Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27.11.2024. a, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231552756

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXX

Kriminaalasja nr 24231552756 kohtueelses menetluses on xxx esitatud kahtlustus KarS § 121 lg

2 p 2, 3 järgi (teise inimese, kellega ollakse lähisuhtes, korduv tervise kahjustamine, samuti valu

tekitanud muu kehaline väärkohtlemine) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes

selles, et tema

- 09.07.2024 ajavahemikul 21.06-21.59 aadressil xxx Tallinn, Harjumaa asuvas korteris lõi üks

kord elukaaslast xxx lahtise käega vastu vasakut põske ja kõrva, tekitades kannatanule xxx

füüsilist valu;

- 21.10.2023 või 21.11.2023 kella 21.00 paiku aadressil xxx Tallinn, Harjumaa asuvas korteris

lõi korduvalt kannatanut xxx jalgadega vastu keha, tekitades oma tegevustega kannatanule

füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei

näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7).

Serhii Babenko teod kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud

kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt

on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja

teo iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised,

et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja

just selle järele on tungiv vajadus.

Kannatanu xxx väljendas 14.10.2024 toimunud telefonivestluses, et ta jääb oma seisukohtade

juurde, mida ta on andnud ülekuulamistel uurimisasutuses. Kannatanu ei taotle kahtlustatava

karistamist kriminaalkorras, mingeid pretensioone katlustatava suhtes tal ei ole.

Kahtlustatav xxx tunnistas 27.11.2024 toimunud kohtumisel prokuratuuris, et ta kahetseb väga

toimepandut, on nõus ja valmis läbima nõustamist, et paremini kontrollida oma emotsioone. See

aitab vältida edaspidiste konfliktide tekkimist.

Xxx süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Tal ei ole kehtivaid karistusi. Arvestades asjaolu, et

viimane vägivallakuriteo episood on aset leidnud üle nelja kuu tagasi, ei esine antud juhul

kahtlustatava suhtes avalikku menetlushuvi. Oportuniteediprintsiibi rakendamine xxxx suhtes

käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Prokuröri

hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse

KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi ja antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi.

Xxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle määratud kohustusi, uuendab prokurör KrMS

§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör m ä ä r a s:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231552756 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx on kohustatud:

2.1. maksma menetluskulud summas 215,21 eurot eurot hiljemalt 27.12.2024 - KrMS § 202

lg 2 p 1.

2.2. registreerima ennast hiljemalt 04.12.2024 Sotsiaalkindlustusameti vägivallast

loobumise tugiliini nõustamisele (P. Pinna 4, Tallinn/ Lubja 4, Tallinn; tel 5331 4308,

6606077; e-post [email protected]) ja osalema nimetatud

nõustamisel kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue) kuu jooksul nõustaja poolt

ette nähtud arv kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustaja võib

nõustatava edasi suunata individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse

sotsiaalprogrammi. Nõustamine lõpetatakse nõustaja või individuaalse nõustaja või

sotsiaalprogrammi läbiviija kinnituse alusel. Tähtajaks määrata: 27.05.2025.

Xxx kohustub teavitama prokuröri Irina Tsugart kirjalikult e-posti aadressil

[email protected] või telefonil 58627021 hiljemalt 04.12.2024 nõustajaga ühenduse

võtmisest.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: puuduvad. KrMS § 217 alusel oli kinni peetud 09.07.2024-11.07.2024

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat jätta

kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: määratud korras kaitsja tasu kohtueelses meneltuses 215,21 eurot

(87,84+127,37).

7. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja

nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia edastada:

kannatanule xxx , kahtlustatava määratud korras kaitsjale , Sotsiaalkindlustusametile.

Kahtlustatavale antakse määruse koopia allkirja vastu.

9. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS §

206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile(Wismari 7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).

10. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti

tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Irina Tsugart

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia. Olen kriminaalmenetluse

lõpetamise ja mulle määratud kohustustega nõus. Olen nõus minu andmete edastamisega

Sotsiaalkindlustusametile. Minule on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni.