Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
Viit | 1-13/35478-1 |
Registreeritud | 28.11.2024 |
Sünkroonitud | 29.11.2024 |
Liik | Kiri SISSE |
Funktsioon | 1 Juhtimine |
Sari | 1-13 Ameti juhtimisega seotud kirjavahetus |
Toimik | 1-13/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikogu |
Saabumis/saatmisviis | Riigikogu |
Vastutaja | Kadi Lauri (SKA, Laste heaolu osakond, Nõustamisteenuste talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
From: Kai Raudkivi <[email protected]>
Sent: Wed, 27 Nov 2024 13:56:40 +0000
To: "[email protected]" <[email protected]>
Subject: lastekaitse
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere
Kirjutan Prantsuse parlamendist saadetud päringu asjus, milles soovitakse üsna põhjalikku ülevaadet lastekaitse korraldusest Eestis.
Väga palju on osatud küsida, kuigi kui igapäevaselt teemaga tegeleda, siis võib neile vastamine lihtne ja kiire olla. Lisan manusesse ka ingliskeelse päringu.
Kas teie käest on võimalik sisendit saada?
Küsimused on alljärgnevad:
1 - Lastekaitse korraldus:
a) Millised riiklikud või kohalikud ametiasutused vastutavad lastekaitsealase avaliku poliitika eest? Kes on seotud teenusepakkujad?
b) Kuidas on lastekaitse valitsemine üles ehitatud?
c) Millised on seosed erinevate riiklike osapoolte ja/või detsentraliseeritud lastekaitseteenuste vahel?
d) Kas hooldus- või endised hoolduslapsed on esindatud valitsemisorganites?
2 - Milliseid meetmeid on rakendatud riskis olevate alaealiste tuvastamiseks?
3 - Kuidas teevad koostööd erinevad lastekaitses osalevad osapooled, eelkõige lastekaitse eest vastutavad teenused, alaealiste õigussüsteem, haridussektor ja tervishoiusektor?
4 - Kas kahekordse haavatavusega (kaitsemeede ja puue) lastele on ette nähtud erihoolduskorrad?
5 - Täpsustage lastekaitsepoliitika peamised suunad (ennetuspoliitikast kaitsepoliitikani ja noorte täiskasvanute integreerimiseni). Eelkõige:
a) Millised on viimase kümne aasta peamised seadusandlikud ja regulatiivsed edusammud?
b) Kas lastekaitsepoliitika on kogu riigis ühtlustatud?
c) Milliseid ressursse eraldatakse lastekaitsepoliitikale (ressursside olemus, saajad, eelarved ja selle rahastamise rakendamine, samuti muutused viimase kümne aasta jooksul)? Kas seda poliitikat käsitletakse piisavalt tulevikku suunatud investeeringuna, mitte
lühiajalise eelarvelise kuluna?
6 - Kas kaitsealuste 0–3-aastaste laste hooldamiseks on olemas konkreetne mudel? Kui jah, siis milline see on (nt lasteaed)?
7 - Kuni millise vanuseni saavad kaitsealused lapsed konkreetset tuge?
Kas noortele täiskasvanutele on ette nähtud spetsiaalne hooldus ja kui jah, siis mis vormis ning kuni millise vanuseni? Millised on selle hoolduse elemendid, mis soodustavad iseseisvuse poole liikumist?
8 - Millised andmed ja statistika on lastekaitse kohta saadaval?
Kas riiklikul tasandil on kasutusel standardiseeritud tarkvara kaitsealuste laste jälgimiseks ja ulatusliku statistika koostamiseks?
9 - Milliseid ennetuspoliitikaid rakendatakse haavatavate perede toetamiseks?
10 - Millised on ilma saatjata alaealiste (ilma saatjata välismaa alaealised) hoolduse erijooned?
11 - Milline on lastekaitsealase uurimistöö seisund igas liikmesriigis? Milline eelarve on eraldatud selle avaliku poliitika uurimiseks?
Kas teil on andmeid või uuringuid noorte sotsiaalse integratsiooni kohta, kes on lastekaitsesüsteemide kaudu hooldusele võetud erinevates liikmesriikides?
12 - Tooge välja lastekaitsepoliitika peamised tugevused ja nõrkused.
II - Küsimused laste kaitsmiseks rakendatud haldus- ja kohtumeetmete kohta
13. Haldus- või kohtulike meetmete kohta:
a) Millised on erinevad kaitsemeetmed, mida igas riigis saab rakendada? Milline on nende osakaal?
b) Milline on haldus- ja kohtulike meetmete protsentuaalne jaotus? Kas sarnaselt Prantsusmaa lastekaitsepoliitikale on kohtulik sekkumine haldusliku sekkumise suhtes teisejärguline?
c) Kui kaua võtab aega lastekaitsemeetmete rakendamine? Kas erinevate meetmete rakendamise ajad erinevad?
d) Kas paigutuste jõustamisel esineb raskusi või juhindutakse paigutuste puhul pigem vabade kohtade arvust kui lapse vajadustest?
14. Kuidas on korraldatud riskis olevate alaealiste õigusemõistmine?
a) Millised inim- ja rahalised ressursid on eraldatud riskis olevate alaealiste õigusemõistmiseks?
b) Millised on kohtusüsteemi raskused ja edusammud lastekaitse valdkonnas?
c) Kas alaealisi abistab kuulamiste ajal süsteemselt advokaat?
15. Hoolduspered, hooldusstruktuurid ja inimressursid:
a) Milline on hooldusel olevate laste jaotus hooldusperede ja institutsionaalsete hooldusasutuste vahel?
b) Kuidas on hooldusperede arv viimase kümne aasta jooksul muutunud? Kas nagu Prantsusmaal, on täheldatud hooldusperede nappust ja vananemist?
c) Kas hooldusstruktuurid ja -asutused seisavad silmitsi laste vastuvõtukohtade puudusega?
d) Kas õiguslik ja regulatiivne raamistik näeb ette lastehoiuasutustes minimaalset personalitaset? Kui jah, siis millised need on?
e) Kas riigid seisavad silmitsi personalipuuduse ja raskustega lastekaitse töökohtade täitmisel? Mida tehakse nende töökohtade atraktiivsemaks muutmiseks või hoidmiseks?
f) Millised on lastekaitse valdkonnas töötamiseks vajalikud koolituse ja kvalifikatsiooni tasemed?
Vastuse peaksin saatma 18.detsembriks.
Tagasisidet ootama jäädes
Tervitades
Kai Raudkivi
Riigikogu õigus-ja analüüsiosakonna nõunik
T: +372 631 6508
+372 50 12 109
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.