ESL liikmete kommentaarid Muinsuskaitseseadusele, 25.11.2024
§ 69. Pädev isik
(2) Isik võib tegutseda pädeva isikuna käesoleva seaduse § 68 lõikes 2 sätestatud muinsuskaitse valdkonna tegevusalal, kui tal on vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus või käesoleva seaduse kohane pädevustunnistus.
/ § 68. Muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise nõuded
(2) Majandustegevusteade esitatakse majandustegevuse registrisse järgmistel muinsuskaitse valdkonna tegevusaladel tegutsemiseks:
1) mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise ehitusprojekti koostamine;
2) mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise tegevuskava koostamine;
3) uuringukava koostamine ja uuringu tegemine;
4) planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine;
5) mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimine ja restaureerimine;
6) muinsuskaitselise järelevalve teostamine;
7) veealusele mälestisele sukeldumise teenuse pakkumine./
Üldjuhul koostab sisearhitekt oma pädevusala piires ehitusprojekti (tuleb ette ka tegevuskava, harvemalt uuringukava või teostab muinsuskaitselist järelvalvet).
Sisearhitekt ei tegele arhitekti pädevuses üldplaneeringu ja hoone(te) fassaadi ega konstruktsioonide ega insenertehniliste eriosadega seotud teemadega ega maastikuarhitekti pädevuses teemadega.
Küll aga näen suure probleemina, et tihti võtavad teise eriala esindajad – nt arhitekt, ajaloolane - endale õiguse olla pädevateks spetsialistideks sisearhitektide töömaal ning igapäevaelus see läheb läbi/töötab! (Näide 1: Hiljutine konkreetne juhus, kus arhitekt omab pädevust muinsuskaitse valdkonnas ja teeb ehitusprojekti ning on valmis allkirjastama ka sisearhitekti kutset ja/või muinsuskaitse litsentsi mitte omava kujundaja ruumikujundust sisearhitektuurse osana. Näide 2: Ajaloolane, kes võiks olla suurepärane konsultant/nõustaja, tegeleb sisearhitektuursete küsimuste lahendamisega.) Vastutustundetu ja seadusega vastuolus, aga toimiv!
Seega peaks see seadusest tulenev nõue - projekti SA osa sisearhitekti poolt koostatuna ja/või allkirjastatuna – mitte pelgalt kirja panduna, aga ka rangemalt järgitav/jälgitav olema.
§ 71. Pädevustunnistuse taotlemine, andmine ja andmisest keeldumine -
(12) Amet keeldub pädevustunnistust pikendamast, kui taotleja:
1) ei ole tegutsenud soovitud tegevusalal pidevalt vähemalt neli viimast aastat;
• Kuidas seda mõista, ei saa ju töötada pidevalt 4 aastat, kui pole vastavat pädevustunnistust? Kellena peaks olema need aastad töötanud- töölisena, projekteerijana?
• Hetkel saab pädevustunnistust pikendada spetsialist ainult koos viimase 4 aasta tööde loeteluga. See aeg on projekteerimisvaldkonnas väga lühike ja väiksemal bürool või üksikul spetsialistil ei pruugi olla võimalust selle aja jooksul mälestistel projekte teostada. Näiteks ei ole saabunud sobivat päringut või on tellija eelistanud teisi pakkujaid. Tööde puudumine hetkel aga välistab pikenduse saamise.
• Oleme veendunud, et kõrgharidusega spetsialistil, kel on läbitud ka restaureerimisalane täiendkoolitus, ei kao kvalifikatsioon aastate jooksul.
• Ei ole ühtegi võrdsustavat asjaolu või kaalukeelt – mis on isiku poolt varem tehtud ja kas pädevalt.
• On vihjeid, et sooviga saada oma tööde hulka muinsuskaitseobjekte esitatakse võimalikult madal pakkumine. Ei ole õiglane, et projekteerija peab esitama alapakkumisi vaid selleks, et saada oma tööde nimekirja mõni ehitismälestis, mis üldjuhul nõuab tavapärasest rohkem tööd ja on ka suurema vastutusega. Hetkel tundub, et tegijad, kes ei saa teenust odavalt pakkuda, jäävad tihti konkurentsist välja ning seega edaspidi ka pädevustunnistuseta.
§ 71. (1) 1) vastavalt tegevusalale riiklikult tunnustatud kõrghariduse või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga;
- Üldjuhul on Eesti sisearhitekt (EKA) bakalaureuse või magistrikraadiga ja läbinud lisaks (EKA) muinsuskaitsealase täiendkoolituse taotlemaks pädevustunnistust sisearhitektina muinsuskaitsevaldkonnas. Ei ole üheselt mõistetav, millist riiklikult tunnustatud kõrgharidust silmas peetakse - kas antud juhul sisearhitekti või muinsuskaitsealane kõrgharidus või on vaja mõlemat?!
§ 71. (1) 2) tegutsenud soovitud tegevusalal pidevalt vähemalt neli viimast aastat
- ei ole arusaadav, millisel tegevusalal peab olema viimased neli aastat tegutsenud – kas sisearhitektina või muinsuskaitseobjektide sisearhitektina?! NB! Eesti väiksusest tingitult ei pruugi sisearhitektil püsivalt/pidevalt ette tulla muinsuskaitsealaseid objekte.
§ 71. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab pädevustunnistust taotlev isik olema ehitismälestisel, ajaloomälestisest kalmistul ja kirikuaias tegutsemiseks läbinud soovitud tegevusalale vastava täienduskoolituse.
- on üldsõnaline ja mitmeti mõistetav. Kas tunnustatud koolituseks peetakse ´´EKA arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitust´´?! Vajalik on viide selgitavale punktile - ´´§ 73. Täiendkoolitus´´.
§ 71. (3) Amet võib otsustada, et kõrghariduse ja täienduskoolituse nõuet ei ole vaja täita kinnismälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise tegevusalal tegutsemiseks, kui töö ei hõlma teiste töö juhtimist ja korraldamist
- Kas siis ikka füüsilist tööd tehes kellegi all töötajana? Ei ole arusaadav, millisel tegevusalal peab olema viimased neli aastat tegutsenud.
- Kas seadus ei peaks sellisel juhul seletama lahti, et ilma vastavate tehniliste oskuste omandamist pädevustunnistust ei saa?
- Kui oled sisearhitektina Muinsuskaitse aluse objekti projekteerijate grupis, siis tavaliselt on muinsuskaitselise osa peale pädev isik palgatud, kes esitab oma tööalasse puutuva projekti. Kas on mõeldav siis, et nt arhitekt või sisearhitekt samal objektil töötades võiks anda 4 aasta pikkuse töökohana esitada ka sama objekti?
Seda on esitatud põhjusena, et ei vasta paragrahv 71.2 nõudele ja ei saa pädevust taotleda. On see seaduse tõlgendusena õige?
• Lisaks on küsimus, millise lisaväärtuse pädevustunnistuse taotlemisel või pikendamisel annab muinsukaitse eriala kõrgharidus? Näiteks sisearhitektil on sisearhitektuuri erialal magistriastmega võrdsustatud haridus ning ka muinsuskaitse eriala magistriharidus (lisaks ka varasemalt läbitud vastav täiendkoolitus). Eelmisel pädevustunnistuse pikendamisel (vajalike tööde puudumisel) loeti vabanduseks õppetööle kulunud aastad. Järgmisel korral tal seda põhjendust enam võimalik esitada ei ole. Samas ei tunne, et oleks kvalifikatsiooni vahepeal kaotanud või teeks töid seetõttu kehvemini.
§ 71 (13) Amet võib keelduda pädevustunnistust pikendamast, kui taotleja:
1) ei ole esitanud nõuetekohast käesolevas seaduses sätestatud aruannet;
• Arusaamatu on mis ´´aruannet´´ tuleb esitada. Vajalik selgitav viide.
§ 73. Täienduskoolitus
(1) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud täienduskoolitust võib läbi viia täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud nõuetele vastav täienduskoolitusasutus. Täienduskoolituse õppekava kiidab heaks amet.
- kas see ei kehti EKA Avatud Akadeemia täiendkoolitusele, sellele on lisaks vaja tõestada tehnilisi oskusi muinsuskaitse teemal?
ESL liikmete ETTEPANEKUD:
Esitame ettepaneku väljastada mälestisel tegutseva spetsialisti pädevustunnistus tähtajatult või selle pikendamist lihtsustada.
Ettepanek on väljastada tähtajatu pädevustunnistus vähemalt neile, kel on lisaks oma põhierialale ka muinsuskaitse eriala kõrgharidus.
Seadusest tulenev nõue - projekti SA osa vastava pädevusega sisearhitekti poolt koostatuna ja/või allkirjastatuna peaks rangemalt järgitav/jälgitav olema, et niigi vähene tööpõld oleks vastavate spetsialistide käes.