Kliimamuutusi arvestav ja nendega kohanev metsandus, teadlaste vaade

Fr. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu, Estonia

Tel +372 731 3001 Fax +372 731 3037

Vabariigi Valitsus

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Arenguseire Keskus

Riigikogu fraktsioonid

28.11.2024 nr 8-5/6086

Kliimamuutusi arvestav ja nendega kohanev metsandus, teadlaste vaade

Metsandusele seatavad eesmärgid on kavandatavate seaduste muudatustega kujunemas

ebarealistlikeks ning ei arvesta tegeliku olukorraga. Selleks, et roheleppe eesmärke

teadlikult täita tuleb keskenduda kliimatargale metsandusele, mis on kestliku

metsamajanduse kliimale orienteeritud looduspõhine lahendus.

Edastame teile kokkuvõte jätkusuutliku metsanduse arendamise olulisematest

põhimõtetest, mis on koostatud Eesti teadlaste poolt, kes peavad oluliseks metsade ja

metsanduse säilimist, säilitamist ja arendamist kaasaegses muutuvas kliimas, mis

tugineb Eestis tehtud kõrgetasemelisel metsateadusel ja rahvusvaheliselt tunnustatud

teadmistel.

Kokkuvõte on suunatud poliitikutele ja otsustajatele, kes soovivad langetada

teadmistepõhiseid metsandust puuduvaid ja mõjutavaid otsuseid (kirjale lisatud).

Metsa- ja majandusteadlaste nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Drenkhan

Eesti Maaülikooli teadusprorektor, professor

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Metslaid

Eesti Maaülikooli

metsanduse ja inseneeria instituudi direktor, professor

Marku Lamp ([email protected] )

Lisa 28.11.2024 kirjale nr 8-5/6086

Kliimamuutusi arvestav ja nendega kohanev metsandus, teadlaste vaade

Käesolev kokkuvõte jätkusuutliku metsanduse arendamise olulisematest põhimõtetest on

koostatud Eesti teadlaste poolt, kes peavad oluliseks metsade ja metsanduse säilimist, säilitamist

ja arendamist kaasaegses muutuvas kliimas, mis tugineb Eestis tehtud kõrgetasemelisel

metsateadusel ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadmistel. Kokkuvõte on suunatud poliitikutele

ja otsustajatele, kes soovivad langetada teadmistepõhiseid metsandust puudutvaid ja

mõjutavaid otsuseid.

Leiame, et metsandusele seatavad eesmärgid on viimaste seaduste muudatustega kujunemas

ebarealistlikeks ning ei arvesta tegeliku olukorraga. Selleks, et roheleppe eesmärke teadlikult täita

tuleb keskenduda kliimatargale metsandusele1, mis on kestliku metsamajanduse kliimale

orienteeritud looduspõhine lahendus (Lisa 1). Kliimatarga metsanduse korral ei kao säästva

metsamajandamise muud tahud. Selle rakendamine hõlmab kliimamuutustega kohanemist,

bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, ökosüsteemiteenuste pakkumist ja biomajanduse

edendamist.

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) peab metsi ja metsanduslikku tegevust kliima-

muutuste mõjude leevendamisel ülioluliseks, kuna need mängivad võtmerolli süsiniku sidumises

ja kliima reguleerimises. IPCC raportite kohaselt leevendavad kliimamuutusi tõhusaimalt

kestlikud metsamajandamise strateegiad, mille eesmärgiks on säilitada või suurendada metsade

süsinikuvarusid, kasutades metsi samal ajal püsivalt puidu- ja energia tootmiseks2. Metsade

kliimamuutustega kohanemiseks on oluline kestlik ehk jätkusuutlik metsamajandus, metsade

kaitse ja taastamine, metsade uuendamine ja täiendav metsastamine3.

Metsadest saadavat puitu on vajalik kasutada eeskätt niisuguste toodete valmistamiseks, mis

salvestavad pikaajaliselt süsinikku ja asendavad emissioonimahukaid fossiilseid ja taastumatuid

materjale, näiteks ehitussektor või tuginevad peamiselt fossiilsetele ressurssidele, näiteks tekstiil,

kemikaalid ning plast, on puit heaks alternatiivseks fossiilivabaks ja taastuvaks lahenduseks.

Mida teha, et metsad suudaksid tulevikus kliimamuutustele vastu pidada?

1. Tuginedes kliimatarga metsanduse põhimõtetele peab metsade majandamine olema kestlik

ja lähtuma kliimamuutuse tõttu muutuvatest oludest ning parimatest teadmistest.

2. Suurendada või vähemalt säilitada olemasolev metsade pindala ja hoiduda raadamisest.

3. Metsade majandamist tuleb kohandada kliimatingimustele võimalikult vastupidavate

metsade kasvatamiseks, sh metsade uuendamine kvaliteetse istutusmaterjaliga.

4. Tagada metsade hea tervislik ja sanitaarne seisund, mis tagab ka metsa tootlikkuse.

Olulised on metsade tervisliku seisundi eest hoolitsemine, seire, ennetus ja tõrje.

1 https://efi.int/publications-bank/climate-smart-forestry-mitigation-impacts-three-european-regions 2 https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2018/05/ar4_wg1_full_report-1.pdf 3 https://www.ipcc.ch/report/ar6/syr/downloads/report/IPCC_AR6_SYR_LongerReport.pdf

Lisa 28.11.2024 kirjale nr 8-5/6086

5. Erilist tähelepanu tuleb pöörata metsakoosluste häiringukindlusele ja häiringujärgsele

taastamisele.

6. Metsade majandamine peab olema eraldisepõhine, st konkreetse metsaosa seisundist

lähtuv.

7. Majandusmetsade uuendamisel peab olulise argumendina lähtuma puistu süsiniku

sidumise ja süsinikuvaru dünaamikast.

8. Metsade looduskaitse peab lähtuma parimatest teadmistest, olema sisuline ja selle

tulemuslikkust peab pidevalt hindama.

Mida tuleks vältida?

1. Biomajanduse ja sealjuures majandusmetsade aktiivse majandamise võimaluste

kasutamata jätmist.

2. Majandusmetsade uuendamise edasilükkamist kuniks puistu süsiniku sidumisvõime on

hakanud kahanema, metsa seisund halvenema ja saadava puidu kvaliteet langema.

3. Metsade majandamist vaid puistu vanusest lähtuvalt (põhjendused toodud Lisades 2 ja 3).

4. Metsade uuendamise, õigeaegse hooldusraie ja muude kliimatarga metsanduse printsiipide

kohaselt vajalike tegevuste teostamise toetuste vähendamist erametsades.

5. Metsaistandike rajamise, metsade aktiivse uuendamise ning majandamise võimaluste

kitsendamist.

Millised on tagajärjed ja mõjud kui kliimatarga metsanduse põhimõtteid ei

rakendata?

1. Metsade võime süsiniku sidumiseks ning süsinikuvaru suurenemiseks väheneb,

rahvusvahelised pikaajalised kliimaeesmärgid jäävad täitmata.

2. Metsad võivad muutuda järjest vastuvõtlikumaks kliimamuutustele ja kriitilistes kohtades

isegi hukkuda sagenevate häiringute nagu tormid, üleujutused, lume- ja jääkahjud,

tulekahjud, haiguspuhangud ja putukarüüsted tõttu.

3. Metsade poolt pakutavate ökosüsteemiteenuste maht ja mitmekesisus vähenevad.

4. Langeb puidu kvaliteet ja väheneb süsiniku hoiustamine pikaealistes kestvustoodetes.

5. Metsanduse valdkonna ettevõtted ja seal töötavad inimesed lahkuvad maapiirkondadest,

füüsiliste isikute osakaal metsaomandis väheneb.

6. Investeeringud Eesti majandusse kahanevad4, riigieelarve tulubaas väheneb ja kulud

kasvavad. Eesti tööjõu tootlikkus ja elatustase ei kasva.

7. Metsade elurikkus väheneb.

Eesti Maaülikooli metsateadlaste seisukohti kliimamuutusi arvestava ja nendega kohaneva

metsanduse arendamiseks toetavad

• majandusteadlased professor ja akadeemik Urmas Varblane Tartu Ülikoolist ning

emeriitprofessor Erik Terk Tallinna Ülikoolist. Teadlased leiavad, et kliimatarga

4 Majandususalduse indeks on praegugi Eestis selgelt kõige madalam võrreldes Balti riikide ja Soome Rootsiga ja jääb märgatavalt EL keskmisele alla. Allikas: Konjunktuur 3 (230)2024. Konjunktuuriinstituut - https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-10/Konjunktuur_nr_3_%28230%29_2024_september.pdf

Lisa 28.11.2024 kirjale nr 8-5/6086

metsanduse põhimõtteid eirates väheneb metsandusega seotud väärtusahelatesse kuuluvate

ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime. Nende panus Eesti majanduse poolt loodud

lisandväärtusse, töökohtadesse maapiirkondades ja riigieelarve tuludesse kahaneb5,6.

• TalTech'i Puidu Väärindamise Fookustippkeskuse teadlased, kelle hinnangul on vaja

kliimatarka metsandust rakendada ja metsaressursi kättesaadavus tagada, et ellu viia need

suure lisandväärtusega puidu mehaanilise ja keemilise väärindamise T&A tegevused,

millega praegu ülikoolides tegeletakse ja mis loodetavasti lähima 5 – 10 aasta perspektiivis

ka ettevõtlusesse jõuavad7,8.

5 , Puidu biorafineerimise võimekuse loomine on puidu töötlemise lisandväärtust mitmekordistav valdkond. Allikas: Eesti majanduse olukord ja väljavaated. Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule - https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2024/06/rk_konkurentsivoime-raport_2024_est.pdf 6 Eesti biomajanduse lisandväärtuse suurendamiseks on kohaliku puidu maksimaalne mehaaniline ja keemiline töötlemine ja väärindamine. Allikas: Eesti majanduse arengut toetavate ettepanekute analüüs - https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2024/02/2024_eesti-majanduse-arengut-toetavate-ettepanekute- analuus_uuring.pdf 7 Vaja on toetada lahenduste viimist laborist pärisellu ja tööstuslikule tasemele. Alliaks: Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035, Puiduressursside väärindamise teekaart - https://www.taie.ee/sites/default/files/documents/2023- 04/Lisa%205.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20%28puit%29.pdf 8 Eestis toodetakse tselluloosi ja paberit piiratud mahus ning puuduvad ka teised/uudsemad väärindamise viisid, mille arendamine on kliimaeesmärkide täitmiseks ning fossiilsel toormel põhinevate materjalide ja toodete asendamiseks hädavajalik. Allikas: Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses, Uuringu lõppraport - https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2021-11/ADDVAL- BIOEC%20loppraport_FINAL.pdf

Lisa 28.11.2024 kirjale nr 8-5/6086

Lisa 1. Mis on kliimatark metsandus?

Kliimatark metsandus (Climate-Smart Forestry)9 on kestliku metsamajanduse kliimale

orienteeritud looduspõhine lahendus (Nature-Based Solution). See on arenev kontseptsioon

aitamaks poliitikuid ja metsandusinimesi metsanduse juhtimise ja majandamise sihipärase

süsteemi väljatöötamisel kliimamuutustega kohanemiseks ja nende mõju leevendamiseks.

Kliimatarga metsanduse kolm peaeesmärki on 1) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ja

metsade süsiniku sidumise ja süsinikuvaru suurendamine, 2) metsade kohandamine ja

vastupanuvõime suurendamine kliimamuutustele, 3) nende tootlikkuse ja majanduslike ning

sotsiaalsete väärtuste jätkusuutlik suurendamine10,11.

Kliimatarga metsanduse korral arvestatakse ka säästva metsade majandamise muude tahkudega.

Selle rakendamine hõlmab kliimamuutustega kohanemist, bioloogilise mitmekesisuse säilitamist,

ökosüsteemiteenuste pakkumist ja biomajanduse edendamist. Sealjuures aitab kliimatarga

metsanduse rakendamine tasakaalustada puidutootmist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja

pakutavaid ökosüsteemi teenuseid12.

Kliimatark metsade majandamine tagab puidutoorme jätkusuutliku voo ja puittoodetesse

akumuleeruva süsinikuvaru suurenemise, mis on kliimamuutuste leevendamiseks ülioluline13.

Seega, arvestab kliimatark metsandus lisaks otseselt metsades toimuvale kogu metsa- ja

puidutoodete ahelaga, sealhulgas materjali- ja energiaasenduse võimalustega ning arvestab ka

piirkondlike oludega.

9 Mõiste kliimatark metsandus võeti esmakordselt kasutusele 2008. aastal C.R. Nitschke ja J.L. Innes poolt terminiga „climate-smart management framework“. Allikas: https://doi.org/10.1016/j.foreco.2008.04.026 10 Bowditch, E. a.o. What is Climate-Smart Forestry? A definition from a multinational collaborative process focused on mountain regions of Europe. - Ecosystem Services, Volume 43, June 2020, 101113. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2212041620300553?via%3Dihub 11 Nabuurs, Gert-Jan, Verkerk,P.J. a.o. 2018. Climate-Smart Forestry: mitigation impacts in three European regions. From Science to Policy 6. European Forest Institute. https://efi.int/sites/default/files/files/publication- bank/2018/efi_fstp_6_2018.pdf 12 Opportunities for Climate Smart Forestry. - In: Verkerk P.J. a.o. A new role for forests and the forest sector in the EU post-2020 climate targets. From Science to Policy 2. EFI https://efi.int/sites/default/files/files/publication- bank/2019/efi_fstp_2_2015.pdf 13 Nabuurs, Gert-Jan. By 2050 the Mitigation Effects of EU Forests Could Nearly Double through Climate Smart Forestry. - Forests 2017, 8, 484, 14 p. https://www.mdpi.com/1999-4907/8/12/484

Lisa 28.11.2024 kirjale nr 8-5/6086

Lisa 2. Küpsusdiameetri kasutamise vajadusest.

Majandusmetsade eraldisepõhine majandamine, st konkreetse metsaosa seisundist lähtuv

majandamine, eeldab seal kasvavate puude kasvuarvestavaid majandamisotsuseid.

Metsad kasvavad lähtuvalt mullaviljakusest erineva kiirusega. Viljakamal kasvukohal saavutavad

puud kiiremini suured mõõtmed ning läbi selle saavutavad puistud kiiremini oma

metsakasvatusliku eesmärgi st vajalikud dimensioonid oluliselt varem kehtestatud

küpsusvanusest. Samuti on puude kasvu mõjutavaks teguriks Eestis ka kliimamuutused. Näiteks,

1970. aastal oli Eesti metsade keskmine juurdekasv 2,8 m3/ha (Valk 1970) ning 2021. aastal juba

7,6 m3/ha (Aastaraamat Mets 2021).

Suurem puistuproduktsioon tähendab efektiivsemat süsiniku sidumist. Puitu seotud süsiniku

pikaajaline talletamine puittoodetes ja raiutud puistu asemele uue, tõhusalt süsinikku siduva puistu

rajamine toetab rohelist majandust, taastuvate ressursside laiemat kasutamist ja kliimasõbralikku

majandust.

Raie edasi lükkamine kiirekasvulises puistus kuni küpsusvanuse saavutamiseni on seotud otseste

majanduslike kahjudega. Ühelt poolt hakkab paljude puuliikide puhul puidu kvaliteet langema

patogeenide tõttu (näit punamädanik kaskedel, tüvemädanikud sh juurepess ja külmaseen kuusel

jne), teiselt poolt aga maaressursi ebaefektiivse kasutamise tõttu.

Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased on Eesti kuusikuid analüüsides14 selgitanud, et

mädanike tõttu on saamata jäänud tulu metsaomanikule 8,5 miljonit eurot aastas. Mädanikuga

kuusikute kasumiküpsus on kahjude tõttu kuni 10 aastat madalam võrreldes mädanikuvaba

puistuga. Puistu vanuse kasvades suureneb oluliselt juurepessu kahjustusega puude osakaal: 82%

vanusevahemikus 41-60 a. ja 86% vanusevahemikus 61-80 a. Suurema diameetriga kännud

näitavad oluliselt enam juurepessu esinemist võrreldes väiksema diameetriga kändudega. Seega,

vanemaid ja jämedamaid puid harvendusraietega (või püsimetsanduse eesmärgil) majandades

kasvab juuremädanike nakkuse oht kuuseenamusega puistutes. Sarnast trendi näitavad ka teised

puuliigid, näiteks kaasikutes ja sanglepikutes suureneb puude diameetri kasvades tüvemädanike

osakaal kasel ja lepal15.

Küpsusdiameetri kaotamine muudaks mõttetuks metsakasvatuse ja metsaaretuse ehk

metsaselektsiooni senised põhimõtted, tehtud investeeringud, eesmärgid ja aretuskavad. Puude

parenduse peamiseks eesmärgiks on võimalikult heakasvuliste ja produktiivsete puistute

kasvatamine. Metsade puhul on tavapärane geneetiline kasum (parendatud puude suurem kasv

võrreldes looduslikega) 10-15%, kuid parematel juhtudel (peamiselt kaasikutes) kuni 30%.

Metsakasvatust on võimalik muuta efektiivsemaks ja majanduslikult tasuvamaks kui saadakse

panna metsad paremini ehk kiiremini kasvama, st metsa produktiivsust tõsta. Sellel on aga

14 RMK lepinguline projekt 2016 – 2019: Kuusikute raieaja ja raieviiside mõju patogeenide levikule ja arvukusele ning puistu elurikkusele viljakates kasvukohatüüpides lõpparuande pikem versioon - http://hdl.handle.net/10492/5660 15 An investigation of Inonotus obliquus in Estonia: Its distribution, abundance of conks, rot extent in infected trees, and peculiarities of basidiospore dispersal, Forest Ecology and Management, Volume 562, 2024 - https://doi.org/10.1016/j.foreco.2024.121917

Lisa 28.11.2024 kirjale nr 8-5/6086

loogiline sisu vaid juhul, kui see tähendab ka lühemat raieringi ehk mitte ainult puistu

küpsusvanusega arvestamist. Riik on viimase 15 a jooksul investeerinud väga palju Eesti

metsaaretusprogrammi, sh haigus- ja kliimakindlamate puujärglaste otsingutesse tulevikumetsa

jaoks. Kõik see kaotaks mõtte, kui neid eesmärke poleks võimalik realiseerida metsandusele

kunstlikult seatud piirangute tõttu. Tänasel päeval tehakse enamik taimlakülve seemlaseemnest:

see on ka üheks põhjuseks, miks kultuurpuistutes on tagavara ca 25% suurem kui looduslikult

tekkinud metsades. Geneetiliselt paremate seemnete ja taimede abil on võimalik suurendada puistu

tagavara ja puidukvaliteeti. Nii ajategur kui ka kultiveerimismaterjali valik mõjutavad positiivselt

metsamaa ja metsa süsinikubilanssi16.

Hooldusraietel on oluline tähtsus küpsusdiameetri saavutamisel ja kvaliteetse puidu väljatuleku

tõstmisel. Harvendus- ja valgustusraied on olulised metsa koosseisu kujundamiseks ja kvaliteetse

puidu kasvatamiseks. Harvendusraiel võtame kasutusse puidu, mis iseharvenemise käigus välja

langeb ja CO2 otse atmosfääri vabastab. Harvendusjärgselt suureneb allesjäänud puude

diameetrikasv ja puistu saavutab küpsusdiameetri varem. Metsakasvatuslikel võtetel on oluline

roll kliimamuutustega kohanevate puistute kujundamisel ja kliimaeesmärkide täitmisel. Riik saab

motiveerida metsaomanikku neid tegevusi tegema.

16 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050, Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool 2021 - https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 09/LULUCF_uuring_veebi_02_09.pdf

Lisa 28.11.2024 kirjale nr 8-5/6086

Lisa 3. Puistu uuendusraie lubamine vaid raievanuse alusel

Kehtiva seadusandluse järgi saab uuendus- ja valikraieid teostada metsades, mis on saavutanud

boniteediklassi alusel, kas teatud vanuse (küpsusvanus) või teatud diameetri (küpsusdiameeter).

Kui ära kaotada küpsusdiameetri järgi uuendusraiesse lubamine, siis raieküpsete metsade osakaal

muutub väiksemaks. Järgnevas analüüsis on toodud vastavad arvutused enamuspuuliikide ja

boniteediklasside kaupa. Joonisel 1 on toodud raieküpsete metsade protsentuaalne jagunemine,

kus on eraldi välja toodud (oranži värviga) nende metsade osakaal, kus küpsusdiameeter on

saavutatud, kuid vanus jääb väiksemaks kui küpsusvanus.

Joonis 1. Diameetri järgi küpsete metsade pindalaline osakaal enamuspuuliigi ja boniteediklassi

kaupa.

Joonisel 1 on näha, mitu protsenti jääb raieküpseid metsi alles, kui uuendusraieid lubada ainult

küpsusvanuse järgi. Kõige rohkem mõjutaks küpsusdiameetri järgi raiesse lubamine männikuid,

kuusikuid ja sanglepikuid. Samuti saavad boniteediklassidest enam mõjutatud parema boniteediga

metsad. Näiteks Ia boniteedi männikute raieküpsetest metsadest jääb alles vaid 23%, I boniteedi

männikutest 50%, teistest vähem. Ka Ia boniteediklassi sanglepikutes jääb alles raieküpseid metsi

43%. Kuna I a boniteedi metsi on vähem kui I ja II boniteediklassi metsi, siis kõiki boniteediklasse

kokku liites enamuspuuliikide kaupa on olukord pisut teistsugune (joonis 2).

Lisa 28.11.2024 kirjale nr 8-5/6086

Joonis 2. Diameetri järgi küpsete metsade pindalaline osakaal enamuspuuliigi kaupa.

Jooniselt 2 selgub, et küpsusdiameetrite järgi uuendusraiete mittelubamine põhjustab raieküpsete

metsade pindala vähenemist kõige rohkem männikutes ja kuusikutes, vastavalt 28,97% ja 14,48%.

Teisi enamuspuuliike mõjutab küpsusdiameetri järgi uuendusraiesse mittelubamine vähem.