Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-

Õruste lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 20.11.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga

km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva

Vaardi-Õruste lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 94302:002:0611)

Otepää vallas Vaardi ja Kuigatsi külas, Valga vallas Soontaga, Õlatu, Killinge, Kiviküla, Õruste

külas.

Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) 07.02.2020 korraldusega nr 1-3/20/018 on antud

projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste

lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2027. aastal vastavalt Nordecon AS tööle nr P-01-2020

„Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.10.2027 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/PvyatbIFRjocfiU

Projekti eesmärgiks on põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 Vaardi-

Õruste lõigu rekonstrueerimine sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmiseks,

projekteerimisnormidega vastavusse viimine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga muutub sõidutee

laius, asukoht ja lisaks õgvendatakse kurve.

2

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-

Õruste projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada

olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Otepää Vallavalitsus, Valga Vallavalitsus ja

Tõrva Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1):

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi

Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti

ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste

lõigu rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate

tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 lõigu tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang;

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

EELNÕU

1

Transpordiameti korraldus „Tee

ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi-

Tartu-Valga km 190,299-203,924

asuva Vaardi-Õruste lõigu

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu asuva Vaardi-

Õruste lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Amortiseerunud truupide asemele uute rajamisel jääb veekogusse paigutatava tahke aine

maht eeldatavalt vahemikku 5–100 kuupmeetrit. Sel juhul tuleb vastavalt veeseaduse §

196 lg 2 taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. (Juhul

kui veekogusse paigutatava tahke aine maht jääb alla 5 kuupmeetri, ei ole registreeringu

taotlemine vajalik. Juhul kui tahke aine maht ulatuks üle 100 kuupmeetri, oleks vajalik

veeloa taotlemine, vastavalt veeseaduse § 187.)

3. Truupide ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi

sattumist veesambasse.

4. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

EELNÕU

2

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest ja

kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja

kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

5. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

6. Kabeli/kirikuaseme lähistel tee muldkehandist väljaspoole jäävate kaevetööde (näiteks

kraavide kaevamine) korral tuleb võtta ühendust Muinsuskaitseametiga, kes selgitab välja

uuringute vajaduse. Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspool

mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

7. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

8. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid). Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu

pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades

valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid

valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid

valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

9. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

10. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

11. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega.

12. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

13. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

EELNÕU

3

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuv Vaardi-Õruste lõik 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Nordecon AS

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10099962

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 615 4400

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P-01-2020

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekt

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 20003644 Tartu-Tallinn 2021

V e rs

io o n 3

0 .0

3 .2

0 2 1 /// T

Ö Ö

N R

2 0

0 0 3

6 4 4

Ethel Simmul

Keskkonnakorralduse spetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert

Juhan Ruut

Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ............................................. 8

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakoHaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

asustus ja maakasutus ...............................................................................................................8

4.2. Põhja- ja pinnavesi .........................................................................................................9

4.3. Kaitstavad loodusobjektid............................................................................................ 13

4.4. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 13

4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvalteet ................................................................................. 14

4.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 16

4.7. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 16

4.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 16

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 17

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga

km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Projekteeritav

lõik asub peamiselt Valga maakonnas Valga vallas. Lõigu alguses on osa lõigust Otepää

vallas (joonis 1.1).

Projekti eesmärgiks on riigitee lõigu rekonstrueerimine ja „tee projekteerimise normidega“

vastavusse viimine, sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine ning tehniliselt

vajaliku teemaa määramine.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel.

Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju

omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise

ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik

kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse

hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud

Transpordiameti (enne 01.01.2021 Maanteeameti) poolt väljastatud

projekteerimistingimusi ja Nordecon AS poolt koostatud projekti joonist.

Joonis 1.1 Rekonstrueeritava lõigu asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2021

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute

hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

5

Vastavalt VV määrusele:

§ 11. Vee erikasutus

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse

valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

2) ranna või kalda kindlustusrajatise rajamine või laiendamine;

7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust

100 kuupmeetrit…;

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti .

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2,

p 10). Lisaks on tegu VV määruse nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt

projekteerimistingimustele toimub lõigul km 194,7-196,6 tee õgvendus ning olemasoleva

teelõigu asukoha muudatus).

Seega peab otsustaja (Transpordiamet3) andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel

on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH

vajadus eelhinnangu tulemusest

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3 Enne 01.01.2021 Maanteeamet

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

6

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal (Transpordiamet) võimalik kasutada

tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Projekteeritav lõik asub peamiselt Valga maakonnas Valga vallas. Lõigu alguses on osa

lõigust Otepää vallas. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga on üle-euroopalisse

transpordivõrgustikku kuuluv maantee, mis kulgeb läbi Eesti ja Läti marsruudil: Jõhvi –

Tartu–Valga–Valka–Valmiera–Inčukalns.

Projektiga nähakse ette praeguse põhimaantee viimist kooskõlla tee projekteerimise

normidega.

Valdavalt tuleb uus tee vanale olevale muldkehale, erandiks on järgmised lõigud:

1. Pk 1919+31 - 1922+79. Kerge kurvi õgvendus (uus tee ainult osaliselt vanal muldkehal) seoses plaanikõveriku normidele vastavusse viimisega.

2. Pk 1925+89 - 1933+10. Kerge kurvi õgvendus (uus tee ainult osaliselt vanal muldkehal) seoses plaanikõveriku normidele vastavusse viimisega.

3. Pk 1948+52 - 1966+86. Varasema projektiga5 lahendatud lõik. Selles lõigus tuleb tee suures ulatuses täiesti uude kohta.

4. Pk 1977+62 - 1980+45. Kerge kurvi õgvendus (uus tee ainult osaliselt vanal muldkehal) seoses plaanikõveriku normidele vastavusse viimisega.

5. Pk 2008+96 - 2011+53. Kerge kurvi õgvendus (uus tee ainult osaliselt vanal muldkehal) seoses plaanikõveriku normidele vastavusse viimisega.

6. Pk 2020+88 - 2031+75. Kogu lõigu kõige järsem kurv. Tagamaks projektkiiruse 90 km/h normidele vastav plaanilahendus, tuleb tee selles kurvis suures ulatuses uude kohta.

Projektiga projekteeritakse pikikraavid kohtadesse, kus selleks vajadus ning praegu

puuduvad. Sademeveed juhitakse pikikraavidest tee-maa alalt kõrvale

põikkraavidesse/ojadesse sarnaselt olemasolevale situatsioonile. Olemasolevad

maaparandussüsteemid säilitatakse maksimaalses mahus. Üksikutes kohtades

rekonstrueeritakse olemasolevate põhitee truupide vahetusse lähedusse jäävad

maaparandussüsteemi kaevud. Põhiteel paiknevad truubid, mis ei asu kõrges muldes,

vahetatakse välja. Kõrge mulde all asuvate truupide osas hinnatakse ja arvutatakse üle

nende läbilaskevõime, et võimalusel kasutada truupide injekteerimist. Olemasolev Õru

torusild (km 202,063) säilitatakse ning seda ei rekonstrueerita6. Kõikidele mahasõitudele

projekteeritakse uued truubid.

Projektiga likvideeritakse ebamõistlikud ja liiklusele ohtlikud mahasõidud, parandatakse

külgnähtavust ja nähtavuse parandamiseks nähakse ette ka raadamist. Olemasolevad

valgustuspunktid säilitatakse ja täiendavalt lisatakse valgustus Kuigatsi ristmikele.

Bussipeatused säilivad ja jäävad esialgsesse asukohta va Õruste Valga poolne

bussipeatus, mis nihutatakse ohtlikust kurvist ca 300 m Tartu poole. Projektiga ei nähta

ette kergliiklusteede lisamist, vajadusel rekonstrueeritakse amortiseerunud jalgteed.

5 Km 194,7-196,6 Killinge külas asuvale lõigule on 2016. aastal OÜ Reaalprojekt poolt koostatud maantee ümberehituse põhiprojekt (töö nr P15073), mille eesmärk oli „tee projekteerimise normidele“ mittevastavate kurvide õgvendamine. Projekt on tänaseni realiseerimata. 6 Projekteerijale edastatud informatsiooni alusel on kohalik omavalitsus tellinud põhimaantee kõrvale kergliiklustee rajamise projekti, mille raames on vajalik põhitee torusilda pikendada. Käesolevas riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojektis arvestatakse sellega, kuid ehituse mõttes on tegemist eraldiseisva projektiga.

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

8

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee 3 Jõhvi-

Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekt) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva

liikluse kogumõju. Kuna tegemist on olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal

ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset,

mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese

tervisele ka soodne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, ASUSTUS JA MAAKASUTUS

Projektala asub enamuselt Valga vallas (haldusreformi järgne), kus haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tulemusena moodustunud Valga valla üldplaneeringu

kehtestamiseni kehtivad ühinenud Tõlliste, Õru, Taheva, Karula ja Valga linna

üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati.

Haldusreformi eelselt asus projektiala Õru vallas, mille üldplaneering kehtestati 2006.

aastal. Õru valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt vallas o lemasolev teedevõrk piisava

tihedusega, kuid siiski tuleb pidada esmatähtsaks kohalike teede seisukorra ja

sõidetavuse parandamist.

Valga maakonnaplaneering on kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega

nr 1-1/17-417. Maakonnaplaneeringu „Asusutse suunamise“ joonise alusel nähakse

maakonnaplaneeringuga ette riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee

õgvendus/rekonstrueerimine kolmes asukohas, millest Killinge küla õgvendus jääb ka

käesoleva projekti alale. Samuti nähakse maakonnaplaneeringuga ette maanteevõrgu

kvaliteedi parandamine (nt rekonstrueerimine, mustkatte alla viimine) ja liikluse turvalisus

lähtuvalt maantee klassist, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest

kaalutlustest ja keskkonnahoiust.

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

9

Kuna käesoleva projektiga nähakse ette riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga lõigu

km 190,299-203,924 teekatte uuendamine ning Killinge küla lähistel

maakonnaplaneeringus ette nähtud teeõgvendus/rekonstrueerimine, võib öelda, et

kavandatav tegevus on kooskõlas Valga maakonnaplaneeringuga. (Varasemas) Õru valla

üldplaneeringus ei ole küll Killinge külas sõidutee õgvendust konkreetselt ette nähtud,

kuid oma eesmärgilt on see kooskõlas ka üldplaneeringu järgse põhimõttega parandada

teede seisukorda ja sõidetavust.

Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ joonisel alusel jääb kavandatav tegevus

vähesel määral Pikaantsu-Priipalu-Kuigatsi-Mägiste väärtusliku maastiku äärealale

(vt joonis 4.2). Tulenevalt projekti olemusest (olemasoleva teelõigu rekonstrueerimine)

ning selle paiknemisest väärtusliku maastiku suhtes (vaid lühikesel lõigul puudutades

ulatuslikumat teest eemale jäävat maastikku), ei ole projektiga ette näha ebasoodsa mõju

kaasnemist väärtusliku maastiku terviklikkusele.

Samuti jääb projektiala lõpp (lõik km 202,3-203,923, vt joonis 4.2) maakonnaplaneeringu

„Ruumilised väärtused“ joonise alusel rohevõrgustiku alale. Kuna projektiga teetammi

oluliselt ei laiendata ega tõsteta, ei tekita see olulist täiendavat barjääri rohevõrgustikule.

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel, ei kaasne sellega ka olulist mõju ala

maakasutusele.

4.2. PÕHJA- JA PINNAVESI

Rekonstrueeritav lõik ristub kahes kohas Lota ojaga (Keerdi oja, VEE1011500) ning Õru

lähistel Raamsoo ojaga (VEE1011800) ja Õru ojaga (VEE1011700, vt joonis 4.1).

Nimetatud veekogudest kuulub Õru oja avalikult kasutatavate veekogude nimistusse.

Teekatte rekonstrueerimisega nähakse ette põhimaanteel amortiseerunud truupide (mis

ei asu kõrges muldes) asemele uute projekteerimist (v.a Õru ojal, kus asub 2006 aastal

rajatud torusild).

Veeseaduse § 196 (lg 2) alusel tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida järgmiste

tegevuste korral:

◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-

kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;

◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval

veekogul või avalikul veekogul;

◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.

Veeseaduse § 187 alusel tuleb veeluba taotleda järgmiste tegevuste korral:

◼ süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga

alates 100 kuupmeetrist;

◼ paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist.

Kuigi avalikult kasutatavas Õru ojas käesoleva projektiga töid ette ei nähta, on vajalik

truupide vahetus väiksematel ojadel. Tulenevalt projekti olemusest ja mahust võib

eeldada, et amortiseerunud truupide asemele uute rajamisel j äävad veekogust

eemaldatava pinnase mahud ja tagasi paigutatavate tahkete ainete mahud alla 100

kuupmeetri. Seega tuleb vastavalt veeseaduse § 196 lg 2 taotleda Keskkonnaametilt

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. (Juhul kui veekogusse paigutatava tahke

aine maht jääb alla 5 kuupmeetri, ei ole vajalik ka registreeringu taotlemine.)

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

10

Truupide ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi

sattumist veesambasse.

Projekteerimistingimustes on Põllumajandusamet väljastanud teelõigu

rekonstrueerimiseks järgnevad tingimused, millega projektis arvestatakse:

Tähelepanu pöörata alljärgnevatele maaparandusehitiste rajatistele: Riigitee 3 Jõhvi - Tartu-Valga km-l 199,173 asub truup, mille vahetus läheduses asub maaparanduse kraavikaev, mis võtab vastu maaparandusehitise Õru Keskuse-1 eesvoolu veed. Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km - l 195,294 asub truup, mille vahetus läheduses asub maaparanduse kraavikaev, mis võtab vastu maaparandusehitise Killinge -1 metsakuivenduskraavi veed (vt joonis 4.1).

Teekraavidest lisavee juhtimisel maaparandussüsteemi tuleb välja selgitada olemasoleva maaparandusrajatise tehniline seisukord, lisanduv vooluhulk ja dimensioneerida truup, kollektor või veejuhe.

Kui uuringud ja arvutused näitavad, et olemasoleva maaparandusrajatise nõuetekohaseks toimimiseks on vaja teostada rekonstrueerimistöid maaparandussüsteemi maa-alal, siis vastavalt maaparandusseaduse § 12 alusel tuleb taotleda PMA-st projekteerimistingimused projekti koostamiseks. Projekti peab koostama MATER-i registreeringuga ettevõte. Projektlahendused peavad tagama maaparandussüsteemide tervikliku toimimise.

Maaparandussüsteemidega seotud lahendused tuleb projekteerimise käigus eelnevalt kooskõlastada PMA-ga. Vajadusel teostada lisauuringud olemasolevate kraavide seisukorra kindlakstegemiseks ja puhastusvajaduste määramiseks.

Amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued, arvestades maaparandussüsteemide veejuhtmete põhjakõrgusi ning korrasolevad puhastada settest, et oleks tagatud maaparandussüsteemide liigvee takistuseta äravool.

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke

aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire

tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates

liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas7. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on

väike (vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete le 2850 sõidukit päevas), pole

põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.

Lähim puurkaev (PRK0010984) asub rekonstrueeritavast teelõigust ca 70 m kaugusel ida

suunas (vt joonis 4.1), seega mõju puurkaevule puudub. Kavandatav tegevus paikneb ka

suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, seega ei ole kavandatava tegevusega ette näha

ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna põhjaveele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

veekogudest ja kaevudes kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandata töökorraldus sel liselt, et oleks välistatud reostuse sattumist

7 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

11

pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud

kasutada.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse

elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes . Aluskaart: Maa-amet 2021

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

12

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste ning muinsuskaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

13

4.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Siseriiklikest kaitstavatest loodusobjektidest asub andmebaasi EELIS andmetel

kavandatavast tegevusest ca 60 m kaugusel III kategooria kaitsealuse liigi – valge-

toonekure leiukoht (KLO9105442). Lähim siseriiklikult kaitstud kaitsealune ala - Õru

hoiuala (KLO2000105) jääb rekonstrueeritavast teelõigust ca 100 m kaugusele. Lähim

Natura 2000 võrgustikku kuuluv Õru loodusala (RAH0000242) jääb rekonstrueeritavast

teelõigust enam kui 200 m kaugusele. Piirkonda jääb ka Sauniko loodusala

(RAH0000241), mis jääb rekonstrueeritavast teelõigust enam kui 1,3 km kaugusele.

Keskkonnaregistri andmetel jäävad rekonstrueeritavast teelõigust ca 10 m kaugusele

metsaseadusega kaitstavad vääriselupaigad (ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud,

ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur) VEP nr.208498 ja

VEP nr.208555. Teised piirkonnas paiknevad vääriselupaigad jäävad rekonstrueeritavast

teelõigust kaugemale.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee lokaalne ümberehitus) ning

loetletud loodusobjektide paiknemist tee suhtes (sh kaugust teest) ei ole põhjust eeldada

olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele

loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku alale) ega vääriselupaikadele.

4.4. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb lähim ehitismälestis Killinge

magasiait (reg-nr 23344) projektiga kavandatavast teelõigust ca 10 m kaugusele

(km 195,5 lähistel, vt joonis 4.2). Registri andmetel on antud objekti läheduses

kavandatud tee õgvendus8 kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga 14.07.2016.

Projekteerimistingimustes viitab Muinsuskaitseamet lisaks eelnevalt mainitud mälestisele

veel kahe kultuurimälestise paiknemisele rekonstrueeritava teelõigu läheduses:

kabeli/kirikuase (ID 12580, Tartu-Riia maantee ja Tõrva tee vahelises nurgas teeristil

Tartu pool) ja Kiviküla asulakoht (ID 2648, Laatsi kinnistul (94301:002:0010), Tartu-Valga

maanteest ida pool, Lota külla minevast teest ca 30 m põhja pool). Mõlemat mälestist ei

ole käesoleva eelhinnangu koostamise hetkel jõutud veel riikliku kaitse alla võtta.

Kui projektiga nähakse ette kaevetöid kabeli/kirikuaseme lähistel tee muldkehandist

väljaspool (näiteks kraavide kaevamine), siis tuleb ühendust võtta Muinsuskaitseametiga,

kes selgitab välja uuringute vajaduse.

Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja

kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Keskkonnaregistri andmetel jääb lähim pärandkultuuri objekt (Raama koolimaja)

rekonstrueeritavast teelõigust ligikaudu 10 m kaugusele (vt joonis 4.2). Teised

pärandkultuuri objektid jäävad enam kui 20 m kaugusele. Riigimetsa Majandamise

Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina

nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid

8 Põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264) km 194,7-196,6 asuva liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekt. Töö nr. P15073 Tallinn 2016 Koostas OÜ Reaalprojekt, Kristo-Martin Kermes.

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

14

kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud,

objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba

voli ja väärikuse küsimus9. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida

pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on

religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav

võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist.

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALTEET

Rekonstrueeritavale teelõigule lähim elu- või ühiskondlik hoone asub Priipalu külas (km

193,57 asuv Mäe kinnistu eluhoone) ning hoone jääb äärmise sõiduraja servast ca 6 m

kaugusele. Priipalu külas asuvad veel mitu eluhoonet teest ca 15-20 m kaugusel,

projektiala teistes piirkondades jäävad eluhooned juba teest mõnevõrra kaugemale

(valdavalt teest 30 m ja enam).

Teele lähima eluhoone piirkonnas (aga ka kogu Priipalu küla ulatuses) on riigiteele

kehtestatud piirkiirus 80 km/h. Vastavalt Maanteeameti 2020. a loendusandmetele oli

rekonstrueeritava teelõigu liikluskoormuseks 2551 sõidukit ööpäevas (sh sõiduautod

86%; veoautod 2% ja autorongid 12%). Vaadeldavas teelõigus ei nihku tee

rekonstrueerimisprojekti järgselt müratundlikele objektidele lähedamale. (Pk 1925+89 -

1933+10 on ette nähtud kerge kurvi õgvendus, mille tulemusel tee nihkub elamutest

kaugemale.)

Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Olemasoleva te teede äärsete

alade mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse müra piirväärtuse nõuetest, mis

müratundlike eluhoonete (II kategooria alad) puhul on järgmised: II kategooria alade

liiklusmüra piirväärtus10 on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel

lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel.

Lähtudes eespool toodud liiklusandmetest (2020. a) võib teele lähima eluhoone (km

193,57 asuv Mäe kinnistu eluhoone Priipalu külas) teepoolsel küljel (ca 6 m kaugusel

äärmise sõiduraja servast) esineda arvutuslikult11 müra hinnatud tase vahemikus 65…70

dB, mis ületab hoonete teepoolse külje piirväärtust päevasel ajal (65 dB) . Öist piirväärtust

(60 dB) antud hoone teepoolsel küljel arvutuslikult ei ületata.

Samuti ei ületata olemasolevate liikluskoormuste tingimustes hoonete teepoolse külje

päevast ja öist piirväärtust teiste Priipalu küla teeäärsete eluhoonete (teest ca 15 -20 m

kaugusel asuvad hooned) juures, kuigi päevane müra hinnatud tase võib kohati küündida

suhteliselt piirväärtuse (65 dB) lähedale (ehk liikluskoormuste suurenemise korral ei ole

teatud hetkel välistatud ka piirväärtuse ületamine) . Projektiala teistes piirkondades, kus

eluhooned jäävad teest juba oluliselt kaugemale, ei ole liiklusmüra piirväärtuse lähedast

mürataset olemasolevate liikluskoormuste tingimustes ette näha.

9 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur 10 Müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) ja öösel (Ln, 23.00-7.00) 11 Liiklusmüra levik arvutati käesoleva eelhinnangu käigus spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa

Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

15

Hoonete teepoolse külje liiklusmüra piirväärtuse ületamise korral (km 193,57 asuv Mäe

kinnistu eluhoone Priipalu külas) tuleb müraalase seadusandluse kohaselt 12 rakendada

müra vähendamise abinõusid (nt müratõkked või täiendavad kiiruspiirangud)

vähendamaks müra vähemalt piirväärtusest madalamale tasemele.

Samas muudavad praktilised olukorrad sageli keerukaks müraalase seadusandluse

nõuete üks-ühele rakendamise liiklusmüra kontekstis. Nt võivad tekkida järgmised

küsimused või arutelupunktid: antud teelõigus ei muudeta rekonstrueerimisprojekti

raames tee plaanilist lahendust (tee ei nihku eluhoonetele lähemale) ning seega ei muutu

müraolukord võrreldes olemasoleva situatsiooniga halvemaks; müratundlik hoone ja

maantee on ajalooliselt paiknenud lähestikku ning olukorda ei ole keegi selliselt

„kavandanud“ vaid liikluskoormus on suurenenud järk-järgult; riiklik rahastus müra leviku

piiramise meetmete rakendamiseks (nt müratõkete rajamiseks) seab piirangud iga -

aastaselt rahastatavatele müra vähendamisega seotud projektidele ; mõnikord ei pruugi

müratundliku ala omanik olla huvitatud müratõkke rajamisest nt ebasoovitavate

visuaalsete aspektide (tõkke sobivus konkreetse krundi kontekstis) või tehniliste

aspektide (nt krundile sobivate juurdepääsuvõimaluste tagamine) tõttu .

Olemasolevate müraolukordade käsitlemisel lähtub Transpordiamet müraallika valdajale

atmosfääriõhu kaitse seadusega pandud kohustustest (strateegilise mürakaardi ja müra

vähendamise tegevuskava koostamine maanteelõikudes, mida kasutab enam kui 3

miljonit sõidukit aastas) ja tähtaegadest. Madalama liiklussagedusega lõikude

müraprobleemidega saab amet tegelema hakata üldjuhul esmatähtsate lahendamist

vajavate olukordade leevendamise järgselt.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamisel ümbritsevatele

aladele tuleb lähtuda eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid on soovitatav teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda

majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on

kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -

ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt suurusjärgus ca 10 000

sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva

kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes toimub üldjuhul saasteainete

efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine nii horisontaal- kui ka

vertikaalsuunas) välisõhus.

Antud liikluskoormuste tingimustes (põhimaanteede kontekstis on tegemist keskmisest

selgelt väiksema liikluskoormusega lõiguga) ei ole põhjust eeldada õhukvaliteedi

piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsnetratsioone teele lähimate eluhoonete alal.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasut ada

kemikaalide lahuseid).

12 Atmosfääriõhu kaitse seadus kohaselt on müra piirväärtus suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

16

4.6. VALGUSREOSTUS

Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist Kuigatsi ristmikele.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse

vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja

üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse

võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõ ju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Energia- ja ressursimahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille puhul

ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist.

4.8. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud , peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit (enne 01.01.2021

Keskkonnainspektsioon).

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

17

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti puhul pole hetkel

teadaoleva info valguses ning vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete

töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Amortiseerunud truupide asemele uute rajamisel jääb veekogusse paigutatava

tahke aine maht eeldatavalt vahemikku 5–100 kuupmeetrit. Sel juhul tuleb

vastavalt veeseaduse § 196 lg 2 taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga

tegevuse registreerimist. (Juhul kui veekogusse paigutatava tahke aine maht jääb

alla 5 kuupmeetri, ei ole registreeringu taotlemine vajalik. Juhul kui tahke aine

maht ulatuks üle 100 kuupmeetri, oleks vajalik veeloa taotlemine, vastavalt

veeseaduse § 187.)

◼ Truupide ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse

heljumi sattumist veesambasse.

◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja

põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest ja kaevudest

kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumist pinnasesse ja vette.

◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Kabeli/kirikuaseme lähistel tee muldkehandist väljaspoole jäävate kaevetööde

(näiteks kraavide kaevamine) korral tuleb võtta ühendust Muinsuskaitseametiga,

kes selgitab välja uuringute vajaduse.

◼ Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspool

mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60)

on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on

soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning

tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks

võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas

tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele

tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse

tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada

(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

18

◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse

valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades

valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid

valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti

peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004

määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või

tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega,

kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest

eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale

ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada

konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil.

Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt

tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab

töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit (enne

01.01.2021 Keskkonnainspektsioon).

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Meie 27.11.2024 nr 8-1/21-056/20293-1

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu ehitusloa

ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-

203,924 asuva Vaardi-Õruste rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2027.

aastal vastavalt projektile „Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste

lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ (töö nr P-01-2020).

Projekti eesmärgiks on põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 Vaardi-

Õruste lõigu rekonstrueerimine sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmiseks,

projekteerimisnormidega vastavusse viimine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/PvyatbIFRjocfiU

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 11 lg 22 ja lg 10 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (lisa 1) koos keskkonnamõju

eelhinnanguga (lisa 2). Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 18.12.2024 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kaarel Kaine poole (tel +372 53484214, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Kaine

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisad: 1. Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 lõigu rekonstrueerimise ehitusloa

eelnõu

2. Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang

Adressaadid: Keskkonnaamet

Maa-amet

Muinsuskaitseamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Otepää Vallavalitsus

Valga Vallavalitsus

Tõrva Vallavalitsus

Kaarel Kaine

53484214, [email protected]