| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/3012-1 |
| Registreeritud | 27.11.2024 |
| Sünkroonitud | 28.11.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kiirabi Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kiirabi Liit |
| Vastutaja | Nikita Panjuškin (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan Eesti Kiirabi Liidu seisukoha kiirabi arengusuundade dokumendile.
Parimat
Taavet Reimers
Eesti Kiirabi Liit
Sotsiaalministeerium
26.11.2024 nr 2.4
Kiirabi arengusuunad
Eesti Kiirabi Liit andis 2024 aasta kevadel Sotsiaalministeeriumile üle kiirabi arengusuundade dokumendi. Lisaks erialaliidu liikmetele oli arengusuundade dokumendi loomisesse kaasataud kiirabipidajad laiemalt ning ka Sotsiaalministeeriumi esindaja.
06.11 tutvustas Sotsiaalministeeriumi esindaja Eesti Kiirabi Liidu juhatusele Sotsiaalministeeriumi versiooni arengusuundade dokumendist. Kahjuks ei ole esitletud dokumendis arvesse võetud erialaliidu ettepanekuid valdkonna arendamiseks, paremaks juhtimiseks ning korraldamiseks. Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud dokument on liialt üldsõnaline ega sõnasta eesmärke, mille poole liikuda. Mitmed olulised küsimused on jäänud dokumendist välja.
1. Logistika - dokument ei kajasta ressursi planeerimist arenguperioodil, kuhu ja kui palju kiirabibrigaade tuleks planeerida. Puudub teaduspõhine alus nii logistika kui eelarve mõttes.
2. Häirekeskus - ei kirjeldata arenguid Häirekeskuse töö kiirabi osa suunamisel.
3. Juhtimine – Sotsiaalministeeriumi pakutud hajutatud hübriidijuhtimine (Terviseamet, Tervisekassa, Sotsiaalministeerium) ei taga kiirabi korrektset juhtimist. Korrektne juhtimine ning kompetentsikeskus on väga oluline osa kiirabi korraldamises ja töös. Hetkel näiteks pole silda Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahel kiirabi kontekstis, kuigi seda on igapäevaselt vaja.
4. Personal - ei ole kirjeldatud personalivajadust eeloleval perioodil - kiirabi brigaadijuhtide ja välijuhi väljaõppe viimist kooli. Sellega ei saa tekitada ka n.ö. riiklikku tellimust, kui eriala arengukava seda ei nimeta.
5. Kiirabi kättesaadavus – dokumendis puuduvad kättesaadavuse kriteeriumid.
6. Riigikontrolli auditis esile toodud probleemidele ja küsimustele ei anna arengusuunad ühtegi vastust.
Eesti Kiirabi Liidu hinnangul on Sotsiaalministeeriumi poolne dokument liiga üldsõnaline ja eesmärkide vaba, milles puudub edasiviiv jõud ega anna tuge kiirabiasutustele edasise töö planeerimiseks.
Lähtuvalt eelnevast, jääb Eesti Kiirabi Liit eriarvamusele esitatud dokumendi sobilikkuse osas.
Tagamaks kvaliteetne kiirabiteenus ühiskonnale ning kiirabi jätkuv areng, palume arvestada Eesti Kiirabi Liidu märkustega.
Lugupidamisega
Taavet Reimers
Eesti Kiirabi Liit
Juhatuse esimees
Sotsiaalministeerium
26.11.2024 nr 2.4
Kiirabi arengusuunad
Eesti Kiirabi Liit andis 2024 aasta kevadel Sotsiaalministeeriumile üle kiirabi arengusuundade dokumendi. Lisaks erialaliidu liikmetele oli arengusuundade dokumendi loomisesse kaasataud kiirabipidajad laiemalt ning ka Sotsiaalministeeriumi esindaja.
06.11 tutvustas Sotsiaalministeeriumi esindaja Eesti Kiirabi Liidu juhatusele Sotsiaalministeeriumi versiooni arengusuundade dokumendist. Kahjuks ei ole esitletud dokumendis arvesse võetud erialaliidu ettepanekuid valdkonna arendamiseks, paremaks juhtimiseks ning korraldamiseks. Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud dokument on liialt üldsõnaline ega sõnasta eesmärke, mille poole liikuda. Mitmed olulised küsimused on jäänud dokumendist välja.
1. Logistika - dokument ei kajasta ressursi planeerimist arenguperioodil, kuhu ja kui palju kiirabibrigaade tuleks planeerida. Puudub teaduspõhine alus nii logistika kui eelarve mõttes.
2. Häirekeskus - ei kirjeldata arenguid Häirekeskuse töö kiirabi osa suunamisel.
3. Juhtimine – Sotsiaalministeeriumi pakutud hajutatud hübriidijuhtimine (Terviseamet, Tervisekassa, Sotsiaalministeerium) ei taga kiirabi korrektset juhtimist. Korrektne juhtimine ning kompetentsikeskus on väga oluline osa kiirabi korraldamises ja töös. Hetkel näiteks pole silda Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahel kiirabi kontekstis, kuigi seda on igapäevaselt vaja.
4. Personal - ei ole kirjeldatud personalivajadust eeloleval perioodil - kiirabi brigaadijuhtide ja välijuhi väljaõppe viimist kooli. Sellega ei saa tekitada ka n.ö. riiklikku tellimust, kui eriala arengukava seda ei nimeta.
5. Kiirabi kättesaadavus – dokumendis puuduvad kättesaadavuse kriteeriumid.
6. Riigikontrolli auditis esile toodud probleemidele ja küsimustele ei anna arengusuunad ühtegi vastust.
Eesti Kiirabi Liidu hinnangul on Sotsiaalministeeriumi poolne dokument liiga üldsõnaline ja eesmärkide vaba, milles puudub edasiviiv jõud ega anna tuge kiirabiasutustele edasise töö planeerimiseks.
Lähtuvalt eelnevast, jääb Eesti Kiirabi Liit eriarvamusele esitatud dokumendi sobilikkuse osas.
Tagamaks kvaliteetne kiirabiteenus ühiskonnale ning kiirabi jätkuv areng, palume arvestada Eesti Kiirabi Liidu märkustega.
Lugupidamisega
Taavet Reimers
Eesti Kiirabi Liit
Juhatuse esimees