Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

Taristuministri määruse „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri määrusega „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse toetuse andmise

tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite rakendamiseks.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ringmajanduse

ja finantseerimise valdkonna juht Toomas Luhse (e-post

[email protected], tel 605 4315) ja finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected],

tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post

[email protected], tel 626 2948). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi

õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 23 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad

järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

5. Toetuse saaja õigused, kohustused ja aruannete esitamine

6. Toetuse maksmine ja kasutamine

7. Finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätted.

Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada.

Määruse tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks

2021−2027, mille esitas rahandusministeerium 04.07.2024 Euroopa Komisjonile

kinnitamiseks. Rakenduskava poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise“ meede „Ringmajanduse tootmis- ja

tarbimismudelite sekkumine“ toetab ettevõtete tööstussümbioosi lahendusi, ringbiomajanduse

arenguid ning ringmajanduse ergutamiseks mõeldud tegevusi. Rakenduskavas on mainitud

sekkumise all kirjeldatud, et ringlussevõtu eeldusena seatakse suurem rõhuasetus tarbijale ning

soodustatakse ärimudeleid, mis toetavad kestlikuma tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmad on

2

näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena, edenevad

jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi. Samuti on

oluline, et rohkem ettevõtteid järgiks kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu toetatakse ka

vabatahtlikke keskkonnameetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja

ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse

koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtjatevahelist koostööd ning tööstussümbioosi.

Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust

ning sellega seotud kahjusid tulevikus.

Kõigi erieesmärgi nr 6 sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele

ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua

tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke

kavandamispõhimõtteid.

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket

ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks

on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu

on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia.

Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64  €/kg, EL 2,33 €/kg).

Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise

ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses

täielikule ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis-

ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtjate energia- ja ressursitõhususe

suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused, kogemused ja uuringud

ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud

ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini.

Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad „Riigi jäätmekava 2023–2028“ ja jäätmete

raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja

keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Mis puudutab olmejäätmete ringlussevõtu

sihtarve, siis Eesti on kaugele maha jäänud: 2020. a võeti Eestis ringlusse 29% jäätmetest

(eesmärk on 2025. aastaks 55%). Selleks tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust,

sh suurt liigiti kogumise määra ja sobivate ringlussevõtu võimsuste olemasolu.

Toetavad tegevused on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ peatükiga 3.1.

Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta EL tänapäevase,

ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on

saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. ELi ringmajanduse tegevuskava üks

peamistest tegevussuundadest on jätkusuutliku tootepoliitika raamistiku loomine. Kestliku

tootepoliitika eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalseks, vähendada jäätmeteket, muuta

tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobivaks. Ühtlasi keskendutakse tootmisprotsesside

ringsusele, et edendada väärtusahelates ja tootmisprotsessides tervikuna materjalisäästu ning

suurendada ringlussevõttu tööstussektoris. Näiteks piiratakse ohtlike kemikaalide sisaldust

toodetes ning toote tootmisel kasutatakse ringlussevõetud materjali. Kriitilisi tooraineid

sisaldavate probleemtoodete tootmisel on eesmärgiks teisese toorme kasutamine toote

tootmisel, toimimise ja vastupidavuse parameetrite kehtestamine, ohutute toodete tootmine.

Toote olelusringi pikendamiseks seatakse nõudeks eemaldatavus, asendatavus ja parandatavus.

Oluline on kasutada materjale, mis on ringlusse võetavad ja ei sisalda ohtlikke aineid. Tooted,

mis läbivad taastamise, korduskasutamise või kasutusotstarbe muutmise, peavad vastama

tootenõuetele. Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis kajastavad põhjalikumalt

loodavad ringmajanduse juhendmaterjalid ja ringmajanduse valge raamat, mis valmis

2022. aastal. Vabatahtlike meetmete tööriistadeks antud valdkonnas on näiteks EMAS

keskkonnajuhtimissüsteem ja erinevad sertifitseeritud ökomärgised, mis tagavad jätkusuutliku

ja teadliku tootmise erinevates valdkondades. Oma tegevust ja ressursi kasutamist on võimalik

3

ettevõttel reguleerida, kasutades ja rakendades EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi.

Rakendades ettevõtte tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud toodete kasutamist, on võimalik

vähendada kaudselt keskkonna ressursside kasutamist reguleeritud ja kontrollitud toodete

tootmisega.

Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab

saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia

programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on „Eesti

keskkonnastrateegia aastani 2030“, millega on määratud pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus-

ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja

inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates

poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke.

Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond,

majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on

ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku arengu

2030. aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja „Kestliku arengu tegevuskava 2030“ täitmisse.

Eelnõukohase määruse valdkondlikud arengusuunad on seatud „Riigi jäätmekava 2023–2028“

järgi. Kinnitatud uues Jäätmekavas on määratud üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel

jäätmemajanduses on vaja liikuda. Jäätmekava alusel suunatakse ka erinevaid toetusi

ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja

kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna

vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada

jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju

elu- ja looduskeskkonnale.

Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse

korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.11 „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise

toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus“. Selles sekkumises on kaks

rakendusskeemi. Toetust antakse eelnõukohase määruse alusel avatud taotlusvoorus ning kahe

kliimaministri käskkirja alusel. Lõike 1 juures on esitatud detailsem sekkumisega seotud info

selgitus.

Lõige 4 täpsustab, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja

metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3

kohaselt vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi järgi. Need on järgmised:

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;

2. projekti põhjendatus;

3. projekti kuluefektiivsus;

4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega.

4

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info on loetletud eelnõu § 15 lõikes 5.

Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonna valdkondlikku

arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti

kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel

vastava valdkonna strateegiline arengu dokument (nt „Riigi jäätmekava 2023–2028“) ning

toetuse panustamine „Eesti 2035“ sihti. Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati

koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks

tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus.

Kliima, elurikkuse, kiirguse ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse

tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere- ja veeteemad on elukeskkonna, liikuvuse

ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid

Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole

otsustatud, millised uued riiklikud (valdkonnaülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi

teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel „Eesti 2035“, riigi

eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need esitatud § 4

lõigetes 3 ja 4 ning panustamist hinnatakse määruse § 15 lõike 5 punktis 5) ja rakenduskavas

seatud erieesmärgi ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Riigi jäätmekavast 2023–2028“

(panustamist hinnatakse määruse § 15 lõike 5 punktis 1). „Eesti 2035“ koostamisse kaasati

laiem avalikkus arvamusrännaku vormis, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise

strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid

sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.

Lõige 5 annab teada, et kehtestatava määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Toetust makstakse

Ühtekuuluvusfondist, arvestades eelnimetatud artiklis sätestatut.

Paragrahvi 2 punktides 1–27 täpsustatakse terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik

sätestada ja piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme

eesmärkidesse.

Punktis 1 selgitatakse, et abikõlbliku kulu aluseks olev tegevus peab olema tehtud ja

kuludokument koostatud abikõlblikkuse perioodil ning olema vajalik ja mõistlik. Kulu aluseks

olev tegevus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, eelkõige ühendmääruse ja eelnõukohase

määrusega.

Punktis 6 määratletud innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste

rakendamiseks, mis tähendab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist

(tooteinnovatsioon), vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute

tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi

juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali

oskuste arendamist (personaliinnovatsioon).

Punktis 7 nimetatud kliimakindluse tagamist hinnatakse ning asjakohane analüüs esitatakse

vajaduse korral koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda

ühendmääruse lisa 3 B osast.

Taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, tuleb taotlusele lisada

kliimakindluse tagamise hinnang rakendusüksuse kehtestatud vormil, mis arvestab

ühendmääruse § 40 lõige 21 lisa 3 B osa. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt

elektrivõrgud, veetaristu), jäätmekäitlussüsteemid, muud materiaalsed varad. Taristuprojektid,

mille puhul on vaja tagada kliimakindlus, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu

terviklikku uuendamist või laiendamist. Taristuprojektide korral on vaja arvestada

5

energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektid peavad

suurendama energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulu ning toetada kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamist. Taristu tähendab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu

uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist.

Punktis 12 on toodud termin ökodisain ja ringdisain. Näiteks on toote disainimisel arvesse

võetud olelusringi hinnangut, üldist mõju keskkonnale ja eseme võimalikku

korduskasutust/ümbertöötamist).

Punktis 13 määratletud ressursi termin katab tootmises kõiki kaupade ja teenuste

valmistamiseks vajalikke tootmistegureid, sh toore, energia, vesi, jäätmed.

Punktis 14 täpsustatakse ressursitootlikkuse terminit. Ressursitootlikkus on sisemajanduse

koguprodukti (SKP, referentsaasta 2015) ja kodumaise materjalitarbimise (DMC) suhe. DMC

tähendab kõiki Eestis tarbitud tahkeid, vedelaid ja gaasilisi materjale, millel on majanduslik

väärtus ja mida kasutatakse tootmise ja tarbimise protsessis. Sõna „kodumaine“ tähistab

materjali, mis Eestis tarbiti, st nii kodumaisest keskkonnast ammutatud kui ka imporditud

materjali, samas kui eksporditud materjal on välja arvatud.

Paragrahvi 3 lõigetes 1–11 reguleeritakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist. Riigiabi

antakse selles meetmes komisjoni määruse 651/2014 (EL) (edaspidi ÜGEM) artiklite 14, 29,

38 ja 47 alusel.

ÜGEM artikli 14 keskseim nõue on, et tegemist peab olema investeeringuga materiaalsesse või

mittemateriaalsesse varasse ja investeering peab vastama alginvesteeringu mõistele ÜGEM

artikli 2 punktis 49. Alginvesteeringu liigid on tootmisvõimsuse suurendamine, toodangu

mitmekesistamine, tootmise täielik ümberkorraldamine, uue ettevõtte rajamine. Suurettevõtja

puhul rahastatakse ainult uue ettevõtte rajamist, nagu see on kirjas artikli 2 punktis 51.

ÜGEM artikli 29 alusel saab toetada protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni. Peamiseks

tingimuseks on vastavus protsessiinnovatsiooni mõistele artikli 2 punktis 97. Suurettevõtjate

toetamisele on lisapiirangud artikli 29 lõikes 2 ja abikõlblikud tegevused loetletud lõikes 3.

ÜGEM artikli 38 puhul saab anda investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtjatel

saavutada suuremat energiatõhusust. Energiatõhususe mõiste tuleneb artikli 2 punktist 103.

Olulisim piirang on lisaks see, et abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on

vajalikud suurema energiatõhususe saavutamiseks. Need määratakse kindlaks, võrreldes

investeeringukulusid abi puudumise korral tekkivate alternatiivse stsenaariumi kuludega

artikli 38 lõikes 3 nimetatud metoodika järgi. Fossiilkütuseid, sh maagaasi, ei tohi

rahastatavates seadmetes kasutada. Abi ei tohi anda vastavuse saavutamiseks juba vastu võetud

Euroopa Liidu normatiivide täitmiseks.

ÜGEM artikli 47 alusel saab anda investeeringuabi ringmajandusele üleminekuks artikli 47

lõike 2 punktide b kuni d järgi. Lõigetes 3–7 on arvukalt lisapiiranguid. Jäätmetest energia

tootmist ei rahastata. Abi ei tohi soodustada jäätmeteket ega suurendada ressursikasutust.

Abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse kindlaks, võrreldes

projekti investeeringu kogukulusid vähem keskkonnasõbraliku projekti või tegevuse kuludega.

Ei tohi rahastada liidus kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringuid. Ei

tohi rahastada investeeringut, mis tehakse liidu normatiivide täitmiseks.

Paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 sätestavad toetuse andmise eesmärgi ning toetuse oodatavad

tulemused.

Toetuse andmise vajadus tuleneb eelkõige Eesti erinevate piirkondade ja osapoolte erinevast

võimest ringmajandust arendada. Eestis on suuremates omavalitsustes ning asulates ellu viidud

6

mitmeid ringmajandust tarbijale lähemale toovaid projekte, kuid kõikidel piirkondadel ei ole

olnud võimalust seda teha. Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid kogukondlikesse

algatustesse, mis panustaksid esmase toorme kasutamise vähendamisse ning tooksid

rohetehnoloogiad tarbijale lähemale ka näiteks hajaasustuspiirkondades. Teisese tooraine

osakaalu on vaja suurendada, luues ringmajanduse koostööprojekte tööstussümbioosis,

kasutades ühe ettevõtte tootmisprotsessis tekkivaid tootmisjääke, sh kõrvalsaaduseid, teise

ettevõtte tootmisprotsessi sisendina.

Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust

ning sellega seotud kahjusid tulevikus, samuti tööstussümbioosi kaudu juba tekkinud kahjude

likvideerimist ning toormeallikate taastamist. Sekkumised aitavad muuhulgas parandada

regionaalset ja tööstusparkide arengut. Sekkumised aitavad piirkondadel olla ettevõtjatele ja

elanikele atraktiivsemad. Lisaks on ressursi tõhusamal kasutamisel oluline mõju

kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele,

vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. Eesmärk on muuhulgas ka motiveerida

taotlejaid kasutama ringmajanduse lahendusi regioonides ja sektorites, kus veel ei ole

ringmajandus juurdunud, ning panna taotlejaid välja töötama ja rakendama uudseid

ringmajanduse lahendusi, mis suurendaksid koostööd erinevate osapoolte vahel. Toetuse

andmise eesmärk on aidata kaasa ringmajandavale ühiskonnale, ressursitõhusale majandusele

üleminekule ja kliimamuutustega kohanemisele ning seejuures osapoolte teadlikkuse

suurendamisele. Sealjuures tuleb ringmajanduse lahenduste väljatöötamisel haavatavamate

elanikkonnarühmade (nt eakad, erivajadusega inimesed) eripäraga arvestada ning tagada neile

juurdepääs loodavatele lahendustele ja teenustele.

Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste

vältimatu eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud

järgmistele teemadele: 1) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, 2) väike

ressursitootlikkus ning 3) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad

konkurentsivõimet.

„Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK) käsitleb vajadust vältida ja

vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia

investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle

ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava

ja tööstusstrateegia. Toetatav tegevus aitab saavutada ELi ringmajanduse tegevuskava eesmärki

kiirendada majanduse ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa

rohelise kokkuleppega.

Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse eraldi toetatavate tegevuste arvestamist Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja

panustamist Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“

aluspõhimõtete hoidmisesse. Tuuakse välja „Eesti 2035“ siht ja näitajad, millesse määruses

kirjeldatud toetatavad tegevused panustavad.

Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Eesmärk on uuendusmeelne ja teadmistepõhine

Eesti majandus, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme.

Võimalus on luua soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted saavad teha omavahel koostööd. Eesti

majanduskeskkonna suund on, et see kutsuks töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu

virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu

ühiskonnale laiemalt.

7

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus - Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist võrdsete võimaluste,

ligipääsetavuse, regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel

hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL 27 keskmisest“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja"

ning „Keskkonnatrendide indeks“, „Ringleva materjali määr“ ja „Tööjõu tootlikkus“.

Võrdsed võimalused tagatakse sellega, et ringmajanduslahenduste loomisel arvestatakse

erinevate ühiskonnarühmade (nt vanemaealised, eri rahvusest või erivajadusega inimesed)

vajaduste ja eripäraga ringmajanduse lahenduste väljatöötamisel ja teenuste pakkumisel (nt

juurdepääsu tagamine teenuspunktidele, teenuste hinnakujundus jms). Toetatavad tegevused

panustavad näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“.

Soolise võrdõiguslikkuse tagamine on eelnõukohase määruse alusel väga kaudne. Võrdsed

võimalused on saada toetust ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelemiseks nii naistel kui ka

meestel. Toetatavad tegevused ei panusta selle suuna näitajasse.

Ligipääsetavus tagatakse määruse § 19 lõikes 6 sätestatud nõude abil. Toetuse saaja on

kohustatud tagama ligipääsetavuse liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega

inimestele kõikides avalikkusele suunatud toodetes, teenustes ja tegevustes, sealhulgas info ja

kommunikatsioon ning loodavad objektid ja teenused. Näiteks tuleb arvestada parandus- ja

korduskasutuskeskuste jms paikade füüsilist ligipääsetavust, et puuduksid rasked sissepääsud

ja takistustega teekonnad. Info ja kommunikatsiooni puhul on muuhulgas oluline arvestada

sihtrühma eripära ning suhelda nii, et vajalik info jõuab kõikideni, kes on asjasse puutuvad.

Panust ligipääsetavuse tagamisele hinnatakse näitaja „Ligipääsetavus“ abil.

Regionaalarengu toetamiseks suunatakse vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest toetusteks

tootmisüksustesse väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone.

Teemasse panustamist hinnatakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta

EL 27 keskmisest“. Selle näitaja poolest on kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa,

Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32 ja 35% vahele. Samas kui Harjumaal on see näitaja 121% ja

Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused

väheneksid. Osad toetused suunatakse ka Harjumaale, need projektid sellesse näitajasse ei

panusta.

Kliima ja keskkonnahoid on väga tähtis, sest toetatavad tegevused panustavad

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisse. Toetuse andmise eesmärk on rakendada

Eestis ringmajanduse põhimõtteid erinevatel tasanditel. Info sihi ja näitaja kohta kantakse

struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Projekt panustab „Eesti 2035“ näitajasse „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Säästva arengu

riikliku strateegia“ näitajasse „Ringleva materjali määr“. Näitaja on ka valitsuse

tegevusprogrammi mõõdik. Näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu

materjalikasutuses. Panustatakse ka „Säästva arengu riikliku strateegia“ näitajasse „Tööjõu

tootlikkus“ (tööjõu tootlikkus ELi võrdluses). Tootlikkus suhtena Euroopa Liidu keskmisest

hõivatu kohta näitab SKPd töötaja kohta võrdluses Euroopa Liidu keskmisega.

Keskkonnatrendide indeks näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti säästva

arengu keskkonnavaldkonna näitajates.

Info näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOS).

8

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas

põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26).

Lõigetes 5 ja 6 kirjeldatakse rakenduskava väljundnäitajasse ja rakenduskava

tulemusnäitajatesse panustamist tabelis 1 ja 2 esitatud andmete järgi. Näitajate sisu ja

aruandluse tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Tabel 1. Meetme nimekirja väljundnäitaja

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

väljundnäitaja nimetus

ja mõõtühik

Algtase

ja aasta

2024

vahesihttase

2029

sihttase

Selgitav teave

Ringmajanduses

toetatavad ettevõtjad

(ettevõtjad)

Ei

kohaldu

0 10 Rahalist toetust saanud

unikaalsete ettevõtjate arv.

Näitajasse arvestatakse kõiki

ettevõtjaid konkurentsiseaduse

järgi, kes saavad rahalist toetust

PO2 erieesmärk (vi) tasandil.

Ettevõtjad registreeritakse

projektide tasandil ja sisestatakse

SFOSi. Ettevõtja selle näitaja

tähenduses on äriühing, füüsilisest

isikust ettevõtja või muu

majandus- või kutsetegevuses

osalev isik või juriidiliseks isikuks

mitteolev ühendus või ettevõtja

huvides tegutsev isik. Kui riik,

kohaliku omavalitsuse üksus,

avalik-õiguslik juriidiline isik või

muu haldusülesandeid täitev isik

osaleb kaubaturul, loetakse teda

selle näitaja arvestamisel

ettevõtjaks. Saavutustaset

raporteeritakse pärast projekti

tegevuste lõpetamist

lõpparuandega.

Esimeses taotlusvoorus on plaanitud anda toetuse eelarvena 2 000 000 eurot. Kuna projektid

saavad olla kogumaksumusega 200 000 eurot ning toetuste osakaal oleneb taotlejast, siis

esimeses taotlusvoorus on toetus suunatud 10 ettevõtjale. Kuna tegu on uue sekkumisega, siis

peale esimest taotlusvooru analüüsime tulemused läbi ja otsustame, kuidas selle toetusskeemiga

edasi liikuda.

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

tulemusnäitaja

nimetus ja mõõtühik,

kood

Algtase Aasta 2024

vahesihttase

2029

siht-

tase

Selgitav teave

9

Toorainena kasutatud

jäätmed (tonni aastas),

kood RCR48

0 2021 ei kohaldu 400 Toetatud projekti tulemusel

toorainena kasutusele võetav

jäätmete aastane kogus tonnides.

Saavutustaset raporteeritakse

üks aasta pärast projekti

lõppemist tegelikele mõõdetud

andmetele tuginedes.

Arvutusmetoodika on KIK

veebilehel.

Esmase toorme sääst

projektidega (tonni

aastas)

0 2021 ei kohaldu 500 Toetatud projekti tulemusel

tekkiva esmase toorme sääst ühe

aasta kohta. Saavutustaset

raporteeritakse üks aasta pärast

projekti lõppemist tegelikele

mõõdetud andmetele tuginedes.

Arvutusmetoodika on KIK

veebilehel.

Arvestatakse, et Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 on

programmi raha (EL) esialgne jaotus sekkumise valdkonna 071 (ringlussevõetud materjalide

toormena kasutamise soodustamine) järgi. Kõik projektid peavad panustama rakenduskava

väljundnäitajasse ning vähemalt ühte rakenduskava tulemusnäitajasse.

Toetuse andmine panustab olenevalt toetatavast tegevusest rakenduskava tulemusnäitaja

saavutamisse, milleks on esmase toorme sääst või ka toorainena kasutatavad jäätmed.

Esmase toorme säästu näitajasse peavad panustama järgmised toetatavad tegevused:

1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine;

2) ringmajanduse ärimudelite rakendamine.

Toorainena kasutatavate jäätmete näitajasse peavad panustama järgmised toetatavad tegevused:

1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine;

2) ringmajanduse ärimudelite rakendamine.

Lõikes 7 tuuakse välja, et toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja eelnõu § 6

lõikes 2 nimetatud toetatav tegevus ja selle arv ning summa.

Paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutus Kliimaministeerium.

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse

Lõikes 1 tuuakse välja, millele peab toetust saav projekt panustama.

Lõikes 2 sätestatakse tegevused, mida toetatakse. Toetust antakse ringmajanduse tootmis- ja

tarbimismudelite rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks. Toetatakse terviklikke

lahendusi, millega võetakse kasutusele ringmajanduse süsteem, tehnoloogia või koostöömudel.

Lahendused võivad hõlmata nii teenus-, tootmis- kui ka tarneahelate tõhustamist, aga ka

kogukondlikke projekte kohaliku probleemi lahendamiseks.

Rakenduskava järgi seatakse suurem rõhuasetus tarbijale ning soodustatakse

ringmajandusmudeleid, mis toetavad kestlikuma tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmad on

10

näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena, edenevad

jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi. Samuti on

oluline, et rohkem ettevõtteid järgiksid kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu on abikõlblike

kuludena võimalik rakendada ka vabatahtlikke keskkonnameetmeid, sh

keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada

teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt

ettevõtjatevahelist koostööd ning tööstussümbioosi. Ringmajanduse tootmismudelite

arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid

tulevikus.

Toetust antakse ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks vajalike tegevuste

elluviimiseks, nagu:

1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine;

2) ringmajanduse ärimudelite rakendamine:

- jagamismajanduse lahenduste kasutuselevõtt ja arendamine;

- toodete tootmiselt teenuse pakkumisele üleminek;

- ringbiomajanduse lahenduste rakendamine;

- paranduskeskuste loomine ja arendamine.

Toetuse andmine panustab olenevalt toetatavast tegevusest rakenduskava tulemusnäitaja

saavutamisse, milleks on esmase toorme sääst või toorainena kasutatavad jäätmed.

Toetust antakse näiteks järgmisteks tegevusteks:

1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine (punkt 1). Tööstussümbioos kujutab endast

kohalikku partnerlust, kus partnerid jagavad ja korduskasutavad ressursse, et luua väärtust ning

pikendada ressursside eluiga. Selle eesmärk on luua materjalide ahel, kus kadusid ja jäätmeid

tekib minimaalselt. Tööstussümbioosi (ingl k industrial symbiosis) eesmärk on kinnise

tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte või tootmisüksuse ülejäägid, heitsoojuse ja muud

ülejäägid kasutab ehk tasakaalustab ära teine ettevõte või ettevõtte mõni teine tootmisüksus.

Tööstussümbioosi liigid on materjalide, energia, veekasutuse, tehnoloogiline, logistiline ja

sotsiaalne sümbioos, millest viimane keskendub ettevõtte ja kogukonna vahelistele

koostöövõimalustele, nt kohaliku ressursikasutuse arendamine.

2) toetatakse selliste ringmajanduse ärimudelite rakendamist (punkt 2), mis aitavad vähendada

kasutatavate toodete, materjalide, kemikaalide koguseid või väärindavad kasutusel olevaid

materjale, sh jagamismajanduse lahenduste arendamine, loomine ning olemasolevate teenuste

laiendamine. Näiteks raamatukogudes lisaks raamatute laenutamisele toimuks ka muude

kodumajapidamistes vajalike vahendite laenutamine või transpordivahendite jagamisvõimaluse

loomine asukohtadesse, kus seda varem olnud ei ole, või muud sarnased tegevused. Samuti

toetatakse toote tootmiselt teenuse pakkumisele üleminekut tootmisettevõtetes, sh parandus-

või hooldamisvõimaluse pakkumine ning selleks vajalike investeeringute tegemine, aga ka

ringbiomajanduse lahenduste rakendamine. Ringbiomajandusel on potentsiaali toota

väärtuslikke kemikaale, kavandada uuenduslikke puittooteid ja biotooraineid ning tervislikke

ja kestlikke toidusüsteeme. Ringbiomajanduse lahendustena toetatakse tegevusi, mis annavad

lisaväärtuse biotoorainele, mis muidu oleks muutunud jäätmeteks (näiteks lambavill,

puiduhake, vetikad vms). Toetatavad on parandustöökodade loomine ja arendamine, sh

lahendused, kus enne toote äraviskamist saaks kasutaja toodet ise parandada, et pikeneks toote

eluiga. Leitakse lahendusi parandustöökodade loomiseks või laiendamiseks uutesse

asukohtadesse või lisatakse olemasolevatele uudseid tehnoloogiad ja võimalusi.

Parandustöökodade abil on võimalik pikendada toodete kasutusperioodi või uuendada toodet

selliselt, et seda on võimalik uuel otstarbel kasutada ning sellega väheneb jäätmeteke. Toetakse

parandustöökodades uudsete teenuste katsetamist. Toetust ei anta tegevusteks, mida toetatakse

11

määrusest „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse

edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“, st tegevused, mis

vähendavad ja väldivad toidujäätmete teket, parandavad pakendite ringlussevõetavust ja

ringlusse võetud materjalide kasutamist pakendite tootmiseks, loovad ja laiendavad

korduskasutuspakendite kasutamist.

Lisaks selgitatakse lõikes 3, et toetust ei anta tegevusele, mis on tehtud enne taotluse esitamist.

Projekti raames võib teha enne ära eeltööd, nt projekteerimine jms, mis ei ole projekti

abikõlbliku kogumaksumuse osa.

Lõikes 4 kirjeldatakse, kuidas toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega. Seda põhimõtet tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (852/2020) artikli 17

tähenduses. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see ei kahjusta oluliselt

(ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud

keskkonnaeesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko.

Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH põhimõttega.

Taksonoomiamääruse artiklis 17 on määratletud, mida tähendab keskkonnaeesmärkide oluline

kahjustamine. Selleks, et määrus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav

tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke:

1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui

see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt

kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele,

pigem on mõju positiivne. Väiksemast ressursivajadusest tingituna väheneb vajadus toota uusi

materjale, mille tootmisega kaasneks kasvuhoonegaaside heide;

2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist,

kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist

tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse alusel toetatavatel tegevustel

puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele. Kaudne mõju seisneb selles, et väiksema

ressursivajadusega väheneb mõju keskkonnale ja sellest tingituna ka võimalik mõju

kliimamuutuste tekkele;

3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee- ja

mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sh pinna- ja

põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head

keskkonnaseisundit. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, pigem

positiivne mõju, sest tänu ringmajandusele väheneb ka veekasutus;

4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: tegevus kahjustab oluliselt

ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist

ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel või

suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist või kui jäätmete pikaajaline

kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Määruse tegevustel on

positiivne keskkonnamõju. Oma tootmisjääkide kasutamisega väheneb vajadus uute ressursside

järele ning ressursse kasutatakse säästlikkumalt ning väheneb jäätmeteke;

5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki.

Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ringmajanduse rakendamisel väheneb reostuse

oht, kuna suurem osa ressursist kasutatakse tootmiseks ning jäätmeid tekib vähem. Oma

tootmisjääkide kasutusega väheneb samuti jäätmeteke ja sellest tingitud võimalik reostus;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja

ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head

12

seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sh liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust. Määruse raames toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Tänu

ringmajanduse rakendamisele väheneb uue ressursi hankimise vajadus ja seega mõju

keskkonnale.

Eespool nimetatud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta

oluliselt“ analüüsi.

Lõikes 5 tuuakse välja, et toetatakse vaid sellist taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud

kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kestvus on vähemalt viis aastat.

Paragrahvis 7 sätestatakse abikõlblikud kulud.

Lõikes 1 sätestatakse, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruses ja määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kui projekti kogumaksumus on kuni

200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses

määratakse projekti tulemus ja toetussumma ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

Kindlasummalise makse korral on toetussumma määramise aluseks taotlusekohase projekti

kogumaksumus, mis on selgunud määruse § 11 lõike 2 punkti 8 järgi.

Lõikes 2 loetletakse toetuse andmise eesmärki panustavaid abikõlblikke kulusid, mis on seotud

konkreetsete tegevustega. Abikõlblik on kliimakindluse analüüsi koostamine. Kliimakindluse

tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

projekti tegevustest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas

2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse

kliimakindluse hindamine ning analüüs esitatakse koos taotlusega. Taristu kliimakindluse

tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisa 3 B osast.

Abikõlblikuks loetakse ka toetatava tegevuse juurde kuuluvat vabatahtlikke

keskkonnameetmete kasutuselevõttu, näiteks keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja

registreerimine, sh keskkonnajuhtimissüsteemist tulenev keskkonnategevuse edasine

parandamine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009

organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -

auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001

ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45), ning

Euroopa Liidu ökomärgise taotlemine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele

(EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1–19) ja ka toote olelusringi

hindamisele, mis võimaldaks tootjal teha otsuseid ringmajanduse ärimudelile üleminekuks.

Lõikes 3 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud.

Paragrahvi 8 lõigetes 1 kuni 3 käsitletakse täpsemalt meetme raames toetatavate tegevuste

abikõlblikkuse perioodi. Lõikes 3 nimetatud tingimus „projekti tegevustega peab alustama

toetuse rahuldamise otsusest kuue kuu jooksul“, tähendab seda, et tegevuste alustamiseks on

näiteks välja kuulutatud hange või on sõlmitud projekti tegevuste elluviimiseks asjakohane

leping töövõtjaga.

Paragrahvi 9 lõigetes 1–12 sätestatakse määrusega antava taotlusvooru eelarve detailid,

toetuse piirsumma ja osakaal. Seejuures tuleb vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunata

toetusteks tegevuskohtades ja tootmisüksustes väljaspool Tallinna ja Tartu regioone.

13

Lõikes 12 sätestatakse toetuse määr ja osakaal kohalikele omavalitsustele. Toetuse määr on

kuni 70%. Toetuse osakaal on määruse lisa järgi 40–70 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest. Tegemist on maksimaalse toetuse osakaaluga, millele vastavalt tuleb taotlejal

planeerida minimaalne omafinantseeringu osakaal ja vahendid eelarves. Määruse lisas

määratakse toetuse maksimaalne osakaal eraldi igale kohaliku omavalitsuse üksusele.

Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse põhimõtet,

mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste jagamisel toetusmäära vahemikus 40–70%

kasutatakse valemit, mille järgi jagatakse kohaliku omavalitsuse tulud Eesti keskmisega.

Aluseks on võetud regionaal- ja põllumajanduseministri 07.08.2023 kirjas nr 1.4- 2/1642-1

soovitatud toetusmäärade kasutamine kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) puhul. Määruse

väljatöötamisel tehti analüüs ja võeti arvesse riigihalduse ministri 08.12.2020 määruse nr 49

„Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse

kasutamise tingimused ja kord“ alusel antavate toetuste osakaalud. Nende kujunemise detailid

on esitatud samas määruses ja kohalduvad ka kehtestatavale määrusele. Regionaalne

diferentseerimine tagab toetuse andmise vastavuses kohaliku omavalitsuse suutlikkusele ise

projekti panustada.

Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“.

Meede

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi

toetuse

eelarve

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering

Kogu-

maksumus

Ringmajanduse

korraldamine

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise toetamine

ning vastavate

erialaekspertide

koolitus; tööstus- ja

teenindussektori, sh

energia- ja

ressursitõhususe

suurendamine ja

auditite toetamine;

jäätmetekke ja

pakendamise vältimine

ja vähendamine,

toodete korduskasutuse

edendamine;

jäätmete liigiti

kogumise

infrastruktuuri

toetamine;

ringlussevõtu võime

suurendamine ja ohutu

materjaliringluse

tagamine.

111 028

963,0

2 122 758 118 500 000 231 651 721

14

Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise number on 21.2.4.11, rahastatud tegevuste

detailne hinnanguline jagunemine on lisatud allpool tabelis 3. Toetuse kasutamise vajalik

protsent oleks määruse alusel 50%. ELi toetusest on planeeritud kasutada reaalselt 9 miljonit

eurot, kogumaksumus 14 294 117 eurot.

Tabel 3. Sekkumise nr 21.2.4.11 eelarve kasutamise plaan

Rakenduskavaga

kooskõlas olev sekkumine

ELi toetuse

eelarve

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise toetamine

ning vastavate

erialaekspertide koolitus

(sekkumise number on

21.2.4.11). 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

a) TAT käskkiri

teavitus/koolitus 2 850 000 85% 502 941 0 3 352 941

b) TAT käskkiri,

pärandmõjud (toorme

allikate taastamine) 1 650 000 85% 291 176 0 1 941 176

c) TAT määrus, avatud

taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse ELi toetuse protsent

on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu protsent on 52,0707368647527.

Kuna toetuse andmisel tuleb arvestada riigiabiga, siis omafinantseeringu panus muutub.

Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse

vajadus on järgmine.

Tabel 4. Ringmajanduse korraldamise eelarve jaotus sekkumiste lõikes.

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi toetuse

eelarve

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise toetamine

ning vastavate

erialaekspertide koolitus 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

15

(sekkumise number on

21.2.4.11).

a) TAT käskkiri.

teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000

Lisaraha 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941

b) TAT käskkiri,

pärandmõjud

(toormeallikate

taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706

 Lisaraha 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470

c) TAT määrus, avatud

taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Tööstuse ja

teenindussektori, sh VKE-

de energia- ja

ressursitõhususe

suurendamine ja auditite

toetamine: 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000

a) TAT määrus – audit 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000

b) TAT määrus –

investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000

Jäätmetekke ja

pakendamise vältimine ja

vähendamine, toodete

korduskasutuse

edendamine (määrus) 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TAT käskkiri (riigi poolt

vajaliku taristu

arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TAT– avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Ringlussevõtu võime

suurendamine ja ohutu

materjaliringluse tagamine

(avatud taotlemine,

määrus) 22 000 000 52% 352942 20 000 000 42 352 942

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele.

Paragrahvi 10 lõike 1 punktides 1–6 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Taotleja ja

partner saab olla kohalik omavalitsus, kohalike omavalitsuste liit või KOVi hallatav asutus,

äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus. Partner on vastavalt ÜSS2021_2027 § 2 punktis 5

toodud tähenduses. Partner – isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti

tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest;

Lisaks võib toetust saada maakondlik arendusorganisatsioon, mille all mõeldakse kohaliku

omavalitsuse üksust või nende ühisasutust või omavalitsuste või omavalitsuste liidu asutatud

mittetulundusühingut või sihtasutust, millele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste

volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud

ülesandeks maakonna arengu kavandamise. Senine parim teadmine näitab, et määruse § 6 lõike

16

2 punkti 2 tegevusi on ellu viinud omavalitsused, nende hallatavad asutused ja

omavalitsusliidud ise või teinud seda koostöös mittetulundusühingutega. Taotluse võivad

esitada ka § 10 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud taotlejad mitmekesi ühiselt, arvestades, et üks

ettevõtja saab olla taotleja ning teised partnerid. Partneritele kohalduvad reeglid on

ühendmääruse §-des 3 ja 10.

Lõikes 2 tuuakse välja, et taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4.

Paragrahvi 11 lõigetes 1–5 sätestatakse nõuded toetuse taotluse kohta.

Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis tagab, et toetust antakse eesmärgipärasteks

tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud

andmeid ja dokumente.

Taotleja ja partner peavad arvestama projekti tegevuste elluviimisel kõiki asjakohaseid

keskkonnaalaseid õigusakte. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja kohaldumisel

arvestada korraldusasutuse veebilehel2 toodud keskkonnanõuetega. Taotleja kinnitab, et

toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse

(EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Enne kinnituse

andmist tutvub taotleja „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on lisatud taotlusmaterjalide

juurde, et taotleja saaks anda informeeritud kinnituse. Rakendusüksus lisab e-toetuste

keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi.

Toetusega korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus.

Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija

arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on

protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

et projektist põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud

kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Positiivne rahastamisotsus on võimalik langetada üksnes nende kliimakindluse hindamise

kohustusega taristuobjektide suhtes, mille puhul on kliimakindlus tagatud ning see on hinnatud

ja dokumenteeritud komisjoni juhendis antud suuniste kohaselt.

Üldise grupierandi määruse alusel küsitava toetuse puhul on vaja esitada väikese ja keskmise

suuruse ettevõtja staatuse deklaratsioon.

Hinnavõrdluse tegemiseks kindlasummalise makse kehtestamiseks on vaja võrreldavad

hinnapakkumused üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust

koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikult taasesitataval vormil. Taotleja ja partner peavad

olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumiste saamiseks, et tagada

konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist

hinda saab tõendada võrreldavate pakkumistega. Ühe ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa

piirduda (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumiste esitamisest loobunud). Seejuures on

oluline, et pakkumuste võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on

antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu

(sh võimalike auditite raames).

Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja menetlemise protsessi.

Paragrahvi 12 lõiked 1–8 kirjeldavad, kuidas taotlusvoor käivitatakse ning mis tingimustel

toimub taotluse esitamine ja menetlemine. Taotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja

arvestada määruses sätestatud tingimusi. Taotluse vastuvõtmine toimub ühendmääruse §-s 5

sätestatud tingimustel. Rakendusüksus võib anda taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks

või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni kümme tööpäeva. Rakendusüksus teeb taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse

menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra.

17

Paragrahvis 13 käsitletakse valikukomisjoni. Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate

taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks

Kliimaministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata

eksperte. Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse

deklaratsiooni. Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku

koosoleku. Valikukomisjoni eksperte üldjuhul ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik

taotlejatel ja partneritel mõjutada. Eksperte ei avalikustata üldjuhul ka tagantjärele, et tagada

võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides.

Paragrahv 14 sätestab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korra.

Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus. Taotleja, partneri või

taotluse mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust

sisuliselt hindamata.

Paragrahv 15 sätestab projektide vastavus- ja valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse

rahuldamise protsessi kirjelduse. Lõigetes 1–4 kirjeldatakse vastavuskriteeriumid. Paragrahvi

6 lõikes 2 nimetatud projektid võivad panustada teatud juhtudel samal ajal nii lõikes 3 kui ka

lõikes 4 toodud näitajasse.

Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega.

Lõikes 5 on kirjeldatud valikukriteeriumid.

1. Projekt peab olema kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning omama

mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitatakse

§-s 3 sätestatud näitajate kaudu). Valikukriteerium on täidetud, kui taotluse ja selle

lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud

toetuse andmise eesmärkidesse. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool

nimetatud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla „Riigi jäätmekava 2023–

2028“ eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 3 sätestatud näitajate kaudu).

Vt infot määruse § 1 lõike 4 juures toodut.

Projekt peab omama mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele (kooskõla kinnitatakse §-s 4 sätestatud näitajate kaudu). Valikukriteerium on

täidetud, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt

panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse. Kui taotleja ja taotlus vastavad

nõuetele, siis on eespool nimetatud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla

„Riigi jäätmekava 2023–2028“ peatükile 3.1 ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme

eesmärkide saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 4 sätestatud näitajate kaudu).

Riigi jäätmekavas on sätestatud kestliku ja teadliku tootmise ja tarbimise ning jäätmetekke

vältimise ja korduskasutuse edendamise eesmärgid olulisemate jäätmeliikide kaupa ning

konkreetsed meetmed koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas

jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava“.

18

Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta EL tänapäevase,

ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on

saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. ELi ringmajanduse tegevuskava üks

peamistest tegevussuundadest on jätkusuutliku tootepoliitika raamistiku loomine. Kestliku

tootepoliitika eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalseks, vähendada jäätmeteket, muuta

tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobivaks. Ühtlasi keskendutakse tootmisprotsesside

ringsusele, et edendada väärtusahelates ja tootmisprotsessides tervikuna materjalisäästu ning

suurendada ringlussevõttu tööstussektoris. Näiteks piiratakse ohtlike kemikaalide sisaldust

toodetes ning toote tootmisel kasutatakse ringlussevõetud materjali. Kriitilisi tooraineid

sisaldavate probleemtoodete tootmisel on eesmärk teisese toorme kasutamine toote tootmisel,

toimimise ja vastupidavuse parameetrite kehtestamine, ohutute toodete tootmine. Toote

olelusringi pikendamiseks seatakse nõueteks eemaldatavus, asendatavus ja parandatavus.

Oluline on kasutada materjale, mis on ringlusse võetavad ega sisalda ohtlikke aineid. Tooted,

mis läbivad taastamise, korduskasutamise või kasutusotstarbe muutmise, peavad vastama

tootenõuetele.

Esmajärjekorras tuleb vältida jäätmeteket. Jäätmetekke vältimine aitab tõhustada majanduse

ressursikasutust ning vähendada loodusressursside kasutuse ja jäätmete käitlemise negatiivset

mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Ühtlasi aitab jäätmetekke vältimine vähendada

majanduskulusid (nt toidu jm oluliste ressursside ja materjalide raiskamise vähendamise

kaudu). Jäätmetekke vältimise võimalused sõltuvad paljudest teguritest: majandusolukord,

tarbijate teadlikkus, ressursitõhususe ja jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise ulatus

ettevõtetes jms. Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustava majandusmeetmena on

ELis välja töötatud EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma

tegevust reguleerida selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket. Jäätmetekke

vältimine hõlmab kõiki majandussektoreid, materjalivoogusid ning tarbitud toodete nn

olelusringi. Jäätmeteket on võimalik vältida üksnes siis, kui toote olelusringi kõikidel etappidel

suudetakse mõjutada praktilisi otsuseid: seda, kuidas toode kujundatakse, valmistatakse,

tarbijale kättesaadavaks tehakse ja kasutatakse.

Taotlus panustab sellesse teemasse siis, kui taotluses märgitud toetavad tegevused on lubatud

määruse § 6 järgi ning on võimalik panustada § 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud näitajatesse.

Rakendusüksus kontrollib taotluses esitatud sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga.

2. Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused

vastavad määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumiga hinnatakse, kas:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus;

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende

sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi

soosivad;

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust.

3. Tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kuluefektiivsust. Kriteeriumi puhul hinnatakse,

kas:

1) ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste

saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema

põhjendatud ja kavandavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks);

2) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on

tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku

pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning taotleja on suuteline rahastama

19

projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on saada info kindlasummalise makse

kehtestamiseks eelarveprojekti alusel.

4. Tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja ja partneri suutlikkust projekti ellu viia.

Kontrollitakse, kas taotlejal ja partneril on projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering,

kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks

kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike

investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud).

5. Taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja

aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise

arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 4. Taotlus panustab sellesse teemasse

üldreeglina siis, kui taotluses toodud toetavad tegevused on lubatud määruse § 6 järgi ning on

võimalik panustada § 4 lõikes 4 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus hindab taotluses

märgitud sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga. Üldreeglina saab projekti puhul, mis

vastab ülejäänud taotluse nõuetele, lugeda § 4 lõikes 4 sätestatud näitajad täidetuks.

Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumid täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses

kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab toetuse

määruse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele.

Taotluse rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud ühendmääruses ja lisanduvad

eelnõukohases määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras,

vastab §-des 10 ja 11 kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 6 nimetatud toetatavate

tegevuste kulude katteks, §-s 8 nimetatud perioodil ning §-s 4 nimetatud eesmärkidel.

Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta esitatud nõuetele, toetust

ei taotleta toetatavale tegevusele, tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil ning

kui rakendusüksusel tekib kahtlus toetuse eesmärgipärases kasutamises ja muudel juhtudel, kui

taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud toetuse andmise

tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele. Taotlus jäetakse

rahuldamata ka siis, kui eelarvelised vahendid ammenduvad.

Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse

tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel.

Paragrahv 17 sätestab taotluse osalise ja kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused.

Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk

on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul

vähendada toetussummat ning muuta toetatavaid tegevusi. Maksete saamise õigus tekib toetuse

saajal pärast seda, kui ta on rakendusüksusele tõendanud kõrvaltingimuse saabumist või

täitmist.

Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja korra. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ühendmääruse §-des 12 ja 13

sätestatud tingimustel ja korras.

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õiguseid, kohustusi ja aruannete

esitamist.

20

Paragrahv 19 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal ja

partneril on õigus saada projekti elluviimiseks rakendusüksuselt nõustamist projekti

koordineerima määratud projektikoordinaatorilt. Toetuse saaja ja partneri kohustus on projekt

taotluse alusel ellu viia, projekti tegevustega alustada kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi

algusest arvates ning projekti tulemust taotluses kirjeldatud viisil kasutada ja säilitada viis aastat

pärast projektile lõppmakse tegemist. Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima

asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik

ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Projekt ei tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste

hartas käsitletud põhiõiguseid.

Toetuse saaja ja partner tagavad projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara taotluses

kirjeldatud viisil kasutuse vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist, sh VKE-

d, kellele muidu kehtib küll kolmeaastane kohustus, peavad selle toetuse alusel tehtavate

investeeringute jätkusuutlikkuse tagama vähemalt viieks aastaks. See annab kindluse, et

projektid on püsivad ja läbimõeldud.

Paragrahvis 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja aruandes

kajastatav teave. Rakendusüksus võib täpsustada aruannetes esitatavat teavet.

Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi.

Paragrahvis 21 sätestatakse, et toetust makstakse kindlasummalise maksena ühendmääruse

§ 28 lõike 2 alusel. Maksetaotluse menetlemine ja selle peatamine toimub ühendmääruses

sätestatud korras.

Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja

vaideid.

Paragrahv 22 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse.

See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal.

Paragrahv 23 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb ÜSS2021_2027 § 31 järgi esitada

enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande

alusel.

4. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid.

Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

• Euroopa Komisjoni määrused (EL) nr 651/2014 ja (EL) 2023/2831.

21

5. Määruse mõjud

Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete

ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Toetus on ühekordne tõuge „Riigi jäätmekavas

2023–2028“ toodud nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori

eelarvepositsiooni.

6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (ÜF).

Määruse rakendamisest ei oodata lisatulu riigieelarvesse.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Siseministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei ja Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni

liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu

saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu

juhtkomisjonile. Kooskõlastuselt tulnud tagasiside ja vastused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Kooskõlastustabel

Märkus/ettepanek Kliimaministeeriumi vastus/tegevus

Märkuse esitaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

1. Palun lahendada vastuolu, rakenduskava

väljundnäitaja on ettevõtjad, kuid

toetatakse ka teisi isikuid.

Rakenduskava väljundnäitaja selgitust on

täpsustatud. Näitajas arvestatakse kõiki

ettevõtjaid, kes saavad rahalist toetust PO2

erieesmärgi (vi) tasandil. Ettevõtjad

registreeritakse projektide tasandil ja sisestatakse

SFOSi. Ettevõtja selle näitaja tähenduses on

äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu

majandus- või kutsetegevuses osalev isik või

juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või

ettevõtja huvides tegutsev isik. Kui riik, kohaliku

omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline

isik või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb

kaubaturul, loetakse teda selle näitaja

arvestamisel ettevõtjaks. Palume eelnevalt RTKl

näitajate kommentaaride osas konsulteerida

RaMiga, kes seda teemat veab.

2. Eelnõu § 2 on defineeritud terminid,

mille hulgas on ka "ringbiomajandus" ja

"ressursitootlikkus", mida eelnõu tekstis

kasutatud ei ole. Soovitame üle vaadata

terminid ja defineerida vaid need, mida

Arvestatud, määruse teksti täiendatud (§ 4 lg 2 ja

§ 6 lg 2 p 2).

22

eelnõu tekstis kasutatakse. Muud selgitused

saab lisada seletuskirja.

3. Eelnõu § 2 on defineeritud mõistena

"paranduskeskus", mis on esemete, riiete ja

seadmete omal käel parandamiseks

vajalikke seadmeid, teadmisi ja oskusi

avalikkusele pakkuv asutus.

Paranduskeskused võivad olla ka tootjate

või nende teenuspakkujate juures ehk need

asutused, mis pakuvad professionaalset

teenust. Palun üle kontrollida, et kas

paranduskeskuse kitsendamine vaid omal

käel asjade parandamiseks on põhjendatud

või saaks laiendada paranduskeskuseid ka

teenustöid pakkuvateks asutusteks.

Arvestatud ning lisatud, et toetus on mõeldud ka

teenustöid pakkuvatele asutustele (§ 2 p 24).

4. Eelnõu § 6 loetleb toetatavad tegevused,

mis peaksid panustama määruse

eesmärkidesse, mis omakorda on nimetatud

§ 4 lg 1 kui ringmajanduse tootmis- ja

tarbimismudelite rakendamine ning

ettevõtetes tööstussümbioosi lahenduste

kasutamine. Samas sätestab § 3 lg 2 p 3

riigiabi andmise alustena ka

energiatõhususe.

Juhime tähelepanu, et praegused toetatavad

tegevused ega eesmärk ei viita

energiatõhususe suurendamisele, vaid

ressursitõhususele.

Palun üle kontrollida kas nimetatud sätte

kasutamine on üldse võimalik ja toetaks

toetuse eesmärkide saavutamist.

Rakenduskavas on toetatavad tegevused

piiritletud toetus- ja tarbimismudelitega

ning energiatõhususe suurendamiseks on

teised toetusmeetmed.

Kui meetme eesmärk on toetada

ressursitõhusust, siis tuleks loobuda

võimalusest anda abi ÜGEM art 38 alusel,

sest art 38 saab rakendada energiatõhususe

parandamise toetamiseks. Arvestades

energiatõhususe definitsiooni 

(„energiatõhusus” – töö, teenuse, kauba või

energiaväljundi ja energiasisendi vaheline

suhe) ja § 6 lõikes 2 nimetatud toetavaid

tegevusi, siis jääb ebaselgeks, kuivõrd need

kaks  tingimust on omavahel seotud. Kui art

38 kasutamine on ikkagi põhjendatud, siis

palun lisage seletuskirja mõni näide

tegevusest, mida tuleks toetada art 38

alusel.

Selgitame, tööstussümbioosi osa on ka

energiasümbioos, kus ühe ettevõtte heitsoojuse,

energia või ka (sooja)vee kasutamine toimub

sümbioosis olevas ettevõttes. See panustab

otseselt energiatõhususe saavutamisse ning

leiame, et riigiabi andmise alusena peab § 3 lg 2

p 3 määrusesse sisse jääma. Seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

5. Palun § 6 lg 3 ja § 7 lg 4 vastuolu

lahendada, kui nõue kehtib vaatamata

Arvestatud.

23

asjaolule, kas projektile antakse riigiabi või

mitte, siis tuleb § 7 lg 4 välja jätta ja

vastupidi.

6. Kuna toetust makstakse kindlasummalise

maksena, siis palun sõnastada § 7

täpsemaks - ainult abikõlblikkuse perioodi

on võimalik pikendada. Samuti palun üle

vaadata kindlasummalise makse valguses §

15 lg 7 TRO elemendid, praeguses

sõnastuses võib aru saada, et võimalik on

makset teha etapiti, kuid aruande sättest

seda välja ei loe. Kui p 3 sõnastada

ainsuses, läheb juba selgemaks.

Arvestatud, § 15 lg 7 ainsuses.

7. Ettepanek muuta § 7 lg 3 p 3 sõnastust ja

asendada sõnad "artiklite 36 ja 38"

sõnadega "artikli 38", sest art 36 alusel ei

anta abi selle TATi raames.

Arvestatud.

8. Eelnõu § 10 lg 1 p 7 - palun selgitada,

mida on ühistaotluse esitamise all silmas

peetud. Juhime tähelepanu, et taotluse saab

esitada taotleja, kes võib projekti

elluviimisesse TAT nimetatud juhtudel

kaasata partnereid. Partnerite kaasamise

lubamisel tuleb vastav võimalus määruses

sätestada ja kehtestada vastavad nõuded.

Partneritele kohalduvad ühendmääruse § 3

ja § 10 nõuded.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

9. Eelnõu § 11 lg 2 p 17 sätestab nõuded

taotlusele järgmises sõnastuses: kui

kohaldub, siis projekti tulemusena

vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu

arvutamise käik rakendusüksuse veebilehel

avaldatud vormil. Praegune eelnõu peaks

ka täpsustama eraldi lõikena, et millistel

juhtudel see nõue kohalduks ehk see

tingimus tuleb sõnastada eelnõus eraldi

lõikena. Samuti soovitame, et see ei

dubleeriks seda süsinikujalajälje hindamist,

mis on vajalik kliimakindluse tagamise

hindamiseks, vaid et saaks üht

süsinikujalajälje hindamise metoodikat

rakendada.

Arvestatud. Analüüsisime nõude vajalikkust ning

KHG arvutamine kohaldub kõigile projektidele

ning muutsime § 11 lg 2 p 17 sõnastust. Välja

jäetud „kui kohaldub“.

10. Eelnõu § 11 lg 2 p 22 on toodud

kliimakindluse hindamise kohustus. Alates

12.08.2024 kehtib Vabariigi Valitsuse

määruse nr 55 nõue, et taristu

kliimakindluse hindamine tuleb läbi viia

lisa 3 kohaselt, valides kas A või B

versiooni ning lisades see viitena ka

eelnõusse. Palun konsulteerida Marite

Arvestatud.

24

Kunglaga Kliimaministeeriumist sõnastuse

ja valiku osas.

11. Tehnilised tähelepanekud: § 15 lg 13

asendada lõppsaaja toetuse saajaga ja § 11

lg 2 p 20 toetust küsitakse asendada toetust

taotletakse.

Arvestatud.

Rahandusministeerium

1. Palume viia eelnõu § 4 lõikes 5

tulemusnäitajate nimetused vastavusse

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskavaga perioodiks 2021-2027“,

korrektsed nimetused on „Esmase toorme

sääst projektidega“ ja „Toorainena

kasutatud jäätmed“.

Arvestatud ja määrust täpsustatud.

2. Eelnõu § 11 lõike 2 punkti 14 kohaselt

peab taotlus sisaldama määruse §-s 4

nimetatud näitajaid koos

saavutustasemetega. Juhime tähelepanu, et

näitajate saavutustasemed selguvad alles

projekti elluviimise tulemusena. Taotluses

saab taotleja esitada näitajate sihttasemed

ehk prognoosi, mida soovitakse projektiga

saavutada. Palume korrigeerida.

Arvestatud ja määrust täpsustatud.

3. Palume üle kontrollida eelnõu § 19 lõikes

11 esitatud viide. Vähemalt aasta pärast

projekti lõppemist tuleb esitada andmed

tulemusnäitajate täitmise kohta. Hetkel on

viidatud aga projekti spetsiifilistele

näitajatele, mida meie hinnangu saab

raporteerida hiljemalt lõpparuandega.

Arvestatud. Eelnõu § 19 lõikesse 11 oli jäänud

ekslikult ebatäpne viide.

4. Palume üle vaadata eelnõu  seletuskirja

tabelis 1 esitatud panus rakenduskava

väljundnäitajasse „Ringmajanduses

toetatavad ettevõtjad“. Arvestades, et iga

toetatav projekt panustab eelnimetatud

väljundnäitajasse ning ühe projekti

maksimaalne kogumaksumus on kuni 200

000 eurot, siis kogueelarvega 9 000 000

eurot on eelnõu alusel võimalik toetada

vähemalt 45 ettevõtjat. Hetkel eelnõus

esitatud sihttase 10 ettevõtjat on eksitav.

Lisaks on eelnõu seletuskirjas kirjas:

„Määruse koostamise hetkel teadaoleva

informatsiooni põhjal hindame, et määruse

eelarvevahenditega saavutatakse

rakenduskavaga seatud näitajate

sihttasemed.“ Palume korrigeerida või

eksitav lause kustutada, kuna rakenduskavas

on näiteks väljundnäitaja „Ringmajanduses

Arvestatud. Eksitav lause (määruse koostamise

hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal

hindame, et määruse eelarvevahenditega

saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate

sihttasemed) välja jäetud. Esimeses

taotlusvoorus on plaanitud anda toetuse

eelarvena 2 000 000 eurot. Kuna projektid

saavad olla kogumaksumusega 200 000 eurot

ning toetuste osakaal oleneb taotlejast, siis

esimeses taotlusvoorus on toetus suunatud 10

ettevõtjale. Kuna tegu on uue sekkumisega, siis

peale esimest taotlusvooru analüüsime

tulemused läbi ja otsustame, kuidas selle

toetusskeemiga edasi liikuda.

25

toetatavad ettevõtjad“ 2029. aasta sihttase

150.

5. Eelnõu seletuskirjas, et määruse

kogumaksumus 9 000 000 eurot, millest

4 500 000 eurot EL toetus. Samas on

seletuskirja tabelis 4 (Sekkumise nr

21.2.4.11 eelarve kasutamise arvestuslik

plaan) info, et määruse arvestuslik

kogumaksumus on 9 000 000 eurot ning EL

toetuse kasutamise eelarve 2 351 065 eurot.

Palume selgust, mis on eelnõu EL toetuse

eelarve.

Selgitame. Planeeritud määruse kogumaksumus

9 000 000 eurot, millest 4 500 000 eurot ELi

toetus. Kuna meetme nimekirjas on kogu

ringmajanduse korraldamise eelarve ühe reana,

siis oleme teinud ka arvestusliku jaotuse

sekkumiste kaupa. Tabel 4 on selguse huvides

eemaldatud.

6. Eelnõu lisas olevas põhiõiguste harta

kontroll-lehel on kirjas:

„Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta

artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste

konventsiooni artikkel 9),

Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse

teemades (EL harta artikkel 37) ning

kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.“

Palume korrigeerida ministeeriumide

nimed.

Selgitame. Kuna tabelid on koostatud sellel ajal,

kui tegelesid nimetatud ministeeriumid

kõnealuste horisontaalsete teemadega.

Bürokraatia vältimiseks me nimetusi ei muuda ja

seetõttu uuesti dokumente ei esita. Nimede

täpsustamised ei muudaks dokumentide sisu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

1.Palume täpsustada, kuidas mõistetakse § 4

lõikes 2 terminit „ettevõtja“ ning kuidas

arvestatakse lõikes sätestatud tingimuse

täitmist § 10 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud

taotlejate puhul. Vastavalt § 6 lõikele 1

antakse toetust projektile, mille tegevus

panustab §-s 4 nimetatud tulemuse

saavutamisse.

Selgitame. Näitajasse arvestatakse kõiki

ettevõtjaid konkurentsiseaduse järgi, kes saavad

rahalist toetust PO2 erieesmärgi (vi) tasandil.

Ettevõtjad registreeritakse projektide tasandil ja

sisestatakse SFOSi. Ettevõtja selle näitaja

tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust

ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses

osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev

ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kui

riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-

õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid

täitev isik osaleb kaubaturul, loetakse seda ka

selle näitaja arvestamisel ettevõtjaks.

2.§ 7 lg 4 kordab § 6 lõiget 3, mille kohaselt

siduvaid kohustusi ei või võtta varem kui

taotluse esitamise päevale järgneval päeval

Arvestatud, § 7 lg 4 välja jäetud.

3.Palume täpsustada valikukomisjoni rolli.

Kas eeldame õigesti, et valikukomisjoni

ülesandeks on hinnata projekti § 15 lõikes 5

toodud kriteeriumide alusel? Sel juhul

palume korrigeerida vastavalt seletuskirja.

Kui kavandate koostada määruse eelnõus

toodud valikukriteeriume täpsustava

Selgitame. Valikukomisjon hindab nõuetele

vastavaks tunnistatud taotlusi määruse § 15

lõikes 1 ja 2 nimetatud valikukriteeriumide

alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7,

eraldi valikukriteeriumite hindamismetoodikat ei

koostata.

26

hindamismetoodika, palume selle

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile

kooskõlastamiseks edastada.

4.§ 15 lg 9 esimene pool ei ole asjakohane,

kuna § 9 lg 2 järgi ei saa projekti

kogumaksumus olla suurem kui 200 000

eurot.

Arvestatud. Sõnastus täpsustatud.

5.Palume selgitada, kes ja milliste

kriteeriumide alusel otsustab § 17 lõike 1

kohase taotluse osalise rahuldamise.

Selgitatud ja määruse teksti §-s 17 täpsustatud.

6.Palume täpsustada, millise näitaja

saavutustaseme esitamist nõuab eelnõu § 19

lg 11

Arvestatud. Toetuse saaja esitab § 4 lõikes 5

nimetatud näitaja või näitajate saavutustaseme

vähemalt aasta pärast projekti lõppemist

tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes.

7.Palume täpsustada seletuskirja lk 5-6,

millised piirkonnad vajavad järele aitamist

ringmajanduse mudelite juurutamisel, ning

selgitada, milline eelnõus toodud

rakendusmehhanism aitab seda eesmärki

saavutada, sh ringmajandust arendada

tõmbekeskustest eemal ja

hajaasustuspiirkondades

Regionaalarengu toetamiseks suunatakse

vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest toetusteks

tootmisüksustesse väljaspoole Tallinna ja Tartu

regioone. Kõik ülejäänud piirkonnad vajavad

järeleaitamist. Kui KOVid taotlevad toetust, siis

nende toetuse määr sõltub nende võimekusest

omafinantseeringusse panustada.

8.Kui meetmest on kavandatud toetada

projekte kogumaksumusega 9 miljonit eurot

ning projekti maksimaalne suurus on § 9 lg

2 järgi 200 000 eurot, siis on minimaalne

toetatavate projektide arv 45. Seletuskirja

tabeli 1 järgi kavandatakse toetada 10

ettevõtjat. Palume selgitada seletuskirjas,

mille järgi on vastav saavutustase

kavandatud.

Selgitame. Vastava teema arutelu on toodud

rahandusministeeriumi kommentaari

selgitusena.

9.Seletuskirjas § 6 lõike 3 kirjelduses

märgitakse, et projekti raames võib teha

enne (taotluse esitamist) ära eeltööd (nt

projekteerimine). See lause on vastuolus § 6

lõikega 3, mille järgi ei või tegevusi alustada

ega kohustusi võtta enne taotluse esitamise

päevale järgnevat päeva. Ka ei ole

projekteerimine vm eeltööd loetletud

abikõlbliku kuluna § 7 lg 2 järgi. Ilmselt

olete seletuskirjas mõelnud, et eeltöid võib

teha ära väljaspool projekti (s.t need ei ole

projekti abikõlbliku kogumaksumuse osa).

Arvestatud. Seletuskirja lisatud vastav selgitus.

10.Seletuskiri toob välja mõned kitsendused

eelnõu tingimustes. Nt lk 10 eelviimases

lõigus viidatakse, et tööstussümbioosi

Selgitame. Määrus on kooskõlast seletuskirjaga,

tööstussümbioosi lahenduste rakendamine on

võimalik ainult piiratud taotlejatel.

27

lahenduste rakendamise toetus on suunatud

§ 10 lõike 1 punktides 4-6 nimetatud

taotlejatele

11.Lk 11 esimeses lõigus viidatakse, et

meetmest ei toetata määruse „Jäätmetekke ja

pakendamise vältimise ja vähendamise ning

korduskasutuse edendamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord“ alusel

toetatavaid tegevusi. Konkreetsed

kitsendused või välistused tuleks välja tuua

eelnõus

Arvestatud. Lisatud § 7 lõikesse 3 punkt 6.

12.Seletuskirja tabelitel 2 ja 5 puuduvad

päised. Tabelid 2-5 on segadust tekitavad.

Palume selgelt välja tuua, milline summa

kavandatakse toetuseks käesoleva eelnõu

raames ning milline on tabelite 3 ja 4

erinevus

Mitte arvestatud. Kommentaar on tehniline,

eelarve kajastamine on asjakohaselt toodud

seletuskirjas ja põhjendatud

rahandusministeeriumi kommentaaridele

vastamisel.

13.Palume kontrollida üle eelnõu ja

seletuskirja viited paragrahvidele, lõigetele

ja punktidele. Viidetes on palju ebatäpsusi,

nt § 11 lg 2 punktis 4 peetakse silmas ilmselt

§ 4, § 13 lõikes 5 ilmselt § 15 lõiget 5, § 15

lõikes 1 ilmselt sama paragrahvi lõiget 3 ja

§ 15 lõike 5 punktis 1 ilmselt § 4

Arvestatud.

Eesti Kaubandus-tööstuskoda

1. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 9 lõiget

11 nii, et KOV-i toetuse osakaal oleks

äriühingutele ette nähtud toetuse osakaaluga

võrdne.

Mitte arvestatud. Kohalike omavalitsuste

toetamise määr sõltub kohaliku omavalitsuse

võimekusest.

2. Muuta eelnõu § 10 lg 1 sõnastust

järgmiselt:

„(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse

kantud äriühing või mitu äriühingut koos.“

Mitte arvestatud. Kuna ringmajanduse mudelid

ei pruugi olla esialgu kasumlikud, siis tihtipeale

võtavad nende eestvedamise enda kanda just

MTÜd või KOVid, seda eriti hajaasustusega

piirkondades. Toetuse kogumaksumus ühe

projekti kohta on kuni 200 000 eurot, mis

eemaldab ohu, et toetuse summa liigub vaid

mõne üksiku algatuse toetamiseks.

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/24/77

Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite rakendamiseks.

(2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia

programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks.

(3) Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja

sekkumises nr 21.2.4.11 „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate

erialaekspertide koolitus“.

(4) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.

(5) Käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058

artiklis 7 nimetatud tegevusi.

§ 2. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik

toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille

aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega;

2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad

ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad;

3) alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78) ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (edaspidi üldine grupierandi määrus),

artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile;

4) ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

5) tööstussümbioos on erinevate ettevõtete vaheline koostöö, mis võimaldab ressursse jagades

võtta kasutusele tootmisjäägid või kõrvalsaadused, et suurendada osapoolte jaoks jäätmete

väärtustamist, majanduslikku kasu, ressursitõhususe parandamist ja vähendada mõju keskkonnale;

6) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks;

7) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja projekti põhjustatavate võimalike kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on

kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

8) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud

tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;

9) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude

kogusumma;

10) ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudel on majandusmudel, mille kohaselt on kasutusel

olevad ressursid kestlikult saadud ning mida tarbitakse targalt ning keskkonda hoidvalt, sealhulgas

pikendatakse toodete eluiga ning kasutatakse teisest tooret;

11) ökoinnovatsioon on mis tahes innovatsioon, millega edendatakse märkimisväärselt kestlikku

arengut, vähendades tootmisviiside keskkonnamõju, suurendades vastupanuvõimet

keskkonnakoormusele või tagades loodusvarade tõhusama ja vastutustundlikuma kasutamise;

12) ökodisain ja ringdisain on ökoinnovatsiooni tööriistad, mille rakendamisel saab sama ressursi

eest rohkem toota;

13) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik

kasutada;

14) ressursitootlikkus on materjali kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, mis arvutatakse

sisemajanduse kogutoodangu ja kodumaise materjalitarbimise suhtena, mille arvutamisel

kasutatakse sisemajanduse kogutoodangu aheldatud väärtust ning mis näitab, mitu lisandväärtuse

eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil;

15) ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või

esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega;

16) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele;

17) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi

määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile;

18) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja kes

vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumidele;

19) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa

Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teises EMP lepingu osalisriigis

asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui

toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja

vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja

ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;

20) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald,

Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald;

21) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena;

22) tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvusest

tingituna on võimalik välja arvestada selle majanduslikud näitajad – tootmismahud, kulud ja tulud

– ning tehtav investeering on käsitatav terviklahendusena;

23) vabatahtlikud keskkonnakorralduse lahendused on keskkonnajuhtimissüsteemid ning

ökomärgised, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 1221/2009 või

nr 66/2010;

24) paranduskeskus on esemete, riiete ja seadmete omal käel parandamiseks vajalikke seadmeid,

teadmisi ja oskusi avalikkusele pakkuv asutus, paranduskeskused võivad olla ka tootjate või

teenuspakkujate juures;

25) ringbiomajandus ühendab bio- ja ringmajanduse põhimõtted ning biomajanduse potentsiaali,

et asendada fossiilseid materjale kestlikuma biopõhise toormega ning väärindada seda

ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtetest lähtudes;

26) jagamismajanduse lahendus on majandustegevus, mille käigus jagatakse ajutiselt ja

omandiõigust üle andmata ressursse ja esemeid;

27) energiatõhusus vastab grupierandi määruse artikli 2 punktis 103 esitatud definitsioonile.

§ 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse

nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatust.

(2) Riigiabi antakse:

1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi

määruse artikli 14 alusel;

2) protsessiinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel;

3) energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abina (edaspidi

energiatõhususeks antav abi) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel;

4) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks

ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel.

(3) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel.

(4) Määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti

18 mõistes.

(5) Määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse

alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(6) Riigiabil peab olema ergutav mõju üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt.

(7) Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel

Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) või Euroopa Komisjoni määruses (EL) 1408/2013, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega

abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 1408/2013, 18.12.2013) (edaspidi põllumajandusliku

VTA määrus) ning ja konkurentsiseaduse §-s 33 või maaelu ja põllumajandusturu korraldamise

seaduse §-s 20 sätestatut.

(8) Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse lõikes 7 nimetatud määruste artiklis 1 sätestatud

välistusi. Vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruse alusel ühele ettevõtjale kõigist allikatest

antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot. Vähese tähtsusega

abi andmisel põllumajandusliku VTA määruse alusel ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud

vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 25 000 eurot.

(9) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse ja põllumajandusliku VTA määruse artiklite 2 lõigete

2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega VTA

määruse ja põllumajandusliku VTA määruse artiklites 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole

lubatud.

(11) Riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel tuleb rakendusüksusel:

1) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümme aastat alates

päevast, kui määruse alusel anti viimast korda üksikabi;

2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi või vähese tähtsusega

abi kohta.

§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite rakendamine ning

ettevõtetes tööstussümbioosi lahenduste kasutustele võtmine.

(2) Toetuse andmise tulemusel on Eestis rohkem ringmajanduse põhimõtteid arvestavaid

ettevõtteid ning suurenenud vabatahtlikke keskkonnakorralduse lahendusi rakendavate ettevõtete

arv ning on suurenenud Eesti ressursitootlikus.

(3) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete

hoidmisesse.

(4) „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist võrdsete võimaluste,

ligipääsetavuse, regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse

toetuse andmisel järgmiste näitajatega:

1) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest, kohaldub tegevustele

väljaspool Harjumaad;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja, kohaldub tegevustele, mis on suunatud avalikkusele;

4) keskkonnatrendide indeks;

5) ringleva materjali määr;

6) tööjõu tootlikkus.

(5) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on kas „Esmase

toorme sääst projektidega“ või „Toorainena kasutatud jäätmed“.

(6) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse, milleks on

„Ringmajanduses toetatavad ettevõtjad“.

(7) Toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja määruse § 6 lõikes 2 nimetatud

toetatav tegevus ja selle arv ning summa.

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse.

(2) Toetust antakse määruse §-s 4 sätestatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks järgmisteks

tegevusteks:

1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine, mille hulka kuuluvad tervikliku materjalivahetuse

süsteemi loomine vähemalt kahe ettevõtte vahel, sh tootmisliinide seadistamine teisese tooraine

kasutamiseks, tootmistarkvara arendamine, mis annab partneritele info, kui palju kõrvalsaaduseid

tekib, ja muud sarnased tegevused, mis panustavad määruse eesmärkide täitmisesse;

2) ringmajanduse ärimudelite rakendamine, mille hulka kuuluvad tootest-teenuseks-ärimudelile

üleminek, tootes biojäätmetele kasutuse leidmine, ringbiomajanduse lahendused,

jagamismajanduse lahenduste kasutuselevõtt ja arendamine või paranduskeskuste loomine ja

arendamine ja muud sarnased tegevused, mis aitavad saavutada määruse eesmärke.

(3) Määruse alusel toetuse taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega

seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

(4) Määruse alusel toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088

(ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses

sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Kindlasummaliste maksete puhul on kulud

abikõlblikud ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 4 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad

§-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:

1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud;

2) investeeringutega seotud seadistamise kulud;

3) taristu objekti kliimakindluse tagamise hindamise kulud;

4) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud teavitusnõude täitmiseks Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt;

5) regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut

majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja

mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste

järgi;

6) energiatõhususeks antava abi kulud on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 38

lõikes 3 sätestatud tingimuste järgi;

7) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava

investeeringuteks ettenähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse

artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi;

8) protsessiinnovatsiooniks antava abi korral on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 29

lõikes 3 nimetatud kulud, v.a üldkulud;

9) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5 protsendi ulatuses projekti

abikõlblikest kuludest;

10) otsene personalikulu on abikõlblik ühendmääruse § 16 kohaselt kuni 15 protsendi ulatuses

projekti abikõlblikest kuludest;

11) vabatahtlike keskkonnameetmete kasutuselevõtu kulud (sealhulgas keskkonnajuhtimise

süsteemi rakendamine, ökomärgise taotlemine, toote olelusringi hindamine, erinevate

keskkonnaaruannete koostamine) ja muud kulud, mis on vajalikud § 6 lõike 2 kohaste toetavate

projektide eesmärkide saavutamiseks.

(3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised

kulud:

1) kinnisvara ostmise või rentimise kulu;

2) üldkulu;

3) investeeringu kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel selleks, et viia

ettevõtja tegevus kooskõlla Euroopa Liidu normatiividega, sealhulgas normatiividega, mis on juba

vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud;

4) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline

kulu;

5) riigiabi eeskirjade kohaselt abikõlbmatu kulu;

6) määruse „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse

edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ alusel toetavate tegevuste

kulud.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotlusvooru väljakuulutamise

päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud.

(3) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse

perioodi pikendada kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka

lõikes 2 nimetatud perioodi. Projekti tegevustega peab alustama kuue kuu jooksul taotluse

rahuldamisest.

§ 9. Taotlusvooru eelarve, taotlusvoorus toetatavad tegevused, toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga ning edastab

asjakohase teabe rakendusüksusele. Käskkirjas sätestatakse, milliste käesoleva määruse § 6 lõikes

2 loetletud tegevuste jaoks avatavas taotlusvoorus toetust antakse. Kinnitatud eelarve peab

vastama käesoleva paragrahvi lõikele 2.

(2) Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmisüksustesse projektidele,

mis viiakse ellu väljapool Tallinna ja Tartu regioone.

(3) Ühe projekti maksimaalne kogumaksumus on kuni 200 000 eurot ja minimaalne

kogumaksumus 10 000 eurot. Projekti toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse

rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

(4) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide antud

tagastamatut ja tagastatavat abi.

(5) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 47,93 protsenti.

(6) Kui toetust antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva,

Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti,

keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest

kuludest.

(7) Kui toetust antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Järva,

Lääne-Viru, Rapla, Pärnu, Saare, Lääne, või Hiiu maakonnas, on kuni 31.12.2024 toetuse osakaal

suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja

väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest. Alates 01.01.2025 on abi osakaal

suurettevõtjale kuni 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja

väikeettevõtjale kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest.

(8) Kui toetust antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Viru

maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale

kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest.

(9) Kui toetust antakse energiatõhususeks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38

alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni

45 protsenti, väikeettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest.

(10) Kui toetust antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse

artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest.

(11) Kui toetust antakse protsessiinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse artikli

29 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti ja väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest.

(12) Paragrahvi 10 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud taotleja toetuse osakaal sõltub kohaliku

omavalitsuse üksusest ja on määruse lisa kohaselt 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest,

võttes arvesse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise piirmäärasid nende asjakohasuse korral.

Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse

üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse

suuruse leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise

valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse

üksusele sätestatut.

3. peatükk

NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust võivad taotleda ja projektipartnerid olla:

1) kohalik omavalitsus ja omavalitsusliit;

2) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus;

3) maakondlik arendusorganisatsioon;

4) äriühing;

5) mittetulundusühing;

6) sihtasutus.

(2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud

toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist

tõendavatele dokumentidele ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid

andmeid ja dokumente:

1) taotleja ja partneri nimi ja registrikood;

2) projekti nimi;

3) projekti tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste elluviimise asukoht;

4) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus, mis vastab käesoleva määruse §-s 4 nimetatud

eesmärgile ja tulemusele;

5) projekti ajakava;

6) kinnitus projekti vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL)

2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega;

7) kinnitus, et projektis arvestatakse toetatavate tegevuste elluviimisel asjakohaste

keskkonnaalaste õigusaktidega;

8) võrreldavad hinnapakkumused ja projekti eelarve kindlasummalise makse kasutamiseks;

9) projekti kulude loetelu;

10) projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust

tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel, ning kinnitus, et kinnisasja või

ehitist kasutatakse samal sihtotstarbel vähemalt kuni viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse

saamist;

11) tõendid omafinantseeringu ning projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta;

12) kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja

krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist

aktsepteerida, kui taotleja ja partner on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning

finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil;

13) kinnitus, et taotleja ja partner tegutsevad projekti elluviimisel heas usus ja kooskõlas Euroopa

Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga;

14) teave selle kohta, kas taotleja taotleb toetust projektile või on saanud projektile või projekti

üksikutele osadele toetust Euroopa Liidu institutsioonidelt, muudest välisabi fondidest või avaliku

sektori asutustelt;

15) määruse §-s 4 nimetatud näitajad koos sihttasemetega;

16) kinnitus, et projekt on seotud „Eesti 2035“ aluspõhimõtte ja asjakohaste sihtidega, mis on

sätestatud määruse § 4 lõikes 4;

17) kinnitus taotleja ja partneri taotluse vastavuse kohta riigiabi nõuetele koos selgituste ja

asjakohaste lisadega rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi;

18) projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik

rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil;

19) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik;

20) kinnitus, et toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti h tähenduses;

21) teave, mis tõendab taotleja ja asjakohasel juhul partneri ettevõtte suurust juhul, kui toetust

taotletakse üldise grupierandi määruse alusel;

22) finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute, sihtasutuste ja

mittetulundusühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti ning vastab

rakendusüksuse kehtestatud juhendile;

23) taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hindamise tulemused

ühendmääruse lisa 3 järgi;

24) paragrahvis 6 lõikes 2 punktis 1 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel taotleja ja

tööstussümbioosi teise osapoole kinnitus, mis tõendab, et igas kavandatud kinnise tootmistsükli

osaks olevas ettevõttes tekib kavandatud koguses kõrvalsaadust ning seda saab teise ettevõtte

toormeks loovutada.

(3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse

lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel.

(4) Lõike 2 punktis 6 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte tähendab, et toetatavad tegevused

ei või oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist, milleks on kliimamuutuste

leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja

kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse

ja taastamine.

(5) Taotluses peab olema täpselt kirjeldatud, kuidas on avalikkusele pakutavates lahendustes ja

teenustes ning tegevustes osalemisel tagatud ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Samuti see,

kuidas on tagatud avalikkusele edastatava informatsiooni kättesaadavus liikumis-, nägemis-,

kuulmis- ja intellektipuudega inimestele.

4. peatükk

TOETUSE TAOTLEMINE JA TAOTLUSTE MENETLEMINE

§ 12. Taotlusvooru avamine, peatamine ja sulgemine ning taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Toetust antakse tähtajatu taotlusvooru kaudu.

(2) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus

kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse

käskkirja alusel. Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

(3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 11 sätestatud

tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste vastuvõtu alguse

päevale ühendmääruse § 5 lõige 2.

(4) Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja

partneri ning taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(5) Rakendusüksus võib anda taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse

kõrvaldamiseks taotlejale kuni kümnetööpäevase tähtaja.

(6) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge,

näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

(7) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul

taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud aja

võrra.

(8) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri ning taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud

käesolevas määruses sätestatud nõuded.

§ 13. Valikukomisjoni moodustamine ja selle tegevus

(1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille

koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget.

(2) Rakendusüksus võib kaasata eksperte.

(3) Valikukomisjoni liikmed peavad:

1) vastama perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja

partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama;

3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult

talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

(4) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus.

(5) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi määruse § 15 lõigetes 1 ja 2

nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud

määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded.

(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele ja seda ei viida § 12 lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul

nõuetega vastavusse.

§ 15. Projektide vastavus- ja valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine

(1) Toetuse taotlemisel § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusteks hindab rakendusüksus, kas

taotluses on täidetud lõike 3 kohane vastavuskriteerium toorainena kasutatud jäätmete kohta.

(2) Toetuse taotlemisel § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusteks hindab rakendusüksus, kas

taotluses on täidetud lõike 4 kohane vastavuskriteerium esmase toorme säästu kohta.

(3) Toorainena kasutatud jäätmetena arvestatakse kasutusele võetud kõrvalsaaduste kogust.

Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga võetakse toorainena

kasutusele vähemalt 0,18 kilogrammi kõrvalsaaduseid aastas iga toetusena saadud euro kohta.

(4) Esmase toorme säästuna arvestatakse materjali kogust, mis jääb kasutusele võtmata projekti

tegevuse tõttu. Lõike 1 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga

säästetakse esmast tooret 0,22 kilogrammi aastas iga toetusena saadud euro kohta.

(5) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest:

1) projekti kooskõla riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidele ning mõju perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ja on suunatud §-s 4 nimetatud toetuse andmise eesmärgi

ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ning §-s 4 nimetatud toetuse andmise eesmärgi

täitmisele ja saavutatakse § 4 kohane tulemus;

2) projekt on põhjendatud, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §-s 6 nimetatud

toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti sekkumisloogika on

arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik;

3) projekt on kuluefektiivne, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik ning ettenähtud

tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks;

4) taotleja ja partner on suutlik projekti ellu viima, kui taotlejal ja partneril on olemas

kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tagada projekti

tulemuste kestlikkus elluviimiseks kavandatud viisil;

5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja asjakohaste sihtidega, mis on esitatud

määruse § 4 lõikes 4.

(6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded, taotluses kirjeldatud

projekt vastab lõigetes 3 ja 4 nimetatud valikukriteeriumidele.

(7) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) toetuse maksmise tingimused;

3) kindlasummalise makse suurus, makse aluseks olev tulemus ja tõendamise alus;

4) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused;

5) kui asjakohane, viide, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831

alusel või riigiabi komisjoni määruse (EL) 651/2014 alusel;

6) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord.

(8) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(9) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel

taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

(10) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks taotlusekohase projekti

kogumaksumus, mis on selgunud määruse § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud hinnapakkumuste

võrdluse tulemusena.

(11) Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks projekti tegevuste elluviimine

taotluse rahuldamise otsuses määratud mahus.

(12) Rakendusüksus menetleb taotlusi nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse

tingimustele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(13) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale e-toetuse keskkonna

vahendusel kätte viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 16. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

(2) Kui taotlusest ei kõrvaldata rakendusüksuse osutatud puudust selleks määratud tähtaja jooksul,

võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) toetuse taotleja ja partneri andmed;

4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

6) otsuse vaidlustamise kord.

(4) Rakendusüksus toimetab pärast taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale e-toetuse

keskkonna vahendusel kätte viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 17. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk

on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul

vähendada toetussummat ning muuta toetatavaid tegevusi.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi.

(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt.

(4) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta

ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3

sätestatu kohaselt.

(6) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.

Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse

saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui

teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse

alusel ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada rakendusüksuse

otsusega, kui esineb vähemalt üks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 sätestatud

alus või kui:

1) toetuse saaja või partner ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei

kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

2) toetuse saaja või partner ei täida projekti elluviimise ajakava.

5. peatükk

TOETUSE SAAJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA ARUANNETE ESITAMINE

§ 19. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on

seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner alustab projekti sisuliste tegevustega kuue kuu jooksul taotluse

rahuldamise otsusest.

(3) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja

käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt ning täidab ühendmääruse §-s 10 sätestatud

toetuse saaja kohustused.

(4) Toetuse saaja ja partner tagab projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara taotluses

kirjeldatud viisil kasutuse vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist.

(5) Toetuse saaja peab viivitamata teatama rakendusüksusele projekti elluviimise ajal ja lõikes 4

nimetatud kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames

ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja ja partneri võimet täita taotluses

ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja ja partneri kohustusi.

(6) Toetuse kasutamisel tuleb avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes

osalemiseks tagada ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Samuti tuleb tagada avalikkusele

edastatava informatsiooni kättesaadavus liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega

inimestele.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus ning

rakendada vajaduse korral projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga kohanemiseks.

(8) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtetega.

(9) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

tegevuste ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 15. juuliks.

(10) Toetuse saaja ja partnerid tagavad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ kohase teavitamistegevuse.

(11) Toetuse saaja esitab § 4 lõikes 5 nimetatud näitaja või näitajate saavutustaseme vähemalt

aasta pärast projekti lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes.

(12) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–11 ja 13–16 nimetatud

kohustusi.

§ 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta

vahearuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel ning projekti lõppemisel

lõpparuande.

(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti aruandlusperiood;

2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide

saavutamine);

3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele, kaasa arvatud määruses

kehtestatud näitajate täitmine;

4) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks võimaluse korral fotod, kui neid ei ole veel

rakendusüksusele esitatud, või info selle täitmiseks tehtud tegevustest Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt;

5) kinnitus, et toetatud tegevused panustasid määruse § 3 lõikes 4 nimetatud strateegia „Eesti

2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse;

6) taristu investeeringutega seotud projektidele, millele kohaldub nõue esitada kliimakindluse

hindamise tulemused, leevendusmeetmete võtmise info.

(3) Rakendusüksus võib täpsustada taotluse rahuldamise otsuses vahe- ja lõpparuandes ning

järelaruandes esitatavat teavet ja selle esitamise sagedust.

(4) Paragrahvi 4 lõikes 6 nimetatud näitaja saavutustaset raporteeritakse e-toetuste keskkonnas

rakendusüksuse poolt etteantud vormil vähemalt kahel korral: üks ja viis aastat pärast projekti

lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes.

(5) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse e-keskkonnas

esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Menetlemise tähtaeg

pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

6. peatükk

TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE

§ 21. Toetuse maksmine

(1) Projekti, mille kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, kulud makstakse kindlasummalise

maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt ja taotluse rahuldamise otsuses määratud suuruses.

(2) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu.

(3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse, millele on lisatud:

1) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

2) fotod tehtud töödest ja info teavitamise kohustuse täitmisest;

3) taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave.

(4) Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustatud tingimustest ja korrast.

(5) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise

osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

(6) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem

kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030.

7. peatükk

FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED

§ 22. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34, 35, 37 ja 38 sätestatu kohaselt.

§ 23. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

(allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Keit Kasemets

kantsler

Taristuministri …. määrus nr …

„Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

Lisa

Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1

Kohaliku omavalitsuse

üksus

Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 40%

Anija vald 60%

Antsla vald 69%

Elva vald 64%

Haapsalu linn 70%

Haljala vald 65%

Harku vald 43%

Hiiumaa vald 63%

Häädemeeste vald 67%

Jõelähtme vald 49%

Jõgeva vald 69%

Jõhvi vald 70%

Järva vald 64%

Kadrina vald 66%

Kambja vald 51%

Kanepi vald 65%

1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse

üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning

elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga.

Kastre vald 56%

Kehtna vald 66%

Keila linn 58%

Kihnu vald 70%

Kiili vald 46%

Kohila vald 58%

Kohtla-Järve linn 70%

Kose vald 55%

Kuusalu vald 59%

Loksa linn 70%

Luunja vald 52%

Lääne-Harju vald 63%

Lääne-Nigula vald 64%

Lääneranna vald 70%

Lüganuse vald 70%

Maardu linn 69%

Muhu vald 65%

Mulgi vald 70%

Mustvee vald 70%

Märjamaa vald 69%

Narva linn 70%

Narva-Jõesuu linn 58%

Nõo vald 59%

Otepää vald 66%

Paide linn 69%

Peipsiääre vald 69%

Põhja-Pärnumaa vald 69%

Põhja-Sakala vald 66%

Põltsamaa vald 67%

Põlva vald 70%

Pärnu linn 69%

Raasiku vald 58%

Rae vald 40%

Rakvere linn 69%

Rakvere vald 64%

Rapla vald 66%

Ruhnu vald 65%

Rõuge vald 69%

Räpina vald 70%

Saarde vald 69%

Saaremaa vald 69%

Saku vald 43%

Saue vald 51%

Setomaa vald 70%

Sillamäe linn 70%

Tallinna linn 55%

Tapa vald 70%

Tartu linn 63%

Tartu vald 53%

Toila vald 63%

Tori vald 64%

Tõrva vald 67%

Türi vald 70%

Valga vald 70%

Viimsi vald 40%

Viljandi linn 70%

Viljandi vald 67%

Vinni vald 67%

Viru-Nigula vald 70%

Vormsi vald 52%

Võru linn 70%

Võru vald 66%

Väike-Maarja vald 66%

K Ä S K K I R I

Tallinn 26.11.2024 nr 1-2/24/471

Taristuministri määruse „Ringmajanduse tootmis-

ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja

kord perioodil 2021–2027" alusel avatud

taotlusvooru eelarve kinnitamine

Taristuministri 25.novembri 2024. a määruse nr 77 „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ § 9 lõike 1 alusel:

1. Kinnitan „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi nr 2

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku

edendamine” meetme 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine” sekkumises nr 21.2.4.11

„Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide

koolitus“ taotlusvooru eelarve summaks määruse § 6 lg 2 loetletud tegevuste osas 2 000 000

eurot, millest vähemalt 800 000 eurot tuleb suunata projektidele, mis viiakse ellu väljaspool

Tallinna ja Tartu regioone.

2. Punktis 1 toodud sekkumistes tuleb taotlusvoor avada hiljemalt 2024. aasta 16.detsembril.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades

„Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse“ § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister