Rapla linn Tallinna mnt 2 detailplaneering

Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]>

Saadetud: 18.01.2022 09:27

Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]>

Teema: FW: Tallinna mnt 2 detailplaneeringu küsimused

Manused: memo_10_10_2017.pdf; Tallinna mnt 2 detailplaneeringu küsimused.pdf

From: Cerly-Marko Järvela <[email protected]> Sent: Tuesday, January 18, 2022 6:40 AM To: 'Antti Moppel' <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Triin Matsalu <[email protected]>; [email protected]; 'Margus Koll' <[email protected]>; 'Mart Hiob' <[email protected]> Cc: 'Marje-Ly Rebas' <[email protected]>; 'Margus Viiklepp' <[email protected]>; 'Kaarel Ilustrumm' <[email protected]> Subject: Tallinna mnt 2 detailplaneeringu küsimused Tere Oleme Rapla linnas Tallinna mnt 2 detailplaneeringu koostamisel jõudnud olukorda, kus maaomanik, Transpordiamet, ühistranspordikeskus ja vald peaksid pead kokku panema ja mõtlema, kuidas planeeringuga jätkata. Teen ettepaneku kohtuda Rapla vallamajas asja arutamiseks. Vajadusel saame võimaldada ka distantsilt osalemist Zoomi vahendusel. Kuidas sobib neljapäeval, 3.02.2022 algusega kell 15.00 orienteeruva kestusega kuni 2 tundi? Kirjaga kaasas on olukorra kirjeldus, samuti 10.10.2017 toimunud arutelu memo. Cerly-Marko Järvela Rapla vallaarhitekt +372 506 1360

Kuidas edasi: Tallinna mnt 2 detailplaneering?

Rapla linnas Tallinna mnt 2 detailplaneeringu koostamine algatati 2017. aasta aprillis eesmärgiga näha

Rapla linnas asuvale strateegilist turvalisust tagavale ettevõttele ette arenguvõimalus. Kehtiva

Põhjakeskuse detailplaneeringu kohaselt ei ole maaüksusele täiendavat ehitusõigust kavandatud ja ka

juba planeeringu koostamise ajal olemas olnud autopesula on planeeringu kohaselt ette nähtud

lammutada.

Ülal: Põhjakeskuse detailplaneeringu põhijoonise väljavõte

All: Tallinna mnt 2 detailplaneeringu eskiis

Tallinna mnt 2 maaomaniku eesmärk on praeguse

kõvera bussijaamahoone asemele ehitada sirgem

ärihoone (12 m kõrge, u 3 korrust), kaasajastada

tankla ning laiendada autopesulat, samuti ehitada

eraldiasetsev bussiootepaviljon. Detailplaneeringu

koostamise raames on tehtud koostööd nii

Transpordiameti kui ühistranspordikeskusega, kuid

kõiki pooli rahuldavat lahendust pole leitud.

Möödunud aastal valmis koostöös vallaga Tallinna

maantee liikluskorralduse eskiislahendus (väljavõte

paremal), mis aga on Tallinna mnt 2 maaüksuse

omaniku hinnangul ohtlik, kuna tankima sõitja peab

tegema tagasipöörde. Planeeringu eskiisis

kujutatud viisil bussijaama lahendus sobib

Ühistranspordikeskuse hinnangul paremini kui

eskiisi lahendus, kuna bussid ei pea tagurdama.

Tallinna mnt 2 maaüksusel asuvad Rapla maavanema Kalle Talviste eestvõttel 23.08.1999 Balti keti 10.

aastapäeva tähistamise ürituste raames istutatud kolm tamme, mis pidid sajanditeks jääma

sümboliseerima kolme Balti riigi vabanemist. Istutajateks olid 1989. aastal Rapla maakonna piires Balti

keti korraldamisel osalenud: Rein Veidemann, Tenno Teets, Mando Masing, Leino Vessart, Aleksander

Kuruson, Andres Ehin ja Tõnis Tõnisson. Istutamise tseremooniat juhtisid Rapla linnapea Eero Kalberg

ja Rapla vallavanem Jaan Laaniste. 22.08.2014 paigaldati tammede juurde Rapla vallavanema Ilvi Pere

initsiatiivil mälestuskivi 25 aasta möödumise tähistamiseks Balti ketist.

Planeeringu menetlemise käigus on kõik osapooled tõdenud, et nii tammed kui mälestuskivi vajavad

väärikamat asukohta kui seda on tankla serv parkimisplatside vahel. Kahtlasevõitu on, kas

kolmekümneaastased tammed ümberistutamise üle elavad.

Planeeringuga seotud asju käsitledes tuleb arvestada ka arvestatava maapinna kõrguste vahega

(kümmekond trepiastet) Selveri ja Retke tänava vahel (all: foto 19.04.2017).

Maaomaniku hinnangul tuleb bussijaama praegune

hoone kiiresti lammutada, kuna juba on ripplae

esimesed paneelid hakanud alla kukkuma ning

hoone muutumas inimestele eluohtlikuks. Vasakul

on maaomaniku saadetud foto 14.01.2022

Rapla Vallavalitsuse hinnangul on vajalik kujunenud

olukorda kõigi poolte osalusel arutada ning leida

võimalused Tallinna mnt 2 detailplaneeringuga

jätkamiseks. Seonduva küsimusena tuleks

kujundada seisukoht ka bussijaama alternatiivse

paiknemiskoha osas (nt Risti 3, Loovälja, Kooli 4,

keskväljaku piirkond, Viljandi mnt 17a, Masti,

Spordi, raudteejaama piirkond, Rail Baltic jaama

piirkond . . . ). Lisatud 10.10.2017 memo.

Informatsiooni koondas vallaarhitekt

Käsitletud teemad ja otsused Vallaarhitekt andis ülevaate detailplaneeringu koostamise asjaoludest. Detailplaneering on algatatud eesmärgiga kavandada Tallinna mnt 2 kinnistule arenguvõimalused, lahendada liikluskorraldus ja sätestada muud tingimused jätkusuutliku lahenduse kujundamiseks piirkonnas. Kehtiva Põhjakeskuse detailplaneeringu järgi kinnistule täiendavat ehitusõigust ette ei nähtud. Toimus detailplaneeringu eskiislahenduse arutelu. Esimese eskiisiga nähti ette autopesula rajamiseks vajalikud tingimused. Koostatud eskiislahendus pole päriselt detailplaneeringu lähteseisukohtadega kooskõlas, kuna säilitamisväärseks loetud haljastus on jäänud hoonestusalale ette. Kehtiva Põhjakeskuse detailplaneeringuga oli bussijaama toimimiseks ette nähtud bussijaama varikatuse juures 4 ootekohta bussidele ja täiendavalt 3 parkimiskohta liinileminekut ootavatele bussidele. Eskiislahenduses pole parkimiskohti ette nähtud. Raivo Kont-Kontson (RK): Bussijaama toimimiseks on vajalik 5 parkimiskohta krundil, kus liinileminekut ootavad bussid seista saaksid. Tartu buss näiteks peab liinide vaheajal seisma peatuses pool tundi. Vedaja leidmiseks läbiviidud hanke tinigmuste järgi on kokku lepitud, et vedaja võib bussijaama platsi seismiseks kasutada ning sellega seonduvaid täiendavaid kulutusi tal ei teki. RK: Vedajatega kehtib leping kuni aastani 2024. Kohalviibijad leidsid, et parkimine kinnistul vajab kindlasti korraldamist, aga ruumi selleks tundub jaguvat. Otsus: Näha busside tarbeks ette 5 parkimiskohta kinnistul ja täiendavalt 4 kohta bussijaama varikatuse juures. Toimus arutelu haljastuse teemadel. Piret Kivi (PK): Eelmise planeeringu koostamise ajal kavandati tammede ümberistutamist mujale linnas, näiteks kiriku juures olevale vallale kuuluvale haljasalale. Balti keti mälestuskivi asukoht vajab igal juhul väärtustamist vähemalt sellisel tasemel, nagu on Säreveres, kus paiknevast mälestuskohast ei ole võimalik seda märkamata mööduda. Antti Moppel (AM): Ka meie eesmärk on mälestuskoht säilitada ja oleme planeeringuga ette näinud tammede ja kivi juurde ka väikese kogunemisplatsi. Marko Järvela: Tänaseks 30-aastasteks saanud tammede ümberistutamine on üsna küsitav. Otsus: Säilitada haljastust ja mälestuskoht detailplaneeringu lähteseisukohtades nimetatud ulatuses. AM: Oleme tellinud liikluskorralduslahenduse analüüsi, mille järeldus on, et praegune liikluskorraldus on kehtiva planeeringu omaga võrreldes sama ohutu kui riigimaanteele ehitada üks täiendav ohutussar. Oleme valmis saare detailplaneeringu elluviimise raames ehitama. Vallaarhitekt tutvustas bussijaama alternatiivsete asukohtade analüüsi, kus oli läbi mängitud varuvariandid juhuks, kui ühel või teisel põhjusel bussijaama säilitamine Tallinna mnt 2 kinnistul osutub ebaotstarbekaks. Alternatiivsete asukohavariantidena on kaalutud näiteks Risti 1, Kooli tn 4, Kuusiku tee 4a, Viljandi mnt 17, Viljandi mnt 61 ning Jaama tn 1 kinnistuid. AM: Oleme huvitatud bussijaama säilimisest, kuid sõlmida tuleksid ka poolte õigusi ning kohustusi sätestavad asjaõiguslepingud. PK: Risti 1 läheks kesklinnast veel kaugemale, Kuusiku tn 4a on hea, Karmani plats – tõeline väljakutse.

RK: Karmani plats ei ole ilmvõimatu asukoht, aga ka Viljandi mnt 17 oleks mõeldav. Aire Müürsepp: Karmani platsi puhul tuleb mõelda ka parkimislahenduse peale, sest maakonnalinnas käiakse paratamatult palju autoga ning kesklinnas võiks parkimiskohti olla. RK: Pärnus ja Mäos on bussijaamad ehitatud riigi toel. Kas ka Raplas poleks seda võimalust? Meelis Mägi: Millist ajakava on arendaja Tallinna mnt 2 puhul silmas pidanud? AM: Soov on autopesula rajamisega hakata niipea pihta kui võimalik. Kogu kinnistu puhul teeks heameelega täiesti uue vähemalt kahekorruselise bussijaama hoone koos vajalike äripindadega. Leiti, et täiesti uut hoonet kavandades oleks ka kinnistu liiklusskeem tõenäoliselt võimalik parem saada. Kohalolijad pooldasid kahe- või kolmekorruselise hoone ehitusõiguse andmist kui see aitaks lahendada praegusi probleemikohti. Üles tähendas Cerly-Marko Järvela