Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine

KÄSKKIRI

01.11.2024 nr 79

Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“

erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja

kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele

majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“

tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise

tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa

inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise

tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12.

mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käskkirjas sätestatud erisustega.

2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine, et

võimaldada Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatoris ning loometööstuse inkubaatoris osutatavate

teenuste täiemahuline toimimine, mis omakorda loob eeldused piirkonna majandusstruktuuri

muutumiseks.

2.2. Toetuse andmise tulemusel rajatakse Jõhvi Äripargi teise etapi arendamiseks vajalik tehniline

taristu.

3. Seosed Euroopa Liidu õigusaktide ja strateegiadokumentidega

3.1. Käskkirja alusel antava toetusega panustatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel

majandus- ja infotehnoloogiaministri 31.01.2024 käskkirjaga nr 16 „Programmi

„Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ kinnitamine“ kinnitatud programmi

2

„Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ meetme 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning programmi tegevuse 1.2.

„Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse.

3.2 Toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna-ja

kliimaeesmärke toetaval moel.

3.3. Toetus panustab „Eesti 2035“ mõõdikute „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta

EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ saavutamisse ning Vabariigi Valitsuse 15.

juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse.

4. Toetatav tegevus

4.1. Toetatakse Jõhvi Äripargi teise etapi tehnilise taristu ehitamist.

4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase

Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 nimetatud tegevusi.

4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevus on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L198, 22.06.2020, lk13–43), artiklis17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile.

4.4. Punktis 4.1. nimetatud taristu rajamisel on tagatud kliimakindlus lähtuvalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punktist j.

5. Toetatava tegevuse näitaja

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Sihttase Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitaja

Väljund-

näitaja

Inkubaatorite rajamist toetavad

äripargid

Mõõtühik: äripark

1 (2026) Valminud on äripargi taristu,

mis hakkab teenima kinnistule

ehitatud inkubaatoreid.

Näitaja täitmist võib

raporteerida pärast äripargi

valmimist lõpparuandega.

3

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

7. Elluviija

Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi

elluviija).

8. Sihtgrupp

Punktis 2.1. nimetatud inkubaatorite teenuste kasutajad.

9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

10. Tegevuste eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 1 272 522 eurot, mis eraldatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa

Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

11. Kulude abikõlblikkus

11.1. Abikõlblikud on punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud:

11.1.1. ehitusliku projekteerimise ja ehitusprojekti ekspertiisi kulud;

11.1.2. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;

11.1.3. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud;

11.1.4. taristu ehitamise kulud, mille hulka kuulub ka avalik teedevõrgustik koos

sadeveekraavidega, tänavavalgustus, vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrassid.

12. Riigiabi

Toetus ei ole riigiabi.

13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

13.1. Toetus makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel.

13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kulu tekkimist ja tasumist tõendavad

dokumendid ning hankelepingud. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija riigihanke

alusdokumendid.

13.3. Elluviija esitab maksetaotluse maksimaalselt kord kuus.

4

14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviija peab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele täitma ka järgmisi

kohustusi:

14.1. tagama taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival moel ning taristu

kasutamise tasu vastavuse turuhinnale;

14.2. vastutama punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitaja sihttaseme saavutamise

eest;

14.3. tagama taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete täitmise;

14.4. tagama taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi;

14.5. järgima tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes

toodud leevendusmeetmeid;

14.6. tagama taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viie aasta jooksul lõppmakse

saamisest arvates.

15. Teabevahetus ja aruandlus

15.1. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning

aruandlusvormid ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud

toetuse haldamise registri e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastava

dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonilises vormis

rakendusüksusele.

15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31.

detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande

kahe kuu jooksul tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Aruanded esitatakse

rakendusüksuse kehtestatud vormil.

15.3. Vahearuanne sisaldab tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste

edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil.

15.4. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut

abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta ja väljundnäitaja saavutustaset.

Lõpparuandes esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning

horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele

võetud lahenduste kohta.

15.5. Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva

jooksul selle saamisest arvates.

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ning ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

16.2. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja

punktis 10 esitatud eelarvet. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda.

5

17. Vaidemenetlus

17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse vaidlustamisel esitatakse vaie rakendusüksusele

vastavalt ÜSS2021_2027 32 lõikele 3.

17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse vaidlustamisel esitatakse vaie rakendusasutusele

vastavalt ÜSS2021_2027 § 32 lõikele 2.

18. Käskkirja rakendamine

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

1

28.10.2024

Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Jõhvi Äripargi taristu rajamine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri „Jõhvi Äripargi taristu rajamine“ kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22)

artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete

loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad

kaasa töökohtade loomise".

Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ka ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega

panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi

rakenduskava) prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel

ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,

tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“.

Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega

töökohti.

Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 29 miljonit

eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele

(edaspidi tugiteenused) rahastatavates inkubaatorites ning 24 miljonit eurot Narva ja Jõhvi

inkubaatorite ehitamisele.

Kogu meetme elluviimiseks kinnitatakse toetuse tingimused käskkirjadega (kokku 5, sh 1

tugiteenustele ja 4 investeeringutele). Kehtestatud on järgmised käskkirjad: 28.01.2024 käskkiri

nr 13 “Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine” (tugiteenused), 23.04.2024

käskkiri nr 30 „Narva tööstusinkubaatori rajamine“, 27.08.2024 käskkiri nr 67 „Jõhvi digi- ja

multimeediainkubaatori rajamine“ ja 10.10.2024 käskkiri nr 71 „Jõhvi loometööstuse

inkubaatori rajamine“. Inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed

ehk ei kattu teiste inkubaatorite klientidega.

Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka

olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade

loomisest ning teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru

maakonnas.

Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

2

ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9

toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 1).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 2).

Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti:

 tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“

programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele;

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi

TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus

suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja

suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab

ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis

Eesti piirkondades“ saavutamisele.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse käskkirja alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt

panustab

Allikas: TAIE

Käskkirja punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid

eesmärke.

Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ning

rakendusüksuseks oleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning

kohustused.

Toetatavate tegevuste eelarve on 1 272 522 eurot, millega toetatakse Jõhvi Äripargi teise etapi

tehnilise taristu rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru

Investeeringute Agentuur (edaspidi IVIA).

Käskkirja ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu

(e-post: [email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse

TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 77,5% (2023)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 29,5 mld eurot (2023)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-27 keskmisest

59% 62,4% (2022)

4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete

arv, mille käive on suurem kui 200 000 €

(kolme aasta keskmisena)

1650 1244 (2021)

3

ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704).

Käskkirja juriidilise ekspertiisi teostas EIS-i jurist Age Rebane (e-post: [email protected],

telefon: 627 9401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i strateegiaosakonna välisvahendite

õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon: 631 3609).

2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 18 punktist.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4

„Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja

Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks

toetuse andmise tingimusi ja korda.

Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse

kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit

muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus

kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad

põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada).

Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda

põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a

läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu

vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku

omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid,

samuti füüsilise isiku tulumaksu.

Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamise kaudu

luua eeldused piirkonna majandusstruktuuri muutumiseks. Jõhvi Äripargi teise etapi tehnilise

taristu rajamine on Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Jõhvi loometööstuse inkubaatori

rajamise eelduseks. Jõhvi Äripargi teise etapi ala on välja ehitamata ja käesoleva projekti

rahastamine on otseselt seotud nende kahe projekti elluviimisega. Kõiki kolme projekti, sh

ehitustegevust, viiakse ellu paralleelselt.

Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamisega luuakse täiendavalt eeldused kuni 9 erasektori

investeeringu ellukutsumiseks kokku suurusjärgus 40 miljonit eurot. Investeeringute

tulemusena valmivad kuni üheksa tootmisüksust loovad Ida-Virumaal järgneva 15 aasta jooksul

200–250 uut töökohta.

Jõhvi Äripargi teise etapi taristu ja inkubaatorite rajamise peamiseks ajendiks on viimaste

aastate põlevkivisektorist väljumise ning õiglase ülemineku fondi rakendamise tulemusel kiire

areng Ida-Virumaal. Inkubaatorite rajamine äripargi alale loob soodsa pinnase iduettevõtluse

4

hüppeliseks arenguks Ida-Virumaal tervikuna ning saavutab sünergia nii piirkonna teiste

ettevõtetega (eelkõige läbi brändingu, tootedisaini, e-platvormide jms lisandväärtuse

pakkumise) kui ka Ida-Virumaal tegutsevate kõrg- ja kutseharidust pakkuvate asutuste (näiteks

kolledžid, kõrgkoolide filiaalid ja kutsehariduskeskus) ning ka eraalgatustega (näiteks

kood/Jõhvi).

Äripargi rentnik (sh inkubaatorid, aga ka kõik teised äripargi teise etapi potentsiaalsed

kasutajad) ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9

sätestatud toetuse kohaldamisalast väljajäetud tegevustega.

Rajatav äripargi taristu ja seal paiknevad inkubaatorid kokku moodustavad terviku, toetades

majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete

ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist Ida-

Virumaal.

Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega.

Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja

ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega.

Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse käskkirja alusel

toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab.

Programmi mõõdikud 2022*

(tegelik)

2024

(sihtase)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

Eesti positsioon Doing

Business indeksis (koht

edetabelis)

Allikas: Maailmapank

18.

(2020)

N/A** N/A** N/A* N/A**

Kaupade ja teenuste

eksport (mlrd eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,9 30 31 32 33

Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

62,4

(2022)

62,05 62,5 62,95 63,4

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane

tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning

sihttasemed tulevikuks.

*** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega

tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga.

Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse,

sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide

saavutamisse.

5

Tegevustega panustatakse näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL

27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja

punktides 5, 6 ja 7.

Punkt 4. Toetatav tegevus

Käskkirja punkti 4 kohaselt on toetatav tegevus Jõhvi Äripargi teise etapi taristu ehitamine.

Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja punktis 2 toodud eesmärke ning

tulemust.

Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus

Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“1.

Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori

tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi

16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud

ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab

maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast

80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või

masinaoperaatorina./…/“

Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad

olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel

põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“

Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 9 punkti d kohaselt ei

toetata Õiglase Ülemineku Fondist fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,

ladustamise või põletamisega seotud investeeringuid, on varasemalt kirjeldatud maagaasil

töötavad individuaalsed küttelahendused on asendatud liitumisega keskkütte teenusega.

Punktis 4.1. nimetatud taristu rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti

arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning

kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi.

IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt”

põhimõtete analüüsi. Mõlemad analüüsid on olemuselt valdkondlike ekspertide poolt teostatud

ekspertiisid, mille kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises „Taristu

kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele. „Ei

kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga, mis

põhineb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused" lisale 2.

1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M.,

Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn:

Poliitikauuringute Keskus Praxis. Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K.,

Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

6

„Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Jõhvi Äripargi teise etapi taristu

puhul välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul

ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks

2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on

kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks

piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav.

Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit

või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt

ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast

olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte

tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et Jõhvi Äripargi teise etapi taristu

rajamine ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu

heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute

töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva

piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa

Komisjoni suuniste alusel nõutud.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele

ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti

järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on

„väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide

edasiseks hindamiseks.“

Punkt 5. Näitaja

Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale ettevõtluse

toetamiseks Jõhvi Äripargi teise etapi tehniline taristu, mis võimaldab rajada ja teenindada

inkubaatoreid ning seeläbi saab pakkuda teenuseid inkubantidele.

Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmise näitajaga:

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Sihttase Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitaja

Väljund-

näitaja

Inkubaatorite rajamist toetavad

äripargid

Mõõtühik: äripark

1 (2026) Valminud on äripargi taristu,

mis hakkab teenima kinnistule

ehitatud inkubaatoreid.

Näitaja täitmist võib

raporteerida pärast äripargi

valmimist lõpparuandega.

Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus

7

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Punkt 7. Elluviija

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse

seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö

seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise

volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija

määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse

alusel.

Käesoleva käskkirja alusel toetatav Jõhvi Äripargi taristu rajamine toetab otseselt majandus ja

tööstusministri 10.10.1024. aasta käskkirja „Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine“ ning

majandus- ja tööstusministri 27.08.2024. aasta käskkirja „Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori

rajamine“ tegevusi, luues taristu rajatavate inkubaatorite toimimise tagamiseks. Rajatav

äripargi taristu koos viidatud inkubaatoritega moodustavad terviku, toetades otseselt

majandusstruktuuri muutumist Ida-Virumaal. Toetatavate tegevuste elluviija on IVIA. Kuna

inkubaatorite rajamise osas on elluviijaks valitud IVIA, siis ka ümbritseva taristu puhul on

elluviija valiku osas IVIA põhjendatud ja sisuliselt ainuvõimalik variant Jõhvi Äripargi

omanikuna.

IVIA on 2009. aastal asutatud sihtasutus, mille asutajad on Eesti Vabariik (asutajaõigusi teostab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, Jõhvi

vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru

maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja logistikasektori

välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke, pakkudes

tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust turutingimustel.

Elluviija roll on Jõhvi Äripargi teise etapi taristu ehitamine, selleks ehitustegevuse

korraldamine ning loodud rajatise haldamine tulevikus.

IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja

majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida-

Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne

väljaarendamine.

IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 lõike 2 punkti 4

tähenduses. Elluviija tagab projekteerimise ja ehitamise teenust ostes kooskõla riigihangete

seadusega.

Ühendmääruse § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule

juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus,

mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal:

1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja -

reeglid:

2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on

nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete küsimustes,

ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused:

3) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

8

4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse

lõpetamise;

5) tema kohta puuduvad andmed karistusregistris;

6) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks

sõlmitud lepinguid;

7) tal puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus.

IVIA vastab kõigile välja toodud seitsmele punktile. Rakendusasutus on veendunud, et IVIA

suudab väljundnäitaja saavutamiseks toetatava tegevuse ellu viia.

Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru

Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll2 , milles lepiti kokku Ida-Virumaa

ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIAl on pikaajaline kogemus

tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud) kaasamisel, samuti

välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt välja arendatud ca 250

hektarit tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur

välja ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58 kinnistut) võõrandatud

investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele. Kokku on sõlmitud

lepingud 40 ettevõtjaga.

Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest

kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks

koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud

eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks.

Punkt 8. Sihtgrupp

Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning

Jõhvi loometööstusinkubaatori teenuste kasutajad.

Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

Punkt 10. Tegevuse eelarve

Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 1 272 522 eurot ning toetuse määr on

100%.

Tegelik taristu maksumus selgub pärast riigihanke läbiviimist ja hanke võitnud pakkumise

selgumist. Vastavalt sellele korrigeeritakse tegevuste eelarvet.

Punkt 11. Kulude abikõlblikkus

Punktis on loetletud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud toetusest makstavad kulud.

Abikõlblikud on kulud, mis täidavad käskkirja eesmärki ja oodatavat tulemust. Abikõlblikud

on:

2

https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/730

5d58c-12e1-4f68-8b63-006267016269

9

 ehitusliku projekteerimise ja ehitusprojekti ekspertiisi kulud;

 ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;

 muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud;

 taristu ehitamise kulud, mille hulka kuulub ka avalik teedevõrgustik koos

sadeveekraavidega, tänavavalgustus, vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrassid.

Abikõlbmatud on riiklikud maksud, samuti käibemaks.

Punkt 12. Riigiabi

Käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi.

Alljärgnev analüüs on koostatud hindamaks, kas käskkirja alusel antav toetus on käsitletav

riigiabina ning kas toetuste andmine on siseturuga kokkusobiv. Analüüs põhineb projekti

materjalidel, teostatavus- ja tasuvusanalüüsil ning on koostatud lähtuvalt kohalduvast EL

õigusest, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu praktikast.

Kohalduv õigus

Euroopa Liidu Toimimise Leping3 (edaspidi ELTL), Euroopa Komisjoni 17.06.2014 määrus

nr 651/20144 (edaspidi üldise grupierandi määrus), Euroopa Komisjoni teatis riigiabi mõiste

kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01)5.

Õiguslik analüüs

Riigiabi mõiste

ELTL art 107 lg 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik

missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades

teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see

kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Tulenevalt ELTL art 107 lg-st 1 on riigiabiga tegemist juhul, kui riigipoolne toetuse andmine

vastab järgnevale neljale eeldusele:

1. toetust makstakse riigi vahenditest või riigi poolt,

2. toetus tekitab eelise toetuse saajast ettevõtjale,

3. toetus soosib kindlaid ettevõtjaid ja teatud majandustegevust (abi valikulisuse kriteerium)

ning

4. toetus mõjutab tõenäoliselt liikmesriikide vahelist kaubandust ja kahjustab konkurentsi.

Selleks, et abi kvalifitseeruks riigiabiks, peavad kumulatiivselt olema täidetud kõik neli

eeltoodud tingimust. Riigiabiks loetakse ka kaudset riigiabi, mis antakse riigi vahendeid

vahetult saavatest ettevõtjatest erinevatele ettevõtjatele,6 kui abi andmine vastab eeltoodud

neljale tingimusele. Euroopa Komisjoni riigiabi teatise punkti 116 kohaselt tuleb kaudse riigiabi

andmise puhul uurida meetme ettenähtavaid mõjusid ex ante vaatepunktist. Kaudne eelis on

3 ELT C 326, 26.10.2012, lk 47–390. 4 ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78. 5 ELT C 262, 19.07.2016, lk 1–50. 6 Nt otsus kohtuasjas C-156/98 Saksamaa vs Komisjon [2000], EKL I-6857, p-d 26 ja 27.

10

olemas siis, kui meede on kujundatud nii, et teisesed mõjud suunatakse tuvastatavatele

ettevõtjatele või ettevõtjate gruppidele.7 Seega on kaudsete eeliste puhul tegemist objektiivselt

ettenähtavate eeliste andmisega ettevõtjatele.

Antud käskkirja raames tuleb aga kaudse riigiabi andmist eitada, kuna elluviija rendib enda

poolt arendatavate arendusalade krunte kõikidele soovijatele turuhinnaga ning meetme raames

eeliseid ettevõtjatele kaudse riigiabina ei anta. Seetõttu kaudse riigiabi andmist antud analüüsis

ei käsitleta.

Toetust makstakse riigi vahenditest

Esimese tingimuse täitmiseks peab abi olema antud riigi ressurssidest. Struktuuritoetused

loetakse kehtiva praktika kohaselt riigi ressursiks niipea, kui liikmesriik on need saanud enda

kontrolli alla8. Seega on antud juhul tegemist riigi ressurssidest antud abiga ja esimene

kriteerium on täidetud.

Toetus annab eelise toetuse saajast ettevõtjale

Selleks et antud abi oleks käsitletav riigiabina, peab see andma abisaajast ettevõtjale

majandusliku eelise, mida ettevõtja poleks oma igapäevases majandustegevuses ilma abita

saanud ehk abi kahjustab või potentsiaalselt võib kahjustada konkurentsi.9 Eelis on seejuures

antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel paranenud10 ning eelise

andmine hõlmab kõiki olukordi, kus ettevõtjad vabastatakse oma majandustegevusega vahetult

seotud kuludest.11 Lisaks, eelise all peetakse silmas majanduslikku eelist, mida abisaaja ei saaks

tavapärastel turutingimustel.12

Võtmekriteeriumiks antud tingimuse kontekstis on seega nn „erainvestori printsiip“ (ingl k the

market economy investor principle (MEIP)). Selle printsiibi kohaldamise kontekstis tuleb

küsida, kas toetuse andja käitub toetust andes erainvestorina, kes teeks ratsionaalselt käitudes

samasuguse investeeringu normaalsetes turutingimustes. Kui vastus on jaatav, ei saa abisaajat

käsitleda eelise saajana ning abi andmise näol pole seega tegemist riigiabiga.

Elluviijale toetuste andmise puhul tuleb aga esmalt antud kriteeriumi hindamisel vastata sellele,

kas elluviija on käsitletav ettevõtjana. Euroopa Kohus on määratlenud ettevõtjaid

majandustegevusega tegelevate üksustena, sõltumata nende õiguslikust seisundist või nende

rahastamise viisist.13 Seega juhul, kui elluviija konkreetseid tegevusi saaks pidada

majandustegevuseks, mis konkureerivad turul teiste ettevõtjate tegevustega, tuleb elluviijat

pidada ettevõtjaks. Oluline on antud kriteeriumi puhul tuvastada, kas elluviija tegevus on

käsitletav majandustegevusena ehk kas turul pakutakse kaupu või teenuseid.14

7 Ibid, p 116. 8 Vt Euroopa Komisjoni 22.11.2006 otsus N157/2006, p 29. 9 Kohtuasjas C-730/79 Philip Morris Holland BV v Euroopa Komisjon [1980], EKL 1980 02671, p 11. 10 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta, p 67. 11 Kohtuasjas C-126/01 GEMO SA [2003], EKL I-13769, p-d 28-31. 12 Kohtuasjas C-280/00 Altmark Trans GmbH and Regierungspräsidium Magdeburg v Nahverkehrsgesellschaft

Altmark GmbH [2003], EKL I-7747, p 84. 13 Liidetud kohtuasjades C-180/98 kuni C-184/98 Pavlov jt [2000], EKL I-6451, p 74. 14 Kohtuasjas C-118/85 Komisjon vs Itaalia [1987], EKL 2599, p 7.

11

Elluviija on asutatud riigi ja Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste üksuste poolt sihtasutusena

täitmaks avalikke ülesandeid, mis on mittemajandusliku iseloomuga ehk elluviija tegeleb tasuta

avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja tehnovõrkude rajamisega avaliku sektori omandis

olevatel maatükkidel, moodustades tööstus- ja ettevõtlusalasid. Elluviija ei ole käsitletav

ettevõtjana riigiabi mõistes, sest ta on loodud avaliku sektori poolt eesmärgiga taaselustada

avalikule sektorile kuuluvad maatükid ja arendada sotsiaalmajanduslikku keskkonda Ida-

Virumaal, mis on Eesti ühe suurima tööpuudusega piirkondi15 ja Õiglase Ülemineku Fondi

vahendite rakendamise sihtpiirkond Eestis. Avalikule sektorile kuuluva maa arendamine ja

taaselustamine avaliku sektori poolt ei ole majandustegevus, vaid avaliku ülesande täitmine16,17.

Õiglase ülemineku fondi eesmärgist lähtuvalt teenib loodav taristu kogukonna huve, kuna

luuakse uusi töökohti Ida-Virumaale, mis aitavad kaasa majanduse mitmekesistamisele.

Käesoleva käskkirja alusel antav toetus on suunatud regionaalse arengu ning sotsiaalse ja

territoriaalse sidususe edendamisele. Toetatavaks tegevuseks on avalikult kasutatava

tehnilisetaristu loomine olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde, mida saavad

kasutada inkubatsiooniteenuste kasutajad ja nende kliendid, aga ka teised kasutajad.

Abikõlblikuks kuluks on avalikult kasutatavate teede, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide,

elektrivõrkude ning sidevõrkude rajamise ja rekonstrueerimise kulu.

Toetus ei ole riigiabi ka tööstusala kruntide rentnikele, kuna elluviija müüb/rendib/seab

hoonestusõiguse tööstusalade krunte vaid eelnevalt maade hindamisaktides kindlaks tehtud

turuhinnaga. Iga müügitehingu puhul võetakse maa müügi-/hoonestusõiguse-/rendihinna

kindlaksmääramiseks kinnisvara turuväärtuse eksperthinnang vastavat kompetentsi omavalt

kinnisvarabüroolt.

Seega saab elluviija toetust avalike ülesannete täitmiseks, st tegemist ei ole ettevõtjaga EL

konkurentsiõiguse tähenduses, mistõttu on täitmata riigiabi teine kumulatiivne kriteerium ning

toetust ei saa lugeda riigiabiks.

Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel.

Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 ja 11 toetuse saajale

sätestatud kohustused.

Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud

kasutajatele juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise

tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes kontsessioon

või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja

mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse

saaja on nimetatud põhimõtet arvestanud ja analüüsinud puhastulu analüüsis.

Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata

samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest.

15 Ida-Virumaal oli 2011. aastal tööga hõivatud vaid ligikaudu 50% tööealisest elanikkonnast 16 Euroopa Komisjoni otsus asjas SA.36346, p 34 17 Euroopa Komisjoni otsus asjas SA.36147, p 147

12

Punkt 15. Aruandlus Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab

tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe- ja lõpparuande vormi.

Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne

sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta

vastaval aruandlusperioodil. Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti

2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega

seotud näitajatesse, esitatakse projekti lõpparuandes.

Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning

hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta.

Kui elluviija teeb vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis lisatakse audit lõpparuandele.

Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30

ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad

mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra

väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5

sätestatule.

Punkt 17. Vaiete lahendamine

Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käskkiri on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks.

Käskkiri arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning

sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele.

13

4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Käskkirja seotus teiste

meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos

käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava

TAIE-ga.

Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja

punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste

panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt

erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse.

4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega.

MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad

peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028

maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6%

ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh

mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on

Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem

tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute

tegevusalade ja ettevõtetega.

Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad.

Statistikaameti prognoosi18 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10

aastaga (2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019

keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga

viiendiku ehk ligi 13 000 võrra19. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv

ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral

ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul, kui

tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul

aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra.

Arvestades neid prognoose võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel

Ida-Virumaa majanduses. Käskkiri panustab uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse,

kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste pakkumise mitmekesistamise tagamiseks Jõhvi

äripagi teise osa taristu välja ehitamisega loodavat kaasaegset keskkonda digi- ja multimeedia

ning loometööstuse inkubaatori rajamiseks. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja

elulisuse tõstmiseks hakkab taristu ja inkubaatorite valmimise järel inkubatsiooniprogrammi

kahe valdkonna tegevus toimuma nendes inkubaatorites.

Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid

ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava

ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

18 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI

(ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 19 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete

põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused.

14

rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning nii

teadmismahukate kui ka loome- ja filmitööstuse ettevõtete loomisele ja kasvule, sh suurema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste

puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud

käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.

Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitaja saavutamine käskkirjaga hõlmatud alategevuste

abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh alategevuste omavahelisi seoseid ja

ajalist järgnevust.

4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

Käskkirjaga ettenähtud tegevus on kuluefektiivne viis planeeritud väljundi ja tulemuse

saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste

sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava

koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks

täitmaks riiklikult seatud eesmärke.

Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku

fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuse

eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning tasuvus- ja

teostatavusanalüüsile. Täpsem näitaja arvestuskäik on toodud rakenduskava näitajate

metoodikas.

Tegevuse kujundamisel, sh alategevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse

varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja elluviijal on põhjalikud kogemused

muu hulgas sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning

usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade

muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude

puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel).

4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7.

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga

määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab

toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja

tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud

käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.

Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2

punkti 4 kohane hankija.

Elluviija suutlikkust on vastavalt ühendmääruse § 43 lõikes 5 sätestatule hinnatud seletuskirjas,

mis käsitleb käskkirja punkti 7.

4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks

on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete

näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka

15

seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad

määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamise vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud

eraldi „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid.

5. Käskkirja mõjud

Käskkiri on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset

mõju eeskätt järgneva osas:

a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad

tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud

keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on käskkirja rakendamise mõju kliimale

vähemalt neutraalne;

b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu

toetamine – käskkirja sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks VKEdele ka alustavaid

ettevõtjaid) ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse

abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades eeldused uute

audiovisuaalse tehnoloogia valdkonna iduettevõtete loomise filmitööstuse

tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega

töökohtade loomist;

c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – uute kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete loomise

toetamine võimaldab asutada piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt

atraktiivsed (eeskätt) Ida-Viru maakonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või

kaaluvatele töötutele ja mittetöötutele.

Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 1 ning riske on hinnatud lisas 2.

6. Käskkirja seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Käskkiri sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme

sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva

käskkirja tegevustele või millesse tegevused panustavad.

Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:

 meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse

sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega

alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka

arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks

Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise

„Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa

Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva

käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi

turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus-

ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda

oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.

16

 seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine

ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“.

Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide

finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet

(sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele

kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks

mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine

täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate

teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse

võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.

 Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem

seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru

maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning

mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust

on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi

kõrgema lisandväärtusega töökohti.

Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste

rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete

tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks,

välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

Seos valdkondlike arengukavadega:

 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 –

2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob

ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele

vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning

uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal

 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada

ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik

kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab

elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates

sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.

 Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti

maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja

võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna

arendamisele.

7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs.

17

„Eesti 2035“ siht : Eesti majandus on uuendusmeelne ja teaduspõhine

Selleks rakendatavad horisontaalsed põhimõtted on järgmised

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise uuringu kohaselt on

põlevkivisektori kiire kahanemise korral ohustatud ametikohtadel töötavatest inimestest 40%

ehk 1130 üle 50- aastaseid ning 1730 inimest alla 50-aastaseid ehk osalevad potentsiaalselt

tööturul ka 2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine võib tuua väljarände täiendava

suurenemise, kusjuures väljarändajateks on eeskätt nooremas eas inimesed. Kõrge

lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ettevõtete ja kõrgepalgaliste töökohtade

tekkimine loovad eeldused noorte jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset

mõju noorte tööhõive kasvule Ida-Virumaal.

Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik.

Sooline võrdõiguslikkus

Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–

2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on Ida-

Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste tööhõive määr (55%). Lisaks

väheneb elanike arv väljarände tõttu, kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti

iseloomustab Ida-Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris.

Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused majandusstruktuuri

muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste

väljaarendamiseks.

Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui naistele avaldab

eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja

soolise palgalõhe vähenemisele.

Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja bürootaristu (sh riietusruumid,

tualetid, personaliruumid jms) oleksid kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses 28

"Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse

ligipääsetavus kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on ligipääsetavad

sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et sihtrühma võivad kuuluda ka erivajadusega

inimesed.

Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat

analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote

arendamise toetamist.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

18

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete

konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete

võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri

piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste

tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad

piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused.

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme puhul

täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse

tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse

saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut.

Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna inkubatsiooniprogrammi

läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära

kasutada.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole ette nähtud

täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja

rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja

potentsiaalseid taotlejaid nõustada.

2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, kuid

ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne, kuid siiski

tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab eriprojekte

vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes mõttes ka

piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires,

Ida-Virumaal.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede rakendub

vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud ühe

piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste arendamisele, siis pole täiendavaid

sekkumisvõimalusi vaja ette näha.

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses.

Keskkond/Kliima

19

Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad,

põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid

jäätmeid.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi

Äripargi teise etapi taristu rajamine ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja

tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks.

Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade

lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus

antud taristuprojekti juures kliimariskide edasiseks hindamiseks

Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus.

8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Toetatavate tegevuste eelarve on 1 272 522 eurot, mis kaetakse täielikult Õiglase Ülemineku

Fondist.

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on

pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja

kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises.

9. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub üldises korras selle allkirjastamisest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku

juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele.

Ministeeriumid ja teised avalikus konsultatsioonis osalejad kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.

Lisad: Lisa 1 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht;

Lisa 2 Riskihindamise tabel.