Käskkirja muutmine

KÄSKKIRI

Rahandusministri 31. detsembri 2020. a

käskkirja nr 236 „COVID-19 puhangust

tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus Ida-

Viru maakonna ettevõtjatele" muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 20 ja § 10 lõike 1 alusel ning

lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2020. a korralduse nr 458 „Raha eraldamine“ lisast

„COVID-19 puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetuse tingimused Ida-Viru

maakonna ettevõtjatele“ muuta rahandusministri 31. detsembri 2020. a käskkirja nr 236

„COVID-19 puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus Ida-Viru maakonna

ettevõtjale“ järgmiselt:

1) täiendada käskkirja punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31. Käesoleva käskkirja alusel vähese tähtsusega abina antud toetuse võib muuta COVID-

19 raamistiku osa 3.1 alusel antavaks riigiabiks, kui toetus vastab COVID-raamistiku ja

Euroopa Komisjoni lubava riigiabi otsuse SA.61615 (2021/N) tingimustele.“;

2) täiendada käskkirja punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„10. Riigiabiks muutmiseks esitab käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud ettevõtja

Rahandusministeeriumile aadressil [email protected] taotluse ja riigiabi tingimustele vastavuse

kinnituse käskkirja lisa 2 kohasel vormil (lisatud) digitaalselt allkirjastatuna mitte hiljem kui

kahe nädala jooksul arvates käskkirja avaldamisest Rahandusministeeriumi kodulehel.

11. Rahandusministeerium kontrollib taotluse esitanud ettevõtja vastavust riigiabi andmise

tingimustele ning teeb otsuse vähese tähtsusega abina antud toetuse muutmiseks COVID-19

raamistiku osa 3.1 alusel antavaks riigiabiks.“;

3) täiendada käskkirja lisaga 2 „Riigiabi tingimustele vastavuse kinnitus“ (lisatud).

Käskkiri tehakse ettevõtjale teatavaks äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse kantud e-posti aadressi kaudu ning avaldatakse Rahandusministeeriumi kodulehel.

Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul käskkirja

teatavaks tegemisest arvates halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

30.03.2021

nr 61

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Pentus-Rosimannus

rahandusminister

Lisa 2 Riigiabi tingimustele vastavuse kinnitus

Rahandusministri 31. detsembri 2020. a

käskkirja nr 236

Lisa 2

RIIGIABI TINGIMUSTELE VASTAVUSE KINNITUS

COVID-19 puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus Ida-Viru maakonna ettevõtjatele

on riigiabi Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks

praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ osa 3.1 tingimustel, mille kohaselt ei tohtinud seisuga

31.12.2019 ettevõtja olla raskustes (erand mikro- või väikeettevõtjate osas). Tingimustele vastavuse

kontrollimiseks palume Teilt alljärgnevaid andmeid.

1. Andmed toetust taotleva ettevõtja kohta ning, kas ettevõte on mikro- või väikeettevõtja või

keskmise suurusega ettevõtja1. Kui kuulute kontserni, esitage konsolideeritud andmed kogu

kontserni* kohta.

1.1. Ettevõtja nimi ja registrikood:

1.2. Palun märkige ainult üks järgmistest, mis käib Teie ettevõtte kohta:

- Ettevõtja ei kuulu kontserni:

kinnitan

- Ettevõtja kuulub kontserni ja on esitanud konsolideeritud andmed kogu kontserni kohta:

kinnitan

1.3. Töötajate arv*:

1.4. Aastakäive*:

1.5. Aastabilanss*:

* Andmed esitatakse 2019. aasta lõpu seisuga vastavalt majandusaasta aruandele, sh liidetakse partnerettevõtjate ja

seotud ettevõtjate andmed 2. Kui ettevõtja alustas tegevust alles 2020. aastal, mille kohta ei ole veel majandusaasta

aruannet esitatud, esitatakse andmed hinnanguliste näitajate alusel 2020. aasta lõpu seisuga.

2. Andmed majandusliku olukorra kohta seisuga 31.12.2019

Punkte 2.1 ja 2.2 ei pea täitma:

- mittetulundusühingu ja sihtasutused

- mikro- ja väikeettevõtjad ja kui seotud ettevõtjatega moodustub mikro- või

väikese suurusega kontsern1

- alla kolme aasta eksisteerinud keskmise suurusega ettevõtjad ja kui seotud

ettevõtjatega moodustub alla kolme aasta eksisteerinud keskmise suurusega

kontsern1

Jah

Ei

2.1. Piiratud vastutusega äriühingud (eelkõige osaühing või aktsiaselts):

ettevõtja on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud

osa- või aktsiakapitalist3

2.2. Äriühingud, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus

äriühingu võlgade eest (eelkõige täisühing või usaldusühing):

ettevõtja on kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist *märkida kinnitus ainult punkti 2.1 või 2.2 järel, vastavalt Teie ettevõtte tüübile

1 Mikro- ja väikeettevõtja on ettevõtja, mis annab tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 milj eurot; keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 milj eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 milj eurot. Mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks ei loeta, kui vähemalt 25% ettevõtte kapitalist või hääleõigusest on otseselt või kaudselt avalik-õigusliku asutuse ainu – või ühiskontrolli all, sellisel juhul tuleb täita kõik vormi väljad nagu suurettevõtete puhul. Kontserni suurust hinnatakse samade näitajate alusel, kuid liidetakse partnerettevõtjate ja seotud ettevõtjate andmed (vt järgmine allmärkus). 2 Partnerettevõtja: üks ettevõtja omab üksi või koos ühe või mitme seotud ettevõtjaga vähemalt 25% teise ettevõtja kapitalist või hääleõigusest. Seotud ettevõtja mõiste vastavalt toetuse avaldusel toodule. 3 Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud osa- või aktsiakapitalist. Valem: bilanss „Kokku omakapital“ jagatud bilanss „Osa-või aktsiakapital“.

Punkti 2.3 ei pea täitma mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ja kui

seotud ettevõtjatega moodustub mikro-, väikese ja keskmise suurusega kontsern1

Punkti 2.3 peavad täitma täitma:

- suurettevõtjad (ei vasta VKE1 määratlusele)

- sõltumata suurusest ettevõtjad (sh MTÜ-d ja SA-d), kelle puhul vähemalt

25% kapitalist või hääleõigusest on otseselt või kaudselt avalik-õigusliku asutuse

ainu– või ühiskontrolli all

Jah

Ei

2.3. Ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus4 viimase kahe aasta jooksul on

olnud suurem kui 7,5 ja EBITDA alusel arvutatud intressi kattekordaja5

viimase kahe aasta jooksul on olnud alla 1,0

Mõistan, et käesolevas kinnituses valeandmete esitamise korral võidakse makstud toetus tagasi

nõuda.

Allkirjastaja nimi ja allkiri:

Kuupäev:

4 Finantsvõimendus näitab, kui suures ulatuses ettevõte kasutab tegevuse finantseerimiseks laenukapitali (debt to equity ratio). Valem: kohustused kokku jagatud omakapital. 5 EBITDA on kasum enne intresse, makse ja kulumit ehk põhitegevuskasum (Earnings before interest, taxes, depreciation, and amortization). Intressi kattekordaja valem: bilansiline põhitegevuskasum jagatud intressikulud vastavalt kasumiaruandele.