„Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS

/kuupäev digiallkirjas/ nr 71

Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023. a määruse nr 20

„Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise

tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023. a määruses nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse

andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Projekti elluviimise perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev ega

hilisem kui kuus kuud taotluste esitamise tähtpäevast. Tegevustoetuse projekti puhul ei või

projekti elluviimise perioodi algus olla hilisem kui taotlusvooru aasta 1. november.“;

2) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Projekti elluviimise perioodi võib MARO toetuse saaja taotluse alusel pikendada kuni

lõikes 2 nimetatud tähtajani. Kui toetuse saajast mitteoleneval põhjusel projekti käigus

ilmnenud ootamatu takistuse, eriolukorra või muu erakorralise seisukorra tõttu ei ole võimalik

projekti elluviimise perioodi lõpptähtajast kinni pidada, võib MARO toetuse saaja taotluse

alusel projekti elluviimise perioodi pikendada kuni kuus kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtaja.“;

3) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetust antakse järgmistel tingimustel:

1) välisabi projekti sisuks on lõikes 1 nimetatud tegevus või tegevused;

2) välisabi projektile välisvahenditest taotletav toetus on suurem kui § 4 lõikes 1 nimetatud

maksimaalne toetussumma;

3) välisabi projekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetus ei ületa 50 protsenti välisabi

projekti kohustuslikust minimaalsest omafinantseeringust;

4) välisabi projekti rahastusotsus tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil.“;

4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui toetuse rakendamise käigus tekib taotlusvoorus toetuseks eraldatud vahendite jääke

ulatuses, mis võimaldab osaliselt või täielikult rahastada § 14 lõikes 7 nimetatud pingereas

2

esimesena taotluse rahuldamise otsuseta jäänud projekti, küsib MARO taotleja valmisolekut

viia projekt ellu hiljemalt § 5 lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks. Taotleja valmisoleku korral teeb

MARO taotluse rahuldamise otsuse. Kui taotleja ei ole valmis projekti ellu viima, võib MARO

teha ettepaneku § 14 lõikes 7 nimetatud pingereas järgmisele taotlejale.“;

5) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ettemakse suurus on 75 protsenti toetusest ja tegevustoetuse projekti puhul 90 protsenti

toetusest. Ettemakse makstakse toetuse saajale välja üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast

taotluse rahuldamise otsuse tegemist.“;

6) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lõppmakse saamiseks esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses või projektis ette

nähtud viisil tõendid tegevuste lõpetamise ning saavutatud tulemus- ja väljundnäitajate kohta.

Kui tegevused on lõpetatud ning tulemus- ja väljundnäitajad on saavutatud, teeb MARO

lõppmakse.“;

7) paragrahvi 18 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmiselt:

„Välja makstavat summat ei vähendata, kui vähenduse maht on väiksem kui 100 eurot.“;

8) paragrahvi 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui projektis kokku lepitud väljund- ja tulemusnäitajad ei saavutata, nõutakse toetus

proportsionaalselt tagasi. Toetust ei nõuta tagasi, kui tagasi nõutav summa on väiksem kui 100

eurot.“;

10) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „§-s 13“ tekstiosaga „§-s 12“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023. a

määruse nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“

muutmine” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrusega tehakse väiksemad muudatused toetuse taotlemise ja menetlemise tingimustesse,

lähtuvalt esimese taotlusvooru jooksul ilmnenud täpsustamisvajadustest. Näiteks muudetakse

välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetuse tingimusi ning luuakse võimalus vabanevate

toetusvahendite kasutamiseks pingereas järgmise projekti rahastamiseks. Ühtlasi leevendatakse

tegevustoetuse puhul piiranguid projekti elluviimise perioodi algusele ning suurendatakse

ettemaksete määra.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM)

regionaalarengu osakonna nõunik Liis Palumets (611 3139, [email protected]), juriidilise

ekspertiisi tegi REM KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (5885 1442, [email protected]).

Keelelist kvaliteeti kontrollis REM õigusosakonna keeletoimetaja Leeni Kohal (625 6165,

[email protected]).

Määruse aluseks on riigieelarve seaduse § 531 lõige 1.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023 määruses nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse

andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1. Leevendatakse tegevustoetuse puhul piiranguid projekti elluviimise perioodi algusele ning

sellega seoses sõnastatakse ümber § 5 lõige 3. Kui üldjuhul ei saa projektiga alustada hiljem kui

kuue kuu möödumisel taotlusvooru tähtajast, et tagada toetusvahendite kasutuselevõtt, siis

tegevustoetuse puhul ei pruugi eelmine tegevustoetuse periood olla selleks ajaks veel lõppenud.

Uue § 5 lõike 3 sõnastusega võimaldatakse tegevustoetuse projektiga alustada hiljem, ent

tingimuseks on, et projekt lõppeks hiljemalt 31. oktoobril taotlusvoorule järgneval aastal.

2. Paragrahvi 5 lõike 4 sõnastust muudetakse, et muuta võimalikuks projekti elluviimise perioodi

pikendamine ka muudel juhtudel kui taotlejast mitteoleneva ootamatu takistuse, eriolukorra või

muu erakorralise seisukorra puhul, et tagada projektide võimalikult tulemuslik elluviimine.

Projekti on võimalik pikendada taotlusvoorule järgneva aasta 31. oktoobrini, taotlejast

mitteoleneva ootamatu takistuse, eriolukorra või muu erakorralise seisukorra puhul sellest kuni

kuus kuud kauem.

3. Muudetakse välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetuse tingimusi. Varem sai

omafinantseeringu toetust taotleda välisabi projektidele, mis olid välisabi fondilt juba

toetusotsuse saanud. Sellisel juhul oli raske tõendada omafinantseeringu katmise toetuse vajadust,

kuna omafinantseeringu olemasolu peab olema juba välisabi projektile toetuse taotlemisel

tõendatud. Seetõttu saab edaspidi välisabi projekti omafinantseeringu toetust taotleda välisabi

projektidele, mille toetusotsus ei ole enne taotluste esitamise tähtpäeva veel tehtud.

Kindlasummalise makse puhul, kui toetuse väljamakse tehakse saavutatud väljundite ja tulemuste

alusel, tekib küsimus, mida pidada välisabi projekti omafinantseeringu katmise projekti puhul

saavutatud tulemuseks. Tehes välisabi omafinantseeringu katmise otsuse enne välisfondilt

rahastusotsuse saamist, saab saavutatud tulemuseks lugeda välisabi fondi positiivset otsust.

Seetõttu peab välisabi fondi rahastusotsus laekuma käesolevast meetmest rahastatava projekti

abikõlblikkuse perioodi jooksul ning projekti abikõlblikkuse perioodi määrates tuleb arvestada

välisabi fondi otsuste ajagraafikut. Välisabi projekti omafinantseeringu toetuse taotlemise

projektile tehakse (kui muud tingimused on täidetud) kõrvaltingimusega rahuldamise otsus.

Välisabi fondi positiivse otsuse saabumisel saab lugeda kõrvaltingimuse täidetuks ning projekti

tulemuse saavutatuks. Välisabi fondi negatiivse otsuse korral tunnistatakse taotluse rahuldamise

otsus kehtetuks § 17 lõike 3 p 4 alusel.

4. Toetuse paremaks kasutuselevõtuks lisatakse §-le 15 lõige 4, mis sätestab tingimused toetuse

rakendamise käigus tekkinud jääkide kasutuselevõtuks. Jääke võib tekkida erinevatel põhjustel –

kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse saanud projekti puhul kõrvaltingimus ei täitu,

projekti elluviimine katkestatakse, projekti tulemusi ei saavutata ning toetus nõutakse tagasi jne.

Kui toetusvahendid vabanevad piisavalt varakult, saab teha pingereas järgmisele projektile

taotluse rahuldamise otsuse, tingimusel, et projekti tulemused on võimalik enne taotlusvoorule

järgneva aasta 31. oktoobrit saavutada.

5. Seni on määruse alusel rakendatud 60% suurust ettemaksu määra. Praktikas on see osutunud

kolmanda sektori taotlejatele sageli üle jõu käivaks. Seetõttu muudetakse § 18 lõiget 2 ning

suurendatakse ettemaksu määra 75 protsendini ning tegevustoetuse projektide puhul 90

protsendini.

6. Paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse ümber selliselt, et toetuse saajal ei ole enam lõppmakse

taotluse esitamise kohustust. Maksetaotluse sisestavad e-toetuse süsteemi MARO menetlejad

taotleja esitatud lõpparuande põhjal. Ka ettemakse taotluse sisestavad e-toetuse süsteemi MARO

menetlejad, mistõttu ettemakse ja lõppmakse menetlusprotseduurid ühtlustuvad. Sellest

tulenevalt tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 6, mis reguleeris maksetaotluse menetlemist.

7. Paragrahvi 18 lõikesse 5 ja 19 lõikesse 2 viiakse sisse muudatused, millega reguleeritakse

vastavalt lõppmakse vähendamise ja tagasi nõutava summa miinimumsuurust, milleks on 100

eurot. Väiksemate lõppmakse vähendamiste ja tagasinõuete menetlemist ei peeta

kuluefektiivseks.

8. Paragrahvi 21 lõike 2 punktis 6 parandatakse eksimus, mis puudutas viidet raamatupidamise

seaduses sätestatud nõudele raamatupidamislike dokumentide säilitamise tähtaja kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

Määrusega muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks, mistõttu suureneb toetuse kasutamise

efektiivsus ning väheneb halduskoormus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega täiendavaid tegevusi ega kulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas

avaldamist. Muudatussätteid rakendatakse 2024. aasta ja järgnevate aastate taotlusvoorude

projektidele.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu koostamise aluseks on määruse alusel Peipsiveere ja Setomaa programmide

taotlusvoore rakendanud Tartumaa Omavalitsuste Liidu ja Võrumaa Arenduskeskuse ning MTÜ

Setomaa Liidu ja Setomaa Vallavalitsuse ettepanekud. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru MARO-dele ning Eesti

Linnade ja Valdade Liidule. Märkused esitanud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Tartumaa

Omavalitsuste Liidu ettepanekud on arvesse võetud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler