Arvamuse küsimine

Justiitsministeerium

.11.2024 nr 1-1/15-536/6

Arvamuse küsimine

Riigikogu menetluses on 61 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise

seaduse eelnõu (536 SE). Eelnõu juhtivkomisjoniks on põhiseaduskomisjon. Eelnõu eesmärk

on näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle

omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu

kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt

kuusteist aastat vanad.

Põhiseaduskomisjonis toimus selle eelnõu täiskogus esimeseks lugemiseks ettevalmistamine

12. novembril 2024 ning eelnõu suunati täiskogusse esimesele lugemisele ettepanekuga

esimene lugemine lõpetada. Eelnõu läbis esimese lugemise täiskogus 20. detsembril 2024.

Komisjon otsustas küsida Justiitsministeeriumi arvamust eelnõu kohta.

Palun Justiitsministeeriumi arvamust järgmistes küsimustes:

1) Kas hääleõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on sellise järgu küsimus, mis

peab olema reguleeritud põhiseaduses?

2) Mis on kohaliku omavalitsuse volikolikogu valimistel hääleõiguse puhul põhielemendid,

mis tuleks reguleerida põhiseaduses? Mis on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

hääleõiguse puhul elemendid/tingimused, mille reguleerimise võib jätta seaduse tasemele?

3) Praeguses põhiseaduse tekstis ja eelnõu 536 SE tekstis on „…. seaduses ettenähtud

tingimustel hääleõiguslikud ….. “. Kas ja millised piirid seab põhiseadus nende tingimuste

seadusega sätestamisele?

4) Kas Euroopa Liidu sissetoomine expressis verbis põhiseaduse teksti on vajalik ja

põhjendatud, arvestades põhiseaduse täiendamise seadust?

5) Kas rahvusvahelise organisatsiooni osalisriikide kodanikele kohaliku omavalitsuse

volikogu valimistel hääleõiguse tagamine Eesti Vabariigi põhiseaduses on kohane?

6) Seaduseelnõu 536 SE § 1 (PS § 156 lg 2 muutmine) teine lause on „Kodakondsuseta

isikute ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja korra

sätestab seadus“. Kas selline sõnastus annab korrektse aluse seada seadusega NATO

osalisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute hääleõigusele täiendavaid tingimusi

võrreldes Eesti ja EL kodanikega või peaks põhiseadus andma selleks selgemad alused?

7) Kas kodakondsuseta isikute hääleõiguse sätestamine põhiseaduses expressis verbis on

sobiv lahendus? Sama küsimus ka NATO osalisriikide kodanike kohta.

8) Kas kodakondsuse alusel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõiguse piiramine

põhiseaduses on õiguspärane (Eesti kodanikud vs kõik ülejäänud; Eesti kodanikud, EL

kodanikud, NATO osalisriikide kodanikud vs kõik ülejäänud riikide kodanikud)?

2

Võimalusel palun vastust hiljemalt esmaspäevaks, 9. detsembriks. Olen planeerinud

põhiseaduskomisoni 9. detsembriga algava nädala istungile selle teemalise arutelu. Palun

Justiitsministeeriumi esindajal osaleda sellel arutelul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

esimees

Helin Leichter

631 6443 [email protected]

Justiitsministeerium

.11.2024 nr 1-1/15-536/6

Arvamuse küsimine

Riigikogu menetluses on 61 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise

seaduse eelnõu (536 SE). Eelnõu juhtivkomisjoniks on põhiseaduskomisjon. Eelnõu eesmärk

on näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle

omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu

kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt

kuusteist aastat vanad.

Põhiseaduskomisjonis toimus selle eelnõu täiskogus esimeseks lugemiseks ettevalmistamine

12. novembril 2024 ning eelnõu suunati täiskogusse esimesele lugemisele ettepanekuga

esimene lugemine lõpetada. Eelnõu läbis esimese lugemise täiskogus 20. detsembril 2024.

Komisjon otsustas küsida Justiitsministeeriumi arvamust eelnõu kohta.

Palun Justiitsministeeriumi arvamust järgmistes küsimustes:

1) Kas hääleõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on sellise järgu küsimus, mis

peab olema reguleeritud põhiseaduses?

2) Mis on kohaliku omavalitsuse volikolikogu valimistel hääleõiguse puhul põhielemendid,

mis tuleks reguleerida põhiseaduses? Mis on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

hääleõiguse puhul elemendid/tingimused, mille reguleerimise võib jätta seaduse tasemele?

3) Praeguses põhiseaduse tekstis ja eelnõu 536 SE tekstis on „…. seaduses ettenähtud

tingimustel hääleõiguslikud ….. “. Kas ja millised piirid seab põhiseadus nende tingimuste

seadusega sätestamisele?

4) Kas Euroopa Liidu sissetoomine expressis verbis põhiseaduse teksti on vajalik ja

põhjendatud, arvestades põhiseaduse täiendamise seadust?

5) Kas rahvusvahelise organisatsiooni osalisriikide kodanikele kohaliku omavalitsuse

volikogu valimistel hääleõiguse tagamine Eesti Vabariigi põhiseaduses on kohane?

6) Seaduseelnõu 536 SE § 1 (PS § 156 lg 2 muutmine) teine lause on „Kodakondsuseta

isikute ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja korra

sätestab seadus“. Kas selline sõnastus annab korrektse aluse seada seadusega NATO

osalisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute hääleõigusele täiendavaid tingimusi

võrreldes Eesti ja EL kodanikega või peaks põhiseadus andma selleks selgemad alused?

7) Kas kodakondsuseta isikute hääleõiguse sätestamine põhiseaduses expressis verbis on

sobiv lahendus? Sama küsimus ka NATO osalisriikide kodanike kohta.

8) Kas kodakondsuse alusel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõiguse piiramine

põhiseaduses on õiguspärane (Eesti kodanikud vs kõik ülejäänud; Eesti kodanikud, EL

kodanikud, NATO osalisriikide kodanikud vs kõik ülejäänud riikide kodanikud)?

2

Võimalusel palun vastust hiljemalt esmaspäevaks, 9. detsembriks. Olen planeerinud

põhiseaduskomisoni 9. detsembriga algava nädala istungile selle teemalise arutelu. Palun

Justiitsministeeriumi esindajal osaleda sellel arutelul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

esimees

Helin Leichter

631 6443 [email protected]