Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 1-2/24/208 |
Registreeritud | 26.11.2024 |
Sünkroonitud | 27.11.2024 |
Liik | Üldkäskkiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi juhtimine ning valitsemisala töö koordineerimine |
Sari | 1-2 Kaitseministri üldkäskkirjad |
Toimik | 1-2/24 Kaitseministri üldkäskkirjad 2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI 26.11.2024 nr 1-2/24/208
Sihtasutuse CR14 põhikirja muudatuste
heakskiitmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõigete 1 ja 3 ning Sihtasutuse CR14 põhikirja punktide 1.2 ja
8.1. alusel:
1. Kiidan Sihtasutuse CR14 asutaja esindajana heaks Sihtasutuse CR14 põhikirja muudatused
mille on Sihtasutuse CR14 nõukogu 16.10.2024 toimunud koosolekul heaks kiitnud.
2. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, kaitseplaneerimise asekantslerile ja Sihtasutusele CR14.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Lisa 1- Sihtasutus CR14 põhikiri 16.10.2024 terviktekst
1 / 8
SIHTASUTUS CR14 PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Sihtasutuse nimi on Sihtasutus CR14 (edaspidi Sihtasutus).
1.2 Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab
Kaitseministeerium.
1.3 Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.4 Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse tegevust reguleerivad Eesti
Vabariigi seadused ja muud õigusaktid ning käesolev põhikiri.
1.5 Sihtasutus vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Sihtasutuse
asutajad ei vastuta Sihtasutuse kohustuste täitmise eest. Sihtasutus ei vastuta
asutajate kohustuste täitmise eest.
1.6 Sihtasutuse asutaja otsused avaldatakse Sihtasutuse veebilehel 10 tööpäeva
jooksul otsuse tegemisest arvates.
1.7 Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
1.8 Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
1.9 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
2. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED
2.1 Sihtasutuses riigi asutajaõiguste teostamise eesmärk on küberjulgeoleku alane
teadus- ja arendustegevus, selle toetamine, küberjulgeolekualase rahvusvahelise
koostöö edendamine, küberjulgeolekualase väljaõppe korraldamine ning
küberjulgeolekualaste teenuste osutamine ning nõustamine vastavates
küsimustes.
2.2 Eesmärgi saavutamiseks täidab Sihtasutus järgmiseid põhiülesandeid:
2.2.1 välislepingutega ja rahvusvaheliste kokkulepetega Eesti Vabariigi võetud
küberkaitse alaste kohustuste täitmine sihtasutusele lepingu või õigusaktiga
delegeeritud osas;
2.2.2 kahese kasutusega ning küberjulgeoleku ja küberruumi tehnoloogiatega seotud
teadus- ja arendustegevus ning vastavate koostöövõrgustike loomine;
2.2.3 kahese kasutusega ning küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud
väljaõppetegevus ning doktriinide koostamises ja rakendamises osalemine;
2.2.4 rahvusvahelistele partneritele, teistele juriidilistele isikutele, riigieelarveliselt
finantseeritavatele asutustele ja institutsioonidele küberjulgeoleku ning küberruumi
tehnoloogiatega seotud teenuste osutamine.
3. JUHTIMINE
3.1 Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
3.2 Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
3.2.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3.2.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
2 / 8
3.2.3 kellel on ärikeeld;
3.2.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.2.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
3.3 Põhikirja alapunktides 3.2.1- 3.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat
pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu
lõppemist või kahju hüvitamist. Põhikirja alapunktis 3.2.5 sätestatud keeld ei
laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4. NÕUKOGU
4.1 Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab
järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
4.2 Nõukogul on neli kuni üheksa liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu ja isikud
määrab kaitseminister, lähtudes Sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja
majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne
täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse
üle järelevalve teostamisel.
4.3 Kaitseminister nimetab nõukogu liikmed riigiametnike ja/või teiste asjatundjate
hulgast, kusjuures vähemalt ühe (1) neist valib ta digivaldkonna eest vastutava
ministri ning ühe (1) rahandusministri ettepanekul.
4.4 Nõukogu liikmele võib maksta tasu. Nõukogu liikme ja nõukogu esimehe tasu
suuruse ning selle maksmise korra määrab asutajaõiguste teostaja, arvestades
riigivaraseaduses sätestatud tingimusi. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile,
abiministrile, riigisekretärile ega kohaliku omavalitsuse juhile.
4.5 Sihtasutuse veebilehel avaldatakse Sihtasutuse nõukogu koosseis, selles tehtud
muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus 10 tööpäeva jooksul
otsuse tegemisest arvates.
4.6 Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kuni viis (5) aastat. Kaitseministril on õigus
nõukogu liige igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Nõukogu liikme
tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
4.7 Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest
kaitseministrile. Nõukogu liikme õigused ja kohustused lõpevad õigusaktides
sätestatud korras.
4.8 Nõukogu pädevuses on:
4.8.1 Sihtasutuse põhikirja muutmine;
4.8.2 Sihtasutuse juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemine ja tagasikutsumine;
4.8.3 juhatuse liikme(te)le makstava tasu ja maksmise korra määramine;
4.8.4 hiljemalt majandusaasta alguseks eelarve, tööplaani ja Sihtasutuse
tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende edaspidine muutmine;
4.8.5 majandusaasta aruandes ülevaate andmine selle kohta, kuidas nõukogu on
Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja
järelevalvet teostanud;
4.8.6 Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
3 / 8
4.8.7 Sihtasutuse igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava ja
sihtasutuse eelarve koostamisel aluseks oleva finantsplaani kinnitamine;
4.8.8 juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate
tehingute tegemiseks, eelkõige kapitalirendilepingute sõlmimiseks või laenude
võtmiseks;
4.8.9 Sihtasutuse audiitorite arvu ja volituste kestuse määramine, audiitori nimetamine,
tagasikutsumine ja audiitori tasustamise korra määramine;
4.8.10 nõukogu töökorra kehtestamine;
4.8.11 laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine.
4.9 Lisaks punktis 3.2. nimetatule, ei või nõukogu liikmeks olla juhatuse liige ega
audiitor. Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt
karistusseadustiku 49 või 491 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu
või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega
samal tegevusalal või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või
kohtulahendi alusel.
4.10 Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi asutatud sihtasutusega sisuline
huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga
seotud isik:
4.10.1 on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus
ega ole Sihtasutuse kaasasutaja;
4.10.2 on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või
usaldusühing ei ole Sihtasutuse kaasasutaja;
4.10.3 omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui
Sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole Sihtasutuse
kaasasutaja;
4.10.4 on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni
kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Sihtasutuse kaasasutaja;
4.10.5 omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku
juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja
või tellija.
4.11 Nõukogu liige on kohustatud kaitseministrit teavitama Sihtasutuse kavast teha
tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või olulist tähtsust ja tagajärgi
omavaid tehinguid ning esitama informatsiooni oma tegevusest nõukogu
liikmena kaitseministri soovitud vormis ja tähtaegadeks, samuti muudatustest
enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest nõukogu liikmele
sätestatud nõuetele.
4.12 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
Nõukogu esimehe äraolekul nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu
liikme.
4.13 Nõukogu esimees on kohustatud esitama kaitseministrile ja rahandusministrile:
4 / 8
4.13.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku
toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast
nõukogu koosoleku toimumist;
4.13.2 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse
eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
4.14 Nõukogu koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab
nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku kutsub kirjaliku või
elektroonilise teatega kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige
vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.
4.15 Nõukogu koosolek toimub Eestis, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole
määranud teisiti.
4.16 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu liige võib nõukogu koosolekul osaleda ja teostada oma
õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata,
reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel
viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna
võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Koosolekult puuduvad nõukogu
liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle
poolt hääletab üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal
nõukogu liikmel on üks hääl.
4.17 Nõukogu koosolekud protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse
riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud muudes õigusaktides sätestatud
nõudeid. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, kõik koosolekust
osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija.
4.18 Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata.
Nõukogu esimees saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige
peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse
poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Hääletustulemuste kohta
koostab nõukogu esimees hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata
liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse: Sihtasutuse nimi ja asukoht, protokollija
nimi, vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt
hääletanud nõukogu liikmed nimeliselt, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud
nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu, ja muud hääletamise suhtes
olulise tähtsusega asjaolud. Nõukogu liikmete kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.
4.19 Nõukogul on õigus tutvuda Sihtasutuse kõigi dokumentidega, kontrollida
raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust
õigusaktidele ja põhikirjale. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet
5 / 8
Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi
koostamist.
4.20 Nõukogu peab enne Sihtasutuse majandusaasta aruande heakskiitmist ära
kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.
5. JUHATUS
5.1 Juhatus esindab ja juhib Sihtasutust.
5.2 Juhatusel on üks kuni kolm liiget. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad
juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
Juhatuse liige ei või olla nõukogu liige. Vähemalt poolte juhatuse liikmete
elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigis või Šveitsis.
5.3 Lisaks punktis 3.2. nimetatule, ei või juhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes
kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse
liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud
tegutseda Sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse
liige seaduse või kohtulahendi alusel.
5.4 Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete
tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5)
aastat. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi
kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused
lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikmel on õigus tagasi astuda, teatades
sellest nõukogule ette vähemalt 30 kalendripäeva.
5.5 Juhatus peab Sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi.
Tehinguid sihtasutuse varaga, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse
raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
5.6 Juhatuse liikmed vastutavad oma tegevuse eest õigusaktides sätestatud korras.
5.7 Juhatuse liige peab omama tööülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja
kogemusi, arvestades juriidilise isiku tegevus- ning finantsvaldkonda. Juhatuse
liige peab olema võimeline tegutsema temalt oodatava lojaalsuse ja hoolsusega
ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes Sihtasutuse
eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui asutaja huvide tõhus
kaitse.
5.8 Juhatus peab andma nõukogule vajalikku teavet juhtimise kohta, esitama
regulaarselt ülevaateid majandustegevusest, samuti teavitama nõukogu
viivitamatult Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja
muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
5.9 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme
lepingu alusel.
5.10 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö
tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures
arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist ning loodud
lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu
6 / 8
suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud
neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel
majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat
tasu.
5.11 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12
kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste
lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
5.12 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel
nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist
võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu
ulatuses.
5.13 Sihtasutust võib esindada juhatuse iga liige välja arvatud juhul, kui nõukogu on
otsustanud teisiti.
5.14 Juhatus muuhulgas:
5.14.1 korraldab sihtasutuse igapäevast tegevust;
5.14.2 korraldab Sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele;
5.14.3 valmistab ette Sihtasutuse iga-aastase tööplaani;
5.14.4 koostab kõigi tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama
Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni
reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud
piirangutele;
5.14.5 koostab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava
finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks, ja esitab nõukogu
kinnitatud finantsplaani riigivaraseaduses sätestatud korras;
5.14.6 koostab kooskõlas raamatupidamise seadusega ning teiste õigusaktidega Sihtasutuse
majandusaasta aruande ning esitab nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruande
registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
6. AUDIITOR JA ARUANDLUS
6.1 Audiitori määrab ja kutsub tagasi nõukogu. Audiitori nimetamiseks peab olema
tema kirjalik nõusolek, mis tuleb koos audiitorite nimekirjaga esitada
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale.
6.2 Audiitori võib määrata ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või tähtajaliselt
kuni kolmeks aastaks. Audiitori volituste kestuse ja tasustamise korra määrab
nõukogu.
6.3 Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud.
6.4 Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti
nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.
6.5 Audiitorite vahetumisel esitab juhatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrile uue audiitori nime viie päeva jooksul.
7 / 8
6.6 Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrolli süsteemi toimimise. Sihtasutusel
on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse
ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda
majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt
kooskõlastada kaitseministriga.
6.7 Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu.
6.8 Kaitseministril on igal ajal õigus nõuda Sihtasutuse suhtes erikontrolli tegemist
ning kasutada selleks Kaitseministeeriumi struktuuriüksust.
6.9 Lisaks majandusaasta aruandele avalikustab Sihtasutus oma veebilehel:
6.9.1 majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude
aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali
majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;
6.9.2 majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude
aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali
majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist.
6.10 Kaitseminister kujundab pärast Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamist
seisukoha Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise
kohta. Seisukohad ja teave esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt iga
aasta 10. mail ning avaldatakse samal ajal Sihtasutuse veebilehel.
7. SIHTASUTUSE VARA
7.1 Sihtasutuse tööks ja eesmärkide elluviimiseks vajalikud vahendid taotletakse
riigivara valitsejatelt, riigieelarvest ja programmidest, koostööprogrammidest
teiste riikide vastavate asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute
sihtotstarbelistest eraldistest ja annetustest ning muudest allikatest.
7.2 Sihtasutus kavandab oma majandustegevuse riigieelarve seaduse mõttes
keskvalitsuse juriidilise isikuna.
7.3 Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus
hindab Sihtasutusele üleantava vara ning teeb vajalikud tehingud ja toimingud
vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse. Juhatus teavitab nõukogu viivitamatult
raha ja mitterahaliste vahendite Sihtasutusele üleandmisest.
7.4 Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või Sihtasutuse
eesmärkidega vastuolus olevat vara. Sihtasutus ei võta vastu vara üleandjalt,
kelle tegevus on vastuolus Sihtasutuse eesmärkidega.
7.5 Sihtasutus kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ja
eesmärkide saavutamiseks.
7.6 Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb
rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada
kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel
Rahandusministeeriumiga.
7.7 Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus
selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse kehtiva
seadusega sätestatud korra kohaselt.
8 / 8
7.8 Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi
sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kaitseministri otsuse
alusel.
7.9 Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud Sihtasutuse
eesmärgi saavutamisega.
7.10 Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi
nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.
7.11 Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida
krediidi- või finantseerimisasutusega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi
vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.
8. PÕHIKIRJA MUUTMINE
8.1 Põhikirja muutmiseks on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete ja
kaitseministri heakskiit.
8.2 Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb Sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja
muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada
kohus kaitseministri, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.
8.3 Põhikirja muutmine jõustub muudatuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrisse kandmisest.
9. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
9.1 Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud
korras.
9.2 Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel.
9.3 Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi
nõusolekuta.
9.4 Kaitseminister võib otsustada Sihtasutuse lõpetamise. Nõukogu võib otsustada
Sihtasutuse lõpetamise üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige Sihtasutuse eesmärgi
saavutamisel või Sihtasutuse tegevuseks vajalike varaliste vahendite lõppemisel.
Sihtasutuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik
nõukogu liikmed. Nõukogu teavitab kirjalikult kaitseministrit Sihtasutuse
lõpetamist otsustava nõukogu koosoleku kokkukutsumisest.
9.5 Sihtasutuse vabatahtlikul lõpetamisel määrab likvideerijad nõukogu.
9.6 Sihtasutuse likvideerimisel allesjäänud vara läheb üle riigile.
1 / 8
SIHTASUTUS CR14 PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Sihtasutuse nimi on Sihtasutus CR14 (edaspidi Sihtasutus).
1.2 Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab
Kaitseministeerium.
1.3 Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.4 Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse tegevust reguleerivad Eesti
Vabariigi seadused ja muud õigusaktid ning käesolev põhikiri.
1.5 Sihtasutus vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Sihtasutuse
asutajad ei vastuta Sihtasutuse kohustuste täitmise eest. Sihtasutus ei vastuta
asutajate kohustuste täitmise eest.
1.6 Sihtasutuse asutaja otsused avaldatakse Sihtasutuse veebilehel 10 tööpäeva
jooksul otsuse tegemisest arvates.
1.7 Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
1.8 Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
1.9 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
2. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED
2.1 Sihtasutuses riigi asutajaõiguste teostamise eesmärk on küberjulgeoleku alane
teadus- ja arendustegevus, selle toetamine, küberjulgeolekualase rahvusvahelise
koostöö edendamine, küberjulgeolekualase väljaõppe korraldamine ning
küberjulgeolekualaste teenuste osutamine ning nõustamine vastavates
küsimustes.
2.2 Eesmärgi saavutamiseks täidab Sihtasutus järgmiseid põhiülesandeid:
2.2.1 välislepingutega ja rahvusvaheliste kokkulepetega Eesti Vabariigi võetud
küberkaitse alaste kohustuste täitmine sihtasutusele lepingu või õigusaktiga
delegeeritud osas;
2.2.2 kahese kasutusega ning küberjulgeoleku ja küberruumi tehnoloogiatega seotud
teadus- ja arendustegevus ning vastavate koostöövõrgustike loomine;
2.2.3 kahese kasutusega ning küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud
väljaõppetegevus ning doktriinide koostamises ja rakendamises osalemine;
2.2.4 rahvusvahelistele partneritele, teistele juriidilistele isikutele, riigieelarveliselt
finantseeritavatele asutustele ja institutsioonidele küberjulgeoleku ning küberruumi
tehnoloogiatega seotud teenuste osutamine.
3. JUHTIMINE
3.1 Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
3.2 Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
3.2.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3.2.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
2 / 8
3.2.3 kellel on ärikeeld;
3.2.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.2.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
3.3 Põhikirja alapunktides 3.2.1- 3.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat
pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu
lõppemist või kahju hüvitamist. Põhikirja alapunktis 3.2.5 sätestatud keeld ei
laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4. NÕUKOGU
4.1 Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab
järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
4.2 Nõukogul on neli kuni üheksa liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu ja isikud
määrab kaitseminister, lähtudes Sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja
majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne
täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse
üle järelevalve teostamisel.
4.3 Kaitseminister nimetab nõukogu liikmed riigiametnike ja/või teiste asjatundjate
hulgast, kusjuures vähemalt ühe (1) neist valib ta digivaldkonna eest vastutava
ministri ning ühe (1) rahandusministri ettepanekul.
4.4 Nõukogu liikmele võib maksta tasu. Nõukogu liikme ja nõukogu esimehe tasu
suuruse ning selle maksmise korra määrab asutajaõiguste teostaja, arvestades
riigivaraseaduses sätestatud tingimusi. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile,
abiministrile, riigisekretärile ega kohaliku omavalitsuse juhile.
4.5 Sihtasutuse veebilehel avaldatakse Sihtasutuse nõukogu koosseis, selles tehtud
muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus 10 tööpäeva jooksul
otsuse tegemisest arvates.
4.6 Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kuni viis (5) aastat. Kaitseministril on õigus
nõukogu liige igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Nõukogu liikme
tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
4.7 Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest
kaitseministrile. Nõukogu liikme õigused ja kohustused lõpevad õigusaktides
sätestatud korras.
4.8 Nõukogu pädevuses on:
4.8.1 Sihtasutuse põhikirja muutmine;
4.8.2 Sihtasutuse juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemine ja tagasikutsumine;
4.8.3 juhatuse liikme(te)le makstava tasu ja maksmise korra määramine;
4.8.4 hiljemalt majandusaasta alguseks eelarve, tööplaani ja Sihtasutuse
tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende edaspidine muutmine;
4.8.5 majandusaasta aruandes ülevaate andmine selle kohta, kuidas nõukogu on
Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja
järelevalvet teostanud;
4.8.6 Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
3 / 8
4.8.7 Sihtasutuse igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava ja
sihtasutuse eelarve koostamisel aluseks oleva finantsplaani kinnitamine;
4.8.8 juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate
tehingute tegemiseks, eelkõige kapitalirendilepingute sõlmimiseks või laenude
võtmiseks;
4.8.9 Sihtasutuse audiitorite arvu ja volituste kestuse määramine, audiitori nimetamine,
tagasikutsumine ja audiitori tasustamise korra määramine;
4.8.10 nõukogu töökorra kehtestamine;
4.8.11 laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine.
4.9 Lisaks punktis 3.2. nimetatule, ei või nõukogu liikmeks olla juhatuse liige ega
audiitor. Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt
karistusseadustiku 49 või 491 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu
või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega
samal tegevusalal või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või
kohtulahendi alusel.
4.10 Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi asutatud sihtasutusega sisuline
huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga
seotud isik:
4.10.1 on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus
ega ole Sihtasutuse kaasasutaja;
4.10.2 on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või
usaldusühing ei ole Sihtasutuse kaasasutaja;
4.10.3 omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui
Sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole Sihtasutuse
kaasasutaja;
4.10.4 on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni
kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Sihtasutuse kaasasutaja;
4.10.5 omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku
juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja
või tellija.
4.11 Nõukogu liige on kohustatud kaitseministrit teavitama Sihtasutuse kavast teha
tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või olulist tähtsust ja tagajärgi
omavaid tehinguid ning esitama informatsiooni oma tegevusest nõukogu
liikmena kaitseministri soovitud vormis ja tähtaegadeks, samuti muudatustest
enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest nõukogu liikmele
sätestatud nõuetele.
4.12 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
Nõukogu esimehe äraolekul nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu
liikme.
4.13 Nõukogu esimees on kohustatud esitama kaitseministrile ja rahandusministrile:
4 / 8
4.13.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku
toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast
nõukogu koosoleku toimumist;
4.13.2 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse
eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
4.14 Nõukogu koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab
nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku kutsub kirjaliku või
elektroonilise teatega kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige
vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.
4.15 Nõukogu koosolek toimub Eestis, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole
määranud teisiti.
4.16 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu liige võib nõukogu koosolekul osaleda ja teostada oma
õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata,
reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel
viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna
võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Koosolekult puuduvad nõukogu
liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle
poolt hääletab üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal
nõukogu liikmel on üks hääl.
4.17 Nõukogu koosolekud protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse
riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud muudes õigusaktides sätestatud
nõudeid. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, kõik koosolekust
osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija.
4.18 Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata.
Nõukogu esimees saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige
peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse
poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Hääletustulemuste kohta
koostab nõukogu esimees hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata
liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse: Sihtasutuse nimi ja asukoht, protokollija
nimi, vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt
hääletanud nõukogu liikmed nimeliselt, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud
nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu, ja muud hääletamise suhtes
olulise tähtsusega asjaolud. Nõukogu liikmete kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.
4.19 Nõukogul on õigus tutvuda Sihtasutuse kõigi dokumentidega, kontrollida
raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust
õigusaktidele ja põhikirjale. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet
5 / 8
Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi
koostamist.
4.20 Nõukogu peab enne Sihtasutuse majandusaasta aruande heakskiitmist ära
kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.
5. JUHATUS
5.1 Juhatus esindab ja juhib Sihtasutust.
5.2 Juhatusel on üks kuni kolm liiget. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad
juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
Juhatuse liige ei või olla nõukogu liige. Vähemalt poolte juhatuse liikmete
elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigis või Šveitsis.
5.3 Lisaks punktis 3.2. nimetatule, ei või juhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes
kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse
liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud
tegutseda Sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse
liige seaduse või kohtulahendi alusel.
5.4 Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete
tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5)
aastat. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi
kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused
lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikmel on õigus tagasi astuda, teatades
sellest nõukogule ette vähemalt 30 kalendripäeva.
5.5 Juhatus peab Sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi.
Tehinguid sihtasutuse varaga, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse
raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
5.6 Juhatuse liikmed vastutavad oma tegevuse eest õigusaktides sätestatud korras.
5.7 Juhatuse liige peab omama tööülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja
kogemusi, arvestades juriidilise isiku tegevus- ning finantsvaldkonda. Juhatuse
liige peab olema võimeline tegutsema temalt oodatava lojaalsuse ja hoolsusega
ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes Sihtasutuse
eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui asutaja huvide tõhus
kaitse.
5.8 Juhatus peab andma nõukogule vajalikku teavet juhtimise kohta, esitama
regulaarselt ülevaateid majandustegevusest, samuti teavitama nõukogu
viivitamatult Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja
muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
5.9 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme
lepingu alusel.
5.10 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö
tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures
arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist ning loodud
lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu
6 / 8
suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud
neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel
majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat
tasu.
5.11 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12
kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste
lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
5.12 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel
nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist
võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu
ulatuses.
5.13 Sihtasutust võib esindada juhatuse iga liige välja arvatud juhul, kui nõukogu on
otsustanud teisiti.
5.14 Juhatus muuhulgas:
5.14.1 korraldab sihtasutuse igapäevast tegevust;
5.14.2 korraldab Sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele;
5.14.3 valmistab ette Sihtasutuse iga-aastase tööplaani;
5.14.4 koostab kõigi tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama
Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni
reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud
piirangutele;
5.14.5 koostab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava
finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks, ja esitab nõukogu
kinnitatud finantsplaani riigivaraseaduses sätestatud korras;
5.14.6 koostab kooskõlas raamatupidamise seadusega ning teiste õigusaktidega Sihtasutuse
majandusaasta aruande ning esitab nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruande
registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
6. AUDIITOR JA ARUANDLUS
6.1 Audiitori määrab ja kutsub tagasi nõukogu. Audiitori nimetamiseks peab olema
tema kirjalik nõusolek, mis tuleb koos audiitorite nimekirjaga esitada
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale.
6.2 Audiitori võib määrata ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või tähtajaliselt
kuni kolmeks aastaks. Audiitori volituste kestuse ja tasustamise korra määrab
nõukogu.
6.3 Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud.
6.4 Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti
nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.
6.5 Audiitorite vahetumisel esitab juhatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrile uue audiitori nime viie päeva jooksul.
7 / 8
6.6 Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrolli süsteemi toimimise. Sihtasutusel
on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse
ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda
majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt
kooskõlastada kaitseministriga.
6.7 Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu.
6.8 Kaitseministril on igal ajal õigus nõuda Sihtasutuse suhtes erikontrolli tegemist
ning kasutada selleks Kaitseministeeriumi struktuuriüksust.
6.9 Lisaks majandusaasta aruandele avalikustab Sihtasutus oma veebilehel:
6.9.1 majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude
aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali
majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;
6.9.2 majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude
aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali
majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist.
6.10 Kaitseminister kujundab pärast Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamist
seisukoha Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise
kohta. Seisukohad ja teave esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt iga
aasta 10. mail ning avaldatakse samal ajal Sihtasutuse veebilehel.
7. SIHTASUTUSE VARA
7.1 Sihtasutuse tööks ja eesmärkide elluviimiseks vajalikud vahendid taotletakse
riigivara valitsejatelt, riigieelarvest ja programmidest, koostööprogrammidest
teiste riikide vastavate asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute
sihtotstarbelistest eraldistest ja annetustest ning muudest allikatest.
7.2 Sihtasutus kavandab oma majandustegevuse riigieelarve seaduse mõttes
keskvalitsuse juriidilise isikuna.
7.3 Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus
hindab Sihtasutusele üleantava vara ning teeb vajalikud tehingud ja toimingud
vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse. Juhatus teavitab nõukogu viivitamatult
raha ja mitterahaliste vahendite Sihtasutusele üleandmisest.
7.4 Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või Sihtasutuse
eesmärkidega vastuolus olevat vara. Sihtasutus ei võta vastu vara üleandjalt,
kelle tegevus on vastuolus Sihtasutuse eesmärkidega.
7.5 Sihtasutus kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ja
eesmärkide saavutamiseks.
7.6 Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb
rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada
kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel
Rahandusministeeriumiga.
7.7 Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus
selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse kehtiva
seadusega sätestatud korra kohaselt.
8 / 8
7.8 Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi
sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kaitseministri otsuse
alusel.
7.9 Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud Sihtasutuse
eesmärgi saavutamisega.
7.10 Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi
nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.
7.11 Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida
krediidi- või finantseerimisasutusega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi
vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.
8. PÕHIKIRJA MUUTMINE
8.1 Põhikirja muutmiseks on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete ja
kaitseministri heakskiit.
8.2 Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb Sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja
muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada
kohus kaitseministri, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.
8.3 Põhikirja muutmine jõustub muudatuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrisse kandmisest.
9. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
9.1 Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud
korras.
9.2 Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel.
9.3 Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi
nõusolekuta.
9.4 Kaitseminister võib otsustada Sihtasutuse lõpetamise. Nõukogu võib otsustada
Sihtasutuse lõpetamise üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige Sihtasutuse eesmärgi
saavutamisel või Sihtasutuse tegevuseks vajalike varaliste vahendite lõppemisel.
Sihtasutuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik
nõukogu liikmed. Nõukogu teavitab kirjalikult kaitseministrit Sihtasutuse
lõpetamist otsustava nõukogu koosoleku kokkukutsumisest.
9.5 Sihtasutuse vabatahtlikul lõpetamisel määrab likvideerijad nõukogu.
9.6 Sihtasutuse likvideerimisel allesjäänud vara läheb üle riigile.