| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 12-1/24/462 |
| Registreeritud | 26.11.2024 |
| Sünkroonitud | 27.11.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12 Riigikaitseliste ehitiste töövõime ja kinnisvara poliitika. Teadus- ja arendustegevus ning kaitsetööstuse poliitika |
| Sari | 12-1 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid |
| Toimik | 12-1/24 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid 2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sillamäe Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Sillamäe Linnavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu kohta esitatud arvamuste osas
Sillamäe Linnavolikogu 30. märtsi 2021. a otsusega nr 150 „Sillamäe linna üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning riigihanke korraldamiseks loa
andmine“ algatati Sillamäe linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline
hindamine.
Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
avalik väljapanek toimus 22. aprillist kuni 22. maini 2024. a Sillamäe Linnavalitsuse hoones
(Kesk 27) ning Sillamäe Raamatukogu hoones (Viru pst 26) ja Sillamäe linna veebilehel.
Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. Üldplaneering ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu esitati kooskõlastamiseks „Planeerimisseaduse“
(PlanS) § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitati § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja
asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu kohta arvamust.
PlanS § 82 lg 8 järgi üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu
koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu
toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
PlanS § 83 lg 1 järgi korraldatakse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 päeva jooksul pärast avaliku
väljapaneku lõppemist.
Sillamäe Linnavolikogu 31. märtsi 2024. a istungil protokolli kantud otsusega anti
linnavalitsusele ülesanne korraldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, tutvustada avalikul arutelul
linnavalitsuse seisukohti väljapaneku kestel esitatud kirjalike arvamuste kohta ja
üldplaneeringu koostamisel valitud lahenduste põhjendusi ning vastata muudele
üldplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele
küsimustele.
Lähtudes eeltoodust ning Sillamäe linna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist ja
„Planeerimisseaduse“ § 82 lõike 8, § 83 lõigete 1, 2 ja 3 alusel
SILLAMÄE LINNAVALITSUS
K O R R A L D U S
Sillamäe 31. mai 2024. a nr 363
linnavalitsus annab k o r r a l d u s e :
1. Võtta seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu kohta esitatud arvamuste osas (lisatud).
2. Korraldada Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Sillamäe Kultuurikeskuses (Kesk
tn 24, Sillamäe) 19. juunil 2024. a algusega kell 16.00.
3. Teatada Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele üldplaneeringu
koostamise korraldaja põhjendatud seisukohad ning avaliku arutelu toimumise aeg ja koht.
4. Teatada Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu avalikust arutelust PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.
5. Käesoleva korralduse peale võib esitada Sillamäe Linnavalitsusele (Kesk 27, Sillamäe
40231) vaide „Haldusmenetluse seaduses“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates
korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama
või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule (Jõhvi kohtumaja, Kooli 2a, Jõhvi 41532)
„Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Kalberg /allkirjastatud digitaalselt/
linnapea Andrei Ionov
linnasekretär
Kesk 27, 40231 Sillamäe [email protected] Tel +372 392 5700 www.sillamae.ee
Kaitseministeerium [email protected]
Kliimaministeerium [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Maa-amet [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Muinsuskaitseamet [email protected]
Põllumajandus- ja toiduamet [email protected]
Päästeamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected]
Toila Vallavalitsus [email protected]
Narva-Jõesuu Linnavalitsus [email protected]
Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks
Sillamäe Linnavolikogu algatas 30. märtsi 2021. a otsusega nr 150 Sillamäe linna üldplaneeringu
koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Sillamäe linna üldplaneeringu kehtestaja on Sillamäe Linnavolikogu ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja on Sillamäe Linnavalitsus. Sillamäe linna üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat
keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtib juhtekspert Aide Kaar (Skepast&Puhkim OÜ).
Planeeringuala on Sillamäe linna territoorium, planeeringuala piir on riigi maakatastri kaardile kantud
Sillamäe linna haldusüksuse piir ja plaeeringuala suurus on ca 12 km 2 .
Üldplaneeringu eesmärk on kogu Sillamäe linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine. Üldplaneering seab eesmärgiks ruumiliste eelduste loomise
jätkusuutlikule ja turvalisele elukeskkonnale, mis arvestab kohalike eripärade ja väärtustega, kahaneva
elanikkonnaga ja kaasaegsete lahendustega. Uusi ulatuslikke elamualasid Sillamäele ei planeerita, kuid
üldplaneering arvestab, et äri- ja tootmistegevuse arendamisega võib suureneda huvi elamuehituse
vastu ning loob selleks vajalikud eeldused. Et rannikul on suur mereturismi potentsiaal, siis loob
üldplaneering eeldused ka väikesadama ja paadisadama arendamiseks. Tootmistegevuse arendamisel
on põhifookuses olemasolevate tootmisalade edasiarendamine. Nii elu- ja ettevõtluskeskkonna
atraktiivsuse tõstmiseks kui ka turismipotentsiaali ärakasutamiseks näeb üldplaneering muuhulgas ette
täiendavaid puhkealasid, toetab puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarbega alal multifunktsionaalse
ruumi loomist ning panustab taristu arendamisse. Maakasutus- ja ehitustingimused seatakse pigem
paindlikud ning kindla tegevuse lubamine konkreetses asukohas saab suuresti põhinema kohaliku
omavalitsuse kaalutlusotsusel. Üldplaneering loob eeldused kaalutlusotsuse tegemiseks, andes ette
tingimused seal, kus vaja, kuid olles piisavalt paindlik ka uutele võimalustele.
Üldplaneering lahendab planeerimisseaduse (PlanS) § 75 ülesandeid.
Teie
Meie 25.11.2024. a nr 7-6/1967-1
SILLAMÄE LINNAVALITSUS
2
Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivate oluliste mõjude hindamisel lähtuti
üldplaneeringu täpsusastmest, asjakohastest õigusaktidest, strateegilistest planeerimisdokumentidest ja
arenduskavadest, juhendmaterjalidest, keskkonnamõju hindamise alastest teadmistest ning
üldtunnustatud hindamismetoodikast. Erinevaid stsenaariume linna ruumilise arengu suundade osas
üldplaneeringu koostamise käigus ei tekkinud. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel analüüsiti
erinevaid võimalusi kompaktse asustusega maakasutuse ja ehitustingimuste osas. Need tingimused on
planeeringulahenduse osa, kuid eraldiseisvana ei kujuta endast põhimõttelisi strateegilisi
arengustsenaariume (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 mõistes).
Mõju hindamise tulemusena selgus, et kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste kavandamisel ja
elluviimisel järgitakse üldplaneeringu seletuskirjas toodud maakasutus- ja ehitustingimusi ning KSH
aruandes antud keskkonnameetmeid, siis ei too üldplaneeringu kohase maakasutuse rakendamine
eeldatavalt kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.
Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 22. aprillist kuni 22.
maini 2024. a Sillamäe Linnavalitsuse hoones (Kesk 27) ning Sillamäe Raamatukogu hoones (Viru pst
26) ja Sillamäe linna veebilehel.
Üldplaneering ja KSH aruande eelnõu esitati kooskõlastamiseks „Planeerimisseaduse“ (PlanS) § 76
lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitati § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest
esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust.
Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu
kohta arvamust.
Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamuste osas võttis Sillamäe
Linnavalitsus seisukohad (lisa 1) 31. mai 2024. a korraldusega nr 363 (lisa 2).
PlanS § 87 lg 9 kohaselt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult
arvamusi esitanud isikutele teatas Sillamäe Linnavalitsus oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta
ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
Sillamäe Linnavalitsuse 31. mai 2024. a korralduse nr 363 alusel korraldati Sillamäe linna
üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 19. juunil 2024. a.
Arutelu käigus tehtud ettepanekud ja seisukohad nende arvestamise kohta fikseeriti avaliku arutelu
protokollis (lisa 3).
PlanS § 85 lg 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks
planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud
isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu kohta arvamust.
Käesoleva kirjaga esitab Sillamäe Linnavalitsus Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõu Teile kooskõlastamiseks.
PlanS § 85 lg 2 järgi kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud
või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja KSH aruande
eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende
kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
PlanS § 85 lg 3 järg kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või
maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. KSH aruande eelnõu
kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute
piisavust ja objektiivsust.
Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruanne eelnõu materjalid on kättesaadavad lingil
https://www.sillamae.ee/uldplaneeringu-eelnou.
3
Palume esitada kooskõlastused Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta Sillamäe
Linnavalitsuse e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul, hiljemalt 27.
detsembriks 2024. a.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Kalberg
linnapea
Lisad:
1. Seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH eelnõu kohta esitatud arvamuste osas
2. Sillamäe Linnavalitsuse 31. mai 2024. a korraldus nr 363
3. Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll
1
Seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kohta
esitatud arvamuste osas
Ettepaneku/arvamuse esitaja
ÜP etapp, kirja nr ja kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
Terviseamet Eelnõu avalik väljapanek, eelnõu
kooskõlastamine 03.05.2024 nr 9.3- 4/24/3549-2
1. Üldplaneeringu eelnõu lk 43 punktis 6.6.2
Kasesalu park esineb ebatäpsus – arenguala
number tekstis ja skeemil on erinev.
ARVESTAME: Tegemist on
ebatäpsuse kõrvaldamisega.
Üldplaneeringu seletuskirja on
arenguala numbrit korrigeeritud.
2. Üldplaneeringu eelnõu lk 75 punktis 4.1.3
Supluskohad ja avalikud ranna-alad on välja
toodud „Üldplaneeringuga kavandatud kaks
avalikku supluskohta Sõtke paisjärve äärde
Kasesalu rohealal“. Amet soovitab Sõtke
paisjärve supluskohas korraldada suplusvee
seiret, mis aitab välja selgitada suplusvee
kvaliteedi vastavust sotsiaalministri 03.10.2019
määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja
supelrannale“ Lisa 1 nõuetele ning hinnata
suplusveest tulenevaid terviseriske. Kui
supluskohas ei teostata suplusvee uuringuid, siis
tuleb teavitada suplejaid, et kasutatav veekogu
ei ole ametlik supluskoht ja suplusvee kvaliteeti
ei kontrollita ning suplemine toimub omal
vastutusel.
ARVESTAME: Üldplaneering
määrab supelrannana maa-ala
veekogu ääres, kuid üldplaneering
määrab ka planeeringuala üldised
kasutustingimused.
Üldplaneeringu seletuskirja p
4.1.3 on täiendatud pärast
sõnastust: „Supelrannad ja
supluskohad peavad vastama
õigusaktides toodud nõuetele“
fraasiga „sh peab suplusvee
kvaliteet olema kontrollitud ja
elanikele antud uuringute
tulemustest ja supluskoha
kasutamise võimalusest vajalik
teave“.
Tarbijakaitse ja
Tehnilise
Järelevalve Amet
Eelnõu avalik
väljapanek, eelnõu
kooskõlastamine
03.05.2024 nr 16-
6/21-05755-005
1. Planeeringu seletuskirja leheküljel 54 üldiste
tingimuste esimese punkti viimases lauses on
öeldud, et piiratud tootmisterritooriumitel (nt
Paldiski Lõunasadamas) tuleb tegevuste
Peatükis on läbivalt kasutatud mõistet ’ohtlik
ettevõte’. Kemikaaliseadus mõistab ohtliku
ettevõttena C-kategooria ohtlikku ettevõtet.
ARVESTAME: Tegemist on
ebatäpsuse kõrvaldamisega.
Üldplaneeringu seletuskirja lk 54
on sõnad “Paldiski Lõunasadamas”
asendatud sõnadega “Sillamäe
Sadamas”. Peatükis on mõiste
“ohtlik ettevõte” asendatud
2
Seega, et kaasatud oleksid ka A- ja B-
kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted,
peaks kasutama läbivalt n-ö ühismõistet ’ohtlik
või suurõnnetuse ohuga ettevõte’ sobivas
käändes. TTJA kooskõlastab Sillamäe linna
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu tingimusel, et
üldplaneeringu koostamisel arvestatakse
eeltoodud ettepanekutega ning TTJA 12.04.2022
kirjas nr 16-6/21-05755-003 esitatud
märkustega.
mõistega “ohtlik või suurõnnetuse
ohuga ettevõte”.
2. Maa sihtotstarvete määramisel, samuti
näiteks elamupiirkondade planeerimisel ja
rajamisel tuleb analüüsida inimeste võimalikke
liikumisteid (sh pendelliikumine üle raudtee), et
olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad oleksid
võimalikult palju kasutatavad (poleks vaja
näiteks eraldi ületuskohti, piisab platvormide
juures kõiki rööpapaare ületavaid ülekäikudest).
Reeglina pole uute samatasandiliste
ületuskohtade rajamine kuigi otstarbekas.
ARVESTAME
Üldplaneeringu seletuskirja p
3.1.11. on täiendatud.
3. Juhul kui planeeritakse uusi
raudteeülekäigukohti (sh kergliiklusteede
rajamise käigus), tuleb need lahendada selliselt,
et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui
ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud
liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee
ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses
aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud
ületuskohad. Nõutav turvavarustus
ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud
nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus
nähtav, puudub möödapõike võimalus).
ARVESTAME
Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5
on täiendatud.
3
4. Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate
tupiktänavate projekteerimist, sest see loob
soodsa võimaluse ebaseaduslike
raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku
(illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn
isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub
hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee
ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad
kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta
ületuskoha nõuetele.
ARVESTAME
Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5
on täiendatud.
5. Palume juba planeeringu tasandil võimalusel
nõuet raudtee ääres asuvate lasteasutuste,
välispordirajatiste (staadion) ja elamute
kruntide raudteepoolse külje piiramiseks aia või
läbipääsmatu taimestikuga, et vältida laste ja
elamupiirkonnas ka loomade ootamatut
sattumist raudteemaale.
ARVESTAME
Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5
on täiendatud.
6. Raudteeni ulatuda võivate haljasalade osas
(näiteks pargid, puhkealad) soovitame mitte
planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid)
rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest
rööpast, põhjusteks on nii tuleohutuse kui ka
nähtavuse tagamise vajadus raudteel.
ARVESTAME
Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5
on täiendatud.
Kaitseministeerium
ja
Kaitseressursside
Amet
Eelnõu avalik väljapanek, eelnõu kooskõlastamine 03.05.2024 nr 12-
1/24/126-3
1. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas ja KSH
aruandes on taastuvenergeetika arendamist
käsitlevates peatükkides märgitud, et
riigikaitselistest piirangutest tulenevalt ei ole
Sillamäe linna võimalik rajada tuuleparke.
Samas on märgitud, et kaaluda võib
väiketuulikute kavandamist ning mistahes
kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb
kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
ARVESTAME: EhS § 120 lg 1 p 11
ja 3 järgi tuleb
Kaitseministeeriumiga
kooskõlastada mh
tuulegeneraatorite ja riigikaitselise
ehitise töövõime vähenemist
põhjustava ehitise püstitamine.
Kaitseministeeriumi hinnangul ei
ole Sillamäe territooriumil
tuulikute püstitamine võimalik.
4
Kaitseministeerium esitas 04.05.2022 kirjaga nr
12-1/22/1363 sisendi üldplaneeringu
koostamiseks, milles palus Sillamäe linna
üldplaneeringus välistada mistahes kõrgusega
elektrituulikute püstitamine Sillamäe linnas,
kuna mistahes kõrgusega elektrituulikud
Sillamäe linna territooriumil vähendavad oluliselt
riigikaitseliste ehitiste töövõimet.
Kaitseministeerium on jätkuvalt samal
seisukohal. Arvestades, et edaspidi ei saa
Kaitseministeerium ehitusseadustiku § 120 lõike
1 punktide 11 ja 3 ning kaitseministri
26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise
ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute
ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise
töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 4 lõike 2
ja § 61 lõike 2 alusel kooskõlastada Sillamäe
linna territooriumil ühegi elektrituuliku (ka
väiketuuliku) planeeringut ega
projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud,
on mistahes kõrgusega elektrituulikute rajamise
võimaluste esitamine üldplaneeringus eksitav ja
perspektiivitu.
Palume üldplaneeringu eelnõu seletuskirja
peatüki 8.7 „Taastuvenergeetika“ alalõigus
„Tuuleenergia“ selgesti märkida, et Sillamäe
linna territooriumile ei ole elektrituulikute
püstitamine lubatud, kuna mistahes
kõrgusega elektrituulik Sillamäe linna
territooriumil vähendab riigikaitseliste
ehitiste töövõimet.
Üldplaneeringu seletuskirja on
korrigeeritud.
Seletuskirja p 8.7. on lisatud, et
Sillamäe linna territooriumile ei
ole elektrituulikute püstitamine
lubatud, kuna mistahes kõrgusega
elektrituulik Sillamäe linna
territooriumil vähendab
riigikaitseliste ehitiste töövõimet.
Mõjude hindamise seletuskirja on
vastavalt ettepanekule
korrigeeritud.
5
2. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja peatükis
8.7 „Taastuvenergeetika“ palume täiendada
päikeseelektrijaamade (PEJ) kavandamise
üldiste tingimuste teist punkti ning sõnastada
see järgmiselt: „PEJ peab vastama
õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise
ühilduvuse nõuetele. Nõuetele mittevastav PEJ
võib vähendada riigikaitseliste ehitiste
töövõimet. Üle 50 kW päikesepaneelide
koguvõimsusega PEJ-de rajamine tuleb
kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Selleks
soovitame alustada koostööd
Kaitseministeeriumiga võimalikult varases PEJ
kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad
riigikaitselised tingimused ja võimalused.“
Selgitame, et sõltuvalt asukohast võivad
riigikaitseliste ehitiste töövõimet vähendada üle
50 kW päikesepaneelide koguvõimsusega PEJ-d.
Väiksema võimsusega PEJ-d teadaolevalt
riigikaitseliste ehitiste töövõimet negatiivselt ei
mõjuta ning nende kavandamisel ja rajamisel ei
ole koostöö ja kooskõlastamine
Kaitseministeeriumiga vajalik. Samasisulise
tingimuse ja selgituse on Kaitseministeerium
varem esitanud kirjades 04.05.2022 nr 12-
1/22/1363 ja 08.04.2022 nr 12-1/22/1470.
Kaitseministeerium kooskõlastab Sillamäe
linna üldplaneeringu eelnõu ja KSH
aruande eelnõu tingimusel, et käesoleva
kirjaga esitatud ettepanekutega
arvestatakse.
2. ARVESTAME
Piirangud seoses riigikaitseliste
ehitiste töövõimega tulenevad
õigusaktidest.
Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja
on täiendatud.
Üldplaneeringu eelnõu
seletuskirjas peatükis
“Taastuvenergeetika” on lisatud
sõnastus: „PEJ peab vastama
õigusaktidega kehtestatud
elektromagnetilise ühilduvuse
nõuetele. Nõuetele mittevastav
PEJ võib vähendada riigikaitseliste
ehitiste töövõimet. Üle 50 kW
päikesepaneelide koguvõimsusega
PEJ-de rajamine tuleb
kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga. Selleks
tuleb alustada koostööd
Kaitseministeeriumiga võimalikult
varases PEJ kavandamise etapis,
et välja selgitada täpsemad
riigikaitselised tingimused ja
võimalused.“
6
Kliimaministeerium Eelnõu avalik väljapanek, eelnõu kooskõlastamine
15.05.2024 nr 7- 15/24/1721-2
1. Puudub müra kategooriate määramine, mis
on ette nähtud käsitleda vastavalt PlanS §
75 lõike 1 punktile 22. Palume seletuskirja
täiendada.
SELGITAME: Seletuskirja peatükis
9.5 on määratud üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarvetele
mürakategooriad.
2. Palume punkti 6.4 üldiste tingimuste alla
lisada järgmine nõue: Sadamate
arendamisel tuleb tagada, et täidetud
oleksid keskkonnakaitse nõuded
sadamateenuste osutamisel (peab olema
korraldatud laevajäätmete vastuvõtmine
ning reostuse lokaliseerimine ja
likvideerimine sadama akvatooriumil).
ARVESTAME:
Keskkonnakaitse nõuded
sadamateenusele tulenevad
sadamaseadusest.
Tingimus on lisatud seletuskirja
ptk 6.4.
3. Peatükis 7 „Keskkonnaohtlikud objektid ja
ohtlikud ettevõtted“ üldiste tingimuste
esimeses punktis on viidatud Paldiski
Lõunasadamale, ilmselt on tegemist veaga
ning viitama peaks Sillamäe sadamale.
Palume parandada.
ARVESTAME:
Tegemist on ebatäpsusega.
Seletuskirja peatükis 7 on
asendatud sõnad “Paldiski
Lõunasadam” sõnadega “Sillamäe
Sadam”
4. Lk 60 on sätestatud, et Vertikaalse
maakütte kavandamisel tuleb planeeringule
või ehitusprojektile lisada eksperthinnang
maakütte kasutamise võimalikkuse kohta
(millist süsteemi on võimalik planeeringualal
kasutada, milline on planeeritavate
puuraukude sügavus, milline on nende
vahekaugus, pinnase geotermilised
ARVESTAME:
Nõustume Kliimaministeeriumi
kommentaariga.
Tingimus on seletuskirja ptk 8.7
välja võetud.
7
omadused, millised on ohud põhjaveele
jne.).
Kommentaar selle nõude kohta:
Ehitusseadustiku alusel tuleb nii kinniste kui
avatud vertikaalsete maasoojussüsteemide
rajamiseks koostada puuraukude ja -
kaevude ehitusprojektid, kus määratakse
puuraukude ja -kaevude konstruktsioonid,
sügavused, vahemaad, kasutatavate
kivimkihtide geotermilised omadused, mõjud
ja ohud põhjaveele ja läheduses
paiknevatele objektidele. Seega
maasoojussüsteemi puurkaevu ja -augu
ehitusprojekt juba sisaldab eksperthinnangu
nõudeid.
5. Teeme ettepaneku seletuskirjas välja tuua
Sillamäe linnas kehtestatud põhjaveevaru,
mida on oluline teada veemajanduse
kavandamisel ning uute elamupiirkondade ja
tootmisobjektide planeerimisel.
ARVESTAME:
Põhjaveevaru on kehtestatud
keskkonnaministri määrusega ja
see on KSHA-s välja toodud.
Kehtestatud põhjaveevaru on
lisatud üldplaneeringu seletuskirja
punkti 8.2.
6. Taristu ja tehnovõrkude joonisel peaksid
olema toodud ja eristatud vähemalt
olemasolevad veevarustus-, kanalisatsiooni-
ja sademeveekanalisatsiooni rajatised,
hetkel neid seal ei ole selgelt ja
arusaadavalt eristatud. Samuti palume
käsitleda nendest tekkivaid kitsendusi. Kuna
kehtiv Sillamäe linna ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava jõustus
2019. a ning vahepealsel ajal on tõenäoliselt
ARVESTAME OSALISELT
PlaS § 75 lg 1 järgi lahendatakse
üldplaneeringuga
transpordivõrgustiku ja muu
infrastruktuuri, sealhulgas kohalike
teede, raudteede, sadamate ning
väikesadamate üldise asukoha ja
nendest tekkivate kitsenduste
määramine; tehnovõrkude ja -
8
kavas planeeritud arendusmeetmeid
realiseeritud (näiteks perspektiivsetest
torustikest on saanud olemasolevad
torustikud), siis palume üldplaneeringu
seletuskirjas ja/või selle taristu ja
tehnovõrkude joonisel kajastada ka
praegust (uuendatud) seisu olemasolevast
ja planeeritud taristust.
rajatiste üldise asukoha ja nendest
tekkivate kitsenduste määramine;
sanitaarkaitsealaga veehaarete
asukoha ja nendest tekkivate
kitsenduste määramine.
Täpsemalt kajastatakse
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
asukohta ja asendiskeemi ning
nende süsteemide, sealhulgas
puurkaev-pumplate,
joogiveetöötlusjaamade,
survetõstepumplate, veetorustike,
ühisveevärgil asuvate tuletõrje
veevõtukohtade, ühisvoolse ja
lahkvoolse kanalisatsiooni,
lokaalsete puhastusseadmete,
reoveepumplate, purgimissõlmede,
reoveepuhastite ja
sademeveekanalisatsiooni tehnilist
kirjeldust ning seisukorra ja
sobivuse hinnangut, samuti suubla
seisukorra ja veevastuvõtu võime
hinnangut ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavas
(ÜVVKS § 14). ÜVK tuleb
ajakohastada mitte harvem kui kord
nelja aasta jooksul. Seega saab
üldplaneering määrata
veevarustus-, kanalisatsiooni- ja
sademeveekanalisatsiooni rajatiste
üldised asukohad, kuid kõikide
9
süsteemi kuuluvate rajatiste
määramine ei ole üldplaneeringu
ülesanne ning täpsemalt saab
rajatised määrata ÜVKs.
Joonisel on täpsustatud
ühisveevärgi ja -
kanalisatsioonirajatiste asukohti ja
nendest tulenevaid kitsendusi.
7. Palume parandada ja täpsustada seletuskirja
peatükis 8.2 „Veevarustus- ja
kanalisatsioon“ üldiste tingimuste all
esitatud segast sõnastust (lk 56): "Vältida
tuleb ehitiste planeerimist veehaarde
sanitaarkaitsealale, et halvendada
veehaarde veeomaduste halvenemist ning
kaitsta veeharderajatisi (VeeS § 148-150)".
ARVESTAME:
Regulatsiooni eesmärk on tagada
veehaarde veeomadused ja kaitsta
veehaarderajatisi.
P 8.2 Sõnastust on korrigeeritud:
“Vältida tuleb ehitiste planeerimist
veehaarde sanitaarkaitsealale, et
mitte halvendada veehaarde
veeomadusi ning kaitsta
veeharderajatisi (VeeS § 151)”
KSH:
1. 1. Lk 8 ja lk 48 on välja toodud, et:
Põhjaveevarud Sillamäe põhjaveemaardlas
2045. aastani on C-V veehorisondist 5000
m3/d.
Lauset tuleks täpsustada: Sillamäe linna
põhjaveevaruga alal on Keskkonnaministri
26.07.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/333
kehtestatud Kambriumi-Vendi Voronka
veekihi T kategooria põhjaveevarud kuni
31.12.2045 a. 5000 m3/ööpäevas joogivee
kasutamise otstarbel.
ARVESTAME
KSH aruanne on täiendatud
vastavalt esitatud märkusele.
10
2. Sõtke jõe lõik Sõtke Vaivara raudteejaama
truubist suudmeni (ehk Sõtke_2 veekogum)
ökoloogiline potentsiaal on veekogumite
2022 seisundihinnangu alusel halb ning
üheks peamiseks halvaks seisundi põhjuseks
on Sillamäe I, II ja III pais. Sillamäe linn
paisutab Sillamäe III paisul ilma
keskkonnaloata. Sillamäe Linnavalitsus on
Sillamäe I ja II paisu omanik.
Keskkonnaamet on pöördunud
Linnavalitsuse poole seoses vajadusega
muuta paisutustega seotud
keskkonnalubasid, et viia keskkonnaluba
vastavaks tegelikele tingimustele ja tagada
ökoloogiline vooluhulk paisude lävendis.
Sillamäe I, II ja III paisud omavad olulist
negatiivset keskkonnamõju Sõtke_2
veekogumi seisundile ning KSH aruandes
tuleb käsitleda tegevusi, mis neid
negatiivseid mõjusid aitaksid vältida või
leevendada. Palun materjale täiendada.
3. Informeerime, et Sillamäe sadamaalast
ca 1 km kaugusele loodesse on tehtud
mereala kaitse alla võtmise ettepanek.
2. SELGITAME
ÜP KSH viiakse läbi ÜP
lahendusele ning see lähtub
ÜP sisust ja täpsusastmest.
Tegemist on olemasolevate
paisudega, mille osas ÜP
mingisuguseid muudatusi ei
kavanda. Ka KSH aruande ptk-
is 7.4. on välja toodud, et
Sõtke_2 veekogum oma väga
halva koondseisundi poolest
probleemne vooluveekogu,
tuleb selle seisundi
parandamisse igakülgselt ja
kõigi võimalike vahenditega
panustada ning et
üldplaneeringuga kavandatud
maakasutus võimaldab
aianduskrunte võtta
kasutusele aastaringseks
elamiseks, tuleb alale ette
näha ühtsed vee- ja
kanalisatsioonivõrgud. KSH
aruandes on teemale
tähelepanu juhitud ja antud
suunised edaspidiseks, kuid
teema käsitlemine ulatuses,
nagu KLIM seda soovib, ei ole
ÜP lahendust silmas pidades
asjakohane. Vajadus KSH
aruande muutmiseks selles
osas puudub.
3. ARVESTAME
KSH aruande ptk 7.4 on
täiendatud mereala kaitse alla
11
Ettepanekut ei ole veel menetlusse
võetud.
võtmise ettepanekut
puudutava info osas.
Keskkonnaamet Eelnõu avalik
väljapanek, eelnõu
kooskõlastamine
17.05.2024 nr 6-
5/24/6775-2
1. Vesi 1.1. Kas ÜP seletuskirja ptk-s 7
„Keskkonnaohtliku objektid ja ohtlikud
ettevõtted“ punktis „Üldised tingimused“
näitena toodud Paldiski Lõunasadam on
ebatäpsus ja peab olema Sillamäe sadam?
ARVESTAME:
Tegemist on ebatäpsusega.
Seletuskirja p 7 on sõnad “Paldiski
Lõunasadam” asendatud sõnadega
“Sillamäe Sadam”.
1.2. KSH aruande ptk-des 7.3. „Mõju
põhjaveele“ ja 7.3.2 “Põhjavee kasutamine“
on toodud, et joogiveena kasutatakse linnas
Kambrium-Vendi (C-V) (02§2019)
põhjaveekogumi vett. Palume Kambrium-
Vendi (C-V) (02§2019) põhjaveekogum
muuta Kambriumi-Vendi Voronka (02§2019)
põhjaveekogumiks.
ARVESTAME
KSH aruanne on täiendatud
vastavalt esitatud märkusele.
1.3. KSH aruande ptk-s 7.7.2. „Suplusvesi ja
suplusvee kvaliteet“ on toodud supelrannale
lähimad heitvee merrelasud, sh AS Ökosil
jahutusvee väljalask nr 7 (HVL0440770) ja
Silpower AS jahutusvee väljalask nr 4
(HVL0440740). Juhime tähelepanu, et
väljalaskmete nr 4 ja nr 7 kaudu juhitakse
ARVESTAME
KSH aruanne on täiendatud
vastavalt esitatud märkusele.
12
veekogudesse nii jahutus- kui ka
sademevett.
1.4. Juhime tähelapanu, et Keskkonnaamet on
esitanud mitmeid seisukohti1 seoses Sõtke
jõe paisu ja silla rekonstrueerimise ehitusloa
eelnõule ja ehitusprojektile. Samuti oleme
juhtinud tähelepanu keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu vajadusele vastavalt
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p-le 4
ja 7. Eelmainitut ei ole ÜP seletuskirjas ning
KSH aruandes käsitletud.
ARESTAME
KSH aruande ptk 7.4 on märkuses
toodud teabe põhjal täiendatud.
2. Ehituskeeluvöönd, ranna ja kalda kaitse
eesmärk 2.1. Kõigi tegevuste puhul tuleb
arvestada kaasnevate keskkonnamõjudega.
Olulise ebasoodsa mõju korral ei tohi
tegevuseks nõusolekut anda ega tegevust
teha. Oluline ebasoodne mõju ei ole
välistatud ka looduskaitseseaduse (LKS) §
38 lg-s 4 ja lg-s 5 sätestatud
ehituskeeluvööndis ehitamise erandite alusel
ehitamisel. Rannal ja kaldal toimuvate
tegevuste korral tuleb muuhulgas ka LKS §
38 lg-s 4 ja lg-s 5 toodud tegevuste korral
kaaluda tegevuse mõju LKS §-s 34
ARVESTAME:
Nõustume Keskkonnaameti
põhjendusega.
Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3
on täiendatud tingimusega
vastavalt ettepanekule.
13
sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärgile.
Seega tuleb seada tingimus, et rannal ja
kaldal toimuva ehitustegevusega kaasnevat
mõju lähtuvalt ranna ja kalda kaitse
eesmärgist tuleb igakordselt hinnata vastava
loamenetluse või detailplaneeringu
koostamise käigus.
2.2.ÜP-ga on kavandatud järgmised ehitised,
millele ehituskeeld ei laiene: sadama maa-
ala, avaliku kasutusega promenaad, avaliku
kasutusega jalg- ja rattatee, avaliku
kasutusega matkarada, avaliku kasutusega
kaldteed ja trepid, avaliku kasutusega
parklad. Palume hinnata KSH-s nende
ehitiste mõju lähtuvalt LKS § 38 sätestatud
eesmärgist.
SELGITAME
LKS § 38 ei sätesta eesmärke
ehitiste mõju hindamiseks.
Sadamate ja nende maa-alade
mõju on hinnatud KSH aruande
ptk.-s 7.8.3, teede mõju ptk-s
7.8.1, parklate mõju ptk-des
7.8.4, 7.7.7 ja 7.2.
2.3. ÜP ptk-s 3.8 ja KSH (lk 52) on kirjas, et ÜP
ei tee ettepanekut ranna ja kalda
ehituskeeluvööndi vähendamiseks või
suurendamiseks. Siiski on ÜP seletuskirjas
(lk 30) kirjas, et ÜP teeb ettepaneku
ehituskeeluvööndi vähendamiseks
supelranna kavandatava hoone osas.
Palume ÜP-s olev vastuolu kõrvaldada.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ala tuleb
kanda ÜP joonisele. Ehituskeeluvööndisse
kavandatava ehitise mõju tuleb hinnata
ranna ja kalda kaitse eesmärgist lähtuvalt.
ARVESTAME:
Üldplaneering ei tee ettepanekut
EKV vähendamiseks. Seletuskirja
oli vähendamise ettepanek jäänud
sisse ekslikult.
ÜP seletuskirja lk 30 on välja
jäetud tekst “ÜP teeb ettepaneku
ehituskeeluvööndi vähendamiseks
supelranna kavandatava hoone
osas”
14
3. Metsandus 3.1.Kui Sillamäe linna
territooriumil on metsa metsaseaduse
mõistes, kuhu tuleb raie teostamiseks
esitada ka Keskkonnaametile metsateatis,
siis juhime tähelepanu järgnevale:
metsaseaduse § 42 lg 3 sätestab, et
planeeringuga linna kui asustusüksuse
rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei
tohi raiuda kohaliku omavalitsuse
nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku
omavalitsusega enne metsateatise
esitamist.
Antud sättele peab üldplaneeringus viitama ja
üldplaneeringu jõustudes tuleb tagada, et
vastavad alad jõuavad ka Maa-ameti
planeeringute kaardirakenduse rohealade
kaardikihile.
ARVESTAME
Seletuskirja punkti 4.1. on
täiendatud sõnastusega:
Sillamäe linna territooriumil
rohealaks määratud alal kasvavat
metsa ei tohi raiuda kohaliku
omavalitsuse nõusolekuta. Raie
kooskõlastatakse kohaliku
omavalitsusega enne metsateatise
esitamist.
4. Radoon 4.1. KSH aruande kokkuvõtte
alapunktis „Radoon“ (lk 12) on esitatud:
„Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a
määrusega nr 28 on Sillamäe linn arvatud
kõrgendatud radooniriskiga maa-alade
hulka. Aladel, kus radooni sisaldus
pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50
kBq/m3) ning nendega piirnevatel
normaalse radoonisisaldusega (30-50
kBq/m3) aladel tuleb teha … .“ Sarnane
viide „lubatud piirväärtusele“ on kirjas ka
KSH aruande ptk-s 7.7.6. „Radoon“ (lk 77)
joonise nr 10 all teises lõigus.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et pinnaseõhu
radoonisisaldusele kui looduskeskkonna
ARVESTAME
Nõustume Keskkonnaameti
põhjendustega.
KSH aruanne on korrigeeritud
vastavalt esitatud märkusele.
15
parameetrile ei ole kehtestatud ega
põhimõtteliselt ka saa kehtestada „lubatud
piirväärtust“. Toodud numbrite näol on
tegemist viiteliste väärtustega, mida saab
kasutada hoone projekteerimisel. Lisaks
keskkonnaministri 30. juuli 2018. a
määrusele nr 28 on asjakohane ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari
2019. a määrus nr 19, mis kehtestab hoone
ruumiõhu radoonisisaldusele viitetaseme
üleüldiselt, sõltumata piirkonnast, kus hoone
paikneb. Seetõttu tuleb hoonete
projekteerimisel ja renoveerimisel arvestada
hoone radooniohutuse tagamise vajadusega
alati, juhindudes soovitatavalt standardist
EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“. Selleks võib olla
otstarbekas 3 (5)
teha detailsem pinnaseõhu radoonisisalduse
uuring või rakendada radoonikaitse
meetmeid ennetavalt. Tsiteeritud sõnastusi
tuleks vastavalt korrigeerida.
4.2. KSH aruande ptk-s 7.7.3. „Välisõhu
kvaliteet“ alapunktis „Ehitus“ (lk 69) ülevalt
teises lõigus on graptoliitargilliidi käitlemise
kirjelduses viitega Eesti Geoloogiateenistuse
2020. a graptoliitargilliidi käitlemise
juhendile kirjutatud: „Üle 10 m3 suuruste
koguste korral on rangelt soovituslik omada
eksperdi poolt koostatud eriprojekti koos
koha leidmisega, kus leostumist
minimiseerivat ja isesüttimist välistavat
meetodit saab rakendada ning radoonitekke
võimalusega arvestada.“
ARVESTAME
Nõustume Keskkonnaameti
põhjendusega.
KSH aruande ptk 7.7.3 on
täiendatud selgitusega, et
välisõhus radoon hajub.
16
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et välisõhu
kontekstis ei ole radooni eritumine
graptoliitargilliidist oluline, kuna radoon
hajub õhu liikumise tõttu suures ruumalas ja
hõreneb vastavalt. Radooni kui kopsuvähi
riskifaktori mõju on statistiliselt tuvastatav
aastakümnete
4.3. KSH aruande ptk-s 7.7.6. „Radoon“
kolmandas lõigus (lk 76) on kirjutatud:
„Tolmuses ja suitsuses õhus on radooni ja
selle tütarprodukte rohkem kui puhtas
õhus.“
Keskkonnaamet märgib, et radooni ja selle
tütarproduktide sisaldus siseruumi õhus
sõltub ruumi sisseimbuva radooni hulgast,
radooni lagunemisest radioaktiivsuse tõttu
ja siseruumi õhu vahetumise kiirusest.
Radooni ja selle tütarproduktide hulk ei sõltu
sellest, kas õhk on suitsune ja tolmune või
mitte. Küll aga sõltub õhu suitsu- või
tolmusisaldusest see, mil määral jäävad
sisse hingatud radooni radioaktiivsed
tütarproduktid inimese kopsudesse ja
hingamisteedesse kinni, kuna oma keemilise
aktiivsuse tõttu kinnituvad radooni
tütarelemendid õhus leiduvatele nõe või
tolmuosakestele ja aerosoolidele, mis
omakorda kinnituvad hingamisteede
sisepinnale.
KSH aruanne on täiendatud
vastavalt esitatud märkusele.
Väide on eemaldatud
seletuskirjast.
17
4.4. KSH aruande ptk-s 7.7.6. „Radoon“ (lk 77)
esimeses lõigus on kirjutatud: „Lähtudes
Eesti Vabariigi standardist EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“130 tuleb kõrge
radoonisisaldusega aladele tähelepanu
pöörata. Standard ütleb, et elamutele ja
avalikele hoonetele, kus inimesed viibivad
pikemat aega järjest (nt lasteaiad ja koolid),
tuleb pinnase mõõtmised teha alati.“
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et 2023. a
uuendati nimetatud standardit. Ajakohane
versioon on EVS 840:2023. Uus versioon ei
sisalda enam soovitust teatud hoonete
korral pinnaseõhu radoonisisalduse
mõõtmised alati teha. Pinnaseõhu
radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus
kiirgusohutuse seisukohast. Pinnaseõhu
radoonisisaldus on üks rohkem kui kümnest
sisendparameetrist, millest siseõhu kujunev
radoonisisaldus sõltub. Selle mõõtmise
vajalikkust ja informatiivsust on võimalik
standardis toodud metoodika alusel
projekteerimise käigus eelnevalt hinnata.
Lähtudes ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019.
a määrusest nr 19 tuleb radoonikindla
ehitamise põhimõtteid järgida mitte ainult
nn kõrge radoonisisaldusega aladel, vaid
alati.
Eelnevast lähtudes soovitab Keskkonnaamet
vaadata üle ka KSH aruande ptk-i 8.12.
„Nõuetekohase radoonitaseme tagamine“
ARVESTAME
Nõustume Keskkonnaameti
põhjendusega.
KSH aruanne on täiendatud
vastavalt esitatud märkusele:
Lisatud on viide asjakohasele
standardile.
18
esimese kahe punkti sõnastused (lk 107-
108).
Lisaks tuleks kogu KSH aruande ulatuses viidata
standardi EVS 840 versioonile aastast 2023.
4.5. KSH aruande ptk-s 8.12 „Nõuetekohase
radoonitaseme tagamine“ kolmandas lõigus
(lk 108) on kirjutatud: „Kui hoone on
ehitatud kõrge radooniriskiga alale, tuleb
sellest teavitada tulevasi kasutajaid ja anda
kasutajatele infot ka selle kohta, kas
radoonisisaldus on korterite, olme- ja
tööruumide õhus kontrollitud ning milline on
selle tase.“
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et uute
hoonete radoonikindlus, sõltumata ala
radooniriskist, tuleb tagada asjakohase
projekteerimise ja ehitusjärelevalvega. Mis
puudutab ruumide õhu radoonisisalduse
kontrollmõõtmist, siis seda on asjakohane
teha mitte enne, kui hoone valmimisest on
möödunud vähemalt üks pinnase külmumise
ja sulamise periood (hilissügis või
varakevad), mille käigus pinnase jäätumisel
tekkiva paisumise ja sulamisel tekkiva
vajumise tõttu võivad hoone vundamenti või
seinte ja põrandaplaadi liitekohtadesse
tekkida praod, millest radoon pääseb
hoonesse (vt ka EVS 840:2023 ptk 8).
Lisaks tuleb siseruumide õhu
radoonisisalduse aasta keskvääruse
viitetasemele vastavuse kontrolliks sobilik
ARVESTAME
Nõustume Keskkonnaameti
põhjendusega.
KSH aruanne on täiendatud
vastavalt esitatud märkusele:
Tingimus on täpsustunud “Kui
hoone on ehitatud kõrge
radooniriskiga alale saab hoone
ehitaja kasutajaid informeerida
sellest, kas ja milliseid
radoonikaitse meetmeid on
rakendatud”.
19
mõõtmine teha hoone tavapärase
kasutamise tingimustes, peab toimuma
talvisel poolaastal ja kestma vähemalt kaks
kuud. Ka varem kasutatud hoone puhul on
uutel kasutajatel soovitatav siseõhu radooni
kontrollmõõtmine teha, kuna ruumide
õhuvahetuse kiirus sõltub ruumide
kasutamisest. Uue hoone tulevasi kasutajaid
saab hoone ehitaja informeerida sellest, kas
ja milliseid radoonikaitse meetmeid on
rakendatud, kuid siseõhu radoonisisalduse
nõuetekohase kontrollmõõtmise saab teha
ainult hoone kasutamise ajal, mitte enne.
4.6. KSH aruande ptk-i 8.12 (lk 108) viimane
lause on: „Meede on eeldatavalt tõhus, kuna
aitab ennetada/leevendada radoonist
tulenevat olulist negatiivset mõju inimese
tervisele.“
Keskkonnaameti arvates on ebaselge, mida on
antud meetme all silmas peetud. Nii töö- kui
muude hoonete siseruumide õhu
radoonisisaldus on reguleeritud
õigusaktidega, mille eesmärk ongi radooniga
seonduva kopsuvähi riski vähendamine.
Viide „olulisele negatiivsele mõjule inimese
tervisele“ on liialt ebamäärane ega aita
kaasa teadlikkuse tõstmisele radoonist.
Käesoleval ajal on Maailma
Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvahelise
Kiirguskaitsekomisjoni seisukoht, et
teaduslikult konsensuslikult saab radooni
pidada kopsuvähi riski suurendavaks
teguriks. Muid tervisemõjusid ei saa
tõendatuks lugeda.
SELGITAME
KeHJS kohaselt hinnatakse KSH
käigus kavandatava tegevuse
(antud juhul ÜP lahenduse)
mõju inimese tervisele üldiselt
ning tuuakse välja
keskkonnamõjusid
leevendavad meetmed (nagu
KSH aruande ptk.-s 8.12).
see, et radoon suurendab
kopsuvähki haigestumise riski,
on välja toodud KSH aruande
ptk.-s 7.7.6.
RTerS kohaselt on tervis
inimese füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse heaolu seisund,
mitte ainult puuete ja haiguste
puudumine. KSH
täpsusastmes ja avalikus
menetluses ei saa hinnata
mõne konkreetse haiguse riski
suurendavaid või vähendavaid
20
tegureid. Konkreetsesse
haigusesse haigestumise risk
oleneb lisaks
keskkonnateguritest ka
paljudest muudest, KSH
käigus hindamatutest
teguritest, nagu inimese
üldine tervislik seisund,
eluviisid jne. Kopsuvähki
haigestumise riski tegureid
hinnatakse pädeva meediku
poolt inimese pöördumise
alusel.
4.7. ÜP seletuskirja (lk 12) viimases lõigus, (lk
15) ülevalt kolmandas lõigus ja (lk 17)
viiendas lõigus on kirjutatud: „Radoon –
detailplaneeringute ja projektide
koostamisel tuleb igakordselt arvestada
radooniriski kaardiga ja lähtuvalt sellest
määrata radooniuuringu ja radooniohutu
hoone projekteerimise standardiga
arvestamise vajadus.“
Keskkonnaamet märgib, et radooniohutu hoone
projekteerimise standardiga on soovitatav
alati arvestada, et tagada, et
projekteeritavate hoonete siseõhu
radoonisisaldus vastaks õigusaktide
nõuetele. Pinnaseõhu täiendava
radooniuuringu vajaduse üle otsustamine on
Keskkonnaameti arvates õigem jätta
projekteerija pädevusse.
ARVESTAME:
Nõustume Keskkonnaameti
põhjendusega.
Tingimust on vastavalt
ettepanekule täpsustatud:
“Detailplaneeringute ja projektide
koostamisel tuleb igakordselt
arvestada radooniriski kaardiga ja
radooniohutu hoone
projekteerimise standardiga, ja
lähtuvalt sellest määrata
radooniuuringu vajadus”.
21
4.8. ÜP seletuskirjas (lk 13) esimeses lõigus on
kirjutatud: „Enne hoone ehitamist tuleb
planeeritaval maa-alal teostada
radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel
tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse
meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes
ja olemasolevates hoonetes“). Sellega
välditakse majade siseõhu rikastumist
radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3).“
Sarnaselt on ÜP seletuskirja ptk-s 9.2
„Radoon“ (lk 64) kirjutatud: „Sillamäe linna
territooriumil tuleb elamute, olme- ja teiste
samalaadsete hoonete kavandamisel teha
radooniriski uuringud ja vajadusel
rakendada standardis35 esitatud
radoonikaitse meetmeid.“
Nagu eelmise punkti all mainitud, ei pea
Keskkonnaamet põhjendatuks alati nõuda
enne hoone ehitamist pinnaseõhu
radoonisisalduse mõõtmist. Sõltuvalt hoone
konstruktsioonilisest lahendusest, samuti
sellest, kui sügavalt kuulub ehitamise käigus
eemaldamisele olemasolev pinnas ja kas ja
mil määral kasutatakse eemaldatud pinnast
hiljem samal objektil tagasitäiteks, võib
oluliselt sõltuda pinnaseõhu
radoonimõõtmise informatiivsus. Kuna
projekteerijal ja ehitajal (projektile vastavalt
ehitamise mõttes) lasub nii või teisiti
kohustus tagada siseõhu radoonisisalduse
vastavus õigusaktide nõuetele, oleks
otstarbekas selle eesmärgi saavutamise viis
jätta projekteerija pädevusse.
ARVESTAME:
Nõustume Keskkonnaameti
põhjendusega.
Seletuskirjas on korrigeeritud
sõnastust vastavalt ettepanekule:
“Enne hoone ehitamist tuleb
planeeritaval maa-alal vajadusel
teostada radoonitasemete
mõõtmised”.
Seletuskirjas on ajakohastatud
standardit ja korrigeeritud siseõhu
radoonisisalduse viitetaseme
väärtust.
22
Palume ÜP seletuskirjas viidata standardi
ajakohasele versioonile EVS 840:2023.
Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et
välja arvatud koolieelsete lasteasutuste ja
koolide puhul ei ole siseõhu
radoonisisaldusele kehtestatud mitte
piirväärtus, vaid viitetase, mis on 300
Bq/m3.
5. Üldised teemad 5.1.KSH aruandes on
järgmine lause (lk 10): „Kuna vald asub
suuresti nõrgalt kaitstud või kaitsmata
põhjaveega alal, … .“ Arvatavasti olete
mõelnud linna.
ARVESTAME
Tegemist on ebatäpsusega
KSH aruanne on korrigeeritud
vastavalt esitatud märkusele.
Transpordiamet Eelnõu avalik
väljapanek, eelnõu
kooskõlastamine
24.05.2024 nr 7.2-
1/24/6986-5
1. Planeeringu koostamisel ei ole täidetud
meie ettepanekute p 1.1.
Planeeringu joonisele nr 3 „Taristu ja
tehnovõrgud“ peaks olema kantud täpne
teemaplaneeringu lahendus (Joonis 1) ning jääb
arusaamatuks, miks ning mille alusel on
korrigeeritud teemaplaneeringuga kavandatud
ristmiku lahendust (Joonis 2). Üldplaneeringus
on kohane lähtuda 1:1 teemaplaneeringu
lahendusest, mis tahes teede asukohtade
täpsustused tehakse sellisel juhul
teemaplaneeringut täpsustavate
projekteerimistingimustega.
ARVESTAME
Üldplaneeringu joonist on
korrigeeritud ja kantud peale 1:1
teemaplaneeringu lahendus.
23
24
2. Teemaplaneeringuga kavandatud
Sillamäe liiklussõlme ühendusteelt ei
tohi kavandada juurdepääsu
aiandusühistule (Joonis 3, punane rist
peale tõmmatud); juurdepääs
aiandusühistule on tagatud riigiteelt nr
13141.
ARVESTAME
Üldplaneeringu joonist on
korrigeeritud ja juurdepääsu
Sillamäe liiklussõlme ühendusteelt
aiandusühistule ei kavandata.
3. Teemaplaneeringuga kavandatava
Sillamäe liiklussõlmega ühenduva
riigiteega nr 1 paralleelse kogujatee
(ettepanekute p 1.44) osas tuleks
planeeringus käsitleda kahte erinevat
olukorda:
3.1. Olemasolev olukord, kus riigitee nr 1 kulgeb läbi Sillamäe linna.
Hetkel on riigitee projektiga juurdepääs garaažiühistule „Horisont“ kavandatud paralleelselt riigiteega (Joonis 4, punase joonega
orienteeruv asukoht) ning riigitee nr 1 olemasolev juurdepääs likvideeritakse (Joonis 4, sinine rist). Edastame kogujatee projekti (Reaalprojekt OÜ, töö nr P22077) joonise (Lisa),
kuna selle tee asukoht on projekteerimise käigus
ARVESTAME
Üldplaneeringu joonisel
kajastatakse kahte erinevat
olukorda – a) riigitee nr 1 kulgeb
läbi Sillamäe linna ja b) riigitee
uus trass läheb Sillamäe linnast
mööda, juurdepääs
garaažiühistule tagatakse endiselt
riigiteelt ja kogujatee muutub
jalg-ja rattateeks.
Üldplaneeringu seletuskirjas ptk
6.1 Teede- ja tänavavõrk on
lisatud lõik, mis selgitab olukorda
25
täpsustunud ning üldplaneeringu joonisele nr 3 kantud asukoht ei vasta projekteeritud lahendusele.
kuni teemaplaneeringu lahenduse
realiseerimiseni.
Joonisele on kantud
projekteerimise käigus
täpsustunud tee asukoht.
3.2 Teemaplaneeringu realiseerimise järgne
olukord, kui riigitee nr 1 uus trass (2+2
sõidurajaga maantee) läheb Sillamäe linnast
mööda. Perspektiivses olukorras
teemaplaneeringu realiseerimise järgselt saab
kehtima järgmine olukord:
- Juurdepääs garaažiühistule „Horisont“
on tagatud praeguselt riigiteelt nr 1, mis
tulevikus saab olema kohalikku liiklust teenindav tee (Joonis 5, sinine joon);
- Hetkel garaažiühistu juurdepääsuteeks projekteeritud kogujatee (Joonis 5, punane joon) muutub kergliiklusteeks
ning ristumine teemaplaneeringujärgse ühendusteega saab olema ainult kergliiklusteele, mitte ristmik sõidukitele.
Soovitame planeeringu joonisel nr 3 kajastada teemaplaneeringuga kavandatavat
ARVESTAME
Üldplaneeringu joonisel
kajastatakse kahte erinevat
olukorda – a) riigitee nr 1 kulgeb
läbi Sillamäe linna ja b) riigitee
uus trass läheb Sillamäe linnast
mööda, juurdepääs
garaažiühistule tagatakse endiselt
riigiteelt ja kogujatee muutub
jalg-ja rattateeks.
Üldplaneeringu seletuskirjas ptk
6.1 Teede- ja tänavavõrk on
lisatud lõik, mis selgitab olukorda
kuni teemaplaneeringu lahenduse
realiseerimiseni.
26
perspektiivset lahendust ning üldplaneeringu seletuskirjas tuua eraldi peatükina (ning koos joonisega) välja olukord, mis kehtib kuni
teemaplaneeringu lahenduse realiseerimiseni. Meie hinnangul on oluline säilitada teemaplaneeringu realiseeritavus, millest tulenevalt on oluline, et üldplaneeringu joonistel on kajastatud lahendus, mis arvestab teemaplaneeringuga.
4. Planeeringus ei ole välja toodud olulise
liiklussagedusega teid (LSK
ettepanekute p 1.6.-1.9.).
ARVESTAME JÄRGNEVALT:
(Lsk p. 1.6) ARVESTAME:
Üldplaneeringu seletuskirja ptk
6.1 on lisatud olulise
liiklussagedusega teede (OLT)
käsitlus ja toodud välja OLT teed
Sillamäe linnas.
Üldplaneeringu lahenduse välja
töötamisel analüüsiti kohaliku
teedevõrgustiku piisavust
juurdepääsude tagamisel ning
määrati perspektiivsete kohalike
teede (sealhulgas jalgratta- ja
jalgteede) vajadused ja
indikatiivsed asukohad.
(Lsk p. 1.7) SELGITAME:
Üldplaneeringu joonisel on
kajastatud ristumised riigiteega
(OLT). Perspektiivne tee/tänava
asukoht on üldplaneeringus
indikatiivne ja maavajaduse
määramine selle alusel
kitsendusena ei ole põhjendatud.
Perspektiivse tee täpne asukoht ja
võimalik ristumine OLT teega
täpsustub edaspidi eraldi
27
planeeringu/projekti käigus
koostöös Transpordiametiga.
Üldplaneeringu seletuskirja on
lisatud ptk 6.1 täiendav tingimus,
et uute perspektiivsete teede ja
tänavate osas, millel on puutumus
riigiteega, tuleb nende
kavandamisel ehk täpse asukoha
ja ristumiskohtade määramisel
detailplaneeringus või
projekteerimistingimustes teha
koostööd Transpordiametiga.
(Lsk p 1.8): ARVESTAME:
Üldplaneeringu joonist on
korrigeeritud ja kajastatud OLT
teed Sillamäe linnas vastavalt
tänasele liiklussagedusele
(vastavalt Transpordiameti
liiklussageduse rakenduse
viimasele seisule).
(Lsk p 1.9) ARVESTAME:
Üldplaneeringu joonist on
korrigeeritud vastavalt
Transpordiameti ettepanekule (vt
punktid 1-3). Üldplaneering ei
kavanda täiendavat mahasõitu
OLT teelt.
5. Planeeringu seletuskirja p 6.1 „Teede- ja
tänavavõrk“ lk 47/103 on toodud
maantee definitsioon, loetletud Sillamäe
linna territooriumil asuvad riigiteed
(põhimaantee nr 1 ning kõrvalmaanteed
nr 13141 ja nr 13106). Samuti on
määratletud riigiteede kaitsevööndi laius
järgmiselt: Riigimaanteede kaitsevööndi
ARVESTAME
Üldplaneeringu seletuskirjas ptk
6.1 on täpsustatud riigiteede
käsitlust vastavalt
ehitusseadustikule § 71 lg 2.
Eristatud on Euroopa teedevõrgu
maantee ja kõrvalmaantee.
28
laius mõlemal pool sõiduraja telge ja
mitme sõiduraja korral mõlemal pool
äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit.
Juhime tähelepanu, et antud käsitlus ei vasta ehitusseadustikule (§ 71 lg 2), palume sõnastust korrigeerida (vt ka meie ettepanekute p 2.1.).
Täpsustatud on riigiteede
definitsiooni ja kaitsevööndite
ulatusi.
6. Planeeringus ei ole käsitletud meie
ettepanekute p 2.2., 2.3., 3.1., 3.2.,
3.4., 3.5., 3.7. ja 4.5. (Transpordiameti
seisukohad lähteülesande etapis)
ARVESTAME JÄRGNEVALT:
Lsk p. 2.2 ja 2.3 ARVESTAME:
Ettepanekus toodud riigiteedele on
määratud 30 m kaitsevöönd.
Kaitsevööndid on kantud “Taristu
ja tehnovõrgud” joonisele.
Lsk p. 3.1 ARVESTAME
Üldplaneeringu seletuskirja on
lisatud tingimus:
“Ehitusloakohustuslike hoonete
kavandamine kaitsevööndisse on
põhjendatud ehitise omaniku
nõusolekul liiklusseaduse mõistes
asula liikluskeskkonnas ja
olemasoleva hoonestusjoone
olemasolul või hoonestusjoone
pikendamisel”.
Lsk p 3.2 ARVESTAME
Seletuskirja ptk 3 on täiendatud
tingimusega: “Riigiteelt täiendava
ligipääsu kavandamine
moodustatavale krundile ei ole
lubatud, kuna riigiteel on
ristumiskohtade arv piiratud.
29
Maakorralduslikul jagamisel tuleb
juurdepääs tagada riigiteelt seni
kinnistut teenindanud juurdepääsu
kaudu ühiselt”
Lsk p 3.4 ARVESTAME OSALISELT
Üldplaneeringu seletuskirja ptk
6.3 on lisatud tingimus, et
jalgratta- ja jalgteed tuleb
üldjuhul kavandada riigiteest
eraldiseisva rajatisena. Jalg- ja
rattateede projekteerimisel jätab
Linnavalitsus võimaluse
igakordselt kaaluda, kas
projekteerimistingimus antakse
läbi avatud menetluse või mitte,
sõltuvalt jalg- ja rattatee täpsest
asukohast ja funktsioonist.
Lsk p. 3.5 ARVESTAME JA
SELGITAME: Üldplaneeringu
lahenduses on juba arvestatud
Sillamäe-Vaivara kergliiklusteega.
“Taristu ja tehnovõrgud” joonisel
on kajastatud antud jalg- ja
rattatee vajadus Sillamäe linna
territooriumi ehk planeeringuala
ulatuses. Üldplaneeringu
seletuskirjas on antud jalg- ja
ratattee vajadust käsitletud pt 6.3
tingimusega: “Koostöös Narva-
Jõesuu linnaga kavandada sidus ja
ohutu jalgrattaühendus Vaivara
raudteepeatuse ja Sillamäe linna
vahel”.
30
Lsk p. 3.7 ARVESTAME JA
SELGITAME
Üldplaneeringuga kavandatud
arendusalade realiseerimiseks
tuleb koostada detailplaneering (vt
seletuskirja ptk 3.2). Uute
perspketiivsete teede ja tänavate
osas, millel on puutumus
riigiteega, on üldplaneeringus
eraldi tingimus, et nende
kavandamisel ehk täpse asukoha
ja ristusmiskohtade määramisel
detailplaneeringus või
projekteerimistingimustes, tuleb
teha koostööd Transpordiametiga.
Lsk p 4.5 SELGITAME
Üldplaneeringuga ei ole
kavandatud olulisi muudatusi
olemasolevas teedevõrgus. Uute
perspketiivsete teede ja tänavate
osas on üldplaneeringus eraldi
tingimus, et nende kavandamisel
ehk täpse asukoha ja
ristusmiskohtade määramisel
detailplaneeringus või
projekteerimistingimustes, tuleb
teha koostööd Transpordiametiga.
7. Planeeringu seletuskirja p 8.7
„Taastuvenergeetika“ lk 60/103
käsitletakse tuuleenergeetika
arendamise võimalusi Sillamäe linnas.
Seletuskiri sätestab, et kuigi
riigikaitselistest piirangutest tulenevalt
ei ole Sillamäe linna võimalik rajada
tuuleparke, siis sõltuvalt tehnoloogia
SELGITAME
Tulenevalt üldplaneeringu eelnõule
esitatud Kaitseministeeriumi
seisukohast, et Sillamäe linnas ei
ole lubatud riigikaitselistest
piirangutest tulenevalt kavandada
ka väiketuulikuid, siis lahendust
31
arengust võib kaaluda väiketuulikute
kavandamist vahetult tarbija juures.
Sellest tulenevalt palume täiendada
planeeringu seletuskirja vastavalt meie
ettepanekute p 3.6.
korrigeeriti. Üldplaneering ei näe
enam ette mistahes kõrgusega
tuulikute kavandamist.
Üldplaneeringu seletuskirja ptk
8.7 on vastavalt korrigeeritud.
8. Planeeringu seletuskirja p 8.
„Tehnovõrgud“ lk 55/103 on lause: Uued
avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud
ja -rajatised tuleb kavandada avalikult
kasutatavale maale, eelistatult
teemaale.
Nimetatud lause on vastuolus meie ettepanekute p 3.9. – palume planeeringut korrigeerida.
ARVESTAME
Seletuskirja ptk 8 on sõnastust
täpsustatud järgmiselt: “Uued
avalikes huvides vajalikud
tehnovõrgud ja -rajatised tuleb
kavandada üldujuhul eelistatult
avalikule teemaale. Riigitee maale
tehnovõrkude kavandamine on
võimalik vaid koostöös
Transpordiametiga tee toimise
vajadustest üle jääva vaba teemaa
olemasolul”.
9. Planeeringu seletuskirja p 6.1 „Teede- ja
tänavavõrk“ > „Üldised tingimused“ lk
49/50 on kirjas: Ligipääsud hoone(te)le
tuleb lahendada eelkõige olemasolevate
avalike teede ja tänavate baasil.
Palume lisada täpsustus: Ligipääsud hoone(te)le, kinnistutele ning uutele arendusaladele tuleb lahendada eelkõige /…/; vt ka meie ettepanekute p 4.2.
ARVESTAME
Üldplaneeringu seletuskirja ptk
6.1 on lisatud täpsustus:
“Ligipääsud hoone(te)le,
kinnistutele ning uutele
arendusaladele tuleb lahendada
eelkõige olemasolevate avalike
teede ja tänavate baasil”;
10. Planeeringu seletuskirja p 6.1 „Teede- ja
tänavavõrk“ > „Üldised tingimused“ lk
49/50 on kirjas: Avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd on mõlemal pool äärmise
sõiduraja välimisest servast 10 m.
ARVESTAME
Seletuskirja ptk 6.1 on lisatud
täpsustus: “Avalikult kasutatava
tee (välja arvatud riigiteed)
kaitsevöönd on mõlemal pool
32
Palume lisata täpsustus: Avalikult kasutatava tee (välja arvatud riigiteed) kaitsevöönd /…/.
äärmise sõiduraja välimisest
servast 10 m”.
11. Planeeringu joonisel nr 3 („Taristu ja
tehnovõrgud“) on kujutatud helesiniste
täppidega ühistranspordi marsruudid.
Sama joonise mahus on esitatud
„Jalgrattateede põhivõrgu skeem“, kus
planeeritavad jalgrattateed on kujutatud
samuti helesiniste täppidega. Kuigi nii
planeeringu joonisel kui sellele lisatud
skeemil on olemas eraldi tingmärkide
loetelu, tekitab sarnase tingmärgi
kasutamine ühe andmevälja erinevatel
aladel erineva sisu edastamiseks
segadust – hõlpsasti võib jääda mulje,
et edastatakse ühte ja sama infot, ühel
juhul lihtsat nö väljavõttena. Soovitame
jalgrattateede põhivõrgu skeemil
kasutada planeeringu joonisel
kasutatavast sarnasest tingmärgist
erinevat värvi tingmärke.
ARVESTAME
Taristu ja tehnovõrgud joonisel on
tingmärke täpsustatud, et
parandada joonise loetavust.
KSH aruande eelnõud palume korrigeerida
järgmiselt.
1. Aruande lk 13/190 esimeses lõigus kirjeldatakse riigimaanteede kaitsevööndi laiust kehtetu Teeseaduse (lõpp 31.12.204) järgi. Palume käsitleda
riigiteede kaitsevööndite ulatust vastavalt kehtivale seadusele
(ehitusseadustik § 71 lg 2). Analoogne viga riigiteede kaitsevööndi käsitluses on ka aruande lk 79 p 7.8.1.1.
ARVESTAME
KSH aruande eelnõus on viidud
tee kaitsevööndi laiuse käsitlus
vastavusse ehitusseadustikuga §
71 lg 2.
33
2. Aruande lk 180 on lause: Joonisel 32 on
näidatud, et tõenäoliselt väheneb
tulevikus Sillamäel autode hulk
rahvastiku vähenemise tõttu. Seega
väheneb autode hulk loomulikult.
Juhime tähelepanu, et siinkohal on tegemist
tõestamata väitega. Lisada aruandele väite
tõestus või eemaldada see.
ARVESTAME
Aruandest on väide eemaldatud.
Muinsuskaitseamet Eelnõu avalik
väljapanek, eelnõu
kooskõlastamine
27.05.2024 nr 1.1-
7/1302-7
Mõjude hindamine:
1.1 Soovitame täpsustada lk 56 teksti:
Muinsuskaitseamet alustas 2019. aastal
Sillamäe 1940.-50. aastatel rajatud
neoklassitsistliku linnatuumiku ja haldushoonete
ansambli muinsuskaitsealaks tunnistamise
eesmärgil kaitsekorra eelnõu koostamist.
Sillamäele kavandatava muinsuskaitseala kaitse
eesmärgiks on 1940.–1950. aastatel rajatud
kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku, seda
kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust
loovate väärtuste säilitamine, esiletoomine,
hoonete kasutuses hoidmine ning säästev
areng. Ala puhul on tegemist kõige
suuremahulisema ja algupärasemalt säilinud
1940.-50. aastatest pärit neoklassitsistliku
arhitektuuriansambliga lähiregioonis. 2022.
Aastal otsustas Muinsuskaitseamet amet
peatada Sillamäe muinsuskaitseala kaitsekorra
koostamise. Amet on lubanud asjaosalisi
teavitada, kui Sillamäe linnakeskuse kaitsekorra
menetlus selle jätkamiseks uuesti avatakse.
Koostatavas üldplaneeringus hõlmab valdavat
ARVESTAME
KSH Lk 56 on täpsustatud tekst:
“Muinsuskaitseamet alustas 2019.
aastal Sillamäe 1940.-50. aastatel
rajatud neoklassitsistliku
linnatuumiku ja haldushoonete
ansambli muinsuskaitsealaks
tunnistamise eesmärgil
kaitsekorra eelnõu koostamist.
Sillamäele kavandatava
muinsuskaitseala kaitse
eesmärgiks on 1940.–1950.
aastatel rajatud
kultuuriväärtusliku linnaehitusliku
terviku, seda kujundavate
iseloomulike ja kohatunnetust
loovate väärtuste säilitamine,
esiletoomine, hoonete kasutuses
hoidmine ning säästev areng. Ala
puhul on tegemist kõige
suuremahulisema ja
algupärasemalt säilinud 1940.-50.
aastatest pärit neoklassitsistliku
arhitektuuriansambliga
34
osa potentsiaalsest muinsuskaitsealast
miljööväärtuslik ala (vt ptk 7.6.2).
Muinsuskaitseala moodustamise ja kaitsekorra
kinnitamisega muutub miljööväärtuslik ala
riiklikult kaitstavaks objektiks.
lähiregioonis. 2022. Aastal
otsustas Muinsuskaitseamet amet
peatada Sillamäe
muinsuskaitseala kaitsekorra
koostamise. Amet on lubanud
asjaosalisi teavitada, kui Sillamäe
linnakeskuse kaitsekorra menetlus
selle jätkamiseks uuesti avatakse.
Koostatavas üldplaneeringus
hõlmab valdavat osa
potentsiaalsest muinsuskaitsealast
miljööväärtuslik ala (vt ptk 7.6.2).
Muinsuskaitseala moodustamise ja
kaitsekorra kinnitamisega muutub
miljööväärtuslik ala riiklikult
kaitstavaks objektiks
muinsuskaitseala piires”
35
Üldplaneeringu eelnõu:
2.1 Soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi
käsitlusse järgneva info lisamist:
Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja
kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust,
seetõttu tuleb edasises tegevuses
(detailplaneeringu koostamisel,
projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda
mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada
avaliku huviga.
Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud
kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada
mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud
maastikustruktuuris ja mälestist väärivas
keskkonnas. Kui ei ole määratud teisiti, siis on
mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos
asuvatele mälestistele on määratud ühine
kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või
kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada
teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite
aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste
registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga
järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine,
projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa
andmine jms) registrist üle kontrollida.
Mälestistena riikliku kaitse all olevad hooned
hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas
olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve.
Hoonete algne välisilme säilitada/taastada.
Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus.
ARVESTAME
Seletuskirja punkti 5.1. on
täiendatud sõnastusega:
“Kultuurimälestised näitavad
piirkonna ja kultuurmaastiku
ajaloolist mitmekesisust, seetõttu
tuleb edasises tegevuses
(detailplaneeringu koostamisel,
projekteerimistingimuste
andmisel) lähtuda mälestisi
säästvast põhimõttest ning
arvestada avaliku huviga.
Kinnismälestise kaitseks on
kehtestatud kaitsevöönd, mille
eesmärk on tagada mälestiste
säilimine ajalooliselt
väljakujunenud
maastikustruktuuris ja mälestist
väärivas keskkonnas. Kui ei ole
määratud teisiti, siis on mälestise
kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos
asuvatele mälestistele on
määratud ühine kaitsevöönd. Kui
kinnismälestisele või
kaitsevööndisse soovitakse
ehitada või rajada teid, liine,
trasse vm, tuleb kavandatav
tegevus kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga.
Kultuurimälestiste ja nende
piiranguvööndite aktuaalne seis
kajastub kultuurimälestiste
registris (register.muinas.ee) ja
tuleb enne iga järgmist etappi
(detailplaneeringu algatamine,
projekteerimistingimuste andmine,
36
ehitusloa andmine jms) registrist
üle kontrollida.
Mälestistena riikliku kaitse all
olevad hooned hoida võimalusel
kasutuses või kasutusest väljas
olevatele leida (uus) sobiv
kasutusotstarve. Hoonete algne
välisilme säilitada/taastada.
Tagada ümbruse heakord ja
vaadeldavus.”
2.2 Täiendada ptk 5.1 ja tuua välja mitte kaitse
all olev arheoloogiapärand:
Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole
mitte kaitse alustest objektidest ning asjaolule,
et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste
inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut
infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei
jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul
omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise
vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks
(MuKS § 76 lg 1).
ARVESTAME OSALISELT
Kogu linna territooriumil ja kõikide
KeHJS § 6 lg 1 toodud tegevuste
ja § 6 lg 2 toodud valdkondade
tegevuste puhul ei ole
arheoloogilise uuringu
kooskõlastamise meede
põhjendatud (üle 1 km2 ala on
merre täidetud ala, suurel osal
tööstusala territooriumist on
pinnas teisaldatud, viidatud
normides on tegevusi, mis pole
37
Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina
alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade
analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile
kandmist, mille abil on võimalik vähendada
arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust
kavandatavates kohtades. Prognoosi tegemine
on aeganõudev ning ei pruugi üldplaneeringusse
jõuda enne selle kehtestamist. Seetõttu tuleb
ennetavalt üldplaneeringusse kanda järgmised
tingimused:
1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel
(kogu linna territooriumil ja ka juhul kui KMH
nõudest loobutakse) alati eelnevalt
Muinsuskaitseametiga kooskõlastada
arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus
(MuKSi § 31 lg 3);
2) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel
tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu
või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti
arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajaduse kohta, kui:
- algatatakse detailplaneeringut;
- kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava
ala pindala on enam kui 500 m².
Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud
arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal
arheoloogiapärandi avastamisel tagada
arheoloogiapärandi kaitseks
muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused
(vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud
arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga,
kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb
kohalikul omavalitsusel küsida
Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise
uuringu läbiviimise vajaduse kohta.
Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis
edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade
ehituslikud, näiteks vee
erikasutus). Nõue on põhjendatud,
kui võimalik arheoloogiatundlik ala
on vajalikult kindlaks määratud.
Lisaks tuleb arvestada, et
arheoloogilisi leide võib esineda ja
selleks on regulatsioon
kohustusega leiust teatada ning
korraldada vajalikud uuringud.
ÜP seletuskirja p 5.1 on
täiendatud sõnastusega:
“Tuginedes nii varasemalt teada
olevale infole mitte kaitse alustest
objektidest ning asjaolule, et
arheoloogide, hobiotsijate ja
koduloohuviliste inimeste tegevus
toob igal aastal juurde uut infot
arheoloogiliste paikade kohta,
mida ei jõuta kaitse alla võtta,
tuleb riigil ja kohalikul
omavalitsusel arheoloogiapärandi
hävimise vältimiseks tagada
meetmed selle kaitseks (MuKS §
76 lg 1).
Muinsuskaitseamet on
prognoosiva meetodina alustanud
võimalike arheoloogiatundlike
alade analüüsimist, välja
selgitamist ning kaardile
kandmist, mille abil on võimalik
vähendada arheoloogiapärandi
hävimise riski ehitustegevust
kavandatavates kohtades.
Üldplaneeringu näeb ette, et
prognoositud arheoloogiatundlikel
aladel tuleb kohalikul
omavalitsusel küsida planeeringu
38
asjakohast infot kajastada loodavas
Muinsuskaitseameti veebirakenduses.
või ehitise kavandamisel
Muinsuskaitseameti arvamust
arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajaduse kohta, kui:
- algatatakse detailplaneeringut;
- kaevanduse või ehitiste alla
jääva kaevatava ala pindala on
enam kui 500 m².
Lisaks tuleb nii üldplaneeringus
esitatud arheoloogiatundlikel
aladel kui ka mujal
arheoloogiapärandi avastamisel
tagada arheoloogiapärandi
kaitseks
muinsuskaitseseaduses ette
nähtud tegevused (vt § 31).
Üldplaneeringu kaardil on esitatud
arheoloogiatundlikud alad 2021.
aasta seisuga, kuhu planeeringu
või ehitise kavandamisel tuleb
kohalikul omavalitsusel küsida
Muinsuskaitseameti arvamust
arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajaduse kohta.
Kui Muinsuskaitseamet loob
arheoloogiatundlike alade
veebirakenduse, siis tuleb
planeeringu koostamisel või
ehitise kavandamisel küsida ameti
arvamust rakenduses toodud alale
jäävatel juhtudel.”
2.3 Korrigeerida ptk 5.2 sõnastust sest XX
sajandi arhitektuuri objektidest ei saa objekte
välja arvata. Kohalik omavalitsus saab neid
objekte määrata väärtuslikuks üksikobjektiks või
loobuda kohalikust kaitsest.
ARVESTAME
ÜP seletuskirja p 5.2. on välja
jäetud tekst: “Üldplaneering teeb
ettepaneku XX sajandi
arhitektuuriobjektidest välja
39
arvata endine Pöögelmanni
elektroonikatehas (Tallinna mnt
15), osa Sillamäe
uuselamurajoonist (endine
hariduse linnak, ÜP-ga määratud
arenguala A4) ja väikese osa
Sillamäe uuselamurajoonist
„Mikrorajoon 1“ ning näha need
ette arendatavate aladena.
Tegemist peamiselt kasutusest
välja langenud (tootmishoone) ja
ühiskondlikus kasutuses olevate
hoonete ja neid ümbritseva
territooriumiga, mis vajavad
ajakohastamist. Olemasolevat
hoonestusstruktuuri on kavas
muuta või asendada uue tervikliku
lahendusega, mistõttu ei kanna
see tulevikus enam XX sajandi
arhitektuuripärandi terviklikkust ja
autentsust.”
2.4 Väärtuste kaardil korrigeerida mälestiste
tähistust. Kinnismälestis asendada
kultuurimälestisega või kultuurimälestise alaga.
ARVESTADA
Väärtuste kaardil on
kinnismälestis asendatud
kultuurimälestisega või
kultuurimälestise alaga.
2.5 Soovitame täiendada sõnastust lk 47
järgneva suunisega: kasutada hoonetüübile ja
ehitusajale iseloomulikke ja sobilikke ehitus- ja
viimistlusmaterjale ning võimaluse korral
traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid;
traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale
jäljendavaid materjale (nt plastlaudis,
penoplastist detailid, kivikatust imiteeriv
ARVESTADA
Lk 47 on lisatud järgmine
sõnastus: “kasutada hoonetüübile
ja ehitusajale iseloomulikke ja
sobilikke ehitus- ja
viimistlusmaterjale ning võimaluse
korral traditsioonilisi töövõtteid ja
tehnoloogiaid; traditsioonilisi
40
katuseplekk, trapetsprofiilplekk, õhekrohv jms)
võimaluse korral vältida.
ehitus- ja viimistlusmaterjale
jäljendavaid materjale (nt
plastlaudis, penoplastist detailid,
kivikatust imiteeriv katuseplekk,
trapetsprofiilplekk, õhekrohv jms)
võimaluse korral vältida.”
2.6 palume sisuliselt kaaluda miljööala
laiendamist punasega märgitud piirkondades,
mis lähtuvad kaitsekorra eelnõus pakutud
lahendusest, kuna väärtuslikku ehituskihistusse
kuuluvaid hooneid on antud piirkonnas veelgi:
SELGITADA
Mijööala puhul on tegemist
kohaliku kaitse tingimustega ja
lähtutud on mh ala terviklikkusest,
vaadeldavusest, hoonete
tegelikust seisukorrast.
Muinsuskaitseala piir võib olla
teistsugune.
2.7 üldplaneeringus on korduvalt antud
suuniseid amortiseerunud miljööväärtuslike
hoonete lammutamiseks. Mõistame, et
muinsuskaitsealal on hooneid, mis on pikalt
seisnud tühjalt või on amortiseerumas, kuid
soovitame eemaldada otsesed suunised hoonete
lammutamiseks ja nende asendamiseks uute
hoonetega, kuna need ei pruugi
omada soodsat mõju unikaalse ala terviklikkuse
säilimisele ja motivatisoonile kavandataval
miljööalal asuvaid hooneid hooldada ja taastada.
Teeme ettepaneku, et iga sellise hoone küsimust
arutatakse koostöös Muinsuskaitseametiga.
Soovitame lisada lk 11, 25 ja 61 lammutamist käsitlevate nõuete
asemele järgneva põhimõtte: miljööalal asuvad
1940.-50 aastate hooned tuleb säilitada sh selle
arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid
ning arhitektuuridetailid. Juhul kui hoone
tehniline seisukord on avariiline, pöördutakse
Muinsuskaitseameti poole, kellega koostöös
ARVESTADA:
Lk 11, 25 ja 61 on lisatud tekst:
“miljööalal asuvad 1940.-50
aastate hooned tuleb säilitada sh
selle arhitektuurilaad, ehitus- ja
viimistlusmaterjalid ning
arhitektuuridetailid. Juhul kui
hoone tehniline seisukord on
avariiline, pöördutakse
Muinsuskaitseameti poole, kellega
koostöös selgitatakse välja
võimalused ja edasised sammud
hoone ehitustehnilise seisukorra
täpsustamiseks,
konserveerimiseks vms. Hoone
omanikul tuleb arvestada
ehitustehnilise ekspertiisi
tellimisega, et selgitada välja
hoone konstruktsioonide olukord.”
41
selgitatakse välja võimalused ja edasised
sammud hoone ehitustehnilise seisukorra
täpsustamiseks, konserveerimiseks vms. Hoone
omanikul tuleb arvestada ehitustehnilise
ekspertiisi tellimisega, et selgitada välja hoone
konstruktsioonide olukord.
2.8 teeme ettepaneku muuta lk 25 puidust
abihoonete põhimõtet, et soosida
amortiseerunud abihoonete asemel uute puidust
abihoonete rajamist (nt prügimajad,
rattahoidlad jms), kuna see aitab hoida Sillamäe
unikaalse hoonestusala arhitektuurset eripära ja
hoonestusstruktuuri.
ARVESTAME
Lk 25 täpsustatud sõnastus on:
“puidust abihoonete likvideerimine
on lubatud. Uute abihoonete
kavandamine ei ole üldjuhul
lubatud. Linnavalitsus võib
kaaluda abihoone lubamist, kui
need sobituvad mahult ja
asukohalt väljakujunenud
hoonestuslaadiga sh sisehoovide
lahendusega. Amortiseerunud
abihoonete asemel uute puidust
abihoonete rajamine on lubatud
(nt prügimajad, rattahoidlad jms),
sest see aitab hoida Sillamäe
unikaalse hoonestusala
arhitektuurset eripära ja
hoonestusstruktuuri;”
2.9 soovitame korrigeerida lk 60 sõnastust ja
eemaldada ülevalt teises punktist järgnev lause:
Uue hoone puhul on keelatud historitsistlik
arhitektuur. Soovitame põhimõtte sõnastada
järgnevalt: uue hoone puhul ei ole lubatud
ajaloolistes stiilides või 1940.-50. aastate
hoonestuse ilmet matkiv arhitektuurikeel.
ARVESTAME
Nõustume Muinsuskaitseameti
põhjendusega.
Seletuskirja Lk 60 on eemaldatud
lause “Uue hoone puhul on
keelatud historitsistlik
arhitektuur.” See lause on
sõnastatud “Uue hoone puhul ei
ole lubatud ajaloolistes stiilides või
1940.-50. aastate hoonestuse
ilmet matkiv arhitektuurikeel.”
42
Gagarini tn 15 KÜ
maja elanikud
Eelnõu avalik
väljapanek,
arvamuse
avaldamine
09.05.2024
nr 4-8/840-1
Ettepanek lubada ühesuunalist liiklust Gagarini
tn 15 korteriühistu territooriumil majaelanike
turvalisuse huvides (praegu sõidavad autod
suurel kiirusel mõlemas suunas), mis ühtlasi
vähendab koormust ja liiklusintensiivsust
korteriühistu teel.
MITTE NÕUSTUDA
Linna ja kvartali liikluskorraldust ei
saa reguleerida eraldi hoonete
kaupa, sest see muudaks sisuliselt
kogu kvartali liiklust. Planeeringus
on välja toodud liikluskorralduse
põhimõtted, kui liikluskorraldust
soovitakse muuta, tuleb see kokku
leppida kvartali teiste
korteriühistute ja maaomanikega
ning koostada planeering või
liiklusohutuse audit.