Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu esitamine

Eelnõu

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

2024

Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 alusel ja kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktiga 21 eraldada Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena

3 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste

hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule

„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“

Korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 3 000 000 eurot toetuse andmiseks

omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks,

konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025.

Raha eraldatakse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 ja Vabariigi

Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunkti 21 alusel, milles

sätestatakse toetuse andmine õigusvastaselt võõrandatud ehitismälestiste hooldamiseks,

remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.

Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940. aastatel omanikelt rahvuskultuuri

seisukohalt olulisi objekte (kirikuid, talusid, seltsimaju jm), mis olid juba sel ajal muinsuskaitse

all või tunnistati ehitismälestiseks nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis.

Õigusvastaselt võõrandatud ehitised tagastati omandireformi käigus endistele omanikele või

nende õigusjärglastele. Neid hooneid ei saadud järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult

hooldada, mistõttu nõuab nende korrastamine omanikelt praegu märkimisväärseid rahalisi

vahendeid.

Lisavajaduse arvestuse alused aastaks 2025

Erastamisest laekuva raha kasutamist reguleeriva Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a

määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise

ja kasutamise korra“ punkt 22 sätestab, et juhul, kui toetusena eraldatavat summat ei ole

võimalik või otstarbekas eelnevalt täpselt kindlaks määrata, võib valitsus eraldada

ministeeriumile orienteeruva summa, millest kultuuriminister eraldab oma käskkirjadega raha

konkreetsete kulude katmiseks. Toetuse eraldamise läbipaistvuse tagamiseks on põhjendatud

korraldada avatud taotlusvoor.

Kultuuriministeerium taotleb 3 000 000 euro eraldamist aastaks 2025. Selle põhjused on:

1) mälestiste toetuste vähesus ja üldise osakaalu vähenemine riigieelarves. 2021. aastal oli

riigieelarves mälestiste toetamiseks ette nähtud 3,4 miljonit eurot (lisaks ORF

ühekordne toetus 1 mln eurot). 2022. ja 2023. aasta eelarves oli see summa 1 miljoni

euro võrra väiksem ehk 2,4 miljonit eurot. Samas suurusjärgus on toetus ka 2024. aastal.

Samal ajal on toetuste vajadus nii omanike teadlikkuse tõusu ja aktiivsuse tõttu

kasvanud.

2) Rohkem kui kolmandik (2023. a lõpu seisuga 37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või

avariilises seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus

kinnisvaraturg ei toimi ja leidub palju tühje hooneid. Statistika näitab, et olukord on

pidevalt halvenenud (2020. a lõpu seisuga oli vastav number 36,1%) ja senine

Muinsuskaitseameti toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut positiivses suunas

mõjutada.

Lisavajaduse arvestus põhineb 2022–2024 aastate taotlusvoorude andmetel, tagastatud

ehitismälestiste hinnangulisel hulgal ja nende tehnilise seisukorra hinnangul, aga ka iga-

aastasesse tähtajalisse taotlusvooru laekunud taotluste arvu ja küsitud toetuse mahu võrdlusel1.

Omandireformi reservfondist ehitismälestistele toetuse eraldamine on kasvatanud aktiivsete

1 Ülevaade eraldatud toetustest: https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatised-taotlused-load-ja-

toetused/toetused/eraldatud-toetused

taotlejate hulka, kes Muinsuskaitseametist toetust küsivad. Senised riigieelarvelised toetused on

olnud väiksed ning paljud omanikud ei ole seda teades toetust taotlenud või on sellest loobunud,

kui toetusi ei ole neile rahaliste vahendite vähesuse tõttu varasemalt eraldatud. Prognoos, et

potentsiaalsete taotlejate hulk uue meetmega kasvab, on osutunud õigeks. Uue toetusmeetme

rakendamine on huvi ehitismälestiste korrastamise vastu kasvatanud. Samuti kasvatab nõudlust

teadmine, et ORF taotlusvoorus on toetuse piirmäär kõrgem (kuni 200 000 eurot), mis võimaldab

ette võtta suuremahulisemaid töid.

Tagastatud ehitismälestiste hulk, ehitismälestiste koguarv ja seisukord

Tagastatud ehitismälestiste täpne statistika puudub. Riigiarhiivis säilitatakse omandireformi

käigus loodud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise registrit (TKVR),

kus leiduvad andmed kõigi õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste kohta, mille

tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud seaduslikke nõudeid. Lisaks on

Rahandusministeerium koostanud uurimisotstarbelise andmekogu, milles on andmed tagastatud

elamute aadresside kohta. Selles andmekogus on 5143 tagastatud elamu aadressi, ent tagastatud

hoonete hulgas on ka muid hooneliike, nagu kirikud, tootmis- ja ühiskondlikud hooned jm,

mistõttu ulatub tagastatud ehitiste koguarv ligi 12 000-ni. Selleks, et hinnata, kui suur osa

tagastatud ehitistest kuulub ehitismälestiste hulka, oleks vaja omavahel siduda TKVR ja

ehitismälestiste registri aadressandmed, kuid arhiveeritud omandireformi registrite iseärasuste

tõttu nõuaks registriandmete sidumine ulatuslikku andmetöötlust. Eeldatavalt ei ole

ehitismälestiste osakaal siiski suur – näiteks on Saare maakonnas tagastatud 144 elamust

ehitismälestiseks tunnistatud vaid kolm.

Võimaliku taotlejate arvu hindamisel saame eelkõige lähtuda ehitismälestiste koguarvust.

Ehitismälestisi on kokku 5264, millest enamik ehk 5092 on ehitatud enne 1940. aastat ja seega on

need olnud potentsiaalsed võõrandamise/tagastamise objektid. Nende hulka kuuluvad mõisad,

kirikud ja ühiskondlikud hooned, nagu teatrid, kooli- või vallamajad, läbilõige Eesti

elamuarhitektuurist rehielamust kortermajani, tööstusarhitektuuri näited vesiveskist

tootmiskompleksini. Kultuurimälestiste nimekiri on läbilõige Eesti ajaloost ja asustuse

kujunemisest. Ehitismälestistest u 80% omanik või valdaja on praeguse seisuga füüsiline või

juriidiline eraõiguslik isik. Tagastatud ja seejärel omanikku vahetanud hoone võib praeguse

seisuga kuuluda ka riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid selliste näidete hulk on

marginaalne.

Rohkem kui kolmandik (37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Hoonete

seisukorra ja kasutamise vahel on otsene seos – pärand säilib kõige paremini siis, kui see on

kasutuses. Kasutuseta hoone laguneb üsna kiiresti avariiliseks. Muinsuskaitse eesmärk on saada

võimalikult palju hooneid kasutusse, sest see tagaks nende pikaajalise säilimise. See tähendab aga

mahukamate tööde tegemist ühekorraga, mitte tööde jagamist mitme aasta peale, mis teeb need

kokkuvõttes kallimaks. Toetus suurendab motivatsiooni ehitismälestiste kasutuses hoidmiseks ja

kasutusse võtmiseks.

Tabel 1. Ehitismälestiste seisukorra mõõdikud

Mõõdik (kultuuriprogramm 2023-2026 ja 2024-2027)

Mõõdiku täitmine 2023. a.

Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal

62,3%

Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal

74,9%

Allikas: kultuurimälestiste register (register.muinas.ee)

3

2024. aastaks eraldatud toetuse kasutamine

Kultuuriministeeriumi taotlusel eraldas Vabariigi Valitsus 16.11.2122 korraldusega nr 275

„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 3 miljonit eurot

kasutamiseks 2024. aastal. Taotlusvooru korraldas Muinsuskaitseamet 2023. aasta lõpus ning

kokku esitati 105 taotlust summas 13,45 miljonit eurot. Neist nõuetele vastas 83 taotlust summas

8,78 miljonit eurot. Võrreldes 2023. aastaga kasvas taotluste arv oluliselt, siis esitati tingimustele

vastavaid taotlusi 27. 2024. a taotlusvoorus oli palju esmakordseid taotlejaid, mis näitab, et

teadlikkus toetuse taotlemise võimalusest ja võimekus taotlus esitada on oluliselt suurenenud.

Siin on osa ka Muinsuskaitseameti laiaulatuslikul teavitustööl, mis vooru avanemise järgselt läbi

viidi. Toetusi jagus 2024. aastal 30 ehitismälestise restaureerimiseks. Maakondade lõikes

jaotusid need järgmiselt: Pärnumaa – 4, Jõgevamaa – 3, Saaremaa – 3, Tartumaa – 3, Põlvamaa

– 3, Läänemaa – 2, Viljandimaa – 2, Võrumaa – 2, Järvamaa – 2, Harjumaa – 1, Lääne-Virumaa

– 1, Ida-Virumaa – 1, Hiiumaa – 1, Raplamaa –1, Valgamaa – 1. Üldine tendents näitab, et

maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on

ehitismälestiste seisukord halvem. Seega aitavad täiendavad vahendid toetada ka maapiirkondi

(ORF määruse seletuskirjas toodud ootus). 2024. aastal toetuse saanutest 22 on kirikud, 3

elamud, üks mõisa peahoone, üks vesiveski elamu, üks mõisa aednikumaja, üks pastoraadi

peahoone ja üks sepikoda.

Lisavahendid panustavad programmi „Kultuuriprogramm“, meetme „Kultuuripärandi

kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ (KS0102) tegevuse

„Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine„ (KS010205) teenusesse

„Toetuste rakendamine“ (KS01020503).

Tabel 2. 2024. aastal toetust saanud omandireformi käigus tagastatud ehitismälestised.

Maakond Mälestis Toetuse summa

Lääne-Viru maakond Haljala kirik 61 014 €

Tartu maakond Rannu kirik 200 000 €

Saare maakond Ruhnu uus kirik 200 000 €

Saare maakond Kaarma kirik 131 200 €

Lääne maakond Kullamaa kirik 200 000 €

Põlva maakond Räpina õigeusu kirik 125 761 €

Tartu maakond Rõngu kirik, 1899.-1901. a 200 000 €

Põlva maakond Süvahavva vesiveski elamu 70 000 €

Rapla maakond Märjamaa kirik 172 492 €

Pärnu maakond Uue-Varbla mõisa peahoone 74 250 €

Valga maakond Elamu Valgas Vabaduse t 31 100 000 €

Viljandi maakond Suure-Jaani kirik, 13.-18. saj 200 000 €

Lääne maakond Noarootsi kirik 50 000 €

Jõgeva maakond Puurmani mõisa aednikumaja 57 725 €

Järva maakond Järva-Madise kirik 50 058 €

Ida-Viru maakond Lüganuse kirik, 14.-15. saj 51 129 €

Järva maakond Ambla pastoraadi peahoone 83 276 €

Viljandi maakond Paistu kirik, 13.-19. saj 115 165 €

Pärnu maakond Pärnu Eliisabeti kirik 81 609 €

Põlva maakond Räpina kirik 53 703 €

4

Hiiu maakond Reigi kirik 84 000 €

Saare maakond Karja kirik 50 069 €

Harju maakond Elamu Tatari t.21b, 1912.a. 50 123 €

Tartu maakond

Elamu fassaad ja kino interjöör Tartus

Küütri 1, 19.-20. saj 70 000 €

Pärnu maakond Audru kirik 53 253 €

Pärnu maakond Pärnu-Jaagupi kirik 189 000 €

Võru maakond Rõuge kirik, 1730 Rõuge kirikuaed 53 941 €

Jõgeva maakond Lohusuu kirik, 1878-1882 50 371 €

Jõgeva maakond Linda Kull 69 669 €

Võru maakond Vastseliina kirik, 18.-20. saj 52 192 €

Taotlusvooru korraldamine, tingimused ja ajakava

2025. aasta taotlusvooru ettevalmistamisel on Muinsuskaitseametil kavas saata kõigile

ehitismälestise omanikele toetuse taotlemise võimalust tutvustav kiri. Samuti on kavas läbi viia

infopäev, et selgitada toetuse andmise tingimusi ning olulise asjaoluna tuua välja, et toetuse saaja

ei pea olema omanik, kellele hoone omandireformi käigus tagastati, vaid taotlejaks võib olla ka

tema õigusjärgne omanik. Infopäeval selgitatakse, kuidas leida arhiivist hoone tagastamist

tõendav dokument. Taotlusvooru ettevalmistava tegevuse eesmärgiks on jätkuvalt suurendada

toetuse taotlejate hulka, et enam erinevaid ehitismälestisi toetuse abil korrastataks.

Taotlusvooru korraldab ja toetused maksab välja Muinsuskaitseamet. Kultuuriministri 9. mai 2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise

tingimused ja kord“ (edaspidi toetuste määrus) sätestab võimaluse korraldada lisaks korralisele

taotlusvoorule täiendav taotlusvoor toetuste saamiseks muudest allikatest – sh erastamisest

laekuva raha kasutamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, juhul

kui tegemist on omandireformi käigus tagastatud ehitismälestisega (toetuste määruse § 2 p 2).

Toetuste määruse § 10 lg 4 alusel määrab täiendava tähtajalise taotlusvooru puhul toetuse

minimaalse ja maksimaalse summa ning maksimaalse osakaalu abikõlbulikest kuludest vooru

väljakuulutamisel toetuse andja. Kultuuriministeeriumi hinnangul on põhjendatud jätkata

tavavoorust suuremate piirmääradega (tavavoorus 200 – 100 000 eurot), kuid kavas on

vähendada taotletava toetuse minimaalset summat praeguselt 50 000 eurolt 30 000 eurole.

Maksimaalseks toetuse piirmääraks jääb 200 000 eurot. Minimaalse toetussumma alla poole

toomine võimaldab suurendada korrastatud mälestiste hulka, kõrgem maksimaalne piirmäär

võimaldab teha korraga suuremaid töid, aitades rohkem kaasa halvas seisukorras mälestiste

olukorra parandamisele.

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse järgi antakse toetust omandireformi käigus

tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks

ja taastamiseks (§ 7 lg 11 p 7). Tagastamise fakti peab tõendama taotleja, vajaduse korral kontrollib seda

Muinsuskaitseamet.

Toetuste määruse järgi on ehitismälestise puhul toetatavad tegevused järgmised:

1) ehitise konserveerimine ja restaureerimine;

2) ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine;

3) ehitusprojekti või tegevuskava koostamine;

4) hooldamine ja remontimine, sh valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine;

5

5) taastamine.

Toetuse osakaalu ettepanek on võrreldes 2024. aastaga sama:

1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik

juriidiline isik;

2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus;

3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike

punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik.

4) 50%, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või Harjumaal asuvale mälestisele, sõltumata

taotlejast.

Toetuse abikõlbulikkuse periood algab toetuse eraldamise otsusest ja kestab järgmise (2026)

eelarveaasta lõpuni.

Toetuste määruse § 16 lg 1 sätestab taotluste hindamiseks üheksa kriteeriumi, mida

täpsustatakse hindamismetoodikas (seletuskirja lisa) ja mis võimaldab võtta mh arvesse

tagastatud ehitismälestise tähtsust kultuuri- ja turismiobjektina ning selle asukohta, eelistades

regionaalset arengut soodustavaid valikuid.

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kohaselt peab omandireformi reservfondist

eraldatava raha kasutamise üle arvestust ja teeb järelevalvet Rahandusministeerium, kes toetuse

saaja esitatavate aruannete põhjal hindab eraldatud vahendite kasutamise sihtotstarbelisust.

Muinsuskaitseamet on esitanud Rahandusministeeriumile aruanded Vabariigi Valitsuse

26.09.2019 korraldusega nr 226, 28.05.2020 korraldusega nr 186 ja 23.12.2021 korraldusega

nr 454 eraldatud vahendite kohta. Rahandusministeerium on aruanded aktsepteerinud.

Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 korraldusega nr 349 ja 16.11.2023 korraldusega nr 275

eraldatud vahendid ei ole veel kasutatud ja nende kohta esitatakse aruanded pärast vahendite

kasutamist.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reesi Sild (tel 628

2381, [email protected]), õigusekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna

juhataja Merle Põld (tel 628 2347, [email protected])

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 13.09.2024 nr 1-11/1042-1

Eelnõu esitamine raha eraldamiseks Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondist

Lähtudes erastamisest laekuva raha kasutamise seadusest esitame eelnõu vahendite eraldamiseks

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel

2. Seletuskiri 5 lehel

3. seletuskirja lisa 5 lehel

Reesi Sild 628 2381

[email protected]

1 / 5

Lisa 2

Täiendava tähtajalise taotlusvooru (omandireformi reservfond) hindamismetoodika

1. Toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon hindab eelnevalt nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid.

2. Hindamine toimub taotlusdokumentide põhjal, toetuse andjal on õigus hindamiste käigus teostada paikvaatlusi ja kasutada mälestiste registris

olevaid andmeid.

3. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks antavate

toetuste taotlusvooru taotlusi hinnatakse üheksa kriteeriumi alusel:

3.1. mälestise või selle osa tehniline seisukord;

3.2. mälestise või selle osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus;

3.3. kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele;

3.4. taotluse ja eelarve kvaliteet;

3.5. mälestise kasutuse jätkusuutlikkus;

3.6. mälestise või selle osa ligipääsetavus;

3.7. taotleja varasem tegevus mälestise või selle osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel;

3.8. oma- ja kaasfinantseeringu määr;

3.9. toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd).

4. Taotluse koondhinne on hindamissüsteemi alusel antud punktide summa.

5. Taotluse koondhinne kujuneb nii, et hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul hindab taotlust kolm hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid

liidetakse, hindamiskriteeriumi 4, 6 ja 7 puhul hindab taotlust kaks hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse ning 8 ja 9 kriteeriumite

osas märgib punktid üks hindamiskomisjoni liige.

6. Hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul on võimalik saada 0–15 punkti, hindamiskriteerium 4, 6 ja 7 puhul 0–10 punkti, hindamiskriteeriumite

8 ja 9 puhul 0–5 punkti. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti.

7. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest.

8. Hindamiskomisjon vaatab märgitud punktid ning kujunenud pingerea üle ning põhjendatud juhtudel korrigeerib neid.

9. Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad taotlused võrdse tulemuse, siis eelistatakse taotlust, millel on esimesena kõrgem

hindamiskriteeriumi 9 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 5 hinne.

10. Rahuldamisele kuuluvad pingerea eesotsas olevad taotlused kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

11. Hinded antakse kriteeriumile vastavuse suhtes järgnevalt:

5 – vastab täielikult

2 / 5

4 – vastab valdavas osas

3 – üldiselt vastab

2 – vastab vähesel määral

1 – valdavas osas ei vasta

0 – üldse ei vasta / puudub

12. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste toetuste taotlusvooru hindamiskriteeriumid ja neile vastavad hindepunktid ja osakaalud:

Nr

Hindamiskriteerium

1 15 Mälestise või selle osa tehniline seisukord. Hinnatakse

mälestise või selle osa ehitustehnilist seisukorda.

mälestis või selle osa seisukord on suures osas halb ja avariiline;

olulised konstruktsioonid on suurte kahjustustega on oht

mälestise või selle osa säilimisele.

2 15 Mälestise või selle osa suhteline kultuuriline,

arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus.

Mälestis võib mitme erinevad väärtuse (kultuurilise,

ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise) kumuleeruval

koosmõjul olla kogu Eesti kontekstis võrdluses teiste

mälestistega olulisem või väärtuslikum. Hindamisel

väärtustatakse Eesti kultuuripärandi mitmekesisuse

säilimise olulisust.

• mälestis on mitme erineva väärtuse koosmõjul väga väärtuslik;

• mälestis on ainulaadne, haruldane;

• mälestis on autentselt säilinud, oluliste ümberehitusteta;

3 15 Kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju

mälestise säilimisele.

Hinnatakse mälestise säilimiseks otseselt vajalike tööde

edasilükkamatust (nt avariilised konstruktsioonid,

avariiline katus). Samuti arvestatakse töödega, mis

ennetavad suuremate kahjude teket ja tööde loogilist

järjekorda.

• kavandatavad tööd on esmase tähtsusega mälestise säilimise tagamiseks;

• likvideeritakse ohustatust põhjustavad tegurid;

• hooldustööd, mis lükkavad edasi suuremate restaureerimistööde vajaduse.

• tööde hulgas ei ole toretsevaid või ülemääraseid töid.

3 / 5

4 10 Taotluse ja eelarve kvaliteet.

Hindamisel arvestatakse tööde loa saamiseks vajaliku

dokumentatsiooni olemasolu. Arvestatakse tegevuste ning

maksumuste asjakohasust, läbimõeldust ja põhjendatust.

Hinnatakse eelarve selgust, detailsust ja hinnapakkumiste

võrreldavust. Arvestatakse kavandatava töö realistlikkust

võrdluses teiste taotlustega. Arvestatakse projekti

teostatavust abikõlbulikkuse perioodi jooksul.

• kavandatava töö tegemiseks on olemas vajalik dokumentatsioon, tegevustega on

võimalik alustada abikõlbulikkuse perioodi alguses;

• tegevused on realistlikud, teostatavad, asjakohased ja põhjendatud;

• tööde maksumus on põhjendatud;

• planeeritud eelarve on tegevuste elluviimiseks realistlik, optimaalne; arvestatud

on riskidega (nt võimaliku lisarahastamise vajadusega).

5 15 Mälestise kasutuse jätkusuutlikkus.

Hindamisel arvestatakse mälestise kasutuses olemist ja

tema kasutuspotentsiaali. Arvestatakse, kas toetuse abiga

mälestis on kasutuses või kavatsetakse pärast toetuse abiga korrastamist kasutusele

võtta;

on võimalik mälestise kasutusele võtmiseks leida uusi

võimalusi. Hinnatakse, kuidas on tagatud hoone kasutuses

hoidmine (finantseerimine) projekti lõpetamise järel.

Hinnatakse mälestise kasutuse sotsiaal-majanduslikku

regionaalset mõju.

• omanikul/valdajal on selge ja läbimõeldud ning realistlik plaan mälestise

võimalikust kasutusviisist;

• mälestise kasutus või kasutuselevõtt aitab kaasa elu- ja töökohtade loomisele

regioonides;

• mälestis on pärast toetuse abiga korrastamist kasutatav regionaalse tähtsusega

kultuuri- või turismiobjektina

6 10 Mälestise ligipääsetavus.

Arvestatakse mälestise ligipääsetavust, avatust ja

mälestisega tutvumise võimalusi laiemale avalikkusele.

Arvestatakse ka infotahvlite ja ka eraldi tutvustava

veebilehe vms olemasolu. Toetuse abil tagatakse ligipääs

mälestisele või selle avamine külastajatele.

• mälestis on avalikkusele avatud nii seest kui väljast ja aastaringselt;

• mälestisega on lihtsalt võimalik tutvuda;

• informatsioon on külastajale lihtsalt leitav, nähtav;

• mälestis on kasutatav kultuuri- või turismiobjektina.

7 10 Taotleja varasem tegevus mälestise säilimise tagamisel

ja seisukorra parandamisel.

Hinnatakse taotleja (omanik/valdaja) aktiivsust ja

järjepidevat tegutsemist mälestise korrashoidmisel ja selle

ümbruse hooldamisel ning erinevate võimaluste otsimisel

mälestise seisukorra parandamiseks. Hinnatakse taotleja

korrektsust muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete

kinnipidamisel (kooskõlastused, teavitus- ja loakohustus).

Hinnatakse taotleja varasemat tegevust

aruandluskohustusest kinnipidamisel ja ettekirjutuste

täitmisel. Arvestatakse varasemate toetuste sihtotstarbelist

kasutamist.

• taotleja on aktiivselt ja järjepidavalt panustanud mälestise säilimise tagamisse;

• taotleja on täitnud eeskujulikult hoolsuskohustust;

• taotlejal puuduvad toetuse andja ees aruandevõlad;

• varasemad tööd on teostatud nõuetele vastavate dokumentide ja lubade

kohaselt; toetuse andjal puuduvad pretensioonid varasematele töödele ja toetustele.

4 / 5

8 5 Oma- ja kaasfinantseeringu määr.*

Hinnatakse taotleja maksimaalset panust projekti

abikõlbulikest kuludest. Toetuse maksimaalne osakaal

projekti abikõlblikest kuludest:

1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud

sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline

isik;

2) 50 %, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või

Harjumaal asuvale mälestisele sõltumata taotlejast.

3) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus (ehk

oma- ja kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt

20%);

4) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik

juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1

nimetatud eraõiguslik isik (ehk oma- ja

kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt 10%)

5 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on vähemalt 41% kõrgem minimaalselt

nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering on projekti abikõlbulikest kuludest

rohkem kui vastavalt 91% või 61% või 51%);

4 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 40% kõrgem minimaalselt

nõutavast;

3 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 30% kõrgem minimaalselt

nõutavast;

2 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 20% kõrgem minimaalselt

nõutavast;

1 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 10% kõrgem minimaalselt

nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering kokku on projekti abikõlbulikest kuludest

vahemikus vastavalt 51-60% või 21-30% või 11-20%);

0 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on minimaalne nõutav või mälestis asub

Tallinnas, Tartus või Harjumaal

Vt täpsemalt selle tabeli lõpus, lk 4 olevat tabelit

9 5 Toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule

viimine (nn jätkutööd).

Hindamisel arvestatakse, kas toetuse andja varasema

toetuse raames on alustatud töödega ja see on eelarveliste

vahendite nappuse või tööde korraga teostatavuse

võimatuse tõttu jagatud etappideks. Arvesse ei lähe ühe

mälestise juures tehtavad erinevate hooneosade tööd, kui

varasema toetuse eesmärgiks ei ole olnud mälestise

terviklik restaureerimine. Jätkutöödena ei arvestata

omaniku poolt iseseisvalt või muude kaasfinantseeringu

vahenditega alustatud töid.

Toetuse andja toetusega varem alustatud tööde jätkamine;

Töö (sama hoone osaga seotud) lõpule viimine.

* Selgitus: iga täiendav 10% oma- ja kaasfinantseeringut annab juurde 1 punkti (maksimum 5 punkti). Ehitismälestised, mis asuvad Tallinnas,

Tartus või Harjumaal lisapunkte ei saa.

OF/KF määr

Punktid Riik KOV ERA

5 / 5

5 ≥91% ≥61% ≥51%

4 81 - 90% 51 - 60% 41 - 50%

3 71 - 80% 41 - 50% 31 - 40%

2 61 - 70% 31 - 40% 21 - 30%

1 51 - 60% 21 - 30% 11 - 20%

0 (miinimum) 50% 20% 10%

Eelnõu

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

2024

Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 alusel ja kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktiga 21 eraldada Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena

3 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste

hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule

„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“

Korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 3 000 000 eurot toetuse andmiseks

omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks,

konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025.

Raha eraldatakse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 ja Vabariigi

Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunkti 21 alusel, milles

sätestatakse toetuse andmine õigusvastaselt võõrandatud ehitismälestiste hooldamiseks,

remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.

Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940. aastatel omanikelt rahvuskultuuri

seisukohalt olulisi objekte (kirikuid, talusid, seltsimaju jm), mis olid juba sel ajal muinsuskaitse

all või tunnistati ehitismälestiseks nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis.

Õigusvastaselt võõrandatud ehitised tagastati omandireformi käigus endistele omanikele või

nende õigusjärglastele. Neid hooneid ei saadud järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult

hooldada, mistõttu nõuab nende korrastamine omanikelt praegu märkimisväärseid rahalisi

vahendeid.

Lisavajaduse arvestuse alused aastaks 2025

Erastamisest laekuva raha kasutamist reguleeriva Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a

määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise

ja kasutamise korra“ punkt 22 sätestab, et juhul, kui toetusena eraldatavat summat ei ole

võimalik või otstarbekas eelnevalt täpselt kindlaks määrata, võib valitsus eraldada

ministeeriumile orienteeruva summa, millest kultuuriminister eraldab oma käskkirjadega raha

konkreetsete kulude katmiseks. Toetuse eraldamise läbipaistvuse tagamiseks on põhjendatud

korraldada avatud taotlusvoor.

Kultuuriministeerium taotleb 3 000 000 euro eraldamist aastaks 2025. Selle põhjused on:

1) mälestiste toetuste vähesus ja üldise osakaalu vähenemine riigieelarves. 2021. aastal oli

riigieelarves mälestiste toetamiseks ette nähtud 3,4 miljonit eurot (lisaks ORF

ühekordne toetus 1 mln eurot). 2022. ja 2023. aasta eelarves oli see summa 1 miljoni

euro võrra väiksem ehk 2,4 miljonit eurot. Samas suurusjärgus on toetus ka 2024. aastal.

Samal ajal on toetuste vajadus nii omanike teadlikkuse tõusu ja aktiivsuse tõttu

kasvanud.

2) Rohkem kui kolmandik (2023. a lõpu seisuga 37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või

avariilises seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus

kinnisvaraturg ei toimi ja leidub palju tühje hooneid. Statistika näitab, et olukord on

pidevalt halvenenud (2020. a lõpu seisuga oli vastav number 36,1%) ja senine

Muinsuskaitseameti toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut positiivses suunas

mõjutada.

Lisavajaduse arvestus põhineb 2022–2024 aastate taotlusvoorude andmetel, tagastatud

ehitismälestiste hinnangulisel hulgal ja nende tehnilise seisukorra hinnangul, aga ka iga-

aastasesse tähtajalisse taotlusvooru laekunud taotluste arvu ja küsitud toetuse mahu võrdlusel1.

Omandireformi reservfondist ehitismälestistele toetuse eraldamine on kasvatanud aktiivsete

1 Ülevaade eraldatud toetustest: https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatised-taotlused-load-ja-

toetused/toetused/eraldatud-toetused

taotlejate hulka, kes Muinsuskaitseametist toetust küsivad. Senised riigieelarvelised toetused on

olnud väiksed ning paljud omanikud ei ole seda teades toetust taotlenud või on sellest loobunud,

kui toetusi ei ole neile rahaliste vahendite vähesuse tõttu varasemalt eraldatud. Prognoos, et

potentsiaalsete taotlejate hulk uue meetmega kasvab, on osutunud õigeks. Uue toetusmeetme

rakendamine on huvi ehitismälestiste korrastamise vastu kasvatanud. Samuti kasvatab nõudlust

teadmine, et ORF taotlusvoorus on toetuse piirmäär kõrgem (kuni 200 000 eurot), mis võimaldab

ette võtta suuremahulisemaid töid.

Tagastatud ehitismälestiste hulk, ehitismälestiste koguarv ja seisukord

Tagastatud ehitismälestiste täpne statistika puudub. Riigiarhiivis säilitatakse omandireformi

käigus loodud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise registrit (TKVR),

kus leiduvad andmed kõigi õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste kohta, mille

tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud seaduslikke nõudeid. Lisaks on

Rahandusministeerium koostanud uurimisotstarbelise andmekogu, milles on andmed tagastatud

elamute aadresside kohta. Selles andmekogus on 5143 tagastatud elamu aadressi, ent tagastatud

hoonete hulgas on ka muid hooneliike, nagu kirikud, tootmis- ja ühiskondlikud hooned jm,

mistõttu ulatub tagastatud ehitiste koguarv ligi 12 000-ni. Selleks, et hinnata, kui suur osa

tagastatud ehitistest kuulub ehitismälestiste hulka, oleks vaja omavahel siduda TKVR ja

ehitismälestiste registri aadressandmed, kuid arhiveeritud omandireformi registrite iseärasuste

tõttu nõuaks registriandmete sidumine ulatuslikku andmetöötlust. Eeldatavalt ei ole

ehitismälestiste osakaal siiski suur – näiteks on Saare maakonnas tagastatud 144 elamust

ehitismälestiseks tunnistatud vaid kolm.

Võimaliku taotlejate arvu hindamisel saame eelkõige lähtuda ehitismälestiste koguarvust.

Ehitismälestisi on kokku 5264, millest enamik ehk 5092 on ehitatud enne 1940. aastat ja seega on

need olnud potentsiaalsed võõrandamise/tagastamise objektid. Nende hulka kuuluvad mõisad,

kirikud ja ühiskondlikud hooned, nagu teatrid, kooli- või vallamajad, läbilõige Eesti

elamuarhitektuurist rehielamust kortermajani, tööstusarhitektuuri näited vesiveskist

tootmiskompleksini. Kultuurimälestiste nimekiri on läbilõige Eesti ajaloost ja asustuse

kujunemisest. Ehitismälestistest u 80% omanik või valdaja on praeguse seisuga füüsiline või

juriidiline eraõiguslik isik. Tagastatud ja seejärel omanikku vahetanud hoone võib praeguse

seisuga kuuluda ka riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid selliste näidete hulk on

marginaalne.

Rohkem kui kolmandik (37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Hoonete

seisukorra ja kasutamise vahel on otsene seos – pärand säilib kõige paremini siis, kui see on

kasutuses. Kasutuseta hoone laguneb üsna kiiresti avariiliseks. Muinsuskaitse eesmärk on saada

võimalikult palju hooneid kasutusse, sest see tagaks nende pikaajalise säilimise. See tähendab aga

mahukamate tööde tegemist ühekorraga, mitte tööde jagamist mitme aasta peale, mis teeb need

kokkuvõttes kallimaks. Toetus suurendab motivatsiooni ehitismälestiste kasutuses hoidmiseks ja

kasutusse võtmiseks.

Tabel 1. Ehitismälestiste seisukorra mõõdikud

Mõõdik (kultuuriprogramm 2023-2026 ja 2024-2027)

Mõõdiku täitmine 2023. a.

Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal

62,3%

Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal

74,9%

Allikas: kultuurimälestiste register (register.muinas.ee)

3

2024. aastaks eraldatud toetuse kasutamine

Kultuuriministeeriumi taotlusel eraldas Vabariigi Valitsus 16.11.2023 korraldusega nr 275

„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 3 miljonit eurot

kasutamiseks 2024. aastal. Taotlusvooru korraldas Muinsuskaitseamet 2023. aasta lõpus ning

kokku esitati 105 taotlust summas 13,45 miljonit eurot. Neist nõuetele vastas 83 taotlust summas

8,78 miljonit eurot. Võrreldes 2023. aastaga kasvas taotluste arv oluliselt, siis esitati tingimustele

vastavaid taotlusi 27. 2024. a taotlusvoorus oli palju esmakordseid taotlejaid, mis näitab, et

teadlikkus toetuse taotlemise võimalusest ja võimekus taotlus esitada on oluliselt suurenenud.

Siin on osa ka Muinsuskaitseameti laiaulatuslikul teavitustööl, mis vooru avanemise järgselt läbi

viidi. Toetusi jagus 2024. aastal 30 ehitismälestise restaureerimiseks. Maakondade lõikes

jaotusid need järgmiselt: Pärnumaa – 4, Jõgevamaa – 3, Saaremaa – 3, Tartumaa – 3, Põlvamaa

– 3, Läänemaa – 2, Viljandimaa – 2, Võrumaa – 2, Järvamaa – 2, Harjumaa – 1, Lääne-Virumaa

– 1, Ida-Virumaa – 1, Hiiumaa – 1, Raplamaa –1, Valgamaa – 1. Üldine tendents näitab, et

maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on

ehitismälestiste seisukord halvem. Seega aitavad täiendavad vahendid toetada ka maapiirkondi

(ORF määruse seletuskirjas toodud ootus). 2024. aastal toetuse saanutest 22 on kirikud, 3

elamud, üks mõisa peahoone, üks vesiveski elamu, üks mõisa aednikumaja, üks pastoraadi

peahoone ja üks sepikoda.

Lisavahendid panustavad programmi „Kultuuriprogramm“, meetme „Kultuuripärandi

kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ (KS0102) tegevuse

„Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine„ (KS010205) teenusesse

„Toetuste rakendamine“ (KS01020503).

Tabel 2. 2024. aastal toetust saanud omandireformi käigus tagastatud ehitismälestised.

Maakond Mälestis Toetuse summa

Lääne-Viru maakond Haljala kirik 61 014 €

Tartu maakond Rannu kirik 200 000 €

Saare maakond Ruhnu uus kirik 200 000 €

Saare maakond Kaarma kirik 131 200 €

Lääne maakond Kullamaa kirik 200 000 €

Põlva maakond Räpina õigeusu kirik 125 761 €

Tartu maakond Rõngu kirik, 1899.-1901. a 200 000 €

Põlva maakond Süvahavva vesiveski elamu 70 000 €

Rapla maakond Märjamaa kirik 172 492 €

Pärnu maakond Uue-Varbla mõisa peahoone 74 250 €

Valga maakond Elamu Valgas Vabaduse t 31 100 000 €

Viljandi maakond Suure-Jaani kirik, 13.-18. saj 200 000 €

Lääne maakond Noarootsi kirik 50 000 €

Jõgeva maakond Puurmani mõisa aednikumaja 57 725 €

Järva maakond Järva-Madise kirik 50 058 €

Ida-Viru maakond Lüganuse kirik, 14.-15. saj 51 129 €

Järva maakond Ambla pastoraadi peahoone 83 276 €

Viljandi maakond Paistu kirik, 13.-19. saj 115 165 €

Pärnu maakond Pärnu Eliisabeti kirik 81 609 €

Põlva maakond Räpina kirik 53 703 €

4

Hiiu maakond Reigi kirik 84 000 €

Saare maakond Karja kirik 50 069 €

Harju maakond Elamu Tatari t.21b, 1912.a. 50 123 €

Tartu maakond

Elamu fassaad ja kino interjöör Tartus

Küütri 1, 19.-20. saj 70 000 €

Pärnu maakond Audru kirik 53 253 €

Pärnu maakond Pärnu-Jaagupi kirik 189 000 €

Võru maakond Rõuge kirik, 1730 Rõuge kirikuaed 53 941 €

Jõgeva maakond Lohusuu kirik, 1878-1882 50 371 €

Jõgeva maakond Linda Kull 69 669 €

Võru maakond Vastseliina kirik, 18.-20. saj 52 192 €

Taotlusvooru korraldamine, tingimused ja ajakava

2025. aasta taotlusvooru ettevalmistamisel on Muinsuskaitseametil kavas saata kõigile

ehitismälestise omanikele toetuse taotlemise võimalust tutvustav kiri. Samuti on kavas läbi viia

infopäev, et selgitada toetuse andmise tingimusi ning olulise asjaoluna tuua välja, et toetuse saaja

ei pea olema omanik, kellele hoone omandireformi käigus tagastati, vaid taotlejaks võib olla ka

tema õigusjärgne omanik. Infopäeval selgitatakse, kuidas leida arhiivist hoone tagastamist

tõendav dokument. Taotlusvooru ettevalmistava tegevuse eesmärgiks on jätkuvalt suurendada

toetuse taotlejate hulka, et enam erinevaid ehitismälestisi toetuse abil korrastataks.

Taotlusvooru korraldab ja toetused maksab välja Muinsuskaitseamet. Kultuuriministri 9. mai 2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise

tingimused ja kord“ (edaspidi toetuste määrus) sätestab võimaluse korraldada lisaks korralisele

taotlusvoorule täiendav taotlusvoor toetuste saamiseks muudest allikatest – sh erastamisest

laekuva raha kasutamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, juhul

kui tegemist on omandireformi käigus tagastatud ehitismälestisega (toetuste määruse § 2 p 2).

Toetuste määruse § 10 lg 4 alusel määrab täiendava tähtajalise taotlusvooru puhul toetuse

minimaalse ja maksimaalse summa ning maksimaalse osakaalu abikõlbulikest kuludest vooru

väljakuulutamisel toetuse andja. Kultuuriministeeriumi hinnangul on põhjendatud jätkata

tavavoorust suuremate piirmääradega (tavavoorus 200 – 100 000 eurot), kuid kavas on

vähendada taotletava toetuse minimaalset summat praeguselt 50 000 eurolt 30 000 eurole.

Maksimaalseks toetuse piirmääraks jääb 200 000 eurot. Minimaalse toetussumma alla poole

toomine võimaldab suurendada korrastatud mälestiste hulka, kõrgem maksimaalne piirmäär

võimaldab teha korraga suuremaid töid, aitades rohkem kaasa halvas seisukorras mälestiste

olukorra parandamisele.

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse järgi antakse toetust omandireformi käigus

tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks

ja taastamiseks (§ 7 lg 11 p 7). Tagastamise fakti peab tõendama taotleja, vajaduse korral kontrollib seda

Muinsuskaitseamet.

Toetuste määruse järgi on ehitismälestise puhul toetatavad tegevused järgmised:

1) ehitise konserveerimine ja restaureerimine;

2) ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine;

3) ehitusprojekti või tegevuskava koostamine;

4) hooldamine ja remontimine, sh valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine;

5

5) taastamine.

Toetuse osakaalu ettepanek on võrreldes 2024. aastaga sama:

1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik

juriidiline isik;

2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus;

3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike

punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik.

4) 50%, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või Harjumaal asuvale mälestisele, sõltumata

taotlejast.

Toetuse abikõlbulikkuse periood algab toetuse eraldamise otsusest ja kestab järgmise (2026)

eelarveaasta lõpuni.

Toetuste määruse § 16 lg 1 sätestab taotluste hindamiseks üheksa kriteeriumi, mida

täpsustatakse hindamismetoodikas (seletuskirja lisa) ja mis võimaldab võtta mh arvesse

tagastatud ehitismälestise tähtsust kultuuri- ja turismiobjektina ning selle asukohta, eelistades

regionaalset arengut soodustavaid valikuid.

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kohaselt peab omandireformi reservfondist

eraldatava raha kasutamise üle arvestust ja teeb järelevalvet Rahandusministeerium, kes toetuse

saaja esitatavate aruannete põhjal hindab eraldatud vahendite kasutamise sihtotstarbelisust.

Muinsuskaitseamet on esitanud Rahandusministeeriumile aruanded Vabariigi Valitsuse

26.09.2019 korraldusega nr 226, 28.05.2020 korraldusega nr 186 ja 23.12.2021 korraldusega

nr 454 eraldatud vahendite kohta. Rahandusministeerium on aruanded aktsepteerinud.

Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 korraldusega nr 349 ja 16.11.2023 korraldusega nr 275

eraldatud vahendid ei ole veel kasutatud ja nende kohta esitatakse aruanded pärast vahendite

kasutamist.

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on

40,24 miljonit eurot.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reesi Sild (tel 628

2381, [email protected]), õigusekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna

juhataja Merle Põld (tel 628 2347, [email protected]) ja Rahandusministeeriumi riigihalduse

osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 5885 1316, [email protected] ).

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist“

1. Sissejuhatus

Käesoleva korraldusega eraldatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taotlusel

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile (alates 2025. aasta 1.

jaanuarist Maa- ja Ruumiamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas1)

tagastamatu toetusena 1 381 000 eurot (ilma käibemaksuta) eurot maareformi tegevuste

rahastamiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.

Eraldatavast toetusest kasutatakse 417 024 eurot maareformi läbiviimiseks (seletuskirja punkt

2) ja 963 976 eurot maareformi järelmõjudega seotud tegevusteks (seletuskirja punkt 3).

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja

erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude

katteks. Vabariigi Valitsuse 27.08.1996. a määrusega nr 221 kinnitatud (edaspidi kord)

“Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” punkti

3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja

erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Korra punkti 3

alapunkti 16 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada ka ettevõtluse

arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.

Korraldus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja

Ruumiametiks alates 2025. aasta 1. jaanuarist ja kuna vajadust täiendavate vahendite järele ei

ole enne 2025. aastat, on otstarbekas eelarvetehniliste probleemide vältimiseks raha eraldada

otse Maa- ja Ruumiametile.

2. Maareformi seis

Kõikides valdades ja linnades on maareform lõpusirgel, kuid siiski on Eesti Vabariigis kokku

veel ligikaudu 12 016 maaüksust, mille osas on vaja maareformi toiminguid teha. Eesti

maismaa pindalast moodustab see ligikaudu 0,18%. Maa-ameti ja KOVide koostöös koguti

2019. ja 2020. aastal Maa-ameti reformimata maade kaardirakendusse maareformi

läbiviimiseks hulgaliselt erinevaid andmeid. Maaüksused piiritleti ja vastavalt olemasolevatele

andmetele püüti iga maaüksuse kohta märkida eeldatav maareformi liik. Ligikaudu 6% algselt

moodustatud reformimata maatüki kohta olid andmed niivõrd puudulikud või vastuolulised, et

maareformi eeldatavat liiki ei olnud võimalik määrata.

1 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) 505 SE võeti Riigikogus vastu 19. novembril 2024 ja on edastatud Vabariigi Presidendile välja kuulutamiseks.

2

Reformimata maadest on kaardimaterjalil nn masskandega moodustatud aastatel 2019‒2024

kokku 29 122 esialgset katastriüksust. Ajavahemikul 01.01.2020 ‒ 31.08.2024 on maareformi

lõpp-otsused vastu võetud 16 524 katastriüksuse osas. Sealhulgas on lisaks Maa-ameti,

keskkonnaministri ja regionaalministri otsusega reformitud maadele ligikaudu 1400

katastriüksust reformitud siseministri ja kaitseministri otsustega ning Transpordiameti

vajadusteks vastava valdkonna eest vastutava ministri otsusega. Valla- või linnavalitsuste

otsuste alusel on omandiõigus tekkinud vähemalt 110 maa tagastamise või korteriomandi

seadmise menetluses.

Seisuga 14.08.2024 on teada 12 016 maaüksust, mille osas on veel vaja läbi viia maareformi

toimingud. Nende maade koosseisus on valdavalt nn masskandega moodustatud

katastriüksused, aga lisaks ka 530 katastriüksust, mis on moodustatud enne reformimata maast

masskannete tegemist, kuid ei ole jõudnud kinnistamiseni. Koostöös kohalike omavalitsustega

tuleb välja selgitada nende menetluste peatumise põhjused ja teha vajalikud maareformi

toimingud. Lisaks on teada 506 maaüksust, mille osas on vaja veel teha mõned toimingud enne

maakatastrisse kandmist ja maareformiga alustamist.

Joonis 1. Reformimata maa jaotus eeldatava maareformi liigi alusel 14. augusti 2024 seisuga.

Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses iga üksiku menetluse käigus ilmnevate

asjaoludega, erinevate isikute õiguste selgumise ning maaüksuste lõplike piiride määramisega.

Praegu veel reformimata maaüksustest ligi 1500-l on esialgne maareformi liik juba muutunud.

Mitmed riigi omandisse jäetavaks märgitud maaüksused tuleb tegelikult anda

munitsipaalomandisse ja vastupidi. Ehitistega maadest suure osa kohta puuduvad andmed

ehitise seisukorra, rajamise õigusliku aluse, esitatud taotluste jms kohta. Seega ei saa nende

maade puhul kindlalt väita, et maareform viiakse läbi maal asuva ehitise omaniku kasuks.

Lisaks on reformimata maade hulgas ligikaudu 14% niisuguseid maid, mille kohta isegi

ROJ maareserv 648 5%

ROJ teine alus (TRAM, PPA) 474 4%

Munitsipaalomand 470 4%

Erastamine 1177 10%

HÕ või KV 1308 11%

Korteriomand või maa tagastamine

174 1%

Riba 6105 51%

Teadmata 1660 14%

Perspektiivne maareformi läbiviimise viis maatükkide lõikes

3

esialgne maareformi läbiviimise viis ei ole teada. Enamasti ei ole nendel maadel maareformi

toimingutega alustatud. Iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuste ehk ribade hulgas on nii

eraomandis olevate maadega piirnevaid kui ka selliseid, mis on vaja liita riigi või omavalitsuse

maaga.

Reformimata maaüksuste arv on pidevas muutumises, enne maareformi toiminguid võib

ilmneda vajadus maaüksusi jagada, vahel ka liita, vastavalt sellele, millised asjaolud

konkreetsete menetlustoimingute käigus selguvad.

Reformimata maad jagunevad omavalitsuste lõikes väga erinevalt. Nii on 17 vallas või linnas

reformimata vaid 1‒50 maaüksust (kokku 415 maaüksust), sh Loksa linnas 3, Keila linnas 13

ja Luunja vallas 13. Samas on 7 omavalitsust, kus on reformimata üle 300 maaüksuse (kokku

3166), sh Kohtla-Järve linnas 842, Tallinnas 522, Narva-Jõesuu linnas 466 ja Võru vallas 400.

2.1. Maa-ameti toimingud maareformi läbiviimisel

Peaaegu kõikides maareformi menetlustes (v.a maa tagastamine, korteriomandi seadmine ja osa

maa riigi omandisse jätmise menetlusi) teeb maareformi lõpp-otsuse Maa-amet. Kõikides

menetlustes tuleb valla- või linnavalitsusel teha omapoolsed maareformi eeltoimingud ja võtta

vastu otsused. Sageli takistab maareformi läbiviimist õigustatud isikute huvi puudus,

tegevusetus või soovid, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Seega on maareformi edukus

lisaks Maa-ameti võimalustele otseselt sõltuv ka eraõiguslike isikute tegevusest või

tegevusetusest ja iga KOVi võimekusest maareformi eeltoimingute tegemisel.

¤ Maa-amet on viimastel aastatel seadnud esikohale munitsipaalmaade ja riigimaade

vormistamise. 2020. ja 2021.a jooksul anti munitsipaalomandisse kokku 4872 maaüksust ja

jäeti riigi omandisse 2492 maaüksust. Järgmise kahe aasta jooksul (2022. ja 2023. a) anti

munitsipaalomandisse 1874 ja jäeti riigi omandisse 1900 maaüksust.

Praeguste andmete kohaselt on vajalik munitsipaalomandisse anda veel vähemalt 470 ja riigi

omandisse jätta vähemalt 648 maaüksust. Neist kokku umbes 150 menetlust soovib Maa-amet

läbi viia 2024. a jooksul. Pooleliolevate riigi- ja munitsipaalmaa menetluste hulgas on 364

menetlust, kus valla- või linnavalitsus ei ole teinud ühtegi maareformi läbiviimiseks vajalikku

toimingut ega esitanud vajalikke dokumente. Ülejäänud maaüksustest enamiku puhul on

omavalitsusel vaja teha erinevaid toiminguid nagu näiteks samal või piirneval maaüksusel

asuva ehitise õigusliku aluse ja omaniku vm maakasutaja väljaselgitamine, ehitise

teenindusmaa määramine jne. Enne maareformi lõpp-otsuse tegemist peab Maa-amet vähemalt

153 maaüksuse osas tegema veel muid toiminguid nagu näiteks katastripiiride korrastamine või

katastrimõõdistamise tellimine.

Osade maade munitsipaalomandisse andmise vajadus selgub alles edaspidi. Samuti selgub järk-

järgult neid maid, mis tuleb jätta riigi omandisse. Näiteks selliseid, kus maa ostueesõigusega

erastamise või hoonestusõiguse seadmise menetlus lõpetatakse ehitise nõuetele mittevastava

seisukorra või muude põhjuste tõttu ning maareformi läbiviimiseks ei ole muud võimalust kui

maa riigi omandisse jätmine või munitsipaalomandisse andmine. Sellest tulenevalt jätkub

maade munitsipaalomandisse andmine ja riigi omandisse jätmine 200‒300 menetluse kaupa

aastas ka 2025. a.

4

¤ Reformimata maaüksustest ligikaudu 2659 on seotud eraõiguslike isikute huvide või

õigustega. Neist 1170 osas on valla- või linnavalitsuselt saadud andmete kohaselt vaja läbi viia

maa ostueesõigusega erastamine ja 1307 osas on vaja algatada või jätkata hoonestusõiguse

seadmise menetlust. Maareformi lõpuleviimise täpne viis selgub alles valla- või linnavalitsuse

tehtavate eeltoimingute või riigipoolsete toimingute käigus. Enne reformimata maade nn

masskannet on moodustatud vähemalt 530 katastriüksust, mis on seni kinnistusraamatusse

kandmata. Valdav osa neist on moodustatud maa ostueesõigusega erastamiseks või

hoonestusõiguse seadmiseks kuid vastav menetlus on Maa-ametile teadmata põhjustel

peatunud.

Maareformi alane kompetents ja riigipoolsed toimingud on koondunud Maa-ametisse (alates

2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiamet). Üha enam on Maa-ametil vaja korraldada

maareformi alast nõustamist just maa erastamisel ja hoonestusõiguse seadmisel. Valla- ja

linnavalitsustes maareformi alaste teadmistega ametnike vähenemine toob Maa-ametile

toimingute mahu kasvu nii valla- ja linnavalitsuste ametnikele detailsete selgituste ja nõuannete

andmisel kui ka KOV toimingute kontrollimisel. Vabade põllumajandus- ja metsamaade

erastamise ning põllumajandusmaale kasutusvalduse seadmise menetlusi on lõpule viimata

üksikuid, kuid need on see-eest eriti keerukad.

Eeltoodu põhjal on ilmne, et iga üksiku menetluse läbiviimisele kulub aina enam Maa-ameti

(alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiamet) tööaega jm ressursse. Siiski kavandab

Maa- ja Ruumiamet järgmisel aastal läbi viia 350 eraisikutega seotud maareformi menetlust.

¤ Maareformi käigus kinnisasjade vahele tekkinud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ehk

ribasid piiritleti 2020. a reformimata maade maakatastrisse kandmise ajal ligikaudu 7000.

Ajavahemikul 1.jaanuarist 2022. a kuni 31. augustini 2024. a on 1307 nn riba reformitud ehk

liidetud piirneva kinnisasjaga ja üle 1100 riba on maakatastrist kustutatud, sest katastriandmete

kontrollimisel ja korrastamisel selgus, et tegelikkuses ei ole kinnisasjade vahel reformimata

maad.

14. augusti 2024. a seisuga on reformimata ribasid 6105. Iseseisva kasutusvõimaluseta

reformimata maaribade arv ei muutu üksnes maareformi toimingute tulemusena, vaid ka

seetõttu, et neid liidetakse ja jagatakse ning katastriüksuste andmeid maakatastris

korrigeeritakse ja täpsustatakse. Vähemalt 110 juhul on algselt piiritletud riba jagatud

reformitoimingute käigus mitmeks osaks ja liidetud erinevate kinnisasjadega.

Kuivõrd iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade hulk on suur ning huvi selliste maade

omandamiseks on piirkonniti erinev, siis on läbiviidavate menetluste hulka ja mahtusid

keeruline prognoosida. Maa-amet (Maa- ja Ruumiamet) kavandab reformimata ribade hulka

vähendada 700 võrra aastas. Maa-ameti (Maa- ja Ruumiamet) edukus sõltub ka selle

maareformi liigi puhul valla- ja linnavalitsuste võimekusest ja huvist. Eriti oluline on see

eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate maade puhul, kus osa menetlusest viib läbi valla-

või linnavalitsus ning piirneva kinnisasja omanik ei pruugi olla riba omandamisest huvitatud

või ei ole temaga võimalik kontakti saada. Keerukamaks kujunevad ka need menetlused, kus

sama maad soovib omandada mitu isikut.

¤ Reformimata maade kaardirakendusse kantud ja KOVidelt saadud andmete kohaselt on

reformimata maade hulgas 1660 maaüksust, mille osas on maareformi liik veel välja

selgitamata. Maa-ameti hinnangul võib nende hulgas olla nii riigi omandisse jäetavaid maid kui

ka ehitise omaniku kasuks reformitavaid või munitsipaalomandisse antavaid maid. Nende

5

maaüksuste osas ei ole valla- või linnavalitsused enamasti mingeid menetlustoiminguid teinud

ja maareformi läbiviimiseks olulised asjaolud vajavad veel KOVi ja Maa-ameti (Maa- ja

Ruumiamet) koostöös välja selgitamist. Lisaks võib eeldada, et ka nende maaüksuste hulgas on

hulgaliselt niisuguseid, kus tuleb maaüksus jagada mitmeks osaks ja viia läbi mitu maareformi

menetlust.

2.2. Maareformi läbiviimise rahastamine omandireformi reservfondist

Vabariigi Valitsus võttis 29. aprillil 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel teadmiseks

keskkonnaministri esitatud maareformi ülevaate ja hetkeseisu ning ülevaate maareformi

järelmõjudest ja nendega seotud kuludest. Valitsus otsustas, et Keskkonnaministeeriumil tuleb

taotleda omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) vahendeid maareformi lõpule viimiseks.

Keskkonnaministeeriumi esitatud taotluse alusel eraldati Vabariigi Valitsuse 23. detsembri

2021. a korraldusega nr 455 Maa-ametile 2 732 119 eurot maareformi elluviimiseks ning

ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Eraldatud rahast 1,36

miljonit eurot oli ette nähtud aastatel 2022‒2024 maareformi läbiviimiseks vajalikeks

tööjõukuludeks ja kuni 2024. a lõpuni kasutatakse seda maareformiga tegelevatele

teenistujatele töötasu maksmiseks. Teenistujate vähenemisest, lapsehoolduspuhkustest ja

haiguslehtedest tekib 2024. a lõpuks eeldatavalt ligikaudu 100 000 ‒ 120 000 euro suurune jääk.

Kuna raha on eraldatud tähtajatult, siis on seda võimalik kasutada 2025. aastal maareformi

läbiviimiseks vajalike lisaülesannete eest töötasu või asendustasu maksmiseks.

Aastatel 2015 – 2020 on Vabariigi Valitsus Maa-ametile ORF-ist erinevate maareformi

toimingute läbiviimiseks vajalike tööjõukulude katmiseks eraldanud tagastamatut toetust

kolmel korral:

- 2015. ja 2017. aastal eraldati kokku 950 700 eurot maa riigi omandisse jätmise ja

kaardimaterjalil katastriüksuste moodustamise toimingute tegemiseks.

- 2017. aastal eraldati 318 000 eurot maareformialase nõustamise töörühma

tööjõukuludeks.

- 2020. aastal eraldati 592 467 eurot riigivara munitsipaliseerimise ja maareformi

elluviimisega seotud kulude katteks.

Seni on raha eraldatud kahe või kolme aasta pikkusteks perioodideks ja kuna tegelik kasutamine

on olnud prognoositust väiksem, siis on raha kasutamise tähtaega kahel juhul pikendatud. Kahel

viimasel korral on raha eraldatud tähtajatult.

ORF-ist maareformiga seotud tööjõukulude katmine on võimaldanud läbi viia hulgaliselt

erinevaid riigipoolseid maareformi toiminguid. Eelnimetatud korraldustega ORF-ist eraldatud

raha moodustab Maa-ameti maareformi osakonna tööjõukuludest väga olulise osa. ORF-ist

kaetavate tööjõukulude osatähtsus on iga-aastaselt kasvanud, arvestades maareformiga seotud

tegevuste muudatusi ja lisandunud ülesandeid. ORF-ist saadud lisarahastus on alates 2015.

aastast andnud võimaluse maksta teenistujatele avaliku sektori keskmise palga lähedast töötasu

ning säilitada Maa-ametis otstarbeka arvu vajalike teadmiste ja oskustega inimesi. Maa-ameti

maareformi osakonnas on kokku 37 ameti- ja töökohta. Koos lisarahastusega ORF-ist on

osakonna teenistujate keskmine brutopalk 2181 eurot.

Maareformi seaduse § 38 lõike 1 kohaselt viivad maareformi läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti

kaudu ja kohalikud omavalitsused maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) alusel ning Vabariigi

Valitsuse kehtestatud korras (Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks)

asendatakse Maa-amet 1. jaanuarist 2025. a Maa- ja Ruumiametiga). MaaRS-ist ja selle

6

rakendusaktidest tulenevalt on Maa-ametil (Maa- ja Ruumiamet) hulgaliselt ülesandeid maa

erastamise korraldajana, riigimaale hoonestusõiguse seadjana, maa kasutusvaldusesse andjana

ning maa munitsipaalomandisse andja ja riigi omandisse jätjana. Sellele lisaks tuleb Maa-ametil

(Maa- ja Ruumiamet) läbi viia iseseisva kasutusvõimaluseta maa kinnisasjaga liitmise

riigipoolsed toimingud, kontrollida riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organi tegevust

maareformi läbiviimisel ja anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel.

Selleks, et lahendada eraisikutega seotud pooleliolevad menetlused, viia lõpule riigi- ning

munitsipaalmaade reformitoimingud ja korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maatükkide

reformimine, on vajalik jätkata maareformi toimingute rahastamist Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist. Maareformi tegevuste ORF-ist rahastamine on seadusega

tagatud. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõigetest 1 ja 11 tulenevalt on

ORF-i laekunud raha kasutamise esmane ja peamine eesmärk maa- ja omandireformi

läbiviimine ning alles sellele lisaks on võimalik reservfondi laekunud raha kasutada teiste

tegevuste rahastamiseks.

2.3. Maareformi läbiviimiseks vajalik personal ja tööjõukulud

Maa-ameti maareformi osakonnas on 37 ameti- või töökohta, millest 7 seni ORF-ist rahastatud

teenistuskohta on hetkel täitmata. Osade kohtade täitmiseks korraldatud konkursid on nurjunud

vajalike teadmiste ja oskustega kandidaatide puudumise tõttu. Mõnel korral on välja valitud

kandidaat loobunud, viidates mh väikesele palgale. 2023. a lõpus liikusid kaks riigimaade büroo

peaspetsialisti ja 2024. a septembrist üks munitsipaalmaade büroo peaspetsialist Maa-ametis

pikema perspektiiviga töökohtadele. Lisaks lahkus 2024. a juulis ametist riigimaade büroo

juhataja. Alates 2024 aasta algusest ei ole maareformi osakonda uusi teenistujaid otsitud, seda

muuhulgas ka palgafondi kitsikuse tõttu. Kuivõrd maareformi alaste teadmiste ja oskustega

spetsialiste jääb tööturul üha vähemaks, siis ei ole vabade teenistuskohtade täitmine kuigi

tõenäoline ja sellest edaspidi loobutakse, välja arvatud juhul, kui töölt lahkub kriitiline arv

inimesi või keegi võtmeisikutest.

Maareformi menetluste iga-aastased arvud vähenevad menetluste keerukuse tõttu (lihtsad

menetlused on juba lõpule viidud) ja ka seepärast, et maareformi eeltoiminguid tegevate

ametnike arv valla- ja linnavalitsustes samuti väheneb.

Maa-ameti eelarvest on 2024.a ja eelnevatel aastatel kavandatud maareformi valdkonna

töötasudeks 594 072 eurot koos tööjõumaksudega, mis katab 14‒16 teenistuja tööjõukulud.

ORF-ist on vaja maareformi läbiviimiseks juurde taotleda raha maareformi osakonna 30

teenistujast 14 teenistuja tööjõukuluks aastal 2025. Seega tuleb vahendid eraldada juba Maa- ja

Ruumiametile.

Andmed kavandatavate maareformi menetluste hulga ja teenistujate koosseisu kohta ning

tööjõukuludeks vajalikud summad on koondatud Tabelisse 1.

Töömahtude planeerimisel on arvestatud senist praktikat ja olemasolevate teenistujate

pikaajalist töökogemust ning oskusi. Kõiki asjaolusid, sealhulgas menetlustes ilmnevaid

probleeme ja maareformis osalevate isikute tegevuse või tegevusetusega kaasnevat, ei ole

võimalik ette prognoosida. Iga-aastaselt muutuvad menetlused rohkem aega jm ressursse

nõudvaks. Lisaks võivad menetluste arvud maatükkide jagamise vm asjaolude selgumise tõttu

7

oluliselt suureneda. Hinnanguliselt jääb pärast 2025. aastat reformida veel ligikaudu 8700

maaüksust.

ORF-ist tööjõukuludeks vajalike summade arvutamisel on lähtutud 2024. a Maa-ameti

maareformi osakonna põhipalkadest.

Tabel 1. Kavandatavad maareformi menetlused ja tööjõukulud

Menetluse

liik

Teadaolev

mü arv

01.01.24

Reformitavate maaüksuste arv aastas

2024.a 2025.a

Maa

munitsipaalomandisse

andmine

645 320 200

Maa riigi omandisse

jätmine reservmaana 816 350 300

Maa erastamine, sh

OEE, vaba

põllumajandusmaa ja

vaba metsamaa

1198 300 250

Hoonestusõiguse

seadmine 1373 50 100

Kasutusvalduse

seadmine 1 0 1

Ribade reformimine 6128 700 700

Maareformi liik

teadmata või mitu

liiki koos.

Menetluste täpne

arv ja liik selgub iga

menetluse käigus

eraldi

1754 280 309

Korteriomandi

seadmine,

tagastamine,

170

Maa tagastamise ja korteriomandi seadmise viib läbi KOV,

Maa-amet nõustab

maa tagastamisel, aga ei tee menetlustoiminguid ega

järelevalvet

Teiste riigivara

valitsejate otsusega

RO jäetav maa, sh

TRAM huviga

500 Menetlustoimingud ja maareformi otsuse teeb KLIM vm

riigivara valitseja

Maaüksusi

KOKKU 12585 2000 1860

Teenistuskohtade arv maareformi

osakonnas 37(32) 30

sh ainult eelarvest tasustatavad 0 16

sh ainult ORF-ist tasustatavad 10(5) 14

sh osaliselt ORF-ist tasustatavad 27 0

8

Tööjõukuludeks ORF-ist x 490 252

Maareformi toiminguteks rahavajadus ORF-ist KOKKU

Maa-ameti taotlusel 490 252

Maareformi toiminguid tegevate teenistujate tööjõukuludeks aastal 2025 vajab Maa-amet

(Maa- ja Ruumiamet) kokku 490 252 eurot, kuid Vabariigi Valitsuse 14.11.2024

valitsuskabineti nõupidamisel tehtud otsuse kohaselt vähendatakse Maa-ameti taotlust (1,454

mln) 5% võrra sarnaselt 2025. aasta riigieelarvele rakendatud kärpe määrale ning eraldatakse

maareformi teenistujate tööjõu kuludeks 417 024 eurot. Juhul kui töölt lahkub eeldatust

rohkem teenistujaid ja neid ei asendata, viiakse menetlusi läbi vastavalt pikema aja jooksul ning

pikeneb ka vajadus taotletud raha kasutamiseks. Seetõttu ei ole otstarbekas määrata raha

kasutamise lõpp-tähtaega. Maareformi läbiviimisega seotud toimingud jätkub ka peale 2025.

aastat.

3. Maareformi järelmõjudega seotud toimingud

 Maareformi kiirema lõpuleviimise eesmärgil tuleb paratamatult riigi omandisse jätta

maaüksusi, millel paikneb ebaselge õigusliku taustaga ja kasutusest väljas ehitisi, sh lagunevaid

hooneid, katmata auke ja süvendeid, mis on ohtlikud nii inimestele kui ka loomadele. Samuti

tuleb maareformi käigus riigi omandisse kasutusest välja langenud maaüksusi, millel on enne

maa reformimist kogunenud jäätmeid ja muid keskkonda kahjustavaid objekte.

Riik peab maaomanikuna olema eeskujuks maa kvaliteedi tõstmisel ja selle hoidmisel, kuid

riigimaale jäänud objektid vähendavad riigivara väärtust ja takistavad nende kinnisasjade

käibesse suunamist. Riigimaa heaperemeheliku haldamise tagamiseks tuleb inimestele ja

keskkonnale potentsiaalset ohtu põhjustavad objektid likvideerida või vähemalt ohutuks muuta,

vajadusel ligipääs sulgeda. Maareformi järgselt elukeskkonna kvaliteedi taastamine on oluline

nii looduse hoidmise kui ka riigivara kasutamise majandusliku otstarbekuse seisukohalt.

 Maareformi tulemusel tuleb riigi omandisse ka maaüksusi, millel jääb maareformi järgselt

kestma maa ebaseaduslik kasutus, nt parkimiseks, aiamaadena, erinevate materjalide

ladustamiseks, eraomandis kinnisasja valduse omavolilise laiendusena ning samuti

põllumajanduslikul eesmärgil. Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara teise isiku kasutuses

olla vaid turupõhise kasutustasu eest ja riigivara kasutusse andmine või võõrandamine peab

toimuma enampakkumise teel. Seega on Maa-ametil riigimaa volitatud valitsejana kohustus

valitseda riigimaad heaperemehelikult, sh ebaseaduslik maakasutus lõpetada.

 Maareformi seadusega, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise

seadusega ja riigivaraseadusega on pandud Maa-ametile (Maa- ja Ruumiamet) kohustus

hallata maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid (edaspidi maareformi lepingud), sealhulgas korraldada koormatud maa kasutajatele

võõrandamist, kasutusvalduse pikendamist ja tagada, et maa kasutajad täidaksid maareformi

seaduse alusel maakasutajale pandud kohustusi.

9

 Tuginedes Vabariigi Valitsuse 29.04.2021. aasta valitsuskabineti nõupidamisel otsustatule

taotles Keskkonnaministeerium Maa-ametile 2021. aastal ORFi vahendeid maareformi lõpule

viimiseks ja maareformist tulenevate probleemide ehk järelmõjude lahendamiseks (edaspidi

eelmine taotlus). Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 455 eraldati ORFist

tagastamatu toetusena Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna

keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi Maa-ametile 2 732 119 eurot (ilma käibemaksuta)

maareformiga seotud tegevusteks. Eraldatud vahenditest saab katta maareformist tulenevate

järeltegevuste kulud kuni 2024. aasta lõpuni.

Kui ORFi rahastus alates 2025. aastast lõpeb, siis Maa-ameti (Maa- ja Ruumiamet) eelarvelised

vahendid ei võimalda nende tegevustega vajalikus mahus jätkata. Seega jäävad riigimaadelt

eespool kirjeldatud objektid likvideerimata, millega kaasneb õnnetusjuhtumite oht ning sellised

maaüksused on potentsiaalsed kohad, kuhu ebaseaduslikult jäätmeid juurde viiakse, mis

omakorda tõstab edaspidi nende riigimaade korrastamise kulu.

Samuti väheneb ORFi rahastuse lõppemisel oluliselt Maa-ametil (Maa- ja Ruumiamet)

võimekus panustada maareformi lepingute mahu vähendamisse, mistõttu maareformi seadusest

tulenevate ülesannete täitmisega kaasneb kokkuvõttes suurem aja- ja tööjõuressursi kulu.

 Kuna maareformiga seotud tegevusi on vaja jätkata, esitab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium taotluse eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

Maa-ametile (Maa- ja Ruumiamet) maareformiga seotud tegevuste jätkamiseks täiendav

tagastamatu toetus.

3.1. Maareformi järgselt riigimaal paiknevate ehitiste likvideerimise kulud

Eelmise taotluse rahuldamisel eraldati selliste objektide likvideerimiseks või ohutuks

muutmiseks 500 000 eurot. ORFist eraldatud vahenditega on likvideeritud või ohutuks

muudetud 41 ehitisega kinnisasja. Menetlus on pooleli veel 39 kinnisasjalt ehtiste

likvideerimiseks. Eelmise taotluse rahuldamisel ORFist eraldatud vahendid saavad 2024. aasta

lõpuks ära kasutatud ja ehitised likvideeritud kokku ligikaudu 80 kinnisasjalt.

Maa-amet koostas kaardiinfo ja kaldfotode alusel riigi omandisse jäetud kinnisasjade analüüsi,

millest selgus, et riigimaa heaperemeheliku hoidmiseks ja maa väärtustamiseks tuleb Maa-

ametil (Maa- ja Ruumiamet) korraldada lammutus- ja korrastustöid hinnanguliselt kokku

290 kinnisasjal. Selleks tuleb teha välivaatlusi, selgitada välja riigimaal asuvate objektide

võimalikud omanikud, esitada nõudeid ja tähtaegu objektide likvideerimiseks ning kontrollida

tähtajast kinnipidamist, pidada juriidilisi vaidlusi nii ehitiste ebaseaduslike kasutajatega,

vajadusel suhelda omavalitsusega ebaseaduslike maakasutajate ümberasustamise ja

lammutamise tingimuste osas. Nimetatud toimingud on vajalikud, et riigimaa ebaseaduslikud

kasutajad panustaks võimalikult palju maa korrastamisse ja riigi kulud tööde tellimisel oleks

optimaalselt väikesed.

Kinnisasjadel, kus kirjeldatud toimingute järgselt ei saa maa siiski korda, tuleb Maa-ametil

(Maa- ja Ruumiamet) tellida hanke korras ehitiste lammutamine ja/või riigimaale jäänud

ehitus- jm jäätmete koristamine. Selleks tuleb ette valmistada riigihanked ning kontrollida

hankelepingu nõuetekohast täitmist. Eelnevate aastate kogemuse järgi võib eeldada, et hanke

korras tuleb üheaasta jooksul töid tellida kuni 100 üksuse korrastamiseks.

Joonis 1. Kliko kinnisasi enne ja pärast korrastamist

10

3.2. Maareformi järgselt jätkuva ebaseadusliku maakasutuse lõpetamine

Maa-ameti tehtud kaardiandmete analüüsimisel selgus, et 2024. aasta alguses riigi omandis

olnud kinnisasjadest ligikaudu 818 kinnisasjal jätkus ebaseaduslik kasutus, mille asjaolud tuleb

välja selgitada ja valdus vabastada. Neist 218 kinnisasja saab eeldatavalt 2024. aasta lõpuks

vabastatud. Samas selgub nii maareformi kui kinnisasjade detailsema analüüsi tulemusel igal

aastal lisaks 150‒200 maaüksust, millel esineb ebaseaduslik kasutus. Eelnevate aastate

kogemus näitab, et ühe aasta jooksul on Maa-ametil olemasoleva tööjõuga võimalik tegeleda

ebaseadusliku maakasutuse lõpetamisega ~300 kinnisasjal.

3.3. Maareformi seaduse alusel sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute

haldamine

Maa-ameti haldamisel on (2024. a septembrikuu seisuga) maareformi seaduse alusel sõlmitud

3100 kasutusvalduse lepingut ja 1500 hoonestusõiguse lepingut.

Käesoleval aastal toimunud maa maksustamishinna tõusuga kaasnes ka kasutustasude tõus, see

omakorda on toonud kaasa korduvate tasunõuete esitamise ja lepingute ülesütlemise mahu

suurenemise. Samas lõpeb 2025. aastal 471 maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse

lepingut, mille osas tuleb Maa-ametil maareformi seaduse alusel läbi viia kas lepingu

pikendamise, maa võõrandamise või lepingu lõpetamisega seotud menetlused. Lisaks tuleb

sellel perioodil läbi viia menetlus maa väljaostu taotluste osas, mille kasutusvaldaja võib

esitada kogu lepingu kehtivuse ajaperioodi jooksul.

Maa-ameti tehtud analüüsi andmetel on hinnanguliselt 1500 maareformi käigus seatud

hoonestusõiguse ja reaalkoormatise kinnistusraamatu kanded sellised, et hoonestusõiguse tasu

muutmiseks tuleb kinnistusraamatu kanded muuta ja selleks tuleb sõlmida notariaalne

kokkulepe. Maa-ametil on eesmärgiks saada aasta jooksul kokkulepe 200 hoonestusõiguse

tasu muutmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Samas tuleb Maa-ametil igal

aastal teha hinnanguliselt 250 kinnisasja hoonestajale võõrandamise menetlust, kui

hoonestaja selleks soovi avaldab.

Lisaks on Maa-amet alates 2024. aastast Riigi Tugiteenuste keskuselt üle võtnud maareformi

käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute (kokku 4500 lepingut) tasude

arvestus ja maksete haldamise, mis edaspidi toimub maa järelmaksude infosüsteemi asemel

riigi kinnisvararegistris. Arvestades viimase kahe aasta kogemust, maa maksustamishinna

muutuse tulemusel oluliselt tõusnud maa kasutustasusid ja maksekordade sagenemist tuleb

Maa-ametil tegeleda hinnanguliselt aastas kokku ~1450 maareformi lepingust tuleneva

võlamenetluse või muu toiminguga.

11

3.4. Maareformi järelmõjude tõttu Maa-ametile (Maa- ja Ruumiamet) tekkinud kulude

katmine ORF-ist

Tööjõukulud maareformi järelmõjude likvideerimiseks

Riigi omandisse jäetud maaüksustel paiknevate lagunenud ja ohtlike ehitiste likvideerimise

ning maareformi järgselt ebaseaduslikku kasutusse jäänud maaüksuste valduste vabastamise

vajadus on tekkinud maareformi käigus, kuna nende menetlustega tegelemine enne maareformi

otsuste tegemist aeglustaks oluliselt maareformi lõpuleviimist. Samuti tuleneb otseselt

maareformi seadusest Maa-ameti (Maa- ja Ruumiameti) kohustus teha kasutusvalduse ja

hoonestusõiguse lepingute haldamisega seotud toiminguid, sh koormatud kinnisasjade

kasutajale võõrandamist. Seega tuleb maareformi tulemusel riigimaale jäänud objektide

likvideerimise ja maareformi seaduse alusel sõlmitud lepingute haldamisega seotud kulud

rahastada ORFist.

Eespool kirjeldatud maareformist tulenevate tegevustega on Maa-ametis hõivatud kõik

riigimaa haldamise osakonna töökohad, millest 6 töökoha töötasu on rahastatud 100% ORFist

ja 23 töökoha töötasud osaliselt ORFist. Osaliselt ORFist rahastatud töökohtade teenistujad

täidavad nii eelarvest rahastatavaid põhitööülesandeid kui ka maareformist tulenevate

tegevustega seotud ülesandeid, kuna maareformist tulenevad ülesanded on dünaamiline osa

nende teenistujate kogu tööprotsessist.

Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 455 Maa-ametile tööjõukuludeks eraldatud

vahendid saavad 2024. aasta lõpuks valdavalt ära kasutatud. Juhul, kui aasta lõpuks jääb

nendest vahendites mõningane jääk, siis on kavas seda kasutada vaid nendeks tegevusteks,

milleks raha on eraldatud. Muu hulgas tuleb arvestada koondamistasude maksmise vajadusega,

kui kirjeldatud toimingute tegelevate ametnike koosseisu tuleb vähendada.

Maareformist tulenevate ülesannete täitmisega seotud tööülesannete eest konkurentsivõimelise

töötasu maksmiseks vajab Maa-amet (Maa- ja Ruumiamet) rahastust 2024. aastal kokku 403

909 eurot. Täpsem tööjõukulude arvestus on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 2. Taotletava raha kasutamine ja menetluste mahud 2024. aastal.

Maareformi

järgsed

tegevused

menetluste

keskmine

maht

aastas

Maareformi ja selle järelmõjude

toiminguid tegevad teenistujad ORFist vajalik lisatööjõukulu

teenistujate arv

Eelarvest

rahastatav

töötasu kuus

ORFist

brutotöötasu

kuus

ORFist tööjõukulu

aastas (maksudega)

Ohtlike objektide

likvideerimine

290

osaliselt rahastatud

ORFist 3 5300 1625 26 091

Kogu tasu ORFist 4 0 8775 140 891

Ebaseadusliku

kasutuse

lõpetamine

400

osaliselt rahastatud

eelarvest 8,5 14300 4712 75 656

Kogu tasu ORFist 1 0 2167 34 793

Maareformi

lepingute

haldamine

1450

osaliselt rahastatud

eelarvest 11,5 19400 5710 91 685

Kogu tasu ORFist 1 0 2167 34 793

12

KOKKU 29 39000 25156 403 909

Ehitiste ja muude objektide likvideerimise kulud

Maa-ameti haldamisel oleva maareservi hoidmise ja hooldamisega seotud kulude katmiseks on

riigieelarve strateegias aastateks 2024  2027 Maa-ametile ette nähtud riigimaade haldamise

kulu iga-aastaselt 1 516 000 eurot. Riigimaade maamaksuks kulub hinnanguliselt 1 230 000

eurot ja riigimaade korrastamiseks jääb 286 000 eurot aastas. Tavapärasteks korrashoiu töödeks

(niitmine, lume ja libeduse, jäätmete ja ohtlike puude likvideerimine) kulub hinnanguliselt

263 500 eurot aastas. Seega on maareservi jäävaid ehitiste ja muude likvideerimist vajavate

objektidega maaüksusi võimalik korrastada hinnanguliselt vaid 22 500 euro ulatuses aastas,

mis võimaldab korrastada hinnanguliselt vaid 3  4 objekti aastas. Kuna nii maamaks,

kinnisasjade üldise hoolduse kui ka ehitiste jm objektide likvideerimise tööde kulud iga-

aastaselt tõenäoliselt suurenevad, siis juba mõne aasta pärast ei ole eelarvest ettenähtud

vahenditega võimalik riigimaalt likvideerida enam ühtegi ehitist ega muud objekti.

Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 455 Maa-ametile ehitiste likvideerimiseks

eraldatud summa on kaetud hankelepingutega, mille alusel töö vastuvõtmine ja tasumine peab

toimuma käesoleval aastal. Seega saavad hangeteks eraldatud vahendid 2024. aasta lõpuks

kasutatud.

Kui Maa-ametile (Maa- ja Ruumiamet) eraldatakse tööjõukulude katmiseks lisavahendid, siis

on 2025. aastal võimalik korraldada ehitiste ja muude keskkonda kahjustavate objektide

likvideerimise töid eeldatavalt 96 kinnisasjal.

Tabel 3. Ehitiste jm objektide likvideerimise kulu prognoos

töö liik üksuste arv

eeldatav keskmine

kulu objekti kohta summa

ehitiste likvideerimine 71 6 895,2 489 559

jäätmete jm objektide likvideerimine 25 2 820,3 70 508

KOKKU 96 560 067

4. Kokkuvõte

Maa-amet esitas 2025. aastaks taotluse 1 454 228 euro eraldamiseks, kuid Vabariigi Valitsuse

14.11.2024 valitsuskabineti nõupidamisel tehtud otsuse kohaselt vähendatakse Maa-ameti

taotlust (1,454 mln) 5% võrra sarnaselt 2025. aasta riigieelarvele rakendatud kärpe määrale.

eraldatakse Maa- ja Ruumiametile (Maa-amet) tagastamatu toetusena 1 381 000 eurot (ilma

käibemaksuta) maareformi läbiviimise ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja

tingimuste loomisega seotud kulude katteks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni.

Ettepanek on tehtud ühe aasta kohta eeldusel, et ORF tegevusi rahastatakse veel ühe aasta kuni

ORFi võimaliku reorganiseerimiseni ning alates 2026. aastast arvestatakse maareformi

13

läbiviimise ja selle järelmõjudega seotud tööjõu- ja ehitiste jm objektide likvideerimise kulud

Maa- ja Ruumiameti baasrahastusse.

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist

on 41,59 miljonit eurot.

Korraldus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Maa-amet (Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas) on taotlenud vahendeid 2025. aasta vajadusteks.

Seega, et vältida vahendite 2025. eelarveaastasse ülekandmisega seonduvaid probleeme, ei

eraldata raha 2024. aastasse, vaid 2025. aastasse. Siis aga on Maa-amet ümberkorraldatud Maa-

ja Ruumiametiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi

riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 5885 1316, e-post [email protected])

ja Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro (tel 5698 0664; e-post

[email protected]) ja Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu (tel 5621

5796; e-post [email protected]).

KORRALDUS 2024 nr

Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 ja 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 7 ja 16:

1. Eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Maa- ja

Ruumiametile 1 381 000 eurot (ilma käibemaksuta) maareformi läbiviimiseks ja ettevõtluse

arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.

2. Korraldus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 05.09.2024

Kehtib kuni: 30.09.2024

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

Teabevaldaja: Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 3.1-2/928

Taotlused raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Austatud härra Ligi

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondi (edaspidi reservfond) vahenditest tagastamatu toetusena Maa-ametile kogusummas

1 454 228,00 euro eraldamist. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221

kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise

korra” (edaspidi Kord) punkt 4 sätestab, et reservfondist raha eraldamise taotluse võib esitada

riigivaraseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja. Korra punkti 3 alapunktide 7 ja 16

alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning

muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks, samuti ettevõtluse arendamiseks ja

selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.

Käesolevad taotlused on koostatud ühe aasta kohta eeldusel, et seni reservfondist rahastatud

Maa-ameti tegevusi rahastatakse veel ühe aasta kuni reservfondi võimaliku reorganiseerimiseni

ning 2026. aastast arvestatakse maareformi järelmõjudega seotud tööjõukulud ning ehitiste jm

objektide likvideerimise kulud loodava Maa- ja Ruumiameti baasrahastusse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotleb Maa-ametile reservfondist raha eraldamist,

ilma raha kasutamisele lõpp-tähtaega määramata, järgmistel eesmärkidel:

Jr k

Taotleja Kasutamise eesmärk Summa (eurodes)

1. Maa-amet Maareformi läbiviimiseks 490 252,00

2. Maa-amet Maareformi järgsed riigimaaga seotud toimingud 963 976,00

Täpsemad põhjendused ja selgitused summade vajaduse ja kasutamise kohta on esitatud iga

rahataotluse kohta eraldi Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirjas (lisatud).

Järgnevalt esitame põhjenduste ja eesmärkide lühikokkuvõtted taotluste kaupa.

1. Maareform on lõpusirgel, kuid siiski on üle Eesti kokku veel reformimata ligikaudu 12 020

maaüksust ehk ca 0,18 % kogu riigi pindalast. Taotletavad vahendeid kasutakse 2025. aasta

jooksul ning hinnanguliselt jääb pärast 2025. aastat reformida veel ligikaudu 8700

maaüksust. Selleks, et maareform lõpuni viidaks, tuleb sellega teadlikult ja sihikindlalt

tegeleda, et igal maatükil oleks omanik. Maareform pani Eestis aluse maa tsiviilkäibe

tekkimisele ja reformi tulemusel tekkinud kinnisvaraturg on oluliselt mõjutanud Eesti

2 (2)

majanduse arengut. Toimingute tulemusel saab iga maatükk omaniku ja selged piirid, mis

aitab maaüksust otstarbekamalt ja mõistlikumalt majandada, loob selged omandisuhted

(maaga seotud õigused ja kohustused) ning eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. See

on oluline omandiõiguse kaitse seisukohalt ja loob usalduslikud suhted majanduse arenguks

ning korrastab ka riigi maaportfelliga kaasnevaid õigusi ja vastutusi.

2. Vahendeid taotletakse 2025. aastaks maareformist tulenevate ülesannete täitmiseks. Maa-

ametil riigimaa volitatud valitsejana on kohustus valitseda riigimaad heaperemehelikult, sh

mitte võimaldada maa ebaseaduslikku kasutamist. Maareformi lõpuleviimise eesmärgil tuleb

paratamatult riigi omandisse jätta maaüksusi, millel paikneb ebaselge õigusliku taustaga ja

kasutusest väljas ehitisi, sh lagunevaid hooneid, katmata auke ja süvendeid, mis on ohtlikud.

Lisaks on seadustega pandud Maa-ametile kohustus hallata maareformi käigus sõlmitud

kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid. Maa-ameti eelarvelised vahendid ei võimalda

alates 2025. aastast nende tegevustega vajalikus mahus jätkata. Seega jäävad riigimaadelt

ohtlikud objektid likvideerimata, millega kaasneb õnnetusjuhtumite oht ning mis tõstab ka

edaspidi nende riigimaade korrastamise kulu. Taotluse rahuldamisel on võimalik tagada

ohtlike objektide korrastamine ja lepingute haldamine taotluse perioodi jooksul ning seeläbi

võimaldada tulevikus optimaalsemad haldamis- ja hoolduskulud.

Arvestades eeltoodut palun esitada Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõud Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena kogusummas

1 454 228,00 euro (üks miljon nelisada viiskümmend neli tuhat kakssada kakskümmend

kaheksa eurot) eraldamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Lisad:

1. lisa_1_ORF_VV_Korraldus_eelnõu_maareform.pdf

2. lisa_1_ORF_Seletuskiri_maareform.pdf

3. lisa_2_ORF_VV_korralduse_eelnou_Maareformi_jareltegevused. pdf

4. lisa_2_ORF_Seletuskiri_Maareformi_jareltegevused. pdf

Vello Kima

626 2941 [email protected]

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist“

1. Sissejuhatus

Käesoleva korraldusega eraldatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taotlusel

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile tagastamatu toetusena

490 252 eurot maareformi läbiviimiseks.

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja

erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude

katteks. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” (edaspidi kord)

punkti 3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) vahendeid

eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude

katteks.

2. Maareformi seis

Kõikides valdades ja linnades on maareform lõpusirgel, kuid siiski on Eesti Vabariigis kokku

veel ligikaudu 12 016 maaüksust, mille osas on vaja maareformi toiminguid teha. Eesti

maismaa pindalast moodustab see ligikaudu 0,18%. Maa-ameti ja KOVide koostöös koguti

2019. ja 2020. aastal Maa-ameti reformimata maade kaardirakendusse maareformi

läbiviimiseks hulgaliselt erinevaid andmeid. Maaüksused piiritleti ja vastavalt olemasolevatele

andmetele püüti iga maaüksuse kohta märkida eeldatav maareformi liik. Ligikaudu 6% algselt

moodustatud reformimata maatüki kohta olid andmed niivõrd puudulikud või vastuolulised, et

maareformi eeldatavat liiki ei olnud võimalik määrata.

Reformimata maadest on kaardimaterjalil nn masskandega moodustatud aastatel 2019-2024

kokku 29 122 esialgset katastriüksust. Ajavahemikul 01.01.2020 - 31.08.2024 on maareformi

lõpp-otsused vastu võetud 16 524 katastriüksuse osas. Sealhulgas on lisaks Maa-ameti,

keskkonnaministri ja regionaalministri otsusega reformitud maadele ligikaudu 1400

katastriüksust reformitud siseministri ja kaitseministri otsustega ning Transpordiameti

vajadusteks vastava valdkonna eest vastutava ministri otsusega. Valla- või linnavalitsuste

otsuste alusel on omandiõigus tekkinud vähemalt 110-s maa tagastamise või korteriomandi

seadmise menetluses.

Seisuga 14.08.2024 on teada 12 016 maaüksust, mille osas on veel vaja läbi viia maareformi

toimingud. Nende maade koosseisus on valdavalt nn masskandega moodustatud

katastriüksused, aga lisaks ka 530 katastriüksust, mis on moodustatud enne reformimata maast

masskannete tegemist, kuid ei ole jõudnud kinnistamiseni. Koostöös kohalike omavalitsustega

tuleb välja selgitada nende menetluste peatumise põhjused ja teha vajalikud maareformi

toimingud. Lisaks on teada 506 maaüksust, mille osas on vaja veel teha mõned toimingud enne

maakatastrisse kandmist ja maareformiga alustamist.

2

Joonis 1. Reformimata maa jaotus eeldatava maareformi liigi alusel 14. augusti 2024 seisuga.

Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses iga üksiku menetluse käigus ilmnevate

asjaoludega, erinevate isikute õiguste selgumise ning maaüksuste lõplike piiride määramisega.

Praegu veel reformimata maaüksustest ligi 1500-l on esialgne maareformi liik juba muutunud.

Mitmed riigi omandisse jäetavaks märgitud maaüksused tuleb tegelikult anda

munitsipaalomandisse ja vastupidi. Ehitistega maadest suure osa kohta puuduvad andmed

ehitise seisukorra, rajamise õigusliku aluse, esitatud taotluste jms kohta. Seega ei saa nende

maade puhul kindlalt väita, et maareform viiakse läbi maal asuva ehitise omaniku kasuks.

Lisaks on reformimata maade hulgas ligikaudu 14% niisuguseid maid, mille kohta isegi

esialgne maareformi läbiviimise viis ei ole teada. Enamasti ei ole nendel maadel maareformi

toimingutega alustatud. Iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuste ehk ribade hulgas on nii

eraomandis olevate maadega piirnevaid kui ka selliseid, mis on vaja liita riigi või omavalitsuse

maaga.

Reformimata maaüksuste arv on pidevas muutumises, enne maareformi toiminguid võib

ilmneda vajadus maaüksusi jagada, vahel ka liita, vastavalt sellele, millised asjaolud

konkreetsete menetlustoimingute käigus selguvad.

Reformimata maad jagunevad omavalitsuste lõikes väga erinevalt. Nii on 17 vallas või linnas

reformimata vaid 1-50 maaüksust (kokku 415 maaüksust), sh Loksa linnas 3, Keila linnas 13 ja

ROJ maareserv 648 5%

ROJ teine alus (TRAM, PPA) 474 4%

Munitsipaalomand 470 4%

Erastamine 1177 10%

HÕ või KV 1308 11%

Korteriomand või maa tagastamine

174 1%

Riba 6105 51%

Teadmata 1660 14%

Perspektiivne maareformi läbiviimise viis maatükkide lõikes

3

Luunja vallas 13. Samas on 7 omavalitsust, kus on reformimata üle 300 maaüksuse (kokku

3166), sh Kohtla-Järve linnas 842, Tallinnas 522, Narva-Jõesuu linnas 466 ja Võru vallas 400.

3. Maa-ameti toimingud maareformi läbiviimisel

Peaaegu kõikides maareformi menetlustes (v.a maa tagastamine, korteriomandi seadmine ja osa

maa riigi omandisse jätmise menetlusi) teeb maareformi lõpp-otsuse Maa-amet. Kõikides

menetlustes tuleb valla- või linnavalitsusel teha omapoolsed maareformi eeltoimingud ja võtta

vastu otsused. Sageli takistab maareformi läbiviimist õigustatud isikute huvi puudus,

tegevusetus või soovid, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Seega on maareformi edukus

lisaks Maa-ameti võimalustele otseselt sõltuv ka eraõiguslike isikute tegevusest või

tegevusetusest ja iga KOVi võimekusest maareformi eeltoimingute tegemisel.

¤ Maa-amet on viimastel aastatel seadnud esikohale munitsipaalmaade ja riigimaade

vormistamise. 2020. ja 2021.a jooksul anti munitsipaalomandisse kokku 4872 maaüksust ja

jäeti riigi omandisse 2492 maaüksust. Järgmise kahe aasta jooksul (2022. ja 2023. a) anti

munitsipaalomandisse 1874 ja jäeti riigi omandisse 1900 maaüksust.

Praeguste andmete kohaselt on vajalik veel munitsipaalomandisse anda vähemalt 470 ja riigi

omandisse jätta vähemalt 648 maaüksust. Neist kokku umbes 150 menetlust soovib Maa-amet

läbi viia 2024. a jooksul. Pooleliolevate riigi- ja munitsipaalmaa menetluste hulgas on 364

menetlust, kus valla- või linnavalitsus ei ole teinud ühtegi maareformi läbiviimiseks vajalikku

toimingut ega esitanud vajalikke dokumente. Ülejäänud maaüksustest enamiku puhul on

omavalitsusel vaja teha erinevaid toiminguid nagu näiteks samal või piirneval maaüksusel

asuva ehitise õigusliku aluse ja omaniku vm maakasutaja väljaselgitamine, ehitise

teenindusmaa määramine jne. Vähemalt 153 maaüksuse osas on enne maareformi lõpp-otsuse

tegemist vaja teha Maa-ameti poolseid muid toiminguid nagu näiteks katastripiiride

korrastamine või katastrimõõdistamise tellimine.

Osade maade munitsipaalomandisse andmise vajadus selgub alles edaspidi. Samuti selgub järk-

järgult neid maid, mis tuleb jätta riigi omandisse. Näiteks selliseid, kus maa ostueesõigusega

erastamise või hoonestusõiguse seadmise menetlus lõpetatakse ehitise nõuetele mittevastava

seisukorra või muude põhjuste tõttu ning maareformi läbiviimiseks ei ole muud võimalust kui

maa riigi omandisse jätmine või munitsipaalomandisse andmine. Sellest tulenevalt jätkub

maade munitsipaalomandisse andmine ja riigi omandisse jätmine 200-300 menetluse kaupa

aastas ka 2025. a.

¤ Reformimata maaüksustest ligikaudu 2659 on seotud eraõiguslike isikute huvide või

õigustega. Neist 1170 osas on valla- või linnavalitsuselt saadud andmete kohaselt vaja läbi viia

maa ostueesõigusega erastamine ja 1307 osas on vaja algatada või jätkata hoonestusõiguse

seadmise menetlust. Maareformi lõpuleviimise täpne viis selgub alles valla- või linnavalitsuse

tehtavate eeltoimingute või riigipoolsete toimingute käigus. Enne reformimata maade nn

masskannet on moodustatud vähemalt 530 katastriüksust, mis on seni kinnistusraamatusse

kandmata. Valdav osa neist on moodustatud maa ostueesõigusega erastamiseks või

hoonestusõiguse seadmiseks kuid vastav menetlus on Maa-ametile teadmata põhjustel

peatunud.

Maareformi alane kompetents ja riigipoolsed toimingud on koondunud Maa-ametisse. Üha

enam on Maa-ametil vaja korraldada maareformi alast nõustamist just maa erastamisel ja

4

hoonestusõiguse seadmisel. Valla- ja linnavalitsustes maareformi alaste teadmistega ametnike

vähenemine toob kaasa Maa-ameti poolsete toimingute mahu kasvu nii valla- ja linnavalitsuste

ametnikele detailsete selgituste ja nõuannete andmisel kui ka KOV toimingute kontrollimisel.

Vabade põllumajandus- ja metsamaade erastamise ning põllumajandusmaale kasutusvalduse

seadmise menetlusi on lõpule viimata üksikuid kuid need on see-eest eriti keerukad.

Eeltoodu põhjal on ilmne, et iga üksiku menetluse läbiviimisele kulub aina enam Maa-ameti

tööaega jm ressursse. Siiski kavandab Maa-amet järgmisel aastal läbi viia 350 eraisikutega

seotud maareformi menetlust.

¤ Maareformi käigus kinnisasjade vahele tekkinud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke

ehk ribasid piiritleti 2020. a reformimata maade maakatastrisse kandmise ajal ligikaudu 7000.

Ajavahemikul 1.jaanuarist 2022. a kuni 31. augustini 2024. a on 1307 nn riba reformitud ehk

liidetud piirneva kinnisasjaga ja üle 1100 riba on maakatastrist kustutatud, sest katastriandmete

kontrollimisel ja korrastamisel selgus, et tegelikkuses ei ole kinnisasjade vahel reformimata

maad.

14. augusti 2024. a seisuga on reformimata ribasid 6105. Iseseisva kasutusvõimaluseta

reformimata maaribade arv ei muutu üksnes maareformi toimingute tulemusena vaid ka

seetõttu, et neid liidetakse ja jagatakse ning katastriüksuste andmeid maakatastris

korrigeeritakse ja täpsustatakse. Vähemalt 110 juhul on algselt piiritletud riba jagatud

reformitoimingute käigus mitmeks osaks ja liidetud erinevate kinnisasjadega.

Kuivõrd iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade hulk on suur ning huvi selliste maade

omandamiseks on piirkonniti erinev, siis on läbi viidavate menetluste hulka ja mahtusid

keeruline prognoosida. Maa-amet kavandab reformimata ribade hulka vähendada 700 võrra

aastas. Maa-ameti edukus sõltub ka selle maareformi liigi puhul valla- ja linnavalitsuste

võimekusest ja huvist. Eriti oluline on see eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate maade

puhul, kus osa menetlusest viib läbi valla- või linnavalitsus ning piirneva kinnisasja omanik ei

pruugi olla riba omandamisest huvitatud või ei ole temaga võimalik kontakti saada.

Keerukamaks kujunevad ka need menetlused, kus sama maad soovib omandada mitu isikut.

¤ Reformimata maade kaardirakendusse kantud ja KOVidelt saadud andmete kohaselt on

reformimata maade hulgas 1660 maaüksust, mille osas on maareformi liik veel välja

selgitamata. Maa-ameti hinnangul võib nende hulgas olla nii riigi omandisse jäetavaid maid kui

ka ehitise omaniku kasuks reformitavaid või munitsipaalomandisse antavaid maid. Nende

maaüksuste osas ei ole valla- või linnavalitsused enamasti mingeid menetlustoiminguid teinud

ja maareformi läbiviimiseks olulised asjaolud vajavad veel KOVi ja Maa-ameti koostöös välja

selgitamist. Lisaks võib eeldada, et ka nende maaüksuste hulgas on hulgaliselt niisuguseid, kus

tuleb maaüksus jagada mitmeks osaks ja viia läbi mitu maareformi menetlust.

4. Maareformi läbiviimise rahastamine omandireformi reservfondist

Vabariigi Valitsus võttis 29. aprillil 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel teadmiseks

keskkonnaministri esitatud maareformi ülevaate ja hetkeseisu ning ülevaate maareformi

järelmõjudest ja nendega seotud kuludest. Valitsus otsustas, et Keskkonnaministeeriumil tuleb

taotleda ORF-ist vahendeid maareformi lõpule viimiseks. Keskkonnaministeeriumi esitatud

taotluse alusel eraldati Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 455 Maa-

ametile 2 732 119 eurot maareformi elluviimiseks ning ettevõtluse arendamiseks vajaliku

keskkonna ja tingimuste loomiseks. Eraldatud rahast 1,36 miljonit eurot oli ette nähtud aastatel

5

2022-2024 maareformi läbiviimiseks vajalikeks tööjõukuludeks ja sellest piisab maareformiga

tegelevatele teenistujatele töötasu maksmiseks 2024. a lõpuni.

Aastatel 2015 – 2020 on Vabariigi Valitsus Maa-ametile ORF-ist erinevate maareformi

toimingute läbiviimiseks vajalike tööjõukulude katmiseks eraldanud tagastamatut toetust

kolmel korral:

- 2015. ja 2017. aastal eraldati kokku 950 700 eurot maa riigi omandisse jätmise ja

kaardimaterjalil katastriüksuste moodustamise toimingute tegemiseks.

- 2017. aastal eraldati 318 000 eurot maareformialase nõustamise töörühma

tööjõukuludeks.

- 2020. aastal eraldati 592 467 eurot riigivara munitsipaliseerimise ja maareformi

elluviimisega seotud kulude katteks.

Seni on raha eraldatud kahe või kolme aasta pikkusteks perioodideks ja kuna tegelik kasutamine

on olnud prognoositust väiksem, siis on raha kasutamise tähtaega kahel juhul pikendatud. Kahel

viimasel korral on raha eraldatud tähtajatult.

Ka aastatel 2022 ja 2023 on ORF-ist tööjõukuludeks eraldatud raha kasutamine olnud

kavandatust mõnevõrra väiksem teenistujate lahkumise, osalise töökoormuse,

lapsehoolduspuhkuste, haiguslehtede jms tõttu.

ORF-ist maareformiga seotud tööjõukulude katmine on võimaldanud läbi viia hulgaliselt

erinevaid riigipoolseid maareformi toiminguid. Eelnimetatud korraldustega ORF-ist eraldatud

raha moodustab Maa-ameti maareformi osakonna tööjõukuludest väga olulise osa. ORF-ist

kaetavate tööjõukulude osatähtsus on iga-aastaselt kasvanud, arvestades maareformiga seotud

tegevuste muudatusi ja lisandunud ülesandeid. ORF-ist saadud lisarahastus on alates 2015.

aastast andnud võimaluse maksta teenistujatele avaliku sektori keskmise palga lähedast töötasu

ning säilitada Maa-ametis otstarbeka arvu vajalike teadmiste ja oskustega inimesi. Maa-ameti

maareformi osakonnas on kokku 37 ameti- ja töökohta. Koos lisarahastusega ORF-ist on

osakonna teenistujate keskmine brutopalk 2181 eurot.

Maareformi seaduse § 38 lõike 1 kohaselt viivad maareformi läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti

kaudu ja kohalikud omavalitsused maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) alusel ning Vabariigi

Valitsuse kehtestatud korras. MaaRS-ist ja selle rakendusaktidest tulenevalt on Maa-ametil

hulgaliselt ülesandeid maa erastamise korraldajana, riigimaale hoonestusõiguse seadjana, maa

kasutusvaldusesse andjana ning maa munitsipaalomandisse andja ja riigi omandisse jätjana.

Sellele lisaks tuleb Maa-ametil läbi viia iseseisva kasutusvõimaluseta maa kinnisasjaga liitmise

riigipoolsed toimingud, kontrollida riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organi tegevust

maareformi läbiviimisel ja anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel.

Selleks, et lahendada eraisikutega seotud pooleliolevad menetlused, viia lõpule riigi- ning

munitsipaalmaade reformitoimingud ja korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maatükkide

reformimine, on vajalik jätkata maareformi toimingute rahastamist Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist. Maareformi tegevuste ORF-ist rahastamine on seadusega

tagatud. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõigetest 1 ja 11 tulenevalt on

ORF-i laekunud raha kasutamise esmane ja peamine eesmärk maa- ja omandireformi

läbiviimine ning alles sellele lisaks on võimalik reservfondi laekunud raha kasutada teiste

tegevuste rahastamiseks.

6

5. Maareformi läbiviimiseks vajalik personal ja tööjõukulud

Maa-ameti maareformi osakonnas on 37 ameti- või töökohta, millest 7 seni ORF-ist rahastatud

teenistuskohta on hetkel täitmata. Osade kohtade täitmiseks korraldatud konkursid on nurjunud

vajalike teadmiste ja oskustega kandidaatide puudumise tõttu. Mõnel korral on välja valitud

kandidaat loobunud, viidates mh väikesele palgale. 2023. a lõpus liikusid kaks riigimaade büroo

peaspetsialisti ja 2024. a septembrist üks munitsipaalmaade büroo peaspetsialist Maa-ametis

pikema perspektiiviga töökohtadele. Lisaks lahkus 2024. a juulis ametist riigimaade büroo

juhataja. Alates 2024 aasta algusest ei ole maareformi osakonda uusi teenistujaid otsitud, seda

muuhulgas ka palgafondi kitsikuse tõttu. Kuivõrd maareformi alaste teadmiste ja oskustega

spetsialiste jääb tööturul üha vähemaks, siis ei ole vabade teenistuskohtade täitmine kuigi

tõenäoline ja sellest edaspidi loobutakse, välja arvatud juhul, kui töölt lahkub kriitiline arv

inimesi või keegi võtmeisikutest.

Maareformi menetluste iga-aastased arvud menetluste keerukuse tõttu (lihtsad menetlused on

juba lõpule viidud) ja ka seepärast, et maareformi eeltoiminguid tegevate ametnike arv valla-

ja linnavalitsustes samuti väheneb.

Maa-ameti eelarvest on 2024.a ja eelnevatel aastatel kavandatud maareformi valdkonna

töötasudeks 594 072 eurot koos tööjõumaksudega, mis katab 14-16 teenistuja tööjõukulud.

ORF-ist on vaja maareformi läbiviimiseks juurde taotleda raha maareformi osakonna 30

teenistujast 14 teenistuja tööjõukuluks aastal 2025.

Andmed kavandatavate maareformi menetluste hulga ja teenistujate koosseisu kohta ning

tööjõukuludeks vajalikud summad on koondatud Tabelisse 1.

Töömahtude planeerimisel on arvestatud senist praktikat ja olemasolevate teenistujate

pikaajalist töökogemust ning oskusi. Kõiki asjaolusid, sealhulgas menetlustes ilmnevaid

probleeme ja maareformis osalevate isikute tegevuse või tegevusetusega kaasnevat, ei ole

võimalik ette prognoosida. Iga-aastaselt muutuvad menetlused rohkem aega jm ressursse

nõudvaks. Lisaks võivad menetluste arvud maatükkide jagamise vm asjaolude selgumise tõttu

oluliselt suureneda. Hinnanguliselt jääb pärast 2025. aastat reformida veel ligikaudu 8700

maaüksust.

ORF-ist tööjõukuludeks vajalike summade arvutamisel on lähtutud 2024. a Maa-ameti

maareformi osakonna põhipalkadest.

Tabel 1. Kavandatavad maareformi menetlused ja tööjõukulud

Menetluse

liik

Teadaolev

mü arv

01.01.24

Reformitavate maaüksuste arv aastas

2024.a 2025.a

Maa

munitsipaalomandisse

andmine

645 320 200

Maa riigi omandisse

jätmine reservmaana 816 350 300

7

Maa erastamine, sh

OEE, vaba

põllumajandusmaa ja

vaba metsamaa

1198 300 250

Hoonestusõiguse

seadmine 1373 50 100

Kasutusvalduse

seadmine 1 0 1

Ribade reformimine 6128 700 700

Maareformi liik

teadmata või mitu

liiki koos.

Menetluste täpne

arv ja liik selgub iga

menetluse käigus

eraldi

1754 280 309

Korteriomandi

seadmine,

tagastamine,

170

Maa tagastamise ja korteriomandi seadmise viib läbi KOV,

Maa-amet nõustab

maa tagastamisel, aga ei tee menetlustoiminguid ega

järelevalvet

Teiste riigivara

valitsejate otsusega

RO jäetav maa, sh

TRAM huviga

500 Menetlustoimingud ja maareformi otsuse teeb KLIM vm

riigivara valitseja

Maaüksusi

KOKKU 12585 2000 1860

Teenistuskohtade arv maareformi

osakonnas 37(32) 30

sh ainult eelarvest tasustatavad 0 16

sh ainult ORF-ist tasustatavad 10(5) 14

sh osaliselt ORF-ist tasustatavad 27 0

Tööjõukuludeks ORF-ist x 490 252

Maareformi toiminguteks rahavajadus ORF-ist KOKKU 490 252

Maareformi toiminguid tegevate teenistujate tööjõukuludeks aastal 2025 vajab Maa-

amet kokku 490 252 eurot. Juhul kui töölt lahkub eeldatust rohkem teenistujaid ja neid ei

asendata, viiakse menetlusi läbi vastavalt pikema aja jooksul ning pikeneb ka vajadus taotletud

raha kasutamiseks. Seetõttu ei ole otstarbekas määrata raha kasutamise lõpp-tähtaega.

Maareformi läbiviimisega seotud toimingud jätkub ka peale 2025. aastat. Taotlus on koostatud

ühe aasta kohta eeldusel, et ORF tegevusi rahastatakse veel ühe aasta kuni ORFi

võimaliku reorganiseerimiseni ning 2026. aastast arvestatakse maareformi läbiviimisega

seotud kulud loodava Maa- ja Ruumiameti baasrahastusse.

8

6. Kokkuvõte

Rahandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena 490 252 eurot maareformi

läbiviimise kulude katteks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni.

Riigiasutusele eraldatakse eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus

lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde.

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on

…. miljonit eurot.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi

riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 611 3694, e-post [email protected]),

Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu (tel; e-post [email protected]) .

KORRALDUS 2024 nr

Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 ja 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktiga 7 eraldada Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas maareformi läbiviimise rahastamiseks Maa-

ametile 490 252 eurot (ilma käibemaksuta).

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist“

1. Sissejuhatus

Käesoleva korraldusega eraldatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taotlusel

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile tagastamatu toetusena

963 976 eurot maareformi tegevuste rahastamiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku

keskkonna ja tingimuste loomiseks.

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja

erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude

katteks. Vabariigi Valitsuse 27.08.1996. a määrusega nr 221 kinnitatud (edaspidi kord)

“Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” punkti

3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja

erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Korra punkti 3

alapunkti 16 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada ka ettevõtluse

arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.

2. Maareformi järelmõjudega seotud toimingud

 Maareformi kiirema lõpuleviimise eesmärgil tuleb paratamatult riigi omandisse jätta

maaüksusi, millel paikneb ebaselge õigusliku taustaga ja kasutusest väljas ehitisi, sh lagunevaid

hooneid, katmata auke ja süvendeid, mis on ohtlikud nii inimestele kui ka loomadele. Samuti

tuleb maareformi käigus riigi omandisse kasutusest välja langenud maaüksusi, millel on enne

maa reformimist kogunenud jäätmeid ja muid keskkonda kahjustavaid objekte.

Riik peab maaomanikuna olema eeskujuks maa kvaliteedi tõstmisel ja selle hoidmisel, kuid

riigimaale jäänud objektid vähendavad riigivara väärtust ja takistavad nende kinnisasjade

käibesse suunamist. Riigimaa heaperemeheliku haldamise tagamiseks tuleb inimestele ja

keskkonnale potentsiaalset ohtu põhjustavad objektid likvideerida või vähemalt ohutuks muuta,

vajadusel ligipääs sulgeda. Maareformi järgselt elukeskkonna kvaliteedi taastamine on oluline

nii looduse hoidmise kui ka riigivara kasutamise majandusliku otstarbekuse seisukohalt.

 Maareformi tulemusel tuleb riigi omandisse ka maaüksusi, millel jääb maareformi järgselt

kestma maa ebaseaduslikku kasutus, nt parkimiseks, aiamaadena, erinevate materjalide

ladustamiseks, eraomandis kinnisasja valduse omavolilise laiendusena ning samuti

põllumajanduslikul eesmärgil. Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara teise isiku kasutuses

olla vaid turupõhise kasutustasu eest ja riigivara kasutusse andmine või võõrandamine peab

toimuma enampakkumise teel. Seega on Maa-ametil riigimaa volitatud valitsejana kohustus

valitseda riigimaad heaperemehelikult, sh ebaseaduslik maakasutus lõpetada.

 Maareformi seadusega, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise

seadusega ja riigivaraseadusega on pandud Maa-ametile kohustus hallata maareformi

2

käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid (edaspidi maareformi

lepingud), sealhulgas korraldada koormatud maa kasutajatele võõrandamist, kasutusvalduse

pikendamist ja tagada, et maa kasutajad täidaksid maareformi seaduse alusel maakasutajale

pandud kohustusi.

 Tuginedes Vabariigi Valitsuse 29.04.2021. aasta valitsuskabineti nõupidamisel otsustatule

taotles Keskkonnaministeerium Maa-ametile 2021. aastal Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondi (edaspidi ka ORF) vahendeid maareformi lõpule viimiseks ja maareformist

tulenevate probleemide ehk järelmõjude lahendamiseks (edaspidi eelmine taotlus). Vabariigi

Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 455 eraldati Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist tagastamatu toetusena Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna

tulemusvaldkonna keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi Maa-ametile 2 732 119 eurot (ilma

käibemaksuta) maareformiga seotud tegevusteks. Eraldatud vahenditest saab katta

maareformist tulenevate järeltegevuste kulud kuni 2024. aasta lõpuni.

Kui ORFi rahastus alates 2025. aastast lõpeb, siis Maa-ameti eelarvelised vahendid ei võimalda

nende tegevustega vajalikus mahus jätkata. Seega jäävad riigimaadelt eespool kirjeldatud

objektid likvideerimata, millega kaasneb õnnetusjuhtumite oht ning sellised maaüksused on

potentsiaalsed kohad, kuhu ebaseaduslikult jäätmeid juurde viiakse, mis omakorda tõstab

edaspidi nende riigimaade korrastamise kulu.

Samuti väheneb ORFi rahastuse lõppemisel oluliselt Maa-ametil võimekus panustada

maareformi lepingute mahu vähendamisse, mistõttu maareformi seadusest tulenevate

ülesannete täitmisega kaasneb kokkuvõttes suurem aja- ja tööjõuressursi kulu.

 Kuna maareformiga seotud tegevusi on vaja jätkata, esitab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium taotluse eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

Maa-ametile maareformiga seotud tegevuste jätkamiseks täiendav tagastamatu toetus.

Taotlus on koostatud ühe aasta kohta eeldusel, et ORF tegevusi rahastatakse veel ühe

aasta kuni ORFi võimaliku reorganiseerimiseni ning alates 2026. aastast arvestatakse

maareformi järelmõjudega seotud tööjõu- ja ehitiste jm objektide likvideerimise kulud

loodava Maa- ja Ruumiameti baasrahastusse.

2.1. Maareformi järgselt riigimaal paiknevate ehitiste likvideerimise

Eelmise taotluse rahuldamisel eraldati selliste objektide likvideerimiseks või ohutuks

muutmiseks 500 000 eurot. ORFist eraldatud vahenditega on likvideeritud või ohutuks

muudetud 41 ehitisega kinnisasja. Menetlus on pooleli veel 39 kinnisasjalt ehtiste

likvideerimiseks. Eelmise taotluse rahuldamisel ORFist eraldatud vahendid saavad 2024. aasta

lõpuks ära kasutatud ja ehitised likvideeritud kokku ligikaudu 80 kinnisasjalt.

Maa-amet koostas kaardiinfo ja kaldfotode alusel riigi omandisse jäetud kinnisasjade analüüsi,

millest selgus, et riigimaa heaperemeheliku hoidmiseks ja maa väärtustamiseks tuleb Maa-

ametil hanke korras tellida lammutus- ja korrastustöid hinnanguliselt kokku 290

kinnisasjale. Selleks tuleb korraldada nii riigihankeid, teha välivaatlusi, kontrollida

lepingupartnerite kohustuste nõuetekohast täitmist, pidada juriidilisi vaidlusi nii ehitiste

ebaseaduslike kasutajate kui ka töid teostavate lepingupartneritega ning suunata kinnisasjal

paiknevate ehitiste jm asjade omanikke oma vara kinnisasjalt ära viima.

3

Joonis 1. Kliko kinnisasi enne ja pärast korrastamist

2.2. Maareformi järgselt jätkuva ebaseadusliku maakasutuse lõpetamine

Maa-ameti tehtud kaardiandmete analüüsimisel selgus, et 2024. aasta alguses riigi omandis

olnud kinnisasjadest ligikaudu 818 kinnisasjal jätkus ebaseaduslik kasutus, mille asjaolud tuleb

välja selgitada ja valdus vabastada. Neist 218 kinnisasja saab eeldatavalt 2024. aasta lõpuks

vabastatud. Samas selgub nii maareformi kui kinnisasjade detailsema analüüsi tulemusel igal

aastal lisaks 150-200 maaüksust, millel esineb ebaseaduslik kasutus. Eelnevate aastate

kogemus näitab, et ühe aasta jooksul on Maa-ametil olemasoleva tööjõuga võimalik tegeleda

ebaseadusliku maakasutuse lõpetamisega ~300 kinnisasjal.

2.3. Maareformi seaduse alusel sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute

haldamine

Maa-ameti haldamisel on (2024. a septembrikuu seisuga) 3100 maareformi seaduse alusel

sõlmitud kasutusvalduse lepingut ja 1500 maareformi seaduse alusel sõlmitud hoonestusõiguse

lepingut.

Käesoleval aastal toimunud maa maksustamishinna tõusiuga kaasnes ka kasutustasude tõus,

see omakorda on toonud kaasa korduvate tasunõuete esitamise ja lepingute ülesütlemise mahu

suurenemise. Samas lõpeb 2025. aastal 471 maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse

lepingut, mille osas tuleb Maa-ametil maareformi seaduse alusel läbi viia kas lepingu

pikendamise, maa võõrandamise või lepingu lõpetamisega seotud menetlused. Lisaks tuleb

sellel perioodil läbi viia menetlus maa väljaostu taotluste osas, mille kasutusvaldaja võib

esitada kogu lepingu kehtivuse ajaperioodi jooksul.

Maa-ameti tehtud analüüsi andmetel on hinnanguliselt 1500 maareformi käigus seatud

hoonestusõiguse ja reaalkoormatise kinnistusraamatu kanded sellised, et hoonestusõiguse tasu

muutmiseks tuleb kinnistusraamatu kanded muuta ja selleks tuleb sõlmida notariaalne

kokkulepe. Maa-ametil on eesmärgiks saada aasta jooksul kokkulepe 200 hoonestusõiguse

tasu muutmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Samas tuleb Maa-ametil igal

aastal teha hinnanguliselt 250 kinnisasja hoonestajale võõrandamise menetlust, kui

hoonestaja selleks soovi avaldab.

Lisaks on Maa-amet alates 2024. aastast Riigi Tugiteenuste keskuselt üle võtnud maareformi

käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute (kokku 4500 lepingut) tasude

arvestus ja maksete haldamise, mis edaspidi toimub maa järelmaksude infosüsteemi asemel

riigi kinnisvararegistris. Arvestades viimase kahe aasta kogemust, maa maksustamishinna

muutuse tulemusel oluliselt tõusnud maa kasutustasusid ja maksekordade sagenemist tuleb

4

Maa-ametil tegeleda hinnanguliselt aastas kokku ~1450 maareformi lepingust tuleneva

võlamenetluse või muu toiminguga.

3. Maareformi järelmõjude tõttu Maa-ametile tekkinud kulude katmine ORF-ist

3.1. Tööjõukulud maareformi järelmõjude likvideerimiseks

Riigi omandisse jäetud maaüksustel paiknevate lagunenud ja ohtlike ehitiste likvideerimise

ning maareformi järgselt ebaseaduslikku kasutusse jäänud maaüksuste valduste vabastamise

vajadus on tekkinud maareformi käigus, kuna nende menetlustega tegelemine enne maareformi

ostsute tegemist aeglustaks oluliselt maareformi lõpuleviimist. Samuti tuleneb otseselt

maareformi seadusest Maa-ameti kohustus teha kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute

haldamisega seotud toiminguid, sh koormatud kinnisasjade kasutajale võõrandamist. Seega

tuleb maareformi tulemusel riigimaale jäänud objektide likvideerimise ja maareformi seaduse

alusel sõlmitud lepingute haldamisega seotud kulud rahastada ORFist.

Eespool kirjeldatud maareformist tulenevate tegevustega on Maa-ametis hõivatud kõik

riigimaa haldamise osakonna töökohad, millest 6 töökoha töötasu on rahastatud 100% ORFist

ja 23 töökoha töötasud osaliselt ORFist. Osaliselt ORFist rahastatud töökohtade teenistujad

täidavad nii eelarvest rahastatavaid põhitööülesandeid kui ka maareformist tulenevate

tegevustega seotud ülesandeid, kuna maareformist tulenevad ülesanded on dünaamiline osa

nende teenistujate kogu tööprotsessist. Maareformist tulenevate ülesannete täitmisega seotud

tööülesannete eest konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks vajab Maa-amet rahastust 2024.

aastal kokku 403 909 eurot. Täpsem tööjõukulude arvestus on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 2. Taotletava raha kasutamine ja menetluste mahud 2024. aastal.

Maareformi

järgsed

tegevused

menetluste

keskmine

maht

aastas

Maareformi ja selle järelmõjude

toiminguid tegevad teenistujad ORFist vajalik lisatööjõukulu

teenistujate arv

Eelarvest

rahastatav

töötasu kuus

ORFist

brutotöötasu

kuus

ORFist tööjõukulu

aastas (maksudega)

Ohtlike objektide

likvideerimine

96

osaliselt rahastatud

ORFist 3 5300 1625 26 091

Kogu tasu ORFist 4 0 8775 140 891

Ebaseadusliku

kasutuse

lõpetamine

400

osaliselt rahastatud

eelarvest 8,5 14300 4712 75 656

Kogu tasu ORFist 1 0 2167 34 793

Maareformi

lepingute

haldamine

1450

osaliselt rahastatud

eelarvest 11,5 19400 5710 91 685

Kogu tasu ORFist 1 0 2167 34 793

KOKKU 29 39000 25156 403 909

3.2. Ehitiste ja muude objektide likvideerimise kulud

Maa-ameti haldamisel oleva maareservi hoidmise ja hooldamisega seotud kulude katmiseks on

riigieelarve strateegias aastateks 2024  2027 Maa-ametile ette nähtud riigimaade haldamise

kulu iga-aastaselt 1 516 000 eurot. Riigimaade maamaksuks kulub hinnanguliselt 1 230 000

5

eurot ja riigimaade korrastamiseks jääb 286 000 eurot aastas. Tavapärasteks korrashoiu töödeks

(niitmine, lume ja libeduse, jäätmete ja ohtlike puude likvideerimine) kulub hinnanguliselt

263 500 eurot aastas. Seega on maareservi jäävaid ehitiste ja muude likvideerimist vajavate

objektidega maaüksusi võimalik korrastada hinnanguliselt vaid 22 500 euro ulatuses aastas,

mis võimaldab korrastada hinnanguliselt vaid 3  4 objekti aastas. Kuna nii maamaks,

kinnisasjade üldise hoolduse kui ka ehitiste jm objektide likvideerimise tööde kulud iga-

aastaselt tõenäoliselt suurenevad, siis juba mõne aasta pärast ei ole eelarvest ettenähtud

vahenditega võimalik riigimaalt likvideerida enam ühtegi ehitist ega muud objekti.

Kui Maa-ametile eraldatakse tööjõukulude katmiseks lisavahendid, siis on 2025. aastal

võimalik korraldada ehitiste ja muude keskkonda kahjustavate objektide likvideerimise töid

eeldatavalt 96 kinnisasjal.

Tabel 3. Ehitiste jm objektide likvideerimise kulu prognoos

töö liik üksuste arv

eeldatav keskmine

kulu objekti kohta summa

ehitiste likvideerimine 71 6 895,2 489 559

jäätmete jm objektide likvideerimine 25 2 820,3 70 508

KOKKU 96 560 067

4. Kokkuvõte

Maareformi läbiviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste

loomiseks vajaliku tööjõu- ning majanduskulude katmiseks taotleb Regionaal- ja

põllumajandusministeerium Maa-ametile täiendavalt kokku 963 976 eurot kasutamiseks kuni

rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni.

Rahandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena 963 976 eurot maareformi

läbiviimise ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomisega seotud

kulude katteks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni.

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist

on …. miljonit eurot.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi

riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 5885 1316, e-post [email protected])

ja Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro (tel 5698 0664; e-post

[email protected]).

KORRALDUS 2024 nr

Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 ja 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 7 ja 16 eraldada

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas maareformi tegevuste rahastamiseks ja ettevõtluse

arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks Maa-ametile 963 976 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Raha eraldamine

Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist“

eelnõu esitamine

Austatud härra riigisekretär

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024 kabineti nõupidamise otsusele esitame

Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks kolm Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha

eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõud, millega eraldatakse

Maa-ametile (Maa- ja Ruumiamet) 1,381 miljonit eurot maareformi ja selle järelmõjudega

seotud tegevuste katteks, Kultuuriministeeriumile 3 miljonit eurot ehitismälestiste

hooldamiseks, taastamiseks ja rekonstrueerimiseks ning Rahandusministeeriumile 52 520

eurot riigile loovutatud vara kulude ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Meie 27.11.2024 nr 1.1-10.1/5317-1

2

Lisad: 1. korralduse eelnõu raha eraldamiseks Maa- ja Ruumiametile

2. seletuskiri

3. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi taotlus;

4. korralduse eelnõu raha eraldamiseks Kultuuriministeeriumile

5. seletuskiri

6. seletuskirja lisa

6. Kultuuriministeeriumi taotlus;

7. korralduse eelnõu raha eraldamiseks Rahandusministeeriumile

8. seletuskiri

Annike Riibe 5885 1316

[email protected]

1 / 5

Lisa 2

Täiendava tähtajalise taotlusvooru (omandireformi reservfond) hindamismetoodika

1. Toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon hindab eelnevalt nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid.

2. Hindamine toimub taotlusdokumentide põhjal, toetuse andjal on õigus hindamiste käigus teostada paikvaatlusi ja kasutada mälestiste registris

olevaid andmeid.

3. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks antavate

toetuste taotlusvooru taotlusi hinnatakse üheksa kriteeriumi alusel:

3.1. mälestise või selle osa tehniline seisukord;

3.2. mälestise või selle osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus;

3.3. kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele;

3.4. taotluse ja eelarve kvaliteet;

3.5. mälestise kasutuse jätkusuutlikkus;

3.6. mälestise või selle osa ligipääsetavus;

3.7. taotleja varasem tegevus mälestise või selle osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel;

3.8. oma- ja kaasfinantseeringu määr;

3.9. toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd).

4. Taotluse koondhinne on hindamissüsteemi alusel antud punktide summa.

5. Taotluse koondhinne kujuneb nii, et hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul hindab taotlust kolm hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid

liidetakse, hindamiskriteeriumi 4, 6 ja 7 puhul hindab taotlust kaks hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse ning 8 ja 9 kriteeriumite

osas märgib punktid üks hindamiskomisjoni liige.

6. Hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul on võimalik saada 0–15 punkti, hindamiskriteerium 4, 6 ja 7 puhul 0–10 punkti, hindamiskriteeriumite

8 ja 9 puhul 0–5 punkti. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti.

7. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest.

8. Hindamiskomisjon vaatab märgitud punktid ning kujunenud pingerea üle ning põhjendatud juhtudel korrigeerib neid.

9. Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad taotlused võrdse tulemuse, siis eelistatakse taotlust, millel on esimesena kõrgem

hindamiskriteeriumi 9 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 5 hinne.

10. Rahuldamisele kuuluvad pingerea eesotsas olevad taotlused kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

11. Hinded antakse kriteeriumile vastavuse suhtes järgnevalt:

5 – vastab täielikult

2 / 5

4 – vastab valdavas osas

3 – üldiselt vastab

2 – vastab vähesel määral

1 – valdavas osas ei vasta

0 – üldse ei vasta / puudub

12. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste toetuste taotlusvooru hindamiskriteeriumid ja neile vastavad hindepunktid ja osakaalud:

Nr

Hindamiskriteerium

1 15 Mälestise või selle osa tehniline seisukord. Hinnatakse

mälestise või selle osa ehitustehnilist seisukorda.

mälestis või selle osa seisukord on suures osas halb ja avariiline;

olulised konstruktsioonid on suurte kahjustustega on oht

mälestise või selle osa säilimisele.

2 15 Mälestise või selle osa suhteline kultuuriline,

arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus.

Mälestis võib mitme erinevad väärtuse (kultuurilise,

ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise) kumuleeruval

koosmõjul olla kogu Eesti kontekstis võrdluses teiste

mälestistega olulisem või väärtuslikum. Hindamisel

väärtustatakse Eesti kultuuripärandi mitmekesisuse

säilimise olulisust.

• mälestis on mitme erineva väärtuse koosmõjul väga väärtuslik;

• mälestis on ainulaadne, haruldane;

• mälestis on autentselt säilinud, oluliste ümberehitusteta;

3 15 Kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju

mälestise säilimisele.

Hinnatakse mälestise säilimiseks otseselt vajalike tööde

edasilükkamatust (nt avariilised konstruktsioonid,

avariiline katus). Samuti arvestatakse töödega, mis

ennetavad suuremate kahjude teket ja tööde loogilist

järjekorda.

• kavandatavad tööd on esmase tähtsusega mälestise säilimise tagamiseks;

• likvideeritakse ohustatust põhjustavad tegurid;

• hooldustööd, mis lükkavad edasi suuremate restaureerimistööde vajaduse.

• tööde hulgas ei ole toretsevaid või ülemääraseid töid.

3 / 5

4 10 Taotluse ja eelarve kvaliteet.

Hindamisel arvestatakse tööde loa saamiseks vajaliku

dokumentatsiooni olemasolu. Arvestatakse tegevuste ning

maksumuste asjakohasust, läbimõeldust ja põhjendatust.

Hinnatakse eelarve selgust, detailsust ja hinnapakkumiste

võrreldavust. Arvestatakse kavandatava töö realistlikkust

võrdluses teiste taotlustega. Arvestatakse projekti

teostatavust abikõlbulikkuse perioodi jooksul.

• kavandatava töö tegemiseks on olemas vajalik dokumentatsioon, tegevustega on

võimalik alustada abikõlbulikkuse perioodi alguses;

• tegevused on realistlikud, teostatavad, asjakohased ja põhjendatud;

• tööde maksumus on põhjendatud;

• planeeritud eelarve on tegevuste elluviimiseks realistlik, optimaalne; arvestatud

on riskidega (nt võimaliku lisarahastamise vajadusega).

5 15 Mälestise kasutuse jätkusuutlikkus.

Hindamisel arvestatakse mälestise kasutuses olemist ja

tema kasutuspotentsiaali. Arvestatakse, kas toetuse abiga

mälestis on kasutuses või kavatsetakse pärast toetuse abiga korrastamist kasutusele

võtta;

on võimalik mälestise kasutusele võtmiseks leida uusi

võimalusi. Hinnatakse, kuidas on tagatud hoone kasutuses

hoidmine (finantseerimine) projekti lõpetamise järel.

Hinnatakse mälestise kasutuse sotsiaal-majanduslikku

regionaalset mõju.

• omanikul/valdajal on selge ja läbimõeldud ning realistlik plaan mälestise

võimalikust kasutusviisist;

• mälestise kasutus või kasutuselevõtt aitab kaasa elu- ja töökohtade loomisele

regioonides;

• mälestis on pärast toetuse abiga korrastamist kasutatav regionaalse tähtsusega

kultuuri- või turismiobjektina

6 10 Mälestise ligipääsetavus.

Arvestatakse mälestise ligipääsetavust, avatust ja

mälestisega tutvumise võimalusi laiemale avalikkusele.

Arvestatakse ka infotahvlite ja ka eraldi tutvustava

veebilehe vms olemasolu. Toetuse abil tagatakse ligipääs

mälestisele või selle avamine külastajatele.

• mälestis on avalikkusele avatud nii seest kui väljast ja aastaringselt;

• mälestisega on lihtsalt võimalik tutvuda;

• informatsioon on külastajale lihtsalt leitav, nähtav;

• mälestis on kasutatav kultuuri- või turismiobjektina.

7 10 Taotleja varasem tegevus mälestise säilimise tagamisel

ja seisukorra parandamisel.

Hinnatakse taotleja (omanik/valdaja) aktiivsust ja

järjepidevat tegutsemist mälestise korrashoidmisel ja selle

ümbruse hooldamisel ning erinevate võimaluste otsimisel

mälestise seisukorra parandamiseks. Hinnatakse taotleja

korrektsust muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete

kinnipidamisel (kooskõlastused, teavitus- ja loakohustus).

Hinnatakse taotleja varasemat tegevust

aruandluskohustusest kinnipidamisel ja ettekirjutuste

täitmisel. Arvestatakse varasemate toetuste sihtotstarbelist

kasutamist.

• taotleja on aktiivselt ja järjepidavalt panustanud mälestise säilimise tagamisse;

• taotleja on täitnud eeskujulikult hoolsuskohustust;

• taotlejal puuduvad toetuse andja ees aruandevõlad;

• varasemad tööd on teostatud nõuetele vastavate dokumentide ja lubade

kohaselt; toetuse andjal puuduvad pretensioonid varasematele töödele ja toetustele.

4 / 5

8 5 Oma- ja kaasfinantseeringu määr.*

Hinnatakse taotleja maksimaalset panust projekti

abikõlbulikest kuludest. Toetuse maksimaalne osakaal

projekti abikõlblikest kuludest:

1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud

sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline

isik;

2) 50 %, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või

Harjumaal asuvale mälestisele sõltumata taotlejast.

3) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus (ehk

oma- ja kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt

20%);

4) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik

juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1

nimetatud eraõiguslik isik (ehk oma- ja

kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt 10%)

5 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on vähemalt 41% kõrgem minimaalselt

nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering on projekti abikõlbulikest kuludest

rohkem kui vastavalt 91% või 61% või 51%);

4 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 40% kõrgem minimaalselt

nõutavast;

3 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 30% kõrgem minimaalselt

nõutavast;

2 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 20% kõrgem minimaalselt

nõutavast;

1 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 10% kõrgem minimaalselt

nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering kokku on projekti abikõlbulikest kuludest

vahemikus vastavalt 51-60% või 21-30% või 11-20%);

0 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on minimaalne nõutav või mälestis asub

Tallinnas, Tartus või Harjumaal

Vt täpsemalt selle tabeli lõpus, lk 4 olevat tabelit

9 5 Toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule

viimine (nn jätkutööd).

Hindamisel arvestatakse, kas toetuse andja varasema

toetuse raames on alustatud töödega ja see on eelarveliste

vahendite nappuse või tööde korraga teostatavuse

võimatuse tõttu jagatud etappideks. Arvesse ei lähe ühe

mälestise juures tehtavad erinevate hooneosade tööd, kui

varasema toetuse eesmärgiks ei ole olnud mälestise

terviklik restaureerimine. Jätkutöödena ei arvestata

omaniku poolt iseseisvalt või muude kaasfinantseeringu

vahenditega alustatud töid.

Toetuse andja toetusega varem alustatud tööde jätkamine;

Töö (sama hoone osaga seotud) lõpule viimine.

* Selgitus: iga täiendav 10% oma- ja kaasfinantseeringut annab juurde 1 punkti (maksimum 5 punkti). Ehitismälestised, mis asuvad Tallinnas,

Tartus või Harjumaal lisapunkte ei saa.

OF/KF määr

Punktid Riik KOV ERA

5 / 5

5 ≥91% ≥61% ≥51%

4 81 - 90% 51 - 60% 41 - 50%

3 71 - 80% 41 - 50% 31 - 40%

2 61 - 70% 31 - 40% 21 - 30%

1 51 - 60% 21 - 30% 11 - 20%

0 (miinimum) 50% 20% 10%

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUSE

KORRALDUS 2024

Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse

27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 1, 14 ja 16 eraldada

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena

Rahandusministeeriumile 22 013 eurot (ilma käibemaksuta) riigile loovutatud vara

ülalpidamiskuludeks ja 30 507 eurot (koos käibemaksuga) õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist“ eelnõu seletuskiri

Käesoleva korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest

Rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 30 507 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks ning 22 013 eurot riigile

loovutatud vara (sh korterite) ülalpidamise kuludeks.

Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

raha eraldamise ja kasutamise kord“ punkti 3 alapunktide 1, 14 ja 16 alusel eraldatakse

reservfondi vahendeid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise

korraldamisega seotud kulude katteks, omandireformi tulemusena tekkinud tööhõive

probleemide lahendamise ning ettevõtluse arendamise ja selleks vajaliku keskkonna ja

tingimuste loomisega seotud kulude katteks.

1. Riigile loovutatud vara (korterite) ülalpidamiskulude katmine

Tühjenevate korterelamute probleemiga on seotud ka korterite loovutamine riigile.

Asjaõigusseaduse § 126 alusel võib kinnisasja omanik kinnisasjast loobuda ja sellisel juhul

läheb kinnisomand üle riigile vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse.

Riigi taasiseseisvumise järel erastati omandireformi käigus valdav osa

munitsipaaleluruumidest. Ent majanduslike muutuste ja tööjõurände tagajärjel jäi mõnes Eesti

piirkonnas, eriti Ida-Virumaal arvukalt eluruume tühjaks või tekkisid elanikel pärast erastamist

raskused korterite majandamisel. Alates 2016. aastast hakati sellistest korteriomanditest

rohkem loobuma ning omand läks üle riigile. Loovutatud korterid on Rahandusministeeriumi

haldamisel, kes tegeleb neile uute omanike otsimisega, kuid kuni võõrandamiseni tuleb selliste

korterite kulud kanda.

Tühjenevate korterelamute probleem halvendab oluliselt nende piirkondade elu- ja

ettevõtluskeskkonda. Loovutatud korteriomandite kulude katmine võimaldab hoida

olemasolevate varade väärtust ja teha tulevikus teadlikumaid otsuseid kohalikus keskkonnas

elamumajanduse ümberkorraldamisel ning suunata sinna investeeringuid, mis vähendab elanike

otsust piirkonnast lahkuda ning loob juurde uusi töökohti. Laiemalt kogu problemaatikaga

tegelemine, mis sai alguse erastamistest, peaks tulevikus nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonda

nendes Eesti piirkondades parandama.

Kui algselt oligi kinnisomandist loobumine harvaesinev (vähem kui 15 kinnistut aastas), kasvas

2016. aasta lõpus ja 2017. aastal korterite riigile loovutamine olulisel määral. 2018–2021.

aastatel loovutati 48‒95 kinnistut aastas, 2022. aastal 32 kinnistut ja 2023. aastal 41 kinnistut

aastas. 77% loovutatud varadest moodustavad korteriomandid: kokku on alates 2011. aastast

2023. aasta lõpuni loovutatud riigile 580 korterit. Riigi omandis on 2023.a lõpu seisuga 342

loovutatud korteriomandit.

Omandist loobumine riigi kasuks pakub ajutist leevendust tühjade korterite kulude katmisel,

kuid pikemas perspektiivis ei lahenda see probleemi. Reeglina on tegemist korteritega, mis on

väga halvas seisus ja mille järele pole nõudlust. Sageli asuvad need korterid tühjenevates

korterelamutes, kus on vajadus aidata viimaseid elanikke uue elamispinna leidmisel

perspektiivsetes korterelamutes ja tühjaks jäänud hoone lammutada. Perspektiivsetes majades

asuvad korterid on võimalik kasutada asenduspindadena tühjenevatest korterelamutest elanike

ümberkolimisel.

Oluliseks küsimuseks on AÕS § 126 alusel loobutud vara jooksvate kulude katmine. Jooksvad

kulud on enamjaolt seotud just korterite ülalpidamise ja omanikukohustuste täitmisega, kuna

paljud korterid asuvad keskküttega korterelamutes. Kui 2017. aastal tuli riigil tasuda loovutatud

korterite ülalpidamiskuludeks 50 043 eurot, siis 2020. aastal juba 194 807 eurot, 2021. aastast

alates on kulud aastas olnud üle 242 000 euro.

Vabariigi Valitsus eraldas 18. aprilli 2019 korraldusega nr 108, 11.02.2021 korraldusega nr 55

ja 23.12.2021 korraldusega nr 456 omandireformi reservfondist kokku 395 000 eurot

Rahandusministeeriumile loovutatud vara (sh korterite) ülalpidamiskuludeks. Eraldatud summa

kasutamata jääk 2024. aasta alguse seisuga oli 57 305,78 eurot.

Arvestades vara loovutamise ja kommunaalkulude suurenemise dünaamikat, prognoosime

loovutatud varade 2024. aasta kuludeks 250 866 eurot (lõplikud kulud selguvad jaanuari teisel

poolel kui saabuvad detsembri kuu kommunaalarved), millest 216 178 eurot katavad

riigieelarves planeeritud vahendid ning 34 688 eurot omandireformi reservfondist eraldatud

vahendid. Omandireservfondist eraldatud vahendite jääk 2024. aasta lõpuks kujuneb eeldatavalt

ca 22 618 eurot.

2025. aastal on planeeritud riigieelarves loovutatud varade kulude katteks 205 369 eurot. Aasta

kuludeks prognoosime 250 000 eurot. 2025. aasta puudujäägiks prognoosime 44 631 eurot,

millest 22 618 eurot on võimalik katta omandireformi reservfondist eraldatud vahendite jäägist

ning 22 013 eurot on puudujääk, mille katteks taotleme käesoleva korraldusega täiendavaid

vahendeid.

Kokku taotletakse loovutatud vara kulude katteks 2025. aastaks 22 013 eurot. Summa sisaldab

teenuse pakkujatele makstavaid korrashoiukulusid (sh haldus- ja kommunaalkulud), korteri

valduse ülevõtmisega kaasnevaid kulusid (nt ukseluku vahetus või gaasi sulgemine, prügi

koristus) ja muud omanikukohustustega seotud kulud (nt ohtliku vara

lammutuse/likvideerimise kulu). Riigiasutusele eraldatakse eelarve ainult põhikulude

tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde.

2. Omandireformi valdkonna tööjõu kulude katmine

Käesoleva korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest

Rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 30 507 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks.

Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

raha eraldamise ja kasutamise kord“ punkti 3 alapunkti 1 alusel eraldatakse reservfondi

vahendeid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega

seotud kulude katteks.

Omandireformi valdkonna tööjõu kulude katmiseks eraldatakse Rahandusministeeriumile 30

507 eurot. Tegemist on tööülesannetega, mida on ka varasemalt Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist rahastatud. Viimati eraldati Vabariigi Valitsuse 16. veebruari

2023 korraldusega nr 62 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“

ühele omandireformiga tegelevale ametnikule kaheks aastaks.

Korraldusega eraldatakse vahendid antud sihtotstarbeks ühe täiskoormusega töötaja

palgakuludeks üheks aastaks. Palgakulu on arvestatud töötasuks brutopalgaga 1900 eurot kuus

2025. aastaks. Aasta peale moodustab palgakulu kokku kõigi tööandja maksudega 30 507 eurot.

Varasemalt kahe järelevalve ametniku töö ja ühe omandireformi valdkonna spetsialisti asemel

on alates 2023. aasta algusest üks omandireformi valdkonna spetsialist. Peamisteks

tööülesanneteks on:

1) kohalikes omavalitsustes vastu võetud vara tagastamise ja kompenseerimise otsuste

läbivaatamine ja vajadusel järelevalvemenetluse algatamine;

2) toimingute tähtaegade määramist vajavate juhtude selgitamine ja ministri käskkirja eelnõu

ettevalmistamine;

3) Vajadusel ÕVVTK keskkomisjoni istungite korraldamine;

4) VV omandireformi reservfondist raha eraldamise eelnõude ettevalmistamine, vara

tagastamise ja kompenseerimise otsuste kohta andmete registreerimine,

kompensatsioonimaksete nimekirja ja raha eraldamise käskkirjade koostamine,

omandireformialane nõustamine ja õigusloome s.h. Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondiga seonduv õigusloome.

2024. aasta septembri seisuga oli kohalikes omavalitsusüksustes pooleli 16 õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise/kompenseerimise menetlust, mis tuleb lõpuni viia. Valdavalt on

tegemist keerukate, kohtu- või pärimisasjadega seotud üksikjuhtudega, mille lahendamiseks on

Rahandusministeeriumi nõustamis- ja järelevalvetegevus jätkuvalt vajalik. Samuti vajavad

tegemist muud omandireformi valdkonnaga seonduvad tööd. Kuna enamik ülesandeid

tulenevad õigusaktidest ja tegemist on ajutise ametikohaga, mis kaob omandireformi

lõpusirgele jõudmise tõttu, on Rahandusministeeriumi hinnangul vajalik selle töö rahastamine

veel üheks aastaks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist.

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on

37,24 miljonit eurot.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi

riigihalduse osakonna jurist Helje Päivil (tel 5885 1353, e-post [email protected]) ja sama

osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 5885 1316, e-post [email protected]), strateegia-

ja finantsosakonna analüütik Mari-Liis Mets (tel 5885 1433, e-post [email protected]) ja

üle vaadanud personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611, e-post

[email protected]).