Sissetulev kiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Häirekeskus

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Sisekaitseakadeemia

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus

26.11.2024 nr 3-15/49-1

Ettepanekute esitamine Siseministeeriumi

tänukirjaga autasustamiseks

Vastavalt siseministri 06.06.2017 käskkirjale nr 1-3/65 „Siseministeeriumi teenetemärgi ja

tänukirja statuut“ tunnustatakse iseseisvuspäeva, 24. veebruari tähistamiseks Siseministeeriumis

ja selle valitsemisalas korraldatavatel pidulikel aktustel ministeeriumi tänukirjadega:

- Siseministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste teenistujaid silmapaistvate töösaavutuste eest;

- isikuid ja organisatsioone ministeeriumile osutatud teenete ning tulemusliku koostöö eest.

Eriliste teenete märkimiseks võib tänukirja saajale anda ka hinnalise kingituse.

Siseministeeriumi tänukirja statuudi kohaselt võivad ettepanekuid tänukirjaga autasustamiseks

esitada ka valitsemisala ametite peadirektorid, asutuste direktorid ja rektor.

Palume kaaluda väärilisi kandidaate ning esitada siseministrile tunnustamise ettepanekud

30. detsembriks 2024. a. Ettepanekud palume esitada kirjale lisatud taotluse vormil. Komisjon

vaatab ettepanekud läbi 6. jaanuaril 2025. a.

Tänukirjaga koos välja antavate hinnaliste kingituste taotlemisel palume lähtuda järgmistest

limiitidest:

Politsei ja Piirivalveametile 4

Kaitsepolitseiametile 1

Päästeametile 2

Häirekeskusele 1

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele 1

Sisekaitseakadeemiale 1.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivi Sirp

2 (2)

osakonnajuhataja

Lisa:

1. Siseministri 06.06.2017 käskkiri nr 3-1/65 „Siseministeeriumi teenetmärgi ja tänukirja

statuut“

2. Tänukirja andmise ettepaneku vorm

Ene Tatrik 6125127

[email protected]

1

KÄSKKIRI

06.06.2017 nr 1-3/65

muudetud järgmiste käskkirjadega:

27.06.2018 nr 1-3/69

12.06.2019 nr 1-3/51

06.02.2023 nr 1-3/20

07.11.2023 nr 1-3/128

Siseministeeriumi teenetemärgi ja

tänukirja statuut

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus” § 3 lõike 8 ja § 23 lõike 2 punkti 14 alusel.

I Üldsätted

1. Käskkirja reguleerimisala

1.1.Käskkirjaga kehtestatakse Siseministeeriumi teenetemärgi (edaspidi teenetemärk) ja

Siseministeeriumi tänukirja (edaspidi tänukiri) andmise alused ja kord.

1.2.Teenetemärk on asutatud Siseministeeriumi ametnike ja töötajate (edaspidi koos

teenistujad) tunnustamiseks Siseministeeriumile osutatud vääriliste teenete eest ning muude

isikute tunnustamiseks Siseministeeriumile osutatud vääriliste teenete ja tulemusrikka

koostöö eest. Teenetemärgi klassid on kuldteenetemärk ja hõbeteenetemärk vastavalt lisale

1.

1.3.Tänukiri on autasu, millega tunnustatakse:

1.3.1. Siseministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste teenistujaid üle ootuste ehk

silmapaistvate töösaavutuste eest;

1.3.2. isikuid ja organisatsioone Siseministeeriumile osutatud teenete ning tulemusliku

koostöö eest.

1.4.Tänukirja saajale võib eriliste teenete eest anda ka hinnalise kingituse.

1.5.Siseministeeriumi teenistujast tänukirja saajale võib määrata preemia või preemia koos

hinnalise kingitusega. (muudetud ministri 06.02.2023 käskkirjaga nr 1-3/20)

II Teenetemärk

2. Kuldteenetemärgi kirjeldus

2.1.Kuldteenetemärk koosneb ristist ja rinnalindist. Kuldse äärisega sinisel kindlusristil on

väikese riigivapi kujutis ja selle alaosa ümbritsevad hõbedased tammelehed.

Kuldteenetemärgi rinnalint on hallide servade ja vaiaga sinine muareelint. Teenetemärgi

lindilõikel on kuldnaast. Kindlusristi laius on 40 mm. Lindihoidjate laius on 37 mm, kõrgus

5mm. Lindihoidjad on kullatud. Teenetemärgi lindi laius on 35 x 55 mm. Lindi värvid on

PMS 7543C hall 1 mm, PMS 541 C sinine 12mm, hall 9 mm, sinine 12 mm, hall 1 mm.

Tavavormi lindilõike keskel on 1 mm laiune kuldnaast.

2

2.2.Kuldteenetemärgi miniatuur koosneb samuti ristist ja rinnalindist. Rist on originaalsuuruses

risti vähendatud koopia läbimõõduga 17 mm ja rinnalint 0,5 mm laiuste kuldsete servadega

15 mm laiune sinine muareelint, millel on keskel on 4 mm laiune hall triip (viirg).

2.3.Kuldteenetemärgi lindilõige ja butoon on vastavalt originaalsuuruses teenetemärgi ja

miniatuurmärgi lindi riba kõrgusega 10 mm. Kuldteenetemärgi lindilõike ja butooni

keskosas paikneb kuldne vai mõõtudega 2x8 mm.

3. Hõbeteenetemärgi kirjeldus

3.1.Hõbeteenetemärk koosneb ristist ja rinnalindist. Hõbedase servaga sinisel kindlusristil on

väikese riigivapi kujutis ja selle alaosa ümbritsevad hõbedased tammelehed.

Hõbeteenetemärgi rinnalint on hallide servade ja vaiaga sinine muareelint. Kindlusristi laius

on 40 mm. Lindihoidjate laius on 37 mm, kõrgus 5mm. Lindihoidjad on hõbedased.

Teenetemärgi lindi laius on 35 x 55 mm. Lindi värvid on PMS 7543C hall 1 mm, PMS

541 C sinine 12mm, hall 9 mm, sinine 12 mm, hall 1 mm.

3.2.Hõbeteenetemärgi miniatuur koosneb samuti ristist ja rinnalindist. Rist on originaalsuuruses

risti vähendatud koopia läbimõõduga 17 mm ja rinnalint 0,5 mm laiuste hallide servadega

15 mm laiune sinine muareelint, millel on keskel on 4 mm laiune hall triip (viirg).

3.3.Hõbeteenetemärgi lindilõige ja butoon on vastavalt originaalsuuruses teenetemärgi ja

miniatuurmärgi lindi riba kõrgusega 10 mm.

4. Teenetemärgi andmise ettepanek ja otsus

4.1.Teenetemärgi andmise ettepaneku võivad esitada:

4.1.1. minister; (muudetud ministri 12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

4.1.2. Siseministeeriumi kantsler, asekantsler, osakonnajuhataja;

4.1.3. Siseministeeriumi teenistujad osakonnajuhataja kaudu.

4.2.Teenetemärgi andmise ettepanekus peab kajastuma, milliste vääriliste teenete või

tulemusliku koostöö eest isikule teenetemärgi andmist taotletakse. Teenetemärgi andmiseks

esitatakse ettepanek vastavalt lisale 2 järgmiste andmetega:

4.2.1. Teenetemärgi kandidaadi ees- ja perekonnanimi;

4.2.2. Teenetemärgi kandidaadi isikukood või sünniaeg;

4.2.3. Teenetemärgi kandidaadi amet või tegevusala;

4.2.4. Teenetemärgi kandidaadi iseloomustus ja põhjendus, miks isik väärib teenetemärki;

4.2.5. Tekst teenetemärgi andmist tõendavale tunnistusele;

4.2.6. Teenetemärgi klass;

4.2.7. Ettepaneku esitaja andmed.

4.3.Teenetemärgi andmise ettepaneku vaatab läbi kantsler, kaasates vajadusel selleks ka teisi

isikuid.

4.4.Teenetemärgi andmise otsuse kinnitab minister käskkirjaga. Teenetemärgi andmata jätmist

ei pea põhjendama. (muudetud ministri 12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

4.5.Ministril on õigus erandina anda teenetemärk ilma punktides 4.2 ja 4.3 sätestatud korda

läbimata. (muudetud ministri 12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

4.6.Teave teenetemärgi andmise ettepaneku kohta tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse § 35 lõike 2 punkti 2 kohaselt.

5. Kuldteenetemärgi andmine

Kuldteenetemärk antakse ministrile, Siseministeeriumi kantslerile või Siseministeeriumi

asekantslerile ametist lahkumisel, kui neil on väärilisi teeneid Siseministeeriumi ülesannete

täitmisel, või muule isikule, kui tal on väärilisi teeneid Siseministeeriumi ees.

Siseministeeriumi teistele ametnikele ja töötajatele antakse kuldteenetemärk, kui neil on

väärilisi teeneid Siseministeeriumi ülesannete täitmisel ja neile on varem antud

hõbeteenetemärk. (muudetud ministri 06.02.2023 käskkirjaga nr 1-3/20)

6. Hõbeteenetemärgi andmine

3

6.1.Hõbeteenetemärk antakse:

6.1.1. Siseministeeriumi teenistujale vääriliste teenete eest Siseministeeriumi ülesannete

täitmisel;

6.1.2. muule isikule tulemusrikka koostöö eest Siseministeeriumiga.

7. Teenetemärgi andmise otsuse tühistamine ja teenetemärgi tagastamine

7.1.Minister võib tühistada teenetemärgi andmise otsuse, kui:

7.1.1. on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo

toimepanemises, või

7.1.2. saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise

korral ei oleks isikule teenetemärki antud, või

7.1.3. isiku hilisem käitumine on olnud sedavõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi

andmise. (muudetud ministri 12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

7.2.Isik, kellelt minister on teenetemärgi ära võtnud, peab tagastama selle Siseministeeriumile.

(muudetud ministri 12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

8. Teenetemärkide registreerimine

8.1.Teenetemärkide andmise käskkirjad vormistab ja välja antud teenetemärkide üle peab

arvestust personalipoliitika osakond.

9. Teenetemärkide üleandmine ja tunnistus

9.1.Teenetemärke antakse üldjuhul üks kord aastas – iseseisvuspäevaks, 24. veebruariks.

Erandina võib teenetemärke anda muul ajal vastavalt ministri otsusele. (muudetud ministri

12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

9.2.Teenetemärke annab minister ja teenetemärkide andmine toimub pidulikult. (muudetud

ministri 12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

9.3.Teenetemärgi andmist tõendab tunnistus, millel on Siseministeeriumi pitser ning ministri ja

kantsleri allkiri. (muudetud ministri 12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

10. Teenetemärgi kandmine

10.1. Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele minister on teenetemärgi andnud ja kellelt

ei ole seda ära võetud. (muudetud ministri 12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

10.2. Teenetemärki kantakse vormiriietusel või tavariietusel ainult pidulike riiklike,

ametkondlike ja perekondlike sündmuste puhul vasakul pool rinnas riiklike

teenetemärkide järel enne välismaiseid teenetemärke.

10.3. Teenetemärkide kavaleridel on õigus kasutada teenetemärgi kujutist oma isiklikel

esemetel või siduda isiklike rekvisiitidega, riivamata teenetemärgi väärikust.

10.4. Teenetemärgi kavaleridel on õigus kanda teenetemärgi miniatuuri õhturiietusel ja butooni

tavaülikonna revääril.

10.5. Lindilõiget kantakse vormil teenetemärgi tunnusena. Lindilõiget ei kanta pidulike

sündmuste puhul.

10.6. Teenetemärk, lindilõige, butoon ja tunnistus antakse teenetemärgi kavalerile tasuta.

10.7. Teenetemärgi, lindilõike, butooni või tunnistuse hävimisel on Teenetemärgi kavaleril

õigus saada selle duplikaat, mille maksumuse tasub Teenetemärgi kavaler.

10.8. Teenetemärgi kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes ärilist eesmärki taotlevates

seostes on keelatud.

III Tänukiri

11. Tänukirja andmise ettepaneku esitamine

11.1. Tänukirja andmise ettepaneku võivad esitada:

11.1.1. Siseministeeriumi kantsler, asekantsler ja osakonnajuhataja;

11.1.2. Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse peadirektor ja Siseministeeriumi

hallatava riigiasutuse juht.

4

11.2. Punktis 11.1.1. nimetatud isikud esitavad tänukirja andmise ettepaneku käskkirja lisas 3

toodud vormil e-posti teel personalipoliitika osakonnale. Punktis 11.1.2. nimetatud isikud

esitavad tänukirja andmise ettepaneku lisas 4 toodud vormil kõikide isikute osas koos.

11.3. Tänukirja andmise ettepanek esitatakse hiljemalt 10. jaanuariks. Erandina võib tänukirja

andmise ettepaneku esitada ka muul ajal.

11.4. Kantsler ja asekantslerid vaatavad läbi oma valdkonda puudutavad tänukirja või tänukirja

ja hinnalise kingituse andmise ettepanekud ning saadavad otsused personalipoliitika

osakonna kaudu ministrile kinnitamiseks hiljemalt 30. jaanuariks. (muudetud ministri

12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

11.5. Tänukirju antakse üldjuhul üks kord aastas – iseseisvuspäevaks, 24. veebruariks. Erandina võib tänukirja anda ka muul ajal.

11.6. Isikule või organisatsioonile võib tänukirja anda mitmel korral, kuid üldjuhul peab

eelmisest tänukirja andmisest olema möödunud vähemalt kolm aastat.

11.7. Tänukirja andmise ettepanekud on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku

teabe seaduse § 35 lõike 2 punkti 2 kohaselt.

12. Tänukirja kujundus

12.1. Tänukirjal kasutatakse Pantone trükis neljavärvilist riigivappi, mille kõrgus on 22 mm.

Riigivapp paigutatakse päisesse arvestades riigivapi turvaala ja on joondatud alati keskele.

Riigivapi alla paigutatav sisutekst on ühevärviline ja soovituslikult kirjatüübis Roboto Slab.

Tänukirja saaja ees- ja perekonnanimi kirjutatakse kalligraafilises kaldkirjas sinise tooniga

(PMS 285/CU). Nime alla kirjutatakse tänukirja andmise põhjus, ministri ees- ja

perekonnanimi, ametinimetus, väljaandmise kuupäev ja koht. Tänukirja formaat on A4,

soovitavalt valge katmata paber 120-160g/m2. Tänukirja näidis on esitatud käesoleva

käskkirja lisas 5. (muudetud ministri 7.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/128)

13. Tänukirja andmine

13.1. Tänukirja andmise aluseks on ministri käskkiri, mille vormistab personalipoliitika

osakond. Ministri äraolekul kinnitatakse tänukirja andmine kantsleri käskkirjaga.

(muudetud siseministri 27.06.2018 käskkirjaga nr 1-3/69, ministri 12.06.2019

käskkirjaga nr 1-3/51)

13.2. Tänukirja annab üle minister või tema poolt selleks suuliselt volitatud isik. (muudetud

ministri 12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

13.3. Tänukirju antakse üldjuhul üks kord aastas – iseseisvuspäevaks, 24. veebruariks.

Erandina võib tänukirju anda muul ajal vastavalt ministri otsusele. Tänukirjade andmine

toimub pidulikult. (muudetud ministri 12.06.2019 käskkirjaga nr 1-3/51)

13.4. Arvestust tänukirja saanud isikute ja organisatsioonide üle peab personalipoliitika

osakond.

IV Rakendussätted

14. Käskkirjade kehtetuks tunnistamine

14.1. Tunnistan kehtetuks:

14.1.1. siseministri 5. novembri 2010. aasta käskkirja nr 1-3/247 „Siseministeeriumi

teenetemärgi statuut“;

14.1.2. siseministri 9. aprilli 2015. aasta käskkirja nr 1-3/101 „Tänukirja andmise statuut“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Anvelt

siseminister

5

Lisa 1. Siseministeeriumi teenetemärk.

Lisa 2. Ettepaneku vorm teenetemärgi andmiseks.

Lisa 3. Tänukirja andmise ettepaneku vorm punktis 11.1.1 nimetatud isikutele.

Lisa 4. Tänukirja andmise ettepaneku vorm punktis 11.1.2 nimetatud isikutele.

Lisa 5. Tänukirja näidis.