Viljandimaa Viljandi vald Holstre külas Biopuhasti detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Seisukoha küsimine Holstre külas Biopuhasti detailplaneeringu al.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

Evelin Orik PNOEE-48412106023 2024-11-27 13:27:50

Biopuhasti kinnistu_DP_kava_ KSHEH_19.09.2024_alkranel.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ELAR PÕLDVERE PNOEE-38002132714 2024-09-19 18:15:06

Biopuhasti kinnistu_DP_kava_ KSHEH_19.09.2024_alkranel.pdf

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157)

kinnistu detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Arendaja: Ramsi VK OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2024

2

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 19.09.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord

Sisukord ..................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ................. 8

2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 12

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 14

3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 14

3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 16

3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 16

3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 16

3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 16

3.5.1 Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 17

3.5.2 Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 17

3.5.3 Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus ................................................................................................. 19

3.5.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............. 20

3.5.5 Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 21

3.6 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 21

3.7 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 23

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 24

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 25

4

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Viljandi

maakonnas Viljandi vallas Holstre külas asuva Biopuhasti kinnistu (89801:001:0157)

detailplaneeringu (DP) kava. Eesmärk on uue elamupiirkonna arendamine, selleks

kavandatakse maa-ala tükeldamist ning ca 4,53 ha sihtotstarvet muuta, moodustada elamumaa

krundid (kuni 7) ja määrata kruntide ehitusõigused.

DP kava ala arendaja ja eelhinnangu tellija on Ramsi VK OÜ ning töö koostajateks Alkranel

OÜ keskkonnaspetsialistid. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus

kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning

algatamisel detailplaneeringuga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse

eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused

(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Keskkonnamõju

hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH

eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Viljandi

maakonnas Viljandi vallas (endises Paistu vallas) Holstre külas asuva Biopuhasti kinnistu

(89801:001:0157; vt joonist 1) detailplaneeringu (DP) kava. Eesmärk on uue elamupiirkonna

arendamine, selleks kavandatakse maa-ala tükeldamist ning ca 4,53 ha maa-ala sihtotstarvet

muuta ning moodustada kuni 7 elamumaa krunti (täpsustub detailplaneeringuga).

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht (alus: Maa-amet, 2024).

Biopuhasti kinnistu on eraomandis olev 7,41 ha suurune 100% jäätmehoidla sihtotstarbega

maa, millest haritavat maad on 1,78 ha, looduslikku rohumaad 0,73 ha, metsamaad 3,68 ha

ning muud maad 1,23 ha. Detailplaneeringu kava ala (vt ka joonist 2) moodustab sellest 4,53

ha (61,1% kinnistu pindalast). DP kava alale jääb ka tiik (ETAK ID 2036528; pindala ligikaudu

0,13 ha1), mille veed pärinevad ka Holstre järvest (VEE2090400) ning tiigi veed voolavad

omakorda biotiikidesse (vt ka joonis 3). Kinnistule on ligipääs tagatud Viljandi-Rõngu

tugimaanteelt (tee nr 52), mille keskmine liiklussagedus Teeregistri andmetel oli 2023. a

seisuga 2440 autot ööpäevas, sellest 96% sõidu- ja pakiautod ning 4% veoautod jms.

1 Arvutatud Maa-ameti kaardipildi järgi.

6

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2. DP kava ala (alus: Maa-amet, 2024).

Biopuhasti kinnistul paikneb biotiik (kujaga2 50 m) ja võrekaev (vt joonist 3). Ehitisregister

näitab alale ka reoveepuhasti hoonet (EHR kood 220303183), kuid reaalsuses on see

likvideeritud 2021. a (SA KIK poolt toetatud projekti mahus). Kinnistu alt jookseb

kanalisatsioonitorustik ning sellega seonduv võrekaev asub DP kava alal olemasoleva

sissesõidutee otsas. Võrekaevu käiakse kord nädalas puhastamas. Vastavalt eelnevas lõigus

esitatule, siis tiigi ja biotiigi vahelt jookseb kraav laiusega 1-2 m, ligikaudse pikkusega 90 m3

(ETAK ID 3002112).

Biotiigi näol on tegemist Holstre reoveepuhastiga (PUH0844030), mille väljalase (VI403) asub

samuti Biopuhasti kinnistul (koordinaatidel X: 6461302, Y: 598822). Biotiigis puhastatakse

Holstre küla vett (reostuskoormus 196 ie). Enne vee biotiiki juhtimist eemaldatakse reoveest

suuremad tahkised võrekaevus. Biotiigist suubub vesi Orika ojja (VEE1139600; mh seotud

maaparandusega), lähtudes ka Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kavast 2021-2032 (2021). Reovee puhastamine vaadeldaval kinnistul on seotud

keskkonnakaitseloaga nr L.VV/332152. Keskkonnakaitseloa alusel on väljalaskme lubatud

vooluhulk 9140 m3 aastas. Loa väljastamise eelselt on loa väljastaja (Keskkonnaamet)

suhelnud ka Põllumajandus- ja Toiduametiga.

2 Veeseaduse § 134 lg 1 kohaselt on kanalisatsiooniehitise kuja kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige

väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti

transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust. 3 Mõõdetud Maa-ameti kaardipildi järgi.

7

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 3. Reovee puhastusseadmed DP kava alal, vt ka joonis 2 (alus: Maa-amet, 2024; Viljandi valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032, 2021).

Esialgse plaani kohaselt on DP kava alale plaanis moodustada 7 elamumaa krunti (täpne

arv täpsustub detailplaneeringuga) ning iga üksikelamu juurde on võimalik rajada kuni kaks

abihoonet. Kinnistute veega varustamine ning reovee ärajuhtimine on tagatud ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniga. Eramute küttelahendus jääks omanike valida maasoojuspumba, õhk-vesi

soojuspumba või pelletikatla vahel. Elamumaa krundid saaksid esialgse plaani kohaselt

ligipääsu olemasoleva Biopuhasti maanteepoolses otsas (vt joonist 3; DP kava ala määramisele

eelnenud esialgne kruntide ala tsoon, 1,79 ha).

DP kava ala asub varasema Paistu valla üldplaneeringu (vt ka ptk 2.1) kohaselt kompaktse

asustusega alal, kuid lähtuvalt koostatavast Viljandi valla üldplaneeringust, asub väljaspool

detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. Siiski on koostatava üldplaneeringu kohaselt

kavandatava tegevuse puhul nõutav DP koostamine, kuna soovitakse katastriüksuse jagamist

ning jagamise käigus soovitakse moodustada kolm või rohkem krunti. Lähtuvalt eelnevast, DP

kava alaga piirnevatest kinnistutest ning DP kava ala pindalast (4,4 ha, tiiki sisse arvestamata),

on eeldus elamumaade arvule järgnev:

 varasema Paistu valla ÜP (tööprotsessi ei lõpetatud) järgi on tegemist kompaktse

asustusega alaga ning võttes arvesse ka DP kava alaga külgnevate asjakohaste

kinnistute suurusi (vt ka ptk 2 tabelit 1), mis on keskmiselt 6700 m2, siis tõenäoliselt

tuleb arendusmahtu edasisel DP menetlusel täpsustada, piirdudes ca 5 elamumaaga

(tulenevalt ka transpordimaa jms, sh tehnorajatised, maavajadusega).

 koostatavas ÜP-s on DP kava ala vahetus kokkupuutes DP koostamise kohustusega

alaga, st võib eeldada, et kohalduvad tingimused Holstre piirkonna (E4) kohta, kus

üksikelamu või paariselamu ja selle juurde abihoone(te) ehitamiseks lubatud krundi

minimaalsuurus 0,4 ha (4000 m2). DP-ta 1 ha jagamisel kaalutlusotsuse alusel min 0,5

ha (5000 m2). Sellest tulenevalt tõenäoliselt ei tule arendusmahtu DP raames

pindalaliste nõuete tõttu täpsustada (st ilmselt realiseeritav soovitu ehk kuni 7

elamumaad).

8

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva

olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (16.09.2024)) ja Maa-ameti

kaardirakendusi (2024).

DP kava ala asub Viljandi vallas Holstre külas. Viljandi valla elanike arv seisuga 01.01.2024

oli 13 548, kelledest 193 inimest elas Holstre külas (Viljandi vald, 2024). Biopuhasti kinnistu

külgneb idasuunal transpordimaaga (Viljandi-Rõngu tee nr 52), põhja- ja läänesuunal

maatulundus- ja tootmismaaga ning lõunasuunal elamumaadega (vt ka tabelit 1 ja joonist 4).

Tabel 1. DP kava alaga (ptk 1, joonis 3) piirnevad kinnistud (* - kortermajad; Maa-amet, 2024).

Lähiaadress Pindala (m2) Katastritunnus Sihtotstarve

52 Viljandi-Rõngu tee 192 165 57002:001:1170 Transport 100%

Oma põllumaa 23 185 57002:003:0001 Maatulundus 100%

Tammemäe 113 740 89901:001:1849 Maatulundus 100%

Turbamäe 114 149 57002:003:0043 Maatulundus 100%

Holstre aiand 37 610 57002:003:0047 Maatulundus 80%, tootmine 20%

Spordikeskuse tee 8 21 073 57002:003:0900 Maatulundus 100%

Spordikeskuse tee 6 6723 57002:003:0970 Elamumaa 100%

Spordikeskuse tee 4 5719 57002:003:0063 Elamumaa 100%

Spordikeskuse tee 2 4257 57002:003:0490 Elamumaa 100%

Holstre tee 10 12 136 89801:001:0151 Elamumaa 100%

Holstre tee 4* 6701 89801:001:0135 Elamumaa 100%

Holstre tee 6* 6296 89801:001:0027 Elamumaa 100%

Holstre tee 8* 5582 89801:001:0005 Elamumaa 100%

Joonis 4. DP kava alaga (vt ptk 1, joonis 3) seotud kinnistu „Biopuhasti“ ümbruse kinnistud (kollasega

elamumaad (Maa-amet, 2024)).

9

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ (2018) maakonna keskuste võrgustikus kannab

Holstre küla teenustega külakeskuse rolli. Teenustega külakeskustes on pakutavatele teenustele

olemas vajalik kliendibaas ning oluliseks teenuseks keskustes on lasteaiateenus. Samuti on

Holstre küla üks neljast suuremast linna lähivööndi keskusest. Linna lähivööndi alade

arendamise üheks põhimõtteks on tõsta keskuste kompaktsust, vältida linna ja keskuste

lähialadele uute kompaktsete hoonestusalade kavandamist. Vaadeldav ala on osa maalisest

piirkonnast, millele on seatud järgnevad arendamise põhimõtted (asjakohased siinkohal):

 maalistes piirkondades tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja

kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri;

 mitte kavandada uusi kompaktseid asustusalasid;

 säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ning

põllumajandusmaid.

Viljandi-Rõngu tee, millega DP kava ala piirneb, omab ruumilist väärtust olles kauni vaatega

tee. DP kava ala piirkonnas on kauni vaate vaatesuund edelasuunas üle Holstre järve

(VEE2090400). Kauni vaatega teelõikude piirkondades tuleks rohkem tähelepanu pöörata

maastike hooldamisele ja kujundamisele. Lisaks asub Biopuhasti kinnistu Holstre-Viisuküla

maakondliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikul maastikul (ala tüüp põllumajandus- ja

loodusmaastik, väikesekühmulise reljeefi ja vahelduva maakasutusega). Maaparandust tehtud

vähe, osa endisi põlde on metsa kasvanud. Asustus on keskmiselt hästi säilinud, taluhooned

enamasti moderniseeritud. Väärtuslike maastike üldiste kasutustingimustena on toodud mh:

 hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikualale säilitada võimalikult

olemasolevat ajaloolist asustust, arvestada ajaloolise teede- ja tänavate võrgu

struktuuri ning ehitustraditsioonidega;

 uute ehitiste kavandamisel arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise

ehituslaadiga;

 säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ning -struktuure;

 vältida vaateid häiriva hoonestuse rajamist kaunite vaadete vaatesektoritesse, pöörata

tähelepanu vaatesektorisse kavandatavate uute ehitiste arhitektuursele kvaliteedile.

DP kava ala asub osaliselt (1,47 ha, 32,45%) väärtuslikul põllumajandusmaal (vt ka joonist 5).

Maakonna mulla keskmine boniteet on 42 hindepunkti, vaadeldava põllumajandusmaa boniteet

aga 46. Väärtuslike põllumajandusmaade üldiste kasutustingimustena on toodud mh, et tuleks

tagada väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine. Samuti asub DP kava ala

osaliselt (1,29 ha, 28,48%) ka rohelise võrgustiku koridori (koguala 143,19 ha) äärealale (vt ka

joonist 5). Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimustena on toodud mh;

 rohelise võrgustiku aladel kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb

arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima, st tuleb tagada võrgustiku sidusus;

 asustusalade laiendamisel seada täiendavad võrgustiku toimimist tagavad tingimused.

10

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 5. DP kava alal ja selle läheduses olevad väärtuslikud põllumaad ning roheline võrgustik (alus:

Maa-amet, 2024; Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+, 2018).

Viljandi maakonna arengustrateegia 2035 (2022) – visioon on järgnev: „Viljandimaa

elanikele on tagatud kestev heaolu. Maakonnas on säilinud jätkusuutlik asustus ja arenev

kohalik kultuur ning selleks on piisavalt inimesi. Viljandimaa elukeskkonna arendamine

toimub kestva arengu põhimõtete kohaselt.“. Tahetakse jõuda selleni, et Viljandimaa rahvaarvu

vähenemine aeglustuks. Viljandimaa elukeskkonna arendamine toimub tõmbekeskuste ja

nende kaudu toimepiirkondade arendamise abil. Väiksemate keskuste arendamine on oluline.

Paistu valla üldplaneering (ÜP; 2008 - … (sh ÜP KSH)) – nägemus (tööprotsessi ei

lõpetatud) asjakohane, kuni ei ole kehtestatud Viljandi valla (hõlmab tänapäeval endist Paistu

valda, peale erinevaid haldusreforme) üldplaneeringut. Kogu Holstre küla on määratletud kui

kompaktse hoonestusega ala. Biopuhasti kinnistu on määratletud kui tehnoehitiste maa. DP

kava ala jääb osaliselt rohelise võrgustiku alale. Viljandi valla üldplaneering (koostatav, vt

ka ptk 1) - asustusstruktuuri arvestatakse maakonnaplaneeringu jaotuste järgi. Vaadeldav ala

asub hajaasustusega alal, piirnedes keskusalaga (sh Viljandi-Rõngu tee (nr 52) äärde on

märgitud perspektiivne kergliiklustee). ÜP-ga sätestatud üldised tingimused, mh:

 ehitiste asukohavalikul tuleb arvestada võimalikult optimaalset juurdepääsu hoonetele,

vältida põhjendamatult uute liikluspindade rajamisega, mis killustavad olemasolevat

maakasutust;

 ehitiste asukohavalikul tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkudega ja uute rajamisel

luua eeldused nende ühiskasutuseks;

 projekteerimistingimuste väljastamisel/ehitusõiguse määramisel aladel, kus võib

esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid või on teadaolevalt kõrge radooniriskiga

alad, tuleb projekteerimistingimuste taotlejat sellest projekteerimistingimustega

teavitada ning koostatav projekt peab käsitlema radooniohu vältimise meetmeid;

11

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 rohelise võrgustiku koridoris ja tuumalal on uute hoonete ehitamine lubatud tingimusel,

et rohevõrgustiku säilimine, sidusus ja toimimine on tagatud. Vajadusel tuleb määrata

rohevõrgustiku lisa-ala;

 elamumaa kruntidel väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega ala on

suurim lubatud ehitisealune pind maa-aluseid tehnovõrke arvestamata kuni 3000 m2

suuruse krundi korral 25% krundi pindalast. Suuremate kruntide puhul suurimat

lubatud ehitisealust pinda ei määrata;

 aladel ja juhtudel, kus üldplaneeringus ei ole hoone kõrgust määratud, tuleb

olemasolevate hoonete laiendamisel ja ümberehitamisel või võimalikul territooriumi

(enamasti krundi) uushoonestamisel hoone kõrguspiirangu määramisel arvestada

sobivust naaberhoonetega;

 arvestada tuleb ehitise arhitektuurilist sobivust nii lähiümbruses, kui kogu vaateväljas.

Ehitis peab olema kestev, otstarbekas ja hoonestuskompleksi vormikujunduslikult

harmoneeritud, paikkonna looduslikku atraktiivsust säilitav;

 piirnevate kontrastsete maakasutuse juhtotstarvete vahele (nt elamumaa ja tootmismaa)

tuleb planeerimise ja projekteerimise käigus jätta piisav maa-ala kaitsehaljastusvööndi

rajamise võimaldamiseks või näha ette meetmed muul viisil nende otstarvete

visuaalseks eraldamiseks teineteisest, liiklusest tuleneva müra ja muu reostuskoormuse

vähendamiseks.

DP kava ala asub osaliselt rohelise võrgustiku koridori äärealal (vt ka joonist 6), samalaadselt

maakonnaplaneeringule. Rohelise võrgustiku maakasutustingimusena on sätestatud, et

igasuguse arendus- ja ehitustegevusega tuleb tagada rohelise võrgustiku elementide sidusus.

Üldiste tingimustena planeeringute koostamisel on mh toodud, et rohevõrgustiku koridoris

detailplaneeringu alusel ehitusõiguse taotlemisel tuleb esitada mh skeem ja analüüs selle kohta,

kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine, st keskkonnatingimused, vajadusel koridori ümber

suunamise tingimused ja kirjeldus.

Väärtusliku põllumajandusmaa osas on täpsustatud maakonnaplaneeringus kuvatut ning

kattuvust Biopuhasti kinnistu ega kitsamalt DP kava alaga pole, kuivõrd väärtuslik põllumaa

saab riiklike definitsioonide kohaselt esineda maatulundusmaal. Holstre-Viisuküla väärtusliku

maastiku põhiparameetreid ÜP töödokument võrreldes maakonnaplaneeringuga ei muuda.

Strateegilisteks dokumentideks saab lugeda ka detailplaneeringuid, kuid Holstre küla piires

detailplaneeringu alad teadaolevalt (avalike registrite alusel) puuduvad. Viljandi valla

arengukava aastateks 2022-2030 (2023) – valla arenguks on kavandatud 4 strateegilist

suunda, millest üks on hea ja arenev elukeskkond. Eesmärgiks on elanikusõbralik, tänapäevane

ja turvaline elukeskkond, mille osaks on head liikumisvõimalused ning nüüdisaegsed

kommunikatsioonid. Muutuste esilekutsumiseks on ette nähtud avaliku ruumi programm (P3),

mille ühe meetmena on toodud koostöövõimaluste leidmine kinnisvara arendajatega kinnisvara

ja sellega seotud taristu arendamiseks. Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava 2021-2032 (2021; ÜVK) – on lühidalt puudutatud ka ptk 1. Täiendavalt võib

siinkohal esile tuua, et kuna DP kava ala ei ole varem olnud käsitletud elamumaa potentsiaaliga,

siis ei ole vastavat tsooni nt reoveekogumisala hulka loetud, kuid DP menetluse toimumise

(peale võimalikku algatamist) järgselt on külgneva reoveekogumisalaga liitmine enam kui

tõenäoline. ÜVK-s toodud andmed ei välista teada olevat ehk eeldatavat arendusmahtu (sh

liitumist ühistrassidega), nimetatut ei muuda ka Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

2022-2027 (2022). ÜVK alusel DP kava alale jääv ühiskanalisatsiooni torustik ja võrekaev

vajavad rekonstrueerimist. Lähimad ühisveevärgi puurkaevud PRK0006422 ja PRK0050738

asuvad DP kava alast vastavalt 300 m kagusuunas ja 320 m kaugusel läänesuunas.

12

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 6. DP kava alaga (vt ptk 1, joonis 3) seotud kinnistu „Biopuhasti“ (helepruun) ümbruse rohelise

võrgustiku koridor (roheline ruudustik) ja beežiga väärtuslik põllumajandusmaa (Viljandi valla

üldplaneering, tööversioon).

2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Maa-ameti kaardirakenduse (2024) alusel esinevad DP kava alal deluviaal (D) ja gleistunud

deluviaalmullad (Dg), leostunud mullad (Ko) ja nõrgalt erodeeritud leostunud mullad (Koe),

leetjas mullad (Kl) ning küllastunud turvastunud mullad (M’’’). Ala piirneb põhjast ka Pirmastu

II maaparandussüsteemi (6113960030030001; pindala 12,3 ha) maa-alaga.

DP kava alal esineb õhukene pinnakate (alla 1 m), pinnakatte settetüübiks on moreen, liivsavi

ja saviliiv kividega ning rähk. Piirkonnas on põhjavesi suhteliselt kaitstud. DP kava ala asub

kõrge radooniriskiga alal – viimase mõõtmise (aastal 2016) alusel on piirkonna radooniriski

väärtus jäänud vahemikku 50-100 kBq/m³ (Eesti Geoloogiateenistus, 2023). Piirkonnas ei ole

kättesaadavate allikate alusel kirjeldatud tavapärasest erinevate kliimategurite esinemist.

DP kava alast ligikaudu 50 m kaugusel, teisel pool maanteed, asub muinsuskaitsealune

ehitismälestis (registri nr 14602) Holstre mõisa magasiait 19. sajandist. Ligikaudu 250 m

kauusel asub ehitismälestis (registri nr 14601) Holstre mõisa valitsejamaja 19. sajandist. DP

kava alal asub kaks pärandkultuuriobjekti: Holstre mõisa konnatiigid (570:MOK:001;

maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi) ja Holstre mõisa õllekoja

varemed (570:MTH:005; hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud). Lähiümbruses

13

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

asuvad veel mitmed pärandkultuuriobjektid, mh Holstre asula katlamaja, Holstre männid,

Holstre mõisa magasiait ja laadaplats, jt.

DP kava alal ning selle ümbruses asub mitmeid II ning III kaitsekategooria loomaliike (vt

ka tabelit 2). Ligikaudu 20 m kaugusel, teisel pool maanteed, asub Loodi looduspark

(KLO1000241; pindala 3485 ha). Looduspark on moodustatud looduslikult mitmekesise

maastiku, tasakaalustusalade ja haruldaste liikide elu- ja kasvupaikade kaitseks. Looduspargi

kaitse-eesmärkideks on (* - EL esmatähtis):

 Sakala kõrgustiku eriilmelise maastiku kaitse (asjakohane DP kava ala

naabruskonnas);

 Loodi mõisapargi ja Heimtali mõisapargi kaitse;

 elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130),

looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), kadastike (5130), lamminiitude (6450),

allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade

(9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning

rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitse;

 nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisa liigi, ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse.

Tabel 2. Siseriiklikud kaitsealused objektid DP kava alal ja selle ümbruses (EELIS, 16.09.2024).

Kaitse-

kategooria liik Nimetus Kaugus ca DP kava alast

II

pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii)

170 m veelendlane (Myotis daubentonii)

põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii)

III

rabakonn (Rana arvalis) DP kava alal tiigis ja biotiigis

rohukonn (Rana temporaria)

rabakonn (Rana arvalis) 80 m

suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) 300 m

valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons)

14

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud

edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

DP kava ala asub Biopuhasti kinnistul (89801:001:0157; 7,4 ha) Viljandi maakonnas Viljandi

vallas (endises Paistu vallas) Holstre külas. Maakonnaplaneeringu (vt ptk 2.1) järgi on Holstre

küla üks neljast suuremast linna lähivööndi keskusest. Linna lähivööndi alade arendamise

üheks põhimõtteks on tõsta keskuste kompaktsust. DP kava ala piirneb hetkel kompaktse

asustuse alaga ning maaüksuse funktsioonid on vastava asustusega tugevalt seotud. Seega

tänase maaüksuse tükeldamise ning ca 4,53 ha (maa-alal oleva tiigita 4,4 ha) sihtotstarbe

mitmekesistamise kaudu (moodustades sh elamumaa krundid (kuni 7)) ei mindaks senisest

kompaktse hoonestusega alast sisuliselt kaugemale (nö valglinnastumist ei soosi ka

maakonnaplaneering). Samas on oluline, et tegevus ei häiriks asumi infrastruktuuri

jätkusuutlikku toimimist. Selleks on käesoleva ptk lõppu antud ka asjakohased suunised

(rakendatavad DP menetluses, kui vastav menetlus algatatakse).

15

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

DP kava alale ei rakendu kehtestatud ÜP-de regulatsioone, ptk 2.1 põhjal. Samas on ÜP-de

koostamisega pikaajaliselt tegeletud ning vastavate menetluste käigus välja töötatud

põhimõtted maakasutuse suunamiseks ka rakendatavad, kui käesoleval juhul kohalik

omavalitsus DP menetluse otsustab algatada. ÜP-de tööprotsesside tasanditest johtuvad ja

eelhinnangus rõhutamist vajavad nüansid on esitatud vajadusel ptk 3.2 – 3.5. Vastavaid

nüansse, nende esinemisel, on arvestatud ka käesoleva ptk järelduste formuleerimisel. Eraldi

rõhutakse siinkohal, et Viljandi valla koostatavas ÜP-s väärtusliku põllumajandusmaa osas on

täpsustatud maakonnaplaneeringus kuvatut ning kattuvust Biopuhasti kinnistu ega kitsamalt

DP kava alaga pole, kuivõrd väärtuslik põllumaa saab riiklike definitsioonide kohaselt esineda

maatulundusmaal. Maakonna ja valla kehtivad arengudokumendid (ptk 2.1) tegevuskava

pigem toetavad. Viljandi maakonna arengustrateegias 2035 (2022) toodud, et väiksemate

keskuste arendamine on väga oluline ning Viljandi valla arengukavas aastateks 2022-2030

(2023) toodud ühe meetmena koostöövõimaluste leidmine kinnisvara arendajatega kinnisvara

ja seotud taristu arendamiseks.

Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele

planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldustele

(ptk 1 ja 2.2), ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult

vastavasse piirkonda ega vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks

või haldamiseks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõjuga eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust. KSH EH koostaja seab eelneva alusel järgnevad täiendavad

tingimused / suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust:

 DP protsessi algatamise järgselt ehk DP menetluses – tellida analüüs (enne muu

maakasutuse visualiseerimist), mis määratleb Holstre reoveepuhastuse korraldamiseks

(puhasti opereerimiseks) minimaalse maa-ala ja tingimused (ligipääs, potentsiaalne

kuja (ehitistel, kui need vajalikud)). Analüüsi mahus käsitleda ka senise

ühiskanalisatsiooni torustike ja võrekaevu asetust ja rekonstrueerimise ajastust (mh DP

realiseerimise etappide ptk sisendiks). Analüüsi järgselt määrata DP alal ära

maavajadus, kuhu ei saa elamumaid kavandada. Ülejäänud maa-alale kaaluda elamuid

(üksik- või paariselamud) võimaldavat maakasutust (maaüksuste suurused ≥ 4000 m2),

koos ligipääsude jm asjakohasega. Elamualadest (kui ei seata nt serviduude) on

soovitatav välja jätta DP kava alale jääv tiik (ETAK ID 2036528) ja sellega seonduv

kraavide võrgustik (kalda tsoonides tagada 4…5 m hooldusala), kuivõrd tiigi veed

tulenevad ka Holstre järvest (VEE2090400) ning tiiki ja vastavat kraavide võrgustikku

ei saa likvideerida.

 DP-ga ettenähtava reoveepuhastamiseks vajaliku maa-ala ja potentsiaalsete

elamumaade vahele planeerimise ja projekteerimise käigus jätta maa-ala elujõulise

kaitsehaljastusvööndi rajamise võimaldamiseks.

 DP menetluse algatamise järgselt tagada, et arvesse võetaks ka Viljandi-Rõngu tee (nr

52) äärse perspektiivse kergliiklustee maavajadust, kui vastavat teekoridori ei ole

selleks ajaks määratud teisele poole maanteed.

16

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide

põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist

maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks, lähtudes ka ptk 3.1 esitatud suunistest.

Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus

võiks eelkõige negatiivselt mõjutada.

DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed

seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende

korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning

võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes

dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste

edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega DP menetluse

protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

17

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.5.1 Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Olemasolev

Biopuhasti kinnistu on jäätmehoidla maa (varasema kasutusfunktsiooni (reoveepuhasti

ehitised) tõttu, mida ajakohastati 2021. a, vt ka ptk 1), millel on looduslikku rohumaad,

metsamaad ning muud maad. Külgnevatel kinnistutel on eluhooneid ning kompaktse asustusala

piirialale elamufunktsioonide võimaldamine ka piirkonda sobituks, jälgides siinkohal ptk 3.1

esitatud suuniseid. Ptk 2.1 ja 2.2 toodud teavet arvestades ei ole tegevuse (ptk 1) puhul eeldada

negatiivseid mõjusid väärtusliku maastiku struktuuride säilivusele / kaitse suunistele.

DP kava alal esinevad deluviaal (D) ja gleistunud deluviaalmullad (Dg), leostunud mullad (Ko)

ja nõrgalt erodeeritud leostunud mullad (Koe), leetjas mullad (Kl) ning küllastunud turvastunud

mullad (M’’’). Alal esineb õhukene pinnakate (alla 1 m). Piirkonnas on põhjavesi suhteliselt

kaitstud. Kavandatava tegevusega kujundataks lokaalselt ümber pinnakatet, kuid elamumaade

kasutus vastavas paikkonnas ei muuda mulla ja pinnase parameetreid ei lokaalselt ega ka

laiemalt negatiivselt. Samuti puuduvad ohufaktorid põhjaveele, mh ressursi piisavuse

kontekstis.

DP kava alal asub 0,13 ha suurune tiik (veed lähtuvad ka Holstre järvest) ning 1-2 m laiune

~90 m pikkune kraav, mis ühendab tiiki ning biotiiki (vt ptk 1, joonised 2 ja 3) omavahel. Tiigis

ja biotiigis elutsevad III kaitsekategooria rabakonn (Rana arvalis) ja rohukonn (Rana

temporaria), leiab täpsemat käsitlust ptk-s 3.5.4. Biotiik on seotud keskkonnakaitseloaga nr

L.VV/332152 (Kotkas infosüsteemis toodud andmed näitavad ka 2023. a ja 2024. a heitvee

nõuetele vastavust). Viljandi valla ÜVK (2021) alusel juhiti 2019. aastal biotiiki puhastamiseks

3635 m3 reovett (lubatud vooluhulk 9140 m3) ning arvestades asjaolu, et Viljandi maakonna

rahvaarv on langustrendis, eeldame, et piirkonna reovee kogused pole oluliselt suurenenud.

Holstre reoveekogumisala koormus on ÜVK andmetel 196 ie. Statistikaameti andmetel

(RL509; 2024) on Eesti keskmise leibkonna suurus 2,33 inimest. St reostuskoormus ja/või

lisanduv vooluhulk (üks inimene ca 50…100 l/ööp, vastavas piirkonnas) kuni 7 elamu (üksik-

või kahepereelamu) lisandumisel märkimisväärselt ei kasvaks ning seega pole mõjutatud ka

biotiigi töö. DP kavaga kavandatud elamuarendus ei oma piirkonna vete võrgustiku

veekvaliteedile olulise negatiivse mõju eeldusi. Samas tagamaks selle hooldusvõimalikkuse

kestlikust, arvestada ptk 3.1 esitatud suunistega.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (väikesemahuline elamuarendus ptk 1 järgselt),

puuduvad negatiivse mõju eeldused õhule ning kliimale, lähtudes ka paikkonna kohta

koondatud teabest (ptk 2).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõjuga eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust.

3.5.2 Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond)

Kavandatav tegevus (ptk 1, 2 ja 3.1 järgi külgneb vahetult kompaktse asustusega alaga) sobitub

paikkonda, mõjutamata ümbruskonna maakasutust oluliselt negatiivselt (negatiivsete ohtude

minimeerimise tingimusi vt ka ptk 3.1). Holstre külla lisanduks elanikke, mis aitaks kaasa ka

Viljandi maakonna ja valla arengustrateegiate eesmärkide täitmisele. Ümbritsev piirkond on

väga kirju nii maastikuliselt kui ka pärandkultuuri mõistes, mis eelduslikult suurendavad ka

18

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

potentsiaalsete elanike heaolu, mõjutamata samas negatiivselt seniseid elanikke. Elanikkonna

üldise turvalisuse huvides tasub kaaluda ka laieneva elamuala tsoonis (külas) maantee

piirkiiruse alandamist seniselt 90 km/h-lt 50 km/h-ni, koostöös Transpordiametiga. See

vähendaks tõenäosust ka teed ületavate loomadega juhtunud õnnetuste (Eesti riigimaanteede

loomaohtlikkuse kaardirakenduse (2019)) korduvuse osas.

Lisaks võib välja tuua, et uushoonestuse ja seda toetava infrastruktuuri võimalikud

ehitusmahud ja alad ei ole sellised, mis võiksid esile kutsuda olulisi häiringuid (müra,

valgustus, vibratsioon vms tegur) ka tegevuspaiga väljaarendamise raames. Eraldi saab

siinkohal välja tuua, et pigem võib olla asjakohane DP kava ala hoonestusalade määramisel

arvestada liigse müralevitaseme ohuga maanteelt (vt ka ptk 1, 2440 autot ööpäevas). Müra

tasandeid reguleerib Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1. Liiklusmüra

sihttasemed elamute (elamud, II mürakategooria) juures oleksid päeval 55 dB(A) ja öösel 50

dB(A). Teele lisanduks küll autosid arendustegevuste realiseerumise järgselt, kuid nimetatu ei

tõstaks oluliselt seniseid liiklussagedusi. Siiski analoogiana kasutaksime siinkohal tööd „Jõhvi

vallas Tammiku alevikus asuva Pupi talu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alale jõudva

liiklusmüra modelleerimine“ (Alkranel OÜ, 2018; liiklussagedus 2939 ööp, keskmiselt).

Vastava töö järgselt oleks eelnevatele dB vastava mürataseme saavutamine võimalik vastavalt

ca 50 m ja 30 m kaugusel maantee äärest (vt joonis 7). Nimetatu tõttu lisatakse ptk lõppu ka

eraldi maanteeliikluse müra reguleeriv säte.

Joonis 7. DP kava ala suhestumine maanteest lähtuvate piirtsoonidesse (50 m kaugusel tagatud

analoogia põhjal 55 dB või madalam müratase). Joonise alus: Maa-amet, 2024.

DP kava ala asub kõrge radooniriskiga alal – viimase mõõtmise (aastal 2016) alusel on

piirkonna radooniriski väärtus jäänud vahemikku 50-100 kBq/m³. Edasiste etappide käigus on

oluline radooniriskiga arvestada. Samuti tuleb kavandatava tegevuse planeerimisel ja

elluviimisel lähtuda asjakohastest ja ajakohatsest standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse

meetmete suuniseid uutes ja tulevikus renoveeritavates hoonetes.

19

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõjuga eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust. KSH EH koostaja seab eelneva alusel järgnevad täiendavad

tingimused / suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust:

 DP protsessi algatamise järgselt ehk DP menetluses – elanikkonna üldise turvalisuse

huvides tasub kaaluda ka laieneva elamuala tsoonis (külas) maantee piirkiiruse

alandamist seniselt 90 km/h-lt 50 km/h-ni, koostöös Transpordiametiga. See vähendaks

tõenäosust ka teed ületavate loomadega juhtunud õnnetuste (Eesti riigimaanteede

loomaohtlikkuse kaardirakenduse (2019)) korduvuse osas.

 DP protsessi algatamise järgselt ehk DP menetluses – tellida analüüs (hiljemalt peale

võimaliku krundistruktuuri ja hoonestusalade visiooni teket) müralevi modelleerimine

maanteeliikluse müralevi leevendamise vms nüansside määratlemiseks. Nõuet

rakendada, kui hoonestusalad jäävad maanteele lähemale kui 50 m ja isegi juhul kui

maanteel vähendatakse piirkiirust 50 km/h (tulenevalt kiirendus ja aeglustustsoonist).

 DP menetluse algatamise järgselt tagada, et arvesse võetaks piirkonna pinnase kõrget

radooniriski. Kavandatava tegevuse edasisel planeerimisel ja elluviimisel lähtuda

asjakohastest ja ajakohatsest standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete

suuniseid uutes ja tulevikus renoveeritavates hoonetes.

3.5.3 Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

DP kava alaga seonduvaid või seondunuid väärtusi, põllumajandusmaa ja väärtusliku maastiku

osas on käsitletud juba eelnevalt (nt ptk 3.1 ja 3.5.1). Keskmisest intensiivsemat maakasutust

pigem alal ei esine, kuid ala piirkondlikku väärtust (sotsiaal - majanduslikku) on lahatud samuti

ptk 3.1, 3.5.1 ja 3.5.2. DP kava alal esinevaid kaitstavaid looduskaitselisi objekte avatakse

omakorda ptk 3.5.4.

Lisaks asub kavandatava tegevuse ala rohelise võrgustiku koridori äärealal (vt ptk 2.1), vähem

kui % ulatuses. Võrgustiku laius ja DP kava ala naabruskonna maakatte iseloom (nt maaüksusel

57002:003:0001 (Oma põllumaa)) võimaldavad käesoleval juhul järeldada, et kavandatav

tegevus võrgustiku toimeefektiivsust ei vähenda ka juhul kui elamualade õuealad tarastatakse.

Samas maakonnaplaneering näeb ette lisameetmete rakendamise vajaduse. Siinkohal võib

lisameetmena rakendada (DP algatamise järgselt) roheväärtuste indeksi arvutamist elamumaa

maaüksustel. Vastav indeks väärtustab elurikkust, mis toetab laiemat kompaktselt asustatud

alades eksisteerivat rohevõrgustikku. Vastav tööriist toetab ka talutava mikrokliima loomist,

minimeerides vajadusi energiarikkamate kliimareguleerimise mooduste rakendusvajaduse

osas. Seda on näidanud ka juba Tartu linnas 2018. aastal läbiviidud töö „Jaamamõisa linnaosa

keskkonnasäästliku planeerimislahenduse ja selle alusel sademevee säästliku käitlemise üldiste

põhimõtete väljatöötamine Tartu linnale“ (Eesti Veeprojekt OÜ, AB Artes Terrae OÜ, 2018),

kus mh määrati erinevates linnaosades asuvate kruntide roheväärtust. Töös kasutatud tööriist

ning töö läbiviijate poolt väljatoodud soovitused nägid lähtuvalt maakasutuse juhtotstarbest

ette krundi roheväärtuse taotlustaseme indeksid, mis on 0,9 (korter)elamumaal ning 0,8

ühiskondlike hoonete, teenuste ja büroohoonete maal. Eelnevast lähtuvalt on kavandatava

tegevuse elluviimisel asjakohane määratleda kruntide roheväärtuste tagamise kriteeriumid

(vastavas arendusalas) ning võtta hiljem kasutusele vastavaid meetmeid eeltoodud

taotlustasemete indeksite täitmiseks. Vastav suunis lisatakse ka ptk lõppu koondatavate

ettepanekute juurde, koos koostatavast ÜP-st nähtuva tingimusega ning üldise raierahu

tingimusega.

20

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

DP kava alast ligikaudu 50 m kaugusel, teisel pool maanteed, asub muinsuskaitsealune

ehitismälestis (registri nr 14602) Holstre mõisa magasiait 19. sajandist ning ligikaudu 250 m

kaugusel asub ehitismälestis (registri nr 14601) Holstre mõisa valitsejamaja 19. sajandist.

Mälestistel puuduvad kaitsevööndid. DP kava alal asub kaks pärandkultuuriobjekti: Holstre

mõisa konnatiigid (570:MOK:001; maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata

tüüpi) ja Holstre mõisa õllekoja varemed (570:MTH:005; hävinud, objektist pole maastikul

jälgi säilinud). Lähtuvalt DP kava alal asuvate pärandkultuuriobjektide seisukorrast, pole

negatiivse mõju eelduseid ette näha. Siiski tuleb ehitustööde käigus olla tähelepanelik (ainuüksi

juba seetõttu, et piirkonnas asub palju kultuurimälestisi ja -objekte) ning arheoloogiliste

leidude korral tuleb viivitamatult teavitada leidudest Muinsuskaitseametit. Lähiümbruses

asuvad veel mitmed pärandkultuuriobjektid, mille säilimist kavandatava tegevuse

elluviimisega ei ohustata.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõjuga eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust. KSH EH koostaja seab eelneva alusel järgnevad täiendavad

tingimused / suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust:

 Kompenseerimaks rohevõrgustikule ehitamist (maakonnaplaneeringu nõue) -

rakendada (DP algatamise järgselt) roheväärtuste indeksi arvutamist elamumaa

maaüksustel. Indeksi arvutamisel juhinduda Tartu linnas 2018. aastal läbiviidud tööst

„Jaamamõisa linnaosa keskkonnasäästliku planeerimislahenduse ja selle alusel

sademevee säästliku käitlemise üldiste põhimõtete väljatöötamine Tartu linnale“ (Eesti

Veeprojekt OÜ, AB Artes Terrae OÜ, 2018), kus kasutatud tööriista ning töö läbiviijate

poolt väljatoodud soovituste alusel nähti ette krundi roheväärtuse taotlustaseme indeksit

0,9 (korter)elamumaal. Kavandatava tegevuse puhul asjakohane määratleda kruntide

roheväärtuste tagamise kriteeriumid (vastavas arendusalas) ning võtta hiljem kasutusele

vastavaid meetmeid eeltoodud taotlustasemete indeksite täitmiseks.

 DP protsessi algatamise järgselt ehk DP menetluses – esitada mh skeem ja analüüs selle

kohta, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine (koos roheväärtuse taotlustaseme

indeksi rakendamisega või ilma selleta). Meede rakendub mh välistamaks DP ja sellele

eelnenud kava analüüsi vahel vahepealsete maakasutusmuutuste võimalikke

negatiivseid mõjueeldusi rohevõrgustiku toimivusele.

 DP menetluses (DP algatamisel) – sätestada tingimusena, et kõrghaljastuse raiet

(arendustööde teostamiseks) vältida perioodil 15.04 – 15.07 (raierahu, vähendamaks

mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile (esmatasandil linnud)).

 Kavandatava tegevuse elluviimisel (kui DP menetlus loob aluse ehitamiseks) tuleb

ehitustööde käigus olla tähelepanelik ning arheoloogiliste leidude korral tuleb leidudest

viivitamatult teavitada Muinsuskaitseametit.

3.5.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

DP kava alal asuvas tiigis elutsevad III kaitsekategooria rabakonn (Rana arvalis) ja rohukonn

(Rana temporaria). Teised siseriiklikud kaitsealused alad ning liigid (vt ka ptk 2.2) asuvad

kavandatava tegevuse alast sellisel kaugusel, mis ei oma neile, tulenevalt ka kavandatava

tegevuse iseloomust, negatiivse mõju eelduseid. Vaadeldava ala ümbruses puuduvad ka

rahvusvahelise Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad.

EELISe (16.09.2024) andmetel on rabakonna ja rohukonna osas seatud majanduspiirang, mis

keelab sigimisveekogude kallaste kahjustamise rasketehnikaga. Samuti on keelatud raied

15.04-15.05 sigimisveekogule lähemal kui 50 m. Eriti tundlik aeg veekogumite kallasastel

21

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

rasketehnikaga töötamisel perioodil aprill - september (st vastavas ajaaknas töid tiigi

kaldatsoonis vältida („Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu KSH“ Alkranel OÜ, 2013).

Liikidest täpsemalt:

 Rabakonn on üks kahest Eestis elavast nn pruunist konnast, kes on oma suguvenna

rohukonnaga välimuselt äärmiselt sarnane, kuid vähem arvukas. Elupaikade poolest

eelistavad märjemaid biotoope – neid leidub rabades, niisketel põllumaadel ja

rohumaadel, samuti veekogude ümbruses ja aeg-ajalt üleujutatavatel aladel. Suurema

osa ajast veedab maismaal, kolides vette vaid kudemise ajaks. Koevad suhteliselt hilja

– alates aprilli lõpust mai lõpuni või juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikkaliku

taimestiku olemasolu veekogus ning kõige sobivamad paigad on rohuse põhjaga tiigid,

turbaaugud või rohuse põhjaga heinamaad, kuhu kogunevad konnad ligikaudu 1 km

raadiusega territooriumilt. Üldiselt võib konnasid näha ringi liikumas nii päeval kui

öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Peamised ohud elupaikade

hävimine ja/või nende kvaliteedi langus (Tartu Ülikool, 2022).

 Rohukonn on võrreldes rabakonnaga arvukam ja laiemalt levinud, asustades väga

eriilmelisi elupaiku. Peamiselt tegutsevad maismaal, elades väga mitmesugustes

paikades avamaastikest metsadeni. Ka Eestis leidub neid pea igal pool, kus vähegi

leidub niiskust – parkides, aedades, niitudel, soodes, valgusrikastes metsades. Erinevalt

rabakonnast veedab rohukonn talve veekogu põhjas. Aktiivseks muutuvad nad kevadel

väga varakult – väidetavalt on neid nähtud isegi jää all liikumas. Pärast ärkamist algab

ränne talvitumisveekogudest kudemisveekogudesse. Sageli on nendeks ajutised

veekogud, üleujutatud luhad, tiigid või kraavid. Koos rändab väga suur hulk konni.

Tavaliselt liigutakse umbes 1 km raadiuses, kuid üksikud isendid võivad ette võtta ka

kuni 10 km pikkuseid rändeid. On aktiivsed nii päeval kui öösel. Eestis soodsas

seisundis olev liik, kuid arvestades konnade suurt haavatavust keskkonnatingimuste

muutumise suhtes, on siiski III kaitsekategooria all. Peamised ohud elupaikade kadu ja

kvaliteedi langus ning rändeaegne hukkumine autoteedel (Tartu Ülikool, 2022).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõjuga eelduseid (st teadaolevalt ei toimu

elupaikade kadu või liikide soodsust ohustavat elupaikade seisundi halvenemist) ja KSH

protsessi algatamise vajadust. KSH EH koostaja seab eelneva alusel järgneva täiendava

tingimuse / suunise, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust (ei korrata ptk 3.5.3 raierahu tingimust

(arendustegevuse elluviimisel), mis katab ka konnadega seotud tundliku perioodi):

 DP menetluses (DP algatamisel) – sätestada tingimusena, et sigimisveekogude kallaste

kahjustamise rasketehnikaga keelatud, tiigi kaldatsoonis rasketehnikaga töid vältida

perioodil aprill - september. Vältimatutel juhtudel kaasata liigiekspert, kes saab kaaluda

tööde perioodiks eritingimuste määramise võimalusi, koostöös Keskkonnaametiga.

3.5.5 Piiriülene mõju ja katastroofid

Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).

Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu

kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas.

3.6 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

22

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus;

 märgalad;

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

 maavarade kasutus;

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

 maastik (sh pinnavormid);

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – käsitletud ptk-s 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub

eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk-ides 3.1, 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4 seatud

meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – märgaladega otsesed seosed puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – jõeäärsete alade, jõesuudmete ja

randadega (veekogumid EELIS registri kannetena) otsesed seosed puuduvad. Tiikide ja

kraavidega seonduvat on käsitletud ptk-s 3.1 ja 3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub eeldus

oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk-ides 3.1 ja 3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid,

väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – käsitletud ptk-

s 1, 2.1, 2.2 ja 3.1, 3.5.1 ning 3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks

mõjuks. Siiski järgida ptk-ides 3.1 ja 3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust. Merekeskkonnaga otsesed seosed puuduvad.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – käsitletud asjakohases mahus ptk-

s 2.1, 2.2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks.

Maavarade kasutus – kavandatav DP kava ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt

maavararessurssidel. Arendustegevuse alal vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt,

põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid soovida.

23

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – kavandatav

tegevus ei mõjuta eelnevalt nimetatud teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt.

Muuhulgas on juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane

korraldamine ja käitlemine kehtivate normide alusel.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1 ning

3.5.3).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – käsitletud ptk-s 1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 ja

3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk-

ides 3.5.3 ja 3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – elanikkonnaga

seonduvat käsitletud töös läbivalt. Kultuuri ja häiringute (müra jm asjakohane) teemat eraldi

kajastatud ka ptk 3.5.2 ja 3.5.3. Kogutud teabe põhjal esineb pigem kaudne positiivsete mõjude

eeldus elanikkonnale, eriti kui jälgitakse ptk-ides 3.1, 3.5.2 ja 3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käsitletud ptk-s 3.5.5. Kogutud teabe

põhjal negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

3.7 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel

asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi

algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 3.1, 3.5.2 - 3.5.4

välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses (arvestades ka varasemat

koostööd ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade

kujundamiseks. Otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse

eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja

saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste

rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised

aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

24

Viljandi vallas Holstre külas Biopuhasti (89801:001:0157) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Viljandi maakonnas

Viljandi vallas Holstre külas asuva Biopuhasti kinnistu (89801:001:0157) detailplaneeringu

(DP) kava. Eesmärk on uue elamupiirkonna arendamine, selleks kavandatakse maa-ala

tükeldamist ning ca 4,53 ha sihtotstarvet muuta, moodustada elamumaa krundid (kuni 7) ja

määrata kruntide ehitusõigused. Tegevuse ideekavandit (sh ala) kirjeldas ptk 1 ja selle ümbrust

ptk 2. Eeldatavaid mõjueeldusi ning esile tulnud asjakohaseid aspekte esitleti ptk 3.

Tulemused – lähtuvalt ptk-s 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust

KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides

3.1, 3.5.2 - 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks