Pöördumine

Justiitsministeerium

[email protected] 11.2024 nr 31-4/24-2/5

Pöördumine

Austatud proua Pakosta

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (edaspidi komisjon) edastas käesoleva aasta aprillikuus

pöördumise (lisa 1) toonasele justiitsministrile Madis Timpsonile seoses erakonnaseaduse muutmise

vajadusega. Minister kinnitas, et tegemist on prioriteetse teemaga, mis kajastub ka Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammis. Veelgi enam- minister ütles, et soovib komisjoni õigusi laiendava ning üldisemalt

erakondade toetamist täpsustava eelnõu veel enne suve (2024) kooskõlastusringile saata, et see jõuaks sügisel

riigikogu menetlusse.

Justiitsministeerium esitaski 07.06.2024 kooskõlastamisele erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millele komisjon andis

tagasiside ja ettepanekud 05.08.2024 (lisa 2). Juuli teises pooles vahetus valitsus ja paraku on

ettevalmistatud ja kooskõlastusringi läbinud eelnõu jäänud käesoleva ajani Justiitsministeeriumisse seisma

ja sügisel riigikogu menetlusse pole jõudnud.

Kõik varasemalt ametis olnud justiitsministrid on erakonnaseaduse muutmise vajalikkust kinnitanud.

Komisjon on teinud Justiitsministeeriumiga sisulist koostööd, sh edastanud oma ettepanekud ja juhtinud

tähelepanu aspektidele, mis vajavad erakonnaseaduses kiiremas korras muutmist. Kuigi kõik osapooled on

kinnitanud, et erakonnaseaduse muudatused on komisjoni järelevalvetegevuse tõhustamisel

möödapääsmatud, pole viimasel neljal kuul taas edasiminekuid olnud. Sellest tulenevalt muutub

vähetõenäoliseks, et erakonnaseaduse muudatused saaksid jõustuda enne järgmisi kohaliku omavalitsuse

volikogude valimisi 2025. aasta sügisel.

Loodame, et ka Teie jaoks on erakonnaseaduse muutmine prioriteetne teema, mistõttu soovib komisjon

pakkuda Teile abi ja toetust eelnõuga edasiminekuks. Komisjon on valmis selgitama kehtiva

erakonnaseaduse kitsaskohti ja võimalikke ja vajalikke muudatusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Oviir

komisjoni esimees

Lisad:

1) ERJK 19.04.2024 pöördumine;

2) ERJK 08.05.2024 seisukoht.

Justiitsminister Madis Timpson

[email protected] 04.2024 nr 31-4/25-1/1

Pöördumine

Justiitsministeerium esitas 09.05.2022 kooskõlastamiseks ning huvirühmadele arvamuse avaldamiseks

erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. 06.06.2022 esitas Erakondade

Rahastamise Järelevalve Komisjon seisukoha, mis sisaldas lahendusi kõigile seni järelevalves ette tulnud

tehnilistele probleemidele ning mitmeid põhimõttelisi muudatusi erakondade rahastamise läbipaistvamaks

ja ausamaks muutmiseks. 01.02.2023 esitas Justiitsministeerium kõnealuse eelnõu Vabariigi Valitsuse

istungile heakskiitmiseks, kuid tulenevalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 16 lõikest 4 ja tulenevalt

asjaolust, et Riigikogu XIV koosseisu korralisi istungeid rohkem ei toimunud, lõpetas Riigikantselei

esitatud erakonnaseaduse, krediidiasutuste seaduse ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamise Vabariigi Valitsuse istungile. Seega on tollase valitsuse

ajal ettevalmistatud ja kooskõlastusringi läbinud eelnõu jäänud käesoleva ajani Justiitsministeeriumisse

seisma. Kuigi kõik varasemalt ametis olnud justiitsministrid on erakonnaseaduse muutmise vajalikkust

kinnitanud, on see protsess sedavõrd kaua aega võtnud, et selle aja jooksul on esile kerkinud veelgi

reguleerimist vajavaid olukordi, mida praegu kehtiv seadus ei võimalda lahendada. Näiteks valimisliitude

vastutuse küsimus pärast valimisi, millest tulenevalt võiks kaaluda nende registreerimist

mittetulundusühinguna; erakondade poliitilisi eesmärke toetavad mittetulundusühingud, kelle kaudu on

võimalik erakondade kontrollimatu rahastamine; formaalselt mitte, kuid sisuliselt erakonna

sidusorganisatsioonidena tegutsevad mittetulundusühingud, kes ei allu rahastamise järelevalvele jt. Kuna

erakonnaseaduse muudatused on komisjoni järelevalvetegevuse tõhustamisel möödapääsmatud, siis

peaksid eelnõus juba olemasolevad ja lisaks reguleerimist vajavad olukorrad erakonnaseadusesse jõudma

enne järgmisi kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi 2025. aastal.

Eelnevast tulenevalt soovib Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon informatsiooni, mis asjaoludel

viibib valitsuse poolt erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine Riigikogusse ning kas ja

millal on kavas seda teha?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Oviir

komisjoni esimees

Tuuliki Lorvi 631 6671

[email protected]

Justiitsministeerium Teie 07.06.2024 nr 8-1/4726-1

[email protected] Meie 08.2024 nr 31-4/24-2/4

Arvamus erakonnaseaduse eelnõu kohta

Austatud proua Pakosta

Tänan Teid võimaluse eest anda tagasisidet eelnõu kohta. Esmalt kiidame eelnõu algatust ning

eelnõusse on jõudnud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (edaspidi ka ERJK või

komisjon) järelevalvet võimestavad kolm kõige olulisemat muudatust. Nendeks on kolmandatelt

isikutelt dokumentide ja teabe küsimise õigus, keelatud annetuse kandmine riigieelarvesse, mitte

selle teinud isikule ja sidusorganisatsioonide regulatsioon.

Järgmiselt toome teemade lõikes välja meie tähelepanekud ja ettepanekud.

1. Poliitilise tegevuse ja valimiskampaania eristamine

Leiame, et puudub vajadus ja kriteeriumid, et käsitleda eraldi poliitilist tegevust ja sellega seotud

kulusid ning valimiskampaaniat koos valimiskuludega. Kehtiv seadus eristab neid kulusid, kuid

praktikas on nende eristamine ajaliselt ja sisuliselt keeruline. Seadus ei näe ette kriteeriume, kuidas

neid kulusid eristada, mistõttu ei ole vahetegemine kulu tegija (erakond vs inimene) järgi

asjakohane. Poliitilise tegevuse läbiv mõiste kasutamine seaduses aitaks tagada võrdseid ja

läbipaistvaid tingimusi kõigile poliitilise tegevusega tegelejatele igal ajal. Avalikest vahenditest

valimiskampaania tegemise probleem seisneb selles, et avalikest vahenditest tehtud

valimiskampaania kulud peidetakse teavituse taha, sest puudub poliitiliste- ja kampaaniakulude

määratlus. Probleemiks on kujunenud ka Euroopa Parlamendi erakondade ja fraktsioonide raha

kasutamine Eestis kandidaadile reklaami tegemiseks, mida samuti peetakse teavitustegevuseks,

kuid see on üheselt poliitiline reklaam ja teenib kampaania huve.

2. Valimisliitude ja erakondade kohustuste ühtlustamine

Seoses valimisliitude õigusliku vormi muutumisega tuleks ühtlustada erakondade ja valimisliitude

aruandlus ning muud kohustused, andes valimisliitudele samad õigused oma tegevust rahastada

(nt laenude võtmine). Kehtiva seaduse kohaselt peaksid valimisliidud esitama kvartaliaruandeid

saadud annetuste kohta, mida praegu ei tehta. Kui valimisliidud muutuvad MTÜdeks, peaksid ka

neile laienema kvartaliaruande esitamise kohustus. Lisaks peaks valimisliidu liikmete nimekiri

olema avalikkusele kättesaadav ja valimisliidu võetav laen reguleeritud sarnaselt erakonna võetava

laenuga.

Näiteks EKS § 51 lõige 2 vajab täpsustamist või viidet kvartali aruande annetuste kohta esitamise

tähtajale ja viisile (EKS § 121 lõige 8). Praeguses eelnõus ei ole üheselt selge, et valimisliidule kohalduvad samad reeglid nagu erakonnale. Erakonnad esitavad aruanded ka tulude ja kulude

kohta. Praeguses sõnastuses tekib valimisliitudel topelt aruandluskohustus. Kui soovitakse

ühtsetele alustele viia, siis komisjoni eelistus on panna valimisliitudele samaväärne

aruandluskohutus, nagu on erakondadel.

2

Seonduvalt EKS § 51 lõikega 3 tuleb eelnõu menetlemise käigus läbi mõelda, mida tähendab MTÜ

puhul lõpetamine - vajab täpsustamist, kuidas komisjon MTÜ tegevuse alustamisest ja

lõpetamisest teada saab. Soovitame selle sätte välja jätta.

EKS § 51 lõike 4 kohaselt on vastutab valimisliidu käesolevast seadusest tulenevate kohustuste

täitmise eest vastutab valimisliitu juhtima õigustatud isik. Kui valimisliidud on edaspidi ainult

MTÜ-d, siis juhtima õigustatud isik ei ole täpne termin ja vajab täpsustamist.

Uus ettepanek seoses valimisliitude laenamisega: EKS § 122 lõige 1 sätestab, et erakond võib

sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub

turutingimustel. Laenulepingut võib tagada ainult erakonna varaga või tema liikme käendusega.

Selline sõnastus on praktikas tekitanud probleeme. Näiteks võib ilma laenulepingu sõlmimata

võtta laenu mittekrediidiasutuselt ja see ei ole keelatud. Palume sõnastust täpsustada ja sõnastada

see näiteks järgnevalt: „Erakond ja valimisliit võib laenu võtta vaid krediidiasutuselt ning

laenamine toimub turutingimustel. Laenulepingut võib tagada ainult erakonna või valimisliidu

varaga või tema liikme käendusega.“

3. Erakonna liikmele tehtud annetus

Leiame, et EKS § 123 lõige 1 vajab täpsustamist. Eelnõus ei ole üheselt aru saada, kas see säte

kohaldub ka erakonna nimekirjas kandideerivale kandidaadile, kes ei ole erakonna liige ja see

tuleks lisada. Samuti on sõnastusest ebaselge, kas sellest sättest tuleneb, et erakonna liikmele

tehtud keelatud annetus on erakonnale tehtud annetus. Veel tekib küsimus, et kui erakonna liige

on saanud valimisteks varjatult annetuse, mida tuleb menetluse käigus tuvastada, milleks võib olla

nt soodustus või tasuta saadud hüve, kas ka sel juhul on see erakonna annetus ja menetleda tuleb

erakonda. Antud säte vajab konkreetsemat täpsustust.

4. Sidusorganisatsioonid

EKS § 126 lõige 1 punkt 3 sätestab, et erakonna sidusorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses

on erakonnaga seotud järgmine sihtasutus või mittetulundusühing: ühendus, mille põhieesmärk

või põhitegevus on erakonna või valimisliidu heaks või teiste erakondade või valimisliitude vastu

kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine. Eelnõus vajab täpsustamist olukord, kui

organisatsioon tegutseb vaid mõne või veel mitme erakonna või valimisliidu poolt, siis kelle

sidusorganisatsioon ta on. Samuti olukord, kui organisatsioon tegutseb mitme erakonna, nt

liberaalse maailmavaate huvides, siis kelle sidusorganisatsioon see on. Samas ei nõua

erakonnaseadus praegu valimisliidult tema sidusorganisatsioonist teavitamist.

Sidusorganisatsioonid kohalduvad ainult erakondadele.

EKS § 126 lõige 6 sätestab, et ERJK tuvastab haldusaktiga sihtasutuse või mittetulundusühingu

vastavuse erakonna sidusorganisatsiooniks. Palume täpsustada, kas komisjon teeb sellise

haldusotsuse tuginedes SA või MTÜ põhikirjale või tegevusele hinnanguliselt.

5. Muud tähelepanekud ja ettepanekud:

5.1. Ettekirjutuste kättetoimetamine on komisjonil mõnes menetluses probleemiks kujunenud.

ERJK kirjade ja haldusaktide kätte toimetamine nii üksikisikutele, kui erakondadele on raske ja

väga aeganõudev. Haldusmenetluse seadus võimaldab lugeda dokumendi äriühingule

kättetoimetatuks juhul, kui see on saadetud e-posti aadressile, kuid see ei laiene

mittetulundusühingutele. Üksikisiku tegeliku elukoha kindlakstegemine ja kättetoimetamine on

mõnel juhul võimatu ja ainukeseks võimaluseks seda teha, on dokumendi resolutiivosa avaldamine

üleriigilises ajalehes. Menetluseosalised, eelkõige üksikisikud, ei võta menetluses saadetud kirju

ja ettekirjutusi vastu, kui need on saadetud tähitud postiga. Komisjon on kasutanud ka tasulist

kohtutäiturite teenust menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, kuid me ei pea sellest avaliku

3

raha kasutamist otstarbekaks. Leiame, et komisjonil võiks olla õigus oma ettekirjutusi ja muid

menetlusdokumente kätte toimetada nii elektrooniliselt, kui ka ametlikes teadaannetes.

Elektroonilise kättetoimetamise säte võiks olla EKSs sarnaselt HMS § 27 lõike 2 punktis 3. Eriti

näeme elektroonilise kättetoimetamise vajadust just valimisliitudele dokumentide kätte

toimetamisel, samuti ka uue õiguse valguses küsida teavet ka kolmandatelt osapooltelt. See

kiirendaks menetlust oluliselt ja kõrvaldaks tehnilised takistused.

5.2. EKS § 125 vajab täpsustamist. Seadusest peab üheselt aru saama, kellel on kohustus

teavitada enda arvelduskontodest ja milline regulatsioon kohaldub valimisliitudele, kes on eelnõu

kohaselt MTÜd. Viide EKS § 51 lõikes 1 ei pruugi olla üheselt arusaadav ja soovitame täpsustada

EKS § 125. Kuna üksikkandidaadi kohta sätestatu laieneb ise kampaaniakulutusi teinud erakonna

ja valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikutele, siis kas see tähendaks, et nad kõik (neid on

mitusada) peaksid oma kontodest, millelt teevad kampaania kulutusi, teavitama komisjoni. See

oleks tohutu info ja kui komisjon peaks seda jälgima ja neid välja küsima, tooks see kaasa ülisuure

ajakulu ja nõuab täiendavaid ressursse.

5.3. EKS § 1210 lõike 12 kohaselt määrab ERJK audiitori audiitortegevuse registrisse kantud

vandeaudiitorite seast kolme pakkumise alusel. Palume täpsustada, kas siis ei ole võimalik

audiitorit märata, kui neli, kaks või üks audiitoritest on pakkumuse esitanud.

5.4. Teeme ettepaneku, et EKS § 124 lõikes 4 sätestatud 64 eurot võiks olla 100 eurot. Ilmselt

on summa jäänud eurole üleminekust ja mõistlik oleks ka summad tänapäevastes summades

seaduses sätestada.

5.5. EKS § 127 lõike 7 kohta on meil tähelepanek, et ERJK ei ole valitsusasutus.

5.6. EKS § 1211 lõikes 5, § 1212 lõikes 5 ja § 1213 on välja jäänud erakonna liige.

5.7. EKS § 1214 ja § 1215 palume eelnõu viia kooskõlla uue sõnastusega ja asendada sõna

„arvelduskonto“ sõnadega „makse ja muud kontod“.

5.8. Informeerime, et EKS muudatused toovad kaasa infosüsteemi muutmise vajaduse ja

infosüsteemi arendamiseks tuleb planeerida ka eelarves vastavad kulud.

Loodan, et meie tähelepanekud aitavad kaasa seaduseelnõu edasisele täiustamisele ning tagavad

kõigile poliitilises tegevuses osalejatele võrdsemad ja läbipaistvamad tingimused.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Tarand

komisjoni aseesimees

komisjoni esimehe ülesannetes

Nellika Valder

[email protected]

Tuuliki Lorvi

[email protected]

Justiitsministeerium

[email protected] 11.2024 nr 31-4/24-2/5

Pöördumine

Austatud proua Pakosta

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (edaspidi komisjon) edastas käesoleva aasta aprillikuus

pöördumise (lisa 1) toonasele justiitsministrile Madis Timpsonile seoses erakonnaseaduse muutmise

vajadusega. Minister kinnitas, et tegemist on prioriteetse teemaga, mis kajastub ka Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammis. Veelgi enam- minister ütles, et soovib komisjoni õigusi laiendava ning üldisemalt

erakondade toetamist täpsustava eelnõu veel enne suve (2024) kooskõlastusringile saata, et see jõuaks sügisel

riigikogu menetlusse.

Justiitsministeerium esitaski 07.06.2024 kooskõlastamisele erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millele komisjon andis

tagasiside ja ettepanekud 05.08.2024 (lisa 2). Juuli teises pooles vahetus valitsus ja paraku on

ettevalmistatud ja kooskõlastusringi läbinud eelnõu jäänud käesoleva ajani Justiitsministeeriumisse seisma

ja sügisel riigikogu menetlusse pole jõudnud.

Kõik varasemalt ametis olnud justiitsministrid on erakonnaseaduse muutmise vajalikkust kinnitanud.

Komisjon on teinud Justiitsministeeriumiga sisulist koostööd, sh edastanud oma ettepanekud ja juhtinud

tähelepanu aspektidele, mis vajavad erakonnaseaduses kiiremas korras muutmist. Kuigi kõik osapooled on

kinnitanud, et erakonnaseaduse muudatused on komisjoni järelevalvetegevuse tõhustamisel

möödapääsmatud, pole viimasel neljal kuul taas edasiminekuid olnud. Sellest tulenevalt muutub

vähetõenäoliseks, et erakonnaseaduse muudatused saaksid jõustuda enne järgmisi kohaliku omavalitsuse

volikogude valimisi 2025. aasta sügisel.

Loodame, et ka Teie jaoks on erakonnaseaduse muutmine prioriteetne teema, mistõttu soovib komisjon

pakkuda Teile abi ja toetust eelnõuga edasiminekuks. Komisjon on valmis selgitama kehtiva

erakonnaseaduse kitsaskohti ja võimalikke ja vajalikke muudatusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Oviir

komisjoni esimees

Lisad:

1) ERJK 19.04.2024 pöördumine;

2) ERJK 08.05.2024 seisukoht.

Justiitsminister Madis Timpson

[email protected] 04.2024 nr 31-4/25-1/1

Pöördumine

Justiitsministeerium esitas 09.05.2022 kooskõlastamiseks ning huvirühmadele arvamuse avaldamiseks

erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. 06.06.2022 esitas Erakondade

Rahastamise Järelevalve Komisjon seisukoha, mis sisaldas lahendusi kõigile seni järelevalves ette tulnud

tehnilistele probleemidele ning mitmeid põhimõttelisi muudatusi erakondade rahastamise läbipaistvamaks

ja ausamaks muutmiseks. 01.02.2023 esitas Justiitsministeerium kõnealuse eelnõu Vabariigi Valitsuse

istungile heakskiitmiseks, kuid tulenevalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 16 lõikest 4 ja tulenevalt

asjaolust, et Riigikogu XIV koosseisu korralisi istungeid rohkem ei toimunud, lõpetas Riigikantselei

esitatud erakonnaseaduse, krediidiasutuste seaduse ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamise Vabariigi Valitsuse istungile. Seega on tollase valitsuse

ajal ettevalmistatud ja kooskõlastusringi läbinud eelnõu jäänud käesoleva ajani Justiitsministeeriumisse

seisma. Kuigi kõik varasemalt ametis olnud justiitsministrid on erakonnaseaduse muutmise vajalikkust

kinnitanud, on see protsess sedavõrd kaua aega võtnud, et selle aja jooksul on esile kerkinud veelgi

reguleerimist vajavaid olukordi, mida praegu kehtiv seadus ei võimalda lahendada. Näiteks valimisliitude

vastutuse küsimus pärast valimisi, millest tulenevalt võiks kaaluda nende registreerimist

mittetulundusühinguna; erakondade poliitilisi eesmärke toetavad mittetulundusühingud, kelle kaudu on

võimalik erakondade kontrollimatu rahastamine; formaalselt mitte, kuid sisuliselt erakonna

sidusorganisatsioonidena tegutsevad mittetulundusühingud, kes ei allu rahastamise järelevalvele jt. Kuna

erakonnaseaduse muudatused on komisjoni järelevalvetegevuse tõhustamisel möödapääsmatud, siis

peaksid eelnõus juba olemasolevad ja lisaks reguleerimist vajavad olukorrad erakonnaseadusesse jõudma

enne järgmisi kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi 2025. aastal.

Eelnevast tulenevalt soovib Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon informatsiooni, mis asjaoludel

viibib valitsuse poolt erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine Riigikogusse ning kas ja

millal on kavas seda teha?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Oviir

komisjoni esimees

Tuuliki Lorvi 631 6671

[email protected]

Justiitsministeerium Teie 07.06.2024 nr 8-1/4726-1

[email protected] Meie 08.2024 nr 31-4/24-2/4

Arvamus erakonnaseaduse eelnõu kohta

Austatud proua Pakosta

Tänan Teid võimaluse eest anda tagasisidet eelnõu kohta. Esmalt kiidame eelnõu algatust ning

eelnõusse on jõudnud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (edaspidi ka ERJK või

komisjon) järelevalvet võimestavad kolm kõige olulisemat muudatust. Nendeks on kolmandatelt

isikutelt dokumentide ja teabe küsimise õigus, keelatud annetuse kandmine riigieelarvesse, mitte

selle teinud isikule ja sidusorganisatsioonide regulatsioon.

Järgmiselt toome teemade lõikes välja meie tähelepanekud ja ettepanekud.

1. Poliitilise tegevuse ja valimiskampaania eristamine

Leiame, et puudub vajadus ja kriteeriumid, et käsitleda eraldi poliitilist tegevust ja sellega seotud

kulusid ning valimiskampaaniat koos valimiskuludega. Kehtiv seadus eristab neid kulusid, kuid

praktikas on nende eristamine ajaliselt ja sisuliselt keeruline. Seadus ei näe ette kriteeriume, kuidas

neid kulusid eristada, mistõttu ei ole vahetegemine kulu tegija (erakond vs inimene) järgi

asjakohane. Poliitilise tegevuse läbiv mõiste kasutamine seaduses aitaks tagada võrdseid ja

läbipaistvaid tingimusi kõigile poliitilise tegevusega tegelejatele igal ajal. Avalikest vahenditest

valimiskampaania tegemise probleem seisneb selles, et avalikest vahenditest tehtud

valimiskampaania kulud peidetakse teavituse taha, sest puudub poliitiliste- ja kampaaniakulude

määratlus. Probleemiks on kujunenud ka Euroopa Parlamendi erakondade ja fraktsioonide raha

kasutamine Eestis kandidaadile reklaami tegemiseks, mida samuti peetakse teavitustegevuseks,

kuid see on üheselt poliitiline reklaam ja teenib kampaania huve.

2. Valimisliitude ja erakondade kohustuste ühtlustamine

Seoses valimisliitude õigusliku vormi muutumisega tuleks ühtlustada erakondade ja valimisliitude

aruandlus ning muud kohustused, andes valimisliitudele samad õigused oma tegevust rahastada

(nt laenude võtmine). Kehtiva seaduse kohaselt peaksid valimisliidud esitama kvartaliaruandeid

saadud annetuste kohta, mida praegu ei tehta. Kui valimisliidud muutuvad MTÜdeks, peaksid ka

neile laienema kvartaliaruande esitamise kohustus. Lisaks peaks valimisliidu liikmete nimekiri

olema avalikkusele kättesaadav ja valimisliidu võetav laen reguleeritud sarnaselt erakonna võetava

laenuga.

Näiteks EKS § 51 lõige 2 vajab täpsustamist või viidet kvartali aruande annetuste kohta esitamise

tähtajale ja viisile (EKS § 121 lõige 8). Praeguses eelnõus ei ole üheselt selge, et valimisliidule kohalduvad samad reeglid nagu erakonnale. Erakonnad esitavad aruanded ka tulude ja kulude

kohta. Praeguses sõnastuses tekib valimisliitudel topelt aruandluskohustus. Kui soovitakse

ühtsetele alustele viia, siis komisjoni eelistus on panna valimisliitudele samaväärne

aruandluskohutus, nagu on erakondadel.

2

Seonduvalt EKS § 51 lõikega 3 tuleb eelnõu menetlemise käigus läbi mõelda, mida tähendab MTÜ

puhul lõpetamine - vajab täpsustamist, kuidas komisjon MTÜ tegevuse alustamisest ja

lõpetamisest teada saab. Soovitame selle sätte välja jätta.

EKS § 51 lõike 4 kohaselt on vastutab valimisliidu käesolevast seadusest tulenevate kohustuste

täitmise eest vastutab valimisliitu juhtima õigustatud isik. Kui valimisliidud on edaspidi ainult

MTÜ-d, siis juhtima õigustatud isik ei ole täpne termin ja vajab täpsustamist.

Uus ettepanek seoses valimisliitude laenamisega: EKS § 122 lõige 1 sätestab, et erakond võib

sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub

turutingimustel. Laenulepingut võib tagada ainult erakonna varaga või tema liikme käendusega.

Selline sõnastus on praktikas tekitanud probleeme. Näiteks võib ilma laenulepingu sõlmimata

võtta laenu mittekrediidiasutuselt ja see ei ole keelatud. Palume sõnastust täpsustada ja sõnastada

see näiteks järgnevalt: „Erakond ja valimisliit võib laenu võtta vaid krediidiasutuselt ning

laenamine toimub turutingimustel. Laenulepingut võib tagada ainult erakonna või valimisliidu

varaga või tema liikme käendusega.“

3. Erakonna liikmele tehtud annetus

Leiame, et EKS § 123 lõige 1 vajab täpsustamist. Eelnõus ei ole üheselt aru saada, kas see säte

kohaldub ka erakonna nimekirjas kandideerivale kandidaadile, kes ei ole erakonna liige ja see

tuleks lisada. Samuti on sõnastusest ebaselge, kas sellest sättest tuleneb, et erakonna liikmele

tehtud keelatud annetus on erakonnale tehtud annetus. Veel tekib küsimus, et kui erakonna liige

on saanud valimisteks varjatult annetuse, mida tuleb menetluse käigus tuvastada, milleks võib olla

nt soodustus või tasuta saadud hüve, kas ka sel juhul on see erakonna annetus ja menetleda tuleb

erakonda. Antud säte vajab konkreetsemat täpsustust.

4. Sidusorganisatsioonid

EKS § 126 lõige 1 punkt 3 sätestab, et erakonna sidusorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses

on erakonnaga seotud järgmine sihtasutus või mittetulundusühing: ühendus, mille põhieesmärk

või põhitegevus on erakonna või valimisliidu heaks või teiste erakondade või valimisliitude vastu

kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine. Eelnõus vajab täpsustamist olukord, kui

organisatsioon tegutseb vaid mõne või veel mitme erakonna või valimisliidu poolt, siis kelle

sidusorganisatsioon ta on. Samuti olukord, kui organisatsioon tegutseb mitme erakonna, nt

liberaalse maailmavaate huvides, siis kelle sidusorganisatsioon see on. Samas ei nõua

erakonnaseadus praegu valimisliidult tema sidusorganisatsioonist teavitamist.

Sidusorganisatsioonid kohalduvad ainult erakondadele.

EKS § 126 lõige 6 sätestab, et ERJK tuvastab haldusaktiga sihtasutuse või mittetulundusühingu

vastavuse erakonna sidusorganisatsiooniks. Palume täpsustada, kas komisjon teeb sellise

haldusotsuse tuginedes SA või MTÜ põhikirjale või tegevusele hinnanguliselt.

5. Muud tähelepanekud ja ettepanekud:

5.1. Ettekirjutuste kättetoimetamine on komisjonil mõnes menetluses probleemiks kujunenud.

ERJK kirjade ja haldusaktide kätte toimetamine nii üksikisikutele, kui erakondadele on raske ja

väga aeganõudev. Haldusmenetluse seadus võimaldab lugeda dokumendi äriühingule

kättetoimetatuks juhul, kui see on saadetud e-posti aadressile, kuid see ei laiene

mittetulundusühingutele. Üksikisiku tegeliku elukoha kindlakstegemine ja kättetoimetamine on

mõnel juhul võimatu ja ainukeseks võimaluseks seda teha, on dokumendi resolutiivosa avaldamine

üleriigilises ajalehes. Menetluseosalised, eelkõige üksikisikud, ei võta menetluses saadetud kirju

ja ettekirjutusi vastu, kui need on saadetud tähitud postiga. Komisjon on kasutanud ka tasulist

kohtutäiturite teenust menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, kuid me ei pea sellest avaliku

3

raha kasutamist otstarbekaks. Leiame, et komisjonil võiks olla õigus oma ettekirjutusi ja muid

menetlusdokumente kätte toimetada nii elektrooniliselt, kui ka ametlikes teadaannetes.

Elektroonilise kättetoimetamise säte võiks olla EKSs sarnaselt HMS § 27 lõike 2 punktis 3. Eriti

näeme elektroonilise kättetoimetamise vajadust just valimisliitudele dokumentide kätte

toimetamisel, samuti ka uue õiguse valguses küsida teavet ka kolmandatelt osapooltelt. See

kiirendaks menetlust oluliselt ja kõrvaldaks tehnilised takistused.

5.2. EKS § 125 vajab täpsustamist. Seadusest peab üheselt aru saama, kellel on kohustus

teavitada enda arvelduskontodest ja milline regulatsioon kohaldub valimisliitudele, kes on eelnõu

kohaselt MTÜd. Viide EKS § 51 lõikes 1 ei pruugi olla üheselt arusaadav ja soovitame täpsustada

EKS § 125. Kuna üksikkandidaadi kohta sätestatu laieneb ise kampaaniakulutusi teinud erakonna

ja valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikutele, siis kas see tähendaks, et nad kõik (neid on

mitusada) peaksid oma kontodest, millelt teevad kampaania kulutusi, teavitama komisjoni. See

oleks tohutu info ja kui komisjon peaks seda jälgima ja neid välja küsima, tooks see kaasa ülisuure

ajakulu ja nõuab täiendavaid ressursse.

5.3. EKS § 1210 lõike 12 kohaselt määrab ERJK audiitori audiitortegevuse registrisse kantud

vandeaudiitorite seast kolme pakkumise alusel. Palume täpsustada, kas siis ei ole võimalik

audiitorit märata, kui neli, kaks või üks audiitoritest on pakkumuse esitanud.

5.4. Teeme ettepaneku, et EKS § 124 lõikes 4 sätestatud 64 eurot võiks olla 100 eurot. Ilmselt

on summa jäänud eurole üleminekust ja mõistlik oleks ka summad tänapäevastes summades

seaduses sätestada.

5.5. EKS § 127 lõike 7 kohta on meil tähelepanek, et ERJK ei ole valitsusasutus.

5.6. EKS § 1211 lõikes 5, § 1212 lõikes 5 ja § 1213 on välja jäänud erakonna liige.

5.7. EKS § 1214 ja § 1215 palume eelnõu viia kooskõlla uue sõnastusega ja asendada sõna

„arvelduskonto“ sõnadega „makse ja muud kontod“.

5.8. Informeerime, et EKS muudatused toovad kaasa infosüsteemi muutmise vajaduse ja

infosüsteemi arendamiseks tuleb planeerida ka eelarves vastavad kulud.

Loodan, et meie tähelepanekud aitavad kaasa seaduseelnõu edasisele täiustamisele ning tagavad

kõigile poliitilises tegevuses osalejatele võrdsemad ja läbipaistvamad tingimused.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Tarand

komisjoni aseesimees

komisjoni esimehe ülesannetes

Nellika Valder

[email protected]

Tuuliki Lorvi

[email protected]