Taotlus

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg 6, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 3, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 22, § 11 lg 2, § 33, § 35 lg-te 1, 3 ja 5, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt OÜ Lewiston 14. veebruari 2024 registreeritud algatamisettepanekust ja asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti ... kirjas nr ... ja Terviseameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohti

1. Algatada Pirita linnaosas Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa-ala suurus on 0,13 ha. Maa-ala piiride kirjeldus on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata elamumaa sihtotstarbega Neiuvaiba tee 6 krundile ehitusõigus ühe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega üksikelamu ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu lahendus on Pirita linnaosa üldplaneeringut muutev, sest detailplaneeringu menetlemisel tuleb juurdepääsutee kavandamiseks vähendada Mähe oja ehituskeeluvööndit.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 kavandada planeeritavale kinnistule üks üksikelamu. Abihoone funktsiooniga ruumid kavandada üksikelamu mahtu;

4.2 planeeritav hoonestusala kavandada väljapoole Mähe oja ehituskeeluvööndit ehk väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas ning vähemalt 4 m kaugusele krundi piirist. Krundi piirile lähemale hoonestusala kavandamisel on vajalik naaberkrundi omaniku nõusolek ja tuleohutuse nõuete tagamine;

4.3 üksikelamu kavandamisel lähtuda piirkonna hoonestuse väljakujunenud üldilmest ja hoonestuslaadist;

4.4 näha ette sillaga lahendus juurdepääsutee kavandamiseks üle Mähe oja;

4.5 teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

4.6 parkimise kavandamisel lähtuda planeeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest;

4.7 kirjeldada olmejäätmete kogumise põhimõttelist lahendust. Määrata olmejäätmete kogumiskoht vähemalt kahele jäätmemahutile ja nendeni juurdepääs;

2

4.8 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata;

4.9 valida planeeritava hoonestusala ja juurdepääsutee asukoht maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust säästev;

4.10 teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine, vajadusel korrigeerida detailplaneeringu lahendust;

4.11 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada;

4.12 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

4.13 määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

4.13.1 projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

4.13.2 hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määrusega nr 41 „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“;

4.13.3 tehnoseadmete (ventilatsioon, generaatorid, soojuspumbad, kliimaseadmed, jahutus jms) tekitatav müra ei tohi ületada kinnistu piiril normtasemeid, vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust;

4.13.4 juurdepääsuteeks Mähe ojale silla rajamiseks veesiseste tööde tegemisel on vajalik Keskkonnaametilt taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering, kui veekogusse paigutatakse 5-100 m³ koguses tahkeid aineid.

5. Kaasata detailplaneeringu koostamisse Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorralduse projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 25 nimetatud isikud, Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond, Päästeameti Põhja päästekeskus, Terviseamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet ning teised isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada.

6. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“ Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada vajadusel enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise.

7. Pirita Linnaosa Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek (30 päeva) ja arutelu.

3

8. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

9. Mitte algatada Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

9.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta olemasolevate hoone vahele pereelamu ehitamine (rakendub looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 11 erand) ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. TTegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiajalised, eelkõige seotud ehitusperioodi häiringutega. Nende ulatus on piiratud peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse nii detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi kui ka kehtivaid õigusaktide nõudeid;

9.2 Neiuvaiba tee 6 kinnistule juurdepääsu rajamiseks on vajalik vähendada Mähe oja ehituskeeluvööndit, mis on looduskaitseseaduse regulatsiooni tõttu võimalik ainult läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse. Kinnistu asetus võrreldes ümbritsevate väljakujunenud kinnistute ja ehitistega on selline, et maaüksusel puudub alternatiivne asukoht tee rajamiseks, kus ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise vajadus puuduks. Seetõttu tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus Mähe oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks;

9.3 detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni;

9.4 planeeringuga hõlmatud alal ega planeeringuala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alad, mida kavandatav tegevus võiks ebasoodsalt mõjutada. Lähimad väärtuslikud alad, sh Pirita loodusala jääb enam kui 100 m kaugusele. Eesti Looduse Infosüsteem andmete alusel jäävad planeeringualast ja selle kontaktvööndist ca 300 m raadiuses välja vääriselupaigad, kaitsealused üksikobjektid ning kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealuste elustiku/objektide kategooriad;

9.5 detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. Kuigi Neiuvaiba tee 6 kinnistul kasvavad üksikud puud ja muru, tuleb kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse korral see kompenseerida asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele;

9.6 Neiuvaiba tee 6 kinnistul ja ca 300 m raadiuses ei ole suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Samuti ei asu vastavas raadiuses kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, põllumassiive ega ka maardlaid;

9.7 Neiuvaiba tee 6 kinnistu ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii lennuliikluse, maanteeliikluse, raudtee ja tänava ning tööstusmüra kontekstis;

9.8 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ja keskkonnaministri 30. juuli 2018 määrusele nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuetele;

9.9 planeeringualal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele;

4

9.10 kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga;

9.11 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse.

10. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

11. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14–18 ja neljapäeviti kell 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas” juurde

Otsuse eelnõu kohaselt algatatakse Pirita linnaosas Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneering. Planeeritava maa-ala suurus on 0,13 ha. Maa-ala piiride kirjeldus on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata elamumaa sihtotstarbega Neiuvaiba tee 6 krundile ehitusõigus ühe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega üksikelamu ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringut, milles vähendatakse Mähe oja ehituskeeluvööndit juurdepääsutee kavandamiseks.

Otsuse kohaselt jäetakse algatamata Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine, kuna arvestades detailplaneeringuga kavandatavat tegevust ja planeeringuala olemasolevat olukorda, ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega asukohas olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord

1.1 Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringuga (edaspidi detailplaneering) planeeritav ala asub Pirita linnaosas väljakujunenud elamukvartalis Mähe asumis. Piirkond on valdavalt hoonestatud kuni 2-korruseliste üksikelamutega, vaid Padriku tee ääres on suurem korterelamute ala, kus hoonestus on kuni 4-korruseline.

1.2 Planeeringualale jääb elamumaa sihtotstarbega Neiuvaiba tee 6 kinnistu (pindala 1253 m2), mille omanik on OÜ Lewiston ja transpordimaa sihtotstarbega Randvere tee T3 kinnistu, mis on Tallinna linna omandis.

1.3 Neiuvaiba tee 6 kinnistut läbib Mähe oja, millel on 50 m ulatuses kalda piiranguvöönd, 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd ja 10 m ulatuses veekaitsevöönd. Mähe ojal ei ole kallasrada, sest tegemist ei ole avalikult kasutatava veekoguga.

1.4 Kinnistu on hoonestamata. Ehitisregistri andmetel on antud 22. aprillil 2009 ehitusluba nr 37862 üksikelamu püstitamiseks (ehitise seisund kavandatav), kuid hoonet ehitatud ei ole.

1.5 Planeeritaval maa-alal on kõrghaljastus.

1.6 Kinnistule on juurepääs avalikult kasutatavalt Neiuvaiba teelt.

2. Pirita linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringu järgi asub planeeritav ala väljakujunenud pereelamute alal ja väikeelamute alal (Mähe ojast läänepoole jääv ala). Pereelamute alale on lubatud kavandada pereelamuid ja kaksik(paaris) elamuid ning lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms. Väikeelamute alale võib kavandada väikeelamuid (pereelamud ja kaksik(paaris)elamuid, ridaelamuid ja 2 korruselisi kuni 6 korteriga korterelamuid) ning lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu-, ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, tehoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms. Detailplaneeringu lahendus lähtub Pirita linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest ning krundile on kavandatud üksikelamu.

2.2 Pirita linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas on määratud nii pereelamute kui ka väikeelamute alal detailplaneeringute koostamise tingimuseks planeerida kruntide täisehituse osakaaluks kuni 25%.

2.3 Algatatav detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete ja detailplaneeringu koostamiseks määratud tingimustega.

2.4 Pirita linnaosa üldplaneeringus on määratud Mähe ojale 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd. Arvestades, et planeeritavale üksikelamule üle Mähe oja juurdepääsutee kavandmiseks tuleb oja ehituskeeluvööndit tee osas vähendada, on algatatav detailplaneering Pirita linnaosa üldplaneeringut muutev.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritaval ala puudub kehtiv detailplaneering.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu algatamist taotles 14. veebruaril 2024 OÜ Lewiston, eesmärgiga määrata Neiuvaiba tee 6 krundile ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise pereelamu ehitamiseks ja Mähe oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

4.2 Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud lahendusettepaneku koostas RUUM JA MAASTIK OÜ ja illustreeriva materjali Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing.

4.3 Planeerimisseaduse § 130 alusel sõlmisid 24. mail 2024 Tallinna linn, RUUM JA MAASTIK OÜ ja OÜ Lewiston halduslepingu nr 3-6/37 detailplaneeringu koostamiseks.

4.4 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrusele nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonnale, Keskkonnaametile, Kaitseministeeriumile ning Pirita Linnaosa Valitsusele ja Pirita linnaosakogule.

4.5 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsuse eelnõusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.6 Keskkonnaamet tõi muu hulgas arvamuses välja, et kõikidele ehitistele, mis jäävad ehituskeeluvööndisse, tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist või kavandada need ehituskeeluvööndist väljapoole. Lisaks soovitas Keskkonnaamet kavandada hoone ehituskeeluvööndist väljapoole, kuna ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik vaid erandkorras, kui see ei kahjusta kaldakaitse eesmärke ning elamu ehitamisel ehituskeeluvööndisse ei ole kalda kaitse eesmärkide kahjustamine üldjuhul välistatud ja Keskkonnaamet sellisel juhul ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusolekut ei anna. Samuti juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et juurdepääsutee rajamisel Mähe ojale truubi paigaldamiseks või silla rajamiseks veesiseste tööde tegemisel on vajalik Keskkonnaametilt taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering, kui veekogusse paigutatakse 5-100 m3

koguses tahkeid aineid (veeseaduse § 196 punkt 5).

4.7 Keskkonnaameti tingimus, mis kirjeldas veesiseste tööde tegemisel Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemist on lisatud otsuse eelnõusse. Samuti on lisatud tingimus kavandada planeeritav hoonestusala väljapoole Mähe oja ehituskeeluvööndit (eskiislahenduse joonis korrigeeritakse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku toimumise ajaks).

4.8 Tallinna Transpordiamet, Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita linnaosakogu ja Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.9 Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati

Tallinna Linnavolikogu otsuse „Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu“ eelnõu Pirita linnaosakogule. Pirita linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu esitatud kujul 16. septembri 2024 koosoleku protokolli nr 10 päevakorrapunktiga 1.

4.10 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

4.11 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Randvere tee 47, Randvere tee 49, Randvere tee 49a, Randvere tee 51, Randvere tee 51a , Neiuvaiba tee 4, Neiuvaiba tee 7 ja Neiuvaiba tee 9 kinnistute omanikke.

4.12 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 24 lõike 4 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Pirita Linnaosa Valitsus pärast detailplaneeringu koostamise algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajaduse kaalumise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala asukohta ja olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet ja selle muutmise vajadust on kirjeldatud otsuse eelnõu seletuskirja punktides 1 ja 2.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Detailplaneeirngu eesmärgiks on pereelamu ehitusõiguse määramine st säilib kinnistu senine maakasutus ja suurus. Krundile kavandatav hoonestusala lähtub naaberkinnistute hoonete paiknemisest, tagatud on tuleohutuskuja ja olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilimine.

6.2 Ehitusõiguse määramiseks (ligipääsu osas elamule) on vajalik vähendada Mähe oja ehituskeeluvööndit. Eluhoone osas rakendub looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 4 p 11 erand: „ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele“. Samuti saab planeeringuga määrata tehnovõrkude (rajatiste) ja silla paiknemise (LKS § 38 lg 5 p 8 ja 9) ehituskeeluvööndis. Erandid ei kohaldu seega teele. LKS § 40 järgi võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul.

6.3 Arendustegevuse elluviimiseks on vaja rajada püsiv ülepääs Mähe ojast, muutmata oja looduslikku sängi ja ristlõike pindala. Vastavalt veeseadusele (§ 196 lg 2 p 5) on tegevuse

võimaldamiseks vaja enne ehitust taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering, kui veekogusse paigutatakse 5-100 m³ koguses tahkeid aineid. Vastava registreeringu taotlemisel on soovitatav veesisesed tööd ajastada sademetevaestele perioodidele.

6.4 Planeeringualal ei ole teostatud dendroloogilist inventeerimist seega tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ tuleb teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses haljastuse inventeerimine. Neiuvaiba tee 6 kinnistul kasvavad küll üksikud puud ja muru kuid kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse korral tuleb see kompenseerida asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele.

6.5 Mähe ojja on olmereovee sattumise oht võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähenenud, kuid oja isepuhastuse tagamiseks tuleb oja jätta alates Neiuvaiba tee äärsetest kruntidest kuni suubumiseni Tallinna lahte oma looduslikku sängi ja säilitada oja kallastel ökoloogiliselt toimiv taimekooslus. Mähe oja valgalal Neiuvaiba teest põhja pool tuleb tagada koguneva sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine ning planeerimis- ja ehitustegevusega vältida üleujutuste tekkimise võimalusi.

6.6 Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata tuleb sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku.

6.7 Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

6.8 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ja keskkonnaministri 30. juuli 2018 määrusele nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuetele.

6.9 Neiuvaiba tee 6 kinnistu ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii lennuliikluse, maanteeliikluse, raudtee ja tänava ning tööstusmüra kontekstis.

6.10 Olulist vibratsiooni teket ei ole ette näha, kuid hoonete projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ sätestatud üldvibratsiooni piirväärtusteg

6.11 Hoonete tehnosüsteemide kavandamisel tuleb tagada võimalikult vaikne keskkond nii et müratase ei ületaks KeM määruses nr 71 kehtestatud piirväärtusi. Projekteerimisel on vajalik uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada müraekraanidega.

6.12 Planeeringualale uue hoone ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitustegevusega mõjud (müra, vibratsioon, tolm) ning nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu lähialaga. Siiski võib detailplaneerngu raliseerimine esile kutsuda lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures, eriti kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist

vältida õhtusel ja öisel ajal. Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

6.13 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kuid esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

6.14 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse eelnõu punktis 9.

6.15 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

6.16 Terviseamet vastas ...

6.17 Keskkonnaamet vastas ...

6.18 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse eelnõu punkti 9 kohaselt ei ole Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.19 KeHJS § 34 lõike 2 kohaselt KSH algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31 kohaselt on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevuses, siis tuleb ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH algatamise või mittealgatamise otsus teha Tallinna Linnavolikogul.

6.20 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu

detailplaneeringu (DP047110) kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Lewiston OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 18.11.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 11

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 12

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 12

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 13

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 13

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 14

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 14

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 14

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 15

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 15

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 18

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 18

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 18

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ............................ 20

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 21

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 22

4 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Pirita linnaosas, Mähe asumis, Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu

detailplaneeringu (DP047110) kava. DP kava eesmärgiks on pereelamu tarbeks ehitusõiguse

määramine, tee, oja ületuskoha ja maja rajamiseks.

Tegevuse arendaja on Lewiston OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga seotud

maakasutuse visioone on loonud Arhitektuuribüroo Korrus OÜ ning RUUM JA MAASTIK

OÜ, mis on esitatud varasemalt Tallinna asjakohastele ametkondadele, sh Keskkonna- ja

Kommunaalametile.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Harju maakonnas, Tallinnas, Pirita linnaosas, Mähe asumis,

Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu detailplaneeringu (DP047110) kava vt ka joonist

1.1. Neiuvaiba tee 6 kinnistu pindala on 1253,0 m² (100% elamumaa), millest õuemaa on

1159,0 m² ja muu maa on 94,0 m². Maatükk asetseb väljakujunenud asustusega (elamud

ümbruskonnas) tiheasustusalal.

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud oranži asukoha tähisega). Alus: Maa-amet, 2024.

DP kava eesmärgiks on pereelamu ehitusõiguse määramine, st säilib kinnistu senine

maakasutus ja suurus. Krundile kavandatav hoonestusala pereelamu (joonis 1.2) ehitamiseks

lähtub naaberkinnistute hoonete paiknemisest, tagatud on tuleohutuskuja ja olemasoleva

kõrghaljastuse maksimaalne säilimine. Ehitusõiguse määramiseks (ligipääsu osas elamule) on

vajalik vähendada Mähe oja ehituskeeluvööndit (sh Keskkonnaameti 02.04.2024 kiri nr 6-

2/24/4463-2, mh tuuakse välja vajadust taotleda töödeks veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering). Eluhoone osas rakendub looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 p 11 erand -

„ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest

maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele“. Samuti saab

planeeringuga määrata tehnovõrkude (-rajatiste (mh parkla)) ja silla paiknemise (LKS § 38 lg

5 p 8 ja 9) ehituskeeluvööndis. Erandid ei kohaldu seega teele. LKS § 40 järgi võib kalda

ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust,

reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning

väljakujunenud asustusest. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda

Keskkonnaameti nõusolekul (planeerimismenetluse (üldplaneeringut muutev) käigus).

Planeeringu kava (täiendatud peale 02.04.24. a) näeb ette tingimused Neiuvaiba tee 6 kinnistu

(joonis 1.3) hoonestamisel:

 planeeritud hoone ehitisealune pind 250 m2 (kuni 2-korrust ja maa-alune korrus);

 kavandatud üks põhihoone, suurim lubatud kõrgus kuni 9 m maapinnast;

6 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 krundi hoonestustihedus 0,30 (täisehitusprotsent 20), hoone suletud brutopind kuni

380 m2;

 kavandatud 2 parkimise kohta, juurdepääsuks vajalik Mähe ojale paigaldada truup

või sild.

Joonis 1.2. Planeeringu kava üldiselt iseloomustav illustratiivne materjal (hoone), Arhitektuuribüroo

Korrus OÜ, 2024, mida täpsustab DP (hiljemalt algatamise järgselt), DP kava maakasutus vt joonis 1.3.

Joonis 1.3. Neiuvaiba tee 6 kinnistu eskiisvisioon. RUUM JA MAASTIK OÜ, 2024.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti hinnangul (24.04.2024 kiri nr 3-2/567 - 3) on

detailplaneeringu koostamisel vajalik arvestada mh järgnevaga:

 näha ette sillaga lahendus juurdepääsutee kavandamiseks üle Mähe oja;

 määrata olmejäätmete kogumiskoht vähemalt kahele jäätmemahutile, sh juurdepääs;

7 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa

sademeveest immutada pinnasesse. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte

suunata;

 teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses haljastuse inventeerimine. Kanda

joonistele säilitavate puude võrade ulatus. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku

kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid

lahendusi mitte kavandada. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa

likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks.

 hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid, radoonikaitse meetmete mitterakendamisel

viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

 tehnoseadmete (ventilatsioon, generaatorid, soojuspumbad, kliimaseadmed, jahutus

jms) tekitatav müra ei tohi ületada kinnistu piiril normtasemeid;

 juurdepääsutee rajamisel Mähe ojale truubi paigaldamisel või silla rajamisel veesiseste

tööde teostamisel on vajalik Keskkonnaametilt taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering, kui veekogusse paigutatakse 5-100 m³ koguses tahkeid aineid.

8 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (05.11.2024.

a)) infosüsteemi ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Pirita linnaosas. Pirita linnaosa (18,7 km2) elanike arv oli

19 716 seisuga 01.10.2024 (Tallinna kodulehekülg). Käesolevas töös käsitletav Neiuvaiba tee

6 kinnistu piirneb läänest transpordimaaga, muidu on kinnistu ümbritsetud elamumaadega

(tabel 2.1 ja joonis 2.1). Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua lühiteabena

linnalise (sotsiaalse)keskkonna kohta järgnevat (Maa-amet, 2024; antud kaugused

linnulennult):

 Põhjas ca 160 m kaugusel bussipeatus Küüvitsa tee (mõlema suunaline);

 Lõunas ca 250 m kaugusel bussipeatus Mähe (mõlema suunaline);

 Läänes ca 120 m kaugusel huvikool (FDS Tantsukool), ca 200 m kaugusel Padriku

Lasteaed;

 Idas ca 130 m kaugusel Kloostrimetsa piirkond (sh Pirita jõeoru maastikukaitseala);

 Edelas ca 215 m kaugusel välispalliväljak;

 Loodes ca 270 m kaugusel Austria Aukonsulaat.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Neiuvaiba tee 6) alaga piirnevad katastriüksused (Maa-amet, 2024).

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Randvere tee T3 78402:203:0382 Transpordimaa 100% 16210,0

Randvere tee 51 78401:101:6909 Elamumaa 100% 1605,0

Randvere tee 49a 78402:203:8790 Elamumaa 100% 28,0

Randvere tee 47 78401:101:1107 Elamumaa 100% 698,0

Neiuvaiba tee 4 78402:203:9130 Elamumaa 100% 936,0

Joonis 2.1. DP kava ala (helesinise joonega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1).

Alus: Maa-amet, 2024.

9 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline. Neiuvaiba tee 6

kinnistu jääb linnalise asustusega ehk linnalise keskkonna alale. Neiuvaiba tee 6 kinnistust ca

135 m kaugusel idas on roheline võrgustik.

Käsitletava piirkonna maakasutuse korraldamist reguleerib Pirita linnaosa üldplaneering

(kehtestatud 2016. a), mis võttis arvesse Tallinna üldplaneering (2001) maakasutuse

suuniseid (vastavas asupaigas väikeelamute tsoon). Pirita linnaosa üldplaneeringu

dokumentatsioonist nähtub, et võimaliku lisahoonestuse kavandamisel lähtuda väljakujunenud

üldilmest ja hoonestuslaadist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalutlus kohustusega

alad Pirita linnaosas on kõik kaitsealad ja üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud.

Ülejäänud juhtudel, sh rohealadel ja haljastuse säilitamisega väikeelamualadel on haljastuse

dendroloogiline hinnang kõigi detailplaneeringute lahutamatuks osaks.

Kavandatud tegevuse ala jääb väikeelamute (EV) ja väljakujunenud pereelamute vahelisele

piirialale (EP), joonis 2.2. Mõlemal juhul on moodustatava krundi soovitatav minimaalne

suurus 1200 m2ja kruntide täisehitatuse protsendiks planeerida maksimaalselt 25%. Neiuvaiba

tee 6 kinnistut läbib Mähe oja (VEE1400005; ei ole käsitletud riiklikus veemajanduskavas),

mille pikkus on ca 5 km (Keskkonnaportaal, 2024) ja mis suubub merre. Oja kalda riiklike

piiranguvööndeid (tulenevad LKS ja veeseadusest) ei ole üldplaneering muutnud ja ojal

puudub kallasrada. Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada haljaskoridorid järgmistes

piirkondades: Mähe oja äärne ala Keeru teest kuni Lauri teeni; ning Mähe oja äär Lodjapuu

teest kuni Randvere tee käänakuni ning koridori pikendus teisel pool Randvere teed

Kloostrimetsani. Mähe ojja on olmereovee sattumise oht on võrreldes varasemate aastatega

oluliselt vähenenud, kuid oja isepuhastuse tagamiseks tuleb oja jätta alates Neiuvaiba tee

äärsetest kruntidest kuni suubumiseni Tallinna lahte oma looduslikku sängi ja säilitada oja

kallastel ökoloogiliselt toimiv taimekooslus. Mähe oja valgalal Neiuvaiba teest põhja pool

tuleb tagada koguneva sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine ning planeerimis- ja

ehitustegevusega vältida üleujutuste tekkimise võimalusi. Mähe ojal pole üleujutuseriski

määratud (Maa-amet, 2024).

DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt

võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab

ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

(2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee

strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee

kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust. Tallinna sademevee strateegia

10 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

aastani 2030 toob oja osas välja samu põhimõtteid, mida esitati Pirita linnaosa

üldplaneeringuski.

Joonis 2.2. Väljavõte Pirita linnaosa üldplaneeringu (2016) maakasutusplaanist DP kava ala (violetne

ovaal).

Varasemalt ehk kuni 2018. a kehtis DP kava alal ka järgnev detailplaneering - „Randvere tee

57 ja Nõo põik 2a kvartali detailplaneering“ (DP001800). 14.06.2018. a tehtud otsuse aluste

seas on esile toodud ka järgnevat - detailplaneering (elamumaade loomiseks) kehtestati 20 a

tagasi ning vahepeal on kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneering, mistõttu oli otstarbekas

detailplaneering tunnistada kehtetuks terves ulatuses.

11 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)

ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.

DP kava ala on suhteliselt kaitstud aluspõhjalise põhjaveega alal (Maa-amet, 2024 (1:50 000

kaart)), kuivõrd mh asub pinnakattesse (ca 120 m tüsedune) mattunud ürgorgu alal. Org on

täitunud jääaja moreeni, glatsiofluviaalse liiva ja kruusa ning jääjärvelise savi ja mereliivaga.

Pinnakatte peale esineb ajalooliste andmete kohaselt ka vähemalt 0,1 – 0,5 m paksune

mullakiht (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1995). Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi

(2023) põhjal võib eeldada pinnase radooniohu taset - kõrge või väga kõrge (arvestatud juba

ka ptk 1 esitatud kirjeldustes).

Neiuvaiba tee 6 kinnistul ja ca 300 m raadiuses (hõlmab DP kavale määratud kontaktvööndit)

ei ole suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Maa-amet 2024). Samuti ei asu vastavas raadiuses

kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, põllumassiive, maardlaid ega

ka nt pärandniite (Maa-amet 2024). Neiuvaiba tee 6 kinnistu ei asu strateegiliste mürakaartide

(Maa-amet, 2024) alusel ka märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii

lennuliikluse, maanteeliikluse, raudtee ja tänava ning tööstusmüra kontekstis.

EELIS (05.11.2024. a) põhjal võib DP kava ala ümbruskonna osas sedastada järgnevat - ca

135 m kaugusel idas on Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216; kokku 707,1 ha), mis

kattub omakorda Pirita loodusalaga (EELIS kood on RAH0000039; rahvusvaheline kood on

EE0010120; kokku 691,9 ha). Maastikukaitseala (hõlmab ka Natura 2000 ala) kaitse-eesmärk

on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse. Elupaigatüüpide ja liikide kaitse-eesmärgid lähtuvalt mõlemast (mh kattuvad):

1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430),

lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude

(6530*) kaitse;

2) Elupaikade, mida kasutavad liigid, kaitse - jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo

salar), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ning harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik

võldas (Cottus gobio). Pirita loodusalas on lisaks kaitse-eesmärkideks: saarmas (Lutra

lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Eelnevalt loetletud elupaigatüübid ja liigid jäävad DP kava alast kaugemale kui 300 m.

Neiuvaiba tee 6 kinnistul Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) kolooniaid ei ole,

lähim on ca 300 m kaugusel kirdes - koloonia (HJR735), mille pindala on 0,05 ha ja raskusaste

on 4 (hääbuv) ning seisund on tõrjutav (Maa-amet 2024).

12 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala on Harju maakonnas, Tallinnas, Pirita linnaosas, Mähe

asumis, Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistul. DP kava ala jääb väikeelamu ala lähtuvalt

Tallinna üldplaneeringust (2001) ning väikeelaute alale (EV) ja väljakujunenud pereelamute

alade (EP) vahelisse tsooni, lähtuvalt Pirita linnaosa üldplaneeringust (2016). Mõlemad

lähevad kokku kavandatuga, nimelt pereelamu rajamisega. Seega ei ole tegemist

maakasutusliku muutust tekitava planeerimiskavaga ning ei rakendu 2016. a ÜP tingimus

kohustuslikuks KSH protsessiks.

Neiuvaiba tee 6 kinnistu on ümbritsetud elamumaadega. Kavandatud hoone jälgib varem

väljakujunenud ehitusjoont, võimaldades sobituda LKS erandisse § 38 lg 4 p 11. Samas

13 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Neiuvaiba tee 6 kavandatava pereelamu tee rajamiseks on vajalik vähendada

ehituskeeluvööndit (EKV; LKS regulatsiooni tõttu võimalik vaid läbi ÜP-d muutva

menetlusena), vt täpsemalt ka ptk 3.5.3.

Käesoleva teema koondvaates tuleb veel välja tuua, et ptk 1 ja 2 koondatud teabe alusel ei saa

DP kavaga kavandatavat ja paikkonna kirjeldusi arvestades järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad ptk-s 2 esile toodud planeerimis- ja

arengudokumentide põhimõttelisi arengusuundi (toetudes ka ptk 3.1). Kavandatava tegevuse

iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust

ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele

lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad

mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes

ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

14 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutus. Neiuvaiba tee 6 kinnistu on

ümbritsetud elamumaadega. Kavandatav sobituks ümbruskonnaga. Arvestades arendusala

ümbritsevat maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte

sobivaks. Sh planeeritavat maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Tallinna

üldplaneering (2001) ja Pirita linnaosa üldplaneering (2016). Eelnevat kinnitavad ka ptk 3.1

toodud aspektid.

Ptk 1 ja 2, 3.1 toodud andmete alusel ei ole arendustegevuse puhul põhjust eeldada probleeme

mulla ja pinnase kasutusele või selle kahjustamisele, mis muudaks piirkonna mullastiku ja

pinnase kvaliteeti ja pakutavaid ökosüsteemi teenuseid oluliselt negatiivselt. Arendustegevuse

võimaldamisel liitutaks ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, st puudub oht hajureostuse

tekkeks ning vastavate ühisveevarustuse süsteemide ressursside üle ekspluateerimiseks.

Samuti tuleb välja tuua, et tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks

käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid

siinkohal välja tuua ei saa.

Arendustegevuse elluviimiseks on vaja rajada püsiv ülepääs Mähe ojast (vt ka ptk 3.5.3),

muutmata oja looduslikku sängi ja ristlõike pindala. Ptk 1 alusel on juba teada, et tegevuse

võimaldamiseks (planeeringu algatamise ja läbiviimise järgselt) on vaja enne ehitust taotleda

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Vastava registreeringu taotlemisel on soovitatav

veesisesed tööd ajastada sademetevaestele (nt suvised) perioodidele.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Haljastatud alade osatähtsuse parameetrid ning ptk 1 esitatud lahendus on

mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh soojussaarte tekke ohte).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

15 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Mähe ojast püsiva ülepääsu rajamisel eelistada silla lahendust truubile. Ühel või teisel

juhul ei tohi muuta oja looduslikku sängi ja ristlõike pindala.

 Mähe ojast püsiva ülepääsu rajamise töödele eelnevalt taotleda Keskkonnaametist

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ning veesisesed tööd on soovitatav ajastada

sademetevaestele (nt suvised) perioodidele.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Mähe asumis, Pirita linnaosas oleva

maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaade piirkonna sees. DP kava

ala on sobiv kavandatavaks (elamufunktsioon). DP kava ala on sobiv piirkonda, mh tagatud

ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 160 m kaugusel linnulennult).

DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi algatamisel) on teada, et on vajadus teostada

radooni mõõtmised või seada juba asjakohased suunised radooniohu (vt ka ptk 2.2 ja ptk. 1)

minimeerimiseks. Seega vastavat teemat eraldi meetmena täiendavalt ei rõhutata.

Kui planeeringu algatamise ja läbiviimise järgselt on võimalik realiseerida elamu kavandamist

vastavas asupaigas, siis edasine ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid

lähimate elamute (lähimad ca 10-20 m kaugusel) juures, eriti kui töid teostatakse õhtusel ja

öisel ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel

tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas

(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas)

täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada.

Seega tuleb mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida

õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad

tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel

ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

Samuti ei esine looduslikke iseärasusi (va veekogu kalda ehituskeeluvöönd (EKV)) või

kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju

olla.

16 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kavandatud hoone jälgib varem väljakujunenud ehitusjoont, võimaldades sobituda LKS

erandisse § 38 lg 4 p 11. Samuti saab planeeringuga määrata tehnovõrkude (-rajatiste (mh

parkla)) ja silla paiknemise (LKS § 38 lg 5 p 8 ja 9) ehituskeeluvööndis. Erandid ei kohaldu

seega teele. LKS § 40 järgi võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades kalda kaitse

eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kalda ehituskeeluvööndi

vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul (planeerimismenetluse

(üldplaneeringut muutev) käigus). Vastava DP menetluse korral tuleb rõhutada aga seda,

et Keskkonnaamet vähendab EKV tsooni ikkagi vaid erandkorras. Siinkohal on kinnistu asetus

võrreldes juba väljakujunenud kinnistute ja ehitistega aga selline, et ligipääsu võimalikule

elamule muud moodi tagada on teadaolevalt võimatu. St võimaliku EKV vähendamise

põhjendatus on tõenäoliselt Keskkonnaameti jaoks olemas (lõpliku põhjendatuse hinnangu

annab siiski Keskkonnaamet, LKS sätestatud korra kohaselt).

Seega maaüksusel ei ole teist sellise tee jaoks sobivat asupaika, kus puuduks EKV

vähendamise taotlemise vajadus. Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1

teemade (kalda kaitse eesmärkide suhestumine taimestiku, reljeefi, kõlvikute ja kinnisasjade

piiridega, olemasolevate teede ja tehnovõrkudega ning väljakujunenud asustusega) analüüs.

Analüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse

osas LKS § 40 lg 1 mõistes). EKV vähendamise taotluse tsoon on toodud ptk 1, joonisel 1.3.

Taimestik ̶ Neiuvaiba tee 6 kinnistul asuvad üksikud puud ja muru. Ptk 1 alusel tuleb DP

menetluse algatamise järgselt teostada haljastuse inventeerimine. Inventeerimise järgselt kanda

joonistele säilitavate puude võrade ulatus. Määratud säilitatava kõrghaljastuse juurestiku

kaitsealal hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi ei

kavandata. Samuti tuuakse välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav

haljastus ning põhjendused selle likvideerimiseks. Vastav tausteave võimaldab vajadusel

taotleda ka Keskkonnaameti nõusolekut veekaitsevööndis (10 m) puu- ja põõsarinde raieks

(tulenevalt veeseadusest). Arvestades DP kavas esitatud teavet, siis kõrghaljastuse

eemaldamist saab pidada vähetõenäoliseks või toimuks see minimaalses mahus. Ptk 2.1 järgselt

tuli tagada vastavas piirkonnas oja kallastel ökoloogiliselt toimiv taimekooslus. Senine

maakasutus (linnalises keskkonnas olev haljasala) vastavas tsoonis jätkuks ning olulisel määral

ei vähendada haljasala mahte (mh jälgitakse kehtiva ÜP nõudeid). St teadaolev andmestik ei

näita vastuolu taimestiku valdkonnaga. Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju

taimestikule.

Reljeef ̶ Maa-ameti andmete (2024) kohaselt asub kavandatava tegevuse ala (Neiuvaiba tee

6) ca 15 m kõrgusel merepinnast ning antud ala reljeef on tasane. Kavandatava elluviimiseks

puudub vajadus maapinna reljeefi oluliselt muuta. Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne)

mõju reljeefile.

Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ kavandatava tegevuse elluviimiseks puudub vajadus

kinnisasjade piiride muutmiseks ning seniste kõlvikute (õuemaa) piiride muutusteks.

Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju kõlvikute ja kinnisasjade piiridele.

Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – Neiuvaiba tee 6 kinnistu piirneb Randvere tee T3

kinnistuga, mis on Neiuvaiba tee ja kuhu nö suubuks võimalikku elamut teenindav tee.

Neiuvaiba teel paiknevad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitised, elektriõhuliin alla 1 kV

(AMKA.3x35+50) ja maapealne sideehitis. Seega on arenduskavaga kinnistu ääres olemas nii

17 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

tee kui ka tehnovõrgud ning viimased on võimalik DP menetluses (kui menetlus algatatakse)

viia tulevase hooneni ilma oja ja selle kaldatsooni oluliselt mõjutamata (mh säilitades oja

kallastel ökoloogiliselt toimiva taimekoosluse). Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne)

mõju eeldus tulenevalt ligipääsudest ja tehnovõrkudest.

Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus

ning DP kava ala kava ei muuda seda asustusmustrit ehk sobitub piirkonda (vt ka joonis 3.1).

Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne) mõju eeldus tulenevalt väljakujunenud asustusest

ja selle suhestumisest oja kaldavööndisse (st tegevus ei muuda paikkonnas väljakujunenud

maakasutuspõhimõtteid).

Joonis 3.1. Mähe oja ehituskeeluvööndis (sinise ala) varasemalt väljakujunenud asustus ja DP kava ala

(koos EKV vähendamise tsooni, väljakujunenud ehitusjoone ja elamuga). Alus mh: Maa-amet, 2024.

Koondkokkuvõte - LKS § 40 lg 1 järgselt analüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi

juhul negatiivset vastet, st kalda kaitse eesmärkide negatiivset mõjutamist ei saa tegevuse

lubamisel eeldada. Kokkuvõtvalt (vastava ptk teemavaldkond) ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

18 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (ca 100 m raadiuses) ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu

või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Lähimad väärtuslikud alad, sh Pirita loodusala jääb

enam kui 100 m kaugusele. EELIS põhjal jäävad DP kava alast ja sellele DP kavaga määratud

kontaktvööndist ca 300 m raadiuses välja vääriselupaigad, kaitsealused üksikobjektid ning

kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealuste elustiku/objektide kategooriad. Üksikelamu

kavandamise mõjueeldused vastavas asupaigas on ka lokaalsed ehk kinnistu põhised,

tulenevalt ka ptk 1 ja 2 esitatud tausta teabest. Üldiseid ala väärtusi käsitleti eelnevas ptk-s ehk

ptk 3.5.3-s. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

19 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad –temaatikat on avatud juba ptk 1, 2 ja

3.5.1., 3.5.3 ning 3.5.4. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas

puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.1, 2.2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks

mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.1, 3.5.1 kuni 3.5.4. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski

järgida ptk 3.5.2 seatud meedet/suunist, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks

ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid,

väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine

välistatud). Veestiku kontekstis järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

20 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-is 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

21 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Harju maakonnas, Tallinnas, Pirita linnaosas, Mähe

asumis, Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu detailplaneeringu (DP047110) kava

(planeeringut ei ole algatatud). DP kava eesmärgiks on pereelamu tarbeks ehitusõiguse

määramine, tee, oja ületuskoha ja maja rajamiseks. Täpsemalt vt käesoleva dokumendi ptk 1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-is 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide

ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

22 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (05.11.2024).

 EELIS Infoleht, Keskkonnaagentuur, 18.10.2024.

 Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e Eesti Geoloogiakeskus, 2023.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Riigikogu vastu

võetud 22.02.2005 (Avaldamismärge: RT I, 11.06.2024, 7).

 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/ viimati alla laetud 25.10.2024.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Pirita linnaosa üldplaneering. Tallinna Linnavolikogu 2016.

 Riiklik Ehitusuuringute Instituut Tallinna ehitusgeoloogiline kaart M 1:5000. Leht

44(43), 1995.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna kodulehekülg https://www.tallinn.ee/et/tallinna-elanike-arv viimati alla laetud

23.10.2024

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 23.10.2024.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg 6, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 3, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 22, § 11 lg 2, § 33, § 35 lg-te 1, 3 ja 5, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt OÜ Lewiston 14. veebruari 2024 registreeritud algatamisettepanekust ja asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti ... kirjas nr ... ja Terviseameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohti

1. Algatada Pirita linnaosas Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa-ala suurus on 0,13 ha. Maa-ala piiride kirjeldus on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata elamumaa sihtotstarbega Neiuvaiba tee 6 krundile ehitusõigus ühe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega üksikelamu ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu lahendus on Pirita linnaosa üldplaneeringut muutev, sest detailplaneeringu menetlemisel tuleb juurdepääsutee kavandamiseks vähendada Mähe oja ehituskeeluvööndit.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 kavandada planeeritavale kinnistule üks üksikelamu. Abihoone funktsiooniga ruumid kavandada üksikelamu mahtu;

4.2 planeeritav hoonestusala kavandada väljapoole Mähe oja ehituskeeluvööndit ehk väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas ning vähemalt 4 m kaugusele krundi piirist. Krundi piirile lähemale hoonestusala kavandamisel on vajalik naaberkrundi omaniku nõusolek ja tuleohutuse nõuete tagamine;

4.3 üksikelamu kavandamisel lähtuda piirkonna hoonestuse väljakujunenud üldilmest ja hoonestuslaadist;

4.4 näha ette sillaga lahendus juurdepääsutee kavandamiseks üle Mähe oja;

4.5 teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

4.6 parkimise kavandamisel lähtuda planeeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest;

4.7 kirjeldada olmejäätmete kogumise põhimõttelist lahendust. Määrata olmejäätmete kogumiskoht vähemalt kahele jäätmemahutile ja nendeni juurdepääs;

2

4.8 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata;

4.9 valida planeeritava hoonestusala ja juurdepääsutee asukoht maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust säästev;

4.10 teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine, vajadusel korrigeerida detailplaneeringu lahendust;

4.11 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada;

4.12 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

4.13 määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

4.13.1 projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

4.13.2 hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määrusega nr 41 „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“;

4.13.3 tehnoseadmete (ventilatsioon, generaatorid, soojuspumbad, kliimaseadmed, jahutus jms) tekitatav müra ei tohi ületada kinnistu piiril normtasemeid, vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust;

4.13.4 juurdepääsuteeks Mähe ojale silla rajamiseks veesiseste tööde tegemisel on vajalik Keskkonnaametilt taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering, kui veekogusse paigutatakse 5-100 m³ koguses tahkeid aineid.

5. Kaasata detailplaneeringu koostamisse Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorralduse projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 25 nimetatud isikud, Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond, Päästeameti Põhja päästekeskus, Terviseamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet ning teised isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada.

6. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“ Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada vajadusel enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise.

7. Pirita Linnaosa Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek (30 päeva) ja arutelu.

3

8. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

9. Mitte algatada Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

9.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta olemasolevate hoone vahele pereelamu ehitamine (rakendub looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 11 erand) ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. TTegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiajalised, eelkõige seotud ehitusperioodi häiringutega. Nende ulatus on piiratud peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse nii detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi kui ka kehtivaid õigusaktide nõudeid;

9.2 Neiuvaiba tee 6 kinnistule juurdepääsu rajamiseks on vajalik vähendada Mähe oja ehituskeeluvööndit, mis on looduskaitseseaduse regulatsiooni tõttu võimalik ainult läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse. Kinnistu asetus võrreldes ümbritsevate väljakujunenud kinnistute ja ehitistega on selline, et maaüksusel puudub alternatiivne asukoht tee rajamiseks, kus ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise vajadus puuduks. Seetõttu tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus Mähe oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks;

9.3 detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni;

9.4 planeeringuga hõlmatud alal ega planeeringuala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alad, mida kavandatav tegevus võiks ebasoodsalt mõjutada. Lähimad väärtuslikud alad, sh Pirita loodusala jääb enam kui 100 m kaugusele. Eesti Looduse Infosüsteem andmete alusel jäävad planeeringualast ja selle kontaktvööndist ca 300 m raadiuses välja vääriselupaigad, kaitsealused üksikobjektid ning kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealuste elustiku/objektide kategooriad;

9.5 detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. Kuigi Neiuvaiba tee 6 kinnistul kasvavad üksikud puud ja muru, tuleb kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse korral see kompenseerida asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele;

9.6 Neiuvaiba tee 6 kinnistul ja ca 300 m raadiuses ei ole suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Samuti ei asu vastavas raadiuses kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, põllumassiive ega ka maardlaid;

9.7 Neiuvaiba tee 6 kinnistu ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii lennuliikluse, maanteeliikluse, raudtee ja tänava ning tööstusmüra kontekstis;

9.8 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ja keskkonnaministri 30. juuli 2018 määrusele nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuetele;

9.9 planeeringualal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele;

4

9.10 kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga;

9.11 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse.

10. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

11. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14–18 ja neljapäeviti kell 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas” juurde

Otsuse eelnõu kohaselt algatatakse Pirita linnaosas Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneering. Planeeritava maa-ala suurus on 0,13 ha. Maa-ala piiride kirjeldus on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata elamumaa sihtotstarbega Neiuvaiba tee 6 krundile ehitusõigus ühe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega üksikelamu ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringut, milles vähendatakse Mähe oja ehituskeeluvööndit juurdepääsutee kavandamiseks.

Otsuse kohaselt jäetakse algatamata Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine, kuna arvestades detailplaneeringuga kavandatavat tegevust ja planeeringuala olemasolevat olukorda, ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega asukohas olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord

1.1 Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringuga (edaspidi detailplaneering) planeeritav ala asub Pirita linnaosas väljakujunenud elamukvartalis Mähe asumis. Piirkond on valdavalt hoonestatud kuni 2-korruseliste üksikelamutega, vaid Padriku tee ääres on suurem korterelamute ala, kus hoonestus on kuni 4-korruseline.

1.2 Planeeringualale jääb elamumaa sihtotstarbega Neiuvaiba tee 6 kinnistu (pindala 1253 m2), mille omanik on OÜ Lewiston ja transpordimaa sihtotstarbega Randvere tee T3 kinnistu, mis on Tallinna linna omandis.

1.3 Neiuvaiba tee 6 kinnistut läbib Mähe oja, millel on 50 m ulatuses kalda piiranguvöönd, 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd ja 10 m ulatuses veekaitsevöönd. Mähe ojal ei ole kallasrada, sest tegemist ei ole avalikult kasutatava veekoguga.

1.4 Kinnistu on hoonestamata. Ehitisregistri andmetel on antud 22. aprillil 2009 ehitusluba nr 37862 üksikelamu püstitamiseks (ehitise seisund kavandatav), kuid hoonet ehitatud ei ole.

1.5 Planeeritaval maa-alal on kõrghaljastus.

1.6 Kinnistule on juurepääs avalikult kasutatavalt Neiuvaiba teelt.

2. Pirita linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringu järgi asub planeeritav ala väljakujunenud pereelamute alal ja väikeelamute alal (Mähe ojast läänepoole jääv ala). Pereelamute alale on lubatud kavandada pereelamuid ja kaksik(paaris) elamuid ning lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms. Väikeelamute alale võib kavandada väikeelamuid (pereelamud ja kaksik(paaris)elamuid, ridaelamuid ja 2 korruselisi kuni 6 korteriga korterelamuid) ning lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu-, ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, tehoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms. Detailplaneeringu lahendus lähtub Pirita linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest ning krundile on kavandatud üksikelamu.

2.2 Pirita linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas on määratud nii pereelamute kui ka väikeelamute alal detailplaneeringute koostamise tingimuseks planeerida kruntide täisehituse osakaaluks kuni 25%.

2.3 Algatatav detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete ja detailplaneeringu koostamiseks määratud tingimustega.

2.4 Pirita linnaosa üldplaneeringus on määratud Mähe ojale 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd. Arvestades, et planeeritavale üksikelamule üle Mähe oja juurdepääsutee kavandmiseks tuleb oja ehituskeeluvööndit tee osas vähendada, on algatatav detailplaneering Pirita linnaosa üldplaneeringut muutev.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritaval ala puudub kehtiv detailplaneering.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu algatamist taotles 14. veebruaril 2024 OÜ Lewiston, eesmärgiga määrata Neiuvaiba tee 6 krundile ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise pereelamu ehitamiseks ja Mähe oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

4.2 Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud lahendusettepaneku koostas RUUM JA MAASTIK OÜ ja illustreeriva materjali Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing.

4.3 Planeerimisseaduse § 130 alusel sõlmisid 24. mail 2024 Tallinna linn, RUUM JA MAASTIK OÜ ja OÜ Lewiston halduslepingu nr 3-6/37 detailplaneeringu koostamiseks.

4.4 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrusele nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonnale, Keskkonnaametile, Kaitseministeeriumile ning Pirita Linnaosa Valitsusele ja Pirita linnaosakogule.

4.5 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsuse eelnõusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.6 Keskkonnaamet tõi muu hulgas arvamuses välja, et kõikidele ehitistele, mis jäävad ehituskeeluvööndisse, tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist või kavandada need ehituskeeluvööndist väljapoole. Lisaks soovitas Keskkonnaamet kavandada hoone ehituskeeluvööndist väljapoole, kuna ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik vaid erandkorras, kui see ei kahjusta kaldakaitse eesmärke ning elamu ehitamisel ehituskeeluvööndisse ei ole kalda kaitse eesmärkide kahjustamine üldjuhul välistatud ja Keskkonnaamet sellisel juhul ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusolekut ei anna. Samuti juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et juurdepääsutee rajamisel Mähe ojale truubi paigaldamiseks või silla rajamiseks veesiseste tööde tegemisel on vajalik Keskkonnaametilt taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering, kui veekogusse paigutatakse 5-100 m3

koguses tahkeid aineid (veeseaduse § 196 punkt 5).

4.7 Keskkonnaameti tingimus, mis kirjeldas veesiseste tööde tegemisel Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemist on lisatud otsuse eelnõusse. Samuti on lisatud tingimus kavandada planeeritav hoonestusala väljapoole Mähe oja ehituskeeluvööndit (eskiislahenduse joonis korrigeeritakse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku toimumise ajaks).

4.8 Tallinna Transpordiamet, Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita linnaosakogu ja Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.9 Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati

Tallinna Linnavolikogu otsuse „Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu“ eelnõu Pirita linnaosakogule. Pirita linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu esitatud kujul 16. septembri 2024 koosoleku protokolli nr 10 päevakorrapunktiga 1.

4.10 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

4.11 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Randvere tee 47, Randvere tee 49, Randvere tee 49a, Randvere tee 51, Randvere tee 51a , Neiuvaiba tee 4, Neiuvaiba tee 7 ja Neiuvaiba tee 9 kinnistute omanikke.

4.12 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 24 lõike 4 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Pirita Linnaosa Valitsus pärast detailplaneeringu koostamise algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajaduse kaalumise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala asukohta ja olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet ja selle muutmise vajadust on kirjeldatud otsuse eelnõu seletuskirja punktides 1 ja 2.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Detailplaneeirngu eesmärgiks on pereelamu ehitusõiguse määramine st säilib kinnistu senine maakasutus ja suurus. Krundile kavandatav hoonestusala lähtub naaberkinnistute hoonete paiknemisest, tagatud on tuleohutuskuja ja olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilimine.

6.2 Ehitusõiguse määramiseks (ligipääsu osas elamule) on vajalik vähendada Mähe oja ehituskeeluvööndit. Eluhoone osas rakendub looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 4 p 11 erand: „ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele“. Samuti saab planeeringuga määrata tehnovõrkude (rajatiste) ja silla paiknemise (LKS § 38 lg 5 p 8 ja 9) ehituskeeluvööndis. Erandid ei kohaldu seega teele. LKS § 40 järgi võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul.

6.3 Arendustegevuse elluviimiseks on vaja rajada püsiv ülepääs Mähe ojast, muutmata oja looduslikku sängi ja ristlõike pindala. Vastavalt veeseadusele (§ 196 lg 2 p 5) on tegevuse

võimaldamiseks vaja enne ehitust taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering, kui veekogusse paigutatakse 5-100 m³ koguses tahkeid aineid. Vastava registreeringu taotlemisel on soovitatav veesisesed tööd ajastada sademetevaestele perioodidele.

6.4 Planeeringualal ei ole teostatud dendroloogilist inventeerimist seega tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ tuleb teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses haljastuse inventeerimine. Neiuvaiba tee 6 kinnistul kasvavad küll üksikud puud ja muru kuid kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse korral tuleb see kompenseerida asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele.

6.5 Mähe ojja on olmereovee sattumise oht võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähenenud, kuid oja isepuhastuse tagamiseks tuleb oja jätta alates Neiuvaiba tee äärsetest kruntidest kuni suubumiseni Tallinna lahte oma looduslikku sängi ja säilitada oja kallastel ökoloogiliselt toimiv taimekooslus. Mähe oja valgalal Neiuvaiba teest põhja pool tuleb tagada koguneva sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine ning planeerimis- ja ehitustegevusega vältida üleujutuste tekkimise võimalusi.

6.6 Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata tuleb sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku.

6.7 Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

6.8 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ja keskkonnaministri 30. juuli 2018 määrusele nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuetele.

6.9 Neiuvaiba tee 6 kinnistu ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii lennuliikluse, maanteeliikluse, raudtee ja tänava ning tööstusmüra kontekstis.

6.10 Olulist vibratsiooni teket ei ole ette näha, kuid hoonete projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ sätestatud üldvibratsiooni piirväärtusteg

6.11 Hoonete tehnosüsteemide kavandamisel tuleb tagada võimalikult vaikne keskkond nii et müratase ei ületaks KeM määruses nr 71 kehtestatud piirväärtusi. Projekteerimisel on vajalik uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada müraekraanidega.

6.12 Planeeringualale uue hoone ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitustegevusega mõjud (müra, vibratsioon, tolm) ning nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu lähialaga. Siiski võib detailplaneerngu raliseerimine esile kutsuda lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures, eriti kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist

vältida õhtusel ja öisel ajal. Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

6.13 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kuid esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

6.14 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse eelnõu punktis 9.

6.15 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

6.16 Terviseamet vastas ...

6.17 Keskkonnaamet vastas ...

6.18 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse eelnõu punkti 9 kohaselt ei ole Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.19 KeHJS § 34 lõike 2 kohaselt KSH algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31 kohaselt on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevuses, siis tuleb ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH algatamise või mittealgatamise otsus teha Tallinna Linnavolikogul.

6.20 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu

detailplaneeringu (DP047110) kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Lewiston OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 18.11.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 11

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 12

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 12

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 13

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 13

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 14

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 14

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 14

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 15

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 15

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 18

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 18

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 18

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ............................ 20

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 21

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 22

4 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Pirita linnaosas, Mähe asumis, Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu

detailplaneeringu (DP047110) kava. DP kava eesmärgiks on pereelamu tarbeks ehitusõiguse

määramine, tee, oja ületuskoha ja maja rajamiseks.

Tegevuse arendaja on Lewiston OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga seotud

maakasutuse visioone on loonud Arhitektuuribüroo Korrus OÜ ning RUUM JA MAASTIK

OÜ, mis on esitatud varasemalt Tallinna asjakohastele ametkondadele, sh Keskkonna- ja

Kommunaalametile.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Harju maakonnas, Tallinnas, Pirita linnaosas, Mähe asumis,

Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu detailplaneeringu (DP047110) kava vt ka joonist

1.1. Neiuvaiba tee 6 kinnistu pindala on 1253,0 m² (100% elamumaa), millest õuemaa on

1159,0 m² ja muu maa on 94,0 m². Maatükk asetseb väljakujunenud asustusega (elamud

ümbruskonnas) tiheasustusalal.

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud oranži asukoha tähisega). Alus: Maa-amet, 2024.

DP kava eesmärgiks on pereelamu ehitusõiguse määramine, st säilib kinnistu senine

maakasutus ja suurus. Krundile kavandatav hoonestusala pereelamu (joonis 1.2) ehitamiseks

lähtub naaberkinnistute hoonete paiknemisest, tagatud on tuleohutuskuja ja olemasoleva

kõrghaljastuse maksimaalne säilimine. Ehitusõiguse määramiseks (ligipääsu osas elamule) on

vajalik vähendada Mähe oja ehituskeeluvööndit (sh Keskkonnaameti 02.04.2024 kiri nr 6-

2/24/4463-2, mh tuuakse välja vajadust taotleda töödeks veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering). Eluhoone osas rakendub looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 p 11 erand -

„ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest

maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele“. Samuti saab

planeeringuga määrata tehnovõrkude (-rajatiste (mh parkla)) ja silla paiknemise (LKS § 38 lg

5 p 8 ja 9) ehituskeeluvööndis. Erandid ei kohaldu seega teele. LKS § 40 järgi võib kalda

ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust,

reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning

väljakujunenud asustusest. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda

Keskkonnaameti nõusolekul (planeerimismenetluse (üldplaneeringut muutev) käigus).

Planeeringu kava (täiendatud peale 02.04.24. a) näeb ette tingimused Neiuvaiba tee 6 kinnistu

(joonis 1.3) hoonestamisel:

 planeeritud hoone ehitisealune pind 250 m2 (kuni 2-korrust ja maa-alune korrus);

 kavandatud üks põhihoone, suurim lubatud kõrgus kuni 9 m maapinnast;

6 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 krundi hoonestustihedus 0,30 (täisehitusprotsent 20), hoone suletud brutopind kuni

380 m2;

 kavandatud 2 parkimise kohta, juurdepääsuks vajalik Mähe ojale paigaldada truup

või sild.

Joonis 1.2. Planeeringu kava üldiselt iseloomustav illustratiivne materjal (hoone), Arhitektuuribüroo

Korrus OÜ, 2024, mida täpsustab DP (hiljemalt algatamise järgselt), DP kava maakasutus vt joonis 1.3.

Joonis 1.3. Neiuvaiba tee 6 kinnistu eskiisvisioon. RUUM JA MAASTIK OÜ, 2024.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti hinnangul (24.04.2024 kiri nr 3-2/567 - 3) on

detailplaneeringu koostamisel vajalik arvestada mh järgnevaga:

 näha ette sillaga lahendus juurdepääsutee kavandamiseks üle Mähe oja;

 määrata olmejäätmete kogumiskoht vähemalt kahele jäätmemahutile, sh juurdepääs;

7 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa

sademeveest immutada pinnasesse. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte

suunata;

 teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses haljastuse inventeerimine. Kanda

joonistele säilitavate puude võrade ulatus. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku

kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid

lahendusi mitte kavandada. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa

likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks.

 hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid, radoonikaitse meetmete mitterakendamisel

viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

 tehnoseadmete (ventilatsioon, generaatorid, soojuspumbad, kliimaseadmed, jahutus

jms) tekitatav müra ei tohi ületada kinnistu piiril normtasemeid;

 juurdepääsutee rajamisel Mähe ojale truubi paigaldamisel või silla rajamisel veesiseste

tööde teostamisel on vajalik Keskkonnaametilt taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering, kui veekogusse paigutatakse 5-100 m³ koguses tahkeid aineid.

8 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (05.11.2024.

a)) infosüsteemi ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Pirita linnaosas. Pirita linnaosa (18,7 km2) elanike arv oli

19 716 seisuga 01.10.2024 (Tallinna kodulehekülg). Käesolevas töös käsitletav Neiuvaiba tee

6 kinnistu piirneb läänest transpordimaaga, muidu on kinnistu ümbritsetud elamumaadega

(tabel 2.1 ja joonis 2.1). Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua lühiteabena

linnalise (sotsiaalse)keskkonna kohta järgnevat (Maa-amet, 2024; antud kaugused

linnulennult):

 Põhjas ca 160 m kaugusel bussipeatus Küüvitsa tee (mõlema suunaline);

 Lõunas ca 250 m kaugusel bussipeatus Mähe (mõlema suunaline);

 Läänes ca 120 m kaugusel huvikool (FDS Tantsukool), ca 200 m kaugusel Padriku

Lasteaed;

 Idas ca 130 m kaugusel Kloostrimetsa piirkond (sh Pirita jõeoru maastikukaitseala);

 Edelas ca 215 m kaugusel välispalliväljak;

 Loodes ca 270 m kaugusel Austria Aukonsulaat.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Neiuvaiba tee 6) alaga piirnevad katastriüksused (Maa-amet, 2024).

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Randvere tee T3 78402:203:0382 Transpordimaa 100% 16210,0

Randvere tee 51 78401:101:6909 Elamumaa 100% 1605,0

Randvere tee 49a 78402:203:8790 Elamumaa 100% 28,0

Randvere tee 47 78401:101:1107 Elamumaa 100% 698,0

Neiuvaiba tee 4 78402:203:9130 Elamumaa 100% 936,0

Joonis 2.1. DP kava ala (helesinise joonega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1).

Alus: Maa-amet, 2024.

9 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline. Neiuvaiba tee 6

kinnistu jääb linnalise asustusega ehk linnalise keskkonna alale. Neiuvaiba tee 6 kinnistust ca

135 m kaugusel idas on roheline võrgustik.

Käsitletava piirkonna maakasutuse korraldamist reguleerib Pirita linnaosa üldplaneering

(kehtestatud 2016. a), mis võttis arvesse Tallinna üldplaneering (2001) maakasutuse

suuniseid (vastavas asupaigas väikeelamute tsoon). Pirita linnaosa üldplaneeringu

dokumentatsioonist nähtub, et võimaliku lisahoonestuse kavandamisel lähtuda väljakujunenud

üldilmest ja hoonestuslaadist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalutlus kohustusega

alad Pirita linnaosas on kõik kaitsealad ja üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud.

Ülejäänud juhtudel, sh rohealadel ja haljastuse säilitamisega väikeelamualadel on haljastuse

dendroloogiline hinnang kõigi detailplaneeringute lahutamatuks osaks.

Kavandatud tegevuse ala jääb väikeelamute (EV) ja väljakujunenud pereelamute vahelisele

piirialale (EP), joonis 2.2. Mõlemal juhul on moodustatava krundi soovitatav minimaalne

suurus 1200 m2ja kruntide täisehitatuse protsendiks planeerida maksimaalselt 25%. Neiuvaiba

tee 6 kinnistut läbib Mähe oja (VEE1400005; ei ole käsitletud riiklikus veemajanduskavas),

mille pikkus on ca 5 km (Keskkonnaportaal, 2024) ja mis suubub merre. Oja kalda riiklike

piiranguvööndeid (tulenevad LKS ja veeseadusest) ei ole üldplaneering muutnud ja ojal

puudub kallasrada. Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada haljaskoridorid järgmistes

piirkondades: Mähe oja äärne ala Keeru teest kuni Lauri teeni; ning Mähe oja äär Lodjapuu

teest kuni Randvere tee käänakuni ning koridori pikendus teisel pool Randvere teed

Kloostrimetsani. Mähe ojja on olmereovee sattumise oht on võrreldes varasemate aastatega

oluliselt vähenenud, kuid oja isepuhastuse tagamiseks tuleb oja jätta alates Neiuvaiba tee

äärsetest kruntidest kuni suubumiseni Tallinna lahte oma looduslikku sängi ja säilitada oja

kallastel ökoloogiliselt toimiv taimekooslus. Mähe oja valgalal Neiuvaiba teest põhja pool

tuleb tagada koguneva sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine ning planeerimis- ja

ehitustegevusega vältida üleujutuste tekkimise võimalusi. Mähe ojal pole üleujutuseriski

määratud (Maa-amet, 2024).

DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt

võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab

ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

(2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee

strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee

kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust. Tallinna sademevee strateegia

10 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

aastani 2030 toob oja osas välja samu põhimõtteid, mida esitati Pirita linnaosa

üldplaneeringuski.

Joonis 2.2. Väljavõte Pirita linnaosa üldplaneeringu (2016) maakasutusplaanist DP kava ala (violetne

ovaal).

Varasemalt ehk kuni 2018. a kehtis DP kava alal ka järgnev detailplaneering - „Randvere tee

57 ja Nõo põik 2a kvartali detailplaneering“ (DP001800). 14.06.2018. a tehtud otsuse aluste

seas on esile toodud ka järgnevat - detailplaneering (elamumaade loomiseks) kehtestati 20 a

tagasi ning vahepeal on kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneering, mistõttu oli otstarbekas

detailplaneering tunnistada kehtetuks terves ulatuses.

11 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)

ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.

DP kava ala on suhteliselt kaitstud aluspõhjalise põhjaveega alal (Maa-amet, 2024 (1:50 000

kaart)), kuivõrd mh asub pinnakattesse (ca 120 m tüsedune) mattunud ürgorgu alal. Org on

täitunud jääaja moreeni, glatsiofluviaalse liiva ja kruusa ning jääjärvelise savi ja mereliivaga.

Pinnakatte peale esineb ajalooliste andmete kohaselt ka vähemalt 0,1 – 0,5 m paksune

mullakiht (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1995). Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi

(2023) põhjal võib eeldada pinnase radooniohu taset - kõrge või väga kõrge (arvestatud juba

ka ptk 1 esitatud kirjeldustes).

Neiuvaiba tee 6 kinnistul ja ca 300 m raadiuses (hõlmab DP kavale määratud kontaktvööndit)

ei ole suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Maa-amet 2024). Samuti ei asu vastavas raadiuses

kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, põllumassiive, maardlaid ega

ka nt pärandniite (Maa-amet 2024). Neiuvaiba tee 6 kinnistu ei asu strateegiliste mürakaartide

(Maa-amet, 2024) alusel ka märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii

lennuliikluse, maanteeliikluse, raudtee ja tänava ning tööstusmüra kontekstis.

EELIS (05.11.2024. a) põhjal võib DP kava ala ümbruskonna osas sedastada järgnevat - ca

135 m kaugusel idas on Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216; kokku 707,1 ha), mis

kattub omakorda Pirita loodusalaga (EELIS kood on RAH0000039; rahvusvaheline kood on

EE0010120; kokku 691,9 ha). Maastikukaitseala (hõlmab ka Natura 2000 ala) kaitse-eesmärk

on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse. Elupaigatüüpide ja liikide kaitse-eesmärgid lähtuvalt mõlemast (mh kattuvad):

1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430),

lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude

(6530*) kaitse;

2) Elupaikade, mida kasutavad liigid, kaitse - jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo

salar), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ning harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik

võldas (Cottus gobio). Pirita loodusalas on lisaks kaitse-eesmärkideks: saarmas (Lutra

lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Eelnevalt loetletud elupaigatüübid ja liigid jäävad DP kava alast kaugemale kui 300 m.

Neiuvaiba tee 6 kinnistul Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) kolooniaid ei ole,

lähim on ca 300 m kaugusel kirdes - koloonia (HJR735), mille pindala on 0,05 ha ja raskusaste

on 4 (hääbuv) ning seisund on tõrjutav (Maa-amet 2024).

12 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala on Harju maakonnas, Tallinnas, Pirita linnaosas, Mähe

asumis, Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistul. DP kava ala jääb väikeelamu ala lähtuvalt

Tallinna üldplaneeringust (2001) ning väikeelaute alale (EV) ja väljakujunenud pereelamute

alade (EP) vahelisse tsooni, lähtuvalt Pirita linnaosa üldplaneeringust (2016). Mõlemad

lähevad kokku kavandatuga, nimelt pereelamu rajamisega. Seega ei ole tegemist

maakasutusliku muutust tekitava planeerimiskavaga ning ei rakendu 2016. a ÜP tingimus

kohustuslikuks KSH protsessiks.

Neiuvaiba tee 6 kinnistu on ümbritsetud elamumaadega. Kavandatud hoone jälgib varem

väljakujunenud ehitusjoont, võimaldades sobituda LKS erandisse § 38 lg 4 p 11. Samas

13 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Neiuvaiba tee 6 kavandatava pereelamu tee rajamiseks on vajalik vähendada

ehituskeeluvööndit (EKV; LKS regulatsiooni tõttu võimalik vaid läbi ÜP-d muutva

menetlusena), vt täpsemalt ka ptk 3.5.3.

Käesoleva teema koondvaates tuleb veel välja tuua, et ptk 1 ja 2 koondatud teabe alusel ei saa

DP kavaga kavandatavat ja paikkonna kirjeldusi arvestades järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad ptk-s 2 esile toodud planeerimis- ja

arengudokumentide põhimõttelisi arengusuundi (toetudes ka ptk 3.1). Kavandatava tegevuse

iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust

ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele

lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad

mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes

ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

14 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutus. Neiuvaiba tee 6 kinnistu on

ümbritsetud elamumaadega. Kavandatav sobituks ümbruskonnaga. Arvestades arendusala

ümbritsevat maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte

sobivaks. Sh planeeritavat maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Tallinna

üldplaneering (2001) ja Pirita linnaosa üldplaneering (2016). Eelnevat kinnitavad ka ptk 3.1

toodud aspektid.

Ptk 1 ja 2, 3.1 toodud andmete alusel ei ole arendustegevuse puhul põhjust eeldada probleeme

mulla ja pinnase kasutusele või selle kahjustamisele, mis muudaks piirkonna mullastiku ja

pinnase kvaliteeti ja pakutavaid ökosüsteemi teenuseid oluliselt negatiivselt. Arendustegevuse

võimaldamisel liitutaks ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, st puudub oht hajureostuse

tekkeks ning vastavate ühisveevarustuse süsteemide ressursside üle ekspluateerimiseks.

Samuti tuleb välja tuua, et tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks

käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid

siinkohal välja tuua ei saa.

Arendustegevuse elluviimiseks on vaja rajada püsiv ülepääs Mähe ojast (vt ka ptk 3.5.3),

muutmata oja looduslikku sängi ja ristlõike pindala. Ptk 1 alusel on juba teada, et tegevuse

võimaldamiseks (planeeringu algatamise ja läbiviimise järgselt) on vaja enne ehitust taotleda

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Vastava registreeringu taotlemisel on soovitatav

veesisesed tööd ajastada sademetevaestele (nt suvised) perioodidele.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Haljastatud alade osatähtsuse parameetrid ning ptk 1 esitatud lahendus on

mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh soojussaarte tekke ohte).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

15 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Mähe ojast püsiva ülepääsu rajamisel eelistada silla lahendust truubile. Ühel või teisel

juhul ei tohi muuta oja looduslikku sängi ja ristlõike pindala.

 Mähe ojast püsiva ülepääsu rajamise töödele eelnevalt taotleda Keskkonnaametist

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ning veesisesed tööd on soovitatav ajastada

sademetevaestele (nt suvised) perioodidele.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Mähe asumis, Pirita linnaosas oleva

maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaade piirkonna sees. DP kava

ala on sobiv kavandatavaks (elamufunktsioon). DP kava ala on sobiv piirkonda, mh tagatud

ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 160 m kaugusel linnulennult).

DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi algatamisel) on teada, et on vajadus teostada

radooni mõõtmised või seada juba asjakohased suunised radooniohu (vt ka ptk 2.2 ja ptk. 1)

minimeerimiseks. Seega vastavat teemat eraldi meetmena täiendavalt ei rõhutata.

Kui planeeringu algatamise ja läbiviimise järgselt on võimalik realiseerida elamu kavandamist

vastavas asupaigas, siis edasine ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid

lähimate elamute (lähimad ca 10-20 m kaugusel) juures, eriti kui töid teostatakse õhtusel ja

öisel ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel

tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas

(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas)

täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada.

Seega tuleb mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida

õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad

tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel

ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

Samuti ei esine looduslikke iseärasusi (va veekogu kalda ehituskeeluvöönd (EKV)) või

kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju

olla.

16 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kavandatud hoone jälgib varem väljakujunenud ehitusjoont, võimaldades sobituda LKS

erandisse § 38 lg 4 p 11. Samuti saab planeeringuga määrata tehnovõrkude (-rajatiste (mh

parkla)) ja silla paiknemise (LKS § 38 lg 5 p 8 ja 9) ehituskeeluvööndis. Erandid ei kohaldu

seega teele. LKS § 40 järgi võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades kalda kaitse

eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kalda ehituskeeluvööndi

vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul (planeerimismenetluse

(üldplaneeringut muutev) käigus). Vastava DP menetluse korral tuleb rõhutada aga seda,

et Keskkonnaamet vähendab EKV tsooni ikkagi vaid erandkorras. Siinkohal on kinnistu asetus

võrreldes juba väljakujunenud kinnistute ja ehitistega aga selline, et ligipääsu võimalikule

elamule muud moodi tagada on teadaolevalt võimatu. St võimaliku EKV vähendamise

põhjendatus on tõenäoliselt Keskkonnaameti jaoks olemas (lõpliku põhjendatuse hinnangu

annab siiski Keskkonnaamet, LKS sätestatud korra kohaselt).

Seega maaüksusel ei ole teist sellise tee jaoks sobivat asupaika, kus puuduks EKV

vähendamise taotlemise vajadus. Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1

teemade (kalda kaitse eesmärkide suhestumine taimestiku, reljeefi, kõlvikute ja kinnisasjade

piiridega, olemasolevate teede ja tehnovõrkudega ning väljakujunenud asustusega) analüüs.

Analüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse

osas LKS § 40 lg 1 mõistes). EKV vähendamise taotluse tsoon on toodud ptk 1, joonisel 1.3.

Taimestik ̶ Neiuvaiba tee 6 kinnistul asuvad üksikud puud ja muru. Ptk 1 alusel tuleb DP

menetluse algatamise järgselt teostada haljastuse inventeerimine. Inventeerimise järgselt kanda

joonistele säilitavate puude võrade ulatus. Määratud säilitatava kõrghaljastuse juurestiku

kaitsealal hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi ei

kavandata. Samuti tuuakse välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav

haljastus ning põhjendused selle likvideerimiseks. Vastav tausteave võimaldab vajadusel

taotleda ka Keskkonnaameti nõusolekut veekaitsevööndis (10 m) puu- ja põõsarinde raieks

(tulenevalt veeseadusest). Arvestades DP kavas esitatud teavet, siis kõrghaljastuse

eemaldamist saab pidada vähetõenäoliseks või toimuks see minimaalses mahus. Ptk 2.1 järgselt

tuli tagada vastavas piirkonnas oja kallastel ökoloogiliselt toimiv taimekooslus. Senine

maakasutus (linnalises keskkonnas olev haljasala) vastavas tsoonis jätkuks ning olulisel määral

ei vähendada haljasala mahte (mh jälgitakse kehtiva ÜP nõudeid). St teadaolev andmestik ei

näita vastuolu taimestiku valdkonnaga. Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju

taimestikule.

Reljeef ̶ Maa-ameti andmete (2024) kohaselt asub kavandatava tegevuse ala (Neiuvaiba tee

6) ca 15 m kõrgusel merepinnast ning antud ala reljeef on tasane. Kavandatava elluviimiseks

puudub vajadus maapinna reljeefi oluliselt muuta. Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne)

mõju reljeefile.

Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ kavandatava tegevuse elluviimiseks puudub vajadus

kinnisasjade piiride muutmiseks ning seniste kõlvikute (õuemaa) piiride muutusteks.

Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju kõlvikute ja kinnisasjade piiridele.

Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – Neiuvaiba tee 6 kinnistu piirneb Randvere tee T3

kinnistuga, mis on Neiuvaiba tee ja kuhu nö suubuks võimalikku elamut teenindav tee.

Neiuvaiba teel paiknevad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitised, elektriõhuliin alla 1 kV

(AMKA.3x35+50) ja maapealne sideehitis. Seega on arenduskavaga kinnistu ääres olemas nii

17 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

tee kui ka tehnovõrgud ning viimased on võimalik DP menetluses (kui menetlus algatatakse)

viia tulevase hooneni ilma oja ja selle kaldatsooni oluliselt mõjutamata (mh säilitades oja

kallastel ökoloogiliselt toimiva taimekoosluse). Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne)

mõju eeldus tulenevalt ligipääsudest ja tehnovõrkudest.

Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus

ning DP kava ala kava ei muuda seda asustusmustrit ehk sobitub piirkonda (vt ka joonis 3.1).

Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne) mõju eeldus tulenevalt väljakujunenud asustusest

ja selle suhestumisest oja kaldavööndisse (st tegevus ei muuda paikkonnas väljakujunenud

maakasutuspõhimõtteid).

Joonis 3.1. Mähe oja ehituskeeluvööndis (sinise ala) varasemalt väljakujunenud asustus ja DP kava ala

(koos EKV vähendamise tsooni, väljakujunenud ehitusjoone ja elamuga). Alus mh: Maa-amet, 2024.

Koondkokkuvõte - LKS § 40 lg 1 järgselt analüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi

juhul negatiivset vastet, st kalda kaitse eesmärkide negatiivset mõjutamist ei saa tegevuse

lubamisel eeldada. Kokkuvõtvalt (vastava ptk teemavaldkond) ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

18 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (ca 100 m raadiuses) ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu

või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Lähimad väärtuslikud alad, sh Pirita loodusala jääb

enam kui 100 m kaugusele. EELIS põhjal jäävad DP kava alast ja sellele DP kavaga määratud

kontaktvööndist ca 300 m raadiuses välja vääriselupaigad, kaitsealused üksikobjektid ning

kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealuste elustiku/objektide kategooriad. Üksikelamu

kavandamise mõjueeldused vastavas asupaigas on ka lokaalsed ehk kinnistu põhised,

tulenevalt ka ptk 1 ja 2 esitatud tausta teabest. Üldiseid ala väärtusi käsitleti eelnevas ptk-s ehk

ptk 3.5.3-s. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

19 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad –temaatikat on avatud juba ptk 1, 2 ja

3.5.1., 3.5.3 ning 3.5.4. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas

puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.1, 2.2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks

mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.1, 3.5.1 kuni 3.5.4. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski

järgida ptk 3.5.2 seatud meedet/suunist, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks

ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid,

väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine

välistatud). Veestiku kontekstis järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

20 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-is 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

21 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Harju maakonnas, Tallinnas, Pirita linnaosas, Mähe

asumis, Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu detailplaneeringu (DP047110) kava

(planeeringut ei ole algatatud). DP kava eesmärgiks on pereelamu tarbeks ehitusõiguse

määramine, tee, oja ületuskoha ja maja rajamiseks. Täpsemalt vt käesoleva dokumendi ptk 1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-is 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide

ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

22 Neiuvaiba tee 6 (78401:101:6910) kinnistu DP (DP047110) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (05.11.2024).

 EELIS Infoleht, Keskkonnaagentuur, 18.10.2024.

 Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e Eesti Geoloogiakeskus, 2023.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Riigikogu vastu

võetud 22.02.2005 (Avaldamismärge: RT I, 11.06.2024, 7).

 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/ viimati alla laetud 25.10.2024.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Pirita linnaosa üldplaneering. Tallinna Linnavolikogu 2016.

 Riiklik Ehitusuuringute Instituut Tallinna ehitusgeoloogiline kaart M 1:5000. Leht

44(43), 1995.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna kodulehekülg https://www.tallinn.ee/et/tallinna-elanike-arv viimati alla laetud

23.10.2024

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 23.10.2024.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.