Arvamuse avaldamine

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 A

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad

2025-2035

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 1

Sisukord

Sissejuhatus 2

Lähtekohad 3

Praegune olukord 4

Üldeesmärk ja sihid 7

Strateegiline eesmärk 1 8

Strateegiline eesmärk 2 10

Strateegiline eesmärk 3 13

Strateegiline eesmärk 4 16

Strateegiline eesmärk 5 18

Mõisted 20

Kasutatud allikad 21

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 2

Sissejuhatus

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 on tõenduspõhist poliitikakujundamist toetav strateegia dokument, milles on sõnastatud alkoholivaldkonna peamised sihid ja tegevused nende saavuta- miseks, millesse valdkonna üleselt väga paljud osapooled järgmise kümne aasta jooksul panustavad.

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 on jätku strateegia 2014. aastal valituses vastu- võetud alkoholipoliitika rohelisele raamatule, millest lähtuvalt on Eestis aastaid tõenduspõhist alkoholi- poliitikat juhitud. Selle aja jooksul on Eesti alkoholipoliitikas tehtud mitmed olulised sammud ning aastate jooksul on viidud ellu suurem osa rohelises raamatus kirjeldatud poliitikameetmetest. Enamus rakendamata meetmetest ei ole enam muutunud keskkonnas asjakohased või prioriteetsed. Olulised ja aktuaalsed rohe- lises raamatus sõnastatud teostamata tegevused on kajastatud käesolevas dokumendis. Alkoholipoliitika rohelise raamatu rakendamine oli tulemuslik ning selle elluviimise peamisel perioodil (2013-2018) vähenes nii alkoholi kogutarbimine kui sellest tingitud kahjud.*

Alkoholipoliitika roheline raamat on üle kümne aasta vana strateegiadokument ning selle eesmärgid, tegevus suunad ja tegevused vajavad muutunud keskkonnas ajakohastamist. Tõhus alkoholipoliitika on vald- konnaülene ning kompleksne, seetõttu on vajalik uuendada alkoholipoliitika eesmärke ja tegevussuundasid tervikuna.

Arengu suundade koostamisel on aluseks võetud rahvus vahelised parimad teadmised, alkoholipoliitika rohe- lise raamatu mõjude hindamise analüüsi tulemused, ekspertide soovitused, avalike kaasamiste ja kaasamis- ürituste raames kogutud sisend ning olulised Eesti ja Euroopa strateegiad ja arengusuunad.

Dokumendis kirjapandud sihid ja eesmärgid on aluseks alkoholipoliitika valdkonnaüleseks kujundamiseks, rakendamiseks ja ressursside juhtimiseks.

* Loe lähemalt lisadokumendist.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 3

1. Alkoholipoliitika on teadus põhine ja lähtub olemas olevatest andmetest. Targa alkoholipolii- tika kujundamine ning sekkumiste ja meetmete rakendamine lähtub parimast olemasolevast tõen- datud teabest. Olemasolevate ja loodavate polii- tikate, meetmete ja sekkumiste mõju hinnatakse ning kohandatakse vastavalt tulemustele.

2. Valdkondade ülene alkoholipoliitika lähtub eelkõige inimeste tervisest, heaolust ja turvalisu­ sest. Valdkonnaülest alkoholipoliitikat kujundades ja meetmeid planeerides prioriseeritakse mõju inimeste tervisele, heaolule ja turvalisusele, mis on mõjutatud olulistest teguritest, mis asuvad väljaspool neid vald kondasid, näiteks majan- dus-, rahandus-, keskkonna- või muu valdkonna vastutusalas.

3. Ei ole tervisele ohutut alkoholitarvitamise taset. Alkoholi tarbimise terviseriskid algavad juba esimesest tarbitud joogist. Alkohol on tuntud kantserogeen, mille tarbimine juba v äikses kogu- ses võib põhjustada seitset eri tüüpi vähki1. Ei ole olemas riskivaba alkoholi tarvitamise kogust ega sagedust, seetõttu on edukad alkoholipolii- tika meetmed ennekõike populatsiooni põhised, mitte suunatud üksikisikute tarbimis käitumise muutmisele.

4. Inimest ümbritsev keskkond peab toetama tervislikke valikuid. Valikute tegemist ja riskide võtmist mõjutab oluliselt toodete ja teenuste kät- tesaadavus, milliseid valikuid soosib ja võimaldab õpi-, töö-, elu- ja sotsiaalne keskkond ning millised hoiakud on ühiskonnas levinud. Alkoholipoliitika peamine eesmärk on kujundada selline keskkond, mis toetaks inimeste tervislikke valikuid.

WHO ja OECD soovitused Eesti alkoholipoliitika kujundamiseks

WHO on hinnanud Eesti alkoholi­ poliitikas aastatel 2012­2022 rakendatud meetmete mõju ning andnud soovitused täiendavate meetmete rakendamiseks2:

1. Selleks, et vähendada alkoholi kogu tarbimist ning sellest tekitatud kahju, tuleks vähen- dada alkoholi tasku kohasust läbi aktsiisi tõstmise.

2. Rakendada täiendavaid alkoholi füüsilise kättesaadavuse vähenda mise meetmed. Näiteks: • Kellaajalise kättesaadavuse vähenda-

mine (eriti pühapäeviti) sh toitlustus- ja meelelahutusasutstes;

• Müügikohtade tiheduse vähendamine; • Keelata alkoholi müük bensiinijaamades; • Luua alkoholi müümiseks

litsentsisüsteem; • Keelata alkoholi kaugmüük

(tarne koju või pakiautomaatidesse). 3. Suurendada alkoholitarvitamise

häire raviteenuse kättesaadavust. 4. Seirata ja mõõta rakendatud

poliitikameetmete mõjusid.

OECD 2024. aasta majandusraporti soovitused Eestile3:

1. Vähendada alkoholi taskukohasust läbi aktsiiside tõstmise;

2. Vähendada füüsilist kättesaadavust läbi kellaajaliste piirangute;

3. Vähendada müügikohtade tihedust; 4. Vähendada alkoholi reklaami sh sponsor-

teateid spordis.

Lähtekohad

SOOVITUS

SOOVITUS

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 4

Praegune olukord

Alkoholivaldkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi on käsitletud kolmes alamkategoorias, milleks on 1) alkoholi tarvitamine ja surmad, 2) müügihind ja -keskkond 3) sotsiaalsed ja majanduslikud kahjud.

Alkoholi tarbimine ja surmad

WHO regioonidest on Euroopas kõige suurem alkoholi tarvitamine ning Eestis on tarbimine ka Euroopa kesk- misest tasemest kõrgem4. Alkoholipoliitika rohelise raamatu peamisel rakendamise perioodil (2013-2018) oli alkoholi kogutarbimine langustrendis, kuid hakkas taas tõusma 2019. aastast aktsiisilangetuse ning COVID-19 pandeemia tagajärjel.

Kui 2019. aastal tarvitati keskmiselt 10,4 liitrit puhast alko- holi vähemalt 15-aastase elaniku kohta, siis 2022. aastal 11,2 liitrit. Aastal 2023 langes tarbimine majanduslangu- sest tingitud ostujõu vähenemise ja tarbimiskäitumise muutumise tõttu 2,7%, ehk 10,9 liitrile.5 Vara öelda, kas langus jääb püsima.

OECD hinnangul on 10% Eesti meestel alkoholitarvitamise häire6. Muutuva trendina on tähendada ka noorte naiste alkoholi tarvitamise tõusu, mida saab selgitada osaliselt sagenenud regulaarse veinitarvitamisega.7

Noorte alkoholitarvitamises püsib hetkel positiivne trend, ehk elu jooksul alkoholi proovinud ja purju joonud koo- linoorte osakaal on püsinud languses. 14-18 aastastest noortest on elu jooksul alkoholi proovinud 72% ning vähe- malt korra ennast purju joonud 43%8.

Alkoholi tarvitamisest otseselt põhjustatud surmade arv tõusis koos alkoholi kogutarbimisega perioodil 2019- 2022. Eestis registreeriti 2023. aastal kokku 627 otseselt alkoholist põhjustatud haiguste surmajuhtumit, mida on 126 surma vähem kui 2022. aastal (753 surmajuhtumit). Haigustest põhjustatud surmadele lisanduvad vigastus- surmad, milles hukkunud on tarvitanud alkoholi. Selliseid surmasid oli 2023. aastal 89.9

Absoluutalkoholi tarvitamine aastas keskmiselt üle 15-aastase elaniku kohta, l

2019 2022 2023 0

6

8

4

2

14

12

10 10,9 l11,2 l

2021

11,1 l10,4 l

2020

10,8 l

0

5

10

15

20

11,3%

16%

20%

9%

5%

Mõnel korral nädalas veini

tarvitanud noori naisi

Alkoholi mitte-

tarvitajaid

Alkoholi tarvitamise osakaal, %

Üle madala riskipiiri

tarvitajaid

2022

2022

2012 2012

2022

Absoluutalkoholi tarvitamine aastas keskmiselt üle 15­aastase elaniku kohta, l

Alkoholi tarvita ise osakaal, %

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 5

Müügihind- ja keskkond

Inimeste tarbimis- ja tervisekäitumine on otseselt seotud vahetu keskkonnaga tema ümber. Alkoholi taskuko- hasusest, nähtavusest ning selle füüsilisest kättesaadavusest sõltub kes, kui sageli ning millistes kogustest alkoholi tarvitab. Tõenduspõhiselt kõige kulutõhusamad alkoholipoliitika meetmed alkoholi kogutarbimise ning kahjude vähendamiseks ongi alkoholi taskukohasuse ja füüsilise kättesaadavuse vähendamine ning alkoholireklaami tugev piiramine või keelamine10.

Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüsi kohaselt5 on alkohol viimastel aastatel muutunud tasku kohasemaks. Võrreldes 2018. aastaga on 2023. aastal netopalgad kasvanud 34%, kuid õllehinnad 8% ning viinahinnad on hoopis vähenenud 12%. Seetõttu on alates 2019. aastast (peale aktsiiside langetust) võimalik keskmise netokuupalga eest osta rohkem alkoholi: 2023. aastal kaks liitrit rohkem õlut ning neli liitrit rohkem viina kui aasta enne seda.

Alkoholi füüsiline kättesaadavus on Eestis iga-aastaselt tõusnud5 2024. aasta mai seisuga on Eestis 9614 alko- holimüügikohta (2023. aastal 9374). Alkoholiseadus annab kohalikele omavalitsustele võimaluse seada alkoholi jae- müügile kitsendusi või eritingimusi. Seda võimalust on alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks olulisel määral kasutanud vaid Tallinn11 ja Pärnu12. Näiteks piiravad mõle- mad linnad alkoholi kohapealset tarbimist öisel aja ning Tallinn on keelanud kange alkoholi müügi tanklates ja avali- kel üritustel.

Dokumendi küsmine ja selle puudumisel müügist keeldumine, % 13,14

Alkoholi müümine ja üleandmine alaealistele ning joobe- tunnustega inimestele on keelatud. Samas näitavad Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatud testostlemise uuringud, et müügipiirangud suuremas osas ei järgita.

Ligi 90% inimestest jõuab kodust alkoholi müügikohta kiiremini kui kümne minutiga

Kaupluses

Tava- kassas

Kuller- teenusel

Kaugmüügil

Paki- automaadis

0

40

20

60

80

100

33%

12,5%10%

37%

Dokumendi küsimine ja selle puudumisel müügist keeldumine, %

Testostlemisemise uuring (2022, 2024)

Iseteenindus- kassas

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 6

Sotsiaalsed ja majanduslikud kahjud

Alkoholi tarbimise kahjud on oluliselt laiemad, kui vaid tarbija poolt endale tekitatud tervisekahju. Alkoholi tarvitamine mõjutab perekondasid, kogukondasid ning ühiskonda tervikuna. Alkoholi tarvi tamisest põhjus- tatud kahjude suurus sõltub alkoholi kogutarbimisest ühiskonnas. Seetõttu on oluline tuua välja ka laiemad alkoholi tarbimise tagajärjed.

Alkoholi tarvitamine on otseselt seotud õigusrikkumisega. Pea kõik tapmistest ning valdav osa vägivallakuritegudest (sh lähisihtevägi- vallast), samuti väärtegudest nagu avaliku korra rikkumine ja kehaline väärkohtlemine, pannakse toime joobetunnustega inimeste poolt. Ka liikluses tekitatav kahju mõjutab otseselt teiste inimeste, elu, tervist ja turvalisust15. 2023. aastal registreeriti autoroolis alkoholi piirmäära ületamisi ja kriminaalses joobes juhtimisi peaaegu 630016 ning 134 inim kannatanuga liiklusõnnetust kus osales joobes juht15.

Alkoholitarvitamisega on seotud ka sotsiaalsed kahjud ja inimkapitali vähenemine. Suurel osal pikaajalise toimetulekutoetuse saajatest ja pikaaegsetest töötutest on alkoholisõltuvuse häire17. Alkoholi tarvita- misest tingitud sotsiaal- ja terviseprobleemid tekitavad riigile kor- dades suurema kulu kui aktsiisidena riigieelarvesse laekuvad tulud (2023. aastal laekus alkoholiaktsiisi 263 miljonit). OECD simulat- sioonide kohaselt vähendab alkoholi tarvitamine 2050ndaks aastaks oodatavat eluiga 1,5 aastat, suurendab tervishoiukulusid 3,5% ning vähendab SKT-d 3,4%18. Olemasolevate andmete alusel olid 2022. aastal alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa ravi- arvete alusel ligikaudu 50,5 miljonit eurot19. Sellele lisanduvad veel esmatasandi tervisekulud.

Ühe aasta jooksul viib politsei kainenema:

~13 000 inimest

Häirekeskusel kulub alkoholiga seotud kõnedele

~ 210 ööpäeva

Alkoholitarvitamise mõju 2050. aastaks:

oodatav eluiga

1,5 aastat

tervishoiukulud 3,5% SKT 3,4%

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 7

Üldeesmärk ja sihid

Üldeesmärgi täitmist seiravad mõõdikud

** Inimesed, kes on viimase seitsme päeva jooksul tarvitanud alkoholi üle soopõhise madala riski piiri ja/või tarvitavad korraga üle kuue ühiku alkoholi korra nädalas või sagedamini.

Mõõdik Algtase

2022/2023. aastal Sihttase

2035. aastal

Alkoholi kogutarbimine täisealise (15+) elaniku kohta 10,9 liitrit < 8,7 liitrit

Kõrge riskitaseme ja kahjulike mustritega alkoholitarvitajate osakaal** 15+ elanike hulgas

20% < 15%

Viimase aasta jooksul alkoholi mittetarbijate osakaal 15+ elanike hulgas 16% >20%

Alkoholi tarbimisest otseselt põhjustatud haigustesse ja vigastuste tagajärjel surnud inimeste arv

716 < 570

11-15 aastaste koolinoorte osakaal, kes on elu jooksul alkoholi tarvitanud 34% < 25%

Üldeesmärgi saavutamist toetavad viis strateegilist eesmärki:

Alkoholi aktsiisimäärasid kehtestades arvestatakse alkoholi tarbimise vähendamise eesmärki viisil, et alkohol ei muutu võrreldes sissetulekutega tasku kohasemaks ja pikemas perspektiivis kallineb.

Inimest ümbritsev keskkond suunab alkoholi tarbimist vähendama mh läbi alkoholi füüsilise kättesaadavuse vähendamise ning alkohoolseid tooteid ei müüda alaealistele ega joobe- tunnustega inimestele.

Alkoholi kuritarvitamise märkamine ja sekkumine toimub elukaare üleselt võimalikult varaja- ses etapis ning juhul kui inimene vajab alkoholi tarvitamise häire raviteenust, on see kättesaa- dav ja vastab abivajajate vajadustele.

Inimest ümbritsev keskkond on turvaline ning alkoholi tarvitamisega seotud õigus rikkumised ja õnnetusjuhtumid vähenevad.

Inimesed teavad alkoholi tarbimisega kaasnevaid terviseriske ja teisi kahjusid ning sotsiaalsed normid toetavad alkoholi mittetarvitamist.

Alkoholipoliitika eesmärk on vähendada ühiskonnas alkoholi tarvitamist ning sellest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 8

Strateegiline eesmärk 1

Alkoholi aktsiisimäärasid kehtestades arvestatakse alkoholi tarbi mise vähendamise eesmärki viisil, et alkohol ei muutu võrreldes sissetulekutega taskukohasemaks ja pikemas perspektiivis kallineb.

X Alkoholi aktsiisimäära tõstmise (juhul, kui see tõstab ka alkoholi suhtelist hinda) mõju tarbimisele on üsna kohene, vähendades alkoholi tarvitamist keskmiselt juba kolme kuu jooksul.20,21

X Kuna alkoholi hind on mitteelastne22,23, siis hinna tõstmise läbi taskukohasuse vähendamine lan- getab rahvastiku alkoholi kogutarbimist20,24,25,26, sealhulgas vähendab riski rühmade tarbimist ning eriti kahjulikke tarbimismustreid.

• Alkoholiaktsiisi tõstmine vähendab alkoholi korraga suures koguses tarvitamist, keskmisest rohkem alkoholi tarvitavate inimeste19,20,27 ning laste ja noorte20 alkoholi tarvitamist.

X Aktsiiside tõstmise tagajärjel väheneb alkoholi tarvitamisest tingitud sotsiaalne kahju, ehk vägi- valla kuriteod, liiklusõnnetused, suitsiidid, õnnetussurmad, seksuaalsel teel levivad haigused19,20,28 ning alkoholist põhjustatud suremus29,30.

X Hästi kavandatud aktsiisitõusud mitte ei vähenda ainult alkoholi kogutarbimist ja sellest tingitud kahju, vaid suurendavad ka riigi eelarve tulusid31.

Alkoholi taskukohasus mõjutab selgelt ja tugevalt ühiskonnas alkoholi tarvitamise taset ning sellega kaasnevaid kahjusid nii indiviidile endale, kui ka kogukonnale ja riigile tervikuna. Seetõttu tuleks käsitleda alkoholiaktsiisi senisest enam tervisepoliitika meetmena. Alkoholi kogutarbimise ning sellest tulenevate kah- jude vähendamiseks on oluline tagada, et alkohol muutub ajas suhteliselt kallimaks ning sh jälgitakse mõju piirikaubandusele.

SOOVITUSSOOVITUS

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 9

Tegevussuunad

1.1 Alkoholi aktsiisimäära vaadatakse üle regulaarselt ning selle tõus on järkjärguline.

Selleks tuleb:

Selleks, et ennetada alkoholi suhtelist odavnemist ning tagada, et alkohol muu- tub järje pidevalt vähem kätte saadavaks, tuleks siduda aktsiisi määrad inflatsiooni määraga.

Alkoholi maksustatakse aktsiisiga võimalikult proportsionaalselt etanooli- sisalduse järgi joogis, sõltumata alkoholi liigist, võttes arvesse reegleid ja arenguid ELi tasandil.

Aktsiisiga maksustamise küsimustes EL-i tasandil toetatakse poliitika muudatusi, mis võimaldavad maksustada alkoholi sõltumata selle valmistusviisist.

1.2 Alkoholiaktsiis lähtub tervisemõjust

Selleks tuleb:

Käsitleda alkoholiaktsiisi eeskätt kui tervise maksu läbi mille on võimalus vähendada alkoholi kogutarbimist ning sellest tingitud kahjusid.

Suunata osa alkoholiaktsiisist sõltuvusravi ja ennetuse rahastamiseks, et vähendada riskikäitumist läbi mõjusate ennetusprog- rammide pakkumise suurendamise ning sõltuvusravi kättesaadavuse tagamise.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 10

Strateegiline eesmärk 2

Inimest ümbritsev keskkond suunab alkoholi tarbimist vähendama mh läbi alkoholi füüsilise kättesaadavuse ja nähtavuse vähendamise ning alkohoolseid tooteid ei müüda alaealistele ega joobe tunnustega inimestele.

X Alkoholi kerge kättesaadavus suurendab alkoholi tarvitamist, sh alaealiste seas32. Kättesaadavuse vähendamisel on vastupidine mõju33,34,35,36.

X Alkoholi kättesaadavust piiravad meetmed on üks tõhusamaid viise kuidas vähendada alkoholi korraga suures koguses tarvitamist37.

X Alkoholi füüsilise kättesaadavuse suurenemisel tõusevad ka alkoholi tarvitamisest põhjustatud kahjud: vägivallakuriteod32,38,39,40, liiklusõnnetused41,42,43, vigastused ja hospitaliseerimine44,45 ning haigestumine ja suremus46.

X Alkoholi turundus normaliseerib alkoholi tarbimist47. Erinevad uuringud on tõestanud, et alkoholi reklaamid omavad kumulatiivset ja põhjuslikku mõju laste ja noorte alkoholi tarbimise koguste ja sageduse suurenemisele48,49,50,51,52.

X Alkoholireklaami negatiivne mõju ei piirdu üksnes laste ja noortega. Alkoholireklaam on sihita- tud siiski täisealistele ning see mõjutab ka täiskasvanute käitumist alkoholi tarbimist suurenda- valt47,53,54.

Seos alkoholi kättesaadavuse ja reklaami ning alkoholitarbimise ja sellest põhjustatud tervise kaotuse vahel on rahvatervishoiu vaatest selge. Alkoholi kerge kättesaadavuse tagajärjel tekitatud kahjud ulatuvad tervise- valdkonnast kaugemale ning mõjutavad mh teiste inimeste elu ja turvalisust. Seetõttu on oluline tagada, et alkoholi füüsiline kättesaadavus hakkaks ajas vähenema, müügi piiranguid järgitaks ning alkoholi reklaam ei mõjuks alkoholi tarvitamist suurendavalt.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 11

Tegevussuunad

2.1 Alkoholi müügikohtade arvu suurenemine peatub ning pikas perspektiivis füüsiline kättesaadavus väheneb.

Selleks tuleb:

Lühendada täiendavalt alkoholi jaemüügi kellaaegasid;

Keelata alkoholi kaugmüük või seada täiendavad piirangud tagamaks, et kõiki alkoholi müügile sätestatud piiranguid täidetakse ka kaugmüügi korral

Vähendada alkoholi müügikohti selliselt, et nõrgeneksid seosed alkoholi tarvitamise ning enda ja teiste elu ohustava käitumise vahel, sh piirata müüki tanklates ja üld- kasutatavate supluskohtade territooriumil.

Keelata alkoholi müük lasteaedade ja koolide vahetus läheduses.

Vähendada müügikohtade arvu ja tihedust läbi tasulise ja tähtajalise müügilubade süsteemi.

2.2 Alkoholi reklaami piirangud minimeerivad ja pikas perspektiivis välistavad kogu ­ populatsiooni, aga eriti alaealiste ja teiste haavatavate sihtgruppide poolt reklaami nägemise ning ennetavad tervist kahjustavate sotsiaalsete normide kujundamist ja juurutamist.

Selleks tuleb:

Olukorra hindamiseks ning andmetele tuginevate otsuste langetamiseks seirata reklaami sisu ja nähtavust.

Täpsustada seadust nii, et alkoholireklaami piirangud kohalduksid ka sellisele reklaamile, mis mõjub alkoholi reklaamina.

SOOVITUSSOOVITUS

SOOVITUS

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 12

2.3 Olemasolevaid müügipiiranguid järgitakse ning järelvalveasutustel on mõjusad tööriistad rikkumiste tuvastamiseks ning vähendamiseks.

Selleks tuleb:

Luua tingimused, et alkoholi müügipiirangute järelevalve kulu tasuksid vähemalt osaliselt alkoholi müügiga tegelevad ettevõtted;

Teha müügipiirangute järelevalve teostamine vähem ressursimahukaks sh luua juurde või kirjel- dada töövahendid mis võimaldavad teostada järelevalvet regulaarselt;

Rakendada olemasolevaid ning vajadusel luua juurde mõjutusvahendeid, et need suurendaks motivatsiooni müügipiiranguid järgida ning annaksid võimaluse süstemaatiliste rikkumiste korral müügitegevus peatada.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 13

Strateegiline eesmärk 3

Alkoholi kuritarvitamise märkamine ja sekkumine toimub elukaare üleselt võimalikult varajases etapis ning juhul kui inimene vajab alkoholitarvitamise häire raviteenust, on see kättesaadav ja vastab abivajajate vajadustele.

X Lapsena tarvitatud alkohol võib põhjustada struktuurseid muutusi hipokampuses55 (aju osa mis osaleb õpiprotsessides) ja suures koguses alkoholi tarvitamine võib aju arengut püsivalt kahjustada56.

X Alaealisena väljakujunenud alkoholi tarbimisharjumused võivad kanduda edasi ka täiskasvanu- ellu57. Seetõttu on oluline ennetada ja lükata edasi alkoholi tarvitamisega alustamist ning vähen- dada nende laste alkoholi tarvitamist, kes sellega juba on alustanud.

X Kuna laste ja noorte vaimse tervise probleemide ja riski käitumise ennetamine on valdkonnaülene ning konkreetsed tegevused on lepitud kokku ennetusnõukogus, siis ennetust dubleerimise välti- miseks alkoholipoliitika strateegia dokumendis ei käsitleta.

Tervist oluliselt kahjustava alkoholitarvitamise varajane märkamine ja sellesse sekkumine on tõhusam ja väiksema ressursikuluga, kui raviteenuse pakkumine. Seetõttu on raviteenuse kätte saadavuse suurenda- mise kõrval oluline just ravinõudluse vähendamine läbi madalama läve sekkumiste. Lühisekkumine on ter- visesüsteemis58, sotsiaalsüsteemis59 ning läbi tehnoloogiavahendite60,61 tulemuslik viis vähendada alkoholi suures koguses tarvitamist ning sellega kaasnevaid kahjusid.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 14

Tegevussuunad

3.1 Laste ja noorte uimastite*** tarvitamist märgatakse varakult, osatakse viia läbi madala lävega tulemuslikke sekkumisi ning olemasolevad teenused arvestavad selle sihtgrupi vajadustega.

*** Nii laste kui ka täiskasvanute ravi- ja toetavate teenuste puhul on tulemuslikum lähtuda uimastite üleselt, ehk mitte keskenduda vaid alkoholi, vaid ka teiste uimastite sh narkootikumide, tarvitamisele.

Selleks tuleb:

Arendada spetsialistide oskuseid, teadmisi ja tööriistu, et uimasteid tarvitavat last ja noort märga- taks sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemis võimalikult vara ning osataks viia läbi tulemuslikke madala lävega sekkumisi.

Lähtuda põhimõttest, et olemasolevad teenused sotsiaal-, haridus ja tervishoiuvaldkonnas arves- taksid uimasteid tarvitava lapse vajadustega.

Luua ja rakendada uimasteid tarvitava lapse patsiendi käsitlus, kirjeldada erinevate valdkondade vastutusala ning luua ühtne ja loogiline valdkondade ülene klienditeekond.

3.2. Erinevates valdkondades märgatakse varakult täisealise inimese kõrge riskitasemega alkoholi tarvitamist, osatakse viia läbi madala lävega tulemuslikke sekkumisi ning olemas olevad teenused arvestavad alkoholitarvitamise häirega inimese vajadustega.

Selleks tuleb:

Töötada välja kompetentsimudel koos tööriistadega, et sotsiaal- justiits ning teistes seotud vald- kondades osataks märgata kõrge riskitasemega alkoholi tarvitamist, viia läbi mõjusaid sekkumisi ning vajadusel suunata inimest ravile;

Töötada välja ühtne klienditeekonna kirjeldus, et tagada inimese loogiline ja sujuv liikumine tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel.

Arendada erihoolekandeteenust nii, et see vastaks paremini alkoholitarvitamise häirega inimese vajadustele.

Suurendada sõeltestimiste, lühisekkumiste ja ravile suunamiste arvu perearstisüsteemis ning rakendada lähenemist ka mujal tervishoiusüsteemis sh lapseootel naistele.

Töötada välja ja juurutada tõhus haiglas viibi vate (somaatiliste) patsientide alkoholi tarbimise sõeltestimise metoodika ning ravile suunamine.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 15

3.3 Alkoholitarvitamise häire ravi on kättesaadav ja kvaliteetne.

Selleks tuleb:

Suurendada kolmeetapilise sõltuvusravi piirkondlikku kättesaadavust;

Raviteenuse kvaliteedi tõstmiseks ning mõju tulemuslikkuse juhtimiseks kirjeldada ja rakendada raviteenuse kvaliteedinõuded ja mõjude hindamise mõõdikud;

Luua pikaajaline statsionaarne sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni teenus.

SOOVITUS

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 16

Strateegiline eesmärk 4

X Programmid62,63,64, mis on suunatud alkoholi serveerivate inimeste koolitamisele ja meelelahutu- sasutuste keskkonna ümberkujundamisse, on näidanud pikaajalisi positiivseid tulemusi alkoholist tingitud kahjude65, sh vägivaldse käitumise66, vähendamisel.

X Eesti praktika on näidanud, et inimesed, kes panevad kuritegusid toime olles joobetunnustega, ei ole juhuslikud alkoholitarvitajad, vaid nende igapäevane alkoholitarvitamise tase on märkimis- väärselt kõrgem, kui keskmisel Eesti täiskasvanud elanikul67.

X Joobes juhtimisele omavad ennetatavat mõju politsei poolt läbiviidavad lauspuhumis kontrollid36. Joobes juhtimise retsidiivsuse vähendamiseks on tõendatud mõjuga kognitiivkäitumuslikul teraa- pial põhinevad intensiivsed sekkumised68,69 ning alternatiiv karistusena määratud mitmest kompo- nendist koosnev raviteenus70,71,72.

X Eesti senine praktika on näidanud, et õigusrikkujatele karistuse alternatiivina seatud tingimus vähendada katseajal tarvitatavaid alkoholikoguseid ja tõestada seda alkoholi biomarkerite ana- lüüside abil, on jõukohane enamustele õigusrikkujatele ning selle kohustuse täitmine vähendab ligikaudu poole võrra õigusrikkujate retsidiivsust võrreldes muude karistuste kasutamisega.

Õigusrikkumise ennetamisse ja vähendamisse panustavad suurel määral strateegilised eesmärgid 1 ja 2, ehk alkoholi taskukohasuse ja füüsilise kättesaadavuse vähendamine. Selleks, et vähendada alkoholitarvi- tamisest tingitud õigusrikkumisi, on oluline pöörata senisest enam tähelepanu ennetusele ning karistamise asemel kuriteo toimepanemise juurpõhjusele, ehk alkoholitarvitamise häirele.

Inimest ümbritsev keskkond on turvaline ning alkoholi tarvitamisega seotud õigusrikkumised ja õnnetusjuhtumid vähenevad.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 17

Tegevussuunad

4.1 Keskkond toetab alkoholijoobes toimepandud õigusrikkumise ennetamist ja kahjude vähendamist.

Selleks tuleb:

Tõsta alkoholi jaemüügiga tegelevate osapoolte ja alkoholi serveerivate inimeste teadmisi alko- holi müügi nõuetest ja toetada neid kahjusid vähendava keskkonna loomisel;

Toetada kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid alkoholi tarvitamisest tingitud õigus rikkumiste ennetamise ja kahjude vähendamise meetmete rakendamisel.

Rakendada heidutus- ja teisi ennetusmeetmeid, et vähendada alkoholi tarvitamise tagajärjel tekki- nud ohuolukordasid, sh õnnetusi, vigastusi ja surmasid.

4.2 Õigusrikkumisele reageerimine vähendab korduvkuritegevust ning alkoholitarvitamise häirega inimeste karistamise asemel eelistatakse abiteenuseid.

Selleks tuleb:

Luua tehniline võimekus alkoholi tarvitamisega seotud probleemkäitumisega õigusrikkujatel kasutada elektroonilisi järelevalve seadmeid, et viia vabaduses täide maksimaalse intensiivsu- sega alkoholi tarvitamise kontroll.

Töötada välja ja rakendada ravivajaduse hindamise teenus alkoholitarvitamise häirega õigus- rikkumise toimepannud inimese abivajaduse väljaselgitamiseks ja vajadusel ravi teenusega alustamiseks.

Laiendada PEth alkoholi biomarkeri rakendamist mõjutusvahendina kohtuliku karistuse alternatii- vina ja kogukondlike karistuste rakendamisel.

Tagada, et õigusrikkumistele reageerimisel kasutatakse alkoholitarvitamise häirega inimeste karistuste täideviimisel tõenduspõhiseid ja tulemuslikke sekkumisi.

Arendatakse infosüsteeme selliselt, et kriminaalses joobes juhtimiselt tabatud inimese tervise- tõend peatuks automaatselt ning uuendada mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tingimusi ja tervise- nõudeid millega tagada, et tervisetõendi tagasi saamine oleks alkoholi tarvitamise hindamisel seotud objektiivsete indikaatoritega.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 18

Strateegiline eesmärk 5

X Alkoholi tarvitamise terviseriskidest info saamine on tarbijate õigus. Teadlikkus alkoholi tarbimise terviseriskidest mõjutab osaliselt inimeste käitumist ning nende poolt tehtavaid valikuid73, kuid siiski ei ole võimalik alkoholi kogutarbimises ainult läbi teadlikkuse tõstmise püsivat muutust saavutada.

Sotsiaalsed normid, ehk ühiskonnas pikaajaliselt väljakujunenud käitumisootused, mõjutavad olulisel määral inimeste käitumist, sealhulgas alkoholi tarvitamist74,75. Kui soovime vähendada alkoholitarvitamise ja purju joomise kultuuri, siis tuleb muuta käitumiskultuuri, mis seda soosib. Sotsiaalseid norme ei ole võimalik muuta ühekordsete tegevustega ning nende kujundamine on pikaajalisem protsess. Kõik eelpool väljatoo- dud strateegilised eesmärgid toetavad alkoholi tarvitamise vähendamist soodustavate sotsiaalsete normide kujundamist.

Inimesed teavad alkoholi tarbimisega kaasnevaid terviseriske ja teisi kahjusid ning sotsiaalsed normid toetavad alkoholi mittetarvitamist.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 19

Tegevussuunad

5.1 Inimesed on rohkem teadlikud alkoholi tarvitamise negatiivsetest tervisemõjudest, haigustest ning riskipiiridest.

Selleks tuleb:

Tõsta elanikkonna ja spetsialistide teadlikkust ka vähese alkoholi tarvitamisega põhjus likult seotud vähi tekkeriskidest.

Terviseriskide info siduda olemasolevate kanalite ja keskkondadega nii, et see jõuaks elanikkon- nani universaalse teavitusena ning riskirühmadele läbi spetsialistide.

Muuta alkoholireklaami tervisehoiatuse sõnumid vahelduvaks ning muuhulgas lisada vähi- hoiatuse sõnum.

Tõsta elanikkonna, spetsialistide ja rasedate teadlikkust lapseootuse ajal alkoholi tarbimise riskidest.

5.2. Sotsiaalsed normid soodustavad alkoholi tarbimise joomise asemel alkoholivaba eluviisi ja taunivad purju joomist.

Selleks tuleb:

Tõsta esile rohkem alkoholi mittetarbimisest saadavaid kasusid;

Populariseerida alkoholivabade ürituste korraldamist ning toetada teiste alkoholivabade keskkondade loomist.

Sekkumiskultuuri loomine ja juurutamine läbi Eestile sobivate sõnumite disainimise, mis julgustavad inimesi sekkuma, kui keegi nende tuttav või lähedane on alkoholiga liialdamas.

Luua sõnastik, mis toetab häbimärgistava ja eksitava sõnavara kasutamise asemel parema terminoloogia kasutuselevõttu ja juurutamist.

Rääkida rohkem alkoholi tarvitamise kahjudest ühiskonnale ning tõsta esile tõendus põhiseid alkoholipoliitika meetmeid.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 20

Mõisted

Kõrge riskitaseme ja kahjulike mustritega alkoholi tarvitamine – viimase seitsme päeva jooksul alkoholi tarvitamine üle soopõhise madala riski piiri ja/või korraga üle kuue ühiku alkoholi tarvitamine korra nädalas või sagedamini.

Alkoholi kaugmüük – alkoholi müümine läbi interneti ning kliendini toimetamine kulleri või paki automaadi vahendusel.

Lühisekkumine – kindla struktuuriga lühike ja motiveeriv vestlus.

Madala lävega sekkumine – psühhosotsiaalsed sekkumised, mille eesmärk on pakkuda varast, vähein- tensiivset ja operatiivset abi uimastite tarvitamise vähendamisel ning mida pakuvad eriväljaõppe saanud spetsialistid.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 21

Kasutatud allikad

1 WHO (2020). Alcohol and cancer in the WHO European Region: an appeal for better prevention. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe.

2 WHO (2024). Evaluation of the Estonian Green Paper on Alcohol Policy. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe.

3 OECD (2024), OECD Economic Surveys: Estonia 2024. OECD Publishing, Paris.

4 WHO (2022b). The European Health Report 2021. Taking stock of the health-related Sustainable Development Goals in the COVID-19 era with a focus on leaving no one behind. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe.

5 Eesti Konjunktuuriinstituut (2024). Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal.

6 OECD (2021b). Health at a Glance 2021: OECD Indicators, OECD Publishing, Paris.

7 Reile, R., Veideman, T. (2023). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

8 Oja, L., Piksööt, J., Haav, A. jt. (2023). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

9 Tervise Arengu Instituut (2024). Rahvastiku tervise aasta raamat 2024. Eesti rahvastiku tervis ja selle mõjurid. Fookusteema: toitumine. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

10 WHO (2017). Tackling NCDs. Best Buys.

11 Alkohoolse joogi jaemüügi kitsendused, Tallinna Linnavolikogu määrus.

12 Piirangud alkohoolse joogi jaemüügile kohapeal tarbimiseks Pärnu linnas. Pärnu Linnavolikogu määrus.

13 Mäll, T., Tarlap, K. (2022). Alkohoolsete jookide ning tubaka- ja nikotiinitoodete testostlemine. Tervise Arengu Instituut.

14 Tervise Arengu Instituut (2024). Alkoholi kaugmüügi test ostlemise metoodika arendamine. Avaldamisel.

15 Justiitsministeerium (2023). Kuritegevus Eestis 2023.

16 Transpordiamet (2024). Liiklusaasta ülevaade 2023.

17 Melesk, K., Toim, K., Lehari, M., Kadarik, I. jt (2022) Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal- majanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis

18 OECD (2024), OECD Economic Surveys: Estonia 2024. OECD Publishing, Paris.

19 Lai, T. (2023). Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ning tervishoiukulud Eestis 2022. aastal. Sotsiaalministeerium.

20 Elder, R.W., Lawrence, B., Ferguson, A. et al. (2010) The effectiveness of tax policy interventions for reducing excessive alcohol consumption and related harms. Am J Prev Med, 38, 217–29.

21 Wagenaar, A.C., Tobler, A.L., Komro, K.A. (2010). Effects of alcohol tax price policies on morbidity and mortality: a systematic review. Am J Public Health, 100, 2270–8.

22 Gallet, C.A. (2007). The demand for alcohol: a meta- analysis of elasticities. Australian Journal of Agricultural and Resource Economics, 51, 121–35.

23 Nelson, J.P. (2013). Robust demand elasticities for wine and distilled spirits: meta-analysis with corrections for outliers and publication bias. Journal of Wine Economics, 8, 294–317.

24 Fogarty, J. (2006). The nature of the demand for alcohol: understanding elasticity. Br Food J, 108, 316–32.

25 Nelson JP (2013a) Meta-analysis of alcohol price and income elasticities—with corrections for publication bias. Health Econ Rev, 3, 1–10.

26 Fogarty J (2010) The demand for beer, wine and spirits: a survey of the literature. Journal of Economic Surveys, 24, 428–78.

27 Brennan A, Purshouse R, Taylor K, et al. (2008) Independent review of the effects of alcohol pricing and promotion, part B: modelling the potential impact of pricing and promotion poli- cies for alcohol in England: results from the Sheffield alcohol policy model, version 2008(1- 1). Sheffield: ScHARR, University of Sheffield.

28 Xu, X., Chaloupka, F.J. (2011). The effects of prices on alco- hol use and its consequences. Alcohol Res Health, 34, 236–45.

29 Brennan, A., Purshouse, R., Taylor, K. et al. (2008) Independent review of the effects of alcohol pricing and pro- motion, part B: modelling the potential impact of pricing and promotion policies for alcohol in England: results from the Sheffield alcohol policy model, version 2008(1- 1). Sheffield: ScHARR, University of Sheffield.

30 Sharma, A., Sinha, K., Vandenberg, B. (2017). Pricing as a means of controlling alcohol consumption. Br Med Bull, 123(1), 1-10.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 22

31 Štelemekas, M., Manthey, J., Badaras, R. et al (2021). Alcohol control policy measures and all-cause mortality on Lithuania: an interrupted time-series analysis. Addiction, 116(10), 2673-2684.

32 Chen, M.J., Gruenewald, P.J., Remer, L.G. (2009). Does alcohol outlet density affect youth access to alcohol? J Adolesc Health, 44, 582–9.

33 Fitterer, J.L., Nelson, T.A, Stockwell, T. (2015). A review of existing studies reporting the negative effects of alcohol access and positive effects of alcohol control policies on interpersonal violence. Front Public Health, 3, 253.

34 Sherk, A., Stockwell, T., Chikritzhs, T. et al. (2018). Alcohol consumption and the physical availability of take-away alcohol: systematic reviews and meta-analyses of the days and hours of sale and outlet density. J Stud Alcohol Drugs, 79, 58–67.

35 Stockwell, T., Zhao, J., Macdonald, S. et al. (2009). Changes in per capita alcohol sales during the partial privatization of British Columbia’s retail alcohol monopoly: a multi-level local area analysis. Addiction, 104, 1827–36.

36 Halonen, J.I., Kivimäki, M., Virtanen, M. et al. (2013). Proximity of off-premise alcohol outlets and heavy alcohol con- sumption: a cohort study. Drug Alcohol Depend, 132, 295–300.

37 Babor, T. F., Casswell, S., Graham, K., Huckle, T., Livingstonm M. et al. (2023). Alcohol: No Ordinary Commodity - Research and Public Policy Oxford, UK Oxford University Press.

38 Nepal, S., Kypri, K., Tekelab, T. et al. (2020) Effects of exten- sions and restrictions in alcohol trading hours on the incidence of assault and unintentional injury: systematic review. J Stud Alcohol Drugs, 81, 5–23. 61.

39 Tabb, L.P., Ballester, L., Grubesic, T.H. (2016). The spatio- temporal relationship between alcohol outlets and violence before and after privatization: a natural experiment, Seattle, Wa 2010– 2013. Spat Spatiotemporal Epidemiol, 19, 115–24.

40 Yu, Q., Scribner, R., Carlin, B.P. et al. (2008). Multilevel spatio- temporal dual changepoint models for relating alcohol outlet destruction and changes in neighbourhood rates of assaultive violence. Geospatial Health, 2, 161–7.

41 Lipton, R., Ponicki, W.R., Gruenewald, P.J. et al. (2018). Space–time analyses of alcohol outlets and related motor vehicle crashes: associations at city and census block-group levels. Alcohol Clin Exp Res, 42, 1113–21.

42 Rehm, J., Manthey, J., Lange, S. et al. (2020). Alcohol control policy and changes in alcohol-related traffic harm. Addiction, 115, 655–65.

43 Fone, D.L. Morgan, J., Fry, J.R. et al. (2016). Change in alco- hol outlet density and alcohol-related harm to population health (CHALICE): a comprehensive record-linked database study in Wales. Public Health Research 4(3), 1–186.

44 Hobday, M., Chikritzhs, T., Liang, W. et al. (2015). The effect of alcohol outlets, sales and trading hours on alcohol- related injuries presenting at emergency departments in Perth, Australia, from 2002 to 2010. Addiction, 110, 1901–9.

45 De Vocht, F., Heron, J., Angus, C. et al. (2016). Measurable effects of local alcohol licensing policies on population health in England. J Epidemiol Community Health, 70, 231–7.

46 Stockwell, T., Zhao, J., Martin, G. et al. (2013). Minimum alcohol prices and outlet densities in British Columbia, Canada: estimated impacts on alcohol-attributable hospital admissions. Am J Public Health, 103, 2014–20.

47 Casswell, S. (2012). Current status of alcohol marketing policy—an urgent challenge for global governance. Addiction, 107, 478–85.

48 Stautz, K., Brown, K.G., King, S.E. et al. (2016). Immediate effects of alcohol marketing communications and media portrayals on consumption and cognition: a systematic review and metaanalysis of experimental studies. BMC Public Health, 16, 465.

49 Jernigan, D., Noel, J., Landon, J. et al. (2017). Alcohol mar- keting and youth alcohol consumption: a systematic review of longitudinal studies published since 2008. Addiction, 112, 7–20.

50 Sargent, J.D., Babor, T.F. (2020). The relationship between exposure to alcohol marketing and underage drinking is causal. J Stud Alcohol Drugs Suppl, 19, 113–24.

51 Anderson, P., de Bruijn, A., Angus, K. et al. (2009). Impact of alcohol advertising and media exposure on adolescent alco- hol use: a systematic review of longitudinal studies. Alcohol Alcohol, 44, 229–43.

52 Curtis, B.L., Lookatch, S.J., Ramo, D.E. et al. (2018). Meta- analysis of the association of alcohol-related Social media use with alcohol consumption and alcohol-related problems in ado- lescents and young adults. Alcohol Clin Exp Res, 42, 978–86.

53 Koordeman, R., Anschutz, D.J., Engels, R.C.M.E. (2011). Exposure to Alcohol Commercials in Movie Theaters Affects Actual Alcohol Consumption in Young Adult High Weekly Drinkers: An Experimental Study. The American Journal on Addictions, 20(3):285-91.

54 Alhabash, S., McAlister, A.R., Kim, W., Lou, C., Cunningham, C. et al. (2016). Saw It on Facebook, Drank It at the Bar! Effects of Exposure to Facebook Alcohol Ads on Alcohol-Related Behaviors. Journal of Interactive Advertising. 16(1):44-58.

55 De Bellis, M.D., Clark, D.B., Beers, S.R. (2000). Hippocampal võlume in adolescent-onset alcohol use disorders. AmJ Psychiatry 157:737– 44.

56 Spear, L. (2002) Adolescent brain and the college drinker: Biological basis of propensity to use and misuse alcohol. J Stud Alcohol Suppl 14:71–81.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 23

57 Hingson, R. W., Heeran, T., Winter, M.R. (2006). Age at drink- ing onset and alcohol dependence: age at onset, duration, and severity. Archives of Pediatrics & Adolescent Medicine, 160(7), 739-746.

58  Kaner, E.F., Beyer, F.R., Muirhead, C., et al. (2018). Effectiveness of brief alcohol interventions in primary care populations. Cochrane Database Syst Rev, 2.

59 Bliss, D.L., Pecukonis, E. (2009). Screening and Brief Intervention Practice Model for Social Workers in Non- Substance-Abuse Practice Settings. Journal of Social Work Practice in the Addictions, 9,1.

60 Donoghue, J., Patton, R., Phillips, T., Deluca, P., Drummond, C. (2014). The effectiveness of electronic screen- ing and brief intervention for reducing levels of alcohol consumption: a systematic review and metaanalysis. J Med Internet Res, 2;16(6).

61 Riper, H., Hoogendoorn, A., Cuijpers, P. et al. (2018). Effectiveness and treatment moderators of internet interven- tions for adult probleem drinking: an individuaal patient data meta-analysis of 19 randomised controlled trials. PLoS Med, 15.

62 Trolldal, B., Paschall, M., Leifman, H. (2012). Effects of a multicomponent responsible beverage service programm on violent assaults in Sweden. Addiction, 108, 89–96.

63 Nilsson, T., Norström, T., Andréasson, S. et al. (2020). Effects of local alcohol prevention initiatives in Swedish munici- palities, 2006–2014. Subst Use Misuse, 55, 1008–20.

64 Wallin, E., Gripenberg, J., Andreasson, S. (2002) Too drunk for a beer? A study of overserving in Stockholm. Addiction, 97, 901–7.

65 Kingsland, M., Wolfenden, L., Tindall, J. et al. (2015) Tackling risky alcohol consumption in sport: a cluster randomised controlled trial of an alcohol management inter- vention with community football clubs. J Epidemiol Community Health, 69, 993–9.

66 Graham, K., Osgood, D.W., Zibrowski, E. et al. (2004). The effect of the Safer Bars programme on physical aggression in bars: results of a randomized controlled trial. Drug Alcohol Rev, 23, 31–41.

67 Justiitsministeerium (2024). Analüüs avaldamisel.

68 Mills, K., Hodge, W., Johansson, K. et al. (2008). An outcome evaluation of the New South Wales Sober  Driver Programme: a remedial programme for recidi- vist drink drivers. Drug Alcohol Rev, 27, 65–74.

69 Moore, K.A., Harrison, M., Young, M.S. et al. (2008). A cognitive therapy treatment programm for repeta DUI offenders. J Crim Justice, 36, 539–45.

70 Wells-Parker, E., Bangert-Drowns, R., McMillen, R. et al. (1995). Final results from a meta analysis of remedial interven- tions with drink/drive offenders. Addiction, 90, 907–26.

71 Miller, P.G., Curtis, A., Sonderlund, A. et al. (2015) Effectiveness of interventions for convicted DUI offenders in reducing recidivism: a systematic review of the peer- reviewed scientific literature. Am J Drug Alcohol Abuse, 41, 16–29.

72 Dill, P., Wells-Parker, E. (2006).  Court-mandated treatment for convicted drinking drivers.  Alcohol Res Health, 29, 41–8.

73 Zhao, J., Stockwell, T., Vallance, K. et al. (2020). The effects of alcohol warning labels on population alcohol consumption: an interrupted time-series analysis of alcohol sales is Yukon, Candada. J Stud Alcohol Grugs, 81, 225-37.

74 Borsari, B., Carey, K. B. (2001). Peer influences on college drinking: A review of the research. Journal of Substance Abuse, 13(4), 391-424.

75 Wood, M. D., Read, J.P., Palfai, T.P., et al. (2001). Social influence processes and college student drinking: the mediational role of alcohol outcome expectancies. Journal of Studies on Alcohol, 62(1), 32-43.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium [email protected]

Meie 25.11.2024 nr 1.1-8/2987-1

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 arvamuse avaldamine

Lugupeetud minister Eestis on aastaid tõenduspõhist alkoholipoliitikat juhitud lähtuvalt 2014. aastal valitsuses kinnitatud alkoholipoliitika rohelisest raamatust. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti alkoholipoliitikas tehtud mitmed julged ja olulised sammud ning aastate jooksul on viidud ellu enamik rohelises raamatus kirjeldatud meetmetest. Alkoholipoliitika rohelise raamatu rakendamise peamisel perioodil, aastatel 2013-2018, oli alkoholi kogutarbimine ning sellest tulenevad kahjud (sh surmad) langustrendis. Alates 2019. aastast on alkoholitarbimine ning sellest tingitud surmad taas tõusuteel. Kuigi tõendus ja teiste riikide kogemused on näidanud, et alkoholiaktsiisi langetamine suurendab alkoholi tarbimist ja alkoholiga otseselt seotud surmasid, otsustas valitsus 2019. aastal vastupidiselt alkoholipoliitika rohelises raamatus toodule aktsiisi langetada. Sellele lisaks järgnes COVID- 19 pandeemia, mis suurendas veelgi inimeste terviseprobleeme, sh vaimse tervise halvenemist. Kui 2018. aastal tarvitati keskmiselt 10 liitrit puhast alkoholi vähemalt 15- aastase elaniku kohta ning otseselt alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse suri 496 inimest, siis 2022. aastal tarbiti 11,2 liitrit ning suri 753 inimest. Alkoholiga otseselt seostatavatest haigustest põhjustatud surmadele lisanduvad alkoholijoobes toimunud õnnetus- ja vigastussurmad, mida 2023. aastal oli 89. 2023. aastal langes alkoholi tarbimine majanduslangusest tingitud ostujõu vähenemise ja tarbimiskäitumise muutumise tõttu 2,7%, ehk 10,9 liitrile. Veel on vara hinnata, kas see langus jääb püsima. Selle tagamiseks on vaja järgnevatel aastatel süsteemset tõenduspõhist alkoholipoliitikat valdkondade üleselt ellu viia. Oluline on teadvustada kogu ühiskonnas, et alkoholi tarvitamise kahjud on oluliselt laiemad kui vaid tarbija poolt endale tekitatud tervisekahju. Alkoholi tarvitamine mõjutab perekondasid, kogukondasid ning ühiskonda tervikuna. Pea kõik tapmised ning valdav osa vägivallakuritegudest (sh lähisuhtevägivallast) pannakse toime joobetunnustega inimeste poolt. Kolmandik politsei väljakutsetest on seotud joobes inimestega. Ka liikluses tekitatav kahju mõjutab otseselt teiste inimeste elu, tervist ja turvalisust. 2023. aastal registreeriti autoroolis alkoholi piirmäära ületamisi ja kriminaalses joobes juhtimisi peaaegu 6300 ning 161 inimkannatanuga liiklusõnnetust, kus osales joobes juht. Kõiki neid kahjusid on võimalik vähendada tulemusliku alkoholipoliitikaga. Tänaseks on ühiskond, inimeste käitumine ja pakutavad teenused muutunud võrreldes 2014. aastaga. Kehtiv alkoholipoliitika roheline raamat on üle kümne aasta vana, selle eesmärgid ja tegevussuunad vajavad ajakohastamist. Tõhus alkoholipoliitika on valdkonnaülene ning kompleksne, seetõttu on vajalik uuendada alkoholipoliitika eesmärke ja tegevussuundasid tervikuna.

2

Eelmise aasta lõpus avaldasid Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium toetust minu saadetud ettepanekule algatada alkoholipoliitika uuendamise analüüs. Lähtuvalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt koostatud Eesti alkoholipoliitika mõjude analüüsist, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt Eestile antud soovitustest ning koostöös teiste ministeeriumite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teiste partneritega on valminud uue alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade esimene versioon. Palume Teilt tagasisidet ja arvamust valminud dokumendile. Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 on jätkustrateegia alkoholipoliitika rohelisele raamatule. Ootame Teie arvamust hiljemalt 23.12.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

Lisa. Alkoholipoliitika arengusuunad 2025-2035 koos lisaga Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

3

Brigitta Õunmaa [email protected]

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 1

Sisukord

Strateegia juhtimine ja elluviimine 2

Strateegiline raamistik 2

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 koostamise protsess 4

Kaasunud osapooled 5

Alkoholipoliitika 2012-2023 mõjude hindamine 6

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad

2025-2035 lisa

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 2

Strateegia juhtimine ja elluviimine

Arengusuundade ja strateegia juhtimise eest vastutab Sotsiaalministeerium ning peamine ülesanne on tagada erinevate valdkondade ja asutuste koostöö, sest üldeesmärkide saavutamine eeldab ühist valdkon- dade ülest ja samasuunalist jõupingutust. Strateegia elluviimisse on kaasatud lai ring teisi ministeeriumeid, riigiasutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone. Juhtrühmas koostatakse ja kinnitatakse tegevuskava viieks aastaks ning selle täitmist seiratakse vähemalt kord aastas.

Strateegia elluviimise perioodi keskele on planeeritud mõjude vahehindamine ning vajadusel tege vus - suundade ja tegevuste uuendamine, et võtta arvesse muutuvat keskkonda ja üldeesmärkide saavutamise tulemuslikkust. Arengukava tegevusi teostatakse eeskätt olemasolevate eelarveliste vahendite ja tegevuste raames. Vastavalt riigieelarve võimalustele tehakse ettepanekuid veel mitte-rahastatavate tegevuste rahastamiseks riigieelarve koostamise käigus.

Strateegiline raamistik

Seosed olulisemate rahvusvaheliste eesmärkide ning siseriiklike valdkondlike arengukavadega.

Rahvusvahelised eesmärgid ja tegevuskavad:

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad põhinevad otseselt WHO Euroopa regiooni alkoholipolii- tika tegevus kavale, ehk European framework for action on alcohol 2022–2025. Tegevuskavas välja toodud prioriteetsed tegevusvaldkonnad kattuvad otseselt alkoholipoliitika strateegia strateegiliste eesmärkide ja tegevus suundadega.

Mitmed säästva arengu eesmärgid seostuvad otseselt alkoholipoliitika strateegiaga. Kõige suurema seose saab tuua välja kolmanda ja küm- nenda eesmärgiga, ehk kõikide vanuse rühmade hea tervise ja heaolu tagamise ning eba võrdsuse vähendamisega.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 3

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade seosed valdkondlike arengu kavade ja olulisemate siseriiklike strateegiliste dokumentidega:

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad panustavad Eesti 2035 ees- märkide täitmisse ning on seotud kõikide Eesti 2035 strateegiliste sihtidega: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elu- keskkond ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Strateegilise sihtide saavutamiseks loodud teemavaldkondadest panustavad alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad enam rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonda mida mõõdetakse tervena elada jäänud aastatega. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 üldeesmärk on Eesti inimeste ooda- tava eluea ja tervena elada jäänud aastate arvu kasvamine ning tervise ebavõrd- suse vähenemine. Kuna alkoholi tarvitamine on üks oluline tervise riskitegur, panustavad alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad otseselt rahvastiku tervise arengukava üldeesmärgi saavutamisse. Heaolu arengukava 2020-2030 üldeesmärk on hoitud inimesed, ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine ning pika ja kvaliteetse tööelu toetamine. Kuna töö turult eemale jäämine, ebavõrdsus ja vaesus on otseselt seotud alkoholi tarvitami- sega, panustavad alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad otseselt hea- olu arengukava üldeesmärgi saavutamisse.

Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 üldeesmärk on muuhulgas turvaline ühiskond ning ohu vähendamine elule, tervisele ja varale. Kuna õigusrikkumine on põhjuslikult seotud alkoholi tarvitamisega ning seeläbi saab kahjustada ka inimeste turvatunne, panustaad alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad otseselt siseturvalisuse arengukava üldeesmärgi saavutamisse.

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 üldeesmägiks on muuhulgas laste ja noorte õigusrikkumiste vähendamine ning (korduv)kuritegevuse, sealhulgas sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest tingitud õigusrikkumiste, ennetamine. Kuna õigusrikkumine on põhjuslikult seotud alkoholi tarvitamisega, panusta- vad alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad otseselt kriminaalpoliitika põhialuste eesmärgi saavutamisse.

1Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030

RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA

2020–2030

TERVIST TOETAVAD VALIKUD

TERVIST TOETAV KESKKOND

INIMKESKNE TERVISHOID

Heaolu arengukava 2023-2030

Foto: Virgo Haan

Turvalises Eestis on stabiilne elukeskkond, kus inimene tunneb end kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja kindlustatus. Turvalise elukeskkonna alustala on enneta- mine. Samas peame olema valmis kiirelt reageerima, sest kõiki õnnetusi ja ohte kahjuks ennetada ei saa. Ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks on vajalik igaühe – nii inimeste, riigi-asutuste kui ka ette- võtete – üksteisest hooliv käitumine ja panus. Turvalise ühiskonna tagamine eeldab erinevate poolte jõupingutusi. Järgmise kümne aasta jooksul on meie eesmärk Eesti siseturva- lisust hoida ja kasvatada ning teha seda nii, et turvalisuse tagami- seks tehtavad jõupingutused ei peaks olema tehtud kellegi elu või tervise arvelt. Selleks tahame selgitada võimalikke kitsaskohti teadmistepõhiselt ja kasutada neile lahenduste loomisel ajakohaseid, mõjusaid ja nutikaid lahendusi.

HOIAME JA LOOME KOOS TURVALISE EESTI!

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2020–2030

Riigikogu otsus

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

Eesti 2035 Vabariigi Valitsuse tegevuskava

(29. aprill 2021)

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 4

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 koostamise protsess

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade dokumendi sisuline koostamine sai alguse 2023. aasta novembris, mil terviseminister Riina Sikkut saatis kirja rahandusministrile, siseministrile, justiits ministrile ning majandus- ja infotehnoloogiaministrile, et kaardistada teiste ministeeriumite vajadust uuendada Eesti alkoholipoliitika rohelist raamatut ning teha ettepanek korraldada teemapõhised arutelud töörühmades, mida koordineeriksid vastutavad ministeeriumid. Kõik ministeeriumid pidasid alkoholipoliitika uuendamist vajalikuks ning nõustusid töögruppe koordineerima. Vaid Rahandusministeerium ei pidanud maksupoliitika töögrupi moodustamist vajalikuks, kuna 2014. aastal valitsuses kinnitatud alkoholipoliitika rohelises raama- tus sõnastatud aktsiisipoliitika eesmärgid on ka täna asjakohased.

Alkoholipoliitika uuendamise koordineerimise eest vastutas juhtrühm, mida juhtis Sotsiaalministeerium ning kuhu kuulusid esindajad Rahandusministeeriumist, Siseministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Justiitsministeeriumist, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist, Tervise Arengu Instituudist, Politsei- ja Piirivalveametist, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametist, Eesti Psühhiaatrite Seltsist, Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Kojast ja MTÜ Juventest.

Teemapõhised arutelud toimusid viies töögrupis, mida koordineerisid teemapõhiselt vastutavad ministeeriumid:

• Kättesaadavus ja müügipiirangud (MKM) • Ravi ja toetamine (SoM) • Õigusrikkumine (JuM)

• Turvalisus ja kahjude vähendamine (SiM) • Teadlikkuse tõstmine ja hoiakute

kujundamine (SoM)

Vastavalt vajadusele viidi läbi ka laiemaid kaasamisüritusi. Aktsiisipoliitika arutelu toimus väljaspool töögruppi.

Alkoholipoliitika strateegiliste eesmärkide, tegevussuundade ja konkreetsete tegevuste sõnasta misel on tuginetud eeskätt töögruppide aruteludele, kuid ka laiematele kaasamisüritustele, alkoholi poliitika 2012- 2022 mõjude hindamise analüüsile (mis valmis 2024. aasta mai kuus) ja WHO ning OECD Eestile antud soovitustele.

Laiemaks kaasamiseks ja sisendi kogumiseks on 2024. aasta novembris saadetud strateegia dokumendi esimene mustandversioon partneritele ja olulistele osapooltele arvamuse avalda miseks. Laekunud tagasi- side vaadatakse üle juhtrühmas ning vajadusel viiakse sisse täiendavad muudatused. Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade lõplik kinnitamine Vabariigi Valitsuses on planeeritud 2025. aasta esimesse poolde.

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 5

Kaasunud osapooled

2024. aastal töögruppidesse või laiematesse aruteludesse kaasunud osapooled:

• Anija Vallavalitsus • Antsla Vallavalitsus • Avatud Lootuse Fond • Eesti Arstiüliõpilaste Selts • Eesti Karskusliit • Eesti Lapsevanemate Liit • Eesti Noored Perearstid • Eesti Perearstide Selts • Eesti Psühhiaatrite Selts • Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude

vähendamise koda • Eesti Õdede Liit ja vaimse tervise seltsing • Elva Linnavalitsus • Haridusministeerium • Harku Vallavalitsus • Häirekeskus • Justiitsministeerium • Juvente • Kiili Vallavalitsus • Kliimaministeerium • Kogemusnõustajate Koda • Kohila Vallavalitsus • Kohtla-Järve Linnavalitsus • Kuressaare Haigla • Maardu Linnavalitsus • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

• Marienthali keskus • Peaasi MTÜ • Politsei- ja Piirivalveamet • Põhja-Eesti Regionaalhaigla • Pärnu Haigla • Pärnu Linnavalitsus • Päästeamet • Rahandusministeerium • Rakvere Linnavalitsus • Rapla Haigla • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium • SA Tallinna Koolitervishoid • Saue Vallavalitsus • Siseministeerium • Sotsiaalkindlustusamet • Tallinna Lastekodu • Tallinna Linnavalitsus • Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet • Tartu Linnavalitsus • Tartu Ülikooli Kliinikum • Tervise Arengu Instituut • Tervisekassa • Tervisekeskus Elulootus • Transpordiamet • Töömaja MTÜ • Viljandi Haigla

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 6

Alkoholipoliitika 2012-2023 mõjude hindamine

Eesti alkoholipoliitika 2013–2022 mõjude hindamise eesmärk oli hinnata alkoholipoliitika mõju rahvatervisele ning anda teaduspõhised soovitused eesmärkide täitmiseks.

Tarbimine T U L E M U S E D

Tarvitatud alkoholi kogus on suurim meestel vanuses

20–49 (Baburin jt. 2021 teadusartikkel)

Rohelise raamatu valmimisele järgnenud meetmete rakendamise periood (2013-2019) oli seotud olulise kogutarbimise langusega võrreldes selle avaldamisele eelnenud perioodiga. Alates 2019. aastast on alkoholi tarbimine kasvanud.

Periood Keskmine

kogutarbimine* Keskmine iga-aastane tarbimise langus/tõus*

Enne rohelise raamatu rakendamist (2001–2012, va 2009) 12,39 l + 0,47 l

Rohelise raamatu peamisel rakendamise ajal (2013–2019) 10,63 l - 0,25 l

Covid-19 perioodil (2020–2022) 11,02 l + 0,27 l

* ab

so lu

ut al

ko ho

li 1

5+ a

as ta

se e

la ni

ku k

oh ta

Vähendada alkoholi

kogutarbimist

Vähendada liigtarvitamist

Tõkestada alaealiste alkoholi-

tarvitamist

Tagada turvaline keskkond, vähendada alkoholist tingitud

kuritegevust, sotsiaalseid probleeme ja tervisekahjusid

Arendada välja ravi- ja rehabilitatsiooniteenused

alkoholisõltuvusest vabaneda soovijatele

Eesti alkoholipoliitika rohelise raamatu eesmärgid

Alkoholi tarbimine on püsivalt alla 8 liitri absoluutalkoholi

aastas elaniku kohta

Esmatarvitamise iga on tõusnud, alkoholi tarvitanud ja purjus olnud

noorte osakaal on langenud.

Alkoholist tingitud vigastuste ja vigastus

surmade arv on langenud.

Mõõdikud eesmärkide täitmiseks

Eesti inimestest tarvitab alkoholi tervist

oluliselt ohustava määra või sagedusega.

See grupp inimesi tarbib üle 70% kogu 16-64

aastaste inimeste poolt tarvitatud alkoholist.

20%

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 7

Tarbimine

Koolinoored Täiskasvanud

2010 2014 2018 2022 0

30

40

20

10

50

A lk

oh ol

i t ar

bi m

is e

sa ge

du s,

% iga päev iga nädal harvem pole tarbinud

Alkoholi tarbimise sagedus 2010–2022 aastatel 16–64-aastaste seas

Igakuine alkoholi tarbimine 11–15-aastaste koolinoorte seas 2005–2022 aastatel

2009/10 2017/182013/14

15-aastased 13-aastased 11-aastased

2005/6 2021/22

Ig ak

ui ne

a lk

oh ol

i t ar

bi m

in e,

%

0

30

40

20

10

50

Koolinoorte alkoholitarbimine on püsinud langustrendis. Tõusnud on esmatarvitamise iga ja langenud regulaarne tarbimine. Sama trend ilmneb enamus EU riikides. Pole selge, kas rohelisel raamatul oli tarbimise vähendamisel otsene põhjuslik mõju.

Täiskasvanute alkoholi tarbimise sagedus on püsinud üsna stabiilne. Oluliselt on kasvanud inimeste osakaal, kes ei ole alkoholi viimase aasta jooksul tarbinud.

T U L E M U S E D

11-15-aastaste osakaal, kes on elu jooksul olnud purjus 2+ korda

2009/10 2017/182013/14

poisid tüdrukud

2005/6 2021/22

2+ k

or da

p ur

ju s

ol nu

d, %

0

30

40

20

10

50

31%

22%

20% 20%

12% 11% 10%

13% 12% 8%

11-15-aastaste osakaal, kes on elu jooksul alkoholi tarvitanud

2017/182013/14

poisid tüdrukud

2021/22O n

el u

jo ok

su l a

lk oh

ol i t

ar bi

nu d,

%

0

60

80

40

20

100

52% 42%

34%47% 38%

35%

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 8

Haiguskoormus, suremus ja vigastused

2010. aastal oli iga 5. surm alkoholi tarvita- misest seostatav, kümmekond aastat hiljem iga 6,5. surm (2010. aastal 19.7% ja 2019 15,2 %).

Alkoholist põhjusjärgne suremus vähenes aastas arvestuslikult meestel 7,6% (29 edasi lükatud surma) ja naistel 10,8% (14 edasi lükatud surma).

Kolmes Balti riigis langes ostujõudu mõjutavate aktsiisi- tõusude tagajärjel alkoholi tarbimine keskmiselt 0,83 l võrra 15+ aastase elaniku kohta (Rehm jt, 2022)

100% alkoholist põhjustatud suremuskordaja 100 000 inimese kohta langes 2010. ja 2019. aasta võrdluses 36% (naistel 39% ja meestel 34%). Suur osa langusest on põhjustatud suremuse üldi- sest langusest, kuid alkoholist põhjustatud surmade langus on olnud kiirem, kui kogusure- muse langus.

Alates 2000. aastast avaldatud 29 haiguskulu uuringu süstemaatiline üle- vaade ja meta-analüüs (Manthey jt. 2021) näitas, et keskmine alkoholi- tarbimise kulu täiskasvanu kohta oli 817,6 rahvusvahelist dollarit (2019. aasta väärtustes). Kui see tuua üle Eesti täiskasvanud elanikkonnale, võiksid alkoholiga seotud kulud jääda vahemikku 0,64–1,11 miljardit rahvusvahelist dollarit.

Maksupoliitika

Analüüsitaval perioodil oli 8 alkoholi- aktsiisi muudatust, kuid neist kolm (2016, 2017 ja 2018) olid mahus, mis mõjutasid ostujõudu.

Rakendatud aktsiisitõusud aitasid kaasa kogusuremuse ja alkoholist otseselt tingi- tud suremuse langusele Eestis kuni 2019. aasta keskpaigani, mil alkoholi aktsiisi lan- getati 25% ja millele järgnes COVID-19 kriisi mõju. Mõlemad sündmused olid otsustava tähtsusega alkoholitarbimise ja alkoholist põhjustatud kahjude suurenemisel.

Ostujõudu vähendavate aktsiisitõusude tagajärjel langes Balti riikides samal aastal langes samal aastal meeste üldsuremus keskmiselt 2,3% (89 edasi lükatud surma). Naiste kogu- suremuse langus ei olnud statistiliselt oluline.

Hästi rakendatud muudatused alkoholiaktsiisis ei vähenda ainult alkoholi tarbimist ja tervisekahju, vaid on seotud ka suurenenud tulude- ga. Nii oli see ka aktsiisitõusudega põhiperioodil peale rohelise raamatu valmimist.

T U L E M U S E D

T U L E M U S E D

-10,8% -7,6%

-39%

-34%

-0,83 l

Alkoholisuremus on 2019. a (507 surma) ja 2022. a (753 surma) võrdlu- ses kasvanud ligi 50%. 2021. a seisu- ga on Eestis alkoholist põhjustatud haigustesse suremus teistest Euroo- pa riikidest oluliselt kõrgem.

Keskmiselt saab 100% alkoholi tarbimisest põhjustatud haiguste diagnoosi 9935 inimest aastas, mille ravi maksab 8,4 miljonit eurot. Tegelikud ravikulud on oluliselt suuremad kui võtta arvesse ka osaliselt alkoholi tarbimisest põhjustatud haiguseid.

Kõikidest diagnoosidest on 100% alkoholi tarbimisest põhjustatud haiguste osakaal jäänud vaadeldud perioodil samaks.

kõikidest alkoholist otseselt põhjustatud haigustest moodustavad: A. alkoholi psühhoos B. alkoholi kuritarvitamine C. maksa alkoholitõbi

Maksa alkoholitõbi on üks kõige suurema ravikuluga diagnoos võttes arvesse, et 2022. aastal maksis 1373 inimese ravimine 3,5 miljonit eurot. Maksa alkoholitõve diagnoosimise osakaal on tajutavalt suurenenud.

Alkoholist otseselt põhjustatatud haigused

2/3 10% 14% 2013 2022+4%

507 754 2019 2022

surma surma

+53%

2014 2016

2015 2013

2017 2019

2018 2020

2021 2022

V ig

as tu

ss ur

m ad

e ar

v, tk

0

150

200

100

50

142 157

120 138

98 95105 85

112118

Alkoholist tingitud vigastussurmad

ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 9

Kättesaadavus

Alkoholi füüsilise kättesaadavuse piira- misega on rohelise raamatu rakendamise perioodil tegeletud minimaalselt. Ainuke erand on müügikohas alkoholi teistest kaupadest eraldi paigutamise nõue mille mõju uuring (Kandla jt. 2019) 2,5 kuud peale piirangu jõustumist näitas, et alko- holi väljapanekualad ja nähtavus vähenes keskmiselt 15%.

Alkoholi testostlemise uuringud (Mäll ja Tarlap, 2022) näitavad, et Eestis on alkohol endiselt lastele kergesti kättesaadav. 2016. aasta testostlemise tulemustel küsiti noorelt dokumenti 45% ostudest, mis on enam kui 2012. aastal (35%). Alates 2016. aastast on dokumendi küsimise määr jäänud üsna samale tasemele.

Alkoholi füüsilise kättesaadavuse ulatus on Eestis tõhusa alkoholipoliiti- ka elluviimisel väga problemaatiline, eriti kuna alkoholi kättesaadavus on seotud suures koguses korraga alkohol tarbimisega ning sellega kaasnevate terviseriskidega (südame-veresoonkonna haigused), vigas- tuste ja vägivallaga (Babor, 2023).

Alkoholi müügikohtade arv on alates 2014. aastast (ainsa erandiga 2020. aasta) iga-aastaselt tõusnud. Aastatel 2013–2019 tõusis müügikohtade arv lausa 40%.

T U L E M U S E D

Eesti on ainuke Balti riik, kus on alates 2018. aastast müügikohtade arv suurenenud.

Alkoholi müügikohad 2014 vs 2022

0

250

300

200

150

100

50

A lk

oh ol

i m üü

gi ko

ha d,

tk

2014 2022

Analüüsi koostajate ja WHO soovitused Eestile S O O V I T U S E D

Analüüsi autorid: Jürgen Rehm ja Rainer Reile

Analüüsi avaldas: Maailma Tervise Organisatsioon (WHO)

Analüüsi rahastas: WHO ja National Institute on Alcohol Abuse and Alcoholism projektist “Evaluation of the impact of alcohol control policies on morbidity and mortality in Lithuania and other Baltic states”.

Tõsta järk-järgult alkoholi aktsiisi, et vähendada alkohoolsete jookide majanduslikku kättesaadavust.

Piirata alkoholi kättesaadavust: A. vähendada müügikohtade tihedust B. piirata alkoholi kohapeal tarbimise kellaaegasid C. keelata alkoholi müük bensiinijaamades ja

interneti vahendusel D. vähendada pühapäevased jaemüügi kellaaegasid E. luua litsentsisüsteem

Füüsilise kättesaadavuse piiramine on üks parimatest võimalustest suures koguses tarbimise vähendamiseks.

Jätkata hetkeolukorra monitoorimist ja rakendatud meetmete mõjude hindamist.

Meetmete kavandamisel ja rakendamisel hinnata nende mõju ning mõjude hindamine tuleb integreerida poliitika kujundamise lahutamatuks osaks.

€ Suurendada alkoholist tingitud haiguste ja alkoholitarvitamise häire ravi kättesaadavust ja suutlikkust. Tagada alkoholi tarvitavate laste ravivõimalus ja selle kättesaadavus.