Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Peep Nemvalts Tallinna Ülikool [email protected] Vastus pöördumisele

Lp Peep Nemvalts

Täname kirja eest. Meil on väga hea meel, et mõtlete kaasa kohaliku omavalitsusega seotud terminite

üle. Nende terminitega valitseb tõepoolest Eesti seadustes kahetsusväärne segadus.

Pakute oma kirjas välja, et kohaliku omavalitsuse volikogu täpsem nimetus oleks kohalik volikogu.

Seda muuta oleks üsna keeruline, arvestades, kui palju seda Eesti õigusaktides kasutatakse. Kuid me

ei ole ka kindlad, et seda muudatust on tarvis. Allpool seletame lähemalt.

Meie hinnangul seisneb segadus eelkõige selles, et kohaliku omavalitsusena käsitatakse seaduses nii

õigust, võimet ja kohustust (definitsioon kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg-s 1:

„Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna –

demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt

korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest

ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi“; sama kasutus veel kümnetes seadustes) kui ka

omavalitsusüksust ehk valda või linna (nt põhiseaduse (PS) § 37: „Õppimine on kooliealistel lastel

seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides

õppemaksuta“; sama kasutus veel kümnetes seadustes).

See segadus saab alguse juba põhiseadusest, kus kohalik omavalitsus on kasutusel mõlemas

tähenduses, nagu selgub ka PS-i juriidilise ekspertiisi komisjoni aruandest, millele olete isegi viidanud

oma 2020. aasta 4. Õiguskeeles avaldatud artiklis. Aruandes on neid kaht tähendust nimetatud nii:

’kogukondliku elu korraldamise vorm’ ja ’administratiiv-territoriaalne üksus’. Lisandub kolmas:

’kohaliku omavalitsuse organ’. Sellest viimasest lähtute Teie ja nii satub kahtluse alla sõnaühend

kohaliku omavalitsuse volikogu. Ei saa siiski unustada kaht muud tähendust, mille mõlema puhul saab

sõna volikogu meie hinnangul siduda sõnaga omavalitsus.

Seaduskeeles on koos õiguse oskuskeel ja üldkeel. Üldkeele sõnade tähendusi on alati hea vaadata ka

sõnaraamatutest. Olgugi et seletavast sõnaraamatust (EKSS) leiab omavalitsusele ka konkreetse

tähenduse ’omavalitsusorgan’ (nagu tõlgendate Teie ja mis aruande järgi on ’kohaliku omavalitsuse

organ’), on see ka sõnaraamatute järgi ainult üks omavalitsuse tähendus. Seletavas sõnaraamatus on

see esitatud alles teise tähenduse teise alltähendusena. Sõnaraamatutes on esikohal omavalitsuse

abstraktne (ehkki eri sõnaraamatutes erinev, nt õigekeelsussõnaraamatus KOKSi kohane) tähendus.

KOKSi definitsiooni järgi on kohalik omavalitsus abstraktne mõiste (’õigus, võime ja kohustus’). Kui

lisada üldkeeles võimalik tähendus ’valitsemine’ ja EKSSi ’valitsemisviis’ (aruande järgi ’kogukondliku

elu korraldamise vorm’), võib öelda, et sõna omavalitsus domineeriv tähendus on abstraktne. Oleme

Teie 31.10.2024

Meie 26.11.2024 nr 2-6/24-7791-2

seisukohal, et abstraktsena võib sellele sõnale liita volikogu ja et kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole

probleemne termin.

Seadustes on kohaliku omavalitsusega seotud segadust aga rohkemgi. Osas seadustes on kasutusel

kohalik omavalitsusüksus, kuigi peaks olema kohaliku omavalitsuse üksus. See mitmekesisus on

tekkinud aja jooksul uute seaduste vastuvõtmise ja olemasolevate muutmise käigus ja tõttu.

Proovime seda ebaühtlust seadusloome käigus tulevikus kindlasti vähendada.

Meil on hea meel, et mõtlete neis asjades kaasa. Peame Teie varasemat tähelepanekut, et linnaosa

eeskujul oleks süsteemsem kasutada vallaosa (mitte osavald) mõistlikuks, ehkki raskesti teostatavaks,

arvestades, et osavald on kasutusel juba paljudes õigusaktides ja seega kinnistunud. Samuti peame

väga väärtuslikuks suurt osa Teie eespool viidatud Õiguskeele artiklis esitatud analüüsist.

Sõnaühendiga kohalik omavalitsus seotud terminiprobleemi terviklik lahendamine on väga raske,

arvestades, et segadus saab alguse juba põhiseadusest. Seega tuleb ka lähitulevikus arvatavasti

tugineda mittesõnasõnalisele tõlgendusele, st tõlgendada kohalikku omavalitsust üldmõistena, nagu

põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on öeldud.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margit Juhkam juhataja Mari Koik 53480013 [email protected]