Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Teie: 21.11.2024 nr 2-3/15-181

Meie: 01.12.2024 nr 1-9/1686-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Lugupeetud Riigikogu esimees Lauri Hussar

Riigikogu liige Vladimir Arhipov esitas kirjalikud küsimused (KK 181), millele vastan

alljärgnevalt.

1. küsimus: Miks on eelnõus ette nähtud piirata sünni registreerimist ainult 16

maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele? Arvestades, et linna- ja vallavalitsuste

ülesanne on tagada avalike teenuste kättesaadavus inimestele võimalikult lähedal, kas olete

kaalunud jätkata senise korraga, mis võimaldab lapse sündi registreerida kõikides linna- ja

vallavalitsustes?

Sündide arv Eestis on aasta-aastalt vähenenud. Kui aastal 2022 registreeriti Eestis 11 588 sündi,

siis 2023. aastal 10 721 ning käesoleva aasta kümne kuuga on registreeritud 8188 sündi.

Suurem osa sünni registreerimise avaldusi esitatakse e-teenusena ning üldjuhul ei käi inimesed

enam avaldust asutuses esitamas. Kohalikus omavalitsuses (edaspidi KOV) kohapeal esitatakse

sünni registreerimise avaldus reeglina mingite erisuste esinemisel, kui avalduse esitamine e-

teenuses ei ole võimalik. Näiteks kui tegemist on alaealise lapsevanemaga või kui Eesti

tervishoiuteenuse osutaja ei ole lapse sündi tõendavaid andmeid rahvastikuregistrile edastanud

(nö kodusünnitused, mille puhul ei moodusta ämmaemand lapsele isikukoodi ja vanemad ei saa

kasutada e-teenust).

E-teenuses esitatud sünni registreerimise avalduste arv on stabiilselt olnud üle 80% kõikidest

sünni registreerimise avaldustest aastas:

• 2021. aastal 82%,

• 2022. aastal 81%,

• 2023. aastal 83%,

• 2024. aasta 10-kuuga 86%.

Käesoleva aasta 5. aprillist käivitus automaatsete sünnikannete tegemine rahvastikuregistris.

See tähendab, et kui sünni registreerimise avaldus esitatakse e-teenusena ja andmeid on

võimalik kontrollida andmekogude vahendusel, tehakse sünnikanne rahvastikuregistris

automaatselt ametniku vahetu sekkumiseta. Kui e-teenuses esitatud avalduse puhul on vaja

midagi täiendavalt kontrollida (nt lapsele valitud nime või ema perekonnaseisu andmeid

täpsustada), vaid siis liigub avaldus KOV ametniku töölauale menetlemiseks.

2 (4)

5.aprillist oktoobri lõpuni tehti Eestis kokku 5587 sünnikannet, millest 4408 (78,9%) on

automaatkanded, millega ei puutunud kokku ükski ametnik. See tähendab, et kõik Eesti

ametnikud kokku menetlesid nimetatud aja jooksul 1179 sünni registreerimise avaldust. Teema

ilmestamiseks saab välja tuua, et seitsme kuu jooksul tehti 61-s KOV-is alla 10 sünnikande ja

maakonnakeskuse kohalikes omavalitsustes (edaspidi MK KOV), kuhu tulevikus teenus jääks,

75% registreeritud sündidest. KOV-ides, kust teenus plaanitakse ära võtta, registreeritakse

praegu kuus KOKKU ca 40 sündi (63 KOV-i peale kokku).

PKTS § 52 lg 1 tulenevalt teostab Siseministeerium haldusjärelevalvet linna- ja vallavalitsuse

perekonnaseisutoimingutega seotud õigusaktide järgimise ja tegevuse otstarbekuse üle.

Järelevalvest nähtub tendents, et sünni registreerimiste arvu olulisel vähenemisel eksitakse isegi

lihtsamates menetlustes. Kui KOV-is registreeritakse sünde harva, siis ei ole ametnikel piisavat

praktikat, et säilitada sünni registreerimise menetluse läbiviimise kompetents. Nagu eelpool

viidatud numbritest nähtub, siis enamus erisusteta sünni registreerimisi menetletakse

automaatselt ning kohaliku omavalitsuse töölauale jõudvad toimikud on sellised, kus on vaja

täiendavat juriidilist nõustamist, andmete kontrollimist ja väljaselgitamist. Eriti keeruline on

põlvnemise välistamise või alaealise lapsevanemaga sünni registreerimise menetlemine, mida

tulebki väga harva ette ning vead on kerged tekkima.

Teine probleem on väikestes KOV-ides pädeva ametniku püsiv töötamine. Siseministeerium

korraldab perekonnaseisuametnike koolitusi ja eksameid perekonnaseisuametnikuna

tegutsemise õiguste andmiseks. Aastal 2024 toimus kaheksa eksamit, millel osales 26 KOV-i

ametnikku ja 5 maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse ametnikku. MK KOV-ides töötavate

perekonnaseisuametnike vahetumine on oluliselt väiksem kui seda väikestes KOV-ides.

Suuremates keskustes on praktikat rohkem, mistõttu oskavad MK KOV ametnikud

keerukamaid olukordi lihtsamini tuvastada ja neile lahendusi leida.

Nagu välja tõime, siis eksamil osalevad sagedamini väikeste KOV-ide ametnikud. On KOV-e,

mille eksami läbinud ametnik jõuab enne töölt lahkuda, kui esimese sünni registreerida.

Probleeme on ka mõnes KOV-is teise vastava pädevusega ametniku olemasoluga, et tagada

puhkuste või ametniku eemaloleku ajaks teenus. On olukordi, kus omavalitsus ei ole suuteline

suvekuudel tagama teenuseid.

Mis puudutab teenuse kättesaadavust, siis ka väiksemates KOV-ides ei ole valla- või

linnavalitsuse kontor enamusele inimestest jalutuskäigu kaugusel. Sünnitusmajad asuvad

maakonnakeskustes ning erijuhtumite või vähese digipädevuse korral on võimalik minna lapse

sündi registreerima kohe pärast sünnitushaiglast väljasaamist vastavasse KOV-i.

Seetõttu ei ole otstarbekas hoida sünni registreerimise pädevust nii paljudes KOV-ides.

2. küsimus: Palun selgitage, millised uuringud või analüüsid kinnitavad, et teenuse kvaliteet ja

ametnike kompetents paranevad, kui sünni registreerimine viiakse 16 maakonnakeskusesse?

Samuti, kas on andmeid, mis toetavad väidet, et see vähendaks kohaliku omavalitsuse üksuste

koolitus- ja ülalpidamiskulusid?

Analüüs põhjendused on välja toodud eelmises vastuses. Kui arvestada, et ühes KOV-is peab

teenuse tagamiseks olema vähemalt kaks sünni registreerimise pädevusega ametnikku, on suur

vahe, kas neid ametnikke on 16-s omavalitsuses 32 või 79-s KOV-is 158. Kui 32 ametnikku,

kes töötavad pikema ajaperioodi vältel ühel ametikohal, registreerivad suurema arvu sünde, on

neil suurem praktika ja eksitakse vähem. Täna on väike arv sünni registreerimisi jagatud 158

ametniku vahel.

3 (4)

Kui väiksem arv ametnikke menetleb suurema hulga sünni registreerimise avaldusi, on neil

rohkem praktikat ning teenuse kvaliteet tõuseb.

3. küsimus: Kuna enamikus kohalikes omavalitsustes tegeleb sama ametnik nii elukoha kui ka

sünni registreerimisega, kas poleks mõistlikum säilitada senine teenuste korraldus? See tagaks

teenuse järjepidevuse ja võimaldaks peredel registreerida sündi kiirelt ja mugavalt nende

elukohale lähimas omavalitsuses, vähendades sellega perede ja kohalike omavalitsuste

ebamugavusi.

Rõhutame veelkord, et enamus sünni registreerimise avaldusi esitatakse juba täna e-teenuses

ning suuremal osal juhtudest tehakse sünnikanne ilma ametniku vahetu sekkumiseta. Kogume

e-teenuste kasutajatelt pidevalt jooksvat tagasisidet ning sünni registreerimise puhul ollakse

mugava ja kaasaegse e-teenusega väga rahul (soovitusindeks on vastanute seas 88%). Inimesed

eelistavad lapse sündi registreerida mugavalt, kiirelt ja kaugelt (kodust), mistõttu kasutatakse e-

teenust.

Väiksemates KOV-ides tõesti registreerib sama ametnik nii elukohti kui sünde, paraku ei taga

see juba täna teenuse kvaliteeti ega mõnel juhul ka kättesaadavust (juhtum, kus valla ametnik

läks üheks kuuks puhkusele ja sünni registreerimise menetlused jäid registreerimata). Viimase

näite puhul on võimalik elukoha registreerimise õigused uuele ametnikule kiiremini vormistada,

kui see perekonnaseisuametniku õiguste puhul võimalik oleks.

Nende kahe menetluse tegemise eeldused ja õiguste saamise ajakulu ja menetlused on erinevad

- sünni registreerimiseks tuleb läbida perekonnaseisuametniku eksam, elukoha registreerimiseks

eksamit sooritama ei pea, piisab enesekontrolli testist. Siinjuures on eksami sooritamine

hädavajalik vähemalt minimaalse juriidilise pädevuse saavutamiseks.

4. küsimus: Kas siseministeerium on valmis kaaluma elanikele lähedase teenuse tagamise

olulisust ja loobuma piirangutest, mis võivad kaasa tuua lisakoormust peredele ja kohalikele

omavalitsustele? Ootame Teie põhjalikku vastust, mis aitaks mõista kavandatavate muudatuste

põhjendatust ja mõju kohalikele omavalitsustele ning elanikele.

Mõistame muret, et kohalike inimeste sünni registreerimise teenuse kättesaadavus võib olla

mõnel juhul keerulisem. Numbrid räägivad aga enda eest. On KOV-e, kus ei ole kuude kaupa

ühtegi sünni registreerimise avaldust esitatud asutuses kohapeal. Samuti on omavalitsusi, kus

juhte ei huvita sellise riikliku teenuse osutamine ja ollakse juba ammu huvitatud teenuse

osutamisest loobumisest.

Maakonnakeskused on enamasti tõmbekeskused, kus inimesed käivad ka muudel põhjustel.

Piiratud teovõimega isikute sünni registreerimise puhul on vajalik elukohajärgse omavalitsuse

kaasamine menetlusse ning sellisel juhul on võimalik vastava KOV-i ametnikel korraldada

ühine käik maakonnakeskusesse sünni vormistamiseks. Arvestades seda, et selliseid erandlikke

sünni registreerimisi on KOV-ide väga vähe, on asjaajamise kulu pigem väike, võrreldes pädeva

perekonnaseisuametniku töölhoidmise kuluga.

Kaalume tulevikus lisavõimalusi e-teenuse kasutajate ringi laiendamiseks või nö abistatud

teenuse väljatöötamist, et sünni registreerimiseks ei peaks sellistel juhtudel MK KOV-i isiklikult

kohale minema.

Lisan ka, et nimetatud teema on kohalike omavalitsutega läbi räägitud ja pole vastuseisu saanud.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Merli Laur 6125055

[email protected]