Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna

partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 13. veebruari 2019. a

määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja

kord“ 18. veebruaril 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.02.2019, 5.

Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Määruse rakendamisel on tekkinud vajadus seda muuta ja täpsustada. Muudatuste peamiseks

eesmärgiks on partnerite valimine kolmeks aastaks ning esimene taotlusvoor on kavandatud

aastateks 2025–2027. Vahepealsel ajal partnereid ei muudeta, et tagada partneriteks valituile

kindlustunne tegevuste kavandamisel ja stabiilsus pikemaks perioodiks. Pikaajaline partnerlus

tagab, et koostöö on sisukam ning tegevustega on võimalik saavutada suuremat ja kestvamat

mõju.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik (e-

post [email protected], telefon 628 2227), Eesti Rahvakultuuri Keskuse

toetusprogrammide osakonna juhataja Margit Salmar (e-post [email protected],

telefon 600 9165) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri

Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 34 punktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõikes 3 toetuse andja nimi. Alates 06.04.2020

on asutuse nimi Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 1 lõikega 4, et täpsustada, keda mõistetakse

partnerorganisatsiooni all.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõikeid 1 ja 2, sest soovime laiendada partnerite

ringi rahvamajade võrgustiku esindajaga ning seeläbi laiendame partnerite tegevusi. Ühtlasi

täpsustame kõigi valdkonnas tegutsevate partnerite tegevuste tulemusi rahvakultuuri

valdkonnas.

Eelnõu punktidega 4 ja 5 muudetakse ja täiendatakse määruse § 3 lõiget 1. Muudatusega

soovitakse täpsustada toetatavaid tegevusi ning mõni tegevus lisada. Lähtudes kultuuri

arengukava rahvakultuuri strateegilistest eesmärkidest on partneril kohustus laiendada

koostööd oma võrgustikuga ning analüüsida tegevuste tulemusi. Täiendatud on toetatavate

tegevuste loetelu tegevustega, mis aitavad kaasa rahvakultuuri valdkonna arengule ning

tulemuste saavutamisele.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 3 lõike 3 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse,

millistes valdkondades ja kui mitu partnerit on riigil plaanis valida. Rahvakultuuri valdkonnad

on välja kujunenud ajalooliselt ning on toiminud alates eesti rahvusliku ärkamise perioodist.

Rahvakultuur hõlmab rahva pärimuslikku ainelist ja vaimset kultuuri ning kombeid.

Rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika ja rahvuslik käsitöö aitavad alal hoida traditsioone,

harrastusteatrite ja rahvakultuuriseltside tegevus, vaimse kultuuripärandi ja pärimuskultuuriga

tegelemine säilitab ning tõstab eneseteadvust.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse §-i 3 lõikega 4, milles tuuakse välja, et toetatavate

tegevuste täpne jaotus valdkondade ja kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru

avamise teates. Toetuse andja avalikustab taotlusvooru avamise teates enda ootused

valdkonnas tegutsevale partnerile, mis on kooskõlas kultuuripoliitika rahvakultuuri valdkonna

eesmärkidega.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse ja leevendatakse määruse § 4 lõike 2 punktis 1 toodud nõuet

taotlejale. Vastav ettepanek on tulnud valdkonnas tegutsejatelt.

Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 4 lõike 2 punkti 6 nõudega, et taotlejal peab mh

olema enda organisatsiooni tutvustav kodulehekülg. Avaliku raha kasutamisel peab olema

avalikkusele nähtav rahvakultuuri valdkonnas tegutseva partneri tegevus, organisatsiooni

ajalugu, võrgustik, arengu- ja tegevuskava jms, mis aitab kodulehe külastajal tutvuda

rahvakultuuri valdkonnas tegutseva organisatsiooni võimekuse ja vajalikkusega.

Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse määruse § 4 lõike 2 punkt 7 kehtetuks. Partnerid

tegutsevad mittetulundusühingutena ning mittetulundusühingute seaduse § 12 lõige 1 sätestab,

et mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab

mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Kehtiv nõue, mis ütleb, et partneri liikmeskond peab

koosnema nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest, on liiga kitsendav ning ei ole määruse

rakendamise seisukohast põhjendatud.

Eelnõu punktidega 11 ja 12 lisatakse taotlejale kohustus esitada rahvusvahelise sündmuse

korraldamise eelarve, kui see hõlmab taotleja tegevust ning kolme toetuse kavandatava

kasutusaasta tegevuskava.

Eelnõu punktiga 13 muudetakse määruse §-i 6 tervikuna. Muudatus on seotud senise

üheaastase partnerlusperioodi asendamisega kolme aastaga. Lõike 3 kohaselt avatakse

taotlusvoor iga kolme aasta järel, st 2024. aasta sügisel, 2027. aasta sügisel, 2030. aasta

sügisel jne. Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele oma

tegevuse kavandamisel ning võimaldab tegevustega saavutada suuremat ja kestvamat mõju.

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse §-i 7 lõikega 4, millega sätestatakse, et toetust saab

taotleda ainult kolmeks järjestikkuseks kalendriaastaks. Toetuse andja määrab toetussumma

enne taotluse esitamist (avaldatakse taotlusvooru avamise teates) ning selle etteantud summa

raames tuleb oma tegevusi taotluses kirjeldada.

Eelnõu punktiga 15 ja 16 muudetakse määruse §-s 9 toodud abikõlblikkuse perioodi

nõudeid. Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või

taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31.

detsember. Abikõlblikkuse periood ei kesta kolm aastat järjest, vaid esimese aasta tegevused

ja sellega seotud kulud tuleb ära teha esimese aasta jooksul, kasutades selleks esimese aasta

toetust; teise ja kolmanda aasta tegevused ja kulud tuleb teha vastavalt teisel ja kolmandal

aastal.

Abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust enam ei ole, sest tegemist on kolme aasta

toetusega ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest tulemusi igal aastal. See tähendab,

et tegevuskavas esimeseks aastaks kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud

kulusid ei saa järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib toetuse saaja esitada

muudatustaotluse, et sarnaste maksumustega tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui see aitab

kaasa tulemuste paremale saavutamisele. Kuna toetus on mõeldud peamiselt organisatsiooni

üldise toimimise jaoks ning selle kohta ei pea esitama kuludokumendipõhist aruannet, on selle

toetuse liigi puhul küsimus rahavoogude mõistlikus juhtimises ning sisulises mõttes ei saagi

tekkida püsikulude edasilükkamise vajadust. Kui mõni tegevus jääb ära või kulud osutuvad

väiksemaks, tuleb toetuse jääk toetuse andjale tagasi kanda.

Eelnõu punktiga 17 muudetakse määruse §-i 10 tervikuna. Muudatus on seotud kolme

aastase perioodiga ning sellega, et erinevalt varasemast praktikast, annab eelnõu alusel toetuse

andja toetuse suuruse enne taotluse esitamist taotlusvooru avamise teates teada. Toetus

määratakse maksimaalselt seitsmele taotlejale. Esimese kalendriaasta toetuse suurus

avalikustatakse taotlusvooru avamise teates, teise ning kolmanda aasta toetus ei ole suurem

kui esimeseks aastaks määratud summa. Seega ei ole toetuse taotlemist summaliselt, vaid

toetuse andja annab võimaluse kandideerida konkreetsele summale ja ette teemad ning

tegevused, mille osas tulemust ootab. Toetuse suurus võib valdkonniti erineda.

Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei tohi olla suurem kui esimeseks

kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarves toimuvad muudatused. Seega peavad taotlejad oma tegevuste

planeerimisel lähtuma sellest, et toetussumma on kolm aastat järjest sama, sest taotlusvooru

kogueelarve ei kasva. Seetõttu tuleb taotlejal juba tegevusi planeerides arvestada võimaliku

inflatsiooniga ning teise ja kolmanda aasta tegevuskavas tuleb selle võrra vähem tegevusi

planeerida või suurendada omaosalust järgnevatel aastatel või kavandada (suuremat)

kaasfinantseeringut muudest allikatest.

Eelnõu punktiga 18 lühendatakse määruse § 11 lõikes 1 toodud taotluste menetlemise

tähtaega, sest senine praktika on näidanud, et taotluste menetlemiseks ei lähe 90 tööpäeva

aega.

Eelnõu punktidega 19 ja 22-27 muudetakse määruses neid paragrahve, mis varasemalt

reguleerisid taotluse osalist rahuldamist. Kuna eelnõu alusel määrab toetuse summaliselt

toetuse andja enne taotluse esitamist, ei toimu enam taotluse osalist rahuldamist.

Eelnõu punktiga 20 muudetakse määruse § 12 lõiget 3 ning kehtestatakse toetuse andjale

nõue töötada välja taotluste hindamiseks metoodika. Hindamisemetoodikas esitatakse

kriteeriumid, hindeskaalad ja kirjeldused. Nende selge lahtimõtestamine, sh asjaolude

kirjeldus, on oluline, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on

läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja

tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi saavad selgetest kriteeriumidest juhinduda taotluste hindajad.

Eelnõu punktiga 21 parandatakse määruse § 21 lõikes 5 ilmne eksimus ehk täheviga.

Eelnõu punktiga 28 täiendatakse §-i 18 lõikega 3. Muudatusega täpsustatakse tingimusi teise

ja kolmanda kalendriaasta väljamaksele.

Eelnõu punktiga 29 muudetakse määruse § 19 lõiget 1. Muudatusega lisatakse vahearuande

esitamise kohustus ning tähtaeg.

Eelnõu punktiga 30 muudetakse määruse § 19 lõiget 2. Muudatus on seotud eelnõu punkti

29 sisukirjelduses kirjeldatud vahearuande esitamise kohustuse lisamisega. Antud säte

reguleerib vahearuande menetlus tähtaega toetuse andjale.

Eelnõu punktiga 31 muudetakse määruse § 19 lõiget 3 selliselt, et aruande esitamise

pikendamise võimalus jääb ainult lõpparuandele. Vahearuande esitamise tähtaja pikendamise

võimalust eelnõu ette ei näe, sest see muudaks võimatuks järgneva kalendriaasta toetuse

õigeaegse ülekandmise ning tegevustega alustamise. Kuna vahearuanne ei kata nii või teisiti

kogu aastat, sest see esitatakse 1. detsembriks, siis puudub ka sisuline vajadus tähtaja

pikendamiseks. Esimese aasta vahearuandest ajaliselt välja jäänud tegevused kajastatakse

teise aasta vahearuandes.

Eelnõu punktiga 32 täiendatakse määruse §-i 21 punktiga 14, mille kohaselt peab toetuse

saaja lähtuma läbipaistva huvikaitse heast tavast1 ja vabaühenduste eetikakoodeksist2. Avatud

valitsemisest oluline osa on läbipaistvus, et kõik mõistaks, missuguste põhjenduste, aga ka

kelle mõjutustegevuse abil otsused sünnivad. Ebaeetiliste võtete kasutamine võib negatiivselt

mõjutada vabaühendust, tema valdkonda kui ka kogu vabakonda. Tava järgimisest võib teada

anda oma kodulehel, olles selle oma organisatsioonis läbi arutanud ja läbi mõtestanud.

Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab

ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.

Eelnõu punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks määruse § 22 punkt 5, sest detailset eelarvet

enam taotlusega koos ei küsita.

1 https://www.heakodanik.ee/labipaistva-huvikaitse-hea-tava/ 2 https://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/

Eelnõu punktiga 34 muudetakse määruse § 24 punkti 6, kus täpsustatakse, et mh võib toetuse

andja jätta toetuse välja maksmata kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve maht

muutub (väheneb).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu alusel ei anta vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu kehtestab senisest selgemad prioriteedid ja teemad vastavalt kultuuri arengukava

strateegilistele eesmärkidele, mis võimaldab ressursse suunata läbimõeldumalt. See suurendab

tõenäosust, et toetused toovad kaasa märgatava ja kestva mõju rahvakultuuri valdkonnas.

Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele, mis võimaldab

neil oma tegevusi paremini kavandada ja ellu viia. Pikemaajaline planeerimine peaks viima

kvaliteetsemate ja jätkusuutlikumate tegevusteni.

Kolmeaastased partnerlussuhted vähendavad toetuse andja halduskoormust, sest taotlusvooru

ei ole vaja korraldada enam igal aastal. Eelnõus kajastatud määruse muudatusi on selgitatud

seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad lisaks üleüldist õigusselgust ja aitavad kaasa

toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. Eelnõu alusel toetuse

andmist rahastatakse riigieelarvest. Eelnõu ei mõjuta seda, kui suur on taotlusvooru eelarve,

vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas olemasolevat raha taotlejate vahel jagatakse, sest

taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve koostamise protsessi. Taotlusvoorude

mahud sõltuvad riigieelarve strateegiast, konkreetse eelarveaasta riigieelarvest ning

kultuuripoliitilistest prioriteetidest.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks MTÜ-dele Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja

Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Folkloori Nõukogu, Eesti

Harrastusteatrite Liit, Eesti Rahvamajade Ühing ja Eesti Kultuuriseltside Ühendus. Tabel

antud tagasisidega on seletuskirjale lisatud.

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 26

Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a

määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna

partnerorganisatsioonide toetamise

tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruses nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna

partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Määruse rakendamise eest vastutab Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja).“;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Partnerorganisatsioon on ühes taotlusvoorus kolmeks aastaks valitud toetuse andja

strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja).“;

3) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse andmise eesmärk on kaasata partnerid rahvakultuuri valdkonna kultuuripoliitika

kujundamisse ja tegevuste elluviimisse, arendada partnerite kaudu koori- ja puhkpillimuusika,

rahvatantsu ja -muusika, harrastusliku näitemängu, rahvusliku käsitöö ja folklooriliikumise alast

tegevust Eestis, hoida ja väärtustada Eesti pärimuskultuuri ja pärimuskultuuril ning rahvuslikel

traditsioonidel põhinevat seltsiliikumise ja rahvamajade võrgustiku koostööd, võimestada

partnerite organisatsioonilist suutlikkust ja tugevdada nende liikmete professionaalsust ning

võrgustikku tervikuna.

(2) Toetuse andmise tulemusena on partnerid panustanud kultuuripoliitika elluviimisse, paranenud

on partnerite ja rahvakultuuri valdkonna arenguvõimalused, mõju ühiskonnas ning rahvusvaheline

koostöö, tagatud on seltsi- ja harrastustegevuse järjepidevus, valdkond on saanud asjatundlikku

nõustamist, valdkonnas tegutsevad spetsialistid on omandanud uusi oskusi.";

4) paragrahvi 3 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused:

1) punktis 1 asendatakse sõna „tegevust“ sõnadega „võrgustike koostööd“;

2) punktis 2 asendatakse sõna „partnerorganisatsioon“ sõnaga „partneri“;

3) punktis 8 asendatakse tekstiosa „suurendatakse partnerorganisatsioonide vabatahtlike liikmete

võrgustikku“ tekstiosaga „osaletakse koostöövõrgustikes ja arendatakse koostöövõrgustikku

Eestis“;

5) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10-14 järgmises sõnastuses:

„10) viiakse ellu kultuuri arengukava strateegilisi eesmärke;

11) analüüsitakse valdkonna andmeid, vajadusi ja kitsaskohti;

12) osaletakse laulu- ja tantsupeo protsessis;

13) osaletakse vaimse kultuuripärandi traditsioonide uurimisel, hoidmisel ja säilitamisel;

14) tõstetakse teadlikkust ligipääsetavuse teemadel.“;

6) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toetust antakse igast taotlusvoorust maksimaalselt seitsmele partnerile, kellest üks on koori-

ja puhkpillimuusika, üks rahvatantsu ja -muusika, üks harrastusliku näitemängu, üks rahvusliku

käsitöö, üks folklooriliikumise, üks rahvuslikel traditsioonidel põhinev seltsiliikumise ning üks

rahvamajade võrgustiku esindaja.“;

7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja

kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.“;

8) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „kümme“ sõnaga „kuus“;

9) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) ta omab sarnase huvitegevusega tegelevat üle-eestilist liikmeskonda ja tal on enda

organisatsiooni tutvustav kodulehekülg;“;

10) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) rahvusvahelise sündmuse korraldamise eelarve, kui toetuse kavandatava kasutusaasta

tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist;“;

12) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kehtiv arengukava ja kolme toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava;“;

13) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kultuuriminister kinnitab iga-aastaselt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve

käskkirjaga kalendriaasta toetuste koondsumma.

(2) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, toetatavatest tegevustest ning taotluste

esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne

taotlusvooru avamise päeva.

(3) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel.“;

14) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Toetust taotletakse kolmeks järjestikkuseks kalendriaastaks.“;

15) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist ja ei või olla

pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.“;

16) paragrahvi 9 lõiked 3-7 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese kalendriaasta toetuse suurus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

(2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks

kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarves toimuvad muutused.

(3) Kui kalendriaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist Eestis,

määrab toetuse andja ühekordselt kalendriaasta toetusele lisasumma sündmuse

korraldamiseks.

(4) Kui kalendriaasta tegevused hõlmavad mentortegevust, määrab toetuse andja kalendriaasta

toetusele lisasumma mentoritegevuse elluviimiseks.“;

18) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse arv „90“ arvuga „60“;

19) paragrahvi 11 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „taotluse eelarvet ja“;

20) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Taotlusi hinnatakse hindamismetoodika alusel, mis avalikustatakse toetuse andja veebilehel

enne taotlusvooru avamist.“;

21) paragrahvi 12 lõikes 5 parandatakse eksimus ning asendatakse sõna „eapooletust“ sõnaga

„erapooletust“;

22) paragrahvi 12 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „osalise rahuldamise või“;

23) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, osalise rahuldamise“;

24) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 13 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) taotleja ei ole nõus kavandatud toetatavate tegevuste muutmise ettepanekuga.“;

26) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja

arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja vajadusel puuduste kõrvaldamiseks

esitatud teabel ning selgitustel.“;

27) paragrahvi 17 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „või taotlus oleks rahuldatud osaliselt“;

28) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast

vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et toetuse andja on käesoleva

määruse § 19 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt käesoleva

määruse §-s 4 sätestatud tingimustele.“;

29) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise

esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30

kalendripäeva jooksul peale viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi

lõpparuande.“;

30) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ning lõpparuannet kuni 90

tööpäeva esitamisest arvates.“;

31) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „aruande“ sõnaga „lõpparuande“;

32) paragrahvi 21 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste eetikakoodeksist.“;

33) paragrahvi 22 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 24 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud,

et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud ning juhul kui Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarve maht väheneb;“.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

1

Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja

kord“ muutmise eelnõule kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine Eesti

Rahvakunsti ja

Käsitöö Liit

Palume võimalusel vaadata üle § 4 punkt 7.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidul on liikmeskond põhikirja järgselt

järgmine: Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud või

vabatahtlikud füüsiliste isikute ühendused. Liidul on tegev-, toetaja-

ja auliikmed. Samadel alustel toimivad ka meie

katusorganisatsioonid Euroopas ja Põhjamaades. Füüsilised isikud

on ainult auliikmed.

Arvestatud. Tunnistame määruse § 4 lõike 2 punkti 7

kehtetuks. Partnerid tegutsevad mittetulundusühingutena ning

mittetulundusühingute seaduse § 12 lõige 1 sätestab, et

mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või

juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja

nõuetele. Kehtiv nõue, mis ütleb, et partneri liikmeskond peab

koosnema nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest, on liiga

kitsendav ning ei ole määruse rakendamise seisukohast

põhjendatud.

Juhime tähelepanu, et § 13 numeratsioon on puudulik. Selgitame. Kui paragrahv, lõige, punkt või muu õigusakti

struktuuriosa tunnistatakse kehtetuks, siis kehtetuks tunnistatud

struktuuriosa kohale lisab Riigi Teataja märke „kehtetu“ ja lingi

aktile, millega see on kehtetuks tunnistatud. Kehtetuks

tunnistatud struktuuriosa numbrit edaspidi ei kasutata ja

kehtivate sätete numeratsiooni ei muudeta.

Eesti

Rahvatantsu ja

Rahvamuusika

Selts

1. Sõnastada ümber paragrahvi 3 lõike 1 punkt 14: arvestatakse oma

tegevuses riigi poolt välja töötatud põhimõtetega ligipääsetavuse

tagamiseks. Partnerid saavad olla kaasarääkijaks, kellele ja kuidas on

võimalik tagada ligipääsetavus enda valdkonna spetsiifikast

lähtuvalt. Põhjendamatu on aga oodata partneritelt põhimõtete

kujundamist ja teadlikkuse üldist tõstmist – see peab käima erinevate

osapoolte koostöös.

Mittearvestatud. Kultuuriministeerium poliitika kujundajana

kaasab partnereid panustama poliitika kujundamise protsessi,

mille üks osa on ka ligipääsetavuse teema.

Partnerorganisatsiooni ülesandeks eelkõige on valdkonnas

tegutsejate teadlikkuse tõstmine ligipääsetavusest. Teadlikkuse

tõstmiseks saavad olla koolitused, seminarid, infokirjad jms.

2. Täpsustada ja luua õigusselgus seoses paragrahvi 4 lõikega 1.

Praegune sõnastus tekitab arusaama, justkui partneri põhikirjajärgne

tegevusala ei peaks kokku minema partneri oodatava tegevusalaga.

Potentsiaalselt võiks see näiteks tekitada olukorra, kus määruse

kohaselt vastaks organisatsioon, kelle põhitegevusala on rahvatants

ja -muusika, nõuetele kandideerimaks partneriks, kes peab seisma

koori- ja puhkpillimuusika edendamise eest. Me ei pea sellist

lähenemist mõistlikuks. Palume luua õigusselgus, kas konkreetse

Selgitame. Määruse § 4 lõiget 1 ei ole plaanis muuta, sest säte

ei ole eelneva viie aasta jooksul, millal määrust on rakendatud,

valdkonnale määruse tõlgendamise osas probleeme

valmistanud. Planeeritavate muudatuste raames on kavas

toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja

kalendriaastate lõikes avalikustada taotlusvooru avamise teates.

Viidatud regulatsioon on toodud eelnõu punktis 7.

Organisatsioon, kelle põhitegevusala on rahvatants ja -muusika

2

valdkonna toetusele kandideerija peab ka põhikirjaliselt tegutsema

samas valdkonnas või mitte.

peab seisma partnerina ainult tema valdkonnaga seotud

tegevuste elluviimise eest.

3. Võtta määrusest välja paragrahvi 4 lõike 2 punkt 7. Me ei pea

põhjendatuks nõuet omada liikmeid ka mitte juriidilistest isikutest.

Näeme, et valdkonna arendaja võiks edukalt omada liikmetena

näiteks ainult maakondlikke organisatsioone, kuhu omakorda

kuuluksid ka füüsilised isikud. Selline lähenemine võib mitmel juhul

aidata valdkonda struktureerida ning selles osalejate jaoks

arusaadavamaks muuta. Samas toimuks kirjeldatud juhul partnerile

endale füüsiliste isikute tekitamine kunstlikult ja põhjendamatult.

Arvestatud. Tunnistame määruse § 4 lõike 2 punkti 7

kehtetuks. Partnerid tegutsevad mittetulundusühingutena ning

mittetulundusühingute seaduse § 12 lõige 1 sätestab, et

mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või

juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja

nõuetele. Kehtiv nõue, mis ütleb, et partneri liikmeskond peab

koosnema nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest, on liiga

kitsendav ning ei ole määruse rakendamise seisukohast

põhjendatud.

4. Võtta määrusest välja paragrahvi 5 lõike 3 punkt 3 ja paragrahvi

10 lõige 3. Määruse selguse ja läbipaistvuse huvides ei pea me õigeks

partnerorganisatsioonide toetamise määruses eraldi rahvusvaheliste

sündmuste korraldamise toetamist, kuivõrd tegu oleks projekti- mitte

tegevustoetusega. Toetuse taotlemine toimub kolmeaastaseks

perioodiks, seega ei pea me realistlikuks esitada rahvusvahelise

sündmuse eelarvet, mis toimubki alles kolme aasta pärast. Kui riigil

on soov, et teatud partnerid korraldaks rahvusvahelisi sündmuseid,

palume see välja tuua ootustes konkreetsele partnerile ning tagada

talle kogu perioodiks rahastus seoses vastavate sündmuste

ettevalmistamisega.

Mittearvestatud. Plaanis ongi taotlusvooru avamise teates

esitada mh konkreetse valdkonna partnerile tellimus

rahvusvahelise sündmuse korraldamiseks ning eraldada selleks

lisasumma. Kogu kolme aasta tegevused tuleb esitada ühes

taotluses ning kui partneri tegevus hõlmab rahvusvahelise

sündmuse korraldamist, siis ka selle sündmuse eelarve. Kui

sündmuse eelarve peaks võrreldes taotluse esitamise ajaga

muutuma, on toetuse saajal võimalus esitada näiteks taotluse

muudatustaotlus või teha avaldus taotluse rahuldamise otsuse

muutmiseks. Rahvusvahelised sündmused puudutavad neid

partnereid, kes kuuluvad Balti-, Põhjamaade või

ülemaailmsetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.

Sellega võib kaasneda kohustus korraldada rotatsiooni korras

sündmusi oma riigis.

5. Täiustada paragrahvi 10 lõiget 2. Määruse seletuskirjas välja

toodud kohustus arvestada tegevuste planeerimisel inflatsiooniga ei

ole toetuse iseloomu arvestades pädev. Enamik partnerite

tegevustoetusest kulub tööjõukulude katteks. Partnerite vajadus ja

põhjendatud ootus palgatõusuks käib kaasas riikliku kultuuritöötaja

miinimumi tõstmisega, mis aga ei ole tingitud inflatsioonist, vaid

poliitilistest otsustest. Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves

toimuvad muudatused igal aastal – see on fakt – ent see ei tohi olla

põhjus iseeneses, miks taganeda ministeeriumile võetud

lepingujärgsetest kohustustest. Teeme ettepaneku siduda toetuse

Mittearvestatud. Tegevuste kallinemise võimalusega tuleb

taotlejal arvestada juba taotlust koostades. Lähima kolme aasta

perspektiivis me eelarve suurendamise võimalust ei näe,

mistõttu toetuse suurendamise võimalus määruses ei kajastu.

Inflatsioon ja üldine elukalliduse kasv võib olla üheks

põhjuseks, miks toetuse saaja esitab näiteks teise või kolmanda

aasta tegevuskava muudatustaotluse või teeb avalduse taotluse

rahuldamise otsuse muutmiseks või esitab avalduse teise või

kolmanda aasta toetusest loobumise kohta või tagastab

väljamakstud toetuse. Muudatustaotluse saamisel haldusorgan

3

muutus perioodi teisel ja kolmandal aastal tarbijahinnaindeksi

muutusega ning välistada perioodi vältel võimalus toetuse

lõpetamiseks seoses valitsemisala eelarveliste muudatustega.

hindab soovitavate muudatuste sisu ja seda, kas tegevuskava

muutmisel on taotlusvooru eesmärk endiselt saavutav. Eelnõu

punkt 16 puudutab olukorda, kus vähenevad riigieelarvelised

vahendid Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves.

Kultuuriministeerium ei saa anda etteulatuvalt garantiid

kolmeks aastaks, sest riigieelarve on kalendriaasta põhine.

6. Vähendada ja täpsustada paragrahvi 10 lõikes 4 sõnastatud

ootuseid: mentortegevuseks ettenähtud toetuse minimaalne osakaal

on 7% taotleja kohta. §-i 3 lõikes 1 on välja toodud 14 erinevat ootust

partnerile ning meile jääb arusaamatuks, miks ühe punkti ehk 7%

tegevuste tähtsuseks on määratud vähemalt 30%. Samuti jääb

käesoleva sõnastuse puhul arusaamatuks, kas silmas on peetud

partneri tegevuste kogumahtu või tema aastase eelarve kogumahtu.

Ühel või teisel juhul ei ole ühe ootuse nii suur tähtsustamine

põhjendatud. Palume määratud maht ümber hinnata, arvestades kõigi

erinevate ootuste mahtu partnerile.

Osaliselt arvestatud. Võtame eelnõust välja mentortegevuse

osakaalu ning sätestame eelnõus, et kui kalendriaasta tegevused

hõlmavad mentortegevust, määrab toetuse andja kalendriaasta

toetusele lisasumma mentoritegevuse elluviimiseks.

Eesti

Kooriühing

Paragrahv 1, lg 4: kui edaspidi valitakse terve valdkonna arendaja

ehk strateegiline partner ainult 3 aastaks, siis sellele räägib vastu § 2

lg 2, mis ütleb, et tagatud on seltsi- ja harrastustegevuse järjepidevus.

Koorivaldkonnas, kus laulupeod (ja neile eelnevad

kategooriasselaulmised, mida korraldab Kooriühing) toimuvad

viieaastase intervalliga, paljud valdkonna üleriiglised ja

rahvusvahelised tähtsündmused 2-5-aastase intervalliga jne, ei tundu

strateegilise partneri valimine ainult kolmeks aastaks kuidagi

jätkusuutlik, sest valdkonnas toimuvad ja toimivad protsessid palju

pikema aja vältel.

Selgitame. Kehtiva määruse alusel on partnereid valitud üheks

aastaks, mistõttu selle põhimõtte muutmine kolmele aastale on

juba olulisel määral järjepidevust ja jätkusuutlikkust toetav.

Kultuuriministeerium on hinnanud, et kolm aastat on

optimaalne, sest pikemaks perioodiks riigitoetuste sidumine

konkreetsete organisatsioonidega võib piirata valdkonna

konkurentsivõimet.

§ 10, lg 4: praegune sõnastus on „Kalendriaastaks määratud

tegevustest moodustab käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 9

nimetatud mentortegevus vähemalt 30%.“

Palume seda muuta, sest antud tingimust ei ole võimalik täita, see

pole selgelt sõnastatud ega arusaadav. Kui jutt on tegevuste mahust,

siis on seda väga raske mõõta - kui korraldame aastas näiteks 50

mentorkoolitust, siis see ei saa ju tähendada, et teisi üritusi peaks

olema ca 100, et vähemalt kolmandik oleksid mentorkoolitused. Kui

mõeldakse rahalist mahtu, siis muutub olukord veel keerulisemaks,

Arvestatud. Võtame eelnõust välja mentortegevuse osakaalu

ning sätestame eelnõus, et kui kalendriaasta tegevused

hõlmavad mentortegevust, määrab toetuse andja kalendriaasta

toetusele lisasumma mentoritegevuse elluviimiseks.

4

sest kui mentorkoolitusi korraldame ca 20 000 € eest aastas (see on

senine maht, vajadus oleks oluliselt suurem, aga vahendeid rohkem

ei jätku, nagu ma aru saan), siis kogu kalendriaasta tegevuste maht ei

tohiks olla üle 66 666 €, mis on ju ilmvõimatu! Eesti Kooriühingu

aastaeelarve koos tegevustega on 500 000 € ringis.

On arusaadav, et mentortegevuste mahtu soovitakse kuidagi

kirjeldada, aga sel juhul oleks selgem kasutada konkreetseid

summasid (näiteks: „Kalendriaastaks määratud tegevustest

korraldatakse käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 9 nimetatud

mentortegevusi koorivaldkonnas vähemalt 22 000 € eest,

rahvatantsuvaldkonnas vähemalt... jne). Või võtta see lause

määrusest välja, kuna planeeritud mentortegevuse maht nähtub ka

toetuse taotlusest ning siis on Kultuuriministeeriumil toetuse andjana

võimalik väljendada oma ootusi suurema või väiksema arvu

koolituse osas.

§ 9, lg 4 on praegu sõnastatud: „Abikõlblikkuse periood algab toetuse

kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist ja ei või olla pikem kui sama

kalendriaasta 31. detsember.“

Seletuskirjas viidatakse, et tegemist on organisatsiooni püsikuludega

ja nende puhul ei saa tekkida vajadust midagi järgmisse aastasse üle

kanda. See vastab tõele, aga oluline erand on needsamad

mentorkoolitused, mida korraldatakse vastavalt maakonna

vajadustele. Seni on olnud võimalik, et kui maakond palub

detsembrisse planeeritud koolituse jaanuari tõsta seoses koolitaja või

osalejate haigestumise, maakondliku laulupeo ühisproovi

ajamuutuse vms olulise põhjuse tõttu, makstakse mentori tasu siiski

välja eelneva aasta vahenditest, mitte ei tule seda summat tagasi

kanda. Mentorkoolituste rahad planeeritakse ju nende nappuse tõttu

küllalt täpselt ning osa raha kaotamine puhttehnilistel või -

bürokraatlikul põhjusel oleks valdkonnale suur löök. Kas oleks

võimalik, et mentorkoolitused oleksid selles punktis erand, et selleks

ettenähtud vahendeid oleks võimalik kasutada kolmeaastase

toetusperioodi jooksul või siis vähemalt neid paindlikumalt aasta

lõpu ja alguse vahel üle kanda?

Mittearvestatud. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise

võimalust enam ei ole, sest tegemist on kolme aasta toetusega

ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest tulemusi igal

aastal. See tähendab, et tegevuskavas esimeseks aastaks

kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud kulusid ei

saa järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib toetuse

saaja esitada muudatustaotluse, et sarnaste maksumustega

tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui see aitab kaasa tulemuste

paremale saavutamisele. Kuna toetus on mõeldud peamiselt

organisatsiooni üldise toimimise jaoks ning selle kohta ei pea

esitama kuludokumendipõhist aruannet, on selle toetuse liigi

puhul küsimus rahavoogude mõistlikus juhtimises ning sisulises

mõttes ei saagi tekkida püsikulude edasilükkamise vajadust.

Senine määruse rakendamine näitab, et partnerorganisatsioonid

ei ole ka ise pidanud vajalikuks abikõlblikkuse perioodi

pikendamist paluda. Mentortegevus ei erine oma sisult muudest

aasta jooksul tehtavatest tegevustest.

5

§ 4, lg 2.7 on praegu sõnastatud: „tema liikmeskond ei koosne ainult

juriidilistest isikutest“.

See punkt on praegu arusaamatu, sest pole selge, kuidas see näitab

organisatsiooni võimekust või jätkusuutlikkust. Kas see tähendab, et

liikmeskond võib koosneda ainult füüsilistest isikutest? See pigem ei

näita organisatsiooni tugevust. Teeme ettepaneku sõnastada see

punkt alljärgnevalt: „tema liikmeskond koosneb nii füüsilistest kui

ka juriidilistest isikutest“.

Arvestatud. Tunnistame määruse § 4 lõike 2 punkti 7

kehtetuks. Partnerid tegutsevad mittetulundusühingutena ning

mittetulundusühingute seaduse § 12 lõige 1 sätestab, et

mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või

juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja

nõuetele. Kehtiv nõue, mis ütleb, et partneri liikmeskond peab

koosnema nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest, on liiga

kitsendav ning ei ole määruse rakendamise seisukohast

põhjendatud.

Oleme väga tänulikud, et nüüd on § 10, lg 3 sees punkt: „Kui

kalendriaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse

korraldamist Eestis, määrab toetuse andja ühekordselt kalendriaasta

toetusele lisa summa sündmuse korraldamiseks.“ Kuna

rahvusvaheline sündmus on väga suure eelarvemahuga ja täiesti

väljaspool organisatsiooni tavategevust, samas on aga nende

korraldamine valdkonna seisukohalt äärmiselt vajalik, on sellest

lisandusest määruses palju abi!

Teadmiseks võetud!

Eesti Folkloori-

nõukogu

Taotlemine ja rahastus samadel alustel.

§ 7 lõige 4 sõnastab, et toetust taotletakse kolmeks järjestikkuseks

kalendriaastaks, samas viitavad § 10 lõige 2 ja § 24 lõige 6, et

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve mahu vähenedes võib

jooksvalt kahaneda ka partnerite toetussumma nende aastate jooksul.

Selline olukord loob ebavõrdse aluse, kus partner esitab oma

tegevuskava ja eelarve, võttes aluseks inflatsiooni ja teadmatuse

muutuvate majandusolude osas, kuid toetuse andja ei kanna sama

vastutust. Oleme arvamusel, et kui partneri valimine toimub kolmeks

aastaks ja taotluse esitamine on ühes osas, siis peaks ka rahastus

olema partneriks kandideerimisel fikseeritud kolmeks aastaks.

Vastasel juhul puudub tegelik teadmine, mis on see võimekus, mida

partneriks olles saab lubada ja ellu viia.

Eesti Folkloorinõukogu teeb ettepaneku kinnitada partneri toetus

kolmeks aastaks, hoida see kolm aastat sama suurena ja maksta välja

kolmes jaos. See looks seletuskirjas mainitud stabiilsust ja

kindlustunnet partnerile.

Mittearvestatud. Kuna riigieelarve on kalendriaasta põhine, ei

saa Kultuuriministeerium endale õiguslikult võtta kohustust

kinnitada etteulatuvalt partneri toetus kolmeks aastaks. Igal

aastal peale riigieelarve seaduse vastuvõtmist teeb minister

otsuse konkreetse kalendriaasta toetuse kohta. Eelduslikult on

see summa komisjoni ettepanekus toodud summa, kuid

õiguslikult peab ministeerium jätma endale võimaluse seda

muuta.

6

Abikõlbulikkuse perioodi muutmine.

§ 9 lõige 2 sõnastab iga aasta väljamaksele abikõlbulikkuse perioodi

vastavalt sama aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini. Oleme arvamusel,

et kui partner on valitud kolmeks aastaks, võiks abikõlbulikkuse

periood olla samuti need samad kolm kalendriaastat. See lisab

partnerile tegevuste kavandamisel paindlikkust ning annab

võimaluse saavutada suuremat mõju terve perioodi peale. Toome

lihtsa näite: kui partneril õnnestub esimese toetatud kalendriaasta

jooksul leida enda tegevustele lisafinantseerimist, kuid see ei õnnestu

teisel ja/või kolmandal aastal, saaks ta edukalt esimese aasta jääki

kasutada järgneval kahel aastal. Seejuures saab seada tingimuse, et

edasikanduv summa ei tohiks ületada teatud protsenti.

Samadele tingimustele vastab praeguse määruse muudatuse järgi ka

rahvusvahelise sündmuse eelarve, kuid suurürituse korraldamine, sh

kulude tasumine, läbib enamasti mitut aastat ja ei ole mõeldav, et ühe

projekti korraldamiseks tehtavad kulud peaksid saama kasutatud

kalendriaastaga.

Eesti Folkloorinõukogu teeb ettepaneku muuta abikõlbulikkuse

periood kolme toetusaasta üleseks ning seada tingimuseks, et enne

uut väljamakset peab olema kasutatud vähemalt 80% eelmisest

toetussummast.

Mittearvestatud. Abikõlblikkuse periood on kalendriaasta, sest

tegemist on riigieelarveliste vahendite kasutamisega.

Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara

sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad

põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha

erinevate poliitikate elluviimiseks. Abikõlblikkuse perioodi

pikendamise võimalust enam ei ole, sest tegemist on kolme aasta

toetusega ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest

tulemusi igal aastal. See tähendab, et tegevuskavas esimeseks

aastaks kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud

kulusid ei saa järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib

toetuse saaja esitada muudatustaotluse, et sarnaste

maksumustega tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui see aitab

kaasa tulemuste paremale saavutamisele. Kuna toetus on

mõeldud peamiselt organisatsiooni üldise toimimise jaoks ning

selle kohta ei pea esitama kuludokumendipõhist aruannet, on

selle toetuse liigi puhul küsimus rahavoogude mõistlikus

juhtimises ning sisulises mõttes ei saagi tekkida püsikulude

edasilükkamise vajadust.

§ 3 lõige 1 sõnastab tegevused, millele toetust antakse. Kuna loetelus

on tegevusi, mis ei puuduta kõiki rahvakultuuri valdkondi, siis

soovime olla kindlad, et neid neilt ka ei oodata (nt folklooriliikumise

partnerilt osalemist laulu- ja tantsupeo protsessis).

Selgitame. Planeeritavate muudatuste raames on kavas

toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja

kalendriaastate lõikes avalikustada taotlusvooru avamise teates.

Viidatud regulatsioon on toodud eelnõu punktis 7.

§ 21 sõnastab toetuse saaja kohustused. Sama paragrahvi lõige 11

sõnastab, mida kohustab toetuse saaja tegema seoses

mentorprogrammiga. Juhime tähelepanu, et mitte kõigil

rahvakultuuri valdkondadel ei ole täna mentorprogramme ja seega ei

saa see kohalduda hetkel kõigile. Küll on Eesti Folkloorinõukogu

valmis liituma mentorrahastuse programmiga, et ka

folklooriliikumine saaks tuge mentorkoolituste näol, mille järele on

vajadus olemas. Folklooriliikumises jäävad päris mitmed koolitused

ära just vähese rahastuse tõttu ning hetkel ei kata mentorprogrammid

ära teemasid, mis jäävad väljapoole rahvatantsu, rahvamuusikat ja

Selgitame. Määrusega seatud viidatud kohustus kohaldub

nendele partneritele, kes pakuvad mentortegevusi. Nõuet

rakendatakse siis kui see on konkreetsele toetuse saajale kohane.

Plaanis on taotlusvooru avamise teates esitada mh konkreetse

valdkonna partnerile tellimus mentrotegevuseks ning eraldada

selleks lisasumma.

7

käsitööd: kombestik, suuline pärimus, folkloorirühma juhtimise

spetsiifika jms. Suurema mõju saavutamiseks folklooriliikumises

oleks tarvis just koolitada koolitajaid, milleks täna võimalus puudub.

Seletuskirjast loeme välja, et toetuse suurus võib valdkonniti erineda.

Samas on määruse järgi taotlejale seatud samasugused ja/või

samaväärsed ootused ja kohustused. Soovime teavet, millest sõltub

valdkondade toetussumma suurus ja erisus.

Eesti Folkloorinõukogus oleme jälginud seniseid

Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri valdkonna

partnerorganisatsioonide toetuste muutusi kriitiliselt – on tekkinud

olukord, kus valdkondade vahel on joonistunud välja ebavõrdsus.

Samas ei ole me saanud ühtegi objektiivset hinnangut, millistel

alustel üks või teine partner on teinud rohkem, paremini vms, mis on

olnud siis vastava hindamise aluseks. On selge, et mida suurem on

olnud senine toetus, seda rohkem on võimalusi palgata inimesi tööle

ja seda mõjukamalt saab organisatsioon tegutseda.

Eesti Folkloorinõukogu tee ettepaneku, et uue määruse ja partnerite

otsimise väljakuulutamisega ei mindaks edasi juba väljakujunenud

partnerorganisatsioonide toetussummadega, vaid käsitletaks

valdkondi võrdsematel alustel. Seda enam, et uue määruse järgi otsib

Kultuuriministeerium partnerit, kes viiks ellu valdkonnale seatud

ootusi, mitte ei eralda sihipärast tegevustoetust kindlale

organisatsioonile.

Selgitame. Planeeritavate muudatuste raames on kavas

toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja

kalendriaastate lõikes avalikustada taotlusvooru avamise teates.

Partneritele seatud ootused ja kohustused ei ole ühesugused,

sest partnerid teevad erinevaid tegevusi. Eelarve kujundamisel

lähtub Kultuuriministeerium valdkondade ja võrgustike

suurusest ning nende kaasatusest valdkonna tegevustesse.

Näitena võib tuua Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogust

andmed 2023 kohta, mille järgi on koori- ja puhkpillimuusikas

alaliselt tegutsevaid kollektiive 1416, kus osaleb 38 273

harrastajat; rahvatantsu- ja rahvamuusika valdkonnas on

alaliselt tegutsevaid kollektiive 1716, kus osaleb 23 859

harrastajat; harrastusliku näitemänguga tegeleb alaliselt 351

truppi 4275 harrastajaga ning folklooriliikumises on 157

kollektiivi, milles osaleb 2094 harrastajat. Oluline on valdkonna

tegutsemine UNESCO esindusnimekirja kantud laulu- ja

tantsupeoliikumises ning vaimse kultuuripärandi hoidmisel, sest

laulu- ja tantsupeo liikumine on suurim kodanikualgatus,

koondades kogukonda lokaalsel, regionaalsel ja üldrahvalikul

tasandil ning pakkudes kogukonnale ja selle üksikliikmetele

kollektiivse kultuurilise väljenduse kaudu vastastikuse aktiivse

suhtlemise raamistikku.

Eesti Harrastus-

teatrite Liit

Oleme muutuste ettepanekutega nõus.

Rahvakultuuri valdkonnad on oma olemuselt erinevad ja

harrastusteatri liikumisele Eestis on olulised nii mentorprogramm kui

ka rahvusvahelised tegevused.

Soovime aga pöörata tähelepanu eelnõus kirjas olevale:

1. Termin harrastuslik näitemäng on meie valdkonnas võõras (me ei

kasuta seda) ise nimetame ennast ikka harrastusteatri ja/või

kooliteatri tegijateks aga mõistame, et selles terminis on

harrastusteatri valdkond esindatud.

Selgitame. Termin harrastuslik näitemäng haarab laiemalt kõiki

näitemängus tegutsevaid harrastajaid teatritruppe, näiteringe,

kooliteatreid, näiteseltse jne.

8

2. Termin huvitegevus võib jääda liiga laiaks. Kooliteater on

kindlasti Eestis huvihariduse osa, kooliteatrit tehakse igas

üldhariduskoolis (lisaks ka noortekeskustes, rahvamajades,

kultuurikeskustes) ja juhendajad on tihti õpetaja haridusega.

Täiskasvanud harrastusteatrite liikumine on ka pigem hariduslik ja

arendav kui ainult vaba aja veetmise võimalus.

3. Harrastusteatri mentorprogramm, mis käivitus alates 2013 on meie

valdkonnas ainus võimalus harrastusteatri tegijaid harida ja seetõttu

äärmiselt vajalik. Arvame, et see võib olla kindlasti eraldi välja

toodud kuid mitte seotud protsendiga kogu toetusest.

Eesti

Rahvamajade

Ühing ja Eesti

Kultuuriseltside

Ühendus.

Märkusteta!