud

liiklusõnnetusega, mis põhjustas inimese surma, kuid kus esineb kergendavaid asjaolusid ja

puuduvad raskendavad asjaolud. Liiklus on küll elusfäär, mille vastu avalikkusel peab olema eriline

usaldus, kuid igasse toimunud liiklusõnnetusse ei saa suhtuda ühtse kaaluga, vaid hinnata tuleb

konkreetse liiklusõnnetuse asjaolusid, isikute käitumist ja isikuandmeid, mis käesoleva

liiklusõnnetuse puhul on vaadeldavad kergendavate asjaolude foonilt.

Kannatanud tsiviilhagi esitada ei soovinud. Prokurör suhtles mõlema kannatanuga 19.11.2024

telefoni teel ning mõlemad kannatanud avaldasid, et ei soovi antud kriminaalmenetluse jätkamist

ega kahtlustatava kriminaalkorras karistamist ning on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS

§ 202 alusel. Prokurör selgitas kannatanutele KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise

olemust ning veendus selles, et kannatanud on sellest aru saanud ning on menetluse lõpetamisega

nõus.

Kriminaalmenetluse kulud so surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus (511 eurot) ja riigi õigusabi

korras osutatud õigusabi (276,94 eurot) näol kogusummas 787,94 eurot on kahtlustatav valmis

vabatahtlikult hüvitama.

Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta

jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue

kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt,

3

kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Käesolevas kriminaalasjas prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi puudub. Kahtlustatav oli

kuriteo toimepanemise ajal kaine, omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja

liikumiskiirus oli minimaalne st ainult mõni km/h st raskeid liiklusrikkumisi kahtlustatav toime ei

pannud. Kahtlustatav ei ole eelnevalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning karistusregistri

andmetel ei ole ta peale juhtunut pannud toime ühtegi väärteo- ega kuriteorikkumist. Samuti ei ole

tema suhtes varem otstarbekuse kaalutlusel kriminaalmenetlust lõpetatud. Kahtlustatav ei ole

avaliku elu tegelane, liiklusõnnetus ei juhtunud ühistranspordiga seotult, vaid eraisikute hoovis

oleval teel ning ta ei ole ka ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik. Seega ei ole kahtlustatav

varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning puudub põhjendatud alus arvata, et taoline

käitumisviis võiks tal tekkida tulevikus. Prokuratuuri hinnangul saab asuda seisukohale, et tegemist

oli ühekordse hooletusest toimunud kuriteotunnustega teo toimepanemisega ja üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt ei ole isiku karistamine vajalik. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud

kahtlustatava elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kahtlustatav on oma teoebaõigust mõistnud ja kahetseb

toimepandut, puudub käesoleval juhul vajadus isiku kriminaalkorras karistamiseks, vaid õigusrahu

on võimalik saavutada määratavate kohustustega, mille eesmärk on samuti mõjutada kahtlustatavat

tulevikus käituma tähelepanelikumalt ja õiguskuulekamalt. Seda eesmärki täidab prokuratuuri

hinnangul üldkasuliku töö tegemise kohustus, mille tegemisega kahtlustatav on samuti

vabatahtlikult nõus.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 ja 7 ning § 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24274050196 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1 Teha 100 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemiseks võetakse ühendust

Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnast. Kohustuse täitmise

tähtajaks määrata 21.05.2025.

2.2 Hiljemalt 21.05.2025 tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 787,94 eurot.

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: vt punkt 2. Kui isik ei täida määratud tähtaja

jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega

uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

• CD plaat (tl 9), kaks DVD plaati (tl 12) ja DVD plaat (tl 16) - jätta KrMS § 126 lg 3

p 1 alusel kriminaalasja juurde;

• pardakaamera mälukaart (tl 19) – tagastada omanikule XXX KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei ole vaja

teatada ega kustutada.

7. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu summas 276,94 eurot ja surnu kohtuarstliku

ekspertiisi maksumus summas 511 eurot (vt punkt 2.2).

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatavale ja tema kaitsjale ning kannatanutele.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Käesoleva määruse koopia saata ÜKT kohustuse täitmise korraldamiseks Tallinna Vangla

Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonda e-posti aadressil: [email protected].

4

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Amur

ringkonnaprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja (allkirjastatud digitaalselt)

punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: XXX

(allkirjastatud digitaalselt)

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud 21.11.2024: XXX

Käesoleva kohustuse täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt

varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, mh on Tervisekassal õigus välja nõuda

tervisekassa poolt hüvitatud kannatanute ravikindlustushüvitised.