Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Teie 23.12.2022

Meie 16.01.2023 nr 9.3-4/22/10007-2

Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruanne

Esitasite planeerimisseaduse § 104 lg 1 alusel Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks Lüganuse valda kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi (edaspidi BTT) eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi (edaspidi KSH) aruande.

Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.08.2021 otsusega nr 317 kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamise BTT rajamiseks, eriplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda BTT

rajamise võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht ning koostada selle rajamiseks

detailne lahendus.

BTT põhitegevuseks oleks tselluloosi, lahustuva tselluloosi, biokeemia, bioenergia ja

bioväetiste tootmine, mis põhineb puidumassi keemilisel töötlemisel. Tehas projekteeritakse

vastavalt parima võimaliku tehnika nõuetele. Tehase rajamiseks on vajalik ca 160 hektari

suuruse pindalaga sobilik maa-ala, kus paikneksid toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid,

tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia

koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhasti. Põhiosa maa-alast moodustavad puidu laoplatsid,

tehase hoonete rajamiseks vajalik maa-ala suurusega ca 40 ha, ning territooriumi sisene

infrastruktuur (sh auto- ja raudteed).

Tootmiseks vajaliku toorvee aastane vajadus on 12,5 miljonit kuupmeetrit. Toorveena

kavandatakse kasutada kaevandustest väljapumbatavat vett, välistatud ei ole ka merevee

kasutus. Tootmise käigus tekkiva reovee töötlemiseks rajatakse vastav puhasti ja heitvee

ärajuhtimiseks torustik, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu

Soome lahte. BTT põhitootmisprotsessid kavandatakse kinnise tsüklina, seega käitise stabiilse

tööprotsessi ajal olulist lõhnahäiringut ei kaasne. BTT kavandatakse selliselt, et võimalusel

kasutatakse madalama müratasemega seadmeid ja rakendatakse muid meetmeid, mis tagavad,

et käitisest lähtuv müra ei ületa väliskeskkonnas kehtestatud piirnorme.

Ligikaudu 600 ha alal hinnati BTT 160 ha ala paigutamise võimalusi lähtudes olemasolevate ja

planeeritavate taristuobjektide asukohtadest, maaparandussüsteemide peakraavide ja

teadaolevate loodusväärtust olemasolust, samuti võeti arvesse asustuse paiknemist.

Geoinformaatilise analüüsi tulemusena leiti tootmiskompleksi võimalike asukohaalternatiivide

alad:

2(2)

- BTT Põhja pindalaga 174 ha, Aa külas Kohtla metskonna maadel. Alast idas asub

Kohtla-Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkond, lõunas suurematest asulatest Kohtla-

Nõmme alev. Alast põhjas Voorepera hajaküla.

- BTT Lõuna pindalaga 205 ha, Aa külas Kohtla metskonna maadel. Alast idas asub

Kohtla-Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkond, lõunas suurematest asulatest Kohtla-

Nõmme alev. Alast põhja jääb Voorepera hajaküla.

BTT võimalike asukohtade võrdleval hindamisel käsitleti alternatiivsete asukohtadega

eeldatavalt kaasnevaid olulisi mõjusid ja planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

mõjusid (sh mõju põhja- ja pinnaveele, müra, õhusaaste). Pinna- ja põhjavee mõju osas

võrreldavad alternatiivid ei eristu. Müra ja õhusaaste osas on eelistatud alternatiiv BTT Põhja,

kuna selle ala puhul on lähim elamumaa kinnistu 2 km kaugusel BTT ala piirist, 2 km kaugusele

jääb kokku 18 elamut ja ühiskondlikku hoonet. BTT Lõuna puhul on lähim elamu 500 m

kaugusel, kuni 2 km raadiuses on 177 elamut ja ühiskondlikku hoonet. KSH aruande kohaselt

kujunes võrdlustulemuste alusel sobivaimaks asukohaks BTT-le Põhja ala.

Lisaks võrreldi KSH aruandes toorvee ja puhastatud heitvee võimalikke trasse, kuid trasside

lõplikud asukohad selguvad eriplaneeringu detailse lahenduse etapis.

Eriplaneeringu detailse lahenduse KSH käigus hinnatakse puhastatud heitvee mõju merele, sh

merevee kvaliteedile ja merepõhjale ning mereelustikule. Lisaks viiakse läbi hüdrogeoloogiline

uuring ning koostatakse veevõtulahendus, mis arvestab BTT kavandatava veevõtu mõju Purtse

jõe vooluhulgale madalvee perioodil ja tagab põhja kui pinnavee saadavuse teistele tegevustele.

Amet on tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega ning kooskõlastab Lüganuse valda

kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande, kuid märgib järgmist: - BTT eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus esineb ebatäpsus, lk 5 on toodud,

et Põhja ala osas „Lähim eluhoone asub alast ca 1020 m kaugusel“, aga järgmises lõigus

on kirjas, et „lähim elamu Põhja alast ca 2000 m“. KSH aruandes lk 22 on märgitud, et

„Tuginedes teadmisele, et BTT Põhja asub lähimatest elamutest minimaalselt 2000 m

kaugusel“, aga samas lk 45 Põhja ala osas „Lähim eluhoone asub alast ca 1020 m

kaugusel“.

- nii ehitusperioodil kui ka BTT kasutamisel ei tohi kavandatava tegevuse ala lähedal

asuvates elamutes vibratsioon (nt veoautode liiklemisest) ületada sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje Muusikus

osakonnajuhataja

Ida regionaalosakond

Liisu Tamm 554 8431

[email protected]