Teenistuse korraldamine

Seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu kohta esitatud arvamuste osas

Sillamäe Linnavolikogu 30. märtsi 2021. a otsusega nr 150 „Sillamäe linna üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning riigihanke korraldamiseks loa

andmine“ algatati Sillamäe linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

avalik väljapanek toimus 22. aprillist kuni 22. maini 2024. a Sillamäe Linnavalitsuse hoones

(Kesk 27) ning Sillamäe Raamatukogu hoones (Viru pst 26) ja Sillamäe linna veebilehel.

Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. Üldplaneering ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu esitati kooskõlastamiseks „Planeerimisseaduse“

(PlanS) § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitati § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja

asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu kohta arvamust.

PlanS § 82 lg 8 järgi üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu

koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu

toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

PlanS § 83 lg 1 järgi korraldatakse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 päeva jooksul pärast avaliku

väljapaneku lõppemist.

Sillamäe Linnavolikogu 31. märtsi 2024. a istungil protokolli kantud otsusega anti

linnavalitsusele ülesanne korraldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, tutvustada avalikul arutelul

linnavalitsuse seisukohti väljapaneku kestel esitatud kirjalike arvamuste kohta ja

üldplaneeringu koostamisel valitud lahenduste põhjendusi ning vastata muudele

üldplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele

küsimustele.

Lähtudes eeltoodust ning Sillamäe linna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist ja

„Planeerimisseaduse“ § 82 lõike 8, § 83 lõigete 1, 2 ja 3 alusel

SILLAMÄE LINNAVALITSUS

K O R R A L D U S

Sillamäe 31. mai 2024. a nr 363

linnavalitsus annab k o r r a l d u s e :

1. Võtta seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu kohta esitatud arvamuste osas (lisatud).

2. Korraldada Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Sillamäe Kultuurikeskuses (Kesk

tn 24, Sillamäe) 19. juunil 2024. a algusega kell 16.00.

3. Teatada Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele üldplaneeringu

koostamise korraldaja põhjendatud seisukohad ning avaliku arutelu toimumise aeg ja koht.

4. Teatada Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu avalikust arutelust PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

5. Käesoleva korralduse peale võib esitada Sillamäe Linnavalitsusele (Kesk 27, Sillamäe

40231) vaide „Haldusmenetluse seaduses“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates

korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama

või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule (Jõhvi kohtumaja, Kooli 2a, Jõhvi 41532)

„Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tõnis Kalberg /allkirjastatud digitaalselt/

linnapea Andrei Ionov

linnasekretär

Kesk 27, 40231 Sillamäe [email protected] Tel +372 392 5700 www.sillamae.ee

Kaitseministeerium [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected]

[email protected]

Maa-amet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Põllumajandus- ja toiduamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected]

Toila Vallavalitsus [email protected]

Narva-Jõesuu Linnavalitsus [email protected]

Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks

Sillamäe Linnavolikogu algatas 30. märtsi 2021. a otsusega nr 150 Sillamäe linna üldplaneeringu

koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Sillamäe linna üldplaneeringu kehtestaja on Sillamäe Linnavolikogu ja üldplaneeringu koostamise

korraldaja on Sillamäe Linnavalitsus. Sillamäe linna üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat

keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtib juhtekspert Aide Kaar (Skepast&Puhkim OÜ).

Planeeringuala on Sillamäe linna territoorium, planeeringuala piir on riigi maakatastri kaardile kantud

Sillamäe linna haldusüksuse piir ja plaeeringuala suurus on ca 12 km 2 .

Üldplaneeringu eesmärk on kogu Sillamäe linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine. Üldplaneering seab eesmärgiks ruumiliste eelduste loomise

jätkusuutlikule ja turvalisele elukeskkonnale, mis arvestab kohalike eripärade ja väärtustega, kahaneva

elanikkonnaga ja kaasaegsete lahendustega. Uusi ulatuslikke elamualasid Sillamäele ei planeerita, kuid

üldplaneering arvestab, et äri- ja tootmistegevuse arendamisega võib suureneda huvi elamuehituse

vastu ning loob selleks vajalikud eeldused. Et rannikul on suur mereturismi potentsiaal, siis loob

üldplaneering eeldused ka väikesadama ja paadisadama arendamiseks. Tootmistegevuse arendamisel

on põhifookuses olemasolevate tootmisalade edasiarendamine. Nii elu- ja ettevõtluskeskkonna

atraktiivsuse tõstmiseks kui ka turismipotentsiaali ärakasutamiseks näeb üldplaneering muuhulgas ette

täiendavaid puhkealasid, toetab puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarbega alal multifunktsionaalse

ruumi loomist ning panustab taristu arendamisse. Maakasutus- ja ehitustingimused seatakse pigem

paindlikud ning kindla tegevuse lubamine konkreetses asukohas saab suuresti põhinema kohaliku

omavalitsuse kaalutlusotsusel. Üldplaneering loob eeldused kaalutlusotsuse tegemiseks, andes ette

tingimused seal, kus vaja, kuid olles piisavalt paindlik ka uutele võimalustele.

Üldplaneering lahendab planeerimisseaduse (PlanS) § 75 ülesandeid.

Teie

Meie 25.11.2024. a nr 7-6/1967-1

SILLAMÄE LINNAVALITSUS

2

Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivate oluliste mõjude hindamisel lähtuti

üldplaneeringu täpsusastmest, asjakohastest õigusaktidest, strateegilistest planeerimisdokumentidest ja

arenduskavadest, juhendmaterjalidest, keskkonnamõju hindamise alastest teadmistest ning

üldtunnustatud hindamismetoodikast. Erinevaid stsenaariume linna ruumilise arengu suundade osas

üldplaneeringu koostamise käigus ei tekkinud. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel analüüsiti

erinevaid võimalusi kompaktse asustusega maakasutuse ja ehitustingimuste osas. Need tingimused on

planeeringulahenduse osa, kuid eraldiseisvana ei kujuta endast põhimõttelisi strateegilisi

arengustsenaariume (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 mõistes).

Mõju hindamise tulemusena selgus, et kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste kavandamisel ja

elluviimisel järgitakse üldplaneeringu seletuskirjas toodud maakasutus- ja ehitustingimusi ning KSH

aruandes antud keskkonnameetmeid, siis ei too üldplaneeringu kohase maakasutuse rakendamine

eeldatavalt kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.

Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 22. aprillist kuni 22.

maini 2024. a Sillamäe Linnavalitsuse hoones (Kesk 27) ning Sillamäe Raamatukogu hoones (Viru pst

26) ja Sillamäe linna veebilehel.

Üldplaneering ja KSH aruande eelnõu esitati kooskõlastamiseks „Planeerimisseaduse“ (PlanS) § 76

lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitati § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest

esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust.

Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu

kohta arvamust.

Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamuste osas võttis Sillamäe

Linnavalitsus seisukohad (lisa 1) 31. mai 2024. a korraldusega nr 363 (lisa 2).

PlanS § 87 lg 9 kohaselt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult

arvamusi esitanud isikutele teatas Sillamäe Linnavalitsus oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta

ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

Sillamäe Linnavalitsuse 31. mai 2024. a korralduse nr 363 alusel korraldati Sillamäe linna

üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 19. juunil 2024. a.

Arutelu käigus tehtud ettepanekud ja seisukohad nende arvestamise kohta fikseeriti avaliku arutelu

protokollis (lisa 3).

PlanS § 85 lg 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks

planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud

isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu kohta arvamust.

Käesoleva kirjaga esitab Sillamäe Linnavalitsus Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande

eelnõu Teile kooskõlastamiseks.

PlanS § 85 lg 2 järgi kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud

või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja KSH aruande

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende

kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

PlanS § 85 lg 3 järg kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või

maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. KSH aruande eelnõu

kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute

piisavust ja objektiivsust.

Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruanne eelnõu materjalid on kättesaadavad lingil

https://www.sillamae.ee/uldplaneeringu-eelnou.

3

Palume esitada kooskõlastused Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta Sillamäe

Linnavalitsuse e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul, hiljemalt 27.

detsembriks 2024. a.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tõnis Kalberg

linnapea

Lisad:

1. Seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH eelnõu kohta esitatud arvamuste osas

2. Sillamäe Linnavalitsuse 31. mai 2024. a korraldus nr 363

3. Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll

1

Seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kohta

esitatud arvamuste osas

Ettepaneku/arvamuse esitaja

ÜP etapp, kirja nr ja kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

Terviseamet Eelnõu avalik väljapanek, eelnõu

kooskõlastamine 03.05.2024 nr 9.3- 4/24/3549-2

1. Üldplaneeringu eelnõu lk 43 punktis 6.6.2

Kasesalu park esineb ebatäpsus – arenguala

number tekstis ja skeemil on erinev.

ARVESTAME: Tegemist on

ebatäpsuse kõrvaldamisega.

Üldplaneeringu seletuskirja on

arenguala numbrit korrigeeritud.

2. Üldplaneeringu eelnõu lk 75 punktis 4.1.3

Supluskohad ja avalikud ranna-alad on välja

toodud „Üldplaneeringuga kavandatud kaks

avalikku supluskohta Sõtke paisjärve äärde

Kasesalu rohealal“. Amet soovitab Sõtke

paisjärve supluskohas korraldada suplusvee

seiret, mis aitab välja selgitada suplusvee

kvaliteedi vastavust sotsiaalministri 03.10.2019

määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja

supelrannale“ Lisa 1 nõuetele ning hinnata

suplusveest tulenevaid terviseriske. Kui

supluskohas ei teostata suplusvee uuringuid, siis

tuleb teavitada suplejaid, et kasutatav veekogu

ei ole ametlik supluskoht ja suplusvee kvaliteeti

ei kontrollita ning suplemine toimub omal

vastutusel.

ARVESTAME: Üldplaneering

määrab supelrannana maa-ala

veekogu ääres, kuid üldplaneering

määrab ka planeeringuala üldised

kasutustingimused.

Üldplaneeringu seletuskirja p

4.1.3 on täiendatud pärast

sõnastust: „Supelrannad ja

supluskohad peavad vastama

õigusaktides toodud nõuetele“

fraasiga „sh peab suplusvee

kvaliteet olema kontrollitud ja

elanikele antud uuringute

tulemustest ja supluskoha

kasutamise võimalusest vajalik

teave“.

Tarbijakaitse ja

Tehnilise

Järelevalve Amet

Eelnõu avalik

väljapanek, eelnõu

kooskõlastamine

03.05.2024 nr 16-

6/21-05755-005

1. Planeeringu seletuskirja leheküljel 54 üldiste

tingimuste esimese punkti viimases lauses on

öeldud, et piiratud tootmisterritooriumitel (nt

Paldiski Lõunasadamas) tuleb tegevuste

Peatükis on läbivalt kasutatud mõistet ’ohtlik

ettevõte’. Kemikaaliseadus mõistab ohtliku

ettevõttena C-kategooria ohtlikku ettevõtet.

ARVESTAME: Tegemist on

ebatäpsuse kõrvaldamisega.

Üldplaneeringu seletuskirja lk 54

on sõnad “Paldiski Lõunasadamas”

asendatud sõnadega “Sillamäe

Sadamas”. Peatükis on mõiste

“ohtlik ettevõte” asendatud

2

Seega, et kaasatud oleksid ka A- ja B-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted,

peaks kasutama läbivalt n-ö ühismõistet ’ohtlik

või suurõnnetuse ohuga ettevõte’ sobivas

käändes. TTJA kooskõlastab Sillamäe linna

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu tingimusel, et

üldplaneeringu koostamisel arvestatakse

eeltoodud ettepanekutega ning TTJA 12.04.2022

kirjas nr 16-6/21-05755-003 esitatud

märkustega.

mõistega “ohtlik või suurõnnetuse

ohuga ettevõte”.

2. Maa sihtotstarvete määramisel, samuti

näiteks elamupiirkondade planeerimisel ja

rajamisel tuleb analüüsida inimeste võimalikke

liikumisteid (sh pendelliikumine üle raudtee), et

olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad oleksid

võimalikult palju kasutatavad (poleks vaja

näiteks eraldi ületuskohti, piisab platvormide

juures kõiki rööpapaare ületavaid ülekäikudest).

Reeglina pole uute samatasandiliste

ületuskohtade rajamine kuigi otstarbekas.

ARVESTAME

Üldplaneeringu seletuskirja p

3.1.11. on täiendatud.

3. Juhul kui planeeritakse uusi

raudteeülekäigukohti (sh kergliiklusteede

rajamise käigus), tuleb need lahendada selliselt,

et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui

ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud

liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee

ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses

aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud

ületuskohad. Nõutav turvavarustus

ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud

nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus

nähtav, puudub möödapõike võimalus).

ARVESTAME

Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5

on täiendatud.

3

4. Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate

tupiktänavate projekteerimist, sest see loob

soodsa võimaluse ebaseaduslike

raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku

(illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn

isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub

hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee

ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad

kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta

ületuskoha nõuetele.

ARVESTAME

Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5

on täiendatud.

5. Palume juba planeeringu tasandil võimalusel

nõuet raudtee ääres asuvate lasteasutuste,

välispordirajatiste (staadion) ja elamute

kruntide raudteepoolse külje piiramiseks aia või

läbipääsmatu taimestikuga, et vältida laste ja

elamupiirkonnas ka loomade ootamatut

sattumist raudteemaale.

ARVESTAME

Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5

on täiendatud.

6. Raudteeni ulatuda võivate haljasalade osas

(näiteks pargid, puhkealad) soovitame mitte

planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid)

rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest

rööpast, põhjusteks on nii tuleohutuse kui ka

nähtavuse tagamise vajadus raudteel.

ARVESTAME

Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5

on täiendatud.

Kaitseministeerium

ja

Kaitseressursside

Amet

Eelnõu avalik väljapanek, eelnõu kooskõlastamine 03.05.2024 nr 12-

1/24/126-3

1. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas ja KSH

aruandes on taastuvenergeetika arendamist

käsitlevates peatükkides märgitud, et

riigikaitselistest piirangutest tulenevalt ei ole

Sillamäe linna võimalik rajada tuuleparke.

Samas on märgitud, et kaaluda võib

väiketuulikute kavandamist ning mistahes

kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

ARVESTAME: EhS § 120 lg 1 p 11

ja 3 järgi tuleb

Kaitseministeeriumiga

kooskõlastada mh

tuulegeneraatorite ja riigikaitselise

ehitise töövõime vähenemist

põhjustava ehitise püstitamine.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei

ole Sillamäe territooriumil

tuulikute püstitamine võimalik.

4

Kaitseministeerium esitas 04.05.2022 kirjaga nr

12-1/22/1363 sisendi üldplaneeringu

koostamiseks, milles palus Sillamäe linna

üldplaneeringus välistada mistahes kõrgusega

elektrituulikute püstitamine Sillamäe linnas,

kuna mistahes kõrgusega elektrituulikud

Sillamäe linna territooriumil vähendavad oluliselt

riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Kaitseministeerium on jätkuvalt samal

seisukohal. Arvestades, et edaspidi ei saa

Kaitseministeerium ehitusseadustiku § 120 lõike

1 punktide 11 ja 3 ning kaitseministri

26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise

ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute

ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise

töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 4 lõike 2

ja § 61 lõike 2 alusel kooskõlastada Sillamäe

linna territooriumil ühegi elektrituuliku (ka

väiketuuliku) planeeringut ega

projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud,

on mistahes kõrgusega elektrituulikute rajamise

võimaluste esitamine üldplaneeringus eksitav ja

perspektiivitu.

Palume üldplaneeringu eelnõu seletuskirja

peatüki 8.7 „Taastuvenergeetika“ alalõigus

„Tuuleenergia“ selgesti märkida, et Sillamäe

linna territooriumile ei ole elektrituulikute

püstitamine lubatud, kuna mistahes

kõrgusega elektrituulik Sillamäe linna

territooriumil vähendab riigikaitseliste

ehitiste töövõimet.

Üldplaneeringu seletuskirja on

korrigeeritud.

Seletuskirja p 8.7. on lisatud, et

Sillamäe linna territooriumile ei

ole elektrituulikute püstitamine

lubatud, kuna mistahes kõrgusega

elektrituulik Sillamäe linna

territooriumil vähendab

riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Mõjude hindamise seletuskirja on

vastavalt ettepanekule

korrigeeritud.

5

2. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja peatükis

8.7 „Taastuvenergeetika“ palume täiendada

päikeseelektrijaamade (PEJ) kavandamise

üldiste tingimuste teist punkti ning sõnastada

see järgmiselt: „PEJ peab vastama

õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise

ühilduvuse nõuetele. Nõuetele mittevastav PEJ

võib vähendada riigikaitseliste ehitiste

töövõimet. Üle 50 kW päikesepaneelide

koguvõimsusega PEJ-de rajamine tuleb

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Selleks

soovitame alustada koostööd

Kaitseministeeriumiga võimalikult varases PEJ

kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad

riigikaitselised tingimused ja võimalused.“

Selgitame, et sõltuvalt asukohast võivad

riigikaitseliste ehitiste töövõimet vähendada üle

50 kW päikesepaneelide koguvõimsusega PEJ-d.

Väiksema võimsusega PEJ-d teadaolevalt

riigikaitseliste ehitiste töövõimet negatiivselt ei

mõjuta ning nende kavandamisel ja rajamisel ei

ole koostöö ja kooskõlastamine

Kaitseministeeriumiga vajalik. Samasisulise

tingimuse ja selgituse on Kaitseministeerium

varem esitanud kirjades 04.05.2022 nr 12-

1/22/1363 ja 08.04.2022 nr 12-1/22/1470.

Kaitseministeerium kooskõlastab Sillamäe

linna üldplaneeringu eelnõu ja KSH

aruande eelnõu tingimusel, et käesoleva

kirjaga esitatud ettepanekutega

arvestatakse.

2. ARVESTAME

Piirangud seoses riigikaitseliste

ehitiste töövõimega tulenevad

õigusaktidest.

Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja

on täiendatud.

Üldplaneeringu eelnõu

seletuskirjas peatükis

“Taastuvenergeetika” on lisatud

sõnastus: „PEJ peab vastama

õigusaktidega kehtestatud

elektromagnetilise ühilduvuse

nõuetele. Nõuetele mittevastav

PEJ võib vähendada riigikaitseliste

ehitiste töövõimet. Üle 50 kW

päikesepaneelide koguvõimsusega

PEJ-de rajamine tuleb

kooskõlastada

Kaitseministeeriumiga. Selleks

tuleb alustada koostööd

Kaitseministeeriumiga võimalikult

varases PEJ kavandamise etapis,

et välja selgitada täpsemad

riigikaitselised tingimused ja

võimalused.“

6

Kliimaministeerium Eelnõu avalik väljapanek, eelnõu kooskõlastamine

15.05.2024 nr 7- 15/24/1721-2

1. Puudub müra kategooriate määramine, mis

on ette nähtud käsitleda vastavalt PlanS §

75 lõike 1 punktile 22. Palume seletuskirja

täiendada.

SELGITAME: Seletuskirja peatükis

9.5 on määratud üldplaneeringu

maakasutuse juhtotstarvetele

mürakategooriad.

2. Palume punkti 6.4 üldiste tingimuste alla

lisada järgmine nõue: Sadamate

arendamisel tuleb tagada, et täidetud

oleksid keskkonnakaitse nõuded

sadamateenuste osutamisel (peab olema

korraldatud laevajäätmete vastuvõtmine

ning reostuse lokaliseerimine ja

likvideerimine sadama akvatooriumil).

ARVESTAME:

Keskkonnakaitse nõuded

sadamateenusele tulenevad

sadamaseadusest.

Tingimus on lisatud seletuskirja

ptk 6.4.

3. Peatükis 7 „Keskkonnaohtlikud objektid ja

ohtlikud ettevõtted“ üldiste tingimuste

esimeses punktis on viidatud Paldiski

Lõunasadamale, ilmselt on tegemist veaga

ning viitama peaks Sillamäe sadamale.

Palume parandada.

ARVESTAME:

Tegemist on ebatäpsusega.

Seletuskirja peatükis 7 on

asendatud sõnad “Paldiski

Lõunasadam” sõnadega “Sillamäe

Sadam”

4. Lk 60 on sätestatud, et Vertikaalse

maakütte kavandamisel tuleb planeeringule

või ehitusprojektile lisada eksperthinnang

maakütte kasutamise võimalikkuse kohta

(millist süsteemi on võimalik planeeringualal

kasutada, milline on planeeritavate

puuraukude sügavus, milline on nende

vahekaugus, pinnase geotermilised

ARVESTAME:

Nõustume Kliimaministeeriumi

kommentaariga.

Tingimus on seletuskirja ptk 8.7

välja võetud.

7

omadused, millised on ohud põhjaveele

jne.).

Kommentaar selle nõude kohta:

Ehitusseadustiku alusel tuleb nii kinniste kui

avatud vertikaalsete maasoojussüsteemide

rajamiseks koostada puuraukude ja -

kaevude ehitusprojektid, kus määratakse

puuraukude ja -kaevude konstruktsioonid,

sügavused, vahemaad, kasutatavate

kivimkihtide geotermilised omadused, mõjud

ja ohud põhjaveele ja läheduses

paiknevatele objektidele. Seega

maasoojussüsteemi puurkaevu ja -augu

ehitusprojekt juba sisaldab eksperthinnangu

nõudeid.

5. Teeme ettepaneku seletuskirjas välja tuua

Sillamäe linnas kehtestatud põhjaveevaru,

mida on oluline teada veemajanduse

kavandamisel ning uute elamupiirkondade ja

tootmisobjektide planeerimisel.

ARVESTAME:

Põhjaveevaru on kehtestatud

keskkonnaministri määrusega ja

see on KSHA-s välja toodud.

Kehtestatud põhjaveevaru on

lisatud üldplaneeringu seletuskirja

punkti 8.2.

6. Taristu ja tehnovõrkude joonisel peaksid

olema toodud ja eristatud vähemalt

olemasolevad veevarustus-, kanalisatsiooni-

ja sademeveekanalisatsiooni rajatised,

hetkel neid seal ei ole selgelt ja

arusaadavalt eristatud. Samuti palume

käsitleda nendest tekkivaid kitsendusi. Kuna

kehtiv Sillamäe linna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava jõustus

2019. a ning vahepealsel ajal on tõenäoliselt

ARVESTAME OSALISELT

PlaS § 75 lg 1 järgi lahendatakse

üldplaneeringuga

transpordivõrgustiku ja muu

infrastruktuuri, sealhulgas kohalike

teede, raudteede, sadamate ning

väikesadamate üldise asukoha ja

nendest tekkivate kitsenduste

määramine; tehnovõrkude ja -

8

kavas planeeritud arendusmeetmeid

realiseeritud (näiteks perspektiivsetest

torustikest on saanud olemasolevad

torustikud), siis palume üldplaneeringu

seletuskirjas ja/või selle taristu ja

tehnovõrkude joonisel kajastada ka

praegust (uuendatud) seisu olemasolevast

ja planeeritud taristust.

rajatiste üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine;

sanitaarkaitsealaga veehaarete

asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramine.

Täpsemalt kajastatakse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

asukohta ja asendiskeemi ning

nende süsteemide, sealhulgas

puurkaev-pumplate,

joogiveetöötlusjaamade,

survetõstepumplate, veetorustike,

ühisveevärgil asuvate tuletõrje

veevõtukohtade, ühisvoolse ja

lahkvoolse kanalisatsiooni,

lokaalsete puhastusseadmete,

reoveepumplate, purgimissõlmede,

reoveepuhastite ja

sademeveekanalisatsiooni tehnilist

kirjeldust ning seisukorra ja

sobivuse hinnangut, samuti suubla

seisukorra ja veevastuvõtu võime

hinnangut ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kavas

(ÜVVKS § 14). ÜVK tuleb

ajakohastada mitte harvem kui kord

nelja aasta jooksul. Seega saab

üldplaneering määrata

veevarustus-, kanalisatsiooni- ja

sademeveekanalisatsiooni rajatiste

üldised asukohad, kuid kõikide

9

süsteemi kuuluvate rajatiste

määramine ei ole üldplaneeringu

ülesanne ning täpsemalt saab

rajatised määrata ÜVKs.

Joonisel on täpsustatud

ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonirajatiste asukohti ja

nendest tulenevaid kitsendusi.

7. Palume parandada ja täpsustada seletuskirja

peatükis 8.2 „Veevarustus- ja

kanalisatsioon“ üldiste tingimuste all

esitatud segast sõnastust (lk 56): "Vältida

tuleb ehitiste planeerimist veehaarde

sanitaarkaitsealale, et halvendada

veehaarde veeomaduste halvenemist ning

kaitsta veeharderajatisi (VeeS § 148-150)".

ARVESTAME:

Regulatsiooni eesmärk on tagada

veehaarde veeomadused ja kaitsta

veehaarderajatisi.

P 8.2 Sõnastust on korrigeeritud:

“Vältida tuleb ehitiste planeerimist

veehaarde sanitaarkaitsealale, et

mitte halvendada veehaarde

veeomadusi ning kaitsta

veeharderajatisi (VeeS § 151)”

KSH:

1. 1. Lk 8 ja lk 48 on välja toodud, et:

Põhjaveevarud Sillamäe põhjaveemaardlas

2045. aastani on C-V veehorisondist 5000

m3/d.

Lauset tuleks täpsustada: Sillamäe linna

põhjaveevaruga alal on Keskkonnaministri

26.07.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/333

kehtestatud Kambriumi-Vendi Voronka

veekihi T kategooria põhjaveevarud kuni

31.12.2045 a. 5000 m3/ööpäevas joogivee

kasutamise otstarbel.

ARVESTAME

KSH aruanne on täiendatud

vastavalt esitatud märkusele.

10

2. Sõtke jõe lõik Sõtke Vaivara raudteejaama

truubist suudmeni (ehk Sõtke_2 veekogum)

ökoloogiline potentsiaal on veekogumite

2022 seisundihinnangu alusel halb ning

üheks peamiseks halvaks seisundi põhjuseks

on Sillamäe I, II ja III pais. Sillamäe linn

paisutab Sillamäe III paisul ilma

keskkonnaloata. Sillamäe Linnavalitsus on

Sillamäe I ja II paisu omanik.

Keskkonnaamet on pöördunud

Linnavalitsuse poole seoses vajadusega

muuta paisutustega seotud

keskkonnalubasid, et viia keskkonnaluba

vastavaks tegelikele tingimustele ja tagada

ökoloogiline vooluhulk paisude lävendis.

Sillamäe I, II ja III paisud omavad olulist

negatiivset keskkonnamõju Sõtke_2

veekogumi seisundile ning KSH aruandes

tuleb käsitleda tegevusi, mis neid

negatiivseid mõjusid aitaksid vältida või

leevendada. Palun materjale täiendada.

3. Informeerime, et Sillamäe sadamaalast

ca 1 km kaugusele loodesse on tehtud

mereala kaitse alla võtmise ettepanek.

2. SELGITAME

ÜP KSH viiakse läbi ÜP

lahendusele ning see lähtub

ÜP sisust ja täpsusastmest.

Tegemist on olemasolevate

paisudega, mille osas ÜP

mingisuguseid muudatusi ei

kavanda. Ka KSH aruande ptk-

is 7.4. on välja toodud, et

Sõtke_2 veekogum oma väga

halva koondseisundi poolest

probleemne vooluveekogu,

tuleb selle seisundi

parandamisse igakülgselt ja

kõigi võimalike vahenditega

panustada ning et

üldplaneeringuga kavandatud

maakasutus võimaldab

aianduskrunte võtta

kasutusele aastaringseks

elamiseks, tuleb alale ette

näha ühtsed vee- ja

kanalisatsioonivõrgud. KSH

aruandes on teemale

tähelepanu juhitud ja antud

suunised edaspidiseks, kuid

teema käsitlemine ulatuses,

nagu KLIM seda soovib, ei ole

ÜP lahendust silmas pidades

asjakohane. Vajadus KSH

aruande muutmiseks selles

osas puudub.

3. ARVESTAME

KSH aruande ptk 7.4 on

täiendatud mereala kaitse alla

11

Ettepanekut ei ole veel menetlusse

võetud.

võtmise ettepanekut

puudutava info osas.

Keskkonnaamet Eelnõu avalik

väljapanek, eelnõu

kooskõlastamine

17.05.2024 nr 6-

5/24/6775-2

1. Vesi 1.1. Kas ÜP seletuskirja ptk-s 7

„Keskkonnaohtliku objektid ja ohtlikud

ettevõtted“ punktis „Üldised tingimused“

näitena toodud Paldiski Lõunasadam on

ebatäpsus ja peab olema Sillamäe sadam?

ARVESTAME:

Tegemist on ebatäpsusega.

Seletuskirja p 7 on sõnad “Paldiski

Lõunasadam” asendatud sõnadega

“Sillamäe Sadam”.

1.2. KSH aruande ptk-des 7.3. „Mõju

põhjaveele“ ja 7.3.2 “Põhjavee kasutamine“

on toodud, et joogiveena kasutatakse linnas

Kambrium-Vendi (C-V) (02§2019)

põhjaveekogumi vett. Palume Kambrium-

Vendi (C-V) (02§2019) põhjaveekogum

muuta Kambriumi-Vendi Voronka (02§2019)

põhjaveekogumiks.

ARVESTAME

KSH aruanne on täiendatud

vastavalt esitatud märkusele.

1.3. KSH aruande ptk-s 7.7.2. „Suplusvesi ja

suplusvee kvaliteet“ on toodud supelrannale

lähimad heitvee merrelasud, sh AS Ökosil

jahutusvee väljalask nr 7 (HVL0440770) ja

Silpower AS jahutusvee väljalask nr 4

(HVL0440740). Juhime tähelepanu, et

väljalaskmete nr 4 ja nr 7 kaudu juhitakse

ARVESTAME

KSH aruanne on täiendatud

vastavalt esitatud märkusele.

12

veekogudesse nii jahutus- kui ka

sademevett.

1.4. Juhime tähelapanu, et Keskkonnaamet on

esitanud mitmeid seisukohti1 seoses Sõtke

jõe paisu ja silla rekonstrueerimise ehitusloa

eelnõule ja ehitusprojektile. Samuti oleme

juhtinud tähelepanu keskkonnamõju

hindamise eelhinnangu vajadusele vastavalt

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p-le 4

ja 7. Eelmainitut ei ole ÜP seletuskirjas ning

KSH aruandes käsitletud.

ARESTAME

KSH aruande ptk 7.4 on märkuses

toodud teabe põhjal täiendatud.

2. Ehituskeeluvöönd, ranna ja kalda kaitse

eesmärk 2.1. Kõigi tegevuste puhul tuleb

arvestada kaasnevate keskkonnamõjudega.

Olulise ebasoodsa mõju korral ei tohi

tegevuseks nõusolekut anda ega tegevust

teha. Oluline ebasoodne mõju ei ole

välistatud ka looduskaitseseaduse (LKS) §

38 lg-s 4 ja lg-s 5 sätestatud

ehituskeeluvööndis ehitamise erandite alusel

ehitamisel. Rannal ja kaldal toimuvate

tegevuste korral tuleb muuhulgas ka LKS §

38 lg-s 4 ja lg-s 5 toodud tegevuste korral

kaaluda tegevuse mõju LKS §-s 34

ARVESTAME:

Nõustume Keskkonnaameti

põhjendusega.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3

on täiendatud tingimusega

vastavalt ettepanekule.

13

sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärgile.

Seega tuleb seada tingimus, et rannal ja

kaldal toimuva ehitustegevusega kaasnevat

mõju lähtuvalt ranna ja kalda kaitse

eesmärgist tuleb igakordselt hinnata vastava

loamenetluse või detailplaneeringu

koostamise käigus.

2.2.ÜP-ga on kavandatud järgmised ehitised,

millele ehituskeeld ei laiene: sadama maa-

ala, avaliku kasutusega promenaad, avaliku

kasutusega jalg- ja rattatee, avaliku

kasutusega matkarada, avaliku kasutusega

kaldteed ja trepid, avaliku kasutusega

parklad. Palume hinnata KSH-s nende

ehitiste mõju lähtuvalt LKS § 38 sätestatud

eesmärgist.

SELGITAME

LKS § 38 ei sätesta eesmärke

ehitiste mõju hindamiseks.

Sadamate ja nende maa-alade

mõju on hinnatud KSH aruande

ptk.-s 7.8.3, teede mõju ptk-s

7.8.1, parklate mõju ptk-des

7.8.4, 7.7.7 ja 7.2.

2.3. ÜP ptk-s 3.8 ja KSH (lk 52) on kirjas, et ÜP

ei tee ettepanekut ranna ja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamiseks või

suurendamiseks. Siiski on ÜP seletuskirjas

(lk 30) kirjas, et ÜP teeb ettepaneku

ehituskeeluvööndi vähendamiseks

supelranna kavandatava hoone osas.

Palume ÜP-s olev vastuolu kõrvaldada.

Ehituskeeluvööndi vähendamise ala tuleb

kanda ÜP joonisele. Ehituskeeluvööndisse

kavandatava ehitise mõju tuleb hinnata

ranna ja kalda kaitse eesmärgist lähtuvalt.

ARVESTAME:

Üldplaneering ei tee ettepanekut

EKV vähendamiseks. Seletuskirja

oli vähendamise ettepanek jäänud

sisse ekslikult.

ÜP seletuskirja lk 30 on välja

jäetud tekst “ÜP teeb ettepaneku

ehituskeeluvööndi vähendamiseks

supelranna kavandatava hoone

osas”

14

3. Metsandus 3.1.Kui Sillamäe linna

territooriumil on metsa metsaseaduse

mõistes, kuhu tuleb raie teostamiseks

esitada ka Keskkonnaametile metsateatis,

siis juhime tähelepanu järgnevale:

metsaseaduse § 42 lg 3 sätestab, et

planeeringuga linna kui asustusüksuse

rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei

tohi raiuda kohaliku omavalitsuse

nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku

omavalitsusega enne metsateatise

esitamist.

Antud sättele peab üldplaneeringus viitama ja

üldplaneeringu jõustudes tuleb tagada, et

vastavad alad jõuavad ka Maa-ameti

planeeringute kaardirakenduse rohealade

kaardikihile.

ARVESTAME

Seletuskirja punkti 4.1. on

täiendatud sõnastusega:

Sillamäe linna territooriumil

rohealaks määratud alal kasvavat

metsa ei tohi raiuda kohaliku

omavalitsuse nõusolekuta. Raie

kooskõlastatakse kohaliku

omavalitsusega enne metsateatise

esitamist.

4. Radoon 4.1. KSH aruande kokkuvõtte

alapunktis „Radoon“ (lk 12) on esitatud:

„Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a

määrusega nr 28 on Sillamäe linn arvatud

kõrgendatud radooniriskiga maa-alade

hulka. Aladel, kus radooni sisaldus

pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50

kBq/m3) ning nendega piirnevatel

normaalse radoonisisaldusega (30-50

kBq/m3) aladel tuleb teha … .“ Sarnane

viide „lubatud piirväärtusele“ on kirjas ka

KSH aruande ptk-s 7.7.6. „Radoon“ (lk 77)

joonise nr 10 all teises lõigus.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et pinnaseõhu

radoonisisaldusele kui looduskeskkonna

ARVESTAME

Nõustume Keskkonnaameti

põhjendustega.

KSH aruanne on korrigeeritud

vastavalt esitatud märkusele.

15

parameetrile ei ole kehtestatud ega

põhimõtteliselt ka saa kehtestada „lubatud

piirväärtust“. Toodud numbrite näol on

tegemist viiteliste väärtustega, mida saab

kasutada hoone projekteerimisel. Lisaks

keskkonnaministri 30. juuli 2018. a

määrusele nr 28 on asjakohane ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari

2019. a määrus nr 19, mis kehtestab hoone

ruumiõhu radoonisisaldusele viitetaseme

üleüldiselt, sõltumata piirkonnast, kus hoone

paikneb. Seetõttu tuleb hoonete

projekteerimisel ja renoveerimisel arvestada

hoone radooniohutuse tagamise vajadusega

alati, juhindudes soovitatavalt standardist

EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“. Selleks võib olla

otstarbekas 3 (5)

teha detailsem pinnaseõhu radoonisisalduse

uuring või rakendada radoonikaitse

meetmeid ennetavalt. Tsiteeritud sõnastusi

tuleks vastavalt korrigeerida.

4.2. KSH aruande ptk-s 7.7.3. „Välisõhu

kvaliteet“ alapunktis „Ehitus“ (lk 69) ülevalt

teises lõigus on graptoliitargilliidi käitlemise

kirjelduses viitega Eesti Geoloogiateenistuse

2020. a graptoliitargilliidi käitlemise

juhendile kirjutatud: „Üle 10 m3 suuruste

koguste korral on rangelt soovituslik omada

eksperdi poolt koostatud eriprojekti koos

koha leidmisega, kus leostumist

minimiseerivat ja isesüttimist välistavat

meetodit saab rakendada ning radoonitekke

võimalusega arvestada.“

ARVESTAME

Nõustume Keskkonnaameti

põhjendusega.

KSH aruande ptk 7.7.3 on

täiendatud selgitusega, et

välisõhus radoon hajub.

16

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et välisõhu

kontekstis ei ole radooni eritumine

graptoliitargilliidist oluline, kuna radoon

hajub õhu liikumise tõttu suures ruumalas ja

hõreneb vastavalt. Radooni kui kopsuvähi

riskifaktori mõju on statistiliselt tuvastatav

aastakümnete

4.3. KSH aruande ptk-s 7.7.6. „Radoon“

kolmandas lõigus (lk 76) on kirjutatud:

„Tolmuses ja suitsuses õhus on radooni ja

selle tütarprodukte rohkem kui puhtas

õhus.“

Keskkonnaamet märgib, et radooni ja selle

tütarproduktide sisaldus siseruumi õhus

sõltub ruumi sisseimbuva radooni hulgast,

radooni lagunemisest radioaktiivsuse tõttu

ja siseruumi õhu vahetumise kiirusest.

Radooni ja selle tütarproduktide hulk ei sõltu

sellest, kas õhk on suitsune ja tolmune või

mitte. Küll aga sõltub õhu suitsu- või

tolmusisaldusest see, mil määral jäävad

sisse hingatud radooni radioaktiivsed

tütarproduktid inimese kopsudesse ja

hingamisteedesse kinni, kuna oma keemilise

aktiivsuse tõttu kinnituvad radooni

tütarelemendid õhus leiduvatele nõe või

tolmuosakestele ja aerosoolidele, mis

omakorda kinnituvad hingamisteede

sisepinnale.

KSH aruanne on täiendatud

vastavalt esitatud märkusele.

Väide on eemaldatud

seletuskirjast.

17

4.4. KSH aruande ptk-s 7.7.6. „Radoon“ (lk 77)

esimeses lõigus on kirjutatud: „Lähtudes

Eesti Vabariigi standardist EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“130 tuleb kõrge

radoonisisaldusega aladele tähelepanu

pöörata. Standard ütleb, et elamutele ja

avalikele hoonetele, kus inimesed viibivad

pikemat aega järjest (nt lasteaiad ja koolid),

tuleb pinnase mõõtmised teha alati.“

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et 2023. a

uuendati nimetatud standardit. Ajakohane

versioon on EVS 840:2023. Uus versioon ei

sisalda enam soovitust teatud hoonete

korral pinnaseõhu radoonisisalduse

mõõtmised alati teha. Pinnaseõhu

radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus

kiirgusohutuse seisukohast. Pinnaseõhu

radoonisisaldus on üks rohkem kui kümnest

sisendparameetrist, millest siseõhu kujunev

radoonisisaldus sõltub. Selle mõõtmise

vajalikkust ja informatiivsust on võimalik

standardis toodud metoodika alusel

projekteerimise käigus eelnevalt hinnata.

Lähtudes ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019.

a määrusest nr 19 tuleb radoonikindla

ehitamise põhimõtteid järgida mitte ainult

nn kõrge radoonisisaldusega aladel, vaid

alati.

Eelnevast lähtudes soovitab Keskkonnaamet

vaadata üle ka KSH aruande ptk-i 8.12.

„Nõuetekohase radoonitaseme tagamine“

ARVESTAME

Nõustume Keskkonnaameti

põhjendusega.

KSH aruanne on täiendatud

vastavalt esitatud märkusele:

Lisatud on viide asjakohasele

standardile.

18

esimese kahe punkti sõnastused (lk 107-

108).

Lisaks tuleks kogu KSH aruande ulatuses viidata

standardi EVS 840 versioonile aastast 2023.

4.5. KSH aruande ptk-s 8.12 „Nõuetekohase

radoonitaseme tagamine“ kolmandas lõigus

(lk 108) on kirjutatud: „Kui hoone on

ehitatud kõrge radooniriskiga alale, tuleb

sellest teavitada tulevasi kasutajaid ja anda

kasutajatele infot ka selle kohta, kas

radoonisisaldus on korterite, olme- ja

tööruumide õhus kontrollitud ning milline on

selle tase.“

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et uute

hoonete radoonikindlus, sõltumata ala

radooniriskist, tuleb tagada asjakohase

projekteerimise ja ehitusjärelevalvega. Mis

puudutab ruumide õhu radoonisisalduse

kontrollmõõtmist, siis seda on asjakohane

teha mitte enne, kui hoone valmimisest on

möödunud vähemalt üks pinnase külmumise

ja sulamise periood (hilissügis või

varakevad), mille käigus pinnase jäätumisel

tekkiva paisumise ja sulamisel tekkiva

vajumise tõttu võivad hoone vundamenti või

seinte ja põrandaplaadi liitekohtadesse

tekkida praod, millest radoon pääseb

hoonesse (vt ka EVS 840:2023 ptk 8).

Lisaks tuleb siseruumide õhu

radoonisisalduse aasta keskvääruse

viitetasemele vastavuse kontrolliks sobilik

ARVESTAME

Nõustume Keskkonnaameti

põhjendusega.

KSH aruanne on täiendatud

vastavalt esitatud märkusele:

Tingimus on täpsustunud “Kui

hoone on ehitatud kõrge

radooniriskiga alale saab hoone

ehitaja kasutajaid informeerida

sellest, kas ja milliseid

radoonikaitse meetmeid on

rakendatud”.

19

mõõtmine teha hoone tavapärase

kasutamise tingimustes, peab toimuma

talvisel poolaastal ja kestma vähemalt kaks

kuud. Ka varem kasutatud hoone puhul on

uutel kasutajatel soovitatav siseõhu radooni

kontrollmõõtmine teha, kuna ruumide

õhuvahetuse kiirus sõltub ruumide

kasutamisest. Uue hoone tulevasi kasutajaid

saab hoone ehitaja informeerida sellest, kas

ja milliseid radoonikaitse meetmeid on

rakendatud, kuid siseõhu radoonisisalduse

nõuetekohase kontrollmõõtmise saab teha

ainult hoone kasutamise ajal, mitte enne.

4.6. KSH aruande ptk-i 8.12 (lk 108) viimane

lause on: „Meede on eeldatavalt tõhus, kuna

aitab ennetada/leevendada radoonist

tulenevat olulist negatiivset mõju inimese

tervisele.“

Keskkonnaameti arvates on ebaselge, mida on

antud meetme all silmas peetud. Nii töö- kui

muude hoonete siseruumide õhu

radoonisisaldus on reguleeritud

õigusaktidega, mille eesmärk ongi radooniga

seonduva kopsuvähi riski vähendamine.

Viide „olulisele negatiivsele mõjule inimese

tervisele“ on liialt ebamäärane ega aita

kaasa teadlikkuse tõstmisele radoonist.

Käesoleval ajal on Maailma

Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvahelise

Kiirguskaitsekomisjoni seisukoht, et

teaduslikult konsensuslikult saab radooni

pidada kopsuvähi riski suurendavaks

teguriks. Muid tervisemõjusid ei saa

tõendatuks lugeda.

SELGITAME

KeHJS kohaselt hinnatakse KSH

käigus kavandatava tegevuse

(antud juhul ÜP lahenduse)

mõju inimese tervisele üldiselt

ning tuuakse välja

keskkonnamõjusid

leevendavad meetmed (nagu

KSH aruande ptk.-s 8.12).

see, et radoon suurendab

kopsuvähki haigestumise riski,

on välja toodud KSH aruande

ptk.-s 7.7.6.

RTerS kohaselt on tervis

inimese füüsilise, vaimse ja

sotsiaalse heaolu seisund,

mitte ainult puuete ja haiguste

puudumine. KSH

täpsusastmes ja avalikus

menetluses ei saa hinnata

mõne konkreetse haiguse riski

suurendavaid või vähendavaid

20

tegureid. Konkreetsesse

haigusesse haigestumise risk

oleneb lisaks

keskkonnateguritest ka

paljudest muudest, KSH

käigus hindamatutest

teguritest, nagu inimese

üldine tervislik seisund,

eluviisid jne. Kopsuvähki

haigestumise riski tegureid

hinnatakse pädeva meediku

poolt inimese pöördumise

alusel.

4.7. ÜP seletuskirja (lk 12) viimases lõigus, (lk

15) ülevalt kolmandas lõigus ja (lk 17)

viiendas lõigus on kirjutatud: „Radoon –

detailplaneeringute ja projektide

koostamisel tuleb igakordselt arvestada

radooniriski kaardiga ja lähtuvalt sellest

määrata radooniuuringu ja radooniohutu

hoone projekteerimise standardiga

arvestamise vajadus.“

Keskkonnaamet märgib, et radooniohutu hoone

projekteerimise standardiga on soovitatav

alati arvestada, et tagada, et

projekteeritavate hoonete siseõhu

radoonisisaldus vastaks õigusaktide

nõuetele. Pinnaseõhu täiendava

radooniuuringu vajaduse üle otsustamine on

Keskkonnaameti arvates õigem jätta

projekteerija pädevusse.

ARVESTAME:

Nõustume Keskkonnaameti

põhjendusega.

Tingimust on vastavalt

ettepanekule täpsustatud:

“Detailplaneeringute ja projektide

koostamisel tuleb igakordselt

arvestada radooniriski kaardiga ja

radooniohutu hoone

projekteerimise standardiga, ja

lähtuvalt sellest määrata

radooniuuringu vajadus”.

21

4.8. ÜP seletuskirjas (lk 13) esimeses lõigus on

kirjutatud: „Enne hoone ehitamist tuleb

planeeritaval maa-alal teostada

radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel

tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse

meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes

ja olemasolevates hoonetes“). Sellega

välditakse majade siseõhu rikastumist

radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3).“

Sarnaselt on ÜP seletuskirja ptk-s 9.2

„Radoon“ (lk 64) kirjutatud: „Sillamäe linna

territooriumil tuleb elamute, olme- ja teiste

samalaadsete hoonete kavandamisel teha

radooniriski uuringud ja vajadusel

rakendada standardis35 esitatud

radoonikaitse meetmeid.“

Nagu eelmise punkti all mainitud, ei pea

Keskkonnaamet põhjendatuks alati nõuda

enne hoone ehitamist pinnaseõhu

radoonisisalduse mõõtmist. Sõltuvalt hoone

konstruktsioonilisest lahendusest, samuti

sellest, kui sügavalt kuulub ehitamise käigus

eemaldamisele olemasolev pinnas ja kas ja

mil määral kasutatakse eemaldatud pinnast

hiljem samal objektil tagasitäiteks, võib

oluliselt sõltuda pinnaseõhu

radoonimõõtmise informatiivsus. Kuna

projekteerijal ja ehitajal (projektile vastavalt

ehitamise mõttes) lasub nii või teisiti

kohustus tagada siseõhu radoonisisalduse

vastavus õigusaktide nõuetele, oleks

otstarbekas selle eesmärgi saavutamise viis

jätta projekteerija pädevusse.

ARVESTAME:

Nõustume Keskkonnaameti

põhjendusega.

Seletuskirjas on korrigeeritud

sõnastust vastavalt ettepanekule:

“Enne hoone ehitamist tuleb

planeeritaval maa-alal vajadusel

teostada radoonitasemete

mõõtmised”.

Seletuskirjas on ajakohastatud

standardit ja korrigeeritud siseõhu

radoonisisalduse viitetaseme

väärtust.

22

Palume ÜP seletuskirjas viidata standardi

ajakohasele versioonile EVS 840:2023.

Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et

välja arvatud koolieelsete lasteasutuste ja

koolide puhul ei ole siseõhu

radoonisisaldusele kehtestatud mitte

piirväärtus, vaid viitetase, mis on 300

Bq/m3.

5. Üldised teemad 5.1.KSH aruandes on

järgmine lause (lk 10): „Kuna vald asub

suuresti nõrgalt kaitstud või kaitsmata

põhjaveega alal, … .“ Arvatavasti olete

mõelnud linna.

ARVESTAME

Tegemist on ebatäpsusega

KSH aruanne on korrigeeritud

vastavalt esitatud märkusele.

Transpordiamet Eelnõu avalik

väljapanek, eelnõu

kooskõlastamine

24.05.2024 nr 7.2-

1/24/6986-5

1. Planeeringu koostamisel ei ole täidetud

meie ettepanekute p 1.1.

Planeeringu joonisele nr 3 „Taristu ja

tehnovõrgud“ peaks olema kantud täpne

teemaplaneeringu lahendus (Joonis 1) ning jääb

arusaamatuks, miks ning mille alusel on

korrigeeritud teemaplaneeringuga kavandatud

ristmiku lahendust (Joonis 2). Üldplaneeringus

on kohane lähtuda 1:1 teemaplaneeringu

lahendusest, mis tahes teede asukohtade

täpsustused tehakse sellisel juhul

teemaplaneeringut täpsustavate

projekteerimistingimustega.

ARVESTAME

Üldplaneeringu joonist on

korrigeeritud ja kantud peale 1:1

teemaplaneeringu lahendus.

23

24

2. Teemaplaneeringuga kavandatud

Sillamäe liiklussõlme ühendusteelt ei

tohi kavandada juurdepääsu

aiandusühistule (Joonis 3, punane rist

peale tõmmatud); juurdepääs

aiandusühistule on tagatud riigiteelt nr

13141.

ARVESTAME

Üldplaneeringu joonist on

korrigeeritud ja juurdepääsu

Sillamäe liiklussõlme ühendusteelt

aiandusühistule ei kavandata.

3. Teemaplaneeringuga kavandatava

Sillamäe liiklussõlmega ühenduva

riigiteega nr 1 paralleelse kogujatee

(ettepanekute p 1.44) osas tuleks

planeeringus käsitleda kahte erinevat

olukorda:

3.1. Olemasolev olukord, kus riigitee nr 1 kulgeb läbi Sillamäe linna.

Hetkel on riigitee projektiga juurdepääs garaažiühistule „Horisont“ kavandatud paralleelselt riigiteega (Joonis 4, punase joonega

orienteeruv asukoht) ning riigitee nr 1 olemasolev juurdepääs likvideeritakse (Joonis 4, sinine rist). Edastame kogujatee projekti (Reaalprojekt OÜ, töö nr P22077) joonise (Lisa),

kuna selle tee asukoht on projekteerimise käigus

ARVESTAME

Üldplaneeringu joonisel

kajastatakse kahte erinevat

olukorda – a) riigitee nr 1 kulgeb

läbi Sillamäe linna ja b) riigitee

uus trass läheb Sillamäe linnast

mööda, juurdepääs

garaažiühistule tagatakse endiselt

riigiteelt ja kogujatee muutub

jalg-ja rattateeks.

Üldplaneeringu seletuskirjas ptk

6.1 Teede- ja tänavavõrk on

lisatud lõik, mis selgitab olukorda

25

täpsustunud ning üldplaneeringu joonisele nr 3 kantud asukoht ei vasta projekteeritud lahendusele.

kuni teemaplaneeringu lahenduse

realiseerimiseni.

Joonisele on kantud

projekteerimise käigus

täpsustunud tee asukoht.

3.2 Teemaplaneeringu realiseerimise järgne

olukord, kui riigitee nr 1 uus trass (2+2

sõidurajaga maantee) läheb Sillamäe linnast

mööda. Perspektiivses olukorras

teemaplaneeringu realiseerimise järgselt saab

kehtima järgmine olukord:

- Juurdepääs garaažiühistule „Horisont“

on tagatud praeguselt riigiteelt nr 1, mis

tulevikus saab olema kohalikku liiklust teenindav tee (Joonis 5, sinine joon);

- Hetkel garaažiühistu juurdepääsuteeks projekteeritud kogujatee (Joonis 5, punane joon) muutub kergliiklusteeks

ning ristumine teemaplaneeringujärgse ühendusteega saab olema ainult kergliiklusteele, mitte ristmik sõidukitele.

Soovitame planeeringu joonisel nr 3 kajastada teemaplaneeringuga kavandatavat

ARVESTAME

Üldplaneeringu joonisel

kajastatakse kahte erinevat

olukorda – a) riigitee nr 1 kulgeb

läbi Sillamäe linna ja b) riigitee

uus trass läheb Sillamäe linnast

mööda, juurdepääs

garaažiühistule tagatakse endiselt

riigiteelt ja kogujatee muutub

jalg-ja rattateeks.

Üldplaneeringu seletuskirjas ptk

6.1 Teede- ja tänavavõrk on

lisatud lõik, mis selgitab olukorda

kuni teemaplaneeringu lahenduse

realiseerimiseni.

26

perspektiivset lahendust ning üldplaneeringu seletuskirjas tuua eraldi peatükina (ning koos joonisega) välja olukord, mis kehtib kuni

teemaplaneeringu lahenduse realiseerimiseni. Meie hinnangul on oluline säilitada teemaplaneeringu realiseeritavus, millest tulenevalt on oluline, et üldplaneeringu joonistel on kajastatud lahendus, mis arvestab teemaplaneeringuga.

4. Planeeringus ei ole välja toodud olulise

liiklussagedusega teid (LSK

ettepanekute p 1.6.-1.9.).

ARVESTAME JÄRGNEVALT:

(Lsk p. 1.6) ARVESTAME:

Üldplaneeringu seletuskirja ptk

6.1 on lisatud olulise

liiklussagedusega teede (OLT)

käsitlus ja toodud välja OLT teed

Sillamäe linnas.

Üldplaneeringu lahenduse välja

töötamisel analüüsiti kohaliku

teedevõrgustiku piisavust

juurdepääsude tagamisel ning

määrati perspektiivsete kohalike

teede (sealhulgas jalgratta- ja

jalgteede) vajadused ja

indikatiivsed asukohad.

(Lsk p. 1.7) SELGITAME:

Üldplaneeringu joonisel on

kajastatud ristumised riigiteega

(OLT). Perspektiivne tee/tänava

asukoht on üldplaneeringus

indikatiivne ja maavajaduse

määramine selle alusel

kitsendusena ei ole põhjendatud.

Perspektiivse tee täpne asukoht ja

võimalik ristumine OLT teega

täpsustub edaspidi eraldi

27

planeeringu/projekti käigus

koostöös Transpordiametiga.

Üldplaneeringu seletuskirja on

lisatud ptk 6.1 täiendav tingimus,

et uute perspektiivsete teede ja

tänavate osas, millel on puutumus

riigiteega, tuleb nende

kavandamisel ehk täpse asukoha

ja ristumiskohtade määramisel

detailplaneeringus või

projekteerimistingimustes teha

koostööd Transpordiametiga.

(Lsk p 1.8): ARVESTAME:

Üldplaneeringu joonist on

korrigeeritud ja kajastatud OLT

teed Sillamäe linnas vastavalt

tänasele liiklussagedusele

(vastavalt Transpordiameti

liiklussageduse rakenduse

viimasele seisule).

(Lsk p 1.9) ARVESTAME:

Üldplaneeringu joonist on

korrigeeritud vastavalt

Transpordiameti ettepanekule (vt

punktid 1-3). Üldplaneering ei

kavanda täiendavat mahasõitu

OLT teelt.

5. Planeeringu seletuskirja p 6.1 „Teede- ja

tänavavõrk“ lk 47/103 on toodud

maantee definitsioon, loetletud Sillamäe

linna territooriumil asuvad riigiteed

(põhimaantee nr 1 ning kõrvalmaanteed

nr 13141 ja nr 13106). Samuti on

määratletud riigiteede kaitsevööndi laius

järgmiselt: Riigimaanteede kaitsevööndi

ARVESTAME

Üldplaneeringu seletuskirjas ptk

6.1 on täpsustatud riigiteede

käsitlust vastavalt

ehitusseadustikule § 71 lg 2.

Eristatud on Euroopa teedevõrgu

maantee ja kõrvalmaantee.

28

laius mõlemal pool sõiduraja telge ja

mitme sõiduraja korral mõlemal pool

äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit.

Juhime tähelepanu, et antud käsitlus ei vasta ehitusseadustikule (§ 71 lg 2), palume sõnastust korrigeerida (vt ka meie ettepanekute p 2.1.).

Täpsustatud on riigiteede

definitsiooni ja kaitsevööndite

ulatusi.

6. Planeeringus ei ole käsitletud meie

ettepanekute p 2.2., 2.3., 3.1., 3.2.,

3.4., 3.5., 3.7. ja 4.5. (Transpordiameti

seisukohad lähteülesande etapis)

ARVESTAME JÄRGNEVALT:

Lsk p. 2.2 ja 2.3 ARVESTAME:

Ettepanekus toodud riigiteedele on

määratud 30 m kaitsevöönd.

Kaitsevööndid on kantud “Taristu

ja tehnovõrgud” joonisele.

Lsk p. 3.1 ARVESTAME

Üldplaneeringu seletuskirja on

lisatud tingimus:

“Ehitusloakohustuslike hoonete

kavandamine kaitsevööndisse on

põhjendatud ehitise omaniku

nõusolekul liiklusseaduse mõistes

asula liikluskeskkonnas ja

olemasoleva hoonestusjoone

olemasolul või hoonestusjoone

pikendamisel”.

Lsk p 3.2 ARVESTAME

Seletuskirja ptk 3 on täiendatud

tingimusega: “Riigiteelt täiendava

ligipääsu kavandamine

moodustatavale krundile ei ole

lubatud, kuna riigiteel on

ristumiskohtade arv piiratud.

29

Maakorralduslikul jagamisel tuleb

juurdepääs tagada riigiteelt seni

kinnistut teenindanud juurdepääsu

kaudu ühiselt”

Lsk p 3.4 ARVESTAME OSALISELT

Üldplaneeringu seletuskirja ptk

6.3 on lisatud tingimus, et

jalgratta- ja jalgteed tuleb

üldjuhul kavandada riigiteest

eraldiseisva rajatisena. Jalg- ja

rattateede projekteerimisel jätab

Linnavalitsus võimaluse

igakordselt kaaluda, kas

projekteerimistingimus antakse

läbi avatud menetluse või mitte,

sõltuvalt jalg- ja rattatee täpsest

asukohast ja funktsioonist.

Lsk p. 3.5 ARVESTAME JA

SELGITAME: Üldplaneeringu

lahenduses on juba arvestatud

Sillamäe-Vaivara kergliiklusteega.

“Taristu ja tehnovõrgud” joonisel

on kajastatud antud jalg- ja

rattatee vajadus Sillamäe linna

territooriumi ehk planeeringuala

ulatuses. Üldplaneeringu

seletuskirjas on antud jalg- ja

ratattee vajadust käsitletud pt 6.3

tingimusega: “Koostöös Narva-

Jõesuu linnaga kavandada sidus ja

ohutu jalgrattaühendus Vaivara

raudteepeatuse ja Sillamäe linna

vahel”.

30

Lsk p. 3.7 ARVESTAME JA

SELGITAME

Üldplaneeringuga kavandatud

arendusalade realiseerimiseks

tuleb koostada detailplaneering (vt

seletuskirja ptk 3.2). Uute

perspketiivsete teede ja tänavate

osas, millel on puutumus

riigiteega, on üldplaneeringus

eraldi tingimus, et nende

kavandamisel ehk täpse asukoha

ja ristusmiskohtade määramisel

detailplaneeringus või

projekteerimistingimustes, tuleb

teha koostööd Transpordiametiga.

Lsk p 4.5 SELGITAME

Üldplaneeringuga ei ole

kavandatud olulisi muudatusi

olemasolevas teedevõrgus. Uute

perspketiivsete teede ja tänavate

osas on üldplaneeringus eraldi

tingimus, et nende kavandamisel

ehk täpse asukoha ja

ristusmiskohtade määramisel

detailplaneeringus või

projekteerimistingimustes, tuleb

teha koostööd Transpordiametiga.

7. Planeeringu seletuskirja p 8.7

„Taastuvenergeetika“ lk 60/103

käsitletakse tuuleenergeetika

arendamise võimalusi Sillamäe linnas.

Seletuskiri sätestab, et kuigi

riigikaitselistest piirangutest tulenevalt

ei ole Sillamäe linna võimalik rajada

tuuleparke, siis sõltuvalt tehnoloogia

SELGITAME

Tulenevalt üldplaneeringu eelnõule

esitatud Kaitseministeeriumi

seisukohast, et Sillamäe linnas ei

ole lubatud riigikaitselistest

piirangutest tulenevalt kavandada

ka väiketuulikuid, siis lahendust

31

arengust võib kaaluda väiketuulikute

kavandamist vahetult tarbija juures.

Sellest tulenevalt palume täiendada

planeeringu seletuskirja vastavalt meie

ettepanekute p 3.6.

korrigeeriti. Üldplaneering ei näe

enam ette mistahes kõrgusega

tuulikute kavandamist.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk

8.7 on vastavalt korrigeeritud.

8. Planeeringu seletuskirja p 8.

„Tehnovõrgud“ lk 55/103 on lause: Uued

avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud

ja -rajatised tuleb kavandada avalikult

kasutatavale maale, eelistatult

teemaale.

Nimetatud lause on vastuolus meie ettepanekute p 3.9. – palume planeeringut korrigeerida.

ARVESTAME

Seletuskirja ptk 8 on sõnastust

täpsustatud järgmiselt: “Uued

avalikes huvides vajalikud

tehnovõrgud ja -rajatised tuleb

kavandada üldujuhul eelistatult

avalikule teemaale. Riigitee maale

tehnovõrkude kavandamine on

võimalik vaid koostöös

Transpordiametiga tee toimise

vajadustest üle jääva vaba teemaa

olemasolul”.

9. Planeeringu seletuskirja p 6.1 „Teede- ja

tänavavõrk“ > „Üldised tingimused“ lk

49/50 on kirjas: Ligipääsud hoone(te)le

tuleb lahendada eelkõige olemasolevate

avalike teede ja tänavate baasil.

Palume lisada täpsustus: Ligipääsud hoone(te)le, kinnistutele ning uutele arendusaladele tuleb lahendada eelkõige /…/; vt ka meie ettepanekute p 4.2.

ARVESTAME

Üldplaneeringu seletuskirja ptk

6.1 on lisatud täpsustus:

“Ligipääsud hoone(te)le,

kinnistutele ning uutele

arendusaladele tuleb lahendada

eelkõige olemasolevate avalike

teede ja tänavate baasil”;

10. Planeeringu seletuskirja p 6.1 „Teede- ja

tänavavõrk“ > „Üldised tingimused“ lk

49/50 on kirjas: Avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd on mõlemal pool äärmise

sõiduraja välimisest servast 10 m.

ARVESTAME

Seletuskirja ptk 6.1 on lisatud

täpsustus: “Avalikult kasutatava

tee (välja arvatud riigiteed)

kaitsevöönd on mõlemal pool

32

Palume lisata täpsustus: Avalikult kasutatava tee (välja arvatud riigiteed) kaitsevöönd /…/.

äärmise sõiduraja välimisest

servast 10 m”.

11. Planeeringu joonisel nr 3 („Taristu ja

tehnovõrgud“) on kujutatud helesiniste

täppidega ühistranspordi marsruudid.

Sama joonise mahus on esitatud

„Jalgrattateede põhivõrgu skeem“, kus

planeeritavad jalgrattateed on kujutatud

samuti helesiniste täppidega. Kuigi nii

planeeringu joonisel kui sellele lisatud

skeemil on olemas eraldi tingmärkide

loetelu, tekitab sarnase tingmärgi

kasutamine ühe andmevälja erinevatel

aladel erineva sisu edastamiseks

segadust – hõlpsasti võib jääda mulje,

et edastatakse ühte ja sama infot, ühel

juhul lihtsat nö väljavõttena. Soovitame

jalgrattateede põhivõrgu skeemil

kasutada planeeringu joonisel

kasutatavast sarnasest tingmärgist

erinevat värvi tingmärke.

ARVESTAME

Taristu ja tehnovõrgud joonisel on

tingmärke täpsustatud, et

parandada joonise loetavust.

KSH aruande eelnõud palume korrigeerida

järgmiselt.

1. Aruande lk 13/190 esimeses lõigus kirjeldatakse riigimaanteede kaitsevööndi laiust kehtetu Teeseaduse (lõpp 31.12.204) järgi. Palume käsitleda

riigiteede kaitsevööndite ulatust vastavalt kehtivale seadusele

(ehitusseadustik § 71 lg 2). Analoogne viga riigiteede kaitsevööndi käsitluses on ka aruande lk 79 p 7.8.1.1.

ARVESTAME

KSH aruande eelnõus on viidud

tee kaitsevööndi laiuse käsitlus

vastavusse ehitusseadustikuga §

71 lg 2.

33

2. Aruande lk 180 on lause: Joonisel 32 on

näidatud, et tõenäoliselt väheneb

tulevikus Sillamäel autode hulk

rahvastiku vähenemise tõttu. Seega

väheneb autode hulk loomulikult.

Juhime tähelepanu, et siinkohal on tegemist

tõestamata väitega. Lisada aruandele väite

tõestus või eemaldada see.

ARVESTAME

Aruandest on väide eemaldatud.

Muinsuskaitseamet Eelnõu avalik

väljapanek, eelnõu

kooskõlastamine

27.05.2024 nr 1.1-

7/1302-7

Mõjude hindamine:

1.1 Soovitame täpsustada lk 56 teksti:

Muinsuskaitseamet alustas 2019. aastal

Sillamäe 1940.-50. aastatel rajatud

neoklassitsistliku linnatuumiku ja haldushoonete

ansambli muinsuskaitsealaks tunnistamise

eesmärgil kaitsekorra eelnõu koostamist.

Sillamäele kavandatava muinsuskaitseala kaitse

eesmärgiks on 1940.–1950. aastatel rajatud

kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku, seda

kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust

loovate väärtuste säilitamine, esiletoomine,

hoonete kasutuses hoidmine ning säästev

areng. Ala puhul on tegemist kõige

suuremahulisema ja algupärasemalt säilinud

1940.-50. aastatest pärit neoklassitsistliku

arhitektuuriansambliga lähiregioonis. 2022.

Aastal otsustas Muinsuskaitseamet amet

peatada Sillamäe muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamise. Amet on lubanud asjaosalisi

teavitada, kui Sillamäe linnakeskuse kaitsekorra

menetlus selle jätkamiseks uuesti avatakse.

Koostatavas üldplaneeringus hõlmab valdavat

ARVESTAME

KSH Lk 56 on täpsustatud tekst:

“Muinsuskaitseamet alustas 2019.

aastal Sillamäe 1940.-50. aastatel

rajatud neoklassitsistliku

linnatuumiku ja haldushoonete

ansambli muinsuskaitsealaks

tunnistamise eesmärgil

kaitsekorra eelnõu koostamist.

Sillamäele kavandatava

muinsuskaitseala kaitse

eesmärgiks on 1940.–1950.

aastatel rajatud

kultuuriväärtusliku linnaehitusliku

terviku, seda kujundavate

iseloomulike ja kohatunnetust

loovate väärtuste säilitamine,

esiletoomine, hoonete kasutuses

hoidmine ning säästev areng. Ala

puhul on tegemist kõige

suuremahulisema ja

algupärasemalt säilinud 1940.-50.

aastatest pärit neoklassitsistliku

arhitektuuriansambliga

34

osa potentsiaalsest muinsuskaitsealast

miljööväärtuslik ala (vt ptk 7.6.2).

Muinsuskaitseala moodustamise ja kaitsekorra

kinnitamisega muutub miljööväärtuslik ala

riiklikult kaitstavaks objektiks.

lähiregioonis. 2022. Aastal

otsustas Muinsuskaitseamet amet

peatada Sillamäe

muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamise. Amet on lubanud

asjaosalisi teavitada, kui Sillamäe

linnakeskuse kaitsekorra menetlus

selle jätkamiseks uuesti avatakse.

Koostatavas üldplaneeringus

hõlmab valdavat osa

potentsiaalsest muinsuskaitsealast

miljööväärtuslik ala (vt ptk 7.6.2).

Muinsuskaitseala moodustamise ja

kaitsekorra kinnitamisega muutub

miljööväärtuslik ala riiklikult

kaitstavaks objektiks

muinsuskaitseala piires”

35

Üldplaneeringu eelnõu:

2.1 Soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi

käsitlusse järgneva info lisamist:

Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja

kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust,

seetõttu tuleb edasises tegevuses

(detailplaneeringu koostamisel,

projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda

mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada

avaliku huviga.

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud

kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada

mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud

maastikustruktuuris ja mälestist väärivas

keskkonnas. Kui ei ole määratud teisiti, siis on

mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos

asuvatele mälestistele on määratud ühine

kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või

kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada

teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus

kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite

aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste

registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga

järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine,

projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa

andmine jms) registrist üle kontrollida.

Mälestistena riikliku kaitse all olevad hooned

hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas

olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve.

Hoonete algne välisilme säilitada/taastada.

Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus.

ARVESTAME

Seletuskirja punkti 5.1. on

täiendatud sõnastusega:

“Kultuurimälestised näitavad

piirkonna ja kultuurmaastiku

ajaloolist mitmekesisust, seetõttu

tuleb edasises tegevuses

(detailplaneeringu koostamisel,

projekteerimistingimuste

andmisel) lähtuda mälestisi

säästvast põhimõttest ning

arvestada avaliku huviga.

Kinnismälestise kaitseks on

kehtestatud kaitsevöönd, mille

eesmärk on tagada mälestiste

säilimine ajalooliselt

väljakujunenud

maastikustruktuuris ja mälestist

väärivas keskkonnas. Kui ei ole

määratud teisiti, siis on mälestise

kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos

asuvatele mälestistele on

määratud ühine kaitsevöönd. Kui

kinnismälestisele või

kaitsevööndisse soovitakse

ehitada või rajada teid, liine,

trasse vm, tuleb kavandatav

tegevus kooskõlastada

Muinsuskaitseametiga.

Kultuurimälestiste ja nende

piiranguvööndite aktuaalne seis

kajastub kultuurimälestiste

registris (register.muinas.ee) ja

tuleb enne iga järgmist etappi

(detailplaneeringu algatamine,

projekteerimistingimuste andmine,

36

ehitusloa andmine jms) registrist

üle kontrollida.

Mälestistena riikliku kaitse all

olevad hooned hoida võimalusel

kasutuses või kasutusest väljas

olevatele leida (uus) sobiv

kasutusotstarve. Hoonete algne

välisilme säilitada/taastada.

Tagada ümbruse heakord ja

vaadeldavus.”

2.2 Täiendada ptk 5.1 ja tuua välja mitte kaitse

all olev arheoloogiapärand:

Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole

mitte kaitse alustest objektidest ning asjaolule,

et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste

inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut

infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei

jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul

omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise

vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks

(MuKS § 76 lg 1).

ARVESTAME OSALISELT

Kogu linna territooriumil ja kõikide

KeHJS § 6 lg 1 toodud tegevuste

ja § 6 lg 2 toodud valdkondade

tegevuste puhul ei ole

arheoloogilise uuringu

kooskõlastamise meede

põhjendatud (üle 1 km2 ala on

merre täidetud ala, suurel osal

tööstusala territooriumist on

pinnas teisaldatud, viidatud

normides on tegevusi, mis pole

37

Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina

alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade

analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile

kandmist, mille abil on võimalik vähendada

arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust

kavandatavates kohtades. Prognoosi tegemine

on aeganõudev ning ei pruugi üldplaneeringusse

jõuda enne selle kehtestamist. Seetõttu tuleb

ennetavalt üldplaneeringusse kanda järgmised

tingimused:

1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel

(kogu linna territooriumil ja ka juhul kui KMH

nõudest loobutakse) alati eelnevalt

Muinsuskaitseametiga kooskõlastada

arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus

(MuKSi § 31 lg 3);

2) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel

tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu

või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti

arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajaduse kohta, kui:

- algatatakse detailplaneeringut;

- kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava

ala pindala on enam kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud

arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel tagada

arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused

(vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud

arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga,

kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb

kohalikul omavalitsusel küsida

Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise

uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis

edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade

ehituslikud, näiteks vee

erikasutus). Nõue on põhjendatud,

kui võimalik arheoloogiatundlik ala

on vajalikult kindlaks määratud.

Lisaks tuleb arvestada, et

arheoloogilisi leide võib esineda ja

selleks on regulatsioon

kohustusega leiust teatada ning

korraldada vajalikud uuringud.

ÜP seletuskirja p 5.1 on

täiendatud sõnastusega:

“Tuginedes nii varasemalt teada

olevale infole mitte kaitse alustest

objektidest ning asjaolule, et

arheoloogide, hobiotsijate ja

koduloohuviliste inimeste tegevus

toob igal aastal juurde uut infot

arheoloogiliste paikade kohta,

mida ei jõuta kaitse alla võtta,

tuleb riigil ja kohalikul

omavalitsusel arheoloogiapärandi

hävimise vältimiseks tagada

meetmed selle kaitseks (MuKS §

76 lg 1).

Muinsuskaitseamet on

prognoosiva meetodina alustanud

võimalike arheoloogiatundlike

alade analüüsimist, välja

selgitamist ning kaardile

kandmist, mille abil on võimalik

vähendada arheoloogiapärandi

hävimise riski ehitustegevust

kavandatavates kohtades.

Üldplaneeringu näeb ette, et

prognoositud arheoloogiatundlikel

aladel tuleb kohalikul

omavalitsusel küsida planeeringu

38

asjakohast infot kajastada loodavas

Muinsuskaitseameti veebirakenduses.

või ehitise kavandamisel

Muinsuskaitseameti arvamust

arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajaduse kohta, kui:

- algatatakse detailplaneeringut;

- kaevanduse või ehitiste alla

jääva kaevatava ala pindala on

enam kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus

esitatud arheoloogiatundlikel

aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel

tagada arheoloogiapärandi

kaitseks

muinsuskaitseseaduses ette

nähtud tegevused (vt § 31).

Üldplaneeringu kaardil on esitatud

arheoloogiatundlikud alad 2021.

aasta seisuga, kuhu planeeringu

või ehitise kavandamisel tuleb

kohalikul omavalitsusel küsida

Muinsuskaitseameti arvamust

arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajaduse kohta.

Kui Muinsuskaitseamet loob

arheoloogiatundlike alade

veebirakenduse, siis tuleb

planeeringu koostamisel või

ehitise kavandamisel küsida ameti

arvamust rakenduses toodud alale

jäävatel juhtudel.”

2.3 Korrigeerida ptk 5.2 sõnastust sest XX

sajandi arhitektuuri objektidest ei saa objekte

välja arvata. Kohalik omavalitsus saab neid

objekte määrata väärtuslikuks üksikobjektiks või

loobuda kohalikust kaitsest.

ARVESTAME

ÜP seletuskirja p 5.2. on välja

jäetud tekst: “Üldplaneering teeb

ettepaneku XX sajandi

arhitektuuriobjektidest välja

39

arvata endine Pöögelmanni

elektroonikatehas (Tallinna mnt

15), osa Sillamäe

uuselamurajoonist (endine

hariduse linnak, ÜP-ga määratud

arenguala A4) ja väikese osa

Sillamäe uuselamurajoonist

„Mikrorajoon 1“ ning näha need

ette arendatavate aladena.

Tegemist peamiselt kasutusest

välja langenud (tootmishoone) ja

ühiskondlikus kasutuses olevate

hoonete ja neid ümbritseva

territooriumiga, mis vajavad

ajakohastamist. Olemasolevat

hoonestusstruktuuri on kavas

muuta või asendada uue tervikliku

lahendusega, mistõttu ei kanna

see tulevikus enam XX sajandi

arhitektuuripärandi terviklikkust ja

autentsust.”

2.4 Väärtuste kaardil korrigeerida mälestiste

tähistust. Kinnismälestis asendada

kultuurimälestisega või kultuurimälestise alaga.

ARVESTADA

Väärtuste kaardil on

kinnismälestis asendatud

kultuurimälestisega või

kultuurimälestise alaga.

2.5 Soovitame täiendada sõnastust lk 47

järgneva suunisega: kasutada hoonetüübile ja

ehitusajale iseloomulikke ja sobilikke ehitus- ja

viimistlusmaterjale ning võimaluse korral

traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid;

traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale

jäljendavaid materjale (nt plastlaudis,

penoplastist detailid, kivikatust imiteeriv

ARVESTADA

Lk 47 on lisatud järgmine

sõnastus: “kasutada hoonetüübile

ja ehitusajale iseloomulikke ja

sobilikke ehitus- ja

viimistlusmaterjale ning võimaluse

korral traditsioonilisi töövõtteid ja

tehnoloogiaid; traditsioonilisi

40

katuseplekk, trapetsprofiilplekk, õhekrohv jms)

võimaluse korral vältida.

ehitus- ja viimistlusmaterjale

jäljendavaid materjale (nt

plastlaudis, penoplastist detailid,

kivikatust imiteeriv katuseplekk,

trapetsprofiilplekk, õhekrohv jms)

võimaluse korral vältida.”

2.6 palume sisuliselt kaaluda miljööala

laiendamist punasega märgitud piirkondades,

mis lähtuvad kaitsekorra eelnõus pakutud

lahendusest, kuna väärtuslikku ehituskihistusse

kuuluvaid hooneid on antud piirkonnas veelgi:

SELGITADA

Mijööala puhul on tegemist

kohaliku kaitse tingimustega ja

lähtutud on mh ala terviklikkusest,

vaadeldavusest, hoonete

tegelikust seisukorrast.

Muinsuskaitseala piir võib olla

teistsugune.

2.7 üldplaneeringus on korduvalt antud

suuniseid amortiseerunud miljööväärtuslike

hoonete lammutamiseks. Mõistame, et

muinsuskaitsealal on hooneid, mis on pikalt

seisnud tühjalt või on amortiseerumas, kuid

soovitame eemaldada otsesed suunised hoonete

lammutamiseks ja nende asendamiseks uute

hoonetega, kuna need ei pruugi

omada soodsat mõju unikaalse ala terviklikkuse

säilimisele ja motivatisoonile kavandataval

miljööalal asuvaid hooneid hooldada ja taastada.

Teeme ettepaneku, et iga sellise hoone küsimust

arutatakse koostöös Muinsuskaitseametiga.

Soovitame lisada lk 11, 25 ja 61 lammutamist käsitlevate nõuete

asemele järgneva põhimõtte: miljööalal asuvad

1940.-50 aastate hooned tuleb säilitada sh selle

arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid

ning arhitektuuridetailid. Juhul kui hoone

tehniline seisukord on avariiline, pöördutakse

Muinsuskaitseameti poole, kellega koostöös

ARVESTADA:

Lk 11, 25 ja 61 on lisatud tekst:

“miljööalal asuvad 1940.-50

aastate hooned tuleb säilitada sh

selle arhitektuurilaad, ehitus- ja

viimistlusmaterjalid ning

arhitektuuridetailid. Juhul kui

hoone tehniline seisukord on

avariiline, pöördutakse

Muinsuskaitseameti poole, kellega

koostöös selgitatakse välja

võimalused ja edasised sammud

hoone ehitustehnilise seisukorra

täpsustamiseks,

konserveerimiseks vms. Hoone

omanikul tuleb arvestada

ehitustehnilise ekspertiisi

tellimisega, et selgitada välja

hoone konstruktsioonide olukord.”

41

selgitatakse välja võimalused ja edasised

sammud hoone ehitustehnilise seisukorra

täpsustamiseks, konserveerimiseks vms. Hoone

omanikul tuleb arvestada ehitustehnilise

ekspertiisi tellimisega, et selgitada välja hoone

konstruktsioonide olukord.

2.8 teeme ettepaneku muuta lk 25 puidust

abihoonete põhimõtet, et soosida

amortiseerunud abihoonete asemel uute puidust

abihoonete rajamist (nt prügimajad,

rattahoidlad jms), kuna see aitab hoida Sillamäe

unikaalse hoonestusala arhitektuurset eripära ja

hoonestusstruktuuri.

ARVESTAME

Lk 25 täpsustatud sõnastus on:

“puidust abihoonete likvideerimine

on lubatud. Uute abihoonete

kavandamine ei ole üldjuhul

lubatud. Linnavalitsus võib

kaaluda abihoone lubamist, kui

need sobituvad mahult ja

asukohalt väljakujunenud

hoonestuslaadiga sh sisehoovide

lahendusega. Amortiseerunud

abihoonete asemel uute puidust

abihoonete rajamine on lubatud

(nt prügimajad, rattahoidlad jms),

sest see aitab hoida Sillamäe

unikaalse hoonestusala

arhitektuurset eripära ja

hoonestusstruktuuri;”

2.9 soovitame korrigeerida lk 60 sõnastust ja

eemaldada ülevalt teises punktist järgnev lause:

Uue hoone puhul on keelatud historitsistlik

arhitektuur. Soovitame põhimõtte sõnastada

järgnevalt: uue hoone puhul ei ole lubatud

ajaloolistes stiilides või 1940.-50. aastate

hoonestuse ilmet matkiv arhitektuurikeel.

ARVESTAME

Nõustume Muinsuskaitseameti

põhjendusega.

Seletuskirja Lk 60 on eemaldatud

lause “Uue hoone puhul on

keelatud historitsistlik

arhitektuur.” See lause on

sõnastatud “Uue hoone puhul ei

ole lubatud ajaloolistes stiilides või

1940.-50. aastate hoonestuse

ilmet matkiv arhitektuurikeel.”

42

Gagarini tn 15 KÜ

maja elanikud

Eelnõu avalik

väljapanek,

arvamuse

avaldamine

09.05.2024

nr 4-8/840-1

Ettepanek lubada ühesuunalist liiklust Gagarini

tn 15 korteriühistu territooriumil majaelanike

turvalisuse huvides (praegu sõidavad autod

suurel kiirusel mõlemas suunas), mis ühtlasi

vähendab koormust ja liiklusintensiivsust

korteriühistu teel.

MITTE NÕUSTUDA

Linna ja kvartali liikluskorraldust ei

saa reguleerida eraldi hoonete

kaupa, sest see muudaks sisuliselt

kogu kvartali liiklust. Planeeringus

on välja toodud liikluskorralduse

põhimõtted, kui liikluskorraldust

soovitakse muuta, tuleb see kokku

leppida kvartali teiste

korteriühistute ja maaomanikega

ning koostada planeering või

liiklusohutuse audit.