Käskkiri

KÄSKKIRI

Tartu 26. november 2024 nr 11-1/24/12

Tartu Halduskohtu 26. novembri 2024. a üldkogul kinnitatud Tartu Halduskohtu 2025.

aasta tööjaotusplaan

Kehtestada 26. novembri 2024. a kohtu üldkogul kinnitatud Tartu Halduskohtu 2025. a

tööjaotusplaan vastavalt kohtute seaduse § 36 p-le 1 alljärgnevalt:

1. Tartu Halduskohtusse saabunud kohtuasjad jagatakse Tartu Halduskohtu kohtunike vahel

kohtute infosüsteemis vastavalt kohtute seaduse §-le 37 lähtudes juhuslikkuse põhimõttest

ning tagades kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires.

2. Vastavalt kohtunike spetsialiseerumisele jagatakse järgmised haldusasjade kategooriad.

2.1. Tolli- ja maksuasjad (v.a Maksu- ja Tolliameti taotlused haldustoimingu loa saamiseks,

mis jagatakse vastavalt tööjaotusplaani punktile 3.4.2.) jagatakse kohtunikele Karin Jõks,

Maria Lõbus ja Kadri Palm.

2.2. Majandushaldusõiguse asjad (sh kaebused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti tegevuse peale) jagatakse kohtunikele Ene Andresen, Sirje Kaljumäe, Reelika Kitsing

ja Juhan Siider.

2.3. Planeerimis- ja ehitusasjad jagatakse kohtunikele Ene Andresen, Karin Jõks, Sirje

Kaljumäe, Reelika Kitsing ja Ülle Polluks.

2.4. Sotsiaalõiguse asjad (sh sotsiaalõigus/meditsiiniõigus) jagatakse kohtunikele Maria

Lõbus Kadri Palm, Ülle Polluks ja Juhan Siider.

2.5. Kategooria teenistussuhted asjad (v.a kaitseväeteenistuse haldustoimingu loa taotlused,

mis jagatakse vastavalt tööjaotusplaani punktile 3.4.3.) jagatakse kohtunikele Ene Andresen,

Sirje Kaljumäe, Kadri Palm ja Ülle Polluks.

2.6. Kategooria andmekogud ja avalik teave asjad jagatakse kohtunikele Karin Jõks, Reelika

Kitsing, Maria Lõbus ja Juhan Siider.

3. Asju võib jagada või ümber jagada p-s 1 sätestatust erinevalt järgmistel juhtudel.

3.1. Mitme kaebaja poolt ühe ja sama haldusakti või toimingu peale esitatud kaebused või ühe

kaebaja poolt mitme haldusakti või toimingu peale esitatud ja sisuliselt seotud kaebused võib

läbi vaadata sama kohtunik. Asja ümberjagamine otsustatakse uue asja juhuslikul jagamisel

saanud kohtuniku ja varasemat asja menetleva kohtuniku kokkuleppel. Kui kohtunikud

kokkuleppele ei jõua, määrab asja lahendava kohtuniku kohtu esimees.

3.2. Haldusasjad, milles tehtud lahendi on kõrgemalseisev kohus tühistanud või muutnud,

suunates asja Tartu Halduskohtule uueks menetlemiseks, jagatakse asja varem menetlenud

kohtunikule. Kui asja varem menetlenud kohtunik enam Tartu Halduskohtus ei tööta, siis

jagatakse selline asi tööjaotusplaani punktide 1 – 3 alusel.

3.3. Taotlused jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määramiseks

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248) jagatakse järgmiselt:

3.3.1. kui tegemist on menetluse käigus tehtud lahendiga (näiteks esialgse õiguskaitse määrus)

ja kohtumenetlus tervikuna ei ole lõppenud, lahendab taotluse asja halduskohtus menetlev või

menetlenud kohtunik sama kohtuasja raames;

3.3.2. muudel juhtudel (sh jõustunud lõpplahendi puhul) registreeritakse taotlus sama

haldusasja raames uue menetlusena ning jagatakse lahendamiseks üldreegli (punkt 1) alusel.

3.4. Kohtunike vahel arvuliselt võrdselt jagatakse järgmised asjade kategooriad.

3.4.1. Riigihanke asjad.

3.4.2. Maksu- ja Tolliameti taotlused loa andmiseks täitetoimingute tegemiseks.

3.4.3. Kaitseväe taotlused distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimiseks.

3.4.4. Kaitseressursside Ameti kiireloomulised taotlused kutsealuse õiguste ja lubade

peatamiseks ning nende andmisest keeldumiseks.

3.4.5. Enne kaebust esitatud esialgse õiguskaitse taotlused.

3.4.6. Riigi õigusabi taotlused, mis esitatakse eraldi kaebusest.

3.5. Taotlused loa andmiseks rahvusvahelise kaitse taotlejate ja väljasaadetavate isikute

paigutamiseks kinnipidamiskeskusse või vastuvõtukeskusse ning korrakaitseorgani taotlused

valduse läbivaatuse loa saamiseks (korrakaitseseaduse § 51 lg 2) jagatakse Tartu Halduskohtu

kõigi kohtunike vahel vastava ajagraafiku alusel. Graafik koostatakse nii, et aeg jaguneb

kohtunike vahel võimalikult võrdselt. Graafiku kinnitab kohtu esimees hiljemalt pärast

puhkuste ajakava kinnitamist.

3.5.1. Kohtu esimees suurendab viivituseta valvekohtunike arvu haldusorgani taotluste arvu

püsival suurenemisel või massilise sisserände olukorras vastavalt justiitsministri 19. detsembri

2019. a määruse nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“ §-dele 2 ja 21.

3.5.2. Korrakaitseorgani taotluste hulga ajutise (ühekordse) suurenemise korral võib kohtu

esimees otsustada taotluste jagamise kohtunike vahel p-s 3.5 sätestatust erinevalt, tagades

arvulise võrdsuse.

3.6. Kohtuniku puhkuse või haiguse korral jagatakse Maksu- ja Tolliameti, Kaitseväe ja

Kaitseressursside Ameti taotlused ning esialgse õiguskaitse taotlused (tööjaotusplaani punktid

3.4.2, 3.4.3., 3.4.4. ja 3.4.5.) tööl olevate kohtunike vahel arvuliselt võrdselt.

3.7. Haldusasi, milles esitatud kaebus on tihedalt seotud varem iseseisva haldusasjana

registreeritud esialgse õiguskaitse taotlusega, registreeritakse sama haldusasja numbriga uue

menetlusena.

4. Kohtuniku puhkuse ajal jagatakse asju üldistel alustel. Viivitamatud toimingud (näiteks

esialgne õiguskaitse) teeb kohtunik, kes on tööl. Kui tööl on mitu kohtunikku, otsustab kohtu

esimees, kes viivitamatud toimingud teeb. Põhjendatud vajaduse korral võib kohtu esimees

asja ümber jagada.

5. Kohtuniku haigestumise korral otsustab viivitamatute toimingute tegemise kohtu esimees.

Kohtunikule asjade jagamine peatatakse, kui kohtunik on töölt eemal enam kui kaks nädalat.

6. Kohtuniku teenistussuhte lõpetamisel või peatumisel enam kui neljaks kuuks lõpetatakse

kohtuasjade jagamine tööjaotusplaani p-de 1 ja 2 järgi kuni 12 kuud enne teenistussuhte

lõppemist või peatumist kohtu esimehe otsusel kooskõlastatult kohtu üldkoguga, kuid mitte

enne ametist vabastamise avalduse esitamist.

Kohtuniku pensioneerumise korral jätkub tööjaotusplaani p-des 3.3 ja 3.4 nimetatud asjade

jagamine ning see lõpetatakse kolm kuud enne teenistussuhte lõppemist.

7. Kohtu esimehe pikemaajalise asendamise korral (üle 2 nädala järjest) vähendatakse

asendava kohtuniku koormust 30%.

8. Kohtu esimees võib kaalukal põhjusel, iseäranis kohtuasja erilise mahukuse tõttu,

otsustada, et kohtuasjale omistatav koormuspunktiväärtus on suurem kohtute

töökoormusmetoodika1 p-s 2 ette nähtud vastava kategooria haldusasja punktiväärtusest.

9. HKMS § 138 lg 5 kohaselt määratakse lepitusmenetluse läbiviimiseks teine kohtukoosseis.

Tartu Halduskohtus on lepituskohtunikud kõik Tartu Halduskohtu kohtunikud.

Kohtu esimees jagab lepituskohtunikele asju, arvestades kohtu tööjaotusplaanis kehtestatud

spetsialiseerumise ja lepitusmenetlusest tulenevate erisustega.

10. Kinnitada kohtu koosseisud kolmeliikmelises koosseisus asja läbivaatamiseks

alljärgnevalt.

I koosseis 1) kohtunik Karin Jõks

2) kohtunik Sirje Kaljumäe

3) kohtunik Kadri Palm

II koosseis 1) kohtunik Sirje Kaljumäe

2) kohtunik Reelika Kitsing

3) kohtunik Juhan Siider

III koosseis 1) kohtunik Ene Andresen

2) kohtunik Maria Lõbus

3) kohtunik Ülle Polluks

Vajadusel võib kohtu esimees määrata eeltoodust erineva kolmeliikmelise kohtukoosseisu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

Tartu Halduskohtu esimees

1 https://kohus.just.sise/sites/kohtu/files/Kohtute%20t%C3%B6%C3%B6koormusmetoodika.pdf