Turba aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimise projekti kooskõlastamine riigitee nr 11166 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 1/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

1. ÜLDOSA.

TELLIJA/ KAUGKÜTTEVÕRGU VALDAJA ANDMED:

Nimi: N.R. Energy OÜ

Äriregistri kood: 12364776

Aadress: Ida-Virumaa, Toila vald, Järve küla, Sivelloni, 30331

Telefon : + 372 3367777, 51991916

E-mail: [email protected]

PROJEKTEERIJATE ANDMED:

KAUST SV (Kaugküttetorustik)

Nimi: OÜ DEM Projekt

Aadress: Juhkentali tn 52-1, 10132 Tallinn, Harjumaa

Gsm: +372 56502774

E-mail: [email protected]

Äriregistri kood 11111412

MTR. reg.nr. EE000272

Vastutav spetsialist: Irina Demidova

EHITUS-GEODEETILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED:

Firma nimetus: TOP Geodeesia OÜ

Aadress: Männiku tee 96G, Tallinn

Gsm: +372 5057098

E-mail: [email protected]

Äriregistri kood 11546662

MTR. reg.nr. EE101260079

Juhataja Erik Lillend

Käesoleva projektiga on ette nähtud Turba aleviku vanade maa-aluste raudbetoonkanalis

asuvate kaugküttetorustike asendamine tänapäevaste maa-aluste eelisoleeritud torudega ja

uute tarbijate liitmine kaugküttevõrguga. Lähtudes hüdraulilistest arvutustest, on

optimiseeritud kaugküttevõrgu läbimõõte.

Asendiplaanil näidatud mittelikvideeritavaid torustikke ei kaevata välja vaid lõigatakse

ühendus läbi ja suletakse torustik pimeotsadega. Mittelikvideeritava soojustorustiku

raudbetoonkanal suletakse betoneerides avad kinni või ladudes need kinni punasest

tellisest nn „tervekivi“ seinana/müürina.

Peale tööde lõpetamist ehitatavate ja demonteeritavate soojustorustike alad taastatakse

vastavalt olemasolevale olukorrale. Töövõtja on kohustatud tööde teostamisel lähtuma

Ehitusseadustikust ja tööd tuleb teostada vastavalt Saue valla kaevetööde eeskirjale.

Tehnovõrgu riigiteealusele maale paigaldamise korral peab tehnovõrgu omanik enne

projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos

projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga tehnovõrgu paigaldamise ja talumise lepingu

sõlmimiseks (vorm saadaval Transpordiameti kodulehel). Sõlmitud leping on aluseks

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 2/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

riigitee alusel maal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusväliste tööde loa

väljastamiseks.

Transpordiameti nõudel kaugküttetorustik paigaldatakse kinnisel meetodil puurides,

kahes kohas ristumistel riigiteega nr 11166 Turba-Lehetu km 0,40 ja km 0,66.

Minimaalne lubatud paigaldussügavus kaugküttetorustiku hülsi peale riigitee all puurides

on 2,20m, täpsemad sügavused vastavalt projekteeritud kaugküttetorustiku

pikiprofiilidele. Olemasolev ekspluatatsioonist väljaviidav kaugküttetorustik riigitee nr

11166 Turba-Lehetu km 0,38-0,40 all jääb pinnasesse. Riigitee maaüksusel kasutatava

A klassi hülsi survetugevus/rõngasjäikus minimaalselt vastavalt 1250 N/16 kN/m².

Projekteeritud kaugküttetorustik paikneb alljärgnevatel kinnistutel:

Tabel 1.

Pos Aadress Tunnus Sihtotstarve

1 Metsa tn 3 51801:001:0109 Elamumaa 100%

2 Metsa tn 4 51801:001:0079 Elamumaa 100%

3 Metsa tänav 51801:001:0528 Transpordimaa 100%

4 11166 Turba-Lehetu tee L3 51801:001:0653 Transpordimaa 100%

5 Limonaadi haljasala 51801:003:0049 Üldkasutatav maa 100%

6 Jaama tee 6 51801:001:0594 Tootmismaa 100%

7 Lille tn 13 51801:001:0054 Elamumaa 100%

8 Lille tänav J1 51801:001:0791 Transpordimaa 100%

9 Lille tn 11 51801:001:0081 Elamumaa 100%

10 Lille tänav 51801:001:0733 Transpordimaa 100%

11 Lille tn 12 51801:001:0020 Elamumaa 100%

12 11166 Turba-Lehetu tee L3 51801:001:0653 Transpordimaa 100%

13 Tehase tänav 51801:003:0055 Transpordimaa 100%

14 Tehase haljasala 51701:001:0006 Üldkasutatav maa 100%

15 Tööstuse tänav L1 51801:003:0053 Transpordimaa 100%

16 Tööstuse tn 4 51801:003:0150 Elamumaa 100%

17 Tööstuse tn 3 51801:003:0024 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

18 Tööstuse tn 2c 72601:001:0895 Üldkasutatav maa 100%

19 Jõujaama tiik 51801:003:0063 Üldkasutatav maa 60%

Veekogude maa 40%

20 Tööstuse tn 1 51801:003:0038 Ärimaa 100%

21 Jaama tee 51801:001:0654 Transpordimaa 100%

22 Jaama tee L1 72601:001:0892 Transpordimaa 100%

23 Jaama tee 1 51801:003:0034 Ärimaa 100%

24 Tööstuse tn 6 51801:003:0160 Elamumaa 100%

25 Tööstuse tn 8 51801:003:0170 Elamumaa 100%

26 Tööstuse tänav L2 51801:003:0052 Transpordimaa 100%

27 Tööstuse tn 19 51801:003:0013 Elamumaa 100%

28 Tööstuse tn 10 51801:003:0180 Elamumaa 100%

29 Tööstuse tn 21 51801:003:0190 Elamumaa 100%

30 Tööstuse tn 23 51801:003:0017 Elamumaa 100%

31 Kooli tänav 51801:003:0059 Transpordimaa 100%

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 3/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

32 Kooli tn 1 // 3 51801:003:0041 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

33 Tööstuse tn 25 51801:003:0015 Elamumaa 100%

34 Pargi tänav L1 51801:003:0054 Transpordimaa 100%

35 Pargi tn 5 51801:003:0140 Elamumaa 100%

36 Pargi tn 3 51801:003:0130 Elamumaa 100%

37 Pargi tn 1 51801:003:0120 Elamumaa 100%

38 Tööstuse tn 29 51801:003:0044 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

39 Aia tn 2 51801:003:0033 Elamumaa 100%

40 Turba mets 72601:001:0911 Üldkasutatav maa 100%

Soojustorustiku projekteerimisel on lähtutud N. R. Energy OÜ poolt antud

kaugküttetorustiku rekonstrueerimise lähteülesandest.

Soojustorustik on projekteeritud EV-s kehtivate normide kohaselt, jälgides EVS-EN

13941, EVS-EN 253, EVS-EN 448, EVS-EN 488, EVS-EN 489 nõudeid.

Tehnorajatised on projekteeritud vastavalt alljärgnevatele seadustele, standarditele ja

nõuetele:

• Linnatänavad. Eesti Standard EVS 843:2016

• Ehitusprojekt. Eesti Standard EVS 932:2017

• Ehitusseadustik, MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile

2. GEODEETILINE ALUS.

Projekteerimisel on aluseks võetud OÜ TOP Geodeesia töö nr GD-23-001, 20.02.2023.

3. LÄHTEANDMED.

Soojustorustiku pealevoolu maksimaalne temperatuur; tF: 70º C

Soojustorustiku tagasivoolu maksimaalne temperatuur; tR: 40º C

Torustiku maksimaalne proovirõhk katsetuste ajal: 0,6 MPa

Lubatud telgpinged; σlub: 150 (190) N/mm².

Eelisoleeritud kaugküttetorustiku ehitusel kasutatav torumaterjal peab vastama

standarditele EN 253, EN 448, EN 488 ja EN 489. Kõik muud paigaldamisel kasutatavad

materjalid ei tohi olla vastuolus nimetatud standarditega ja eelisoleeritud torumaterjali

valmistajatehaste juhendmaterjalidega.

Torustikule on tehtud standardiga EVS-EN 13941 määratud arvutused. Arvestuslikuks

elueaks on võetud 30 aastat.

4. TEHNILISED LAHENDUSED.

Projekteeritud kaugküttetorustik on täiskompenseeritud ja ei nõua eelkuumutamist.

Soojuslikud pikenemised kompenseeritakse soojustorustiku nurkades.

Soojustorustik on projekteeritud eelisoleeritud kontrolltraatidega terastorudest:

Tabel 3.

Pos Torustiku lõik Toru läbimõõt

/kest

Pikkus, m

1 Harutorustik HS0- Metsa tn 3 2xDN100/225

2xDN65/160

327,10

31,45

2 Harutorustik HS0-1- Metsa tn 4 2xDN65/160 23,10

3 Peatorustik ÜK-A-ÜK-B (Aia tn 2) 2xDN200/355 373,90

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 4/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

2xDN150/280

2xDN125/250

2xDN100/225

2xDN80/180

2xDN50/140

80,05

124,75

132,30

25,35

22,30

4 Harutorustik HS1-Lille tn 13 2xDN100/225

2xDN65/160

2xDN50/140

2xDN32/125

258,75

87,65

27,0

48,50

5 Harutorustik HS1-0- Lille tn 10 suunas 2xDN32/125 3,45

6 Harutorustik HS1-1-Lille tn 9 suunas 2xDN32/125 5,25

7 Harutorustik HS1-2- Lille tn 12 2xDN32/125 9,85

8 Harutorustik HS1-3- Lille tn 11 2xDN32/125 27,40

9 Harutorustik HS2-ÜK2 2xDN100/225

2xDN65/160

2xDN50/140

250,30

113,20

44,20

10 Harutorustik HS2-1 -Tööstuse tn 4 2xDN32/125 43,35

11 Harutorustik HS2-2- Tööstuse tn 3 2xDN65/160 34,45

12 Harutorustik HS2-3-Tööstuse tn 1 2xDN50/140 20,10

13 Harutorustik HS2-4- Jaama tee 1 2xDN32/125 47,90

14 Harutorustik HS3- Tööstuse tn 6 2xDN32/125 20,35

15 Harutorustik HS4- Tööstuse tn 8 2xDN32/125 16,25

16 Harutorustik HS5 - Kooli tn 1 // 3 2xDN80/180 210,65

17 Harutorustik HS5-1- Tööstuse tn 19 2xDN32/125 17,20

18 Harutorustik HS5-2- Tööstuse tn 10 2xDN32/125 40,45

19 Harutorustik HS5-3- Tööstuse tn 21 2xDN32/125 11,85

20 Harutorustik HS5-4- Tööstuse tn 25 2xDN40/125

2xDN32/125

40,25

70,95

21 Harutorustik HS5-5- Tööstuse tn 23 suunas 2xDN32/125 1,60

22 Harutorustik HS6 –Pargi tn 5 2xDN65/160 50,65

23 Harutorustik HS6 –1 2xDN40/125 3,45

24 Harutorustik HS7 – Pargi tn 1 2xDN65/160 21,65

25 Harutorustik HS8 – Pargi tn 3 2xDN65/160 16,3

26 Harutorustik HS9 -Tööstuse tn 29 2xDN65/160 100,95

27 Harutorustik HS10 2xDN80/180 5,35

Kokku 2789,55

1. Soojustorustik ÜK-A - ÜK-B. Projekteeritud kaugküttetorustik ühendatakse

eelisoleeritud torudega DN200/355 punktis ÜK-A. Soojustorustik 2xDN200/355 on

projekteeritud kuni HS5. Peale hargnemissõlme HS2 paigaidatakse peatorustikule

sulgarmatuurid DN200/355 koos ühepoolse abiarmatuuriga N6 poole. Peale

hargnemissõlme HS5 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN200/355-DN150/280.

Soojustorustik 2xDN150/280 on projekteeritud kuni HS6. Peale hargnemissõlme HS6

paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN150/280-DN125/250 ja seejärel

sulgarmatuur DN125/250 koos kahepoolsete abiarmatuuridega.

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 5/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

Torustik 2xDN125/250 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS8. Peale

hargnemissõlme HS8 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN125/250-DN100/225.

Torustik 2xDN100/225 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS9. Peale

hargnemissõlme HS9 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN100/225-DN80/180

Torustik 2xDN80/180 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS10. Peale

hargnemissõlme HS10 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN80/180-DN50/140

Peatorustikust on ette nähtud harutorustikud tarbijate poole. Iga harutorustikule

paigaldatakse sulgarmatuurid koos ühepoolse abiarmatuuriga.

Soojustorustik HS1 Lille tn 13 poole. Peatorustikule paigaldatakse ülalt T-hargnemised

DN200/355-DN100/225. Peale hargnemist HS1 paigaldatakse peatorustikule

sulgarmatuur DN100/225 koos kahepoolsete abiarmatuuridega. Torustik 2xDN100/225

on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS1-1. Peale hargnemissõlme HS1-1

paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN100/225-DN65/160. Torustik 2xDN65/160

on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS1-2.

Peale hargnemissõlme HS1-2 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN65/160-

DN50/140. Torustik 2xDN50/140 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS1-3.

Peale hargnemissõlme HS1-3 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN50/140-

DN32/125 ja sulgarmatuurid DN32/125 koos ühepoolse abiarmatuuriga. Torustik

2xDN32/125 on projekteeritud kuni hooneni Lille tn 13.

Peatorustikust on projekteeritud kaks perspektiivset hargnemist Lille tn 9 ja Lille tn 10

poole kuni tänava kinnistu piirini ning harutorustikud kuni Lille tn 11 ja Lille tn 12

hooneteni. Harutorustikud on projekteeritud eelisoleeritud torudest DN32/125. Iga

harutorustikule paigaldatakse sulgarmatuurid DN32/125 koos ühepoolse abiarmatuuriga.

Soojustorustik HS2 Jaama tee 1 poole. Peatorustikule paigaldatakse ülalt T-

hargnemised DN200/355-DN100/225. Peale hargnemist HS2 paigaldatakse

peatorustikule sulgarmatuur DN100/225 koos kahepoolsete abiarmatuuridega. Torustik

2xDN100/225 on projekteeritud kuni painutatud toru lõpuni PT6.

Peale hargnemist PT6 peatorustikule paigaldatakse üleminekud DN100/225-DN65/160.

Torustik 2xDN65/160 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS2-3. Peale

hargnemissõlme HS2-3 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN65/160-DN50/140.

Torustik 2xDN50/140 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS2-4. Torustiku lõpule

paigaldatake pimeotsad DN50 ja pimemuhvid DN50/140 koos isolatsiooniga.

Peatorustikust on ette nähtud 4 hargutorustikku Tööstuse tn 1, 3,4 ja Jaama tee 1 tarbijate

liitumiseks. Iga harutorustikule paigaldatakse sulgarmatuurid koos ühepoolse

abiarmatuuriga. Hoonetes Tööstuse tn 1 ja Jaama tee 1 puuduvad keldrit ning sisendid

teostatakse tõusupõklvedega.

Soojustorustik HS3 Kooli tn 1//3 poole. Peatorustikule paigaldatakse T- hargnemised

DN200/355- DN80/180. Peale hargnemissõlme paigaldatakse harutorustikule

sulgarmatuurid DN80/180 koos ühepolse abiarmatuuriga. Torustik 2xDN80/180 on

projekteeritud kuni Kooli tn 1//3 hooneni.

Peale hargnemist HS5-4 peatorustikule paigaldatakse sulgarmatuurid DN80/180 koos

ühepoolse abiarmatuuriga. Peatorustikust on ette nähtud 4 hargutorustikku Tööstuse tn

10, 19, 21, 23 ja 25 tarbijate liitumiseks. Iga harutorustikule paigaldatakse sulgarmatuurid

koos ühepoolse abiarmatuuriga.

Soojustorustik HS0 Metsa tn 3 ja Metsa tn 4 poole. Olemasolevale peatorustikule

paigaldatakse T-hargnemised DN200/355-DN100/225. Peale hargnemissõlme

paigaldatakse harutorustikule sulgarmatuurid DN100/225 koos ühepoolse abiarmatuuriga.

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 6/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

Torustik 2xDN100/225 on projekteeritud kuni Metsa tn 4 hooneni. Peatorustikule

paigaldatakse T-hargnemised DN100/225-DN65/160, harutorustikule paigaldatakse

sulgarmatuurid DN65/160 koos ühepoolse abiarmatuuriga ja harutorustik siseneb Metsa

tn 4 hoonesse. Järgnevalt peatorustikule paigaldatakse üleminekud DN100/225-

DN65/160 ja sulgarmatuurid DN65/160 koos ühepoolse abiarmatuuriga ning torustik

siseneb Metsa tn 3 hoonesse.

Projektiga on ette nähtud muuta olemasoleva kaugküttevõrgu skeemi: viia

transiittorustikud hoonetest väljapoole ja paigaldada iga tarbija juurde eraldi

ühendustorustik. Kaugküttetorustik on projekteeritud diffusionitõkkega eelisoleeritud

torudest.

Igale harutorustikule paigaldatakse sulgarmatuur. Eelisoleeritud torustikud on

projekteeritud kuni sisendini hoonetesse.

Ehitaja peab arvestama, et hoonesisesed torustikud kuuluvad väljavahetamisele

/ehitamisele kuni soojussõlmedeni. Hoonesisene osa ei kuulu käesoleva projekti mahtu.

Hoonetes paigaldab tööde teostaja liitumispunktis uued kuulkraanid, soojaarvestid ning

peale soojaarvestit seob liitumispunkti hoone soojasõlmega, samuti paigaldab ja

ühendab kauglugemismooduli ning teostab selle elektritoite olemasolevast hoone

elektrivõrgust.

Ühenduskohtade ja sisendite kõrgusmärgid tuleb kontrollida/täpsustada ehituse käigus.

Elektrikaabliliinide ja sidekaabliliinide kõrgusmärgid on näidatud pikiprofiilidel vastavalt

normidele. Ehitamisel tuleb surfida ja täpsustada kaablite tegelikud kõrgusmärgid.

Ekspluatatsioonist välja jääv raudbetoonkünades paiknev soojustorustik, mis asub uue

kaugküttetorustiku ehitustsoonist väljaspool, jääb pinnasesse ja ei kuulu

demonteerimisele. Demonteeritakse vana torustiku lõigud, mille asukohale on

projekteeritud uus torustik eelisoleeritud torudest.

Hoonete keldrites on ette nähtud demonteerida ja utiliseerida vanad soojustorustikud.

Vanade torustike hoonesisendid tihendada veekindlalt.

Peale montaažitöid taastatakse torustikul rikutud isolatsioon. Enne isoleerimist terastorud

puhastada ja katta korrosioonivastase nanovärviga, näiteks Bronya Anticor, tootja

kasutusjuhendile vastavalt. Pealevoolu ja tagasivoolu torud isoleerida kivivilla

isolatsioonikoorikutega paksusega: torule Ǿ139,7 - 100 ja 60 mm; torule Ǿ60,3 - 80 ja

50 mm; torule Ǿ48,3 - 40 ja 40mm; torule Ǿ33,7 - 30 ja 30mm. Isoleeritud torud

kaetakse tsingitud plekiga.

Soojus tarbivatesse hoonetesse siseneb projekteeritud soojustorustiku pealevoolu toru

paremalt poolt ja tagasivoolu toru vasakult poolt. Hoones sees tuleb projekteeritud

pealevoolu ja tagasivoolu toru ühendada vastavalt olemasolevate pealevoolu ja

tagasivoolu torudega.

Kõik lisakulud (nt lisakatla paigaldamine; ajutise torustiku paigaldamine; mingi muu

kallima kütuse kasutamine jms) võrreldes tavapärase soojatootmise- ja/või jaotamisega,

kannab töövõtja.

Sulgarmatuuride teenindamiseks on ette nähtud plastkaevud D560/500 ja D900/630.

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 7/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

Eelisoleeritud toruotsad peavad kanalisse, hoonesse, kambrisse ulatuma/jõudma nii, et

sinna ulatub vähemalt 200 mm tervet ja vigastamata isolatsiooni PE-kesta, et saaks

paigaldada isolatsiooni otsamütsid (i.k. end cap) ja teostada hilisemaid LOS-süsteemi

remonditöid. Eelisoleeritud torude sisendil paigaldatakse kanalisse, hoonesse, kambrisse

spetsiaalsed tihendusrõngad. Eelisoleeritud torud lõpetada isolatsioonikaitsekorkidega.

Pärast torustiku paigaldust betoneeritakse avad kinni või laotakse kinni punasest tellisest

nn „tervekivi“ seinana/müürina. Taastatakse/paigaldatakse hüdroisolatsioon

(rullmaterjal).

Liivalus ja hilisem tagasitäide tuleb nõuetekohaselt tihendada. Liiva hõõrdetegur

baseerub tavalisele proctor-väärtusele, keskmine 97-98% sõidutee all ja 94-95%

haljasalal. Ükski väärtus ei tohi olla alla 94–95%. Vajalik on hoolikas ja ühtlane

tihendamine.

Tähelepanu! Töövõtja on kohustatud toestama kaeviku ja jälgima kõiki ohutusnõudeid.

Vajadusel koostab töövõtja tööde organiseerimise ja tööohutuse projekti. Töövõtja

kohustus on tagada tööohutus, vajalik toestus ja ehitustööde ajal pidevalt jälgida selle

seisukorda. Kahtluste korral, et kaevik või lähedalasuvad hooned on varisemisohtlikud,

peab Töövõtja koheselt kaevetööd katkestama ja kasutusele võtma kõik vajalikud

meetmed inimeste ohutuse tagamiseks ja varisemise ärahoidmiseks.

Soojustorustiku ehitus sidekanalisatsiooni kaitsevööndis. Ristumine

sidekanalisatsiooniga.

Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult Telia Eesti AS-i volitatud

esindaja kirjaliku tööloa alusel. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on KEELATUD

lähemal kui 2m sideliini trassist. Ristumisel siderajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta

karbikuga/toestada - torud üles riputada ja kaitsta laudkastiga. Lahtikaevatud siderajatised

tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste vältimiseks. Tegevuse korraldamisel liinirajatiste

kaitsevööndis juhinduda Elektroonilise Side seaduse §116-119 nõuetest. Enne looduses

kaevamist määrata kindlaks ol.olevate siderajatiste asukoht, laius ja sügavus.

Kaitsetsoonis mehhanismidega pinnase koorimine, töötamine löökmehhanismidega,

töötamine raske tehnikaga sidetorustike peal ja nendest ülesõit on keelatud. Tagada

normatiivsed vahekaugused siderajatiste ja soojustorustiku vahel.

Soojustorustiku ristumine elektrikaablitega.

Soojustrassi kaeviku kaevamiseks tuleb olemasolevad elektrikaablid, millised ristuvad

soojustrassiga, kaitsta karbikutega ja toestada. Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata

surfimise teel. Kaitsmata kaablitele tuleb paigaldada poolitatavad torud PT750N

D160mm. Elektrikaablitega ristumisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest:

0,2m püstsuunas.

Soojustorustiku ristumine VK-võrguga.

Enne kaevetööde alustamist VK-võrkude kaitsevööndis kutsuda kohale võrguvaldaja

esindaja. Ehituse käigus tagada vee- ja kanalisatsioonitorustike ja kaevude säilitamine.

Ristumisel VK-torustikega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.

5. PROJEKTIKLASS. SOOJUSLIKE PIKENEMISTE / LÜHENEMISTE

KOMPENSEERIMINE.

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 8/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

Lähtudes standardist EVS-EN 13941 „Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine

ja paigaldamine“ kuulub projekteeritud soojustorustik projektiklassi A.

Kaugküttetorustik on projekteeritud arvestades sellega, et telgpinged ei ületaks

lubatavaid (190 N/mm²) või ei ületaks neid oluliselt. Torustiku paigaldussügavus on

valitud selliselt, et on tagatud vertikaalne stabiilsus. Arvutuste alusel on valitud

paisumistsoonidesse paisumispadjad. Soojustorustiku pikenemise arvutused on lisatud.

6. NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS.

6.1. Üldist

Soojustorustikud tuleb ehitada järgides:

• Kõiki Eesti Vabariigis ehitamisele kehtestatud nõudeid;

• Kõiki projektis toodud tingimusi ja kooskõlastusi;

• Seadmete ja materjalide valmistajate poolt väljatöötatud nõudeid paigaldamisele.

• EVS-EN 13941 nõudeid.

6.2. Materjalide ladustamine.

Ladustamise koht tuleb kooskõlastada territooriumi valdajatega. Seadmed ja materjalid

tuleb hoolikalt ladustada, et vältida nende kahjustumist. Torude mahalaadimisel tuleb

kasutada vastava tõstevõimega kraanat ja tõstevahendeid. Laadimistöödel tuleb kasutada

ainult kvalifitseeritud tööjõudu ja täita tööohutuse eeskirju. Torud tuleb ladustada tasasele

pinnasele valmistajatehase poolt määratud tingimuste järgi. Jälgida tuleb aluspuude

paiknemissammu ja nende laiust, et torude PE-kest ja PUR-isolatsioon ei oleks üleliigsete

koormuste all. Torusid ei tohi laduda kõrgemasse kui 2 m kõrgusesse virna. Alumiste

torude otsad peavad toru mõlemast otsast jääma maapinnast 0,2 m kõrgemale.

Jätkupakendid tuleb ladustada/hoida vertikaalasendis nii, et nad toetuksid ühele otsale ja

oleksid kaitstud otsese päikese eest. PUR-vahu valmistamiseks vajalikke kemikaale tuleb

hoida valmistajatehase poolt määratud temperatuuril (tavaliselt toatemperatuuril).

Seadmete ja materjalide saabumisel tööpaigale kontrollitakse visuaalselt nende

väljanägemist, võimalikke puudusi ja transpordikahjustusi. Avastatud puuduste teatamise

eest vastutab materjalide vastuvõtja. Reklamatsioonid esitatakse seadmete ja materjalide

kohale toimetajale ning tarnijale.

6.3. Kaevetööd.

Kaevetöödel jälgida kehtivate seaduste, määruste ja eeskirjade nõudeid, ohutusnõudeid

(kaevikute toestamine jm), teiste kommunikatsioonide valdajate poolt seatud piiranguid,

maaomanike ja territooriumivaldajate nõudeid ning haljastuse ja teede-tänavatega seotud

nõudeid. Kaevetrassi otstesse ning kaevetrassi ja põhitänavate ristumise kohta

paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid. Kaevetööde ala ja sellega külgnev maa-ala

ümbritsetakse ohutuspiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega (pimedal ajal

peab lahtine kaevik olema valgustatud). Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse see

viisil, mis tagab aia püsivuse. Kaevetööde ajal peavad olema jalakäijatele ja transpordile

tagatud (sh tuletõrje ja kiirabi) ohutud juurdepääsud elukohtadele ja kinnistutele.

Ehitustööde käigus liigseks osutunud pinnas vedada ladustamiskohta. Kasutuskõlblik

kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.

NB! Ehitustööde käigus liigseks osutuv pinnas tuleb koheselt vedada

ladustamiskohtadesse. Demonteeritavad r/b detailid tuleb koheselt utiliseerida vastavalt

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 9/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

kehtivale korrale. Lubamatu on nende jätmine ehitustsooni, kus nad on ohuks inimestele

ja ümbritsevale.

Puude kaitsmine ehitustööde ajal.

Kaevetööde tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva

pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal,

rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku

kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.

Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö

tehakse käsitsi.

Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind

viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Vältida suurte mehhanismide kasutamist

säilitatavate puude kõrval kaevamisel. Kui puude alumised oksad segavad kaevetöid,

kooskõlastatakse nende kärpimine linnaosa valitsusega ning tellitakse töö

haljastusettevõttelt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba. Puude raie- ja

hoolduslõikuse luba tuleb taotleda Saue Vallavalitsus ning hoolduslõikus tuleb tellida

arboristilt.

Enamike puude juured jäävad 1-1,2 m sügavusele. Enamik aktiivselt funktsioneerivaist ja

taimi veega varustatavatest peenjuurtest paikneb ülemises 30-sentimeetrise tüsedusega

mullakihis, kus on soodsad õhustamistingimused.

Juuri on keelatud lõhkuda kopaga rebides (puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri

kokku). Puu ümbruses asuvat pinnast ei tohi tõsta ehk juurekaelasid ei tohi matta

ehitustööde ajal, võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga.

NB! Torustiku rajamisel olemasolevate puude juurekaitsealadel kasutada käsitsi kaevet ja

AirSpade meetodit, millega on võimalik vähendada torustike paigaldamisel

olemasolevate puude juurte kahjustamist.

NB! Torustiku rajamisel olemasolevate puude juurekaitsealadel kaevata minimaalselt

vajaliku laiusega kaevik. Puu poolsesse külge ette näha tugisein, juhul kui see aitab ette

näha kitsamat kaevikut ja vähendada kaeve ala. Tagada välja puhastatud juurte katmine ja

kastmine.

Üle 25 mm läbimõõduga juuri mitte läbi raiuda. Üle 25 mm läbimõõduga juurte

läbilõikamine kooskõlastada Saue Vallavalitsus. Peenemad juured lõigatakse läbi sirge,

terava lõikevahendiga.

Puujuurte kuivamise vältimiseks kastetakse lahtises süvendis paljandunud puujuuri ning

kaetakse seejärel savika mulla ja geotekstiiliga (aurumise vältimiseks). Hilisem kastmine

vähemalt 1x nädalas põhjalikult. Ehitajatele tuleb põhjalikult selgitada puude kaitsmise

vajadust, võimalusel see ka lepingusse sisse kirjutada. Soovitav on fotodel jäädvustada

puu olukord ehituse etappides.

Kaevetöö lõpetamine.

Kaevetöö lõpetatakse pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist

ning kaevekoha heakorrastamist. Kaevetöö lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle

haldajale. Kaevetöö lõpetamine ja üleandmine fikseeritakse haldaja poolt kaevetööloal.

6.4. Torustiku montaaž.

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 10/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

Torud võib paigaldada kaevikusse paigaldamise kergendamiseks aluspuude või

liivakuhjade peale (NB! Enne torude katmist liivaga aluspuud/liiv kõrvaldatakse.).

Torude lõikamine teostatakse nii, et isoleerimata terastoru otsa pikkus on vähemalt 150

mm. Kõik liitekohad peavad olema puhtad liivast ja muust mustusest. Jälgida, et torude

paigaldamisel oleks piisavalt ruumi töö (keevitamine, isoleerimine jm) teostamiseks.

Soojustrassi terastorud ühendatakse keevituse abil. Keevitusprotsess 111 –

elektrikaarkeevitus elektroodiga. Keevisliited peavad vastama keevitustööde kvaliteedi

standardil ISO 5817 keevitusklassile C. NB! Keevisõmbluse puhastamisel

keevitusšlakist jälgida, et mingil viisil ei kahjustataks töötoru seina – seinapaksuse

vähenemine on lubamatu!

Väiksemaid suunamuutusi võib teha torustiku liitekohtades, kuid need ei tohi ületada 3°

ühenduse kohta. Enne jätkukohade isoleerimist tuleb teostada torustiku ülevaatus,

keevisliidete läbivalgustus, torustiku puhastamine ja pesu ning surveproov.

Läbivalgustuse maht on minimaalselt 5 % ja N.R.Energy jätab endale õiguse teha

keevisõmblustele täiendavat kontrolli.

Kui keevisliidete läbivalgustuse tulemusena selguvad defektid, siis tuleb need vastavalt

NDT-labori juhistele parandada ja täiendavalt kontrollida. Mittevastavuste

keevisõmbluste on otstarbekas kontrolli mahtu suurendada. Mahu suurendamine võib

toimuda standardis EVS-EN 13941 määratud viisil. Kõik objektil tehtavad

torukeevitustööd tuleb fikseerida nn teostusjooniste hulka kuuluval keevisõmbluste

skeemil, mis määrab kus keevisõmblus paikneb ja protokollida keevitustööde päevikusse,

mis määrab kes ja millal selle keevisõmbluse tegi ning kes ja millisel viisil keevisõmblust

kontrollis. Montaaži ajal tuleb hoida puhtust. NB! Nii ladustatud kui ka juba paigaldatud

torude ja muu torumaterjali vabad otsad peavad olema hoolikalt suletud. Tööpäeva

lõppedes paigaldatakse torustiku otstesse piisava tugevusega plekist paari keevispunktiga

kinnitatud kaitsed/otsad, mis peavad välistama kõrvaliste esemete sattumise torusse.

Torustiku survepesu teostatakse vee-õhu seguga rõhul 0,8 MPa. Torustikku katsetatakse

ülerõhule ( surveproov) veega P=1,6 MPa N.R.Energy poolt määratud tingimustel. Surve

hoida antud rõhul mitte vähem kui 15 minutit. Pärast seda alandada rõhku torustikus

arvutusliku töörõhuni ja kontrollida soojustorustikku kogu pikkuses. Torustiku

puhastamine ja pesu ning survekatsetused tuleb protokollida.

6.5. Isolatsioon ja jätkude hermetiseerimine. Signaaltraatide ühendamine.

Eelisoleeritud soojustorustike isoleerimisel kasutatakse nn 2-kordse vettpidava kihiga

PUR-koorikisolatsiooniga jätkupakendid. Jätkupakendite paigaldamisel peab olema

tagatud EVS.EN 489 nõuete täitmine. Jätkude isoleerijad peavad olema atesteeritud

vastavate tööde tegemiseks. Jätkupakendite paigaldamisel jälgida valmistajatehase

paigaldusjuhendeid (pinnad tuleb puhastada, aktiveerida jne). Ühenduskohtade

isoleerimisel kasutatavad isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele

normidele ja määrustele. Signaaltraatide ühendused tuleb teha vastavalt projektis

määratule: LOS kontuuri elektriline takistus ei tohiks ületada 1,2- 1,5 Ω 100m juhtme

kohta.Ühendatava üksikosa isolatsiooni takistus ei tohiks soovitavalt olla väiksem kui

10MΩ (soovitatav mõõtmispinge 250V). Vajadusel tuleb torudetailide isolatsiooni

kuivatada.Signaaltraatide ühendustööd tuleb protokollida selliselt, et oleks määratud

jätkupakendi paiknemine ja see, kes ja millal jätkutöö teostas.

6.6. Kaeviku täitmine.

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 11/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

Kaeviku põhi tasandatakse vähemalt 150 mm paksuse ilma kivideta ehitusliivaga, mis

peab vastama valmistajatehase nõuetele (sõelumiskõver) ja mis tuleb nõuetekohaselt

tihendada. Pärast torude paigaldamist tuleb eemaldada kõik montaažil kasutatud toed

(rullikud, aluspuud jm) ja tagasitäide ehitusliivaga peab tagama kõikide tühimike

täitmise/täitumise. Torustikku ümbritsevas liivapadjas ei tohi olla teravaservalist

materjali. Mõlema toru kohale mitte lähemale kui 200 mm kõrgusele tuleb paigaldada

vastav märkelint (i.k. warning tape). Pärast seda võib kaeviku ülejäänud osa täita

ehitusliivaga sõiduteealal ja kivideta ning kõrvaliste esemeteta täitepinnasega haljasalal.

Liivas ja täitematerjalis ei tohi olla lund ja jääkamakaid! NB! Jälgida katete taastamise

projektiosa lahendusi ja tagasitäidet puudutavaid nõudeid. Tihendamistöödel kasutatavate

masinate rõhk pinnasele ei tohi ületada 100 kPa torudele lähemal kui 500 mm. Pinnase

tihendamisel tuleb saavutada torusid ümbritsevas tsoonis tihedus on 1800 kg/m3.

6.7. Taastamistööd.

Tööde alguses tuleb fikseerida nn esialgne olukord.

Töövõtja poolt tagatakse kaeveala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt projekti

dokumentatsioonile, seal olevatele kooskõlastustele ja kehtivatele heakorra eeskirjale.

NB! Tööde käigus rikutud teed ja haljasalad (ka ümbritsevad ja otseselt töötsooni

mittejäävad teed ja haljasalad) tuleb täielikult taastada, kui leiab kinnitust, et need rikuti

tööde käigus!

6.8. Kaevud. Kaevude ümbruse täitmine.

Kaevud peavad vastama EVSEN 13598-2:2009 nõudele, kaevuluugid peavad vastama

EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude

kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus,

kvaliteedikontroll” nõuetele. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi,

tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke. Kiviparketi

korral kasutada mitteujuvaid luuke. Poltkinnitustega luukide kasutamine ei ole lubatud.

Kaevu ümbruse täide tehakse vähemalt 0,3 m laiuselt mittekülmakerkelisest pinnasest.

Tera mõõtmed on samad, kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Kui täitepinnas on

siiski külmakerkeline, peab elementidest koosneva kaevu ümber mähkima vähemalt kaks

kihti hõõrdejõudu vähendavat ehituskilet, mis katab põhjaosa ülemise poole, tõusutoru

ning teleskooptihendi. Nii nihutab võimalik pinnase külmumine pealmist kile kihti ja ei

kergita tõusutoru või teleskooptihendit oma kohalt ära. Täide pannakse labidaga kaevu

ümber ning tihendatakse ca 20 cm kihtide kaupa. Pidevalt tuleb jälgida kaevu

vertikaalsust.

7. TÖÖDE JÄRJEKORD.

7.1. Ettevalmistavad tööd; läbirääkimiste pidamine; tööde ajagraafiku koostamine;

soojusvarustuste katkestuste graafiku koostamine ja kooskõlastamine.

7.2. Ehitustsooni tähistamine. Kasvupinna koorimine, sõelumine ja ladustamine

taaskäitluseks. (Kasvupinnas, muu kaevis ja kivid ladustatakse vastavalt Linnavalitsuse

heakorraeeskirjale ja ettekirjutusele.)

7.3. Kaeviku tegemine.

7.4. Torustikule nõuetekohasest ehitusliivast aluse tegemine.

7.5. Torustiku montaaž; keevisliidete kontroll (ISO 5817 klass C)

7.6. Torustiku survestamine (16 bar) ja läbipesu (õhu ja vee segu ülerõhul 8 bar).

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 12/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

7.7. LOS kontrolltraatide ühendamine ja jätkupakendite paigaldamine.

7.8. Paisumisvarupatjade paigaldamine; kaevude jm paigaldus, avade sulgemine;

tihendite paigaldus jm

7.9. Soojustorustiku teostusmõõdistamine (geodeetilised tööd)

7.10. Kaevise täitmine ja tihendamine vastavalt projektis toodud ristlõigetele.

(NB! Teedealuses osas jälgida vastavaid nõudeid.)

7.11. Kaevise täitmise järel taastatakse nõuetekohane asfaltkate ja haljastus.

Valminud ja nõuetekohased kaetud tööd tuleb omanikujärelvalvele õigeaegselt

kontrollimise esitada ja nõuetekohaselt dokumenteerida (EhS).

8. MUUD NÕUDED JA EESKIRJAD.

Töövõtja kohustub jälgima ja täitma:

8.1. projekti kooskõlastustes toodud nõudeid

8.2. Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ja seonduvaid määrusi.

8.3. Kaevetööde eeskirja ja seonduvaid määrusi.

8.4. Jäätmehoolduseeskirja ja seonduvaid määrusi.

8.5 Heakorraeeskiri ja seonduvaid määrusi.

NB! Töövõtja on ehitus- ja lammutustöödest tekkivate jäätmete valdajaks ja teostab oma

kulul kõik sellest tulenevad kohustused ja vastutab jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide

täitmise eest.

9. JÄÄTMEKAVA.

Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liigiti tekkekohas. Ehitustööde käigus liigseks

osutuv pinnas tuleb koheselt üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele

taaskasutamiseks, nt ATI Grupp OÜ-le, Ragn-Sells AS-le või Prügiekspert OÜ-le. Juhul

kui ehitaja soovib taaskasutada väljakaevatud pinnas teistel ehitusobjektidel, siis tuleb

eelnevalt kooskõlastada tegevus riigi Keskkonnaametiga ja saada registreerimistõend.

Registreerimistõendi koopia tuleb esitada peale ehitustööd Saue Vallavalitsus koos

vormistatud jäätmeõiendiga.

Demonteeritavad r/b detailid ja muud suure gabariidilised ehitus- ja lammutusjäätmed

tuleb koheselt üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks sh veoks.

Ohtlikud ehitusmaterjalid kogutakse ehitusobjektil olevasse kinnisesse lukustatavasse

konteinerisse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole

lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon-

ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja

materjalide taaskasutamiseks. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest

vastutab ehitaja ehk peatöövõtja.

Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui

jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada Saue Vallavalitsusega.

Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või

teatud juhul registreeritud riigi Keskkonnaametis.

Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Mahukad

ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei

anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 13/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Pakendijäätmed tagastatakse

pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse

raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete

taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeloa omavale

jäätmekäitlejale.

Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi

nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse

algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

Kui tekkib kahtlus, et pinnas või olla saastunud õliga või teiste ohtlike jäätmetega,

võetakse juhiste saamiseks ühendust Saue Vallavalitsusega.

Peale ehitustööde lõpetamist, ehitise kasutusloa taotlemisel vormistatakse jäätmeõiend ja

kinnitatakse Saue Vallavalitsusega. Selle jaoks kogutakse kokku kõik ehitustööde ajal

jäätmete üleandmis-vastuvõtu aktid.

10. KATENDITE TAASTAMISE EHITUSTÖÖD.

10.1 Asendiplaan ja liikluskorraldus

Sõidutee ülekattekihina on projekteeritud püsikate asfaltbetoonist. Liikluskorraldus

projektiga käsitletaval teel jääb endiseks ja käesoleva projekti raames ei käsitleta.

10.2 Vertikaalplaneerimine

Projekteerimisel alal on tasane reljeef. Tööde teostamise käigus lähtuda olemasolevate

katete kõrgusarvudest. Vertikaallahendus tuleb kõrguslikult kokku viia olemasoleva

olukorraga kõrgustega. Valdavalt voolab sajuvesi teelt piki- ja põikkalletega

restkaevudesse või haljasalale ja imbub maa sisse.

10.3 Katend

Projektiga on ette nähtud kasutada järgmisi katendite tüüpe:

1) Sõidutee asfaltkate

Asfaltbetoon AC 16 surf (100% tardkivi) 6 cm

Asfaltbetoon AC 20 base 6 cm

Killustikalus, põhifraktsioon 16/32 ja 32/63

(kiilekillustik 8/16 – kulu 25 kg/m²), E≥170 MPa 30 cm

Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp 30 cm

2) Kõnnitee asfaltkate

Asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm

Killustikalus, fraktsioon 4/32, E≥140 MPa 20 cm

Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp 20 cm

3) Killustikkate

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 14/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

Paekillustik, segu nr.6 E>170 MPa 25 cm

Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp 20 cm

4) Betoonkate

Tsementbetoon C25/30 KK4, XF4 20 cm

Killustikalus, 16/32 (kiilekillustik 4/16), E>140 MPa 20 cm

Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp 20 cm

5) Kõnnitee betoonkivide kate

Betoonkivi 6 cm

Paigaldusliiv 3 cm

Killustikalus, segu nr. 2, E≥140 MPa 20 cm

Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf≥2.0 m/ööp 20 cm

6) Kruuskate

Purustatud kruus, segu nr.6 E>170 MPa 25 cm

Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp 20 cm

7) Kõnnitee betoonkivide kate

Betoonkivi 8 cm

Paigaldusliiv 3 cm

Killustikalus, segu nr. 2, E≥170 MPa 25 cm

Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf≥2.0 m/ööp 20 cm

8) Betoonplaat kate

Betoonplaat 6 cm

Paigaldusliiv 3 cm

Killustikalus, segu nr. 2, E≥140 MPa 20 cm

Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf≥2.0 m/ööp 20 cm

Katte konstruktsiooni ulatused on tähistatud joonisel TL01 aga võivad täpsustuda

kaevetööde käigus.

10.4 Äärekivid

Projektis on kasutatud järgmisi äärekive:

Äärekivi 15x29x80(100), kõrgus kattelt:

0 ja 10 cm – üldjuhul sõidutee ja parkla servas.

Äärekivi 8x20x80(100), kõrgus kattelt 0 cm.

Äärekividega lõikude algustes ja lõppudes viia äärekivid kahe kivi ulatuses projekteeritud

kõrguselt 0 cm kõrgusele. Üleminekud madaldatud äärekivile teostada kahe kivi ulatuses.

Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla

ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga.

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 15/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

10.5 Konstruktsioonid

10.5.1 Materjalidele esitatavad nõuded

1) Sõidutee katend

Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 3000 ≤ AKÖL < 6000 (EVS 901-3:2021)

Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 3000 ≤ AKÖL < 6000 (EVS 901-3:2021)

Killustik, AKÖL 20 3000-6000 (KKEJ)

2) Kõnnitee asfaltbetoonkatend

Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 Jalgratta-, jalg- ja kõnniteed ning õuealad (45%

tardkivikillustikuga) (EVS 901-3:2021)

Killustik AKÖL 20 < 500 (KKEJ)

• KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.

• Killustikalused ehitada vastavalt KKEJ. Ei ole lubatud kasutada sidumata segusid

ja ridakillustikku.

• Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2021

toodud vastava segulehe tingimusi.

• Vuukide töötlemine teostada vastavalt AKEJ.

• AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis.

10.5.2 Killustikalus

Sõidutee lubjakivikillustikust kiht ehitada fraktsioneeritud killustikust 32/63 ning

kiilumiseks kasutada killustikku fr 16/32 mm, kulunormiga 25 kg/m² ja fr 4/16 mm,

kulunormiga 15 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama tabel 2 nõuetele.

Tabel 2. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel

ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust

Täitematerjali omadus Sõidutee

killustikalus

Kõnnitee

killustikalus

Terastikuline kategooria GC80/20 OC85

Purustatud pindade osakaalu kategooria C90/3 C50/30

Los Angeles’e (LA) meetodil määratud

purunemiskindluse klass

LA30 LA35

Külmakindluse kategooria F2 F4

Külmakindlus NaCl lahuses – –

Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI20 FI35

Peenosiste maksimaalse sisalduse kategooria f2 f4

Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad

hälbed projektist on järgmised:

1) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga

liitumisel ±20 mm;

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 16/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+10 cm;

3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0.5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0.3%;

4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse

servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%,

üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm;

5) suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise

koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud

killustike kasutamisel 20 mm;

6) tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7%

osiseid, mis on väiksemad kui 0.063 mm.

Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal

LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike

kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1.0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul

tihendatud aluse pinnal peab olema sõiduteel ≥170 MPa ja kõnniteel ≥140 MPa.

10.5.3 Asfaltkate

Asfaldi omadused peavad vastama tabel 3 ja 4 nõuetele.

Tabel 3. AC surf segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded

Segu omadus Sõidutee

AC 16 surf

Kõnnitee

AC 8 surf

Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Gc 85/20

Kulumiskindlus Nordic katsel kategooria –

Los Angeles’e (LA) meetodil määratud

purunemiskindluse klass

LA25 LA35

Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI20 FI25

Bituumensideaine B70/100 B70/100

Purustatud pindade osakaalu kategooria C100/0 C50/30

Peenosiste maksimaalse sisalduse kategooria f2 f2

Külmakindluse maksimaalväärtuse kategooria F2

Tabel 4. AC base segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded

Segu omadus Sõidutee

AC 20 base

Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15

Kulumiskindlus Nordic katsel kategooria –

Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA30

Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria –

Bituumensideaine B70/100

Purustatud pindade osakaalu kategooria C501/0

Peenosiste maksimaalse sisalduse kategooria f4

Külmakindluse maksimaalväärtuse kategooria F2

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 17/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

Suurimad lubatud hälbed igale paigaldatud asfaltbetoonsegu kihile määratuna 25 meetrise

sammuga piki teed on:

1) põikkalle kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% võrra ja ühepoolse põikkaldega teel

±0,3% võrra;

2) tee telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või

konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;

3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda projektist –0/+15 cm, kusjuures kahe

järjestikuse mõõtmise vahe ei või olla üle 5 cm.

10.6 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest

tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse

sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras.

Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi

kahjustada ümbritsevat keskkonda. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed,

tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja nõudeid

ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab

töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks

kõrvale juhtimise vallid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja

hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud

viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks.

Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et

insener teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt

ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud

heastavad meetmed. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse

nõudeid ja ka vastavalt omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed

käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase

ladustamiskohad kooskõlastatakse omavalitsusega.

Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil. Mitte kasutatav pinnas viia lähemal

asuvasse jäätmekäitlusse. Tööde lõpetamisel vormistada omavalitsuses

jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav jäätmeõiend.

Pärast tööde lõpetamist tuleb tööpiirkond puhastada ehitusprahist, materjalidest,

väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.

10.7 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks

Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja Teetööde tehniliste

kirjelduste 18.02.2019 versioonist (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019.a käskkiri nr 1-

2/19/096). Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates

asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma ehitushanke

pakkumisdokumentides.

Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda

viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 18/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes

kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud

Maanteeameti poolt kehtestatud nõuetega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama

Tee ehitamise kvaliteedi nõuetele, Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele

normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku

Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide

tööoperatsioonidega, materjalidega, ajutiste töödega ja muude kulutustega, mis on

kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja

kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde

tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis.

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi

Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli

ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377.

Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab

ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva

enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja

ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.

Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks

vajalike kaitsevahenditega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad

omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest

projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja

paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist

projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu

konkreetse teostamise otsuse.

10.8 Ettevalmistustööd

10.8.1 Ülevaade ettevalmistustöödest

Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu

osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja

kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks

vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või

kooskõlastada täiendavalt Tellija ja maaomanikega enne ehitustööde algust.

Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt

jäätmekäitlusseadusele.

10.8.2 Geodeetilised tööd

Hõlmab teede ja platside ehituse mahamärkimisega seotud töid. Aluse ja katte ehitusele

eelnevalt tuleb kihi servad tikutada, määrates ära kihi kõrgused olenevalt

paigaldusmasinate vajadustest. Paigaldada ajutised reeperid.

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 19/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

10.9 Ehitustööd

10.9.1 Mullatööd

Kaevikud

Projekteeritavad torud rajada lahtisel meetodil. Kaevikute mõõtmed peavad tagama

torude ja tarvikute sobiva paigalduse. Torude aluskihi paksus 15 cm (liiv, Kt=0.98). Selle

alla jääva ol. oleva pinnase Kt=0.95. Torude algtäite paigaldamisel ja tihendamisel

jälgida, et paigaldatud torud ei nihkuks paigast. Kaevikute lõputäide teha liivaga ja

tihendada 98% loodusliku tiheduseni. Taastamistööde käigus tuleb silmas pidada, et enne

katete taastamist oleks tehtud kõik teadaolevad ja etteennustatavad tööd katendi all.

Töövõtjal ei ole lubatud kasutada ülemäärase raskusega, aluspinda kahjustavaid

ehitusmasinaid.

Täidendi ehitus

Täidendi põhjale anda projektijärgne kalle, tasandada ja tihendada, tihendustegur 0.98.

Täidend tuleb ehitada keskliivast (Kt=0.98) ja paigaldada järjestikuliste kihtidena

ristlõike täies ulatuses ja sellises pikkuses, mis sobib mahapanemise ja tihendamise

töömeetoditega. Kihi paksus peab vastama tihendamismasina võimsusele, kuid ei tohi

olla õhem, kui 25 cm.

Materjali niiskus peab olema lähedane tihendamiseks sobivale optimaalsele niiskusele.

Kui materjal on liiga kuiv, tuleb lisada vajalikus koguses vett, mis segatakse ühtlaselt

pinnasesse. Kui materjal on liiga märg, tuleb seda õhutada, kuni saavutatakse rahuldav

niiskus. Iga laotatud kiht tuleb tapprulli, pneumorulli ning vibrorulli ja/või muud tüüpi

Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud tihendamismasinaga hoolikalt tihendada.

Tihendamine algab täidendi madalamalt äärtelt ja suundub edasi kõrgema ääre poole,

kusjuures rull peab eelmisest jäljest vähemalt poole rulli laiuse võrra üle ulatuma. Kogu

ala tuleb rullida piisav arv kordi, tagamaks nõutava tihendusteguri.

Kihtide põikkalle peab vastama sõidutee projekteeritud põikkaldele

Täidendi pealispinnale anda projekteeritud põikkalle ja tasandada nõutava tasasuseni.

Pilu 5 m lati all pikisuunas võib olla maksimaalselt 30 mm. Kõrgus ei tohi erineda üle 30

mm. Enne täidendi ehitust peavad maa-alused trassid olema paigaldatud. Täidendi ehitus

kuulub torutööde mahtu.

Dreenkihi ehitus

Dreenkiht ehitada punktile 3.4 vastavast materjalist. Dreenkiht ehitada eelnevas punktis

kirjeldatud viisil.

Dreenkihi põhja kalle peab olema vähemalt 4%.

Dreenkiht tihendada (tihendustegur 0.98/1.0). Tihendamise ajal peab dreenkihi materjali

niiskus olema optimaalsele lähedane (vajadusel kuivatada või kasta).

Dreenkihi paksus ei tohi erineda nõutavast rohkem kui -10%.

Geomeetrilised parameetrid peavad vastama ettenähtule, lubatud on järgmised

kõrvalekalded: plaanis +10cm ja profiilis +3cm.

10.9.2 Aluse ehitus

Killustikaluse ehitus

Killustikalus ehitada kiilumismeetodil. Kõigepealt laotada alumine kiht (fraktsioon

32/63) ja teostada esialgne tihendamine, laotada ülemine kiht (fraktsioon 16/32) ja

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE

SELETUSKIRI.

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

OÜ DEM Projekt 20/20

Töö number: 627222

Staadium: Tööprojekt

Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond

tihendada. Järgneb kiilekillustiku fraktsioon (fraktsioon 4/16) laotamine koos iga

tihendamisega. Kinnikiilumise hõlbustamiseks tuleb rullimisel killustikku veega kasta

(ligikaudu 15…20 l/m² põhifraktsioonil ja 10…12 l/m² kinnikiilumisel). Kihi paksus ei

tohi erineda üle 10%. Pilu 5m lati all ei tohi olla üle 8 mm, 5% mõõtmistulemustest võib

pilu olla 15 mm. Põikkalle võib erineda projekteeritust 0,5%. Pinna kõrgus võib erineda

20 mm. Aluse tihendamise kvaliteeti kontrollida 10-13 t rulli kontrollkäikudega.

Seejuures ei tohi alusele jääda jälge, valtsi ees ei tohi tekkida lainet.

10.9.3 Katendiehitus

Sõidutee asfaltkatte ehitusel lähtuda Asfaldist katendikihtide ehitamise juhises nõuetest.

Asfaltbetoonsegu paigaldatakse nõuetekohaselt ehitatud ning omanikujärelevalve poolt

vastu võetud alusele. Katte pealmisi kihte võib laotada õhutemperatuuril üle +5 ºC ja

aluskihte üle 0 ºC. Asfaltbetoonsegu laotamisel temperatuuridel 0 kuni +5 ºC peab

kasutama segu töödeldavust parandavaid (paigaldustemperatuuri alandavaid) lisandeid.

Katte peab paigaldama kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud.

Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada siis, kui alus on kuiv.

Kattekihtide omavahelise nakke parandamiseks peab vanu ja liikluse all olnud

asfaltbetoon- ja mustkatte kihte kruntima bituumeni või kiirestilaguneva

bituumenemulsiooniga. Bituumeni ja bituumenemulsiooni omadused on kirjeldatud

standardis EVS 901-2. Emulsiooni vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud.

Krundi kulunorm arvestatuna bituumenile on 0,10 kuni 0,20 l/m². Kruntimist vajavad

külmad, st varem paigaldatud asfaltbetoonsegu vuugid, mille kruntimiseks kasutatakse

alumistes kihtides sama krunti, mida alumiste kihtide kruntimiseks. Pikivuuk ei või

asetseda põhilise liiklusvoo sõidujäljes. Tihendamisel peab iga katte kiht saavutama

nõutava tiheduse ja tasasuse. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi, pragusid ega

bituumeniga küllastunud kohti. Liiklust võib kattele lubada, kui AC segust katte

temperatuur on langenud alla +40 ºC.

Koostas: I. Demidova

PLAAN 1:1000

11166 Turba-Lehetu tee L3, Turba alevik, Saue vald, Harju maakond ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN

TUNNUS: 51801:001:0653

Koormatava kinnisasja piir Katastriüksuse piir Projekteeritav kaugküttetorustik Kasutusõiguse ala

IKÕ ala nr plaanil

Kinnistu registriosa nr

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee suhtes IKÕ ala pindala ruutmeetrites, m²

32490501 51801:001:0653; 11166 Turba-Lehetu tee L3; Transpordimaa 100%

Ristumine km 0,40 35,8

Torustiku pikkus IKÕ alas, m

13,3

32490502 51801:001:0653; 11166 Turba-Lehetu tee L3; Transpordimaa 100%

Ristumine km 0,66 37,1 13,7

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Richard Havi

DEM Projekt OÜ

[email protected]

Juhkentali 52-1

10113, Tallinn, Harju maakond

Teie 28.08.2023

Meie 22.09.2023 nr 7.1-2/23/18612-2

Turba aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimise

projekti kooskõlastamine riigitee nr 11166 maaüksuse

piires ja tee kaitsevööndis

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Turba aleviku

kaugküttevõrgu rekonstrueerimise tehnovõrgu projekti.

Tehnovõrgu projektiga on kavandatud kaugkütterajatiste rajamine riigitee nr 11166 Turba – Lehetu

km 0,40 ja km 0,53-0,66 maaüksusel ja kaitsevööndis. Ristumised riigiteega km 0,40 ja km 0,66

teostatakse kinnisel meetodil, 1250 N kaitsehülsis ning min 2,2 m sügavusel. Riigitee km 0,38-

0,40 likvideeritakse olemasolev tehnovõrk (jääb pinnasesse).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame OÜ DEM Projekt töö nr 627222

„Turba aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimine“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse

objektiks on ainult projektis sisalduvad kaugkütterajatised ja muudele projekti asendiplaanil

toodud ehitistele see ei laiene.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele

kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Transpordiametile aadressil

([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee –

Maanteed, veeteed, õhuruum – Juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus

teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa

väljastamiseks.

2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

2.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-

kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Vastav taotlus

palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada

kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

2 (2)

3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee

mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks

teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja

tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee

piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule

kasutusloa andmist.

7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

8. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Seletuskiri

Asendiplaan ristmevälja joonistega

Katete taastamise plaan

IKÕ ala plaan

Triinu Mänd

58303908, [email protected]