Kommunikatsiooniministeeriumi asemel. Muudatus on seotud 1. jaanuaril 2025
jõustuva Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega.
3.1.3 Poliitikaeesmärk „Sotsiaalsem Eesti“ meetmes 21.4.1.2, mille rakendusasutus on
Sotsiaalministeerium, väljundnäitaja „Arendatud taristud“ muutmine 2-lt 11-le. Toetuse
andmise tingimuste väljatöötamise käigus on võimalikud sihttasemed täpsustunud. TAT
käskkirja "Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine
ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega
lastele" alusel rajatakse või rekonstrueeritakse kolmes asukohas ja TAT määruse
"Asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamine" alusel
rajatakse või rekonstrueeritakse kaheksas asukohas kuuekohalistest üksusest koosnev,
keskkonnasõbralik, ligipääsetav, energiasäästlik ja kuluefektiivne taristu.
3.1.4 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetmes 21.4.7.5, mille rakendusasutus on
Kultuuriministeerium, väljundnäitaja „Mentorite arv“ 2029. aasta sihttaseme muutmine
10-lt 6-le. Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel on selgunud, et arvestades
sihtrühma paiknemist ning planeeritavate tegevuste iseloomu, on asjakohane kaasata 6
mentorit. Mentorid asuvad tööle partneri Eesti Rahvakultuuri Keskus juurde, kes jagab
oma tegevused kuue Eesti piirkonna vahel.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid, ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadusega (RT I, 30.06.2023, 56).
5. Eelnõu mõju
Eelnõuga kinnitatavates dokumentides EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa
Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond) kasutamise täpsem
siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete
nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks
vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves.
6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369
miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering)
1,814 miljardit eurot. Ülebroneering summas 15 miljonit eurot EL toetust on võetud ÕÜF
projektidele juba varasemalt, Vabariigi Valitsuse korraldusega 19. oktoobril 2024.
Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse
vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused,
erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks
kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava
ministeeriumi või Riigikantselei eelarves.
7. Eelnõu jõustumine