Arvamuse avaldamine

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiitsministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute kohta.

Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute kohta

Teie 14.11.2024 nr 8-3/5169-11

Meie 27.11.2024 nr 6-6/24-52

Lisa 1

1/7

Riigikohtu arvamus kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute kohta

Üldiselt

Tunnustades iseenesest Justiitsministeeriumi püüdeid kohtumenetlusi tõhustada, ei pea

Riigikohus õigeks, et oluliste muudatuste kohta küsitakse seisukohta sedavõrd lühikese aja

jooksul. Mitmete pakutud muudatuste kohta olnuks kohtunike jaoks vajalik põhjalikum analüüs

ja eelnev laiem arutelu.

Siiski esitasid selle napi aja jooksul arvamusi tsiviil- ja halduskolleegiumi kohtunikud ja

nõunikud, mida siinkohal refereerime.

1. Pankrotiseaduse muutmine

1.1 PankrS § 10 ja § 13 muutmine

Ei pooldata muudatust, kuna kui kohtuistungit ei ole nõutud, võib kohtulahendi kvaliteet nii

olulises küsimuses langeda.

1.2 PankrS § 841 lg 3 p-de 6 ja 7 kehtetuks tunnistamine

Punktil 6 on otsene seos pankrotimenetluse sisulise lahendamisega. Pankrotimenetluses toimub

sisuliselt raha jaotamine erinevate subjektide vahel, sh haldur ja võlausaldajad. Seega halduri

ja toimkonna tasu ning kulud mõjutavad otseselt seda, kui palju võlausaldajad pankrotipesast

raha saavad. Punkti 6 kehtetuks tunnistamisel tekib küsimus, mis saab juhul, kui kohtujurist on

halduri tasu ja kulud kinnitanud, aga lõpparuande kinnitamisel asub kohtunik temast erinevale

seisukohale.

Punkt 7 ei ole kulude kindlaksmääramise säte, vaid tegemist on PankrS § 30 lg 3 järgi tehtava

lahendiga, millega mõistetakse pankrotivõlgniku juhatuse liikmelt deposiidi maksnud

võlausaldaja kasuks raha välja. Tegemist on sisulise vaidlusega, mis on olemuselt

õigusemõistmine.

Kokkuvõttes Riigikohtu tsiviilkolleegium neid ettepanekuid ei toeta.

2. Perehüvitiste seaduse muutmine

2.1 Perehüvitiste seaduses kavandatakse uut elatisabi liiki, mida nimetatakse menetlusväliseks

elatisabiks, mida makstaks Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel, kui kohustatud isik ei täida

oma ülalpidamiskohustust kohtu- või täitemenetluse väliselt ja on tõenäoline, et ta ei täidaks

seda vähemasti mitte tervikuna ka kohtulahendi alusel. Seni on seaduses olnud

kohtumenetlusaegne elatisabi ja täitemenetlusaegne elatisabi, kui võlgnik ei täida

ülalpidamiskohustust. Tähelepanuväärselt ei ole ettepaneku kohaselt võimalik menetlusvälise

elatisabi andmisest keeldumist vaidlustada. Seletuses on toodud, et see on vältimaks

paralleelvaidlust halduskohtus ning taotlejal on õigus pöörduda kohtusse või täitemenetlusse ja

taotleda sellega seotud elatisabi. See on PS § 15 lg-t 1 silmas pidades problemaatiline, sest kui

seadusandja annab juba võimaluse taotleda menetlusvälist elatisabi, peaks olema võimalik

kontrollida, kas sellest on keeldutud õiguspäraselt. See tekitab küsimuse, kas selline elatisabi

liik on vajalik.

Lisa 1

2/7

2.2 § 501 lg 2 „…võlgniku poole maksmisele kuuluv“ on ilmselt mõeldud „võlgniku poolt“,

kuid ka see tuleks keeleliselt üle vaadata.

2.3 § 501 lg 3 puhul tekkis küsimus, et kui võlgnik maksab neljanda kuu lõpul elatisena

pahatahtlikult ühe euro, kas see võimaldab jätta õigustatud isiku menetlusvälisest elatisabist

ilma.

2.4 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul ei nähtu pakutud perehüvitise seaduse muudatustest

seost kohtumenetluse tõhustamisega.

3. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine

3.1 PSJKS § 13 lg-st 1 on kavas välja võtta kohustus lahendada põhiseaduslikkuse järelevalve

asi nelja kuu jooksul. Samuti kavatsetakse asendada valimisasja läbivaatamise 7 tööpäeva

pikkune tähtaeg 14 kalendripäeva pikkuse tähtajaga, mis üldjuhul annab asja läbivaatamiseks

juurde kolm tööpäeva. Kui senised tähtajad ei ole praktikas realistlikud, on muutused

põhjendatud. Valimisasjade juures väärib siiski märkimist, et lahendamise tähtaja võrra venib

ka valimistulemuste väljakuulutamine ja uue Riigikogu koosseisu kokkutulemine (RKVS § 74

lg 1). Samuti kavatsetakse kehtetuks tunnistada PSJKS § 44 lg 3, mille kohaselt lahendab

üldkogu valimisasja hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast asja üldkogule andmist.

Ettepaneku seletuse kohaselt on asja üldkogule üleandmisel üldjuhul tegemist ka

põhiseaduspärasuse küsimusega, mistõttu ei ole menetlust võimalik nii lühikese aja jooksul läbi

viia. PSJKS § 44 lg 3 kehtetuks tunnistamisel võib olla aga hoopis vastupidine toime (st PSJKS

§ 44 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaeg enam ei pikene), sest üldkogu peab kohaldama asja liigile

vastavaid menetlusnorme (PSJKS § 14 lg 3).

3.2 Kavandatakse muuta PSJKS § 57 lg-t 3 viisil, et põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendit

ei pea põhjendama, kui taotlus jääb menetlusse võtmata või rahuldamata taotluse esitamata

jätmise õiguse puudumise tõttu. Siinkohal peetakse silmas eeskätt individuaalkaebusi. Samuti

ei pea valimiskaebuse lahendamise kohta tehtud otsust põhjendama, kui Riigikohus nõustub

Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) seisukohtadega ja kaebuse väited ei anna alust selle

rahuldamiseks. Nimetatud lahendite täielik põhjendamata jätmine võib olla

ebaproportsionaalne. Seda, et seadus individuaalkaebuse esitamise õigust ei anna ja Riigikohus

sellist õigust üldjuhul ei tunnusta, samuti seda, et valimiskaebuses nõustub Riigikohus VVK

seisukohtadega ja et asjas pole esitatud olulisi uusi argumente, saab Riigikohus öelda ka

lakooniliste põhjendustega.

3.3 Radikaalset muudatust kavandatakse PSJKS § 63, mille kohaselt jäävad põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse kulud edaspidi menetlusosaliste endi kanda, v.a juhul, kui see

menetlus toimub kohtu taotlusel. Kuigi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus on

erandlik kohtumenetlus, võib see mõnikord olla siiski hädavajalik oma PS § 15 lg-s 1 sätestatud

õiguse teostamiseks. Seepärast võiks kaaluda õigusabikulude väljamõistmise võimalust

vähemalt olukorras, kus menetlusosaline ei tegele oma n-ö põhitegevusega (nt piiratakse

inimese valimisõigust õigusvastaselt). Samuti võib kõigi enda kulude kandmine sõltumata

menetluse edukusest olla ebaproportsionaalselt põhiõigusi riivav 4. ja 5. peatüki menetlustes

(vältida tuleb võimalust poliitilised konkurendid n-ö vaeseks kurnata). Problemaatiline on ka

ettepanekutes pakutud PSJKS § 63 lg 2, mille kohaselt juhul, kui põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetlus toimus kohtu taotlusel, arvestatakse selles kantud kulusid menetluskulude

jaotamisel. See nimelt eeldab vältimatult põhiasjas tehtud kohtuotsuse edasikaebamist või

Lisa 1

3/7

täiendava otsuse tegemist pärast põhiseaduslikkuse järelevalve asjas lahendi tegemist

Riigikohtus. Täiendava otsuse normistik praegu sellist võimalust oma lühikeste tähtaegade tõttu

ei toeta (nt HKMS § 170 lg 5).

Lisaks tuleks üle vaadata § 63 lg 2 sõnastus: „kohtu taotlusel“ asemel peaks olema „kohtuotsuse

või -määruse alusel“. Selliselt oleks muudatus kooskõlas PSJKS § 9 sõnastusega.

4. Riigi õigusabi seaduse muutmine

4.1 Ettepanekutes nähakse ette mitmesuguseid muudatusi menetlusabi regulatsioonis. Esmalt

on kavas kohtute pädevusest välja viia menetlusabi andmine kohtuvälises menetluses. Nt

edaspidi otsustaks notari tasust vabastamise Notarite Koda (mitte maakohus

tsiviilkohtumenetluses). Kohtuvälist riigi õigusabi andmist hakkaks otsustama advokatuur

(praegu RÕS § 10 lg-te 3 ja 31 järgi kohus, kes tõenäoliselt asjast võrsuvat vaidlust lahendaks).

Kui aga Notarite Koda või advokatuur menetlusabi ei anna, saaks seda vaidlustada

halduskohtus. Kuigi vastavate otsustuste viimine Notarite Koja või advokatuuri tasemele ei ole

iseenesest vale, tekitab küsitavusi keeldumistest võrsuvate vaidluste lahendamine halduskohus.

See tähendab, et halduskohus peaks hakkama hindama ka teiste valdkondade riigi õigusabi

perspektiivi, mis tähendab sisuliselt materiaalõigusliku hinnangu andmist karistus- või

tsiviilõiguslike vaidluste kohta. Riigikohtu erikogu on korduvalt leidnud, et riigi õigusabi

taotluse põhjendatust peaks hindama seda liiki vaidlustele spetsialiseerunud kohtuharu

(RKEKm 1-21-6033/16, p 14; RKEKm 2-22-2054/8, p 6). Tähele panemata ei saa jätta ka

tõsiasja, et vähemalt osaliselt on tegemist tsiviilkohtumenetluse tõhustamise sildi all koormuse

ümberjagamisega halduskohtumenetlusse. Lisaks on kahtlane, kas advokatuuril ja notariaadil

on võimekus neid asju lahendada ning kas asjade väikest arvu arvestades väärib sellise

võimekuse tekitamine muudatust.

4.2 Menetlusabisse puutuvalt väärib märkimist ka see, et ettepanekutes soovitakse asendada

RÕS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimus, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui kulud

õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut (millest

on tehtud mahaarvamised), kolmekordse keskmise ühe kuu sissetulekuga. Samasugust

muudatust kavandatakse ka TsMS § 182 lg 2 p 1. Piiratud ressursi tingimustes pole menetlusabi

lävendi tõstmine ilmselt lubamatu, seda enam, et piiripealsel juhul annavad võimaluse

põhiseaduspäraseks tõlgenduseks laialt tõlgendatavad sissetulekust mahaarvatavad kulud. Küll

aga tekib sellisel juhul küsimus, kas on põhjendatud, et HKMS § 112 lg 1 p 1 samasisuline säte

jääb sellisel juhul endiselt nõudma madalamat lävendit (kahekordne keskmine ühe kuu

sissetulek)? Seda oleks põhimõtteliselt võimalik õigustada halduskohtumenetluse eripäradega,

kuid samas RÕS § 7 lg 1 p 4 muudatus kohalduks ka halduskohtumenetluses. Kui selleks pole

head põhjendust, võiks vältida olukorda, kus TsMS-i ja HKMS-i muidu väga sarnased normid

erinevad mingi olulise nüansi poolest.

4.3 Tuleks kasutusele võtta lahendus, et riigi õigusabi tasu ja eksperdi tasu määrused oleks

võimalik teha pealdisena, kui taotlus tervikuna rahuldatakse. Nende määruste peale kulub palju

kohtujuristide aega.

Lisa 1

4/7

5. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

5.1 Sisulise poole pealt tundub tähtaja pikendamine ühelt aastalt viiele probleemile

liiglihtsustatud lähenemisena. Kõik SHS-i alusel kinni peetavad inimesed ei ole seal eluaegselt.

Pigem võiks lahendus olla menetluse lihtsustamine olukordade jaoks, kus on ilmselge, et isiku

diagnoos on selline, et tema seisund ei saagi muutuda. Ei saa eeldada, et kõik isikud on

suutelised esitama avaldust paigutamise lõpetamiseks, kui nende tervislik seisund on

paranenud.

5.2 Põhjendamata on, miks on mõistlik pikendada tähtaega just 5 aasta peale, mitte nt 3 aasta

peale. Ei nähtu analüüsi, kas selline lahendus on kooskõlas rahvusvahelise/Euroopa õigusega

(vt nt sellekohaseid viiteid, mh EIK lahenditele Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

kommenteeritud väljaanne, III kd, § 5391 komm 3.2.1. – isikul on õigus mõistliku aja tagant

toimuvale kinnipidamise kontrollimisele). Pealegi võimaldab TsMS § 5391 ka juba praegu

paindlikumat lahendust: kui isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi

muutunud, ei pea kohus paigutamise pikendamise otsustamiseks nt uut ekspertiisi määrama,

kui eelmisest ei ole rohkem kui aasta möödunud.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

6.1 TsMS § 16 muudatus

Tegemist on pigem ebavajaliku muudatusega. Ei ole võimalik aru saada, millist kasu sellega

soovitakse saavutada. Selle asemel, et kohtumenetlust tõhustada, raiskab see hoopis ressursse,

pannes ühe kohtuniku asemel kolm kohtunikku asja lahendama. Osa asju on eelnõus ka

lahendamata jäetud, nt millal, millises menetluse staadiumis võib kohtu esimees määruse teha,

mis saab koosseisust siis, kui ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule uueks

lahendamiseks jms.

6.2 TsMS § 49 lg 2 ja § 51 muudatus

6.2.1 TsMS § 49 lg 2 puhul ei ole tsiviilkolleegiumi hinnangul tegemist vajaliku ettepanekuga.

Suurt sisulist muudatust selle muudatusega väga suure tõenäosusega ei saavutata, kohtunik

jääb, nagu kehtivas õiguses, vastutama protokolli sisu eest.

6.2.2 TsMS § 51 muutmisel tuleks terviklikult läbi mõelda ja lahendada küsimus, mis on istungi

helisalvestise ja protokolli õigusjõu vahekord. Nt KrMS § 155 lg 22 kohaselt, kui protokollis

kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele. Pakutud muudatus üksinda

tekitab selles ainult segadust juurde. Lisaks lükkab see protokolli koostamise koormuse edasi

ajale, kui otsuse peale kaevatakse. Selliselt on kohtul raske tööd planeerida. Kui lähtuda ainult

helisalvestisest, siis ei peaks hiljem protokolli koostamist toimuma. Kokkuvõttes ei toeta

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi enamus seda ettepanekut. Protokoll peab olema trükitud kujul.

„Salme“ peaks töövalmidusse jõudmisel abistama.

6.2.3 Riigikohtu halduskolleegium juhib tähelepanu sellele, et ettepanek kohalduks HKMS-i

viidete kaudu ka halduskohtumenetluses. Nt ei ole kohtuistungi protokolli koostamine enam

istungisekretäri vastutus, vaid selle koostamise kohustus on kohtunikul, kes võib selleks

kasutada küll kohtuametniku abi. Seda pehmendab võimalus jätta protokoll kirjalikku vormi

viimata ja säilitada see osaliselt või täielikult heli- või videosalvestisena. Tuleb nentida, et

Lisa 1

5/7

kohtuniku vastutuse suurenemise kohta toodud seletus on ühest küljest loogiline (üksnes

kohtunik saab oma asjas õiguslikult olulised asjaolud kokku võtta), kuid teisalt jääb

arusaamatuks, kuidas senise (n-ö aegade algusest kehtinud) korra muutmine kohtumenetluse

tõhustamise eesmärgiga kokku käib. Igal juhul on tegemist muudatusega, mis tuleks

halduskohtumenetluse kontekstis läbi kaaluda: kui haldus- ja tsiviilkohtumenetluses on sellest

erinev arusaam, tuleb kaaluda HKMS-i protokollimise normistiku lahtihaakimist TsMS-i

omast.

6.3 TsMS § 59 muudatus

Kohtulahendi avalikustamise säte ei peaks paiknema toimikuga tutvumist reguleerivas

paragrahvis, vaid §-s 462, mis räägib kohtuotsuse avalikustamisest (või selle naabruses § 4611

või § 4621). Avalikustamata lahendi anonüümseks muutmise ja mitteavalikustamise taotluse

küsimus on lahendamata.

6.4 TsMS § 144 p 1 ja § 175 muudatused

6.4.1 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul ei nähtu, kuidas muudatus kohtumenetlust

tõhustab. Pigem tuleneb muudatusest täiendavaid vaidluskohti, kui soovitakse hakata nõudma

ebamääraste õigusabikulude hüvitamist. Kohtumenetluse tõhustamiseks ja kulude

ettenähtavuseks tuleks kehtestada esindajatasu piirmäärad tabelina või muu formaliseeritud

variant kulude kindlaksmääramiseks.

6.4.2 Riigikohtu halduskolleegium juhib tähelepanu sellele, et ka HKMS § 103 lg 1 p-s 1 ei ole

võimalust hüvitada „muid õigusabikulusid“. See probleem on ka Riigikohtu

halduskolleegiumist hiljaaegu läbi käinud seoses vaidlusega advokaadibüroos töötavate

juristide töötundide tasu väljamõistmisega. Et plaanitakse vastavalt täpsustada ka TsMS § 175,

mis kohaldub HKMS § 108 lg 12 kaudu halduskohtumenetluses, ent HKMS § 103 lg 1 p 1

muudatust praegu kavas ei ole, tõusetub küsimus, kas peaks ka selle muudatuse analoogselt

TsMS § 144 p 1 muudatusega välja pakkuma. Pole head põhjust, miks see peaks haldus- ja

tsiviilkohtumenetluses erinema.

6.5 TsMS § 150 lg 32 muutmine

6.5.1 Riigikohtu tsiviilkolleegium märgib, et antud sättest on valesti aru saadud. Riigil jääb raha

saamata, kui see säte kehtetuks tunnistada. Kui kaebus rahuldatakse, siis Riigikohus riigilõivu

ei tagasta, see jääb osaks menetluskuludest. Kui säte kaotada, siis tekiks menetlusosalisel

(alusetult) õigus riigilõivu tagasi nõuda, kui kaebus jääb menetlusse võtmata. Muudatust tuleb

täpsustada, et lõiv jääb riigile ka kaebuse rahuldamise korral.

6.5.2 Riigikohtu halduskolleegium lisab, et 2022. a-l Riigikohtus kautsjonilt riigilõivule üle

minnes tekitas ka halduskolleegiumis segadust HKMS § 104 lg 71, mille kohaselt kantakse

Riigikohtule esitatud kaebuse või avalduse menetlusse võtmata või rahuldamata jätmise korral

riigilõiv riigituludesse. Nimelt ongi riigituludesse kandmine riigilõivu olemuslik tunnus ja

üldjuhul saab selle teiselt poolelt välja mõista, aga mitte tagasi nõuda kaebuse rahuldamise

korral. Nüüd plaanitakse analoogiline TsMS § 150 lg 32 kehtetuks tunnistada just sel põhjusel.

Sarnase ettepaneku peaks tegema ka HKMS § 104 lg 71 kohta.

Lisa 1

6/7

6.6 TsMS § 176 lg-d 2 ja 4

Kulunimekirjad oleks mõistlik koguda kokku ka juhul, kui kohus soovib jätta kulude

kindlaksmääramise eraldi menetlusse – see aitaks pooltel mh otsustada, kas soovitakse otsuse

peale edasi kaevata või läheks see liiga kulukaks. Kulude ettenähtavus praegu nagunii puudub.

Seega tuleks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul jätta § 176 lg-d 2 ja 4 muutmata.

6.7 TsMS § 177 lg 2

Tähtaeg võiks olla pikem, arvestades asjaolu, et Riigikohtu lahend jõustub selle

avalikustamisest, mis ei ole seotud poolele kättetoimetamisega, mistõttu (eriti menetlusse

võtmisest keeldumiste puhul) võib lahendi jõustumine tulla menetlusosalisele üllatusena.

Teiseks peaks asja sisulises lahendis olema selgitus selle kohta, et menetlusosaline teaks, et

peab pärast otsuse jõustumist kulude kindlaksmääramiseks kohtusse pöörduma. Praegu peab

kohus seda omal algatusel tegema.

6.8 TsMS § 186 lg 5

Riigikohtu halduskolleegium märgib, et HKMS § 116 lg 2 kaudu kohaldub TsMS § 186, mille

lg-sse 5 lisatakse lause, mille kohaselt võib kohus menetlusabi taotlust lahendades eeldada

esitatud andmete õigsust ja täielikkust. Muudatuse eesmärk on vähendada kohtute töökoormust

menetlusabi taotluste lahendamisel, säilitades samas kõik kontrollivolitused. Selle rakendumine

halduskohtumenetluses on küllap mõistlik.

6.9 TsMS § 3102

6.9.1 HKMS § 72 lg 4 kaudu kohalduks halduskohtumenetluses kavandatav TsMS § 3102, mille

kohaselt võib menetlusdokumendi vastuvõtmine saada tingimuseks riigi poolt palga, pensioni,

toetuse vms maksmiseks, dokumendi saamiseks, piiriületuseks või muude avalike teenuste

osutamiseks. Säte on kavandatud kujul üpris radikaalne ja sunnib küsima, kas üks tsiviil- või

halduskohtumenetlus on niivõrd oluline, et kaalub üles kõik isiku õigused saada avalikke

teenuseid või isegi piiri ületada.

6.9.2 Lisaks on selle muudatusettepaneku juurest puudu analüüs võimaliku

ebaproportsionaalsuse kohta. On mh olemas võimalus lugeda dokument kättetoimetatuks

väljaande Ametlikud Teadaanded abil.

6.10 TsMS § 423 lg 1 p 13 muudatus

Muudatust tuleks täpsustada järgmiselt: „asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel

kohtule või …“. Olukorras, kus asi allub teisele Eesti kohtule, tuleb asi anda TsMS § 76 alusel

üle õigele kohtule. See on menetlusosalistele ressurssi säästvam lahendus.

6.11 TsMS kinnisesse asutusse paigutamise menetlus

Menetlus vajaks tervikuna põhjalikumat analüüsi ja ilmselt ümbertegemist. Praegu toimub

enamus kinnisesse asutusse paigutamistest EÕK raames, millele õiget menetlust ei järgnegi.

Nii see ei peaks olema. EÕK oma olemuselt on õigussuhte esialgne reguleerimine

kohtumenetluse ajaks. See ei ole mõeldud olema iseseisev menetlus. Mõistlik oleks luua kaks

eraldi menetlust: lühiajaline kinnisesse asutusse paigutamine, mille alla läheksid praegu

psühhiaatriahaiglate taotluste alusel EÕK raames paigutamised, ning pikaajaline kinnisesse

Lisa 1

7/7

asutusse paigutamine, mille alla läheksid praegu peamiselt KOV-ide avalduste alusel

läbiviidavad menetlused. Tuleks analüüsida, millised tagatised mõlema menetluse tüübi puhul

peaks menetlusosalisel olema.

6.12 TsMS § 613 lg 2 muudatus

Tegemist on kompleksse küsimusega, mis vajab põhjalikumat analüüsi. Ettepanek on see

muudatusettepanek siit eelnõust välja jätta.

6.13 TsMS § 637 lg 1 p 6 muudatus

6.13.1 Sisuliselt katab see ära lg 21 kohaldamisala, mille võiks tunnistada kehtetuks. Pakutud

muudatusettepanekule võiks sarnaselt lg-ga 21 lisada: „… välja arvatud, kui maakohus on

andnud loa edasikaebamiseks“. Maakohtul võiks olla võimalik praktika kujundamiseks

olulistes asjades edasikaebeluba anda.

6.13.2 Riigikohtu halduskolleegium juhib tähelepanu sellele, et HKMS § 187 lg 3 p-s 5 on

faktiväidete õigsuse eeldamine jätkuvalt sees.

6.14 TsMS § 661 lg 1 muudatus

Analüüsimata on väga oluline küsimus sellest, kui suurt töökoormuse kasvu see muudatus

ringkonnakohtute jaoks tähendaks.

6.15 TMS § 74

§ 74 lg-s 8 on kogemata ekslikult märgitud, et hinnatakse kaebajat. Kas ei oleks vaja reguleerida

seda, millised eksperdid on täituri jaoks lubatavad tellida?