Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr 45 „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus“ muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr 45

„Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi

ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja

eratee arendamise investeeringutoetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

§ 1. Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruses nr 45 „Perioodi 2023–2027

maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise

investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) kuivendussüsteemi rekonstrueerimiseks, kui selle kuivendussüsteemi rekonstrueeritaval

maa-alal paiknevad taastuvenergia tootmisseadmed.“;

2) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „keskkonnarajatise“ sõnadega „muu

keskkonnakaitseks vajaliku rajatise“;

3) paragrahvi 6 lõike 2 punktid 3–6 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kuni 75 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu

maksumusest, kui juurdepääsutee on juurdepääsuks põllumajandusmaale või

põllumajanduslikule tootmishoonele või kui teenindav tee teenindab valdavalt

põllumajandusmaal paiknevat maaparandussüsteemi ja see eratee paikneb mitme omaniku

kinnisasjadel;

4) kuni 65 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu

maksumusest, kui juurdepääsutee on juurdepääsuks põllumajandusmaale või

põllumajanduslikule tootmishoonele või kui teenindav tee teenindab valdavalt

põllumajandusmaal paiknevat maaparandussüsteemi ja see eratee paikneb ühel kinnisasjal või

sama omaniku mitmel kinnisasjal;

5) kuni 65 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu

maksumusest, kui juurdepääsutee on juurdepääsuks erametsamaale või kui teenindav tee

teenindab valdavalt metsamaal paiknevat maaparandussüsteemi ja taotleja ei taga metsamaale

tasuta juurdepääsu ning see eratee ei täida metsa mitmekülgse kasutamise eesmärki;

6) kuni 100 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu

maksumusest, kui juurdepääsutee on juurdepääsuks erametsamaale või kui teenindav tee

teenindab valdavalt metsamaal paiknevat maaparandussüsteemi ja taotleja tagab tasuta

EELNÕU

22.11.2024

2

juurdepääsu metsamaale ja sellel asuvale juurdepääsuteele ning see eratee täidab metsa

mitmekülgse kasutamise eesmärki.“;

4) paragrahvi 9 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kelle omandis on metsamaad (edaspidi

erametsaomanikust ettevõtja) – erametsamaale juurdepääsutee ja valdavalt metsamaal

paiknevat maaparandussüsteemi teenindava tee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja

uuendamiseks ning keskkonnakaitserajatise ehitamiseks;

4) metsaseaduse § 10 lõike 5 tähenduses metsaühistule, kui toetatav tegevus vastab tema

põhikirjalisele eesmärgile (edaspidi metsaühistu) – erametsamaale juurdepääsutee ja valdavalt

metsamaal paiknevat maaparandussüsteemi teenindava tee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja

uuendamiseks ning keskkonnakaitserajatise ehitamiseks;“;

5) paragrahvi 9 punktis 6 asendatakse tekstiosa „punktis 3“ tekstiosaga „punktis 2 või 3“;

6) paragrahvi 12 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „keskkonnarajatise“ sõnadega

„keskkonnakaitseks vajaliku rajatise“;

7) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määruse § 1 punktides 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 4. detsembrist

2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa 2 Eratee hindamise kriteeriumid

Regionaalministri 04.07.2024 määrus nr 45 „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi

ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus“

ˇ Lisa 2

(maaeluminis(regionaal- ja põllumajandusministri…………2024 . määruse nr sõnastuses)

tri…………2016. määruse nr sõnastuses) nr 76

ERATEE HINDAMISE KRITEERIUMID

Jrk Hindamiskriteerium Hindepunktid

1.1,2 Eratee ehitatakse, rekonstrueeritakse või uuendatakse koostöövormi

(mittetulundusühing) kaudu ja see eratee on vähemalt kolme maaomaniku

omandis, kuid ei ole nende kaasomandis

5

2.1,2 Eratee on vähemalt kolme maaomaniku omandis, kuid ei ole nende

kaasomandis

3

3.1,2 Eratee on vähemalt kahe maaomaniku omandis, kuid ei ole nende

kaasomandis

1

4.2

Eratee ehitamisel, rekonstrueerimisel või uuendamisel kasutatakse

taaskasutatud materjale

2

5.2 Eratee sisaldab riigiteelt mahasõitu 1

KOONDHINNE

1 Taotlejal on võimalik saada hindepunkte kas 1., 2. või 3. hindamiskriteeriumi eest. Mitmele kriteeriumile vastavuse

korral hindepunkte ei liideta ja hindepunktid antakse sellele kriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud

rohkem hindepunkte. 2 Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühe eratee kohta, antakse hindepunktid selle eratee kohta, mille eest on ette

nähtud rohkem hindepunkte.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/1181

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr 45 „Perioodi

2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee

arendamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu.

Seoses detsembris algava taotlusvooruga palume eelnõu kooskõlastada kiireloomuliselt kolme

tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. EN_maaruse_nr_45_muutmine.pdf

2. SK_maaruse_nr_45_muutmine.pdf

3. Lisa_2_hindamiskriteeriumid.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Reena Osolin

625 6287 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal-ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse

nr 45 „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise,

keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus“ muutmine“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr 45

„Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise

ja eratee arendamise investeeringutoetus“ muutmine kehtestatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

Eelnõuga tehakse muudatused regionaalministri 4. juuli 2024. a määruses nr 45 „Perioodi 2023–

2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee

arendamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 45).

Eelnõu on vajalik „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks

2023–2027” sekkumise 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja

veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt”, sekkumise

KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised”, sekkumise 1.9.3 „Investeeringud

põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse” ja sekkumise KK3

„Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ investeeringutoetuste rakendamiseks.

Eelnõuga tehtavate muudatustega täpsustatakse määruse sätete sõnastusi toetuse parema

rakendatavuse, arusaadavuse ning ühese tõlgendamise huvides. Muudatustega leevendatakse

toetuse saamise tingimusi.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara

osakonna valdkonnajuht Reena Osolin (6256 287, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi

määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana

Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 45 § 4 lõiget 5 punktiga 6, mille kohaselt

kuivendussüsteemi rekonstrueeritaval maa-alal, millel paiknevad taastuvad

energiatootmisseadmed, kuivendussüsteemide rekonstrueerimiseks toetust ei anta. Nõue on

kookõlas toetuse andmise eesmärgiga. Toetuse eesmärk on ajakohastada kuivendussüsteeme ja

veerežiimi kahepoolseid reguleerimissüsteeme, et kliimamuutuste tingimustes aidata kaasa

põllumajandussektori vastupanuvõime ja toiduga kindlustatuse tagamisele ning vähendada

põllumajandussaagi kadu. Maaparandust tehakse maatulundusmaa maa viljelusväärtuse

suurendamiseks, et kuivendatud põllumajandusmaal saaks toitu toota ja maaparandussüsteemiga

tagatakse taimekasvuks sobiv veerežiim. Energiatootmisseade (eelkõige päikesepark) on pika-

ajaline rajatis eesmärgiga toota energiat, mis eeldab üldjuhul muu maa sihtotstarvet (tootmismaa

või ajutine tootmismaa). Praktikas päikeseparkide rajamisega maa sihtotstarvet üldjuhul ei

muudeta ja energiatootmisseadme alusele maale ei määrata maatulundusmaast erinevat

sihtotstarvet. On levinud, et energiatootmisseade rajatakse kuivendatud põllumajandusmaale ning

2

selle rajamise või eemaldamisega kahjustatakse maaparandussüsteemi torustikku.

Energiatootmisseadmete rajamine ja selle eemaldamine on teadlik otsus senise maakasutamise

muutmiseks, sh sellise tegevuse võimalikest tagajärgedest maaparandussüsteemidele.

Maaparandusseaduse § 51 kohaselt võib kinnisasja, mis paikneb maaparandussüsteemi maa-alal,

sihtotstarvet muuta üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlatusel, kes annab

kooskõlastuse, kui kavandatav tegevus ei kahjusta maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.

Toetust antakse maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks, kui maaparandussüsteem on

amortiseerunud tavapärase põllumajandusliku tegevuse käigus või on vajalik

maaparandussüsteemi ajakohastada kliimamuutustest tingitud ilmastiku muutuste tulemusena.

Energiatootmise seadmete mittenõuetekohase rajamise ja eemaldamise tõttu tekkinud kahjustusi

maaparandussüsteemi maa-alal tuleb pidada teadlikuks tegevuseks, mitte loomulikuks

kahjustumiseks või parendamiseks. Toetust ei anta maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks,

kui maaparandusseaduse § 51 alusel on antud kõrvaltingimusena kohustus maaparandussüsteem

rekonstrueerida, sest selle rekonstrueerimise vajadus ei tulene amortiseerunud

maaparandussüsteemist või vajadusest maaparandussüsteem ajakohastada, vaid seda tuleb

rekonstrueerida päiksepargi rajamise või eemaldamise tõttu. Seega ei ole toetuse abil selliste

kuivendussüsteemide rekonstrueerimine abikõlblik, kui seal paiknevad või paiknesid

lähiminevikus energiatootmisseadmed. Maaparandussüsteemi kahjustamine nii

energiatootmisseadme ehitamise ajal kui ka selle kasutamise järgselt tuleb korda teha

maaomaniku omal kulul ja mitte toetuse abil. Seega kehtestatakse toetuse andmise tingimustes,

et kui kuivendatud põllumajandusmaal paiknevad energiatootmisseadmed või paiknesid seal

viimasel kahel aastal taotluse esitamisest arvates, kuivendussüsteemi rekonstrueerimiseks toetust

ei anta. Samuti on toetuse saajal kohustus tagada sihipärase perioodi lõpuni (5 aastat pärast

viimase toetusosa väljamaksmist) kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu puhul selle maa-ala

sihtotstarbe maatulundusmaana, et jätkuks põllumajanduslik tegevus.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 6 muudetakse määrust nr 45 selliselt, et vee-ekspert kaasatakse

ehitusprojekti koostamisse muu keskkonnakaitseks vajaliku rajatise ehitamise korral.

Kehtivamääruse kohaselt tuleb kõikide keskkonnakaitserajatiste ehitamiseks kaasata vee-

elustiku ekspert. Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise ehitamine võib toimuda kas

maaparandusseaduses või ehitusseadustikus (märgala) sätestatud tingimustel ja korras, sõltuvalt

sellest kas tegemist on maaparandusseaduse kohase keskkonnarajatisega või mitte.

Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatised on settebassein, puhastuslodu, eesvoolu

koelmupadjand, eesvoolu soodi avamiskraav, eesvoolu põhjapais ja eesvoolu nõlva kivipuiste –

nende ehitamine toimub maaparandusseaduses sätestatud nõuete kohaselt.

Keskkonnakaitserajatiseks võib olla ka muu keskkonnakaitseks vajalik rajatis, näiteks kahe-

astmeline voolusäng, leevendusveekogu ja märgala – nende ehitamine toimub ehitusseadustikus

sätestatud nõuete kohaselt. Maaparandusseadusega kohalduvad kvalifikatsiooninõuded

maaparandusalal tegutsevatele vastutavatele spetsialistidele (iga viia aasta tagant läbida

täiendkoolitus). Ehitusseadustiku alusel muu keskkonnakaitseks vajaliku rajatise

projekteerimisele ei kohaldu detailsemaid kvalifitseerimisnõudeid väljaarvatud see, et isik on

pädev, kui tal on töö eripärale vastav kvalifikatsioon. Samuti ei ole ehitusseadustiku alusel muu

keskkonnakaitserajatise projekteerimiseks sätestatud õiguslikke norme. Mistõttu on põhjendatud

sel juhul vee-eksperdi kaasamine ehitusprojekti koostamisse, et oleks kindel, et

veekaitsemeetmega on piisavalt projektis arvestatud. Maaparandusseaduse alusel rajatava

keskkonnakaitserajatise korral aga ei ole tarvidust igakordselt vee-eksperti kaasata, kuna

projekteerija on pädev isik veekaitsemeetmeid planeerima (nõuded keskkonnakaitserajatiste

projekteerimises tulenevad maaparandusseaduse alusel kehtestatud maaparandussüsteemi

projekteerimisnormidest), eriti kui ta on läbinud keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi

projekteerimise koolituse, lisaks peab tal olema majandustegevusteade maaparandussüsteemi

projekteerimise alal. Kehtima jääb nõue, et kui tegemist on lõhejõega või kui eesvool kattub

pinnaveekogumiga tuleb vee-elustiku eksperti kaasata ka maaparandusseaduse alusel

maaparanduslike keskkonnakaitserajatise ehitustööde kavandamisse ja elluviimisesse. Selles osas

muudatust ei ole. Sama soovitus anti ka Tartu Ülikooli poolt koostatud juhises

3

„Maaparandussüsteemide ja negatiivsete mõjude leevendus-ja kompensatsioonimeetmete

rakendamise juhis“, et eesvoolude puhul, mis on ka lõhejõed, tuleks kaasata vee-elustiku ekspert. Pinnaveekogumitele kehtivad rangemad veekaitselised nõuded ning nende seisund ei tohi halveneda,

mis juhul on õigustatud vee-eksperdi kaasamine, kui eesvool kattub pinnaveekogumiga. Vee-

eksperdi kaasamine on toetatav tegevus sh ka siis, kui vee-elustiku eksperdi kaasamine on

sätestatud projekteerimistingimustega. Samuti ühtlustatakse määruses parema arusaamise

huvides terminite kasutamist ja edaspidi kasutatakse termini „muu keskkonnakaitserajatise“

asemel terminit „muu keskkonnakaitseks vajalik rajatis“.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tehakse muudatus, et teenindava tee puhul ei ole oluline, kus teenindav

tee paikneb, kas põllumajandusmaal või metsmaal või muul maal. Tee võib paikneda igal pool,

oluline ei ole selle paiknemine, vaid tee kasutusotstarbe eesmärk. Toetuse andmisel on oluline,

kas teenindav tee teenindab valdavalt põllumajandusmaal või metsamaal paiknevat

maaparandussüsteemi ning vastavalt sellele on ka kavandatava tegevuse toetusmäärad, mis

tulenevad nii riigiabi reeglitest kui ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast. Toetuse

määr on kuni 75 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu

maksumusest, kui teenindav tee teenindab valdavalt põllumajandusmaal paiknevat

maaparandussüsteemi ja see eratee paikneb mitme omaniku kinnisasjadel. Toetuse määr on kuni

65 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu maksumusest,

kui teenindav tee teenindab valdavalt põllumajandusmaal paiknevat maaparandussüsteemi ja see

eratee paikneb ühel kinnisasjal või sama omaniku mitmel kinnisasjal. Toetuse määr on kuni 65

protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu maksumusest, kui

teenindav tee teenindab valdavalt metsamaal paiknevat maaparandussüsteemi ja taotleja ei taga

metsamaale tasuta juurdepääsu ning see eratee ei täida metsa mitmekülgse kasutamise eesmärki.

Toetuse määr on kuni 100 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise

abikõlbliku kulu maksumusest, kui juurdepääsutee on juurdepääsuks erametsamaale või kui

teenindav tee teenindab valdavalt metsamaal paiknevat maaparandussüsteemi ja taotleja tagab

tasuta juurdepääsu metsamaale ja sellel asuvale juurdepääsuteele ning see eratee täidab metsa

mitmekülgse kasutamise eesmärki. Muudatus tehakse parema arusaadavuse huvides ja kooskõlas

riigiabi reeglitega.

Eelnõu § 2 punktide 4–5 muudatusega võimaldatakse ka metsaühistul, erametsaomanikust

ettevõtjal ja mittetulundusühingul samuti rajada keskkonnakaitserajatisi, et leevendada

maaparandussüsteemi negatiivset mõju. Seega kõigil määruses toodud taotlejatel on võimalik

toetust taotleda keskkonnakaitserajatise ehitamiseks ning leevendada sellega

maaparandussüsteemiga kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.

Kehtiva määruse kohaselt sai toetust taotleda juurdepääsutee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja

uuendamiseks. Kuid selline sätte sõnastus ei ole õige, kuna ehitusseadustiku alusel ei ole võimalik

erateid uuendada. Uuendada saab üksnes maaparandusseaduse alusel teenindavaid teid. Seega

muudetakse parema arusaamise eesmärgil sätte sõnastust ja muudatuse tulemusena saab

erametsaomanikust ettevõtja toetust taotleda erametsamaale juurdepääsutee ehitamiseks ja

rekonstrueerimiseks ning teenindava tee, mis teenindab valdavalt metsamaal paiknevat

maaparandussüsteemi ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks. Lisaks on võimalik tal

toetust taotleda keskkonnakaitserajatise ehitamiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 7 kehtestatakse määruse lisa 2 uues sõnastuses. Kui taotluses on rohkem

kui üks tee, siis antakse hindepunktid tee kohta, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte.

Samuti tehakse selguse huvides muudatus, et üheks maaomanikuks loetakse isikut koos

kaasomanikuga, isegi kui neid on üks või rohkem. Toetuste andmisel on eeldatud, et asjad on

eelkõige ainuomandis. Olukorras, kus omand kuulub mitmele isikule üheaegselt, siis on vajalik

kaasomaniku nõusolekut tegevuse elluviimiseks, kuid sel juhul on tegemist ühe taotlejaga.

Kõrgema toetusmääraga toetuse andmise eesmärk on selles, et erateed on vaja paljude erinevate

isikute huvides ehk eratee rajamiseks või rekonstrueerimiseks on vaja pöörduda teiste omanike,

kelle kinnisasja suhtes ei ole ühel omanikul õigusi ega kohustusi, poole ning kokku leppida teede

4

arendamises. Vastasel juhul ei ole tegemist paljude erinevate isiku huvides tehtava projektiga,

vaid üksnes taotleja ehk ühe isiku enda huvist lähtuva projektiga, isegi siis, kui kaasomanikul on

teised huvid. Asi saab mitme omaniku korral kuuluda kas nende omanike kaasomandisse või

ühisomandisse. Kaasomandi puhul on omanike kaasomandiosad määratletud mõttelise osana.

Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe kohaselt. Ühisomand on kahele või

enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (nt abikaasade

ühisomand) ja tehinguid on võimalik teha üksnes ühiselt. Muudatus tehakse selguse huvides, et

kaasomanike loetakse üheks omanikuks.

Määruse §-s 2 sätestatakse, et eelnõu § 1 punkte 3 ja 4 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 4.

detsembrist 2024. a, mil avatakse eratee ehitamise ja uuendamise esimene taotlusvoor,

Tagasiulatava mõjuga muudatused on taotlejatele soosivad ja tagatud on toetuse eesmärkide

saavutamine. Ülejäänud määrusega tehtavad muudatused jõustuvad üldises korras.

Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ja keskkonnakaitserajatise ehitamise esimene taotlusvoor

viiakse läbi kevadel 2025. aastal. Investeeringutoetuse teine taotlusvoor on kõikide tegevuste

(teed ja kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ja keskkonnakaitserajatise ehitamine) osas ühine

ja toimub tõenäoliselt 2025. aasta detsembris.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu

Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused

(EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 187–261).

4. Määruse mõjud

Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid põllumajandusele ja

looduskeskkonnale ning kaudseid mõjusid tasakaalustatud regionaalarengule.

Eelnõu loob taotlejatele ja toetuse saajatele paindlikumad võimalused, leevendatakse toetuste

tingimusi, et tagada paremini toetuste eesmärkide elluviimine. Eelnõuga tehtavate muudatustega

tagatakse õigusselgus, välistatakse määruse sätete mitmeti mõistetavus ja tagatakse kooskõla

riigiabi reeglitega ja toetuse eesmärkidega. Nimetatud muudatustel on toetuse saajatele positiivne

mõju. Muudatuse tulemusena laieneb taotlejate ring - muudatuse jõustumisel on ka

erametsaomanikust ettevõtjal, metsaühistul ja mittetulundusühingul võimalik taotleda toetust

keskkonnakaitserajatise ehitamiseks. Samuti lihtsustatakse projekteerimise nõudeid ja edaspidi ei

pea iga keskkonnakaitserajatise ehitamisse kaasama vee-elustiku eksperti. Samas pole ka

takistatud vee-elustiku eksperdi kaasamine, see tegevus on abikõlblik. Samuti ei suurene

muudatustega PRIA töökoormus.

Toetuse kaasabil luuakse eeldused põllumajandusmaa kasutamiseks kliimamuutuste tingimustes

ja maandatakse põllumajandustootmisele kahjulikult toimivaid ilmastikunähtusi – liigsete

sademete ja põuakahjude leevendamiseks seadistatakse kuivendussüsteemid ümber kahepoolseks

veerežiimi reguleerimissüsteemiks. Samuti aitavad toetuse kaasabil tehtavad investeeringud

kaasa ettevõtte konkurentsivõime kasvule tootmistõrgete vähenemise ning tootmiskindluse

suurenemise kaudu. Keskkonnakaitserajatise ehitamise toetamise tulemusena paraneb ning

leeveneb kuivendusest tingitud negatiivne mõju elukeskkonnale. Samuti piiravad uued

tänapäevastele tingimustele vastavad keskkonnakaitserajatised põllumajandusmaalt tuleneva

hajukoormuse levikut ja suurendavad bioloogilist mitmekesisust.

5

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 rakenduvad tagasiulatuvalt 4. detsembrist 2024. Teised eelnõu punktid

jõustuvad üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le.