Kiri

B

B

ELAMU KORTER-

looduskaitseala Vana-Kuuste

mõisa park Vana-Kuuste

mõisa park Vana-Kuuste

R

ELAMU KORTER-

ÜKSIKELAMU

ÜKSIKELAMUD

ELAMU KORTER-

ELAMU KORTER-

ELAMUD KORTER-

Kuuste Kool

spordirajatised Kuuste pargi

Tu g im

a a n te

e n r 6

1 P

õ lv a -R

e o la te

e

end. Kuuste meierei

mõisahoone Vana-Kuuste

ELAMU KORTER-

Autoremondi hoone

sidekaev baasvõrgu Uus

B

B

R R

LEPPEMÄRGID:

Planeeritud tuletõrje veevõtukoht (alternatiiv nr 1)

Kinnismälestis reg. nr-ga

Kinnismälestise kaitsevöönd

Kaitseala

Lähim rongipeatus

Lähim bussipeatus

500 m raadius planeeringuala keskmest

Planeeringuala

Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS-teenusena.

N

S

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

ruum.raamis@gmail.com

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Priimarx OÜ

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

010-23

Kuupäev:

22.10.2024

Mõõtkava: Joonise nr:

21:5 000

MÕJUALA ANALÜÜSI JOONIS

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

) ning lähialakü tunnus 28204:004:0044Kuuste krundi (

Vana-Kuuste külas asuva

7194

4244

4244

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala

detailplaneering

Töö nr 010-23

Versioon 31.10.2024

nr 21004060

Jaana Veskimeister

Projektijuht-planeerija

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Kambja Vallavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja

Priimarx OÜ

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Ruum Raamis OÜ

Mob: +372 5698 3956

ruum.raamis@gmail.com

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

Sisukord

SELETUSKIRI ............................................................................................................................................. 5

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ............................................................................. 5

2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................. 5

2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................5

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ...................................................................................................7

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................9

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu

eesmärgid .............................................................................................................................................12

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .............................................................................. 13

3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused ......................................13

3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine ..........................................................................................13

3.3 Krundi hoonestusala ......................................................................................................................13

3.4 Krundi ehitusõigus ...........................................................................................................................14

3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...............................................14

3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused......................................15

3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .......................................................................16

3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ..........................................................................................17

3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................17

3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .....................................................................................................18

3.8.3. Soojavarustus ..............................................................................................................................19

3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................19

3.9 Tuleohutus .......................................................................................................................................20

3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................21

3.11 Keskkonnatingimuste seadmine.................................................................................................21

3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .................................................................................22

3.11.2 Jäätmed ....................................................................................................................................22

3.11.3 Energiatõhusus ..........................................................................................................................22

3.11.4 Radoon.......................................................................................................................................22

3.11.5 Insolatsioon ................................................................................................................................23

3.11.6 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................23

3.12 Servituudi seadmise vajadus ......................................................................................................24

3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................25

3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..........................25

3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .....................................................................................26

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ....................................................... 27

JOONISED ............................................................................................................................................. 29

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 5

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk

Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavolikogu 22.11.2023

otsus nr 145 „Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi (kü tunnus 28204:004:0044)

ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on ridaelamu ja seda teenindava võimaliku

abihoone ehitamine.

Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases

sisus kasutatud:

⚫ Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri

27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);

⚫ Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas (kehtestatud

Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);

⚫ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet;

⚫ Koostamisel olevat Kambja valla üldplaneeringut (vaadatud valla kodulehel

olevaid materjale mai 2024 seisuga);

⚫ Ehitusekspertiisi maakeldri konstruktsioonide kohta (Inseneribüroo Matrico OÜ, töö

nr 1024);

⚫ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale

detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ Alt ja Ülevalt poolt

detsembris 2023 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr G1/2024).

Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000

süsteemis, mõõtkava M 1:500.

Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud

detailplaneeringut.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise

taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö

kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende

järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses

sõlmitavad lepingud.

2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeringualaks on maaüksus Kuuste (kt 28204:004:0044, katastriüksuse

sihtotstarve maatulundusmaa 100%) pindalaga 2 329 m² ja maaüksusega

piirnevad avaliku kasutusega munitsipaalomandis olevad Kooli tee

(kt 28301:001:0989, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa) ja Posti tee

(kt 28204:004:0236, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa) maa-alad.

Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 3 230 m².

6 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

Kuuste maaüksus on hoonestatud keldriga (ehr kood 120857446, ehitisregistri (EHR)

andmetel ehitisealune pind 300,3 m², keldri maapealse osa kõrgus 2 m, sügavus

1,7 m). Kelder on kaetud murukattega. Vt skeem 1.

Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti fotolaost (kaldaerofoto läänest, 23.04.2023). Kuuste maaüksuse

orienteeruv asukoht on markeeritud punase joonega.

Olemasolev maakivist kelder on eelmise sajandi alguses ehitatud maakivist

seintega hoone, mis oli algselt kasutusel hobusetallina. Hoone sisemõõdud on

27x8,5 m. Maakivist seinte paksus on umbes 800 mm. Nõukogude ajal oli hoonel ka

teine korrus, mida kasutati tsiviillaona. Nõukogude ajal on algne puidust vahelagi

asendatud monoliitsest raudbetoonist vahelaega. Hoones sees on kaks rida

monoliitsest raudbetoonist poste. Postide read jagavad hoone laiuse kolmeks.

Postide samm piki hoonet on umbes 3,5 m. Postide peal jooksevad monoliitsest

raudbetoonist talad. Talade peale toetub umbes 20 cm paksune monoliitsest

raudbetoonist jätkuvplaat. Ehitusekspertiisi 1 koostamise ajal on plaadi peale

tehtud hüdroisolatsioon ja kaetud pinnasega. Maakivist välisseinad on heas

seisukorras. Kuskil ei ole märgata ebaühtlasest vajumisest põhjustatud pragusid.

Raudbetoonkonstruktsioonid (postid, talad ja plaat) on rahuldavas seisukorras.

Kohati on armatuur korrodeerunud ja kaitsekiht maha pudenenud. Kaks posti on

puudu (omaniku selgituste kohaselt kunagi maha sõidetud).

Kuuste maaüksusel kasvab neli üksikpuud selle lõunapoosel küljel, ülejäänud alal

on muru, sh keldri katusel. Piirdeaed puudub (v.a põhjas Ääsi maaüksusega

(kt 28204:004:0447) ühisel piiril) .

Olemasolev juurdepääs on nii Kooli teelt kui ka läbi Posti tee 1 korterelamu

maaüksuse (kt 28204:004:0115) Posti teelt. Keldri teenindusala on Posti tee 1 poolsel

küljel. Kooli teelt mahasõitu läbi planeeringualaks oleva Kuuste maaüksuse

kasutab ka põhjasuunda jääv naabermaaüksus Ääsi.

Planeeringuala maapind on tasane, kuid langeb ühtlaselt lääne suunda.

Maapinna kõrguste keskmine vahemik on u 59-61 m/abs. Keldri aluses osas on

maapinda tõstetud umbes 2 m võrra. Keldri maapealne osa on seetõttu kõrgem

maaüksuse lääneküljel, kus asub ka keldrisse sissepääs (keldri kõrgus on seal

maapinnas umbes 4 m).

1 Inseneribüroo Matrico OÜ, töö nr 1024

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 7

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud

26.12.2023) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole

registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega

Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1

tähenduses looduskaitseobjekte.

Põhjavesi planeeringualal on keskmiselt kaitstud, mis tähendab, et

reostusohtlikkuse tase on keskmine2.

Kuuste maaüksusel (kt 28204:004:0044) on olemasolevalt olemas ainult

elektrivõrguga liitumine, võrguühenduse läbilaskevõime on 16A. Olemasolev

peakaitse ei ole piisav planeeritud hoonestusele, mistõttu tuleb seda suurendada.

Maaüksust läbivad selle kagu- ja lõunaosas ühisvee-, drenaaži ning -soojatorustik,

lõunapoolsel küljel kulgeb ka sidekanalisatsioon. Osaliselt ulatuvad maaüksusele

ka selle piirialadel või naabermaaüksustele jäävate tehnovõrkude kaitsevööndid.

Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Vana-Kuuste küla lõunapoolses osas tugimaantee nr 61

Põlva-Reola tee ja raudtee (Tartu-Koidula liin) vahetus läheduses (vt skeem 2).

Skeem 2. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Punasega on markeeritud Vana-Kuuste küla,

asukohamärk suunab Kuuste maaüksusele (kt 28204:004:0044).

2 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus

8 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

Kambja valla kantide tüpoloogilise iseloomustuse 3 kohaselt jääb Vana-Kuuste küla

maalisse kanti, kus asustus on hajali ja teenuseid pakkuva keskasulata. Teenuseid

tarbitakse vallakeskuseks olevas alevikus või lähedal asuvas linnas, mõnel puhul

naabermaakonna linnas.

Vana-Kuuste küla hõlmab suhteliselt suure maa-ala, mida läbivad tugimaantee

nr 61 Põlva – Reola tee ja Tartu – Koidula raudteeliin. Nagu eelpool välja toodud,

ei ole külas selgelt välja kujunenud (teenus)keskust. Tugimaantee nr 61 tagab aga

head ühendused Tartuga, mis jääb ligikaudu 15 km kaugusele, ja Põlvaga, mis

asub ligikaudu 30 km kaugusel.

Külas asuv Vana-Kuuste raudteepeatus jääb planeeringuala lähistele, ligikaudu

400 m kaugusele (mõõdetuna mööda teid). Lähistele jäävad ka bussipeatused,

mis asuvad vastavalt ligikaudu 200 m (Tartu suund) ja 400 m (Põlva suund)

kaugusel (mõõdetuna mööda teid). Ühistranspordi kasutus, kui see ajaliselt sobib,

on keskkonnasäästliku alternatiivina isikliku autokasutuse kõrval piirkonna elanikele

võimalik.

Olulise teenusena on läheduses (ligikaudu 200 m kaugusel) olemas Vana-Kuuste

mõisa endises peahoones asuv lasteaed ja põhikool, samas hoones asub ka

raamatukogu.

Lähim kauplus (Rebase Coop kauplus) jääb planeeringualast ligikaudu 900 m kaugusele lõunasuunda.

Planeeringuala mõjuala hoonestus ja maakasutus on mitmekesine. Piirkonna

asustuse peamine mõjutus lähtub Vana-Kuuste mõisast (varem Kuuste mõis,

esmamainimine aastal 1521. Kahekorruseline varaklassitsistlik mõisa peahoone on

ehitatud arvatavasti 18. sajandi lõpul 4).

Vana-Kuuste mõisahoones asus aastail 1834-1839 Vana-Kuuste Põllumajanduse

Instituut. Vana-Kuuste mõisahoone (reg nr 4244), Vana-Kuuste kohutamaja, 19. saj

(reg nr 7194) ja pargi ümber on moodustatud ühtne kinnismälestise kaitsevöönd.

Vana-Kuuste mõisa park on ühtlasi ka kaitsealune park (KLO1200239). Parki on

rajatud mitmed vabaaja ja sportimise võimalused eelkõige lastele ning noortele.

1878. aastal asutati Vana-Kuuste mõisas Eesti esimene koorelahutajaga meierei 5. Tänapäeval on hoones korterid.

Lisaks ajaloolise mõisa olemasolust lähtunud hoonestusele jääb tänapäeval planeeringuala ümbrusesse ka mitmeid 1980ndate lõpul ja 1990ndatel ehitatud korterelamuid (nt Kooli tee 12, Posti tee 1, Posti tee 2, Kooli tee 4). Tegemist on kahekorruseliste tüüpelamutega.

Planeeringuala mõjupiirkonna hoonestuses domineerivad kaldkatused (peamiselt viil- ja kelpkatused). Hoonete välisviimistluses on valdavalt kasutatud krohvi, leidub ka puitu (üksikelamud, abihooned), vähesel määral tellist.

Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel nr 1, mõjuala funktsionaalsed ja

ehituslikud seosed on kajastatud joonisel nr 2.

3 https://www.kambja.ee/tutvustus-ja-asukoht 4 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4244 5 https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kuuste_m%C3%B5is

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 9

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad

strateegilised planeerimisdokumendid on Tartumaa maakonnaplaneering 2030+

(2019) ja Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas (2007).

Kuna Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kehtestati hiljem kui kehtiv Kambja

valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas ning kuna

maakonnaplaneering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste

üldplaneeringute koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel,

tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata

paralleelselt nii kehtiva kui koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu ning

Tartu maakonnaplaneeringu sümbioosis.

Kehtivate strateegiliste planeerimis-dokumentide (maakonnaplaneering ja valla

üldplaneering) ning koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtted on välja

toodud allpool.

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kohaselt, vt skeem 3, jääb planeeringuala

olemasoleva tiheasumi alale, mis on asustuse arendamiseks eelistatav ala.

Kahaneva rahvastikuprognoosiga tiheasumites tuleb keskenduda eelkõige asumi

tuumiku tiheduse ja ruumilise keskkonna kvaliteedi säilitamisele, leides kasutusest

väljalangenud või ebapiisavalt kasutatud aladele kohasema kasutusviisi.

Skeem 3. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ interaktiivsest veebikaardist.

Oranž ala tähistab olemasolevat tiheasumi ala. Musta kontuuriga on markeeritud planeeringuala.

Planeeringu koostamise eesmärk on maakonnaplaneeringu suuniste ja

põhimõtetega kooskõlas, kuna toimub olemasoleva keskkonna tihendamine

piirkonda sobiva elamise funktsiooniga.

10 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas kohaselt (vt skeem 4) on planeeritava maa-ala juhtotstarbeks elamumaa. Perspektiivne elamumaa on mh kavandatud ka Vana-Kuuste külas.

Skeem 4. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas põhikaardist. Planeeringuala on tähistatud musta joonega.

Üldplaneeringu kohaselt võib elamumaa kasutusotstarbega maa-alale määrata järgmisi

maakasutusotstarbeid:

⚫ väikeelamumaa, tähistus lubab ehitada ka ridaelamuid;

⚫ korruselamumaa – on lubatud vaid Kambja aleviku piires;

⚫ aiandus- ja suvilakruntide maa;

⚫ ühistute maa;

⚫ aiandus- või suvilaühistute üldmaa;

⚫ üldmaa.

Üldplaneeringuga on elamumaale määratud järgmised tingimused (välja toodud

asjakohased):

⚫ minimaalne krundi suurus Kambja aleviku piirides on 2 000 m², väljaspool Kambja

alevikku 3 000 m²;

⚫ vähemalt 10% planeeritud elamumaa kruntide pindalast tuleb täis istutada

kõrghaljastust. Kõrghaljastuse protsent näitab täiskasvanud puude võra

projektsiooni osakaalu krundi kogu pindalast;

⚫ detailplaneeringut koostades tuleb anda piirkonnale ühtsed sobivad

ehitustingimused;

⚫ parkimine tuleb lahendada krundil;

⚫ väikeelamumaa kasutusotstarbega maale võib planeerida elamut/elamuid, mis

on kuni kahe korrusega kuni 9 m kõrgused ühe või enama korteriga;

⚫ väikeelamumaa sihtotstarbega maal ei tohi suurim lubatud hoonealune pind olla

suurem kui 20% krundi pindalast, kuid mitte suurem kui 600 m².

Detailplaneeringu koostamise eesmärk maakasutuse juhtotstarbe osas on kooskõlas

kehtiva üldplaneeringuga. Olemasoleva maaüksuse pindala on 2 329 m², st alla 3 000 m²,

kuid tegemist on olemasoleva maaüksuse mitte uue kavandatava krundiga.

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on järgitud üldplaneeringuga määratud

tingimusi elamumaal.

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 11

Koostamisel oleva uue Kambja valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala elamu maa-ala juhtotstarbega alale (vt skeem 5).

Skeem 5. Väljavõte koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu maakasutuskaardist

Vana-Kuuste osas (vaadatud valla kodulehelt mais 2024). Planeeringuala on tähistatud

musta joonega.

Elamu maa-alal on lubatud erinevat tüüpi elamud – üksik-, kaksik-, rida-, kahe või

mitme korteriga elamud. Samuti on lubatud muud elamuid teenindavad ning

keskkonda sobituvad ehitised, sh elamute teenindamiseks vajalikud

tehnorajatised. Kõrvalotstarbena on lubatud hoolekandeasutuse-, ühiselamu-,

majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-,

tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-,

spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad linnaehituslikult

(arhitektuurselt ja ruumiliselt) ning funktsionaalselt piirkonda.

Üldiste asjakohaste tingimustena tuleb elamumaal arvestada, et:

⚫ kavandatava hoone maht peab lähtuma piirkonna elamute mahtudest nii

ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest;

⚫ juurdepääsude kavandamisel tuleb eelistada lahendusi, mis kasutavad

olemasolevaid teid ja taristut;

⚫ Uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on kohustuslik, kui

ala asub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. Reoveekäitlus võib olla

tagatud ka mahutitega või omapuhastiga, kui ÜVK kava ning ruumilised ja

keskkonnatingimused seda võimaldavad.

Täiendavad tingimused on määratud vastavalt piirkonnale. Koostamisel olevas

üldplaneeringus on Vana-Kuuste kandi tiheasustusalaks määratud Vana-Kuuste

küla keskus. Planeeringuala jääb tiheasustusalale ja detailplaneeringu koostamise

kohustusega alale.

Vana-Kuuste küla tiheasustusalal on elamu tüübina lubatud korterelamu, ridaelamu, üksik- ja kaksikelamu. Korter-, rida- ja kaksikelamu kõrgus on lubatud kuni 12 m, üksikelamul kuni 9 m. Korruselisus on korter-, rida- ja kaksikelamu puhul lubatud kuni kolm, üksikelamul kuni kaks. Lubatud hoonete arv korter- ja ridaelamu puhul on 1+1 (üks põhi- ja üks abihoone) ning üksik- ja kaksikelamu puhul 1+2 (üks põhi ja kaks abihoonet). Hoonestatava katastriüksuse suurus peab olema vähemalt 3 000 m². Katastriüksuse ehitisealune pind on lubatud mitte rohkem kui

12 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

600 m². Hoonestusala peab olema kompaktne. Arhitektuursete ja ehituslike tingimuste määramisel peab lähtuma külakeskuse üldisest hoonestuslaadist, jälgida tuleb olemasolevaid ehitusjooni, vältida tuleb „tühja vahekrundi efekti“, elamu esinduslik külg tuleb kavandada avaliku tee ja/või veekogu pool e. Korter-, rida-, üksik- ja kaksikelamu maaüksuse võib piirata võrkaia või osaliselt läbipaistva kivi- või puitaiaga, mille kõrgus peab üldjuhul olema kuni 1,6 m, läbipaistmatu kivi - või puitaia kõrgus kuni 1,4 m. Vähemalt 10% katastriüksuse pindalast peab olema haljastatud. Võimalusel tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk maakasutuse juhtotstarbe osas on

kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringuga. Lahenduse koostamisel on

valdavalt arvestatud uues üldplaneeringus ette nähtud tingimustega, v.a

maaüksuse suurus, mis on alla 3 000 m² ja hoone suunitlus avaliku kasutusega teede

suhtes. Kuna tegemist on olemasoleva hoonestatud maaüksusega, mille

kasutamise otstarvet soovitakse muuta, siis olulist ruumilist muutust ei toimu, säilib

teedevõrk ja hoonestuse asukoht. Olemasoleva katastriüksuse veidi väiksem suurus

(2 329 m²) kui seda näeb ette koostamisel olev üldplaneering ei tihenda

olemasolevat keskkonda. Ridaelamu soovitakse ehitada olemasoleva keldri

maakivist vundamendile ja säilitada senine välja kujunenud liiklusskeem.

Eeltoodule lisaks arvestatakse ka ilmakaari, mistõttu kavandatakse hoone esikülg

koos parkimisalaga põhjapoole ja ridaelamu bokside õuealad päikeselisemale

lõunapoolele.

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad

peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja vastavusele

liigilt üldisemale planeeringule, sh koostamisel olevale (esitatud peatükis 2.3).

Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused

kokkuvõtlikult on:

⚫ Viia ellu üldplaneeringus ette nähtud areng, st anda alus elamu maa-ala

arendamiseks;

⚫ Elamu maa-alal näha ette maaüksusele sobiv kasutusviis. Kuna kehtiv

üldplaneering võimaldab väikeelamuid, sh ka ridaelamuid, on antud asukohas

sobiv ridaelamu, kuna üksikelamu jaoks ei ole kahe tee ristmikul ja kortermaja

kõrval olev maa-ala piisavat privaatsust pakkuv;

⚫ Arvestada ka koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtetega, et uue

üldplaneeringu kehtestamisel oleks tagatud sellele vastavus;

⚫ Võtta kasutusele olemasolev maakivist vundament, st kavandada ridaelamu

olemasoleva hoonestuse asukohas;

⚫ Kasutada ära juba välja ehitatud tehnilist taristut, st asendiplaanilise lahenduse

koostamisel arvestada olemasoleva juurdepääsu ja elektriühenduse

asukohaga;

⚫ Arvestada ilmakaartega, st näha parkimisala hoonest põhja- ja õuealad

lõunapoolele;

⚫ Kavandada arhitektuurselt ja mahult piirkonda sobiv hoonestus, st võimaldada

olemasolevate maakivi müüride peale ühekorruselise viil- või kelpkatusega

hoone ehitamist, mille ehitisealune pind ei ületaks 20%.

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 13

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku

põhjendused

Planeeringualaks on Kuuste maaüksus (kt 28204:004:0044), mis ida ja lõuna küljest piirneb olemasolevate tänavatega. Piirkonnas on välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud, elektri- ning sidevõrk. Lähedusse jäävad erinevad vabaaja veetmise ja puhkevõimalused ning peamised sotsiaalsed teenused (mänguväljak ja sportimisvõimalused mõispargis, lasteaed, põhikool, raamatukogu, kauplus). Lähiala hoonestus on mitmekülgne, nii maakasutuse kui arhitektuurse ilme poolest.

Planeeringulahenduse koostamisel on oluliseks peetud maaüksuse optimaalset kasutust lähtudes sh nii kehtiva kui koostamisel oleva üldplaneeringu nõuetest. Seetõttu on:

⚫ kavandatud nelja boksiga ridaelamu ja selle teenindamiseks võimalik abihoone.

Maaüksuse täisehitus on planeeritud 17%, mis on väiksem üldplaneeringus nõutust ja

jätab seetõttu piisava ala puhke- ja rohealaks ning ehitusõiguses määratud

hoonetele täiendavalt võimaliku väikehoone ja rajatiste kavandamiseks;

⚫ juurdepääs lahendatud olemasolevast asukohast maaüksuse kirdeosast Kooli teelt,

mis tagab välja kujunenud liiklusskeemi säilimise; olemasoleva juurdepääsu asukoha

kasutamine võimaldab ridaelamut teenindava parkimis- ja manööverdusala

kavandada samuti maaüksuse põhjapoolsele küljele optimeerides seeläbi

kõvakattega pinna ulatust ning tagades puhke- ja roheala kavandamise maaüksuse

päikselisemale lõunaküljele;

⚫ arvestatud olemasolevate tehnovõrkude ja lähimate uute võimalike

liitumiskohtadega, et kasutada ära juba tehtud investeeriunguid.

Ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused on määratud üldplaneeringus sätestatud

nõudeid arvestades ja piirkonda sobava hoonestuse teket võimaldades:

⚫ ridaelamu kõrguseks on planeeritud kuni 7,5 m, abihoonel kuni 5 m. Planeeritud

ridaelamu kõrgus võimaldab rajada olemasolevate maakivist müüride peale ühe

korruse ja hoida hoone mahu proportsioonid paigas;

⚫ kavandatud piirkonnas levinud viil- või kelpkatus;

⚫ välisviimistluses lubatud piirkonnas levinud materjalid (puit, kivi, krohv, klaas, betoon),

keelatud on on imiteerivate materjalide kasutamine;

⚫ olemasolev (kõrg)haljastus tuleb säilida maksimaalselt, kavandatud on ka

uushaljastus, et tagada üldplaneeringus sätestatud 10% kõrghaljastuse nõue;

⚫ läbinähtavad piirdeaiad (ka eraldi bokside teenindusmaa vahel) lubatud kõrgusega

kuni 1,5 m, sh tuleb eelistada haljaspiirdeid (haljaspiiretele läbipaistvuse nõue ei kehti,

kõrgus lubatud kuni 2 m).

3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Planeeritud krundiks on olemasolev katastriüksus. Detailplaneeringu lahendusega Kuuste (kt 28204:004:0044) maaüksuse piire ei muudeta ning säilib katastrisse kantud pindala 2 329 m².

3.3 Krundi hoonestusala

Hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooned (ridaelamu ja abihoone). Võimalik ehitusloakohastuseta väikehoone ja erinevad

14 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

rajatised, nt jäätmemaja (jäätmete varjualune), mängumajad ning muud väikerajatised võib ehitada väljaspoole hoonestusala (vt ka ptk 3.4) .

Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud olemasoleva keldri asukohast ja võimalikust abihoone asukohast seotult parkimisalaga. Planeeritud hoonestusala on antud olemasoleva keldri asukohast veidi ulatuslikumalt:

⚫ lõunapoolsel küljel, et võimaldada varikatuste, kaetud terrasside jmt ehitust;

⚫ lääne- ja põhjapoolsel alal, et võimaldada abihoone ehitamist parkla ümbrusesse, kus

on ühiskasutusega ala.

Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.

3.4 Krundi ehitusõigus

Planeeritud krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.

Ehitusõiguse kohaselt nähakse Kuuste maaüksusel ette nelja boksiga ridaelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11221) ja abihoone (ehitise kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ridaelamu keldri osas on lubatud elanike abiruumid, tehnoruum jmt, aga ka eraldi omandina mitteeluruum (ehitise kasutamise ostarbe kood 12529).

Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku ridaelamule ja abihoonele. Ridaelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 350 m². Ridaelamule ja abihoonele lisaks (ei loeta ehitisealuse pinna hulka) on lubatud rajatiste (arvu ei piirata, nt laste mängumajad, jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), lehtla, kasvuhoone vmt) ja ühe ehitusloakohustuseta väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) ehitamine.

Ridaelamu ja abihoone tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala piirides (st väljaspool hoonestusala on ehitamine keelatud), sh arvestades tuleohutusnõudeid (vt ka ptk 3.9). Võimalik väikehoone ja rajatised võivad paikneda väljaspool hoonestusala, kuid ei tohi asuda tehnovõrkude kaitsetsoonides ja krundipiirile lähemal kui 4 m või naabermaaüksuse ehitisele lähemal kui 8 m.

Kuuste maaüksuse (kt 28204:004:0044) kasutamise planeeritud sihtotstarve 6 on ridaelamu maa (ER), sellele vastav katastriüksuse sihtostarve on 7 on elamumaa.

3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning

parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritud ridaelamule toimub Kooli teelt. Planeeritud juurdepääsu asukoht on säilitatud senine olemasolev.

Kergliikluse juurdepääs toimub samuti Kooli tänavalt. Soovitatav on kergliikluse juurdepääs läbi õuealade siduda ka Posti teega.

Vajadusel tuleb osaliselt ümber ehitada olemasolev juurdepääsutee naabermaaüksusele Ääsi.

Ridaelamu parkimine tuleb lahendada maaüksuse piires nähes iga boksi kohta ette kaks parkimiskohta 8 . Arvestades, et piirnevad teed on madala liiklus-

6 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 7 Maakatastriseaduse § 181 lg 1 8 Linnatänavate standard EVS 843:2016, tabel 9.2

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 15

koormusega ja minimeerimaks krundi kõvakattega ala pinda, ei ole kavandatud eraldi parkimiskohti külalistele.

Autotranspordi juurdepääsu asukoht on nähtav joonisel nr 4. Samal joonisel on illustreeritud ka põhimõtteline parkimis- ja manööverdusala lahendus. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.

3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused

Ridaelamu arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid ümbritsevat keskkonda, sh naabrusõigusi arvestav ning piirkonda sobiv. Võimaliku abihoone arhitektuur peab olema kooskõlas ridaelamu arhitektuuriga (moodustama ühtse terviku).

Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide paigaldamine on lubatud üksnes hoone katusele või seina tasapinnas. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest).

Hoonestusala on määratud olemasoleva keldri asukohas seetõttu, et oleks võimalik kasutada ära olemasoelvaid müüre, st olemasolevale hoonele (keldrile) peale ehitada ühekorruseline ridaelamu. Ridaelamu ehitatakse eeldatavalt kergplokkidest välisseintega ja ogaplaatfermidest katuslaega.

Maakeldri konstruktsioonide ehitusekspertiisi alusel on ülalkirjeldatud kerge hoone ehitamine maakivist seintele kindlasti võimalik. Arvestades, et kunagi on keldril pealeehitus olnud, ei ole põhjust karta, et kerge hoone lisamine võiks põhjustada seinte vajumist. Kuigi ei ole põhjust arvata, et monoliitne vahelagi ei kanna rajatava hoone põrandat ja kergeid vaheseinu plaadi paksus on suur ja silded väiksed ning nõukogude ajal oli vahelael lao koormus), on siiski soovitatav vältida kandvate või raskete seinte toetamist vahelaele, kuna lae armeering on teadmata. Keldris tuleb taastada puuduvad postid. Samuti tuleb puhastada korrodeerunud armatuur ja taastada kaitsekihid.

Planeeritava hoone kohta tuleb koostada konstruktsioonide osa projekt, mis arvestab ehitusekspertiisis toodud hinnangute ja soovitustega. Projekti osana tuleb koostada ka ehitise audit, millega oleks teostatud alles jäävate konstruktsioonide avamine ja hoone alles jäävate kandekonstruktsioonide kandevõime kontroll - arvutused.

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:

⚫ Korruselisus: üks maapealne korrus, üks maa-alune korrus;

⚫ Katusetüüp: viilkatus, kelpkatus;

⚫ Katusekalle: 15-30 kraadi;

⚫ Katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi;

⚫ Välisviimistlus: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult), bituumen

(vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivate materjalide, sh ka plastvooder kasutamine;

⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;

⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades olemasoleva maakivi

vundamendi kõrgusega.

16 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Planeeringualal üksikult kasvavad puud ja põõsad tuleb säilitada. Nimetatud

puittaimede likvideerimine on lubatud, kui need muutuvad haiguse või mõne muu

asjaolu tõttu ohtlikuks.

Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist

(ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode,

tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad

haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ning anda võimalus sademevee

hajutamiseks. Kuna sademevesi tuleb lahendada maaüksuse piires, peab

haljasala minimaalne osakaal maaüksusel olema vähemalt 40%. Projekteerimisel

tuleb ette näha asukohad ka varju andvale kõrghaljastusele minimaalselt 10%

ulatuses krundi pindalast (arvestada täiskasvanud puude liitunud võradest,

viljapuud loetakse kõrghaljastuse hulka). Uusistutused kavandada piirkonnas

levinud looduslike liikidega ja viljapuudega.

Haljastuse ja teede projekteerimisel tuleb jälgida, et planeeritavad ning

olemasolevad tehnovõrgud ei jääks puude, põõsaste, valgustuspostide või muude

elementide alla, mis võib rikkuda rajatiste seisukorda või takistada nende hooldust.

Planeeritavatele ja olemasolevatele tehnovõrkudele tuleb tagada puudest,

valgustuspostidest, äärekividest ja muudest tänavakonstruktsioonidest

nõuetekohased (standardile vastavad) kujad.

Kuuste maaüksus (kt 28204:004:0044) on kogu maaüksuse perimeetril lubatud

piirata piirdeaiaga. Samuti on lubatud piirded bokside vahelisel alal. Piirdeaia

rajamise soovil peab see olema läbipaistev (aia pinnast minimaalselt 25%) ja

lubatud kõrgus maapinnast on kuni 1,5 m, kuid eelistada tuleb haljaspiirdeid,

millele läbipaistvus ei kehti, kuid kõrgus on lubatud kuni 2 m. Maaüksuse

perimeetrile kavandatav piirdeaed tuleb lahendada hoone arhitektuuriga

kooskõlas (v.a haljaspiirete korral), bokside vahelistel piiridel võib kasutada

arhitektuuriga kooskõlas olevat piirdeaeda, võrkaeda ja/või haljaspiirdeid.

Bokside vahelised piirded on soovitatav lahendada ühtsena, st kõik piirded, nende

tüüp ja ulatus oleks sarnane/samane.

Piirete ja hekkide kaugus avalikult kasutatavast teest peab olema minimaalselt

2 m.

Bokside vaheliste piirete kavandamisel on soovitatav jätta osa maaüksuse alast

(vähemalt selle lõunaosa) ühiskasutusse, st mitte rajada piirdeid kuni maaüksuse

lõunapiirini. Ühiskasutusega ala soosib sotsiaalsete suhete loomist ja ühistegevusi.

Kuuste maaüksuse (kt 28204:004:0044) maapind säilib olemasoleva kõrgusega, st

keelatud on ulatuslikud täitmis- või süvendustööd. Lubatud on teostada

vertikaalplaneerimine, mis on vajalik tehnovõrkude ühenduste loomiseks ja

sademeveesüsteemi toimimiseks.

Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus.

Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naaber-

maaüksustele ja teede alaldele.

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 17

3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Kuuste maaüksusel (kt 28204:004:0044) on olemas elektiühendus, teised

tehnovõrkude ühendused puuduvad, kuid ühinemise võimalus on planeeringuala

lähipiirkonnas.

Planeeringualale on kavandatud ridaelamu, mis vajab elektri- ja veeühendust ning

tagatud peab olema reovee kogumine ja sademevee kogumine/immutamine;

ette on nähtud võimalus liituda ka sidevarustusega.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on

põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.

Joonistel nr 3 ja 4 on kajastatud ka olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid.

Juhul, kui tegemist on tööst väljas olevate võrkudega, on soovitatav need

likvideerida, misjärel väheneb ka kitsenduste ulatus maaüksusel.

3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on aluseks

AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused nr TT-24-00001 (välja antud 12.02.2024,

kehtivad kuni 2 (kaks) aastat alates tehniliste tingimuste väljastamise kuupäevast).

Kuuste maaüksusele planeeritud ridaelamu veega varustamiseks on ette nähtud

alates olemasolevast AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikust (vt joonis nr 4)

kuni hooneni uus veetorustik. Torustik on kuni maaüksuseni planeeritud Posti tee

tänavakoridoris. Projekteerimisel tuleb maaüksusele näha ette eraldi veevarustuse

liitumispunkt. Kui tulevikus soovitakse ridaelamu bokside eraldi liitumislepinguid

sõlmida, tuleb projektis näha ette eraldi veevarustuse liitumispunktid igale boksile

eraldi. Liitumispunkt asub toru ja maaüksuse piiri ristumiskohas. Maaüksuse piirist

kuni üks meeter väljaspoole näha ette maakraan.

Kuuste maaüksusele planeeritud ridaelamu reovee ärajuhtimiseks on ette nätud

uus reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritud hoonest kuni AS Emajõe

Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni (vt joonis nr 4). Projekteerimisel

tuleb maaüksusele näha ette eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt.

Liitumispunkt asub toru ja maaüksuse piiri ristumiskohas.

Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada maaüksuse piires ja/või näha

ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu (nt immutada krundisiseselt seal

paiknevatel murukattega aladel, immutada kasutades nt imbkärgede süsteemi,

kasutada imbkaeve jmt; samuti on võimalik kõvakattega alalt ja katusepinnalt

kokku kogutud ja vajadusel puhastatud vesi suunata rohealale kujundatud

vihmaaeda, viibetiiki, imbkraavi vm). Sademevett on soovitatav ka kokku koguda

ja taaskasutada. Vajadusel võib rajada drenaaži. Sademe- ja drenaaživee

juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Maaüksusel tekkiva

sademevee ärajuhtimine ja vajadusel puhastamine tuleb lahendada

projekteerimisel vastavalt standarditele ja seadusandlusele.

Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga lähtutakse

kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise

eeskirjadest ning Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise

metoodikast.

18 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

Kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud

juurdepääs hooldustehnikaga, 28T (teljekoormus 11,5T).

Maaüksuse siseste vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimisel tuleb lähtuda

AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest, mis on kättesaadavad

järgmiselt aadressilt:

https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2021/01/EVV_tehnilised_tingimused_20

21.pdf.

3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 466464 (välja antud 16.01.2024, kehtivad kuni 16.01.2026).

Kuuste maaüksusel on olemasolevalt olemas liitumine, võrguühenduse läbilaskevõime on 16A. Liitumispunkt asub Kooli tee poolsel maaüksuse piiril. Olemasolev läbilaskevõime ei ole nelja ridaelamu boksi teenindamiseks piisav (sh arvestades võimaliku/võimalike elektriauto(de) laadimiskoha/-kohtadega). Peakaitse suurendamisel kuni 63A (eeldatavalt piisav) tuleb tugevdada õhuliini ja liitumispunkt on võimalik jätta samasse asukohta mastile. Kui projekteerimisel selgub vajadus suurendada peakaitset üle 63A, tuleb projekteerida Posti tee ja Kooli tee ristmiku lähedusse uus komplektalajaam. Alajaama asukoha valikul tuleb arvestada, et selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue võimaliku alajaama toide tuleb ette näha 10 kV maakaabelliiniga Kuuste võitööstuse:(Kuuste) alajaamast ja Padjuse: (Kuuste) ning Käbi:(Kuuste) alajaamade vahelise keskpinge õhuliini mastist M6 (vt joonis 1). Uuest võimalikust alajaamast tuleb Kuuste maaüksuseni näha ette eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks tuleb projekteerida maaüksuse piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbi asukoht peab tagama selle ööpäevaringse vabalt teenindamise. Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb projekteerida maakaabliga.

Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana (vt ka ptk 3.12). Uuele võimalikule alajaamale eraldi maaüksuse moodustamise vajadus puudub.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud katastriüksuste aadressid.

Välisvalgustus

Kooli tee ja Posti tee tänavate ääres on välisvalgustus olemas, mille muutmist

käesoleva planeeringu eesmärgiga seotult ei kavandata. Kuuste maaüksusel tuleb

välisvalgustus lahendada ridaelamu projekteerimise käigus koos hoone ümbruse

kujundusega.

Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada

maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring

elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud

valgustust, erakruntidel valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse

kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 19

3.8.3. Soojavarustus

Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud

lokaalsena. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud

küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning

taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne

lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad

kombinatsioonid, et tagada toasoe ka nt elektrikatkestuste ajal.

Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi

hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel (selle kavandamise võimalusel)

arvestada, et horisontaalse kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada

sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust.

3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus

Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Enefit AS kiire interneti võrgu

tehnilised tingimused nr NR TT-E-20240229-009 (välja antud 29.02.2024, kehtivad

kuni 29.02.2025).

Planeeringu koostamise ajal on lähimaks sidevõrgu omanikuks Enefit AS. Kuigi

läheduses on ka Telia Eesti AS kaablid, optikal võimekus puudub.

Enefit AS sidevõrguga liitumiseks tuleb paigaldada uus baasvõrgu sidekaev

olemasoleva ELASA sidetrassile (vt joonis 2). Uuest baasvõrgu sidekaevust rajada

maaliin uue jaotuskapini (Cx) ja puhuda kapini 48 fiibriline optikakaabel. Liidetava

maaüksusel piirile paigaldada uus liitumispunkt. Täpsem tehnorajatise paiknemine

pannakse paika liitumislepinguga.

Sidevõrgu planeerimisel juhinduda Side planeerimise põhimõtetest (https://public-

docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf). Hoonete sisese

sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://public-

docs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-

materjalid.pdf.

TELIA/ELA SA/Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2

tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude

ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud

võimalusel ühendada 110 mm kaitsetoruga.

Juhul, kui osutub vajalikuks uue elektriühenduse loomine (vt ptk 3.8.2), rajada see

võimalusel koos sidevõrguga ühises kasutusalas.

Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu

sõlmimiseks tuleb pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil

taristuliitumised@enefit.ee. Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist

teostab Enefit AS projekteerimis- ja ehitustööd. Kliendi soovil võib

operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja

ise. Selleks tuleb Enefit AS-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus aadressile

taristuliitumised@enefit.ee.

Enefit AS väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja

ehitamiseks sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit AS vahel kolmepoolne

koostööleping. Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem ehitamist Enefit AS-le

20 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

esitada projekt kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit

AS ehitajale vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse

lepingu korral tuleb kasutada ainult Enefit AS poolt heaks kiidetud materjale.

Ehituse valmimisel tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna

kaudu Enefit AS-le. Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku

Enefit AS.

Sideühendus on võimalik lahendada ka mobiilsidega.

3.9 Tuleohutus

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,

siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord.

Planeeritud ehitise kasutamise otstarbe alusel jääb planeeritud hoonestus määruse nr 17 lisa 1 alusel I kasutusviisi alla (elamud).

Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul

(tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei kasutata

automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha

veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.

Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt

30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust

ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.

Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid

teid. Esimese kasutusviisiga hoone (elamud) veevõtukoha kaugust ehitisest võib

suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada

sirgjooneliselt (ei saa kasutada linnas ja alevis).

Planeeringuala lähipiirkonnas veevõtukohad puuduvad. Samuti ei ole võimalik

ühisveevärgi torustikust saada vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett. Seetõttu

tuleb välja ehitada uus veevõtukoht. Alternatiivsed võimalused on veevõtukoht

rajada:

1) ligikaudu 150 m kaugusele Kuuste meierei katastriüksusel (kt 28204:004:0206)

asuva tiigi äärde (vt joonis nr 2), sh vajadusel kuivhüdrandiga tiigist Posti tee

äärde;

2) planeeringualale 30 m³ veemahutina kuivhüdrandiga Posti tee äärde

(põhimõtteline lahendus näidatud joonisel nr 4). Mahuti täitmine toimub

ühisveevärgist läbi veearvesti või eraldi paakautoga.

Veevõtukoht tuleb rajada nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Veevõtukoha projekti koostamisel tuleb arvestada asjakohaseid standardeid ja kehtivaid õigusakte 9. Planeeringualale rajatava mahuti lahenduse korral ei pruugi olla võimalik veevõtukohta (mahutit koos kuivhüdrandiga) rajada hoonestusest (nii olemasolevast kui planeeritud) vähemalt 30 m kaugusele (arvestades olemasolevaid tehnovõrke, haljastust). Projekteerimisel leida lahendus, kus see nõue oleks maksimaalselt täidetud (soovitatavalt vähemalt 20 m kaugusele).

9 Planeeringu koostamise ajal siseministri 18.02.2021 määrus nr 10; ehitusseadustik

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 21

Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks

tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone

projekteerimist.

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja

arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese

elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline

kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet

rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja

mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Planeeritud hoonestusala jääb üldjuhul olemasolevatest naaberhoonetest (põhja-

ja läänepoolt) normikohasele kaugusele, v.a loodenurgas asuvast varjualusest

(jääb Posti tee 1 ja osaliselt Kuuste maaüksusele). Ida- ja lõunaküljel piirneb

planeeringuala avaliku kasutustega teedega ja hooneid läheduses ei ole.

Kui planeeritud abihoonet soovitakse rajada loodenurgas asuvale varjualusele

lähemale kui 8 m, tuleb rakendada kas ehituslikke abinõusid tule leviku piiramiseks

või saada varjualuse omanikuga kokkulepe selle lammutamiseks või

ümberehitamiseks uues asukohas, kus normatiivne kaugus uushoonestusest on

tagatud.

Võimaliku väikehoone ja rajatiste ehitamisel (lubatud väljaspoole hoonestusala)

tuleb arvestada naabermaaüksuste ehitistega ja tagada vajalik tuleohutuskuja.

Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevatelt avaliku kasutusega Kooli

ja Posti teelt.

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide

ja nõuetega.

3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002

põhimõtteid.

Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on

soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus

elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.

Hoone ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada ka

videovalvet.

Eramaa selge eristamine on võimalik piirdeaia rajamisega.

Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

3.11 Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia

keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt

negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja

22 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

maaüksuse igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud

keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud,

peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt

keskmiselt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on keskmine. Planeeringulahendus

näeb ette liitumise ühisvee ja -kanalisatsiooniga ning parkimisala (potentsiaalsed

lekked) on väike, misõttu võib eeldada, et kavandatav tegevus ei ohusta põhja-

ega pinnavee seisundit.

3.11.2 Jäätmed

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kambja

valla jäätmehoolduseeskirjale . Maaüksusel tekkivad jäätmed tuleb koguda

suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid paigutada varjualuse alla või

jäätemajja.

3.11.3 Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse

seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.

Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel

lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja

alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.

Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on

soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide

(toodavad elektrit) kasutamine.

Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.6.

3.11.4 Radoon

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti

Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 10 kohaselt on

Vana-Kuuste piirkonna radoonirisk keskmine või madal.

Elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eeldatavalt puudub

vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on täpsema informatsiooni

alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringi läbiviimist. Vajadusel

tuleb kavandada ehituslikud meetmed vastavalt EVS-s 840:2023 Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.

10https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc87

5375e

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 23

3.11.5 Insolatsioon

Juhendi 11 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.

Planeeritud ridaelamu asukoht maaüksusel ja naaberhoonete kaugus võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

3.11.6 Müra ja vibratsioon

Planeeringuala asub maalises keskkonnas Kooli tee ja Posti tee ristmikul, kus

liikluskoormus on pigem madal. Lähim riigitee (tugimaantee nr 61 Põlva-Reola tee)

jääb enam kui 100 m kaugusele; raudtee jääb ligikaudu 160 m kaugusele.

Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse

seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra

hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus

päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides

40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest, ei ole eeldada, et Kuuste maaüksusel

ületataks kehtivaid müranorme, sh ei tõuse nelja perekonna lisandumisel piirkonda

liikluskoormus tuntavalt ka olemasolevatele lähipiirkonna elanikele. Raudteemüra,

eelkõige juhul, kui toimub kaubavedu (reisirongid on vaiksed ja vähese mõjuga),

võib olla lühiajaliselt häiriv (kuna kuulda on ka müranorme mitteületatavat

liiklusmüra). Liiklusmüra piiramise meetmed maaüksusel välisõhus ei ole eeldatavalt

vajalikud.

Piirkonna liikluskoormuste juures ei kujune planeeringualal ja lähipiirkonnas

probleemseks liiklusest tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik

vibratsioon, kuna sõiduteed on kõva katte all ja rahuldavas korras. Õhukvaliteedi

(liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna

kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri

17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Tervisekaitsenormidele vastavad

tingimused on hoonestusalal võimalik tagada (piirnevad sõiduteed on rahuldavas

korras), mistõttu piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse

väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

11 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf

24 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada

naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1

normtasemeid.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus

21.00-7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

tööpäevadel kella 07.00–19.00.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada

keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele.

Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest

suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala

naabermaaüksustel asuvad valdavalt elamud, tuleb ehitustöödest põhjustatud

müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmiseid töövõtteid:

⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus

kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,

nädalavahetus);

⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada

lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning

vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks

vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele .

3.12 Servituudi seadmise vajadus

Servituudi seadmise vajadus on Kuuste maaüksusel naabermaaüksuse Ääsi kasuks,

et tagada jätkuv juurdepääs Kooli teelt.

Olenevalt projektlahendusest tuleb vajadusel seada servituut Kuuste maaüksuse l

ja Posti tee 1 maaüksusel üksteise kasuks juurdepääsude tagamisel. Juhul, kui

projektlahenduses ei nähta ette sõidutee ühendust Kuuste maaüksuse ja Posti tee

1 maaüksuse vahel, on servituudi seadmise vajadus ainult Posti tee 1 maaüksusel

Kuuste maaüksuse kasuks juurdepääsuks ridaelamu lääneküljele.

Planeeritud tehnovõrkude tarbeks tuleb ette näha võrguvaldajate kasuks

tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on

tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud

ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks,

remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil

ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Isikliku

kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud

kaitsevööndi ulatuses.

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 25

3.13 Planeeringu elluviimine

3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Planeeringualal puuduvad väärtustatud hooned või rajatised (nt mälestised, XX

sajandi arhitektuuripärandi objektid või pärandkultuuriobjektid). Planeeringuala ei

asu kehtiva üldplaneeringu järgi miljööväärtuslikul hoonestusalal.

Planeeringuala lähialas asub Vana-Kuuste mõisahoone (reg nr 4244), Vana-Kuuste

kohutamaja, 19. saj (reg nr 7194) ja park. Nimetatud mälestiste ümber on

moodustatud ühtne kinnismälestise kaitsevöönd (vt joonis nr 2). Vana-Kuuste mõisa

park on ühtlasi ka kaitsealune park (KLO1200239). Kinnismälestiste kaitsevöönd

planeeringualani ei ulatu (piirneb Posti teega). Planeeritud hoonestus nimetatud

mälestiste vaadeldavust ei muuda.

Mälestiste puhul on oluline säilitada ka mälestiste vääriline keskkond (sh väljaspool

kaitsevööndit). Mälestise väärilist keskkonda mõjutab eelkõige ehitus - ja

arendustegevus mälestise naaberkinnistutel. Lahenduse koostamisel on oluliseks

peetud vältida suuri kontraste mahus ja stiilis, mis olemasolevas keskkonnas

tõmbaks liigselt tähelepanu. Heakorrastatud väliruumi ja kaasaegse, piirkonda

sobiva hoonestusega on võimalik tõsta mälestiste ajaloolist väärtust.

Planeeritud ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded on määratud sobituma piirkonna

hoonestusega, misläbi on loodud eeldused välistamaks sobimatute lahenduste

kavandamine.

Planeeringulahenduse elluviimisel võib eeldada, et piirnevate tänavate

liikluskoormus vähesel määral kasvab. Kuna kavandatakse ainult nelja eluruumi

(neli ridaelamuboksi), on lisanduva autoliikluse olulisus eeldatavalt vähene.

Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute atraktiivsete elukohtade loomisele.

Samuti on planeeringulahendus maakasutuslikult mõistlik, kuna kasutab ära

olemasolevaid taristuid ja tihendab olemasolevat keskkonda.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale, kuna planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad

või objektid. Planeeringuga on sätestatud uushaljastuse, sh kõrghaljastuse

istutamise kohustus. Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas levinud looduslike

liikidega ja viljapuudega. Nimetatud nõuded aitavad tagada kliimamuutustega

kohanemist ja luua elurikkust.

Planeeringu elluviimine ei muuda ka oluliselt ruumilist keskkonda, kuna maaüksus

on ka olemasolevalt hoonestatud. Muutub küll kasutusotstarve, kuid teedevõrk ja

hoonestuse asukoht püsib sama, mistõttu ei saa muudatust lugeda oluliseks.

Ridaelamu ehitamisega saab ala heakorrastatud, mis aitab vähendada piirkonna

kuriteoriski.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk -s 3.13.2

toodud elluviimise kokkulepete osana seatud tingimuste ja nõuetega.

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku

finantsiliste võimalustega. Mõjud majandusele on eeldatavalt positiivsed, kuna

valda lisandub uusi elanikke ja seega ka erinevate teenuste tarbijaid, mis elavdab

majanduskeskkonda ja aitab Vana-Kuuste külal püsida elujõulisena.

26 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering

3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.

Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste

kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise

käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti (de) koostamisel. Kõik

edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule

ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.

Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on kohustus omal kulul välja

ehitada detailplaneeringu lahendus planeeringuala piires ja detailplaneeringuga

funktsionaalselt seotud rajatised väljaspool planeeringuala, kui need on vajalikud

planeeringulahenduse elluviimiseks. Kohalik omavalitsus ei võta kohustust rajatiste

väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks.

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise

etapid):

1. Ridaelamu ja soovi korral abihoone (abihoone võib projekteerida ka

eraldiseisvalt hiljem) ning nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning

rajatiste projekteerimine (juurdepääsutee, parkimisala, elektri-, ühisvee- ja

ühiskanalisatsiooniühenduse ning sademevee lahendus, tuletõrje veevõtukoht).

Ridaelamu ehitusloa taotlusega koos tuleb esitada ptk-s 3.6 nimetatud ehitise

audit.

2. Ehituslubade väljastamine hoonestusele ja selle teenindamiseks vajalikule

tehnilisele taristule.

3. Kasutuslubade väljastamine hoonestusele ja selle teenindamiseks vajalikule

tehnilisele taristule.

4. Servituutide, sh isiklike kasutusõiguste seadmine (vajadusel, kui projektlahendus

selle ette näeb). Kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne hoonele ehitusloa

väljastamist.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale

detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 27

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Kooskõlastaja/

arvamuse andja

Kooskõlastuse/arvamuse

kuupäev ja number

Kooskõlastuse/

arvamuse asukoht

Märkused

Elektrilevi OÜ,

volitatud esindaja

Marge Kasenurm

10.02.2023,

kooskõlastus nr 4663940575

Planeeringu

digitaalne konteiner

Tööjoonised

kooskõlastada

täiendavalt.

Maa-amet,

maatoimingute

osakonna

planeeringute ja

ehitusprojektide

büroo juhataja Kristi

Kivimaa

23.02.2023

nr 6-3/23/302-3

Planeeringu

digitaalne konteiner

Maa-ametil ei ole

vastuväiteid Kavastu

külas Haava

(43201:001:1793)

maaüksuse

detailplaneeringule.

Päästeamet,

Lõuna

Päästekeskuse

ohutusjärelevalve

büroo nõunik Margo

Lempu

06.03.2023 Planeeringu

digitaalne konteiner

Digitaalselt

kooskõlastatud

planeeringu failid.

Põllumajandus- ja

Toiduamet,

Lõuna regiooni

peaspetsialist-

koordinaator Meelis

Rauert

22.02.2023,

nr 6.2-2/9699

Planeeringu

digitaalne konteiner

Maaparandussüsteemi

rekonstrueerimise soovi

korral tuleb PTA-lt

taotleda

maaparanduse

projekteerimistingimused

(maaparandusseaduse

(edaspidi MaaParS) §

12).

Maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe

lõpetamise soovi korral

esitada PTA-le

vastavasisuline taotlus

(MaaParS § 54 lg 2). Kõik

planeeringualale

kavandatavate ehitiste

ehituslubade eelnõud

tuleb kooskõlastada

PTA-ga (MaaParS § 50 lg

1). Täiendatud ptk 3.10.8

ja 3.12.2 (versioonis

14.03.2023).

Keskkonnaamet,

looduskasutuse

osakonna

juhtivspetsialist Märt

Holtsmann

14.03.2023,

nr 6-2/23/3032-2

Planeeringu

digitaalne konteiner

Kui maakütte kontuuri

soovitakse kavandada

ehituskeeluvööndisse

looduskaitseseaduse §

38 lg 5 p 8 erandi alusel,

peab see olema

kajastatud ka

põhijoonisel ning

seletuskirja peatükis

3.10.7 Tegevus Emajõe

kaldal. Maakütet

ehituskeeluvööndisse ei

kavandata, täiendatud

ptk 3.7.3 (versioonis

14.03.2023).

de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi

(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 29

JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000

2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000

3. Tugijoonis M 1 : 500

4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / info@transpordiamet.ee / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

vald@kambja.ee

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 01.11.2024 nr 6-1/134-8

Meie 25.11.2024 nr 7.2-2/24/18928-2

Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi ning

lähialadetail planeeringust

Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohta Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi ning lähiala

detailplaneeringule (katastritunnus 28204:004:0044, edaspidi planeering). Planeeringuga

soovitakse luua eeldused ridaelamu ja abihoone rajamiseks.

Planeeringuala ei asu riigitee kaitsevööndis. Planeeringuala juurdepääs on riigi tugimaantee nr 61

Põlva-Reola km 30,859 olemasolevalt ristumiskohalt kohaliku tee (nr 2820166 Posti tee) kaudu.

Ristumiskoht on piisav arendustegevuse elluviimiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) nõustume planeeringu

lahendusega. Planeeringu joonisel nr 2 „Mõjuala analüüs“ on riigitee kaitsevööndisse kavandatud

sidevarustuse liitumispunkt. Palume arvestada ja vajadusel seletuskirja täiendada, et kõik riigitee

kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid (sh tehnovõrkude projektid) tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga täpsustamaks esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. SK100_kambja_kuuste_seletuskiri

2. JN100_kuuste_dp_pj_tv

3. ML107_kuuste_mojuala

Kristi Kuuse

58603278, Kristi.Kuuse@transpordiamet.ee