Kiri

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga 25.11.2024)

47. nädala jooksul lisandus 730 haigusjuhtu (112 laboratoorselt kinnitatud ja 618 kliiniliselt

diagnoositud). Registreeritud haigusjuhtude üldarv kõigub nädalate lõikes 4-6% ulatuses.

Kõigist haigestunutest 15,0%-l kinnitati diagnoos laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest

tervishoiutöötajate juures).

Seisuga 18.11.24 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 el. kohta 113,7, kusjuures

laboratoorselt kinnitatud diagnooside põhjal on see näitaja 18,4. 47. nädalal tehti 1 621 testi. Positiivsete testide osakaal moodustas 6,9% (46. nädalal – 7,8%).1

Haigete vanuseline jaotus1

47. nädalal püsib haigestumuse üldine trend stabiilsena kergete kõikumistega. Kooliealiste seas

on täheldatav haigestumuse tõus teist nädalat järjest: vanuserühmades 5–9 aastat (38,9%), 10–

14 aastat (23,1%) ja 15–19 aastat (38%).

Üle 60-aastased moodustasid 26,9% haigete üldarvust.

Seoses suhteliselt väikeste haigusjuhtude arvuga ei ole haigestumuse trendide määramine

vanusrühmade kaupa statistiliselt usaldusväärne.

Nakatumiskordaja Rt 2

Haigestumus püsib stabiilsena.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Hospitaliseerimine3,1

Haiglate andmetel hospitaliseeriti 47. nädalal 53 patsienti, kellel oli COVID-19 kas põhi- või

kaasuv haigus, neist 23 patsienti ehk 46,2% hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 haiguse

tõttu. 16 patsienti ehk 69,6% olid üle 60-aastased.

COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu on haiglaravil 11 inimest.

Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel surmajuhtumeid ei esinenud.

Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete

järgi suri COVID-19 tõttu 2024 a. algusest 80 inimest, 2023 a. – 310 inimest, 2022 a. – 903

inimest. (SD15: Surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo, maakonna ja kuu järgi. PxWeb

(tai.ee), viimati uuendatud 04.11.2024) Hoolekandeasutused2

47. nädalal on hoolekandeasutustes jälgimisel kaks COVID-19 kollet (üks Põhja ja üks Lääne

regioonis), kus haigestus kokku 12 klienti ja 11 töötajat. Kõik juhtumid registreeriti nädala

jooksul. Hospitaliseerimisi ega surmajuhte ei esinenud.

Reoveeseire2

47. nädalal seirati kokku 11 proovi. Reoveeseire andmete alusel jäi rohelisele ehk madalale

ohutasemele 7 proovi, kollasele ehk mõõdukale ohutasemele jäid 4 proovi (Tallinn, Narva,

Kohtla-Järve ja Tartu). Punasel ehk (väga kõrgel) ja oranžil ( kõrgel) ohutasemel ei olnud ühtegi

proovi. Sekveneerimine Kõik sekveneeritud proovid jagunesid järgmiselt: BA.2.86 ja KP.3 moodustavad kumbki 38,5% kõigist sekveneeritud proovidest.

SARS-CoV-2 Omicroni rekombinant XEC moodustab 23%. Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus arstide poole 3008 inimest, kellest 41,5%

olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 220,2.

Vanusrühmade lõikes haigestusid enim kuni 5-aastased lapsed.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Sentinelseire andmetel oli gripilaadsete viirusnakkuste suhtes positiivseid 48% analüüsitud

proovidest. Peamisteks tekitajateks olid rinoviirused (24%). Seejuures hakkas suurenema

gripiviiruste osakaal, moodustades 12%, millest 8% A-gripi- ja 4% B-gripiviirused. SARS-

CoV-2 viiruste osakaal moodustas 8%.

Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste haigestumus püsib stabiilsena ja

võrreldes eelmise hooajaga on vähemalt kaks korda väiksem. Gripp

Kokku registreeriti 25 grippi haigestunut, kellest 9-l kinnitati laboratoorselt gripiviirus. Neist

kaheksal tuvastati A-gripiviirus ja ühel B-gripiviirus. Gripiviirusega seotud haigestumisi

registreeriti nii noorukite (5–15-aastased) kui ka tööealiste inimeste seas. Grippi haigestunute

arv suureneb järk-järgult, kuid seni ei ole täheldatud gripiviiruse püsivat levikut.

TEHIKu andmetel oli 47. nädalal haiglaravil 4 gripipatsienti: kaks patsienti vanuses 70 ja

vanemad ning kaks last vanuserühmades 0–4 aastat ja 5–14 aastat. Intensiivravi vajas üks 75-

aastane patsient. Sentinelseire käigus täheldatud gripi- ja COVID-19 tekitajate osakaalu suurenemine viitab, et

nende nakkuste levik võib lähinädalatel intensiivistuda. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel püsib gripi aktiivsus Euroopa Liidus jätkuvalt madalal

hooajalisel tasemel. RS-viirusega seotud nakkused

RS-viirusega seotud nakkusi TEHIK andmetel ei registreeritud. Alates oktoobrist on

registreeritud kokku 14 RS-viiruse juhtumit. Ükski patsient ei vajanud hospitaliseerimist.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul on RS-viiruse levik

EL/EMP riikides üldiselt madal ja madalam kui viimase kolme hooaja jooksul. Samas

soovitatakse riikidel olla valmis võimalikuks RSV leviku kasvuks. Järeldused COVID-19 haigestumuse trend

• Üldine haigestumuse trend on stabiilne, kuid kooliealiste seas on täheldatav selge tõus,

mis võib mõjutada vanemaealiste haigestumist ja hospitaliseerimist.

• Üle 60-aastaste osakaal COVID-19 juhtude hulgas on märkimisväärne, moodustades

ligi kolmandiku haigusjuhtudest.

Gripiviiruse levik

• Gripiviiruste osakaal suureneb järk-järgult, kuid püsivat levikut pole seni tuvastatud.

Laboratoorselt kinnitatud juhtumite arv kasvab ja hõlmab nii A- kui B-gripiviirusi.

• Grippi haigestunud inimesed kuuluvad erinevatesse vanuserühmadesse, sh lapsed ja

tööealised inimesed.

RS-viiruse aktiivsus

• RS-viiruse levik on madal ning haigusjuhte registreeritakse vähe. Ükski juhtum ei ole

seni hospitaliseerimist vajanud.

Ülemiste hingamisteede nakkused

• Ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste levik püsib stabiilne ning on madalam

võrreldes varasemate aastate novembriga.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Prognoos

Lähinädalatel on tõenäoline COVID-19 haigestumuse suurenemine, eriti kooliealiste seas. See

võib kaasa tuua suurema arvu hospitaliseerimisi eakate seas.

Gripiviiruste osakaalu järkjärguline kasv viitab sellele, et hooajaline gripi aktiivsus võib

lähinädalatel intensiivistuda.

Kuigi RS-viiruse levik on madal, peaksid tervishoiuasutused olema valmis võimaliku tõusu

korral, eriti laste seas.

Hetkel ei ole tervishoiusüsteemile ülekoormuse ohtu.

___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS 2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed