Jäätmete ringluusevõttu määrus

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/24/75

Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–

2027

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“,

erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ meetme 21.2.4.1

„Ringmajanduse korraldamine” sekkumises nr 21.2.4.15 „Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja

ohutu materjaliringluse tagamine“.

(2) Toetust eraldatakse 2024–2027 riigi eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse

ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Jäätmemajanduse korraldamine“

tulemuste saavutamiseks.

(3) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.

§ 2. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik

toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis vastab ühendmääruse § 15 lõike 1 tingimustele;

2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad

ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad;

3) alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus),

artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile;

4) ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

5) jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks on jäätmete mehaaniline,

termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis

muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada

nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist;

6) jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete

ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

7) jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus on jäätmete töötlemine selleks, et saadud

materjal suunata lõplikku ringlussevõtu protsessi;

8) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas

2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

9) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud

tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;

10) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute

kulude kogusumma;

11) ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete taaskasutamistoiming,

mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid

nende esialgsel või muul eesmärgil. Selle ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist

materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks;

12) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele;

13) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi

määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile;

14) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja kes

vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja

kriteeriumidele;

15) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa

Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis

asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui

toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja

vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja

ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;

16) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald,

Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald.

17) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eestis tekkivate jäätmete ringlussevõtu võimekust.

(2) Toetuse andmise tulemusel võetakse Eestis rohkem jäätmeid ringlusse ning jäätmeandmete

edastamine on efektiivsem.

(3) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse, milleks on

ringmajanduses toetatavad ettevõtjad.

(4) Toetuse tulemusena panustatavad § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevused

rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on esmase toorme sääst projektidega.

(5) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide

tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on

vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes“ eesmärkide saavutamisse.

(6) Määruse nõuetele vastavad projektid panustavad Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi

„Majandus - Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa

aitamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset

arengut toetaval moel järgmiste näitajatega:

1) ressursitootlikkus;

2) kasvuhoonegaaside netoheide ekvivalenttonnides;

3) ringleva materjali määr;

4) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, kohaldub tegevustele

väljaspool Harjumaad.

(7) Toetuse andmisel on projektitäiendavad spetsiifilised näitajad:

1) ringlussevõtuks ettevalmistatud jäätmete kogus tonnides aasta kohta § 5 lõike 1 punktis 1

nimetatud tegevuse puhul;

2) ringlusse võetud liigiti kogutud jäätmete kogus, tonnides aasta kohta § 5 lõike 1 punktis 2

nimetatud tegevuse puhul;

3) jäätmetega seotud digilahenduste arv § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul;

4) projekti tulemusel välditav kasvuhoonegaaside heide CO2 ekvivalenttonnides aastas

(t(CO2e)/a) § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse puhul.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja

tulemusnäitaja saavutamisse ja millega viiakse ellu järgmised tegevused:

1) jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamine, kui edasine ringlussevõtt on tõendatud;

2) liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtt;

3) jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahenduste

väljatöötamine.

(2) Toetust ei anta:

1) jäätmete termilise töötlemise süsteemide arendamiseks, välja arvatud juhul, kui termilise

töötlemise tulemusel toimub jäätmete ringlussevõtt;

2) jäätmekütuse tootmise ja seda ettevalmistavate tegevuste arendamiseks. Jäätmekütuse tootmist

ettevalmistavate tegevustena käsitatakse jäätmete sortimist, segamist, purustamist, sõelumist, kui

nende tegevuste saaduseks on materjal, mida olulisel määral kasutatakse jäätmekütuse tootmiseks;

3) lõikes 1 nimetatud tegevusteks, kui tegemist on oma tegevuses tekkinud jäätmetega;

4) enne taotluse esitamist ellu viidud tegevusteks;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 esitatud tegevusvaldkondade projektidele.

(3) Plastijäätmete pürolüüsi toetatakse tingimusel, et põhisaadust kasutatakse kvaliteetse

ümbertöötatud plasti tootmiseks ning protsessi käigus kõrvalsaadusena tekkiv kütus kasutatakse

samas pürolüüsiprotsessis täielikult ära.

(4) Määruse alusel toetavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud

olulise kahju vältimise põhimõttega artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärkidele.

(5) Toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele

õigusaktidele.

(6) Määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 toetatavate tegevuste puhul peab kasutatama parimat

võimalikku tehnikat vee säästmiseks ning reovee käitlemiseks, kogumiseks ja töötlemiseks.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

§ 6. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse

nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust.

(2) Riigiabi antakse kas:

1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi määruse

artikli 14 alusel;

2) protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 29

alusel;

3) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks

ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 2 punktide b–d alusel.

(3) Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud

juhtudel, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(4) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse

artikli 2 punkti 18 mõistes, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(5) Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise

eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja

siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(6) Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6, kui tegemist on

üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(7) Abi ei vabasta jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega kohustustest, mis on

seotud nende jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu või riikliku õiguse

alusel, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest, mida võib pidada

ettevõtja tavakuludeks.

(8) Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa

Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023),

(edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(9) Abi andmisel kohaldatakse VTA määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale

kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot.

(10) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese

tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega VTA määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel

ja piirmäärades.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole

lubatud.

(12) Seoses riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega tuleb rakendusüksusel:

1) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates

päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;

2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi või vähese tähtsusega

abi kohta.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses

sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise

makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

(2) Abikõlblikud on järgmised määruse § 5 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 3 kohase tulemuse

saavutamiseks vajalikud kulud §-s 9 sätestatud piirmäärade ja taotluse rahuldamise otsuse

kohaselt:

1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud;

2) seadmete liisimise kulud, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil, tingimusel, et projekti

lõppedes läheb asja omandiõigus üle toetuse saajale;

3) investeeringutega seotud seadistamise kulud;

4) tarkvarakulud, mis on vajalikud § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks ning

juurutamiseks, sealhulgas tarkvarade omavahelise liidestamisega kaasnevad kulud;

5) digitaliseerimise kulud, mis on seotud § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste

elluviimisega;

6) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud teavitusnõude täitmiseks vastavalt

Vabariigi Valitsuse määrusele 12.05.2022 nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

7) regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut

majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja

mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste

järgi;

8) protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antava abi korral on abikõlblikud üldise

grupierandi määruse artikli 29 lõikes 3 nimetatud kulud;

9) ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ettenähtud abi andmisel on

kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi;

10) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5 protsendi ulatuses projekti

abikõlblikest kuludest;

11) taristuobjekti kliimakindluse tagamise hindamise kulud.

(3) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel

taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

(4) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised

kulud:

1) projektijuhtimise kulu alla 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral;

2) kulu sõiduki soetamiseks või rendiks;

3) kinnisvara ostmise või rentimise kulu;

4) üld- ja tegevuskulud;

5) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline

kulu;

6) riigiabi eeskirjade kohaselt abikõlbmatu kulu.

(5) Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada

ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rakendusüksusele

esitamise päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud.

(3) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse

perioodi pikendada kuni 18 kuu võrra ületamata lõikes 1 sätestatud tähtpäeva.

§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal ning taotlemiseks avatavad tegevused

(1) Ühtekuuluvusfondi toetuse taotlusvoorude eelarved, ajakavad ning taotlusvoorus toetatavad

jäätmeliigid kinnitab taristuminister käskkirjaga.

(2) Toetuse piirsummad on järgmised:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste korral on toetuse minimaalne summa

200 000 eurot ja maksimaalne summa 3 000 000 eurot projekti kohta;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse korral on toetuse minimaalne summa

10 000 eurot ja maksimaalne summa 150 000 eurot projekti kohta.

(3) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, antakse toetust kindlasummalise maksena

ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse

§ 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

(4) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide antud

tagastamatut ja tagastatavat abi.

(5) Kui abi puhul ei ole tegemist riigiabiga, on toetuse osakaal kuni 47,93 protsenti abikõlblikest

kuludest.

(6) Kui abi antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse osakaal kuni 47,93 protsenti abikõlblikest

kuludest.

(7) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru,

Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas on abi osakaal suurettevõtjale kuni

15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti

abikõlblikest kuludest.

(8) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva,

Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti,

keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest

kuludest.

(9) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel

Ida-Viru maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest.

(10) Kui abi antakse protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks üldise grupierandi määruse

artikli 29 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti ning keskmise ja

väikeettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest.

(11) Kui abi antakse ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise

grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, väike-

ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest.

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda äriühing.

(2) Toetuse taotleja peab vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele.

(3) Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuded ning esitama

rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse

rahuldamise otsuse alusel tehtavaid makseid.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud

toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid

andmeid ja dokumente:

1) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste

elluviimise asukoht;

2) kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt ning paragrahvi 5 lõike 1 punktides

1 ja 2 tegevuste elluviimise puhul selgitused parima võimaliku tehnika rakendamise kohta vee

säästmiseks.

3) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest

allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas

toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;

4) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja tõendid omafinantseeringu ja

projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu

abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib

rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja

asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus

ammendavalt tuvastatav muul viisil;

5) projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust

tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel ning kinnitus, et investeeringut

kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse saamist;

6) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud

elektronposti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused;

7) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel;

8) võrreldavad hinnapakkumused ning nende saamiseks tehtud hinnapäringud ja projekti eelarve

kindlasummalise makse kasutamiseks;

9) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust juhul, kui toetust küsitakse üldise grupierandi

määruse alusel;

10) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 8

sätestatud abikõlblikkuse perioodiga;

11) projekti äriplaan ja finantsanalüüs, mis on koostatud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi

ning mis ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui üks aasta sealhulgas esitatakse projekti

tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutus;

12) jäätmete ringlussevõttu tõendavad dokumendid, mis tõendavad jäätmetest saadava toote

vastavust rahvusvahelisele, Euroopa või Eesti standardile või jäätmeseaduse § 21 lõike 2 alusel

kehtestatud määruse nõuetele või ELi jäätmete lakkamise määruses kehtestatud nõuetele või et

jäätmetest toodetud tooteid ei ole võimalik eristada looduslikust toorainest toodetud toodetest;

13) jäätmete potentsiaalse ringlussevõtja huvikiri, mis tõendab tema võimekust ja tahet taotleja

ringlussevõtuks ettevalmistatud jäätmed ringlusse võtta, kui toetust taotletakse jäätmete

ringlussevõttu ettevalmistavaks tegevuseks;

14) taotleja kirjalik kinnitus, milles jäätmete ringlussevõttus ettevalmistavaks tegevuseks toetuse

taotleja kinnitab, et edasine jäätmete ringlussevõtt toimub käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12

sätestatud tingimustele;

15) kinnitus, et taotlus ei sisaldada tegemisel olevaid või tehtud töid;

16) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste

õigusaktidega;

17) selgitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta riigiabi nõuetele asjakohaste lisadega

rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi;

18) kinnitus, et projekti tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja on

taotluses märgitud tingimustel teostatavad ega ole vastuolus § 10 lõikes 3 sätestatud tegevustega;

19) kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis

aastat. Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseisule kohaldatakse ühendmääruse lisa 3

B-osa;

20) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik;

21) kinnitus, et taotleja tegutseb projekti elluviimisel heas usus ja kooskõlas Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas sätestatuga;

22) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 tegevuse elluviimise puhul tarkvara erilahenduse tellimisel

esitatud projektiplaan.

(3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse

lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu tulemusel.

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 12. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu eelarve ammendumiseni. Taotlusi menetletakse

nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise

järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(2) Taotlusvooru eelarved ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga, ning edastab

asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarved peavad vastama käesoleva paragrahvi

lõikele 3.

(3) Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks tootmisüksustesse väljapoole

Tallinna ja Tartu regioone.

(4) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus

kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse juht

käskkirja alusel. Taotlusvooru peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel

ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis.

(5) Projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §-s 5 nimetatud tegevuse

elluviimiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas.

(6) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11 sätestatud tingimuste

kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste vastuvõtu alguse päevale

ühendmääruse § 5 lõige 2.

(7) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest

ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(8) Rakendusüksus võib anda taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse

kõrvaldamiseks taotlejale kuni kümne tööpäevase tähtaja

(9) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge,

näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

(10) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul

taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel

pikendada.

(11) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas

määruses sätestatud nõuded.

§ 13. Valikukomisjoni moodustamine ja selle tegevus

(1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille

koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget ning üks

Keskkonnaameti nimetatud liige. Rakendusüksus võib kaasata eksperte.

(2) Valikukomisjoni liikmed peavad:

1) vastama perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja

partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama;

3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult

talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

(3) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus.

(4) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi käesoleva määruse § 14 lõikes 1

nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

§ 14. Projektide hindamine, vastavus-, valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Toetuse taotlemisel § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks hindab rakendusüksus,

kas taotluses on täidetud esmase toorme säästu vastavuskriteerium käesoleva paragrahvi lõike 2

kohaselt.

(2) Esmase toorme säästuna arvestatakse ringlusse suunatud jäätmete kogust. Lõike 1 punktis 1

nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga suunatakse ringlussevõttu vähemalt 3

kilogrammi jäätmeid aastas iga toetusena saadud euro kohta.

(3) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest:

1) projekti kooskõla riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele, on suunatud §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi

ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ja §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele

ning saavutatakse § 3 kohane tulemus;

2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad § 5

lõikes 1 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti

sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik;

3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik

ning ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud tulemuste saavutamiseks;

4) taotleja on suutlik projekti ellu viima, mis on täidetud, kui taotlejal on olemas omafinantseering,

kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tagada projekti

tegevuste elluviimine ja tulemuste kestlikkus kavandatud viisil;

5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud määruse § 3

lõikes 6.

§ 15. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses

kirjeldatud projekt vastab §-s 14 nimetatud kriteeriumidele.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse

tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused;

3) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;

4) hangete läbiviimise ja kontrolli nõuded, välja arvatud kindlasummaliste maksete kohaldumisel;

5) kindlasummaliste maksete kohaldumisel nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja

tõendamise alused.

(3) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(4) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte kolme tööpäeva

jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas.

(5) Kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse rahuldamise otsuses

projekti tulemus ja toetuse summa.

(6) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks taotlusekohase projekti

kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates, lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8

nimetatud infost.

(7) Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks projekti tegevuste kavandatud

mahus elluviimine.

(8) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses

kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumidele.

§ 16. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme eelarve vaba jäägi ja

mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse

ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta

ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotluse esitaja;

4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

(5) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte kolme

tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas.

§ 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse

andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel

võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega

nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi.

(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt.

(4) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta

ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3

sätestatu kohaselt.

(6) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja

esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või

andmeallikast.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras

ning kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist

järgmistel juhtudel:

1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõikes 2

sätestatu kohaselt;

2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

muudatusega võib kaasneda projekti tulemuse saavutamata jäämine olulises osas.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise taotluse saamist.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14

või § 37 lõike 7 alusel.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses toodu korras.

Toetuse saaja õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud

määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muuhulgas:

1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

2) ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt on toetuse saaja kohustatud võimaldama audiitoril

ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise

ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid

raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid

ja väljavõtteid;

3) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja projektis märgitud tulemuse saavutamise;

4) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)

§-s 18 sätestatu kohaselt;

5) tagama Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase

teavitamistegevuse;

6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud

tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest.

(3) Toetuse saaja teeb hanked järgmiste nõuete kohaselt:

1) toetuse saaja teeb riigihanke ja ostumenetluse ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt;

2) rakendusüksus sätestab vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses kohustuse esitada enne

riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke alusdokumentide või ostudokumentide

kavandi ja lepingu projekti või selle muudatuse rakendusüksusele eelkontrolli. Rakendusüksus

avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul;

3) toetuse saaja esitab üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral rakendusüksusele hanke- või

ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu e-toetuse keskkonna kaudu

viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist.

4) toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks muudatuse

kavandi, mille kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20 tööpäeva jooksul.

(4) Projekti tegevustega peab alustama kuue kuu jooksul taotluse rahuldamisest.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus ning

rakendada vajaduse korral projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga kohanemiseks.

(6) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega

„ei kahjusta oluliselt“.

(7) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projektiga kavandatud, elluviidavate või lõpetatud

tegevuste ja maksete kohta vähemalt igal aastal 15. jaanuariks ja 15. juuliks.

(8) Toetuse saaja esitab § 3 lõikes 4 nimetatud näitaja saavutustaseme vähemalt üks aasta pärast

projekti lõppemist, kuid mitte kauem kui viis aastat, tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes.

Aruannete esitamine

§ 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta

vahearuanded taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel ning projekti lõppemisel

lõpparuande.

(2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tegevused, saavutatud tulemused ja eesmärgid);

3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

4) info teavitusnõude täitmise kohta, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“.

(3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevused panustasid käesoleva

määruse § 3 lõigetes 5 ja 6 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse.

(4) Kui toetust taotleti § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusteks, esitab toetuse saaja tõendi, et

jäätmeandmete andmevahetus toimub läbi masinliidese keskkonnaotsuste infosüsteemi.

(5) Rakendusüksus võib täpsustada taotluse rahuldamise otsuses vahe- ja lõpparuandes ning

järelaruandes esitatavat teavet ja selle esitamise sagedust.

(6) Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud näitaja saavutustaset raporteeritakse toetuse saaja e-toetuste

keskkonnas rakendusüksuse poolt etteantud järelaruande vormil vähemalt üks aasta pärast projekti

lõppemist, kuid mitte kauem kui viis aastat, tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes.

(7) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonnas esitamisest

arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Menetlemise tähtaeg pikeneb

puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

Toetuse maksmise tingimused

§ 22. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel ja kindlasummalise

maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustel.

(3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide, mida rahastatakse kindlasummalise

makse alusel, lisatakse maksetaotlusele taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave.

(5) Üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele järgmised

dokumendid:

1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole korraldatud riigihangete

registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja

dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud;

2) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui lepingu abikõlblike kulude summa

käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud;

3) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on juba rakendusüksusele esitatud või lepingud on

kättesaadavad riigihangete registrist ja lepingut ei ole muudetud;

4) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

5) arved või muud raamatupidamisdokumendid;

6) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

7) kulu tasumist tõendav dokument;

8) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav

dokument;

9) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes.

(6) Makset menetletakse ühendmääruse §-s 25 sätestatud korras.

(7) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem

kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030.

(8) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise

osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

Finantskorrektsioonid, vaided ja jõustumine

§ 23. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt.

§ 24. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

(2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027

§ 31 kohaselt.

(allkirjastatud dihitaalselt)

Vladimir Svet (allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Keit Kasemets

kantsler

Taristuministri määruse

„Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ka ühendmäärus) § 41 lõikega 1.

Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamise toetust on varem antud ELi perioodi 2014–

2020 vahenditest keskkonnaministri 22.02.2018 määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused

meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“

ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“

kaudu.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ringmajanduse

ja finantseerimise valdkonna juht Toomas Luhse (e-post

[email protected], tel 605 4315) ja finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi

reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk. Keeletoimetuse

tagi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 24 paragrahvist, mis on liigendatud 9 peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

6. Toetuse saaja õigused ja kohustused

7. Aruannete esitamine

8. Toetuse maksmise tingimused

9. Finantskorrektsioonid, vaided ja jõustumine

Eelnõu 1. peatükis on kirjeldatud üldsätted.

Paragrahvi 1 lõige 1 sätestab, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada.

Lõike 1 kohaselt kajastatakse toetus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse

korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.15 „Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu

materjaliringluse tagamine“.

Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab

saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia

programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamine strateegiline alus on „Eesti

keskkonnastrateegia aastani 2030“, millega on kindlaks määratud pikaajalised arengusuunad

2

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus ja

sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja

inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates

poliitika põhialustes kui ka muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud

eesmärke.

Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond,

majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on

ümberkujundamisel. Programmi elluviimine toetab ka ülemaailmsete kestliku arengu 2030.

aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja „Kestliku arengu tegevuskava 2030“ täitmisse.

Eelnõukohase määruse valdkondlikud arengusuunad tulenevad riigi jäätmekavast 2023–2028.

Kinnitatud riigi jäätmekavas 2023–2028 on määratud üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel

jäätmemajanduses on vaja liikuda. Jäätmekava alusel suunatakse ka erinevaid toetusi

ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja

kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna

vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada

jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju

elu- ja looduskeskkonnale.

Lõige 3 täpsustab, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja

metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7.

Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud (muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024) „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3

kohaselt vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse viie kriteeriumiga. Need on järgmised:

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele;

2. projekti põhjendatus;

3. projekti kuluefektiivsus; 4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info tuuakse välja määruse § 14 lõikes 3.

Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeeritud eraldi riiklikku keskkonna valdkondlikku

arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti

kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel

vastava valdkonna strateegiline arengudokument („Riigi jäätmekava 2023–2028“) ning toetuse

panustamine „Eesti 2035“ sihti.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku

strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima,

energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja

välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse,

jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas.

Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud

(valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal

uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel „Eesti 2035“ riigi

eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need sätestatud § 3

3

lõigetes 5 ja 6 ning seda hinnatakse määruse § 14 lõike 3 punktis 5) ja rakenduskavas seatud

erieesmärgi ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Riigi jäätmekavast 2023–2028“ (seda

hinnatakse määruse § 14 lõike 3 punktis 1).

„Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus nn arvamusrännaku vormis, kus

kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks

tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates

linnades üle Eesti.

Tegevus toetab ka „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamist. Selle

dokumendi punkti viis kohaselt seotakse majanduskasv lahti esmase tooraine kasutamise

kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke

ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Soodustatakse uudsete, sealhulgas

ressursside taaskasutamisel, jagamisel ja rentimisel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu.

Tegevus panustab „Riigi eelarvestrateegia 2024–2027“ keskkonnakaitse ja -kasutuse

programmi eesmärki „ringmajanduse korraldamine“, mille kohaselt on valdkonna

kitsaskohaks jäätmete ringlusse võtmise jätkuvalt madal määr. 2022. aasta seisuga on

olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist 30,3% ning 2027. aasta sihttase

on 55%. 2022. aasta seisuga on ringleva materjali määr 16% ning 2027. aasta sihttase on 21%.

Toetuse andmise tingimused on kooskõlas eelnimetatud strateegiatega ning on suunatud

nimetatud eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas „Riigi

jäätmekava 2023–2028“ strateegiliste eesmärkidega, eelkõige panustatakse jäätmekava

erieesmärki 3.2: ohutu materjaliringluse suurendamine. Samuti panustatakse tegevustega

riiklike sihtmäärade saavutamisse. Eelkõige on riigil probleemid olmejäätmete, sh

pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmisega. Ohutul materjaliringlusel on oma osa ka

kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete ringlussevõtt on üks oluline

komponent kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Eesmärkide saavutamisele kaasa

aitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal kohalike

ressursside jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See

omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket.

Eelnõu § 2 punktides 1–17 täpsustatakse termineid määruse tähenduses, et oleks võimalik

piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme

eesmärkidesse.

Punktis 1 selgitatakse, et abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse

elluviimiseks vajalik ja mõistlik toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis vastab

ühendmääruse § 15 lõike 1 tingimustele.

Punktis 7 sätestab kliimakindluse tagamise mõiste. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel

tuleb lähtuda ühendmääruse lisast 3.

Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete

käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad. Kliimakindlus tuleb tagada selliste

taristuprojektide puhul, mille alusel rajatakse uus taristu või uuendatakse või laiendatakse

olemasolevat taristut. Nende projektide korral on vaja arvestada energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektid peavad suurendama energiatõhusust,

et hoida kokku energiakulu ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Punkti 10 kohaselt ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete

taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või

aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete

energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.

Jäätmeseaduse § 15 lõige 4 sätestab, et ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamistoiming, mille

käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid

nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutus ja töötlemist

materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Jäätmete ringlussevõttu tõendavad

4

asjakohased dokumendid, need tõendavad jäätmetest saadava toote vastavust rahvusvahelisele,

Euroopa või Eesti standardile või jäätmeseaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määruse

nõuetele või EL-i poolt kehtestatud jäätmete lakkamise määruse nõuetele või et jäätmetest

toodetud asju ei ole võimalik eristada looduslikust toorainest toodetud asjast.

Punktis 14 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tallinna regioon all Tallinna linna,

Maardu linna, Harku valad, Saue valda, Saku valda, Kiili valda, Rae valda, Jõelähtme valda,

Viimsi valda. Taotluses tuuakse välja asukoht põhiliste kulude järgi.

Punktis 15 selgitatakse, et määruse tähenduses kuulub Tartu regiooni Tartu linn

haldusüksusena. Taotluses tuuakse välja asukoht põhiliste kulude järgi.

Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning seatakse oodatav tulemus. Lõige 1

määratleb toetuse andmise eesmärgi, määramata täpselt toetatavat tegevust.

Jäätmekäitlussuutlikkuse puudumise tõttu raisatud teisesed materjalid tekitavad probleemi

kogu ELis. Toetuse andmise eesmärk tuleneb ka asjaolust, et Eesti majanduse tooted ja teenused

on ressursimahukad (üks suuremaid ELis, https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-datasets/-

/sdg_12_20) ja sellega seotud vajadusest seetõttu ressursse kestlikumalt kasutada. Selle

parandamiseks on vaja teha investeeringuid innovaatilistesse rohetehnoloogiatesse ja

ressursitõhusatesse lahendustesse, mis aitab muuhulgas kaasa esmase toorme säästule ja

jäätmete kui ressursi kasutamisele. Kõnealuse meetme tegevus peab soodustama selliste

investeeringute tegemist ettevõtetes. Majanduses jäetakse kõrvale väärtuslikke materjale,

mistõttu suureneb nõudlus ja konkurents nappide ja ammenduvate ressursside järele. Lisaks

kahjustab surve loodusvaradele üha rohkem keskkonda. Seetõttu võib ressursside tõhusam

kasutamine anda olulist majanduslikku ja keskkonnaalast kasu. Kui loodusvarasid kasutatakse

senisest tõhusamalt, vähendab see survet keskkonnale. Lisaks on ressursi tõhusamal

kasutamisel oluline mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele (on hinnatud, et toodetega

on seotud 45% kogu heitest, https://ellenmacarthurfoundation.org/completing-the-picture), et

aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega

kohanemisele. Riigi konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressursi- ja

energiamahukusest ning eri sektorite võimest kasvatada ressursisäästu uute tehnoloogiate ja

lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Ettevõtete sammud materjalide ja jäätmete ringlussevõtu

suurendamisel, jäätmetekke vähendamisel on olnud ebapiisavad. Käsikäes majandusarenguga

suurenevad jätkuvalt energia- ja loodusressursside kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed

keskkonnamõjud. Konkurentsivõimelisuse säilimiseks ja edasiarenemiseks tuleb muutuda

ressursitõhusamaks, edendada loodusressursside kasutust vähendavaid tehnoloogiaid ja

tootmismeetodeid ning suurendada investeeringuid tehnikasse. Arendada on vaja sellist

ettevõtlust, mis võtab kasutusele teisest tooret ja looks olemasolevast toormest rohkem väärtust.

Hea jäätmekäitluse korraldus võib anda suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse.

Sellega säästetakse väärtuslikke ressursse, välditakse keskkonnasaastet, panustatakse

kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ käsitleb

vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia

investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle

ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele ning panustada ELi ringmajanduse

tegevuskavasse ja tööstusstrateegiasse. Toetatav tegevus aitab saavutada ELi ringmajanduse

tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on

ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega.

Lõige 2 sätestab toetuse andmise oodatava tulemuse. Toetuse tulemusel on suurendatud

jäätmete ringlussevõtu võimekust, seda nii otseselt kui ka kaudselt. Näiteks toetused jäätmete

töötlemiseks ja neist toodete valmistamiseks suurendab otseselt ringlussevõtu võimekust, kuid

teatud toetatavad tegevused, nagu jäätmeandmete tõhusam edastamine, mõjutavad seda

kaudselt. Andmete olemasolu aitab teha nii riigil kui ka ettevõtetel paremaid otsuseid ning leida

võimalusi jäätmete ringlussevõtuks, et saavutada kavandatud tulemus.

5

Lõigetes 3 ja 4 on meetme nimekirja väljund- ja tulemusnäitaja. Väljundnäitaja on

ringmajanduses toetatavate väikeste ja keskmiste ning suurte ettevõtjate arv (vt tabel 1).

Tabel 1. Väljundnäitaja

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

väljundnäitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase ja

aasta

2024

vahesihttase

2029

sihttase

Selgitav teave

Ringmajanduses

toetatavad

ettevõtjad*

Ei kohaldu 0 10 Toetust saanud unikaalsete

ettevõtete arv. Näitajasse

loetakse vaid ettevõtjaid

äriseadustiku tähenduses

(s.o füüsilisest isikust

ettevõtja, osaühing,

aktsiaselts, täisühing,

usaldusühing,

tulundusühistu).

Saavutustase esitatakse

pärast projekti tegevuste

lõpetamist lõpparuandes.

* Sealhulgas peetakse eraldi arvestust väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurte ettevõtjate

arvu üle.

Toetuse tulemusena aitavad § 5 lõike 1 ja 2 tegevused kaasa rakenduskava tulemusnäitaja

saavutamisele. (vt tabel 2).

Tabel 2. Tulemusnäitaja

Perioodi 2021–

2027

rakenduskava

tulemusnäitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta 2024

vahesihttase

2029

siht-

tase

Selgitav teave

Esmase toorme

sääst projektidega

(tonni aastas)

0 2021 ei kohaldu 39

000

Toetatud projekti

tulemusel tekkiva

esmase toorme sääst ühe

aasta kohta. Esmase

toorme sääst

võrdsustatakse

arvestuses ringlusse

suunatud jäätmete

kogusega t/a.

Saavutustase tõendatakse

pärast projekti lõppemist

järelaruandega.

Saavutustaset

raporteeritakse vähemalt

1 aasta pärast projekti

6

lõppemist tegelikele

mõõdetud andmetele

tuginedes.

Arvutusmetoodika on

leitav rakendusüksuse

veebilehelt.

Näitajate sisu ja aruandluse tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Lõigete 5 ja 6 kohaselt arvestatakse tegevuste toetamisel, kas need on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete

põhimõtetega ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

heakskiitmine“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse. Toetatavates projektides

arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle

alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi

ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisse.

Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ pikaajalise strateegilise sihti „Eestis on tugev,

uuendusmeelne ja teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus“, viies Eestis ellu ÜRO

üleilmseid säästva arengu eesmärke „12.2. Saavutada 2030. aastaks loodusvarade säästev

majandamine ja tõhus kasutamine“ ning „12.4. Saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja

kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste

raamistikega kogu nende elutsükli jooksul ning vähendada oluliselt nende sattumist õhku,

vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne mõju inimese tervisele ja

keskkonnale“. Toetatav tegevus aitab saavutada „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtete

hoidmist ja aitab kaasa sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ saavutamisele keskkonna- ja kliimaeesmärke ning regionaalarengut toetaval

moel. Seda hinnatakse toetuse andmisel näitajatega „ringleva materjali määr“ ning

„Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Toetatavad tegevused

aitavad saavutada ELi ringmajanduse tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse

ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise

kokkuleppega.

Võrdsed võimalused. Toetatavatel tegevustel (toetatakse jäätmete ringlussevõttu, mille käigus

jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende

esialgsel või muul eesmärgil) puudub puutumus horisontaalse põhimõttega „võrdsed

võimalused“ tegevuste iseloomu tõttu. Projekti elluviimisel, sh projekti teavitustegevuses

järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigusi.

Sooline võrdõiguslikkus. Toetatavatel tegevustel (toetatakse jäätmete ringlussevõttu, mille

käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid

nende esialgsel või muul eesmärgil) puudub puutumus horisontaalse põhimõttega „sooline

võrdõiguslikkus“ tegevuste iseloomu tõttu. Projekti elluviimisel, sh projekti teavitustegevuses

järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigusi.

Ligipääsetavuse tagamine on määruse alusel kaudne.Toetatavatel tegevustel (toetatakse

jäätmete ringlussevõttu, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või

7

aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil) on puutumus horisontaalse

põhimõttega „ligipääsetavus“ juhul, kui jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, mis on

mõeldud kasutamiseks laiemale avalikkusele ja kui nende väljatöötamisel rakendatakse

universaalse disaini põhimõtet. Projekti elluviimisel, sh projekti teavitustegevuste käigus

järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigusi ja teavitustegevuste

suunamisel avalikkusele järgitakse ka ligipääsetavuse nõudeid.

Regionaalarengu toetamiseks suunatakse vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest toetusteks

tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Teemasse panustamist hinnatakse

näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Selle näitaja

poolest on kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32 ja 35%

vahele. Samas on Harjumaal see näitaja 121% ja Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb

püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid. Meede tervikuna panustab sellesse

näitajasse. Osa toetusest suunatakse ka Harjumaale, seetõttu märgib taotleja SFOSis näitaja

panustamise asjakohastes projektides, mis asuvad väljaspool Harjumaad.

Keskkonnaministeerium avas 2017. aastal sarnase meetme „Ettevõtete energia- ja

ressursitõhusus“, mille tegevusi 4.3.5 „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning 4.3.6 „Jäätmete

korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna

„Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja

arendustegevus“ raames. Perioodil 2017–2020 andis Keskkonnainvesteeringute Keskus

meetme raames toetust kokku 20 taotluse alusel. Kahe projekti tegevus viidi ellu Harju

maakonnas, neli Pärnu maakonnas, kolm Lääne-Viru maakonnas, üks Tartu maakonnas, üks

Jõgeva maakonnas, üks Rapla maakonnas, üks Põlva maakonnas ning üks Valga maakonnas.

Kõik Pärnu maakonna projektid viis ellu üks ettevõte. Seega on sarnase meetme puhul 55%

projektidest ellu viidud väljaspool Tallinna ja Tartu regioone ning teiste maakondade puhul on

taotlejad jaotunud ühtlaselt eri maakondade vahel.

Kliima ja keskkonnahoid on tagatud horisontaalsete põhimõtete rakendamisega. Tegevused

panustavad jäätmemajanduse korraldusse ja ressursitõhusale majandusele ülemineku

edendamisse. Projektid panustavad „Eesti 2035“ „Säästva arengu riikliku strateegia“ näitajasse

„ringleva materjali määr“. See näitaja on ka valitsuse tegevusprogrammi mõõdik, see näitab

ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses. Tegevused panustavad ka

„Säästva arengu riikliku strateegia“ näitajasse „ressursitootlikkus“ ning „kasvuhoonegaaside

netoheide ekvivalenttonnides“. Toetatavad tegevused suurendavad jäätmete ringlussevõtu

võimekust ning seega panustatakse ka eelnimetatud näitajatesse. Suurendades ringlussevõtu

võimekust, suunatakse rohkem materjale ringlusse ning suureneb ka ringleva materjali määr.

Tegevuste tulemusel kasutatakse suuremal määral olelusringi lõpus olevaid materjale uuesti

ning ühe kilogrammi materjali kohta saadakse ka rohkem majanduslikku tulu ning seeläbi

suureneb ressursitootlikkus. Teisese toorme kasutuselevõtul väheneb uute materjalide kasutus

ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside netoheide. Andmevahetuse efektiivsuse suurenemine

kiirendab nii ringlussevõtu protsesse kui ka infovahetust, mis omakorda vähendab esmase

toorme kasutusvajadust.

Toetatavate tegevuste määramise aluseks on eelkõige ELi jäätmedirektiivist,

pakendidirektiivist ja elektroonikaromude direktiivis sätestatud jäätmete taaskasutamise ja

ringlussevõtu kohustused. Direktiivide nõuded on üle võetud jäätmeseadusega ja

pakendiseadusega ning eesmärgid on seatud „Riigi jäätmekavaga 2023–2028“, millesse ka

kavandatud määruse alusel toetatavad tegevused panustavad. Info näitajatesse panustamise

kohta kannab taotleja struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega ja on kooskõlas

põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26).

8

Lõikes 7 tuuakse välja, et toetuse andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad

ringlussevõtuks ettevalmistatud jäätmete kogus (t/a), ringlusse võetud liigiti kogutud jäätmete

kogus (t/a), jäätmetega seotud digilahenduste arv (tk), jäätmeandmete loomiseks soetatud

seadmed (tk), projekti tulemusel välditav kasvuhoonegaaside heide, t(CO2e)/a. Näitajaid

raporteeritakse nii taotlemisel kui ka aruannetes rakendusüksuse etteantud vormil.

Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutus Kliimaministeerium.

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.

Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse tegevused, mida toetatakse jäätmete ringlussevõtu

võimekuse suurendamiseks.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused ja neile kehtivad erisused. Toetatavate tegevuste

määramise aluseks on eelkõige ELi jäätmedirektiivist, pakendidirektiivist ja

elektroonikaromude direktiivi kohased jäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu kohustused.

Direktiivide nõuded on üle võetud jäätmeseadusega ja pakendiseadusega ning eesmärgid on

seatud „Riigi jäätmekavaga 2023–2028“. Kehtestatava määruse tegevused on kooskõlas

muudetava rakenduskavaga, mille Rahandusministeerium esitas 08.05.2024 Euroopa

Komisjonile mitteametlikule kooskõlastusele.

Toetust antakse järgmisteks tegevusteks:

1) jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamine, kui edasine ringlussevõtt on tõendatud. Jäätmete

ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus on lahutamatult seotud jäätmete ringlussevõtu

tegevusega, st see on vahetult ringlussevõtule eelnev jäätmete töötlus, selleks, et jäätmed saaks

lõplikult ringlusse suunata. Jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamine on üks osa jäätmete

ringlussevõtu protsessist. Kui toetust taotletakse ringlussevõtuks ettevalmistamiseks, siis

panustab ka see projekt tulemusnäitajasse „esmase toorme sääst“, kuna nimetatud tegevus on

lahutamatult seotud jäätmete ringlussevõtu tegevusega, st on vahetult ringlussevõtule eelnev

jäätmete töötlus, et jäätmed saaks lõplikult ringlusse suunata. Lisaks on jäätmete

ringlussevõtuks ettevalmistamiseks võimalik toetust taotleda vaid juhul, kui ringlussevõtt on

tõendatud. Selleks tuleb taotlejal esitada asjakohane kinnitus. Ringlusse võetud jäätmed

asendavad esmaseid tooraineid. Ringlussevõttu ettevalmistavaid tegevusi (näiteks liigiti

kogutud materjalide pesemine, purustamine jms) toetatakse juhul, kui taotluses ja selle lisades

on selgitatud, kus ja millises mahus toimub jäätmematerjalide edasine töötlemine toodeteks,

materjalideks või aineteks. Samuti tuleb taotlejal kinnitada, et edasine jäätmete ringlussevõtt on

kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega ning „Riigi jäätmekavaga aastateks 2023–

2028“.

Taotlus peab sisaldama lisaks ka § 11 lõike 2 punkti 13 kohast jäätmete potentsiaalse

ringlusevõtja huvikirja, mis kinnitab viimase võimekust vastavas mahus jäätmeid ringlusse

võtta,, kui toetust taotletakse jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamiseks. Jäätmekäitlustegevuste

vastavust taotluses kirjeldatule on võimalik hiljem kontrollida ka jäätmearuannete ja

majandusaasta aruannete põhjal, mille peab taotleja oma tegevusalast sõltuvalt esitama.

2) jäätmete ringlussevõtt. Toetatakse liigiti kogutud või sorteeritud jäätmete ringlussevõttu.

Jäätmete ringlussevõtu tulemusena töödeldakse jäätmematerjalid üldjuhul toodeteks,

materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil ja need tooted,

materjalid või ained asendavad sel juhul looduslikke, algseid materjale ja neist toodetud tooteid.

Seega panustab ringlussevõtt otseselt ressursikasutuse efektiivsuse paranemisele. Toetavate

tegevuste kaudu on eesmärk suurendada ringlussevõtu võimekust Eestis. Toetatakse eelkõige

liigiti kogutud jäätmete ringlussevõttu, sest liigiti kogumine on eelduseks kvaliteetsete toodete

tootmiseks. Ühtlasi tagatakse liigiti kogumisel ka teisese toorme parem kvaliteet ning

ringlussevõtu kasutegur. Suurem jäätmete ringlussevõtu osakaal vähendab jäätmete

9

kõrvaldamisel tekkivaid heiteid ja avaldab soodsat mõju keskkonnale, vähendades näiteks ka

kasvuhoonegaaside heiteid. Samas asendavad ringlussevõtul saadud materjalid ja tooted neid,

mis oleks toodetud looduslikest toorainetest, seega hoitakse ära vastavate toodete tootmistsükli

juures kulutatav energia koos sellega kaasnevate kasvuhoonegaaside heitega ning säästetakse

esmast toorainet. Lisaks ressursside säästmisele aitavad meetme tegevused kaasa ka

keskkonnateadlikkuse suurenemisele. Kui suurenevad võimalused jäätmete ringlussevõtuks,

suureneb ka üldsuse teadmine sellest, et jäätmed on ressurss ja neid ei tohiks lihtsalt minema

visata, vaid neid saab kasutada hoopis kasulikumalt. Jäätmete ringlussevõttu peavad tõendama

asjakohased dokumendid, st need tõendavad jäätmetest saadava toote vastavust

rahvusvahelisele, Euroopa või Eesti standardile või jäätmeseaduse alusel kehtestatud määruse

nõuetele või ELi jäätmete lakkamise määruse nõuetele või seda, et jäätmetest toodetud asju ei

ole võimalik eristada looduslikust toorainest toodetud asjast;

3) jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendused.

Tegemist on tarkvaralise lahendusega mitte riisvaraga. Toetatakse jäätmeandmete loomise,

haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi, mis võimaldavad ettevõttel

saata oma infosüsteemist andmeid otse riigiasutuse infosüsteemi. Toetatakse näiteks

majandustarkvara arendamist või soetamist, mis võimaldab arvestuse pidamist jäätmete üle,

asjakohaste ärianalüütika töölaudade loomist, kaalutarkvara majandustarkvaraga liidestamist ja

muid sarnaseid arendusi, aga seda vaid juhul, kui ettevõtte tarkvaras luuakse võimekus saata

andmeid otse riigiasutuse infosüsteemi. Projekti elluviimise tingimuseks on, et andmed liiguvad

läbi masinliidese Keskkonnaagentuuri. Toetatav digilahendus võiks olla osa ettevõtte

digitaliseerimisest ja peaks vähendama ettevõttes tehtavat tühitööd. Selle tulemusel saavad

ettevõtted mugava ja automaatse aruandluse. Suureneb ka riigi võimekus jäätmevaldkonna

poliitika otsuste tegemisel (andmepõhine juhtimine). Digilahenduste toetamine loob eeldused

ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks, sest kvaliteetsemate ja detailsemate andmete alusel

saavad riik ja kohalikud omavalitsused valdkonda paremini planeerida ja suunata ressurssi

sinna, kus näiteks ringlussevõtuga on enim probleeme.

Ettevõtetel tekib tarkvara liidestamise võimalus tõenäoliselt 2025. aasta kevadel ning seaduslik

raamistik tekib eelduslikult 2026. aasta jaanuaris. Andmete edastamise lihtsustamine

ettevõtetele jääb tõenäoliselt võimaluseks ning ei muutu kohustuseks, st ettevõtetel jääb

võimalus andmeid sisestada ja edastada ka käsitsi.

Jäätmeandmed annavad teavet jäätmete tekkimisest, kogumisest, töötlemisest, taaskasutamisest

ja kõrvaldamisest. Need andmed võivad näidata/koondada näiteks jäätmeliikide ja -koguste

statistikat, kirjeldada jäätmekäitluse tehnoloogiaid ja meetodeid, jäätmekäitluskohtade

asukohti, jäätmete tekitajate ja käitlejate andmeid ning jäätmekäitluse kulusid.

Jäätmeandmete kogumine ja analüüs on oluline, et jälgida jäätmekäitluse tõhusust, hinnata

keskkonnamõjusid, optimeerida jäätmekäitlusprotsesse ja planeerida jäätmepoliitikat. Need

andmed on olulised nii riigile ja kohalikele omavalitsustele, kes vastutavad jäätmekäitluse eest,

kui ka ettevõtetele, kes tegelevad jäätmete käitlemise või taaskasutusega.

Lõige 2 sätestab, et toetust ei anta jäätmete termilise töötlemise (põletamine, sh

masspõletamine, pürolüüs jms) võimaluste arendamiseks, välja arvatud juhul, kui termilise

töötlemise tulemusel saadud jäätmed võetakse ringlusse. See erand on võrreldes varasemaga

lubatud, sest jäätmekäitlustehnoloogiad arenevad ning nüüd on juba võimalik turutingimustes

pürolüüsiga saada tooraine. Jäätmete ringlussevõtu puhul peab jäätmetest saama nõuetele

vastav toore ja sellest toode, mille kasutusse minemise kohta peab taotleja esitama

ringlussevõttu tõendavad dokumendid (§ 11 lg 2 p 12). Euroopa Komisjoni seisukoha järgi on

plastijäätmete pürolüüs lubatud tingimusel, et saadust kasutatakse kõrgekvaliteedilise plasti

tootmiseks ning protsessi käigus tekkiv kütus tuleb samas protsessis ära kasutada. Jäätmete

termiline töötlemine kütuse ja gaasi saamise eesmärgil ei ole toetatav, kuid näiteks reoveesettest

biosöe ja rehvidest tahma tootmine on toetatav eeldusel, et seda tooret ka reaalselt kasutatakse.

Samuti ei anta toetust jäätmekütuse tootmise ja seda ettevalmistavate tegevuste arendamiseks.

10

Jäätmekütuse tootmist ettevalmistavate tegevustena käsitatakse jäätmete sortimist, segamist,

purustamist, sõelumist, kui nende tegevuste saaduseks on materjal, mida kasutatakse

jäätmekütuse tootmiseks. Jäätmete põletamine on madalama eelistusega tegevus

jäätmehierarhias võrreldes jäätmete ringlussevõtuga. Seetõttu ei lähe määruse eesmärgiga

kokku jäätmete energiakasutuse toetamine. Loomulikult võib ka ringlussevõttu ettevalmistaval

töötlemisel tekkida fraktsioone või jääke, mida tuleb seejärel prügilasse või põletusse, sh

masspõletusse suunata, kuid selliste materjalide teke võib olla vaid põhitegevusega

paratamatult kaasnev. Jäätmete termilist töötlemist ja jäätmekütuse tootmist ei toetata ka

seetõttu, et vastavad võimekused on Eestis olemas. Samuti konkureerivad energiakasutusele

suunatud käitluslahendused juba praegu sisendi poolest osaliselt ringlussevõtuga, seega töötaks

energiakasutuse toetamine ka ringlussevõtu eesmärgile vastu. Ladestamine või kõrvaldamine

või energeetiline käitlus tuleb kõne alla siis, kui tekkivad jäätmed tuleb seadusest tulenevalt sel

viisil käidelda (nt ohtlikke kemikaale sisaldavad jäätmed) või on tõendatud, et puuduvad muud

keskkonnale ohutud võimalused jäätmeid ringlusse võtta ja sel viisil käidelda.

Punkt 5 seab piirangud, millistele tegevusvaldkondadele toetust ei anta, samuti piirangud seoses

kasvuhoonegaaside heite tasuta ühikutega Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise korral

(European Union Emissions Trading Scheme – EU ETS). Eestis kuuluvad kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi käitajad, kelle tegevusalad vastavad

Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruses nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ sätestatud nõuetele.

Lisaks on sätte eesmärk hoiduda osade valdkondade rahastamise dubleerimisest. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/uri=CELEX:32021R1058), artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt ei toetata

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist investeeringut selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamiseks, mis tulenevad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest.

Lõige 3 sätestab, et Euroopa Komisjoni seisukoha järgi on plastijäätmete pürolüüs lubatud

tingimusel, et saadust kasutatakse kõrgekvaliteedilise plasti tootmiseks ning protsessi käigus

tekkiv kütus tuleb samas protsessis ära kasutada.

Lõike 4 järgi rakendub meetmele horisontaalse põhimõttena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte,

mille järgi toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki. Toetatavad

tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL)

2021/1060 artikli 9 põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tegi

Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüsis toodi välja, et rakenduskavas

planeeritud meetmed on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Seda põhimõtet tuleb

tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088

(ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus ), artikli 17 tähenduses. Selles

artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue

keskkonnaeesmärgi saavutamisele.

Selleks, et meede vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav tegevus kahjustada

järgmisi keskkonnaeesmärke:

1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui

see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet.Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt

kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele,

pigem on mõju positiivne. Teisese toorme kasutus ja kaasnev väiksem ressursivajadus

vähendab vajadust toota uusi materjale, mille tootmisega kaasneks kasvuhoonegaaside heide.

Toetuse abil võetakse kasutusel teisene toore, mille tõttu väheneb esmase toorme vajadus;

11

2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist,

kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist

tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse tegevustel puudub otsene

mõju kliimamuutustega kohanemisele. Kaudne mõju seisneb selles, et tänu väiksemale

ressursivajadusele ja suuremale teisese toorme kasutusele väheneb mõju keskkonnale ja sellest

tingituna ka võimalik mõju kliimamuutuste tekkele. Kliimamuutus võib mõjutada taristu

investeeringuid ning seetõttu on vajalik teha kliimakindluse analüüs;

3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee- ja

mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna-

ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head

keskkonnaseisundit. Taotleja selgitab, millist parimat võimalikku tehnikat kasutatakse vee

säästmiseks ning reovee käitlemiseks, kogumiseks ja töötlemiseks. Toetatakse projekte, mis ei

kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist

potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit.;

4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: Määruse tegevustel on

positiivne mõju. Tegevustega väheneb vajadus uute ressursside järele ning suureneb teisese

toorme kasutus. Toetatakse ettevalmistavaid tegevusi jäätmete ringlussevõtuks ning liigiti

kogutud jäätmete ringlussevõttu ja nende tegevuste vajalike seadmete soetamist. Toetatavad

tegevused aitavad kaasa ringmajandusele ülemineku saavutamisele ning jäätmetekke

vältimisele. Digilahenduste rakendamine toetavad ringmajandusele üleminekut. Suurem

jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise osakaal vähendab jäätmete

kõrvaldamisel tekkivaid heiteid ja avaldab soodsat mõju keskkonnale. Samas asendavad

ringlussevõtul saadud materjalid ja tooted neid, mis oleks toodetud looduslikest toorainetest,

seega hoitakse ära vastavate toodete tootmistsükli juures kulutatav energia koos sellega

kaasnevate kasvuhoonegaaside heitega.

5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki.

Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistavate ja

liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu tegevused vähendavad saastuse teket, sest kasutusel on

teisene toore ning väheneb vajadus esmase toorme järgi. Digilahenduste toetamine ei kahjusta

seda keskkonnaeesmärki, sest tegevuse raames ei teki saastet pinnasesse, õhku ega vette;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja

ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust. Määruse raames toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Väheneb uue

ressursi hankimise vajadus ja seega mõju keskkonnale. Jäätmete ringlussevõtu tulemusena

töödeldakse jäätmematerjalid üldjuhul toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid

nende esialgsel või muul eesmärgil ja need tooted, materjalid või ained asendavad sel juhul

looduslikke, algseid materjale ja neist toodetud tooteid.

Kõikide taotluste hindamisel lähtutakse põhimõttest, et toetatakse vaid neid projekte, kus

toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Lõike 6 kohaselt tuleb jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamise või liigiti kogutud jäätmete

ringlussevõtu projekti puhul jälgida, et vett kasutatakse säästlikult ja saasteained ei satuks

keskkonda. Nt selleks, et mikroplast ei satuks keskkonda, peaks hoidma vett võimalikult kaua

protsessis ringluses. Tehnika võib olla ka juhtimisvõte (nt keskkonnajuhtimissüsteem), ei pea

olema tehnoloogia.

Paragrahvi 6 lõiked 1–12 kirjeldavad riigiabi andmisega seonduvat ja vähese tähtsusega abi

andmist. Riigiabi antakse meetmes komisjoni määruse 651/2014 (EL) (edaspidi ÜGEM)

artiklite 14, 29 ja 47 alusel.

12

ÜGEMi artikli 14 keskne nõue on, et tegemist peab olema investeeringuga materiaalsesse või

mittemateriaalsesse varasse ja investeering peab vastama alginvesteeringu mõistele ÜGEMi

artikli 2 punktis 49. Alginvesteeringu liigid on tootmisvõimsuse suurendamine, toodangu

mitmekesistamine, tootmise täielik ümberkorraldamine, uue ettevõtte rajamine. Üldise

grupierandi määruse artikli 14 lõike 3 kohaselt rahastatakse suurettevõtja puhul ainult uut

majandustegevust tekitavat alginvesteeringut, nagu see on defineeritud üldise grupierani

määruse artiklites 50 ja 51.

ÜGEMi artikli 29 alusel saab toetada protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni. Peamiseks

tingimuseks on vastavus protsessiinnovatsiooni mõistele artikli 2 punktis 97. Suurettevõtjate

toetamise korral on lisapiirangud sätestatud artikli 29 lõikes 2 ja abikõlblikud tegevused

loetletud lõikes 3.

ÜGEMi artikli 47 alusel saab anda investeeringuabi ringmajandusele üleminekuks sama artikli

lõike 2 punktide b kuni d järgi (arvestades kehtestatava määruse piiranguid). ÜGEMi artikli 47

lõige 3 sätestab, et jäätmetest energia tootmist ei rahastata. ÜGEMi artikli 47 lõige 4 sätestab,

et abi ei tohi vabastada jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega kohustustest, mis

on seotud nende jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu või riikliku õiguse

alusel, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest, mida võib pidada

ettevõtja tavakuludeks. See säte tähendab muuhulgas seda, et tootjavastutusega seotud

kohustuste (näiteks pakendeid ja probleemtooteid puudutavad kohustused) otseseks täitmiseks

abi anda ei tohi. Seetõttu ei ole reeglina võimalik ka tootjavastutusorganisatsioonidele abi

andmine. Kui rahastatakse selliseid ettevõtteid, kes pakuvad vastavate jäätmete käitlemist

teenusena, peab olema tagatud, et abi ei vähendaks kaudselt teenuse tellija ehk kohustuste

kandja kulusid kohustuste täitmisel. ÜGEMi artikli 47 lõige 5 sätestab, et abi ei tohi soodustada

jäätmeteket ega suurendada ressursikasutust. ÜGEMi artikli 47 lõige 6 sätestab, et abi ei saa

kogu liidus juba kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringud, mis on seotud

tehnoloogiaga. Nimetatud nõudele vastavuse kohta peab taotleja esitama rakendusüksuse

kodulehel avaldatava juhise järgi põhjendatud selgituse, tõendades kasutatava tehnoloogia

erinevust Euroopa Liidus kasumlikuks juurdunud kaubandustavast. ÜGEMi artikli 47 lõike 7

kohaselt on abikõlblikud kulud täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse kindlaks,

võrreldes projekti investeeringu kogukulusid vähem keskkonnasõbraliku projekti või tegevuse

kuludega, kasutades sama lõike punktides a) kuni c) toodud meetodeid. Selle informatsiooni

esitab taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi. Lõige 10 sätestab, et abi ei

tohi anda, kui investeeringud tehakse selleks, et järgida liidu normatiive, mis on juba vastu

võetud ja jõustunud. Abi võib anda investeeringute tegemiseks, et järgida liidu normatiive, mis

on vastu võetud, aga ei ole veel jõustunud, kui investeering tehakse ja viiakse lõpule vähemalt

18 kuud enne normatiivi jõustumist. Põhjenduse selle nõude täitmise kohta esitab taotleja

rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi.

Paragrahvis 7 sätestatakse abikõlblikud kulud.

Lõike 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja kehtestatavas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud

kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kui projekti

kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning

taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20

lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks

taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelnõu § 11 lõike 2 punkti 8 järgi.

Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §-s 5,

saavutavad tulemused, nagu kirjeldatud eelnõu §-s 3, mis jäävad §-s 9 sätestatud

piirmääradesse, ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Samuti on välja toodud

abikõlblikkuse tingimused üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul.

13

Paragrahvi 7 lõike 2 punkti 11 kohaselt on abikõlblik samuti kliimakindluse analüüsi

koostamise kulu. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu

vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse

energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tegevustest tulenevate

kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse

eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse

vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda

ühendmääruse lisast 3. Kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille

kestvus on vähemalt viis aastat, esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt.

Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsiooni sisule esitatavaid minimaalseid

nõudeid. Kohaldatakse B-osa.

Lõikes 3 määratakse, et abikõlblikud kulud on kindlasummalise makse alusel kuni 200 000-

eurose kogumaksumusega projektide korral. Kogusumma arvutab rakendusüksus

eelarveprojekti alusel. Selleks on taotleja esitanud hinnavõrdluse (§ 11 lõige 2 punkt 8).

Hinnavõrdluse tegemiseks on vaja võrreldavat hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt

pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikku

taasesitamist võimaldaval viisil. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate

hinnapakkumiste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna

ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega.

Pakkumuste võtmise protsess peab olema selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks tuleb

anda piisavalt aega ning taotleja peab tehtud päringud dokumenteerima, et tagada kontrolljälje

olemasolu (sh võimalike auditite raames). Kindlasummalise makse suuruse määrab

rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses, lähtudes taotleja koostatud ja põhjendatud projekti

eelarvest.

Lõikes 4 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud ning tuuakse välja, et määruse § 9 lõikes 2

nimetatud riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud

siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

Lõikes 5 sätestatakse, et kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei

tohi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

Paragrahv 8 sätestab määruse raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi detailid.

Lõige 1 sätestab ajaraami projekti abikõlblikkusele ja lõige 2 projekti kestvuse.

Lõige 3 kirjeldab projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust ning tingimusi.

Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuval põhjusel võib abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni

31.12.2029, et tagada, et projekti elluviimistähtaeg ei oleks ainus põhjus, mis takistaks oluliste

projektide elluviimist ja seeläbi meetme eesmärkide saavutamist.

Paragrahv 9 seab määruse raames antava toetuse piirsumma ja osakaalu ning taotlemiseks

avatavad tegevused.

Lõikes 1 selgitatakse, et ühtekuuluvusfondi toetuse taotlusvoorude eelarved ja ajakavad ning

taotlusvooru raames toetatavad jäätmeliigid kinnitab taristuminister käskkirjaga. Jäätmeliikide

määramisel lähtutakse nii ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise tasemest ning riiklikest

prioriteetidest kui ka turu nõudlusest.

Lõikes 2 määratakse toetuse maksimaalne ja minimaalne summa.

Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“.

Meede

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi toetuse

eelarve

Riiklik

kaas-

finantsee-

ring

Oma-

finantsee-

ring

Kogu-

maksu-

mus

14

Ring-

majanduse

korraldamine

Ringmajandus-

põhiste tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise

toetamine ning

erialaekspertide

koolitus; tööstus- ja

teenindussektori, sh

Veed energia- ja

ressursitõhususe

suurendamine ja

auditite toetamine;

jäätmetekke ja

pakendamise

vältimine ja

vähendamine,

toodete

korduskasutuse

edendamine;

jäätmete liigiti

kogumise

infrastruktuuri

toetamine;

ringlussevõtu võime

suurendamine ja

ohutu

materjaliringluse

tagamine.

111 028

963,0

2 122 758 118 500 000 231 651

721

Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumisenumber on 21.2.4.15,rahastatud tegevuste

detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina.ELi toetusest on planeeritud kasutada

14 000 000 eurot, kogumaksumus 25 661 678 eurot.Meetme nimekirjas on ringmajanduse

korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent 47,93.

Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja

ohutu materjaliringluse tagamine

(avatud taotlemine, määrused)

ELi toetuse

eelarve eurodes

Oma-

finantseering

eurodes

Kogumaksumus

eurodes

Sekkumine: ohutu materjaliringluse

auditite ja investeeringute toetamine 8 000 000 8 691 264 16 691 264

a) TAT määrus – audit 500 000 543 204 1 043 204

b) TAT määrus – investeering 7 500 000 8 148 060 15 648 060

Sekkumine: jäätmete ringlussevõtu

toetamine TAT määrus-

investeeringud 14 000 000 11 661 678 25 661 678

15

Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel ELi toetuse protsent keskselt 47,93. ELi

toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu protsent on

52,0707368647527. Toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse

väiksema toetuse protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu

(kogusumma on sekkumistes paigas).

Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse

vajadus on järgmine.

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi toetuse

eelarve

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhis

te tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise

toetamine, ning

vastavate

erialaekspertide

koolitus 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

a) TAT käskkiri

teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000

TAT käskkiri TAT

teavitus/ koolitus

lisaraha 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941

b) TAT käskkiri

pärandmõjud

(toorme allikate

taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706

TAT käskkiri

pärandmõjud

(toorme allikate

taastamine) lisaraha 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470

c) TAT määrus

avatud taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Tööstuse ja

teenindussektori, sh

VKEde energia- ja

ressursitõhususe

tõstmine ja auditite

toetamine: 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000

a) TAT määrus -

ressursiaudit 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000

b) TAT määrus -

investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000

Jäätmetekke ja

pakendamise 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000

16

vältimine ja

vähendamine,

toodete

korduskasutuse

edendamine

(määrus)

Jäätmete liigiti

kogumise

infrastruktuuri

toetamine

(sekkumise number

on 21.2.4.14). 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TAT käskkiri

(riigi poolt vajaliku

taristu arendamine) 740 769

47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TAT avatud

taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Ringlussevõtu

võimekuse tõstmine

ja ohutu

materjaliringluse

tagamine (avatud

taotlemine, määrus) 22 000 000 52% 352 942 20 000 000 42 352 942

Lõiketes 3 ja 4 tuuakse välja kindlasummalise makse sisu ning omafinantseeringu käsitlus.

Lõigetes 5–11 tuuakse välja toetuste osakaalud seoses riigiabiga.

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.

Paragrahv 10 sätestab nõuded taotlejale.

Lõigetes 1–3 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda

äriühing. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.

Lõikes 3 tuuakse välja, et taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele kõikidest

muudatustest esitatud informatsioonis, mis mõjutab toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal

otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja

tagasinõudeid. Taotleja peab selgitama, kuidas vastab määruse nõuetele.

Paragrahvis 11 lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse nõuded taotlusele.

Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 9 sätestatud piirmäärasid ning

vastaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

Lõikes 2 kirjeldatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Taotluses peab

olema kirjeldatud eesmärk, mida soovitakse toetuse abil saavutada, ning tegevuste kirjeldus,

mida toetuse abil tehakse. Taotlusesse tuleb lisada ka taotleja kinnitused, mis näitaksid, et kõik

esitatud andmed on õiged, ning lisada vajalikud dokumendid. Lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb

esitada kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Kinnitus tuleb esitada

rakendusüksuse kehtestatud juhendi alusel, juhend avaldatakse taotlusvooru avamisel

rakendusüksuse kodulehel. Taotlejal tuleb esitada selgitused vee säästmiseks parima võimaliku

tehnika rakendamise kohta. Taotleja selgitab, millist parimat võimalikku tehnikat kasutatakse

vee säästmiseks ning reovee käitlemiseks, kogumiseks ja töötlemiseks jäätmete

ringmajanduseks ettevalmistamise ja liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu projektis. Kui

reovett ei suunata ühiskanalisatsiooni, tuleb see puhastada ja suunata suublasse. Sama vett

peaks kasutama protsessis võimalikult kaua. Vältida tuleb saasteainete (ka mikroplasti)

17

sattumist keskkonda. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist

ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head

ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Sellist tegevust ei toetata, kuna

see pole kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Lõike 2 punkt 13 sätestab huvikirja nõude. Huvikiri kinnitab, et turul on potentsiaalsed

ringlussevõtjad, kes on valmis projekti väljundit planeeritud mahus ringlussevõtuks kasutama.

Lõike 2 punkti 19 kohaselt tuleb esitada kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute

puhul (näiteks hoone), mille kestvus on vähemalt viis aastat. Hinnang esitatakse

rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt, mis põhineb ühendmääruse lisal 3.

Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsiooni sisule esitatavaid minimaalseid

nõudeid. Kohaldatakse B-osa.

Lõikes 3 sätestatakse, et hinnapakkumised peavad olema võrreldavad ja need peavad olema

saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt

ettevõtjatelt ühesuguse lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu tulemusel.

Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja menetlemise protsessi.

Paragrahvi 12 lõiked 1 kuni 11 käsitlevad taotlusvooru avamist, taotluse esitamist ja

menetlemist.

Lõikes 3 sätestatakse, et 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata väljaspoole Tallinna ja Tartu

regioone. See nõue kehtestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 ülesande

„Analüüs ja ettepanekud Rohelisem Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste

suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ alusel. Ülesanne tuleneb Vabariigi

Valitsuse üldisest eesmärgist ja valitsusliidu aluspõhimõttest nr 7.1.5 „Tugevdame Euroopa

Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet“.

Selleks kehtestame suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja

kasutamiseks eesmärgiga suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete

puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Tehniliselt lahendatakse

taotlusvooru eelarve suunamine kahe samaaegse taotlusvooruga, üks taotlusvoor 40%-ga

tehakse regioonidele, mis asuvad väljaspool Tallinn ja Tartut, ning 60% eelarve Tallinna ja

Tartu regioonile. Sellega tagatakse, et vähemalt 40% eelarvest suunataks väljapoole Tallinna ja

Tartu regiooni. Kui 40% eelarve ammendub, avatakse ka Tallinna ja Tartu regiooni eelarve

väljaspool seda regiooni taotlevatele ettevõtetele.

Lõikes 4 kirjeldatakse avalikkuse teavitamist taotlusvooru avamisest.

Lõikes 6 kirjeldatakse juhtu, kui e-toetuste keskkonnas peaks esinema tõrkeid. Sel juhul

rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2.

Lõikes 7 loetletakse rakendusüksuse tehtavaid toiminguid.

Lõikes 8 antakse rakendusüksusele võimalus puuduste korral küsida taotlejalt selgitusi ja

lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, et otsus taotluse kohta oleks põhjalik ja kaalutletud.

Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale ühe päringu kohta mõistlik aeg, milleks on kuni

kümme tööpäeva.

Lõikes 10 reguleerib menetluse pikkust. Rakendusüksusele antakse võimalus põhjendatud

juhtudel lõikes 10 sätestatud tähtaega pikendada. Senine praktika eelmistel rahastusperioodidel

on näidanud, et potentsiaalselt toetatavad projektid on keeruka iseloomuga ning menetlused

võivad vajada korduvaid lisapäringuid, mistõttu on menetlusaja pikendandamine põhjendatud.

Lõikes 11 kirjeldatakse, millal loetakse taotlus nõuetele vastavaks.

Paragrahvi 13 lõigetes 1–4 kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamist.

Paragrahvi 14 lõigetes 1–3sätestatakse projektide hindamise, vastavus-, valikukriteeriumid ja

-metoodika. Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Sättes nähakse ette, et toetuse

18

taotluses kajastatud projekt kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus

rahuldamisele osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele

esitatud nõuded ning projekt vastab sätestatud nõuetele.

Valikukriteeriumid, millele taotluses kajastatud projekt peab vastama, enne kui

rakendusüksusel on võimalik kinnitada, et projekt on rahastamiseks vajaliku lävendi ületanud,

on esitatud järgmisena.

Projektid, millele taotletakse toetust § 5 lõike 1 punktide 1 ja 2 tegevuste elluviimiseks, peavad

panustama esmase toorme säästu. Esmase toorme säästuna arvestatakse ringlusse suunatud

jäätmete kogust. Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga

suunatakse jäätmete ringlussevõttu 3 kilogrammi aastas iga toetusena saadud euro kohta.

Jäätmete ringlussevõtt peab olema lisanduv võimekus, st ei toetata seadmete väljavahetamist,

mis ei suurenda jäätmete ringlussevõttu. Andmed esmase toorme säästu kohta esitatakse

SFOSis tonnides aastas (t/a).

Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest.

1. Projekt peab olema kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning omama

mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele.

Toetuse andmise tingimused on kooskõlas riigi jäätmekava strateegiliste eesmärkidega,

eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.2 ohutu materjaliringluse suurendamine. Riigi

jäätmekavas on ohutu materjaliringluse suurendamise eesmärkide kirjeldamise juures toodud

välja, et jäätmeteks muutunud tooted või nende osad/materjalid on väärtuslik toore uue toote

valmistamiseks. Toetatavad tegevused panustavad riiklike sihtmäärade saavutamisse. Ohutul

materjaliringlusel on mh oma roll ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete

ringlussevõtt on üks olulistest komponentidest kasvuhoonegaaside heite vähendamisel.

Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside

väärindamist, tagades samal ajal kohalike ressursside jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning

elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja

aitab vähendada jäätmete teket.

Valikukriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik

asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärki, milleks

on suurendada jäätmete ringlussevõtu võimekust. Toetatavate tegevuste väljatöötamisel on

eelnimetatud kriteeriume arvestatud. Toetuse taotleja kinnitab projekti kooskõla riigi

jäätmekava eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärki

saavutamisele.

2. Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud

tegevused vastavad toetuse määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumi

raames hinnatakse, kas:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus;

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. See

tähendab, et projekti tegevused peavad olema teostatavad ja jätkusuutlikud ning

rakendusüksusel tuleb vastavat asjaolu kontrollida. Kriteeriumi kontrollimisel lähtutakse

muuhulgas taotleja TAT § 10 lõike 2 punkti 11 alusel koostatud äriplaanist. Selle alusel

tuvastatakse, et projekti organisatsiooniline ülesehitus, taotleja infrastruktuur, projekti tehniline

lahendus, õiguslikud eeldused, sisendjäätmevoogude tagatus ja nõudlus projekti väljundi järele

on piisavad, et projekti saab lugeda teostatavaks ja jätkusuutlikuks. Rakendusüksus võib

19

äriplaani täiendusena nõuda huvikirjade esitamist sisendjäätmevoogude tagatuse ja

projektiväljundi nõudluse tõendamiseks. Huvikirja puhul on tegemist nõudlusanalüüsi

kinnitava ja täiendava elemendiga. Huvikirjast nähtuvad võimaliku partneri poolt käsitletavad

konkreetsed mahud ning see annab rakendusüksusele kindlust, et turul on potentsiaalsete

materjalide osas ringlussevõtjad;

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust ning muid võimalikke faktilisi asjaolusid (näiteks teistest õigusaktidest tulenevad

kohustused, loamenetlused ning planeeringud jne).

3. tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kuluefektiivsust. Kriteeriumi puhul hinnatakse, kas:

1) ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste

saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema

põhjendatud ja kavandavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks);

2) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on

tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku

pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning taotleja on suuteline rahastama

projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on samuti saada info kindlasummalise makse

kehtestamiseks eelarveprojekti alusel.

4. tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekti ellu viia. Kontrollitakse,

kas taotlejal on kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti

elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh

taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud).

5. taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja

aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise

arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 3. Taotlus panustab sellesse teemasse siis,

kui taotluses toodud toetavad tegevused on lubatud määruse § 5 järgi ning on võimalik

panustada § 3 lõikes 6 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses märgitud

sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga.

Paragrahvi 15 lõigetes 1–8 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise otsus.

Lõikes 2 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevaid toetuse saaja õigusi, kohustusi ja

tingimusi. Punkti 5 kohaldatakse mh ka kindlasummaliste maksete korral, sh käsitletakse

maksete suurusi ja tingimusi.

Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3

nimetatud juhtudel.

Lõikes 2 öeldakse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab

meetme eelarve vaba jäägi ja seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu sätestatud

ühendmääruse § 9 lõikes 1.

Lõikes 3 kirjeldatakse rakendusüksuse õigusi juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9

lõikele 1.

Lõikes 4 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses.

Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata otsus taotlejale edastatakse.

Paragrahv 17 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või

kõrvaltingimustega.

Lõike 1 kohaselt on taotluse osaline rahuldamine lubatud vaid juhul, kui saavutatakse toetuse

andmise eesmärk. Vastasel juhul on risk, et toetussumma makstakse välja asjata.

Lõikes 2 tuuakse välja, mis tingimustel saab taotlust osaliselt rahuldada.

20

Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 järgi.

Lõikes 4 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See

toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi.

Lõikes 5 kirjeldatakse juhtu, kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada. Sellisel juhul

saab taotleja toetust alles pärast seda, kui ta on täitnud rakendusüksuse poolt ette kirjutatud

tingimused.

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse, millisel juhul muudetakse taotluse rahuldamise otsust ja

millal tunnistatakse see kehtetuks.

Paragrahv 18 kirjeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi.

Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta.

Lõikes 2 loetletakse juhud, millal on toetuse saaja kohustatud taotlema rakendusüksuselt

taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest, seda juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Ühendmääruse § 12

lõike 6 kohaselt on kindlasummalise makse kasutamisel lubatud muuta üksnes projekti

abikõlblikkuse perioodi. Seega tuleb projekti tegevuste ja tulemuste määramisel olla väga

hoolikas.

Lõikes 4 reguleeritakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema.

Paragrahvi 19 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise

protsessi.

Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi.

Paragrahv 20 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada

projekti elluviimiseks rakendusüksuselt nõustamist projekti koordineerima määratud

projektikoordinaatorilt. Toetuse saaja kohustus on projekt taotluse alusel ellu viia, projekti

tegevustega alustada kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuses kättetoimetamisest arvates

ning projekti tulemust taotluses kirjeldatud viisil kasutada ja säilitada viis aastat pärast

projektile lõppmakse tegemist. Viie aasta säilitamiskohustus sellisel perioodil on oluline, kuna

toetuse abil tehakse suuremahuline investeering, mille eesmärk on suurendada jäätmete

ringlussevõtu võimekust ning see muutub kulutõhusaks pikema perioodi jooksul. Viieaastane

periood annab ka kindluse, et investeeringuga soetatud seadmeid ja tarkvara kasutatakse

sihipäraselt piisava aja jooksul ja see toetab meetme eesmärkide saavutamist. Lisaks soodustab

see soetama seadmeid, mis kestavad kauem ja toetavad seeläbi ka ringmajanduse põhimõtet.

Projekti tegevustega alustamiseks loetakse näiteks hinnapakkumiste võtmist, hanke

väljakuulutamist, lepingute sõlmimist, hankimise või ostumenetlusega alustamist.

Kindlasummalise makse korral loetakse üldjuhul tegevuse alguseks esimese kulu tekkimist.

Kindlasummalise makse korral tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele dokumendid

tegevuse alustamise kohta.

Toetuse saajal, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb riigihangete korraldamisel

järgida riigihangete seadust ning eelistada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume.

Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid

õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Projekt ei

tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguseid.

Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse aruannete esitamist.

Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja aruandes

kajastatud teave. Rakendusüksus võib täpsustada aruannetes esitatavat teavet. Lõigetes 1–7

sätestatakse, mida peab toetuse saaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle esitama.

21

Projektid, mille puhul on kohustus esitada kliimakindluse analüüs peavad toetuse saajad

lõpparuandes esitama mh ka teabe, milliseid kliimakindluse tagamise leevendusmeetmeid või

lahendusi projekti elluviimisel rakendati. Aruande esitamisel on oluline roll rakendusüksusel,

kes täpsustab vastavalt taotlusele, kui tihti ja millal peab aruande esitama. Eeldatavalt toimub

järelaruandlus aastaste tulemuste esitamise baasil esimesel ja viiendal aastal peale projekti

lõppu rakendusüksuse etteantud vormi alusel. „Eesti 2035“ näitajatesse panustamine

fikseeritakse ainult kinnitamise teel, eraldi infot ei koguta.

Lõike 4 kohaselt tuleb toetuse saajal esitada tõend jäätmeandmete andmevahetuse kohta.

Toetuse saaja esitab digitaalselt tembeldatud x-tee sõnumi logi, millest nähtub, et andmevahetus

toimub läbi masinliidese keskkonnaotsuste infosüsteem. Keskkonnaotsuste infosüsteem on

riiklik infosüsteem, mis kehtestati keskkonnaministri 29.06.2017 määruse nr 20

„Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ alusel.

Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi.

Paragrahvis 22 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu 9. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja

vaideid.

Paragrahv 23 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse.

See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal.

Paragrahv 24 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb ÜSS2021_2027 § 31 järgi esitada

enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande

alusel.

4. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadusja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

Määruse koostamisel lähtutakse muuhulgas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

5. Määruse mõju

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid. ELi

2021–2027 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste

ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse jõustumisega rahastatakse jäätmete ringlussevõtu

võimekuse suurendamist. Määruse koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal

hindame, et määruse eelarve vahenditega saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate

sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt

valitsussektori eelarvepositsiooni.

5.1. Määruse üldine mõju.

Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast

tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes,

22

mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud

riigipõhiste soovituste elluviimiseks. Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamine ja

teisese toorme kasutuse suurendamine on ringmajanduse korraldamise ning riigi

konkurentsivõime ja keskkonnaga arvestamise seisukohalt määrava tähtsusega. Meetme

tegevusega panustatakse ettevõtete rohepöördesse, kuna selle saavutamiseks tuleb jätkata

tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest ning tootmise keskkonnamõju

vähendamist.

5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Vähendatakse imporditava toorme kasutust tänu tõhusamale ressursikasutusele ehk suureneb

ressursisõltumatus teisese toorme kasutuse suurendamise kaudu.

5.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Meetmest tehtud investeeringute tulemusena väheneb esmase toorme ammutamisega kaasnev

mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad kaasa ka

kasvuhoonegaaside heidete vähenemisele, keskkonnahoiu suurenemisele, ressursside

tõhusamale kasutusele ja ringmajanduse edenemisele ning laiemalt rohepöörde saavutamisele.

5.4. Mõju majandusele.

ELi vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse

vähendamiseks. Meetme tulemusel parandatakse ettevõtete võimalusi teha investeeringuid

jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks ehk teiseste ressursside tõhusamaks

kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks, sh panustatakse Eesti ressursitootlikkuse ja

lisandväärtuse kasvu.

5.5. Mõju regionaalarengule.

Kuna meetme tegevuse käigus saavutatakse esmase toorme sääst, on eeldatavalt kaudne

positiivne mõju regionaalarengule jätkusuutlikumate ettevõtetega, kes kohalikku elu aitavad

üleval hoida. Toetatava sihtgrupi põhjal võib eeldada toetuse suuremat koondumist

tööstuspiirkondadesse. Võib eeldada, et piirkonnad, kus on vähem elanikke ja seega

jäätmeteket, on huvi toetuste vastu väiksem. Teisese toorme kasutuse suurendamine aitab kaasa

Eesti majanduse kasvule. Samuti väheneb sõltuvus esmasest, sh imporditavast toorainest,

väärtustatakse rohkem Eesti saadavad teisest toorainet. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamist

tagatakse sättega, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks

tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise

seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Kooskõlastuselt tulnud

tagasiside ja vastused on esitatud alljärgnevas tabelis.

23

Kooskõlastustabel

Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus

Märkuse esitaja: Rahandusministeerium

Palume eelnõu ja seletuskiri läbivalt uuendada

kohtades, kus on viidatud 2024-2027 riigi

eelarvestrateegiale. Uus riigi eelarvestrateegia

2025-2028 on tänaseks vastu võetud ning eelnõus

tuleks läbivalt uuendada seosed uuendatud

eesmärkide ja mõõdikutega. See on oluline ka

seetõttu, et uue eelarvestrateegiaga on muutunud

Kliimaministeeriumi strateegilise planeerimise

tasandid.

Mitte arvestatud. Selgitame, et

Kliimaministeeriumil on kehtiv

programmide jaotus 2024-2027 riigi

eelarvestrateegia järgi.

Eelnõu § 11 lõike 2 punkti 13 kohaselt peab taotleja

taotlusele lisama kokkuleppe jäätmete

nõuetekohase ringlussevõtu kohta taotleja ja

jäätmete ringlussevõtja vahel või huvikirja

ringlussevõtjalt. Palume analüüsida ja seletuskirjas

selgitada, kas sellise kokkuleppe sõlmimine taotleja

ja jäätmete ringlussevõtja vahel ei ole siduva

kohustuse võtmine. Riigiabi puhul on siduva

kokkuleppe sõlmimine enne taotluse esitamist

keelatud (vt eelnõu § 7 lõige 5), kuna sel juhul ei ole

riigiabil ergutavat mõju.

Täname, võtame arvesse. Parandasime

§ 11 lõike 2 punkti 13 sõnastust

järgnevalt: „jäätmete potentsiaalse

ringlussevõtja huvikiri, mis tõendab

tema võimekust ja tahet taotleja

ringlussevõtuks ettevalmistatud

jäätmed ringlusse võtta, kui toetust

taotletakse jäätmete ringlussevõttu

ettevalmistavaks tegevuseks“

Samuti täiendasime § 11 lõike 2 punkti

13 osas seletuskirja järgnevalt: „Lõike

2 punkt 13 sätestab huvikirja nõude.

Huvikiri kinnitab, et turul on

potentsiaalsed ringlussevõtjad, kes on

valmis projekti väljundit planeeritud

mahus ringlussevõtuks kasutama.“

Märkuse esitaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda

ÜKP Seirekomisjoniliikme Eesti Puuetega Inimeste

Koja arvamus „Jäätmete ringlussevõtu võimekuse

suurendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

perioodil

2021–2027“ eelnõule

EPIKoja esindajana rõhutame, et jäätmete

ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks ja

ühiskonna jätkusuutlikkuse suurendamiseks on

oluline tagada, et kogu teave jäätmekäitluse ja

ringlussevõtu kohta oleks kättesaadav ja arusaadav

kõigile, sealhulgas puuetega inimestele ja teistele

haavatavatele sihtrühmadele.

Jäätmete ringlussevõtu võimekuse ja haavatavate

sihtrühmade kaasatuse suurendamiseks on vajalik

edastada ringlussevõtu infot ligipääsetaval kujul.

Ligipääsetavus on elukaareülene kontseptsioon, mis

keskendub elukeskkonna, välialade, hoonete ja info

kujundamisele lähtudes universaalse disaini

printsiipidest ja kasutatavusest. See lähenemine

arvestab mitte ainult puuetega inimeste, vaid ka

Selgitame, et käesolev toetusmeede on

suunatud ettevõtetele, kes tegelevad

ringlussevõtuga või selleks

ettevalmistavate tegevustega.

Tegemist on tööstusega, mille

tegevused ei ole suunatud

avalikkusele. Leiame, et esitatud

kommentaari on asjakohane käsitleda

teises hetkel planeeritavas määruses,

mis tegeleb liigiti kogumise taristu

toetamisega. Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuur on suunatud avalikusele

ning selle lihtne ning mugav kasutus

on liigiti kogumise tulemuslikkuse

tagamiseks esmatähtis. Nõustume, et

jäätmete liigiti kogumist peaks tegema

selgemaks ning ühtselt

arusaadavamaks. Liigiti kogumise

lihtsustamiseks on koostöös

põhjamaadega ja erinevate

huvigruppidega väljatöötatud

mitmekeelsed ühtlustatud

24

teiste ühiskonnagruppide, nt laste, väikelaste

vanemate, noorte, eakate ja ajutise vigastuse

tervise- või liikumisprobleemidega inimeste

ligipääsetavuse vajadustega. Ligipääsetava

keskkonna loomine tagab, et kõik inimesed saavad

ühiskonnaelus osaleda.

Oleme seisukohal, et praegune jäätmete käitlemise

kohta saadaolev info ei vasta inimese

elukaareülesele kontseptsioonile ega puuetega

inimeste vajadustele.

Lugemisraskustega inimeste spekter on lai: lisaks

intellektipuudega inimestele kuuluvad siia oma

ealiste iseärasuste tõttu lapsed, vanemaealised,

noored ja välismaalased, kes alles õpivad eestikeelt.

Lisaks on lihtsad, äratuntavad sümbolid ja

piktogrammid vajalikud ka täiskasvanud

inimestele, kuna ajul on lihtsam tuvastada pilti kui

teksti. Teabe esitamisel on oluline jälgida

kontrastsuse ja kirja suuruse nõudeid, liigendada

tekste loetavuse tagamiseks ning kasutada

rahvusvahelisi piktogramme ja sümboleid, et

suurendada teabe arusaadavust ja ligipääsetavust.

Oluliste materjalide puhul on soovitatav kasutada

ligipääsetavaid tõlkeid, pakkuda tekstide

kokkuvõtteid ning esitada oluline teave eesti

viipekeeles. Samuti tuleks tagada pildimaterjalidele

alternatiivne tekst ja videomaterjalidele

eestikeelsed (ja venekeelsed) subtiitrid ning

viipekeeletõlge.

Päästeamet on loomas ohuteavituse piktogramme

koostöös MTÜ Vaimupuuga. Meie soovitus on luua

tekstid ja piktogrammid jäätmete ringlussevõtu

paremaks saavutamiseks koostöös lugemisraskuste

inimeste esindajatega, mis loob võimaluse

infomaterjalide testimiseks kõige keerulisema

sihtgrupi peal, tagades seeläbi arusaadavuse ja info

ligipääsetavuse kõigile sihtrühmadele avalikus

ruumis.

Koostööettepanekute ja vajalike tegevuste osas nõu

saamiseks palun pöörduda EPIKoja

ligipääsetavuse huvikaitse nõuniku poole Mari

Puuram [email protected].

piktogrammid (vt lähemalt

Piktogrammid – Liigitikogumine ).

Leiame, et käesoleva määruse raames

ei ole vajalik teha toetuse andmise

muudatusi. Märgime, et lähitulevikus

oleme saatmas jäätmete liigiti

kogumise infrastruktuuri toetuse

andmise tingimuste määruse

kooskõlastamisele ning ootame selle

osas teie ettepanekuid.

RP Pakend OÜ

Kõnealuse määruse § 11 lg 2 p 11 järgi peab toetuse

saamiseks esitatav taotlus sisaldama projekti

äriplaani ja finantsanalüüsi, mis on koostatud

rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi. Meile

edastatud asjaomase juhendi eelnõu p 1.1 kohaselt

Võtame osaliselt arvesse.

Parandasime määruse § 11 lõike 2

punkti 11 alusel kinnitatud „Äriplaani

ja finantsanalüüsi koostamise juhend“

juhendi punkti 1.1. mis käsitles infot,

25

tuleb äriplaanis muuhulgas põhjendada, kust saab

taotleja projektiga seotud jäätmed, sh lisanduvad

jäätmekogused, kusjuures lisada tuleb

eelkokkulepped jäätmete üleandjatega, v.a. juhul,

kui käideldavate jäätmekoguste saamine on

tõendatud Keskkonnaameti poolt kinnitatud

jäätmearuandega.

Meie hinnangul on kõnealune nõue õigusvastane,

kohustab taotlejaid esitama valeandmeid ja/või

panema toime õigusrikkumisi, ning moonutab

konkurentsi. Oma seisukohti põhjendame

järgnevalt:

1. Meie hinnangul on kõnealuse määruse § 11 lg 2

p 11 mõtteks eelkõige äriplaani ja finantsanalüüsi

koostamise vormistuslike nõuete kehtestamine.

Kõnealune juhend ei tohiks juba põhimõtteliselt

sisaldada nõudeid, mis oluliselt täiendavad ja või

muudavad toetuste taotlemise sisulisi kriteeriume,

milleks kõnealune nõue kahtlemata on.

2. Nõue (ja selle kohta e-kirjavahetuses KIK poolt

toodud selgitused) on otseses vastuolus

pakendijäätmete käitlust puudutavate õigusnormide

ja kohtupraktikaga. Jättes kõrvale üksikud

jäätmekäitlejad, kel võib arvestatav kogus

pakendijäätmeid lattu kogunenud olla, on

toetatavad tegevused eelduslikult siiski eelkõige

seotud alles tulevikus tekkivate pakendijäätmetega.

Pakendijäätmeid kogutakse eelkõige kas avaliku

kogumispargi kaudu taaskasutusorganisatsioonide

(TKO) poolt või siis korraldatud jäätmeveo raames

valitud jäätmevedaja poolt. Esimesel juhul saavad

„jäätmete üleandjateks“ olla TKO-d, ent paraku

saavad mistahes eelkokkulepped nendega olla vaid

spekulatiivsed. Nimelt on hetkel toimumas

üleminek valdavalt avaliku kogumispargi kaudu

toimuvalt kogumiselt valdavalt jäätmevaldajate

juures toimuvale kogumisele, mistõttu tänaste

koguste põhjal ei ole võimalik ennustada, millised

on TKO-de poolt avaliku kogumispargi kaudu

kogutavad kogused nt aasta või kahe pärast. Teisel

juhul saavad „jäätmete üleandjaks“ olla korraldatud

jäätmeveo raames pakendijäätmeid koguvad

jäätmekäitlejad, ent nendega sõlmitava

eelkokkuleppe nõudmine oleks otseselt

õigusvastane. Nimelt puudub korraldatud

jäätmeveo raames jäätmeid koguvatel

jäätmekäitlejatel nende jäätmete käsutusõigus.

Riigikohus on 11.07.2023 kohtuasjas nr 3-23-428

tehtud määruse punktides 25 ja 26 selgitanud, et

mida tuleb esitada sisendjäätmete

kohta. Asendasime eelkokkuleppe

nõude huvikirja nõudega.

Rakendusüksus võib äriplaani

täiendusena nõuda huvikirjade

esitamist sisendjäätmevoogude

tagatuse ja projektiväljundi nõudluse

tõendamiseks. Huvikirja puhul on

tegemist nõudlusanalüüsi kinnitava ja

täiendava elemendiga. Huvikirjast

nähtuvad võimaliku partneri poolt

käsitletavad konkreetsed mahud ning

see annab rakendusüksusele kindlust,

et turul on potentsiaalsete materjalide

osas ringlussevõtjad.

Sõnastuse muudatus äriplaani

juhendis: ülevaade, kust saab taotleja

projektiga seotud jäätmed, sh

lisanduvad jäätmekogused (lisada

eelkokkulepped huvikirjad jäätmete

üleandjatega v.a juhul kui

käideldavate jäätmekoguste saamine

on tõendatud Keskkonnaameti poolt

kinnitatud jäätmearuandega).

1) Kõnealune juhend ei kehtesta

iseseisvaid nõuded. Juhendis

käsitletud küsimustele vastamine

aitavad rakendusüksusel hinnata § 14

alusel kehtestatud sisulisi nõudeid

ning aitab ka taotlejal esitada

asjakohased selgitused ühtse vormi

kohaselt.

2) Leiame, et kuivõrd kokkuleppe

nõue sai muudetud huvikirja nõudeks,

siis puudub vastuolu pakendikäitlust

puudutavate õigusnormide ja

kohtupraktikaga. Huvikirjaga kinnitab

võimalik partner, et potentsiaalse

hanke läbiviimisel võiks toetuse

taotleja potentsiaalselt neid jäätmeid

käidelda ning vastavas mahus jäätmete

käitlemise vastu on huvi olemas.

Huvikiri ei kohusta võimalikku

partnerit tagama huvikirja saajale

materjali mahte või koostama hanget,

kus huvikirja saaja oleks eelistatud.

Huvikirja väljastaja märgib, et

tegemist on ettevõttega, mille

käitlustehnoloogiad on partnerile

sobivad.

3) Asendasime juhendis märgitud

26

JäätS § 31 lg 5 järgi on TKO-del subjektiivne õigus

nõuda, et KOV üksus, kes on otsustanud korraldada

pakendijäätmete liigiti kogumist tekkekohalt, looks

talle võimaluse osaleda pakendijäätmete

taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt

TKO turuosaga. Seejuures vastav õigus tagatakse

mitte TKO ja jäätmevedaja, vaid TKO ja KOV

vahelise kokkuleppega. Riigikohus viitas oma

15.01.2015 asjas 3-3-1-68-15 tehtud otsuse punktis

15 antud selgitusele, mille järgi korraldatud

jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käsutusõigus on

KOV-il, mitte jäätmevedajal, mistõttu

pakendijäätmete TKO-dele üleandmise kokkuleppe

sõlmimist ja selle sisu ei saa jätta jäätmevedaja

otsustada. Valdava enamiku juba täitmisel olevate

korraldatud jäätmeveo kontsessioonide puhul on

hanketingimustega vedajatele asetatud kohustus

anda jäätmed üle TKO-dele, seega ei saa ükski

jäätmekäitleja nende üleandmiseks mingitele

kolmandatele isikutele eelkokkuleppeid sõlmida

ilma, et ta rikuks hankelepingut. Veelgi vähem

saavad mistahes jäätmekäitlejad sõlmida

eelkokkuleppeid jäätmete suhtes, mida hakatakse

koguma alles tulevikus läbi viidava hanke täitmise

raames, mille puhul samuti eelduslikult kehtib

kohustus need jäätmed üle anda TKO-dele.

3. Eeltoodud põhjustel tekib juhendi vaidlusalusest

sättest (ja selle kohta täiendavalt KIK poolt antud

selgitusest) lähtumisel olukord, kus tulevikus

tekkivate pakendijäätmetega ringlussevõtuga

seotud taotluste esitamisel on taotlejad sunnitud

esitama valeandmeid (nt sõlmima eelkokkuleppeid

jäätmekäitlejatega, kel tegelikult puudub vastavate

jäätmete käsutusõigus) selleks, et nende taotlus

oleks „nõuetekohane“, ning taotluse edukaks

osutumisel ka otseselt seadust rikkuma selleks, et

projekti realiseerima (nt käitlema pakendijäätmeid,

mida asjaomased hanketingimused tegelikult

kohustavad üle andma TKO-dele). Kui aga

valeandmeid mitte esitada ja seadust mitte rikkuda,

osutuvad ainsateks nõuetekohasteks äriplaanideks

need, milles jäätmete üleandjatega sõlmitud

eelkokkulepete asemel saab tugineda varasematele

jäätmearuannetele. See tähendab, et reaalselt on

asjaomast toetust võimalik taotleda vaid juba

märkimisväärset turupositsiooni ja laojääki

omavatel jäätmekäitlejatel, et mitte öelda ühel

konkreetsel jäätmekäitlejal.

4. Meie hinnangul tuleks juhendi vaidlusalust nõuet

muuta selliselt, et äriplaanis tuleks küll kirjeldada,

„eelkokkuleppe“ „huvikirja“ vastu

ning leiame, et eeltoodust tulenevalt

on kirjeldatud probleem lahenenud.

4) Asendasime juhendis märgitud

„eelkokkuleppe“ „huvikirja“ vastu.

27

kustkohast taotleja loodan projektiga seotud

jäätmed saada, ent jätta välja nõue eelkokkulepete

lisamiseks.

Eesti Keskkonnateenused

Edastan ettepaneku ringlussevõtu struktuuritoetuse

tingimustesse jäätmeliikide nimistu laiendamiseks.

Meetmemääruse tutvustusel oli korraks see ka

teemaks ja võimalusena pidite kaaluma

jäätmeliikide lisamist hilisemas etapis ehk ca 3 kuu

pärast, kuid meie ettepanek on need liigid lisada

selguse mõttes kohe.

Viimastel aastatel on tehnoloogiad arenenud ja on

tekkinud võimekused käidelda ka seni mittesobinud

jäätmed uuesti materjalideks, sh ka ohtlike jäätmete

nimistus olevatest jäätmetest (patareid, akud jms)

kui ka nö uutest moodsatest jäätmetest

(päikesepaneelid, e-sigaretid jm). Konkreetseteks

näideteks oleks päikesepaneelide, e-sigarettide,

väikeelektroonika puhul uued tehnoloogilised

võimalused need seadmed lahutada algosadeks nii,

et need muutuvad puhasteks materjalideks ehk

koheselt ringlussevõetavateks (päikesepaneelidest

saab kätte klaasi nii, et sellest saab Eesti uusi tooteid

teha jms), samuti patareide sorteerimisel

kasutatavad uued tehnoloogiad tagavad võimaluse

liigitatud materjalid ringlusesse suunata. Patareide

puhul on täna Eestis tegemist tõsise probleemiga ja

võimekuse puudumine tähendab ka

käitluslahenduste olematut valikut, piirangud on

Euroopa sisesel transpordil ning kogused kuhjuvad

ladudes. Samas on problem ka koguste vähesuses,

millest tulenevalt ei ole sellistel investeeringutel

ärilist tasuvust.

Lisan siia eelduslikud jäätmekoodid, mis võiks olla

täiendatud nimekirjas:

20 01 23* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad

kasutuselt kõrvaldatud seadmed

20 01 33* Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02*

ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning

sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on

selliseid patareisid või akusid

20 01 34 Patareid ja akud, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 20 01 33*

200135* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt

kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida

ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20

01 23*

200136 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja

elektroonikaseadmed,

Mitte arvestatud. Toetusmeetme

eelarve on piiratud ning meie

hinnangul on põhjendatud bio-,

pakendi-, plasti- ja tekstiilijäätmete

puhul taotluse esitamisele ajalise

eelise andmine. Peame antud meetmes

oluliseks olmejäätmete reformi

toetamist, seega eesmärk on esmalt

soosida olmejäätmetes olevate liigiti

kogutavate materjaliliikide

ringlussevõttu. Bio- ja pakendijäätmed

moodustavad mõlemad ligikaudu 30%

olmejäätmete mahust, seetõttu on

ringlussevõtu sihtmäärade

saavutamiseks tegeleda

esmajärjekorras nendega. Samuti

võetakse nende jäätmete liigiti

kogumiseks mitmeid samme ning on

näha puhaste jäätmevoogude

suurenemist, mida on võimalik

ringlusse võtta. Plastijäätmete

ringlussevõtu sihtmäära mitte

saavutamine on juba täna kulukas ning

tekstiilijäätmete puhul on seoses 2025

aastal jõustuva kohustusega näha

liigiti kogutud jäätmete mahu

suurenemist.

Vastavalt eelnõu § 9 lõikele 1 määrab

taotlusvoorus toetatavad jäätmeliigid

minister käskkirjaga. Kuivõrd

käesoleva ettepaneku puhul on

küsimuse all toetatavad jäätmeliigid,

mitte eelnõu, siis lisame Teie

ettepaneku lisadokumendiks käskkirja

menetlusse, mille raames tehakse

jäätmeliikide valik.

28

16 02 11* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja

HFC-aineid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud

seadmed

16 02 13* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt

kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 12*

16 02 14 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei

ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16

02 13*

16 02 15* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt

eemaldatud ohtlikud osad

16 02 16 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt

eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 02 15*

16 02 97* Muud ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt

kõrvaldatud seadmed

16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja

aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16

02 97*

16 06 01* Pliiakud

16 06 02* Ni-Cd-patareid ja -akud

16 06 03* Elavhõbedat sisaldavad patareid

16 06 04 Leelispatareid (välja arvatud

koodinumbriga 16 06 03* nimetatud patareid)

16 06 05 Muud patareid ja akud

16 06 06* Patareide ja akude lahus kogutud

elektrolüüt