Kirjaliku menetluse teade

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn

Tartu mnt 85, Tallinn

27.11.2024

Digiallkirjastatud

Edastatud e-posti teel:

[email protected]

Riigihanke viitenumber: 281839

Vaidlustaja: Elisa Eesti AS

Registrikood: 10069659

Sõpruse pst 145, 13425, Tallinn

Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm

Advokaadibüroo Sorainen

Rotermanni 6, 10111, Tallinn

Tel: 640 0900

E-post: [email protected]

[email protected]

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrikood: 70007340

Lõkke tn 4, 10122, Tallinn

E-post: [email protected]

Kolmas isik: Telia Eesti AS

Registrikood: 10234957

Mustamäe tee 3, 15033, Tallinn

E-post: [email protected]

VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT

Sorainen – 2/3 –

1. SEISUKOHT HANKIJA VASTUSE OSAS

1.1. Vaidlustajal on riigihanke osas 1 vaidlustuse esitamise õigus

1. Kui alustada hankija vastusest vaidlustusele, siis vastuse p-s 2.1 ja 2.2 on hankija võtnud

riigihanke osa 1 kohta ebaõige eelduse vaidlustuse esitamise õigusest RHS § 185 lg 1 mõttes.

See, mida hankija arvab vaidlustatud otsuste õiguspärasusest riigihanke osas 1 või enda soovist

korraldada riigihanke osas 1 uus riigihanke menetlus, ei ole seotud vaidlustaja vaidlustuse

esitamise õigusega riigihanke osas 1.

2. Kui vaidlustuse esitamise õigus sõltuks näiteks sellest, kas hankija peab vaidlustust

„spekulatiivseks“, siis peaks VaKo ju erandita kõik vaidlustused jätma läbi vaatamata, mille

puhul vaidlustajad lõpuks edukad ei ole. Aga see ju ei ole nii, sest vaidlustuse esitamise õigus

sõltub vaidlustaja õiguste puutumusest otsustesse, mitte hankija positsioonist vaidlustuse osas.

3. Nagu vaidlustaja selgitas juba vaidlustuse osas 3, toetudes Euroopa Kohtu, Eesti kohtute

ja VaKo praktikale, on vaidlustajal riigihanke osas 1 vaidlustuse esitamise õigus nii siis, kui

mõlema pakkuja pakkumused kuuluks tagasi lükkamisele, kui ka siis, kui tagasi lükkamisele

kuuluks üksnes kolmanda isiku pakkumus. Esimesel juhul tuleneks vaidlustuse esitamise õigus

isegi teoreetilisest võimalusest osaleda uues riigihankes ja teisel juhul tõsiasjast, et üksnes

kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise korral oleks riigihanke osas 1 ainult üks pakkumus.

4. Selle teema lõpetuseks ei ole hankija ka taotlenud vaidlustuse osalist läbi vaatamata

jätmist, vaid üksnes tervikuna rahuldamata jätmist.

1.2. Hankija seisukoht on vastuoluline

5. Siirdudes hankija vastuse p 2.3 juurde, siis selles väidab hankija, et kõik täidetavad

lahtrid olid märgitud sümboliga „-„. Nagu VaKo saab ka ise RHAD-st veenduda, siis igas

maksumusvormis olid kõik tühjad valged lahtrid selle sümboliga tähistatud. Maksumusvormide

teine rida sisaldas samamoodi selgitust: Pakkuja täidab tabelis kõik tühjad/valged lahtrid tulbas

"Maksumus km-ta" eurodes. Tabelit muus osas muuta ei tohi.

6. Kui lähtuda nüüd sellest hankija vastuse osast ning maksumusvormi päises esitatud

selgitusest, siis ei saa seda kahtepidi mõista – kõik tühjad/valged lahtrid tuli täita. Kolmas isik

tõenäoliselt kõiki valgeid lahtreid ei täitnud, mistõttu peaks ka kolmanda isiku pakkumus olema

hankija sellest seisukohast lähtudes mittevastav.

7. Hankija vastuse p 2.3 kolmandas lõigus on aga esitatud eelnevale vastupidine seisukoht.

Selles lõigus väidab hankija, et lahtrid G7, G13 ja G14 tuli jätta täitmata. Hankija väidab, et see

oli RHAD põhjal selge ja üheselt arusaadav.

8. Vaidlustaja hinnangul ei saa olla selge ja üheselt arusaadav, kui hankija ise selgitab ning

ka maksumusvormi päis sedastab, et pakkuja peab täitma kõik valged lahtrid, kuid samal ajal

ei tule teatud valgeid lahtreid siiski täita.

9. Sellise RHAD ja hankija vastuolulise seisukoha tingimusis, ei saanud ka vaidlustajale

olla üheselt selge, kas hankija on tegelikult soovinud lahtri G29 täitmist või tuleks seal lähtuda

turuosalistele arusaadavast praktikast, et Mobiil-ID kuutasu on vähene osa paketi kuutasust,

mida eraldi üldjuhul ei hinnastata.

10. Hankija võib küll oma vastuse p-s 2.4 väita, et pakkujal pole kaalutlusruumi otsustada,

millise välja täitmine on vajalik või mitte, kuid selge on siin seegi, et hankija pole suutnud isegi

enda koostatud RHAD-s selgelt ette näha, kas kõikide lahtrite täitmine on kohustuslik või ei ole

kohustuslik. Sellises olustikus ei saa vaidlustajale tema võimalikku eksimust negatiivse otsuse

kaudu ette heita. Või kui hankija oli õigustatud seda ette heitma, siis pidanuks seda ette heitma

kõigile pakkujatele, sh kolmandale isikule.

Sorainen – 3/3 –

2. KOLMAS ISIK LÄHTUB OMA VASTUSES EBAÕIGETEST

EELDUSTEST

11. Kolmanda isiku vastusest nähtub esmalt, et kolmas isik on asunud teostama arvutusi

sellest, milline oleks vaidlustaja pakkumuse maksumus, kui korrutada kõnepaketi A eeldatav

kogus maksumusega 0,83 eurot kuus.

12. Nagu hankija saab ka veenduda riigihangete registri teabevahetusest, ei ole vaidlustaja

esiteks arvestanud maksumusega 0,83 eurot kuus. Teiseks on vaidlustaja paketi kuutasu raames

arvesse võtnud eeldatavaid koguseid maksumusvormi lahtrites D29.

13. Isegi kui minna kolmanda isiku arvutuskäiguga osaliselt kaasa ja korrutada lahtrites D29

esitatud kogused kolmanda isiku välja pakutud maksumusega 0,83 eurot kuus ja lisada see veel

kõnepakett A maksumusele juurde, siis ka sellisel juhul oleks vaidlustaja pakkumuse maksumus

riigihanke osades 2 ja 3 soodsam kui kolmanda isiku pakkumuse maksumus. Vaidlustaja on aga

need maksumused (räägime siin summadest mõnikümmend eurot) arvutanud kõnepaketi

maksumuse sisse.

14. Siirdudes kolmanda isiku vastuse p-s 8 väidetule, et tehnilisest kirjeldusest tulenevalt

pidid grupisisesed kõned olema tasuta, mistõttu pidanuks pakkujad jätma lahtrid G7, G13 ja

G14 täitmata, siis maksumusvormist lähtudes ei ole see tõlgendus üheselt mõistetav. Isegi kui

jätta tähelepanuta maksumusvormi päises esitatud vastupidine selgitus, siis real C 15 on hankija

märkinud järgmist: Grupisisesed* kõned ja SMS ei kasuta paketis sisalduvat mahtu.

15. Tärnidega (*) on sealjuures tähistatud üksnes mobiilsideteenuse grupisisesed kõned ja

SMS-id, kuid mitte VoiP telefoniteenuse grupisisesed kõned. Seegi viitab tõdemusele, et isegi

kui hankija oli soovinud maksumusvormis ette näha mingeid erisusi selle päises esitatud selgest

kohustusest, siis polnud tal seegi õnnestunud.

Lugupidamisega

Kadri Härginen Mario Sõrm

vandeadvokaat vandeadvokaat