Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määrust nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ (edaspidi määrus), mis on avaldatud RT I, 05.04.2023, 21.
Eelnõuga ajakohastatakse määrust seoses välisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS) 1. jaanuaril 2025. a jõustuvate muudatuste ja praktikas kerkinud vajadustega ning korrastatakse määruse teksti, jättes määrusest välja VäTSi dubleerivad sätted ja sätted, mis ei ole enam ajakohased. Muu hulgas võetakse määruses kasutusele terminid „abikaasa või registreeritud elukaaslane“ ning „abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu“, tehakse muudatused tulenevalt VäTSi muudatustest (nt pikaajalisse välislähetusse tugiisiku kaasa võtmise võimalus, erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välislähetustega seonduva jätmine lähetajaministeeriumi pädevusse, töötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest teenistuja välislähetustasu suurendamine ja talle abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmine) ning täpsustatakse, korrastatakse ja ühtlustatakse kulude katmisega seonduvat.
Alates 1. jaanuarist 2025. a kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 45 lõikest 2 ja §-st 46 tulenevalt määrust ka ametiasutuste välisteenistusse mittekuuluvate ametnike pikaajalistele välislähetustele.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Perit Soininen (637 7421;
[email protected]), personaliosakonna peadirektor Riina Pihel, haldusosakonna peadirektor Ann Hänni ning rahandusosakonna peadirektor Jaanus Karv. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 koosneb 53 punktist, millega muudetakse määrust.
Eelnõu § 1 punkt 1. Määruse pealkiri muudetakse, kuna abikaasatasu nimetati 1. jaanuaril 2024. a jõustunud VäTSi muudatustega ümber abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasuks.
Eelnõu § 1 punkt 2. Määruse preambulisse lisatakse viide VäTSi § 65 lõikele 10, mis sätestab volitusnormi kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega teenistuja abikaasa, registreeritud elukaaslase ning alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava töövõimetu täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulude hüvitamise tingimused ja kord.
Eelnõu § 1 punkt 3. Määruses asendatakse läbivalt sõna „abikaasa“ sõnadega „abikaasa või registreeritud elukaaslane“ vastavas käändes. Muudatus on seotud 1. jaanuaril 2024. a jõustunud VäTSi muudatustega, mille eesmärk oli tagada abieluvõrdsus ja rakendada kooseluseadust.
Eelnõu § 1 punkt 4. Määruses asendatakse läbivalt sõna „abikaasatasu“ sõnadega „abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu“ vastavas käändes. Muudatus on seotud 1. jaanuaril 2024. a jõustunud VäTSi muudatustega, mille eesmärk oli tagada abieluvõrdsus ja rakendada kooseluseadust.
Eelnõu § 1 punkt 5. Määruse § 1 lõike 1 punktis 3 täiendatakse määruse reguleerimisala, sätestades, et määrusega kehtestatakse muu hulgas kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise protsendimäär. Volitus Vabariigi Valitsusele teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäära ja korra kehtestamiseks tuleneb VäTSi § 66 lõikest 5.
Eelnõu § 1 punkt 6. Määruse § 1 lõikes 1 toodud määruse reguleerimisala täiendatakse, tuues välja, et määrusega kehtestatakse teise riiki tööle asumise hüvitise määr. Volitus Vabariigi Valitsusele teise riiki tööle asumise hüvitise määra kehtestamiseks tuleneb VäTSi § 65 lõikest 6.
Eelnõu § 1 punkt 7. Määruse § 1 lisatakse lõige 3, kuna tulenevalt ATSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvatest muudatustest toimub ATS § 45 alusel pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikele välislähetustasu maksmine ja lähetuskulude hüvitamine pikaajalises välislähetuses olles edaspidi VäTSi §-des 63–66, 68, 69 ja 73 sätestatud tingimustel ja korras ning ametniku kaasasolevale abikaasale või registreeritud elukaaslasele abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmine VäTSi §-s 67 sätestatud tingimustel ja korras. Seega kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025. a ametnike pikaajalisele välislähetusele VäTSi ja selle alusel antud rakendusakte. Ametnike pikaajalist välislähetust reguleerivad sätted ATSis (§-des 45 ja 46) muutuvad kehtetuks ning samuti muutub kehtetuks kehtiva ATSi § 45 lõigete 5, 7–9 ja 14 ning § 46 lõike 8 alusel antud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrus „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“. Eelnõuga lisatakse määrusesse üleminekusäte, mille kohaselt kuni 31. detsembrini 2024. a ATSi alusel pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnike välislähetusele kohaldatakse kuni selle lõppemiseni nimetatud ATSi alusel antud Vabariigi Valitsuse määrust, mille alusel ametnik lähetati. Eelnõuga lisatava määruse § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse määruses erialadiplomaadi ja Välisministeeriumi koosseisuvälise haldusteenistuja (koosseisuvälise teenistuja) kohta sätestatut ametnikule ning lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse (lähetajaministeeriumi) kohta sätestatut ametnikku lähetavale ametiasutusele. Kuna määruse kehtestamisel on peetud silmas eelkõige välisteenistuse pikaajalise välislähetuse vajadusi, tuleb sätete kohaldamisel ametnikele, kes ei ole määruse mõttes Välisministeeriumi koosseisulised ega koosseisuvälised teenistujad, kohaldada määruses sätestatud eriregulatsiooni või arvestada määrusega kehtestatud pikaajalise välislähetuse põhimõtteid.
Eelnõu § 1 punkt 8. Määruse § 2 lõike 2 sõnastust täpsustatakse tulenevalt VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvatest muudatustest, mille kohaselt jäetakse erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välislähetustega seonduv lähetajaministeeriumi pädevusse. Edaspidi ei anna erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate teenistusalaseid käskkirju enam Välisministeeriumi kantsler.
Eelnõu § 1 punkt 9. Määruse § 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna määruse tasandil ei vaja kordamist, et koosseisuline teenistuja peab vajaduse korral küsima nõusolekut Väliministeeriumilt ja koosseisuväline teenistuja lähetajaministeeriumilt. Vajaduse korral nõusoleku küsimise aja kehtestamine on asutuse sisemise töökorralduse küsimus ega vaja määruse tasandil reguleerimist.
Eelnõu § 1 punkt 10. Määruse § 2 täiendatakse lõikega 51, mis lubab põhjendatud juhul katta või hüvitada ka need välislähetusega seotud kulud, mis on tekkinud enne välislähetuse algust. Eelkõige on siinkohal mõeldud olukordi, kus teenistujal tekib majutuskulu enne pikaajalise välislähetuse ametlikku alguskuupäeva, näiteks kui välislähetus algab ametlikult esmaspäeval, aga teenistuja saabub asukohariiki sellele eelneval nädalavahetusel, et tal oleks juba esmaspäeva hommikul võimalik teenistusülesandeid täitma asuda.
Eelnõu § 1 punkt 11. Määruse § 2 lõiget 6 muudetakse, kuna Vabariigi Valitsuse määruse tasandil ei ole otstarbekas Välisministeeriumi sisemist töökorraldust sätestada. Vajaduse korral moodustab Välisministeeriumi kantsler määruses käsitletud kulude katmise või hüvitamise otsuste arutamiseks komisjoni oma käskkirjaga. Arvestatud on VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvaid muudatusi, mille kohaselt jäetakse erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välislähetustega seonduv lähetajaministeeriumi pädevusse.
Eelnõu § 1 punkt 12. Määruse § 4 lõiked 1 ja 2 muudetakse välislähetustasu lähtesummade ümardamise eesmärgil. Lõikest 1 jäetakse välja divisjoni direktor, kuna Välisministeeriumi koosseisus divisjone enam ei ole. Lõikes 2 asendatakse selguse huvides ja bürokraatia vähendamiseks terminid „vanemametnik“ ning „nooremametnik“ konkreetsete teenistuskohtade nimetustega.
Eelnõu § 1 punkt 13. Määruse § 4 täiendatakse lõikega 21, millega kehtestatakse ametniku välislähetustasu lähtesumma 559 eurot. Kuna ATSi alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrus „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“ muutub kehtetuks, tuuakse ametniku välislähetustasu lähtesumma üle ning selle suurust ei muudeta (vt eelnõu § 1 punkti 7 selgitusi).
Eelnõu § 1 punkt 14. Määruse § 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna sama paragrahvi lõikes 2 asendatakse terminid „vanemametnik“ ja „nooremametnik“ konkreetsete teenistuskohtade nimetustega ning teenistujate kuulumist ühte või teise kategooriasse ei ole enam vaja eraldi otsustada. Muudatus vähendab bürokraatiat.
Eelnõu § 1 punkt 15. Määruse § 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna praktikas välislähetustasu arvestamise kinnitamist ei toimu.
Eelnõu § 1 punkt 16. Määruse § 6 lõike 2 esimest lauset muudetakse otstarbekuse eesmärgil selliselt, et välislähetustasu ei maksta edaspidi avansina. Välislähetustasu makstakse üldjuhul iga kuu viimasel tööpäeval sarnaselt palga või töötasuga jooksva kuu eest. Muudatus vähendab hilisemat tasaarvestusvajadust, kui teenistuja on kuu jooksul viibinud asukohariigist eemal alustel, mis välistavad sel ajal välislähetustasu maksmise.
Eelnõu § 1 punkt 17. Määruse § 6 lõike 3 muudatus on ajendatud eesmärgist mitte reguleerida ministeeriumi sisemise töökorralduse küsimusi Vabariigi Valitsuse määruse tasandil ning arvestab VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvaid muudatusi, mille kohaselt jäetakse erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välislähetustega seonduv lähetajaministeeriumi pädevusse.
Eelnõu § 1 punkt 18. Määruse § 7 tunnistatakse kehtetuks, kuna välislähetustasu maksmata jätmise alused on toodud VäTSi §-s 63 ja neid ei ole vaja määruses dubleerida. Määruse § 8 tunnistatakse kehtetuks, kuna välislähetustasu ei maksta eelnõu kohaselt edaspidi enam avansina (vt eelnõu § 1 punkti 16 selgitus) ja seega puudub vajadus selle tagastamist reguleerida.
Eelnõu § 1 punkt 19. Määruse § 9 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et edaspidi suurendatakse teenistuja välisteenistustasu 70% võrra mitte ainult kaasasoleva abikaasa ja registreeritud elukaaslase eest, vaid ka tugiisiku eest. VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuva muudatuse kohaselt võib teenistuja, kellel ei ole pikaajalises välislähetuses kaasas abikaasat või registreeritud elukaaslast, võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisiku, kes hoolitseb teenistuja kaasasoleva alla 13‑aastase lapse, puudega lapse või vähenenud töövõimega täisealise lapse eest. Tugiisikuks on praktikas üldjuhul teenistuja lähedane pereliige, kuid seadus ei välista kellegi teise tugiisikuna kaasa võtmist, kui see on konkreetsel juhul asjaolusid arvestades võimalik. Sättest jäetakse välja ka viide mittetöötavale abikaasale, kuna VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvate muudatustega kaob töötavate ja mittetöötavate abikaasade või registreeritud elukaaslaste eristamine.
Eelnõu § 1 punkt 20. Määruse § 9 lõiget 3 täiendatakse erisättega, mis kehtestab ametniku välislähetustasu suurendamise iga kaasasoleva lapse eest 35% võrra ametniku välislähetustasu lähtesumma alusel arvutatud välislähetustasust. Kuna ATSi alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrus „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“ muutub kehtetuks, tuuakse üle ametniku välislähetustasu lähtesumma ja selle suurendamise kord muutusteta (vt eelnõu § 1 punktide 7 ja 13 selgitusi).
Eelnõu § 1 punkt 21. Määruse § 10 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuva muudatuse kohaselt kaob piirang teenistuja välislähetustasu suurendamiseks kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase eest viimase töötamise korral.
Eelnõu § 1 punkt 22. Määruse § 10 lõiget 3 muudetakse selliselt, et suurendatud välislähetustasu maksmist ei mõjuta enam see, kas perekonnaliige asub alaliselt tööle või teenust osutama. Muudatus on ajendatud VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvast muudatusest, mille kohaselt kaob piirang teenistuja välislähetustasu suurendamiseks kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase eest viimase töötamise korral. Säte kehtib küll kõigi perekonnaliikmete kohta (lisaks abikaasale ja registreeritud elukaaslasele ka laps ja tugiisik), kuid alaliselt töötamine või teenuse osutamine puudutab praktikas põhiliselt abikaasat ja registreeritud elukaaslast. Lapsed ja tugiisikud reeglina alaliselt tööle või teenust osutama ei asu ning nende eest suurendatud välislähetustasu maksmise lõpetamist alaliselt tööle või teenust osutama asumisel ei ole vaja määruses reguleerida.
Eelnõu § 1 punkt 23. Määruse § 11 tunnistatakse kehtetuks, kuna kaasasoleva perekonnaliikme eest suurendatud välislähetustasu maksmise jätkamise erialused on toodud VäTSi §-s 68 ja neid ei ole vaja määruse tasandil dubleerida.
Eelnõu § 1 punkt 24. Määruse § 12 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu suurus on kehtestatud VäTSi §-s 67.
Eelnõu § 1 punkt 25. Määruse § 12 lõikest 2 jäetakse välja sõna „mittetöötav“, kuna VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvate muudatustega kaob töötavate ja mittetöötavate abikaasade või registreeritud elukaaslaste eristamine.
Eelnõu § 1 punkt 26. Määruse § 12 lõike 3 sõnastust täpsustatakse selliselt, et teenistuja peab esitama iga kuu 15. kuupäeval Välisministeeriumile või lähetajaministeeriumile andmed abikaasa või registreeritud elukaaslase asukohariigis viibitud päevade, tema töötamise või teenuse osutamise ning teenitud tulu kohta. Lisanduvad andmed teenitud tulu kohta on vajalikud, kuna abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu sõltub VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuva muudatuse kohaselt isiku teenitud tasu suurusest. VäTSi § 67 lõikes 2 on sätestatud, et kui kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane töötab või osutab teenust, mille eest ta saab tasu, mis on suurem kui 50% abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasust, vähendatakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu 50%.
Eelnõu § 1 punkt 27. Määruse § 13 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuva muudatuse kohaselt kaob piirang abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmiseks kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase töötamise korral.
Eelnõu § 1 punkt 28. Määruse § 13 lõikes 3 jäetakse abikaasa- või registreeritud elukaaslase tasu maksmise piirangute hulgast välja alaliselt tööle või teenust osutama asumine, kuna VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuva muudatuse kohaselt kaob piirang abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmiseks kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase töötamise korral.
Eelnõu § 1 punkt 29. Määruse § 14 lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks, kuna abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise jätkamise erialused on toodud VäTSi §-s 68 ning neid ei ole vaja määruse tasandil dubleerida.
Eelnõu § 1 punkt 30. Määruse § 14 lõikes 4 tehakse redaktsioonilisi parandusi. Samuti lisatakse viide teenistuja lähetajaministeeriumi algatusel enne lähetusaja lõppemist tagasi kutsumisele, kuna VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvate muudatuste kohaselt jäetakse erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välislähetustega seonduv lähetajaministeeriumi pädevusse.
Eelnõu § 1 punkt 31. Määruse § 14 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks, kuna abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise jätkamise erialused on toodud VäTSi §-s 68 ning neid ei ole vaja määruse tasandil dubleerida.
Eelnõu § 1 punkt 32. Määruse § 15 lõiget 3 muudetakse praktikas tekkinud vajaduse tõttu. Piirangud abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmisele üksnes Eesti krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis avatud kontole ei ole tänapäeval põhjendatud ega vajalikud. Ühtlasi täpsustatakse selguse huvides korda, mida kohaldatakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu asukohariigi valuutas väljamaksmisele.
Eelnõu § 1 punkt 33. Määruse § 15 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu väljamaksete kinnitamist ministeeriumite asjakohaste juhendite kohaselt ei ole vaja Vabariigi Valitsuse määruse tasandil reguleerida.
Eelnõu § 1 punkt 34. Määruse § 16 lõikeid 3–6 muudetakse õigusselguse eesmärgil. Määruse § 2 lõike 6 kohaselt teeb määruses käsitletud kulude katmise või hüvitamisega seotud otsuse Välisministeeriumi kantsler või lähetajaministeeriumi kantsler või kummagi volitatud isik. Seega ei ole sätetes vaja otsustajat eraldi välja tuua. Lõikes 5 tõstetakse maksimaalset summat (31 960‑lt 35 000-le eurole), mille väärtuses Välisministeerium või lähetajaministeerium teenistuja isiklikku vara kolimisel kindlustab. Tegemist on maksimumsummaga, mille puhul jääb kindlustusmakse võrreldes kehtivaga samaks, ja seega ei too summa muutus kaasa lisakulu, kuid pakub teenistujatele rohkem kaitset.
Eelnõu § 1 punkt 35. Määruse § 16 lisatakse uus lõige 7, mis annab aluse hüvitada endise abikaasa või registreeritud elukaaslase isikliku vara veo kulud tema elukohariiki, kui teenistuja ja kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase abielu lahutatakse või kooseluleping lõpetatakse välislähetuse jooksul.
Eelnõu § 1 punktid 36 ja 37. Määruse § 17 lõiget 1 täpsustatakse õigusselguse huvides. Lõikes 1 on toodud asukohariigis asuva residentsi või eluruumi üürimise, sisustamise ja kasutamisega kaasnevate hüvitatavate kulude loetelu. Võrreldes kehtiva määrusega täiendatakse punkti 3, lisades nende kodumasinate hulka, mille paigaldamise ja seadistamise kulud hüvitatakse, ka pesukuivati. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 11–13. Lõikes 11 kehtestatakse täpsemalt välisesinduse juhi residentsi elektrikulu hüvitamisega seonduv ja lõikes 12 teenistuja eluruumi elektrikulu hüvitamisega seonduv. Lõige 13 annab võimaluse teha lõigete 11 ja 12 rakendamisel erandeid Välisministeeriumi kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või kummagi volitatud isiku otsusega. Majutuskulu hüvitamist täpsustavad sätted on kehtivas õiguses toodud kolmes õigusaktis: peale kehtiva määruse § 17 lõike 1 ka välisministri 27.11.2006. a määruse nr 6 „Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord“ § 14 lõikes 1 ja välisministri 27.11.2006. a määruse nr 7 „Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm“ § 12 lõikes 1. VäTSi 1. jaanuaril 2025.a jõustuvate muudatustega korrastati ka residentside ja eluruumidega seonduvaid volitusnorme ning edaspidi jäävad õigusselguse huvides välisesinduses töötavale teenistujale hüvitatavate kulude loetelu ja määrad Vabariigi Valitsuse otsustada ning välisminister võib täpsustada kulude hüvitamise korda. Alates 1. jaanuarist 2025. a muutuvad eespool mainitud välisministri määrused kehtetuks ning nende asemel annab välisminister VäTSi § 64 alusel määruse „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kord“, kuhu hüvitatavate majutuskulude loetelu ja määrasid (sh elektrikulude hüvitamise määrasid) enam ei lisata.
Residentside ja eluruumide elektrikulu hüvitamise määrad kehtestatakse määruse § 17 uutes lõigetes 11 ja 12. Residentsi elektrikulu hüvitamine on toodud lõikes 11 ja eluruumi elektrikulu hüvitamise regulatsioon on lisatud lõikesse 12 ning neid ei ole võrreldes kehtivates välisministri määrustes sätestatuga muudetud.
Uus lõige 13 lubab gaasi- ja elektrikulude hüvitamisel teha erandeid Välisministeeriumi kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või kummagi volitatud isiku otsusega. Selline võimalus on ette nähtud ka kehtivas õiguses ja seda eelnõuga ei muudeta. Üldreeglist soodsamaid erandeid võib teha olenevalt eelarvelistest võimalustest, arvestades lisaks esinduspinna osakaalu, aga ka näiteks hoovi ja/või terrassi valgustust või osalist elektrikütet.
Eelnõu § 1 punkt 38. Määruse § 17 lõikesse 21 lisatakse kehtivates välisministri määrustes „Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord“ ja „Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm“ kehtestatud põhimõte, et lemmik- ja koduloomade kaasasolekuga põhjustatud kulusid ei kaeta.
Eelnõu § 1 punkt 39. Määruse § 17 lõikes 3 tehakse redaktsioonilised parandused. Välissuhtlemisseaduse § 5 lõikes 4 toodud volitusnorm muutub VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvate muudatustega kehtetuks ja see tuuakse VäTSi § 64.
Eelnõu § 1 punkt 40. Määruse § 18 lõikes 1 muudetakse viide reisi- ja tervisekindlustusele. Praktikas ei ole välisesinduses töötavale teenistujale ja tema perekonnaliikmetele sõlmitav kindlustus reisi- ja tervisekindlustus. Viimane sõlmitakse lühiajaliselt välisriiki siirdumisel (nt lühiajaline töölähetus), kuid pikaajalises välislähetuses viibivad teenistujad vajavad asukohariigis eriliiki kindlustust, mis võimaldab neil asukohariigis elades saada seal vajalikku arstiabi. Kuna teenusepakkujad on sellist kindlustusliiki nimetanud meditsiiniabikindlustuseks, kasutatakse seda terminit ka määruses.
Eelnõu § 1 punkt 41. Määruse § 18 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et teenistujaid on võimalik kindlustada ka muude juhtumite vastu peale sättes toodud loetelu. Täiendus tuleneb praktilisest vajadusest, kuna mõnes asukohariigis võib olla vajalik kindlustada teenistujaid lisaks mõne muu ohu vastu.
Eelnõu § 1 punkt 42. Määruse § 18 lõiget 3 täpsustatakse lähtuvalt praktikas kerkinud vajadustest. Määruse § 18 lõikes 2 nimetamata, kuid Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud raviteenuste kulud, mida ei ole võimalik hüvitada ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, hüvitatakse ka edaspidi esitatud arvete alusel, kuid sätte tekstist jäetakse välja piirang, mille kohaselt saab hüvitamine toimuda eespool nimetatud määruses ettenähtud piirmäärade ulatuses, kuna praktikas ei ole alati võimalik Eestis kehtivatest piirmääradest kinni pidada. Lähetusega seotud kaitsesüstimiste hüvitamise puhul jäetakse sättest välja piirang, et hüvitada võib vaid kohustuslike kaitsesüstimiste kulu, kuna kaitsesüstide kohustuslikkus ei ole reguleeritud ja on mõistlik hüvitada kõigi lähetusega seotud vajalike kaitsesüstimiste kulud.
Eelnõu § 1 punkt 43. Määruse § 18 lõikes 5 tehakse redaktsiooniline parandus. Määruses käsitletud kulude katmise või hüvitamisega seotud otsused teeb määruse § 2 lõike 6 kohaselt Välisministeeriumi kantsler või lähetajaministeeriumi kantsler või kummagi volitatud isik.
Eelnõu § 1 punkt 44. Määruse § 18 täiendatakse lõikega 7, mille kohaselt katab teenistuja §-s 18 nimetatud kulud Välisministeerium või lähetajaministeerium, kui kulude katmiseks asukohariigis ei ole võimalik sõlmida § 18 lõikes 1 nimetatud meditsiiniabikindlustust. Säte lisatakse, kuna praktikas tekib olukordi, kus asukohariigis ei ole võimalik meditsiiniabikindlustust sõlmida (nt ei pakuta turul meditsiiniabikindlustust riikides, kus toimub relvakonflikt või sõda), kuid teenistujate kulud tuleb siiski katta.
Eelnõu § 1 punkt 45. Määruse § 19 lõikes 4 tehakse redaktsioonilised parandused. Määruses käsitletud kulude katmise või hüvitamisega seotud otsused teeb määruse § 2 lõike 6 kohaselt Välisministeeriumi kantsler või lähetajaministeeriumi kantsler või kummagi volitatud isik. Samuti ei ole vajalik viide määruse § 2 lõikele 5, kuna kõigi kulude hüvitamise otsuste langetamisel tuleb arvestada selles sättes kehtestatud nõudeid.
Eelnõu § 1 punkt 46. Määruse § 20 lõikes 1 muudetakse praktikas tekkinud vajaduste tõttu punkte 1 ja 2. Punktis 1 lisatakse registreerimis- ja õppemaksule ning sellega seoses ettenähtud deposiitidele ka „muud sarnased kohustuslikud tasud“, kuna koolid võivad nõuda veel eri nimetustega tasusid, mille tasumine on neis õppimiseks kohustuslik (taotluse läbivaatamise tasu, kapitalitasu vms). Punktist 2 jäetakse välja konkreetsed viited õpikutele, töövihikutele ja kaartidele. Kuna VäTSis nähakse ette, et pikaajalises välislähetuses töötavate teenistujate laste hariduse omandamise kulud kaetakse, siis on Välisministeeriumil või lähetajaministeeriumil kohustus katta kõigi kohustuslike õppematerjalide kulud ning ei ole otstarbekas tuua määruses välja piiravat loetelu. Punktis 4 jäetakse hüvitatavate hariduse omandamise kulude seast välja võimalus erandjuhul hüvitada kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi 100% ulatuses, kui kool asub teises riigis. Nimetatud säte kohtleb asukohariigi koolis õppivate laste vanemaid ebavõrdselt ning selle järele ei ole praktikas ka vajadust, kuna reeglina õpivad teenistujate lapsed asukohariigis asuvas koolis. Eelnõu jõustumisel on edaspidi võimalik põhjendatud juhul hüvitada kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi 75% ulatuses.
Eelnõu § 1 punkt 47. Määruse § 20 lõikes 4 tehakse redaktsioonilised parandused. Määruses käsitletud kulude katmise või hüvitamisega seotud otsused teeb määruse § 2 lõike 6 kohaselt Välisministeeriumi kantsler või lähetajaministeeriumi kantsler või kummagi volitatud isik. Arvestatud on VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvaid muudatusi, mille kohaselt jäetakse erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välislähetustega seonduv lähetajaministeeriumi pädevusse.
Eelnõu § 1 punkt 48. Määruse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teenistuja ja temaga kaasasolevate perekonnaliikmete Eestisse puhkusele sõidu ja lähetusse sõitmise ja sealt naasmise kulude hüvitamise kord ühtlustatakse teiste määruses nimetatud kulude hüvitamisega, st nende kulude hüvitamise kooskõlastamine ei ole vajalik, vaid kulude hüvitamisega seotud otsuse teeb määruse § 2 lõike 6 kohaselt Välisministeeriumi kantsler või lähetajaministeeriumi kantsler või kummagi volitatud isik. Ühtlasi lisatakse sättesse võimalus hüvitada sõidukulud kahe järjestikuse lähetuse puhul Eesti kaudu. Seda võib teha põhjendatud juhtudel, näiteks kui see on majanduslikult otstarbekam.
Eelnõu § 1 punkt 49. Määruse § 21 täiendatakse lõikega 21, mis annab aluse hüvitada ka endise abikaasa või registreeritud elukaaslase elukohariiki naasmise sõidukulud, kui teenistuja ja kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase abielu lahutatakse või kooseluleping lõpetatakse välislähetuse jooksul. Alus lisatakse praktikas tekkinud vajaduse tõttu.
Eelnõu § 1 punkt 50. Määruse § 21 lõikes 3 nimetatud teenistuja abikaasa, registreeritud elukaaslase, alaealise või põhi- või keskharidust omandava või abivajava vähenenud töövõimega täisealise lapse, kes ei ole teenistujaga välisesinduses kaasas, välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulude ning reisikindlustuse kulude hüvitamise kord ühtlustatakse teiste määruses nimetatud kulude hüvitamisega, st nende hüvitamisega seotud otsuse teeb määruse § 2 lõike 6 kohaselt Välisministeeriumi kantsler või lähetajaministeeriumi kantsler või kummagi volitatud isik. Arvestatud on VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvaid muudatusi, mille kohaselt jäetakse erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välislähetustega seonduv lähetajaministeeriumi pädevusse.
Määruse § 21 lõikes 4 sätestatakse, et täisaastast lühema lähetusperioodi eest hüvitatakse sõidukulud lähetusperioodiga proportsionaalselt. See põhimõte on ka kehtivas määruses. Eelnõuga lisatakse võimalus, et põhjendatud juhul võib sõidukulude hüvitamisel teha ka sellest soodsama otsuse, sealhulgas hüvitada kulud täismahus.
Määruse § 21 lõike 41 teises lauses täpsustatakse otstarbekuse huvides, et juhul kui § 21 lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel kasutatakse isiklikku sõidukit, hüvitatakse sõidukulud kuni Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kehtestatud piirmäärani, st lennupiletite pakkumiste võtmine hinna võrdlemiseks ei ole enam vajalik. Välisministeeriumis on asjakohased piirmäärad kehtestatud kantsleri käskkirjaga.
Määruse § 21 lõikes 5 tehakse redaktsiooniline täpsustus. Kehtivas lõikes 5 on sätestatud, et lõigetes 1–3 nimetamata juhtudel otsustab Välisministeeriumi kantsler või lähetajaministeeriumi kantsler või kummagi volitatud isik igal üksikjuhul eraldi, kas ja kui suures ulatuses sõidukulud hüvitatakse. Eelnõuga asendatakse viide lõigetes 1–3 nimetatud juhtudele viitega VäTSi § 65 lõikes 8 nimetatud isiklikel põhjustel Eestisse ja tagasi sõitmisele, mille kulude hüvitamisel otsustatakse igal üksikjuhul eraldi, kas ja kui suures ulatuses sõidukulud hüvitatakse. Viide lõigetes 1–3 nimetatud juhtudele tähendab ka kehtivas määruses viidet isiklikel põhjustel Eestisse sõitmisele kehtiva VäTSi § 68 lõike 9 alusel. Hüvitamisega seotud otsuse teeb edaspidi määruse § 2 lõike 6 kohaselt Välisministeeriumi kantsler või lähetajaministeeriumi kantsler või kummagi volitatud isik, nagu ka muude määruses ettenähtud kulude hüvitamise puhul. Tulenevalt VäTSi 1. jaanuaril 2025.a jõustuvast muudatusest ei näe seadus isiklikel põhjustel Eestisse sõitmisel ette piirangut, mille kohaselt sellise sõidu kulud võib hüvitada vaid kord aastas.
Eelnõu § 1 punkt 51. Määruse § 21 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna väljamakstud hüvitise proportsionaalset tagasinõudmist juhtudel, kui puhkusele sõidu või mittekaasasoleva perekonnaliikme küllasõidukulude hüvitamise aluseks olnud lähetusaeg ja tegelikult lähetuses oldud aeg erinevad, ei ole vaja sätestada. Sellised olukorrad tekivad objektiivsetel põhjustel, mille puhul ei ole karistavad sammud põhjendatud.
Eelnõu § 1 punkt 52. Määruse § 21 lõikes 7 tehakse redaktsioonilised parandused ja sätestatakse, et reisikulud hüvitab Välisministeerium või lähetajaministeerium kuludokumentide ning enne reisi esitatud teenistuja taotluse ja langetatud kulude hüvitamise otsuse alusel.
Eelnõu § 1 punkt 53. Määrusesse lisatakse üleminekusäte, mis puudutab kuni 31. detsembrini 2024. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 115 „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“ alusel välislähetusse saadetud ametniku välislähetusele kuni selle lõppemiseni nimetatud määruse kohaldamist (vt ka eelnõu § 1 punktide 7, 13 ja 20 selgitusi).
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2025. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamine mõjutab riigiasutuste töökorraldust. Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad eelkõige Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumite (sh muude ametiasutuste) töökorraldust. Määrusel on ka teatav sotsiaalne ja majanduslik mõju ning kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Määruse rakendamine ei too kaasa:
1) mõju elu- ja looduskeskkonnale;
2) mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ega
3) mõju regionaalarengule.
Muudatuse sihtrühm
Muudatused puudutavad eelkõige Välisministeeriumi ning lähetajaministeeriumite personali-, haldus- ja rahandusosakondi ning Riigi Tugiteenuste Keskuse teenistujaid. Välisministeeriumis on sihtrühma suurus umbes 15 inimest, Kaitseministeeriumi valitsemisalas ligikaudu 10–12 inimest. Teistes asutustes puudutavad muudatused umbes 10 inimest. Lisaks kuuluvad sihtrühma muude ametiasutuste asjakohaste osakondade teenistujad, kuna alates 1. jaanuarist 2025. a kohaldatakse määrust kõigile pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikele. Sihtrühma suurust muudes ametiasutustes ei ole võimalik täpselt hinnata, kuna Välisministeeriumil puudub asjakohane ülevaade.
Muudatused puudutavad kõiki Välisministeeriumi diplomaate (u 350) ja erialadiplomaate teistest riigiasutustest (u 75), samuti välisesindusse lähetatavaid haldusteenistujaid (u 35 Välisministeeriumist ja u 5 teistest riigiasutustest) ning muude ametiasutuste lähetatuid (60–80). Samuti puudutavad muudatused diplomaatide, haldusteenistujate ja muude ametnike perekonnaliikmeid (u 290 Välisministeeriumist ja u 90 teistest ministeeriumitest). Lõplikku sihtrühma suurust ei ole võimalik prognoosida, kuna roteerivas süsteemis muutuvad need arvud pidevalt.
4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Oluline mõju puudub.
Muudatus avaldab teatavat mõju Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumite (sh muude ametiasutuste) töökorraldusele. Kuigi eelnõuga ei muudeta oluliselt välislähetustasu, abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ja teenistuja kulude katmise korda, tehakse selles siiski mõni muudatus, millega tuleb ministeeriumitel oma tööprotsessides arvestada. Näiteks lisandub ministeeriumitele kohustus pidada arvestust teenistuja abikaasa või registreeritud elukaaslase teenitud tulu kohta, kuna sellest sõltub abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu suurus. Eelnõuga tehakse määrusesse mitu muudatust, mille eesmärk on muuta välislähetustasu, abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ja teenistuja kulude katmise korda lihtsamaks ja arusaadavamaks; määruse tekstist on jäetud välja VäTSis sätestatut dubleerivad sätted ning lisaks on ühtlustatud määruses ettenähtud kulude hüvitamisega seotud otsuste langetamise korda.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
4.2. Sotsiaalne mõju
Oluline mõju puudub.
Eelnõuga kaasneb teatav sotsiaalne mõju diplomaatidele, haldusteenistujatele ja muudele ametnikele, eelkõige positiivne mõju nende heaolule, vaimsele tervisele ning võrdsetele võimalustele. Näiteks tulenevalt 1. jaanuaril 2025. a jõustuvatest VäTSi muudatustest kehtestatakse eelnõuga välislähetuses viibiva teenistujaga kaasasoleva tugisiku eest välilähetustasu suurendamise protsendimääraks sarnaselt abikaasa või registreeritud elukaaslasega 70%. Sellel on positiivne mõju, sest loob võrdsed võimalused nii neile lapsi kasvatavatele teenistujatele, kellega on kaasas abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui ka neile, kellel seda võimalust ei ole, kuid kes saavad nüüd võtta kaasa tugiisiku. Samuti on positiivne mõju eelnõuga lisatavatel sätetel, mis võimaldavad hüvitada endise abikaasa või registreeritud elukaaslase elukohariiki naasmise ja isikliku vara elukohariiki veo kulud juhul, kui teenistuja ja kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase abielu lahutatakse või kooseluleping lõpetatakse välislähetuse jooksul, ning võimalus kanda abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu üle abikaasa või registreeritud elukaaslase arvelduskontole välisriigi pangas.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
4.3. Majanduslik mõju
Oluline mõju puudub.
Eelnõuga kaasneb teatav majanduslik mõju välislähetuses viibivatele teenistujatele ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele. Näiteks mõjutab teenistujate sissetulekut välislähetustasu lähtesummade täiseurodeks ümardamine. Kuna ümardatakse üksnes järgneva täiseuroni, ei kaasne sellega välislähetustasu summa olulist muutumist. Lisaks võib näiteks tuua, et teenistujate sissetulekut mõjutab ka eelnõuga lisanduv välislähetustasu suurendamine teenistujaga kaasasoleva tugiisiku puhul 70% võrra.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
4.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Oluline mõju puudub.
Määruse muudatused mõjutavad diplomaate ja välisesindusse lähetatavaid haldusteenistujaid, kelle põhiülesanne on viia ellu välissuhtlemise tegevusi asukohariigis. Seega võib nendega kaasneda teatav mõju riigi välissuhetele. Mõju välissuhetele on pigem kaudne, selle ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega eraldi kulusid ei kaasne, kuna määrusega ei nähta ette kulusid, mis ei tulene VäTSist. VäTSi 1. jaanuaril 2025. a jõustuvate muudatustega kaasnevate kulude hinnang on toodud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (353 SE) seletuskirjas.1 Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid.
Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse eelnõuga kooli organiseeritud lapse transpordi kooli kulude hüvitamist, sätestatakse tugiisiku eest välislähetustasu suurendamise protsendimäär, ümardatakse välislähetustasu lähtesummasid ning tõstetakse maksimaalset summat, mille väärtuses teenistuja isiklikku vara kolimisel kindlustatakse. Nimetatud muudatustega märkimisväärseid lisakulusid ei kaasne. Kooli organiseeritud lapse transpordi kooli kulude hüvitamisel loobutakse erisusest, mille kohaselt see kulu hüvitatakse 100% ulatuses, kui kool asub teises riigis, ning edaspidi hüvitatakse kulu 75% ulatuses olenemata kooli asukohariigist. See muudatus ei too kaasa lisakulusid ega tulusid, kuna teenistujate lapsed õpivad reeglina asukohariigi koolis ning viimaste aastate praktikast ei ole tuua näiteid muus riigis koolis käivate laste kohta. Tugiisiku eest välislähetustasu protsendimäära kehtestamine ei too kaasa lisakulu eelarvestamise vajadust, kuna välislähetuse eelarvestamisel tuleb igal juhul arvestada, et teenistujaga läheb kaasa abikaasa või registreeritud elukaaslane või tugiisik, kelle eest teenistuja välislähetustasu suurendatakse. Välislähetustasu lähtesummad ümardatakse ainult järgmise täiseuroni ja sellega märkimisväärset kulu ei kaasne. Maksimumsumma, mille väärtuses Välisministeerium või lähetajaministeerium teenistuja isiklikku vara kolimisel kindlustab, tõstetakse 31 960-lt 35 000-le eurole. Tegemist on maksimumsummaga, mille puhul jääb kindlustusmakse võrreldes kehtivaga samaks ja seega summa muutus lisakulu kaasa ei too.
Määruses eelnõuga tehtavad muudatused on kavandatud selliselt, et need ei tooks kaasa rahalist lisakulu ja oleks kaetavad ministeeriumite olemasolevast eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a koos VäTSi muudatuste jõustumisega.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile.
Margus Tsahkna
Välisminister