Ülevaade 2023. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist

Dokumendiregister	Rahandusministeerium
Viit	1.1-10.1/5363-1
Registreeritud	29.11.2024
Sünkroonitud	02.12.2024
Liik	Õigusakti eelnõu
Funktsioon	1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari	1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik	1.1-10.1/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Ljudmilla Sokolnikova (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (132261 tm).

Failid

1.1-10.15363-1 29.11.2024 Õigusakti eelnõu.asice

JUM kiri.pdf

KLIM vastus.pdf

REM vastuskiri.pdf

SIM e-kiri.pdf

Seletuskiri RA ülevaade 2023 kohta VVle.pdf

VV pr otsuse eelnõu (RA ülevaade 2023. a kohta).pdf

Ülevaade 2023. a riigiabist ja VTAst VV-le.pdf

Ülevaade 2023. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist .pdf

Seletuskiri RA ülevaade 2023 kohta VVle.pdf

Seletuskiri

ülevaate 2023. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist juurde

Riigiabi läbipaistvuse tagamiseks esitab Rahandusministeerium alates 2008. aastast vastavalt

konkurentsiseaduse § 49 lõikele 5 Vabariigi Valitsusele ülevaate eelmisel aastal Eestis antud

riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Ülevaade avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.

Käesolev ülevaade kajastab andmeid 2023. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist

ning on koostatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri andmete ja abi andjate poolt

Rahandusministeeriumile esitatud täiendavate riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruannete

põhjal. Andmed põllumajandussektoris antud riigiabi kohta ning osaliselt metsandussektoris

antud riigiabi kohta on saadud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt.

Ülevaate 2023. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist (edaspidi ülevaade) ja

seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna

peaspetsialist Ljudmila Sokolnikova (tel 611 3360, e-post [email protected]).

Analoogselt eelmise ülevaatega ei sisalda käesolev ülevaade detailset võrdlust mujal Euroopa

Liidus antud riigiabiga. Komisjoni viimane riigiabi aruanne State Aid Scoreboard 2023 ehk nn

tulemustabel (avaldatud komisjoni poolt 9. aprillil 2024) sisaldab andmeid 2022. aastal Euroopa

Liidus antud riigiabi kohta ja on leitav komisjoni kodulehelt.

Ülevaate sissejuhatuses anname põgusa kirjelduse nii riigiabist kui ka selle moderniseerimisest

Euroopa Liidus, mistõttu käsitlemist leiavad ka 2024. aastal toimunud muudatused, sh

informatsioon 2024. aastal komisjonile esitatud riigiabi teatistest (riigiabi andmise loa

taotlustest) ja grupierandi teatistest.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikele 1 on igasugune

riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik missugusel kujul antav

abi, mis soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning mis moonutab või võib

moonutada konkurentsi liikmesriikide vahel, siseturuga kokkusobimatu. Sama lepingu artikli

107 lõiked 2 ja 3 lubavad teatud erandeid riigiabi andmiseks, kui abi on vastavuses ühishuvi

eesmärkidega.

Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi osas

erireeglid, mistõttu osadele põllumajandus- ja kalandussektori toetustest ei kohaldata ELTL

artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1

tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja kalandussektori toetusi

(näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Kalandusfondi

rakenduskava toetused, otse- ja üleminekutoetused, turukorraldusmeetmed. Põllumajandus- ja

kalandussektori ülevaated on kättesaadavad Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi

veebilehel.

Ülevaade kajastab sektoraalset riigiabi, horisontaalset riigiabi, regionaalabi, riigiabi üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks, Ukraina kriisiabi raamistiku alusel antud

riigiabi ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks

antud riigiabi.

Sektoraalse riigiabi all on käesolevas ülevaates näidatud põllumajandussektorile,

kalandussektorile, transpordisektorile ja telekommunikatsiooni sektorile (lairiba taristu) antud

riigiabi, horisontaalse riigiabi all on teadus- ja arendustegevusabi, keskkonnakaitseabi, abi

VKEdele, tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks,

abi spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule ning abi kohalikule taristule.

Regionaalabi all on näidatud regionaalarengu edendamiseks suunatud riigiabi.

Põllumajandussektorile ja kalandussektorile grupierandi määruse nr 651/2014 alusel antud

riigiabi (erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus) liigitakse ülevaates horisontaalse

riigiabi, täpsemalt keskkonnakaitseabi alla, sest nimetatud määruse keskkonnakaitseabi artiklit

rakendatakse mitmele sektorile ja valdkondadele.

Vähese tähtsusega abi ei loeta riigiabiks, kuna oma väikese suuruse (Euroopa Liidu mõistes)

tõttu ei moonuta vähese tähtsusega abi konkurentsi.

2023. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku)

koos kriisi riigiabiga oli 438 338,7 tuhat eurot, millest riigiabi moodustas 83,4%. Seega vähenes

riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht võrreldes 2022. aastaga 15 422,4 tuhat eurot.

Ilma kriisi riigiabita anti 2023. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi 420 795,0 tuhat eurot.

Võrreldes 2022. aastaga kasvas see 16 880,7 tuhat eurot võrra ehk 4,2%.

2023. aastal suurim abi andja oli EIS (19,8% abi kogumahust), kellele järgnesid Elering AS,

Kultuuriministeerium ja PRIA (vastavalt 19,7%, 18,9% ja 17,4% abi kogumahust).

Riigiabi

 Koos kriisi riigiabiga vähenes antud riigiabi kogumaht Eestis 2023. aastal võrreldes

2022. aastaga 24 455,8 tuhat eurot, moodustades 365 702,1 tuhat eurot. Riigiabi

osakaal SKP-s vähenes 0,11 protsendipunkti võrra. Muudatused on tingitud kriisi

riigiabi (COVID-19) mahu vähenemisest. Kriisi riigiabi anti ainult toetuste ja laenude

vormis.

Koos kriisi riigiabiga anti riigiabi 2023. aastal järgmiselt:

- toetuse vormis riigiabi 318 881,3 tuhat eurot ehk 87,2% riigiabi üldmahust; toetuste

maht kasvas võrreldes 2022. aastaga 2 240,7 tuhat eurot;

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi summas 36 538,6 tuhat eurot

ehk 10,0% riigiabi kogumahust;

- laenude vormis 4 000 tuhat eurot (2022. aastal 2 000 tuhat eurot);

- tagatiste vormis 2023 aastal riigiabi ei antud (2022. aastal moodustasid tagatised

29 765,1 tuhat eurot ehk 7,6% riigiabi kogumahust);

- aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi 6 282,2 tuhat eurot ehk 1,7%

riigiabi kogumahust.

 Ilma kriisi riigiabita anti 2023. aastal riigiabi 7 847.3 tuhat eurot rohkem kui 2022.

aastal. Abi maht moodustas 347 858,4 tuhat eurot, millest anti:

- toetuse vormis riigiabi 305 037,6 tuhat eurot ehk 87,7% riigiabi üldmahust. Toetuste

maht kasvas võrreldes 2022. aastaga 6 990,9 tuhat eurot, toetuste osakaal jäi samaks

(87,7% riigiabi üldmahust);

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis riigiabi summas 36 538,6 tuhat eurot, mis

moodustas 10,5% riigiabi kogumahust;

- tagatise ja laenu vormis riigiabi antu ei ole;

- aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi summas 6 282,2 tuhat eurot

ehk 1,8 riigiabi üldmahust.

Vähese tähtsusega abi

Vähese tähtsusega abi kogumaht 2023. aastal kasvas ja moodustas kõikides sektorites kokku

72 636,6 tuhat eurot (2022. aastal 63 603,2 tuhat eurot). Analoogselt 2022. aastaga moodustas

2023. aastal suurima osa ehk 98,8% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Tagatise

vormis antud vähese tähtsusega abi summa ja osakaal on vähenenud (2022. aastal 617,1 tuhat

eurot ehk 1,0%, 2023. aastal 608,2 tuhat eurot ehk 0,8% üldisest vähese tähtsusega abi mahust).

Vähese tähtsusega abi laenud kasvasid ja moodustasid 2023. aastal 202,7 tuhat eurot ehk 0,3%

üldisest vähese tähtsusega abi mahust. 2023. aastal lisandus maksusoodustuse ja

maksuvabastuse vormis antud vähese tähtsusega abi summas 97,0 tuhat eurot ehk 0,1 %

üldisest vähese tähtsusega abi mahust.

Ülevaade saadeti arvamuse andmiseks kõikidele ministeeriumidele. Justiitsministeeriumil,

Kliimaministeeriumil, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ning Siseministeeriumil

kommentaare ülevaate kohta ei olnud. Teistelt ministeeriumidelt tagasisidet ei saabunud

(kooskõlastamine vaikimisi).

Ülevaade 2023. a riigiabist ja VTAst VV-le.pdf

Rahandusministeerium

ÜLEVAADE 2023. AASTAL EESTIS ANTUD

RIIGIABIST JA

VÄHESE TÄHTSUSEGA ABIST

2024

Sisukord

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 3

1.1. Mõisted ja selgitused ................................................................................................................................ 4

1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus. COVID-19 ja Ukraina sõja mõju............................... 6

1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees .............................................................................. 10

1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja grupierandi teatiste kohta ........ 10

2. RIIGIABI ...................................................................................................................................................... 13

2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus ........................................................................................................ 13

2.2. Riigiabi kogumaht Eestis ....................................................................................................................... 13

2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi .................................................................................................... 15

2.4. Sektoraalne abi ...................................................................................................................................... 17

2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ............................................................. 18

2.6. COVID-19 riigiabi ja TCF ning TCTF riigiabi ..................................................................................... 18

3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI .................................................................................................................... 19

3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi ...................................................................................................... 20

3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi ................................................................................................ 21

3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks .............................................. 22

3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris ................................................................................................. 22

4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU .............................................................................. 23

5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES .... 24

6. KOKKUVÕTE .............................................................................................................................................. 26

Lisa I ................................................................................................................................................................. 27

Lisa II ................................................................................................................................................................ 29

Lisa III ............................................................................................................................................................... 39

Lisa IV .............................................................................................................................................................. 41

Lisa V ................................................................................................................................................................ 42

Lisa VI .............................................................................................................................................................. 43

Lisa VII ............................................................................................................................................................. 44

Lisa VIII ............................................................................................................................................................ 53

1. SISSEJUHATUS

Rahandusministeeriumile on konkurentsiseaduse § 49 lõikega 5 pandud ülesanne esitada

Vabariigi Valitsusele ülevaade eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist.

Käesoleva ülevaate sissejuhatuses anname põgusa ülevaate nii riigiabi mõistest kui ka riigiabi

reeglite ajakohastamist Euroopa Liidus, mistõttu käsitlemist leiavad ka 2024. aastal toimunud

muudatused.

Ülevaate koostamisel kasutas Rahandusministeerium riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri1

ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjate täiendavate aastaaruannete andmeid. Ülevaade on

väljamaksete põhine2.

Vastavalt komisjoni määrusele 794/20043 peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile

(edaspidi ka komisjon) andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta iga aasta 30. juuniks, kuid

koondaruande Euroopa Liidus antud riigiabist koostab komisjon üldjuhul aasta hiljem.

Analoogselt eelmise ülevaatega ei sisalda käesolev ülevaade detailset võrdlust mujal Euroopa

Liidus antud riigiabiga. Komisjoni viimane riigiabi aruanne State Aid Scoreboard 2023 ehk nn

tulemustabel (avaldatud komisjoni poolt 9. aprillil 2024) sisaldab andmeid 2022. aastal Euroopa

Liidus antud riigiabi kohta ja on leitav komisjoni kodulehelt4.

Eestis koordineerib riigiabi üldisi küsimusi Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakond. Põllumajanduse ja kalanduse ning osaliselt metsandusega5 seotud abiga

tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Transpordisektoris antava abiga seotud

menetluse eest vastutab Kliimaministeerium, ühistranspordi teemaga tegeleb alates 1. juulist

2023. a Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on

sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses

ning kalandusturu korraldamise seaduses.

1 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register on loodud Rahandusministeeriumis 2009. aastal. Registri põhimäärus

on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määrusega nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri

põhimäärus“. 2 2023. a arvud sisaldavad 36 abi andja poolt tehtud riigiabi ja vähese tähtsusega abi väljamakseid. 3 Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) nr 2015/1589, millega

kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140,

30.04.2004, lk 1). 4 Vaata täpsemalt ülevaate osast 2.1. 5 Regionaal – ja Põllumajandusministeerium tegeleb metsanduse selle osaga, mis on reguleeritud Euroopa Liidu

suunistega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (ELT

C 204, 01.07.2014), komisjoni suunistega põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava

riigiabi kohta (ELT C 481/1, 21.12.2022, komisjoni määrusega (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja

maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193/1, 01.07.2014) ja komisjoni määrusega (EL)

2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327,

21.12.2022).

1.1. Mõisted ja selgitused

Riigiabi - Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi:

„Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi

ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab

kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist

kaubandust”.

Riigiabi definitsiooni ELTL artikkel ei anna, vaid sätestab tingimused, mis peavad olema

täidetud üheaegselt, et abi oleks käsitatav riigiabina. Seega otsustamisel, kas tegemist on

riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest aspektidest:

 tegemist on majandustegevusega;

 abi antakse riigi, linna või valla vahenditest (ja/või on omistatav avalikule sektorile);

 abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate

grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

 abimeede annab eelise abi saajale;

 abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu liikmesriikide

vahel ning kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.6

Kuigi ELTL artikli 107 lõige 1 sätestab, et riigiabi on siseturuga põhimõtteliselt

kokkusobimatu, nähakse sama artikli lõigetes 2 ja 3 ette abi liigid (erandid), mis on siseturuga

kokkusobivad või mida võib siseturuga kokkusobivaks lugeda. Erandid ei tähenda seda, et

liikmesriikidel on õigus abi anda või muuta antavat abi enne sellest komisjonile teatamist.

Komisjonil on ainuõigus otsustada, kas riigiabi kuulub artikli 107 lõike 2 ja 3 alla, kuid abi

kokkusobivuse tõendamise kohustus on liikmesriigil.

Enne komisjonile riigiabi andmise loa taotluse (riigiabi teatise) esitamist ning riigiabi andmise

loa saamist ei tohi liikmesriik riigiabi andmist alustada (ELTL artikkel 108), välja arvatud

vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul. Nimetatud artikli kohaselt

kontrollib komisjon ka kõiki olemasolevaid abikavasid ja võib teha otsuse, millega

kohustatakse liikmesriiki lõpetama siseturuga kokkusobimatu abi andmine või muutma abi

andmise tingimusi.

Riigiabi võib anda horisontaalsetel eesmärkidel ehk horisontaalne riigiabi (näiteks abi teadus-

ja arendustegevuseks, abi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keskkonnakaitseabi,

tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks),

regionaalarengu edendamiseks (regionaalabi), sektoraalsetel eesmärkidel ehk sektoraalne

riigiabi (näiteks abi põllumajandussektorile, kalandussektorile ja transpordisektorile).

Euroopa Komisjoni grupierandi määruse (EL) 651/20147 alusel antud abi erimärgistatud

diislikütuse aktsiisisoodustuse vormis põllumajandussektorile ja kalandussektorile8 on

6 19.07.2016 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud riigiabi mõiste teatises käsitletakse põhjalikult riigiabi definitsiooni

kõiki elemente Euroopa kohtute pretsedendiõiguse ja Euroopa Komisjoni otsustuspraktika alusel. 7 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1), koos muudatustega. 8 Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus kalandussektorile on määruse 651/2014 reguleerimisalas alates

01.07.2023.

ülevaates liigitatud horisontaalse riigiabi, täpsemalt keskkonnakaitseabi alla, sest nimetatud

määruse keskkonnakaitseabi artiklit rakendatakse mitmele sektorile ja valdkonnale.

Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi osas

erireeglid, mistõttu osadele põllumajandus- ja kalandussektori toetustele ei kohaldata ELTL

artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1

tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja kalandussektori toetusi

(näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Kalandusfondi

rakenduskava toetused, otse- ja üleminekutoetused, turukorraldusmeetmed).

Grupierandiga hõlmatud riigiabi - riigiabi, mida antakse komisjoni järgmiste grupierandi

määruste alusel: nr 651/2014, nr 702/20149 ja nr 1388/201410. Grupierandi määrustega

kehtestab komisjon tingimused teatud liiki riigiabi andmiseks, tunnistades sellise riigiabi

kokkusobivaks siseturuga ja vabastab seetõttu määruste alusel antava abi riigiabi andmise loa

taotluse esitamisest.

Grupierandiga hõlmatud riigiabi kohta komisjon otsuseid ei tee, mistõttu riigiabi meetme

grupierandi määrusega kokkusobivuse eest vastutab liikmesriik.

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav abi on riigiabi, mida antakse

Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse11 alusel.

Vähese tähtsusega abi (horisontaalne vähese tähtsusega abi12, põllumajandustoodete

esmatootmiseks antav vähese tähtsusega abi13, kalandussektori ettevõtjatele antav vähese

tähtsusega abi14, üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav

vähese tähtsusega abi15) ei loeta riigiabiks. Vähese tähtsusega abi on seotud abi ülemmääraga.

9 Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014). Alates 01.01.2023 on määrus asendatud komisjoni määrusega (EL)

2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks ((ELT L 327,

21.12.2022). 10 Komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete

tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014). Alates 01.01.2023 on määrus asendatud

komisjoni määrusega (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete

tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014); muudetud 23.07.2023. 11 Komisjoni otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT

L 7, 11.01.2012). 12 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013), muudatustega. Alates 1.01.2024 kehtib uus

komisjoni määrus (EL) 2023/2831. 13 Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013), koos muudatustega.

Muudetud komisjoni määrusega (EL) 2023/2391, mis jõustub 25.10.2023. 14 Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014), pikendatud

kuni 31.12.2023 komisjoni määrusega (EL) nr 2022/2514) ja kuni 31.12.2029 komisjoni määrusega (EL)

2023/2391. 15 Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta

üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L

114, 26.04.2012, lk 8-13), muudatustega; alates 1.01.2024 kehtib uus komisjoni määrus (EL) 2023/2832.

Vähese tähtsusega abi andmisest ei ole vaja komisjoni teavitada.

Abi vorm - riigiabi ja vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus,

sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus (s.h täielik või osaline maksuvabastus) jne.

Lühendid, mida ülevaates on kasutatud: EIS (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus)16,

EMKF (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), ETAG (Sihtasutus Eesti Teadusagentuur),

INSA (Integratsiooni Sihtasutus), IVEK (Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus), KAM

(Kaitseministeerium), KIK (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus), KLIM

(Kliimaministeerium17), kriisi riigiabi (COVID-19 ja TCF min TCTF riigiabi kokku); KULKA

(Eesti Kultuurkapital), KUM (Kultuuriministeerium), kultuuriabi (abi kultuuri edendamiseks ja

kultuuripärandi säilitamiseks), Lääne-Nigula VV (Lääne-Nigula Vallavalitsus), MAK (Eesti

Maaelu Arengukava), MES (Maaelu Edendamise Sihtasutus), MKM (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium), MTA (Maksu- ja Tolliamet), Narva LAÖA (Narva Linna

Arenduse ja Ökonoomika Amet), PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet),

PTA (Põllumajandus- ja Toiduamet), RAM (Rahandusministeerium), Rapla VV (Rapla

Vallavalitsus), REM (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium18), RTK (Riigi Tugiteenuste

Keskus), Rõuge VV (Rõuge Vallavalitsus), SA Eesti Filmi Instituut/EFI (Sihtasutus Eesti Filmi

Instituut), SA Tallinna INK (Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid), TLN KKA (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet), TLN Strateegiakeskus (Tallinna Strateegiakeskus), SIM

(Siseministeerium), Tallinna KSA (Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet), TalTech (Tallinna

Tehnikaülikool), TLN Linnakantselei (Tallinna Linnakantselei), Tartu LV (Tartu

Linnavalitsus), TEHNOPOL (Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL), TTJA

(Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet), VKE (väikese ja keskmise suurusega ettevõtja),

üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi (üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks

antav vähese tähtsusega abi).

1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus. COVID-19 ja

Ukraina sõja mõju.

2019. aastal algatas komisjon kehtivate riigiabi reeglite nn toimivuskontrolli (i.k fitness

check). Selleks avaldas komisjon on-line küsimustikud ja koostas eraldiseisvad suunatud

küsimustikud erinevate riigiabialaste õigusaktide muutmise vajaduse kohta.

Järgnevalt on loetletud toimivuskontrolli tulemusel 2023. ja 2024. aastal uuendatud ja vastu

võetud või hetkel uuendamisel olevad komisjoni õigusaktid.

01.07.2023 jõustusid komisjoni üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014

muudatused19, mille peamine eesmärk on toetada, lihtsustada ja kiirendada rohe- ja digipööret

EL-is. Lisaks pikendati määruse kehtivust kuni 31.12.2026.

16 EAS ja SA KredEx ühinesid, alates 2022 on ühendasutuse juriidiline nimi Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS). Käesolevas ülevaates EASi ja KredExi andmed summeeritud ja toodud EISi all. 17 Kuni 1. juulini 2023. a kandis ministeerium nime Keskkonnaministeerium. 18 Kuni 1. juulini 2023. a kandis ministeerium nime Maaeluministeerium. 19 Komisjoni määrus (EL) 2023/1315, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning määrust (EL)

2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja

turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel

siseturuga. Määrus (EL) 2023/1315 oli komisjoni poolt heaks kiidetud ja kehtestatud 19.03.2023. Konsolideeritud

versioon määruse (EL) nr 651/2014 kõigi muudatuste kohta on leitav siit.

Grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 peamised muudatused:

 Suurendati ja lihtsustati keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnas antava

abi võimalusi, muu hulgas selleks, et toetada taastuvenergia kasutuselevõttu,

dekarboniseerimisega seotud projekte, keskkonnahoidlikku liikuvust ja elurikkust.

Samuti hõlbustatakse investeerimist saastevabasse vesinikku ja energiatõhususe

suurendamisse.

 Lihtsustati mitme liikmesriigi abisaajaid hõlmavate teadus- ja arendusprojektide

läbiviimist ning suurendati sellise riigiabi osakaalu ja abist teatamise künniseid.

Sellisteks projektideks võivad olla näiteks väiksemahulised üleeuroopalist huvi

pakkuvad tähtsad projektid teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

 Laiendati sektoritevahelise koolituse ja ümberõppe võimalusi, vabastades

teatamiskohustusest koolituseks antava abi, mis jääb alla 3 miljoni euro.

 Lisati võimalus anda määruse alusel riigiabi abimeetmetele, millega liikmesriigid

saavad reguleerida energiahindu (näiteks elektrienergia, gaasi ja maagaasist või

elektrienergiast toodetud soojuse hindu).

 Keskkonnakaitseks antava riigiabi ja teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks

antava riigiabi puhul suurendati oluliselt abist teatamise künniseid.

 Selgitati ja lihtsustati väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) ja idufirmadele

antava riskifinantseerimisabi võimalusi, samuti InvestEU fondist toetatavate

finantstoodete võimalusi.

 Suurendati ka muudel eesmärkidel antavast riigiabist teatamise künniseid.

 Määruse sätted viidi kooskõlla uute kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi

suunistega, lairibavõrkude jaoks antava riigiabi suunistega, regionaalabi suunistega,

riskifinantseerimisabi suunistega ja teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks

antava riigiabi raamistikuga.

4.10.2023 avaldas Euroopa Komisjon määruse (EL) 2023/239120, millega muudeti vähese

tähtsusega abi määrusi (EL) nr 717/2014, (EL) nr 1407/2013, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr

360/2012. Määruste peamised muudatused seisnesid selles, et kehtiva määruse (EL) nr

717/2014 kohaldamisalast jäeti välja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja

turustamisega seotud tegevused. Need tegevused lisati määruse (EL) nr 1407/2023

reguleerimisalasse. Lisaks kohaldamisala muutmisele tõsteti kalanduse vähese tähtsusega abi

ülemmäära 30 000 eurolt 40 000 euroni (juhul, kui liikmesriigil on olemas vähese tähtsusega

abi avalik register). Määruse (EL) nr 717/2014 kehtivust pikendati kuni 31.12.2029.

29.11.2023 avaldas Euroopa Komisjon teatise, millega pikendas raskustes olevatele ettevõtjale

antava riigiabi suuniste21 kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2025.

16.12.2023 avaldas Euroopa Komisjon vähese tähtsusega abi määruse (EL) 2023/283122 .

Uus määrus asendas vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi ka VTA

määrus), mis kaotas kehtivuse 31. detsembril 2023. Uue määruse kohaselt on vähese tähtsusega

abi ülemmääraks 300 000 eurot (enne 200 000 eurot) ettevõtja kohta mis tahes kolme aasta

20 Komisjoni määrus (EL) 2023/2391, millega muudetakse määrusi (EL) nr 717/2014, (EL) nr 1407/2013, (EL) nr

1408/2013 ja (EL) nr 360/2012 seoses kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks ja turustamiseks antava

vähese tähtsusega abiga ning määrust (EL) nr 717/2014 seoses ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi

kogusumma, kohaldamisaja ning muude küsimustega. Komisjoni määrus (EL) 2023/2391 jõustus 25.10.2023. 21 Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta

(ELT C 249/1, 31.7.2014). 22 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. Komisjoni määrus (EL) 2023/2831 jõustus 01.01.2024.

jooksul. Lisaks tekib 2026. aastast kohustus kanda vähese tähtsusega abi käsitlev teave

liikmesriigi või ELikeskregistrisse23. Liikmesriigid, kes kasutavad oma liikmesriigi

keskregistrit, peavad alates 2027. aastast esitama komisjonile koondandmed24 eelmisel aastal

antud vähese tähtsusega abi kohta iga aasta 30. juuniks. Maanteetranspordiettevõtjatele antava

vähese tähtsusega abi madalam ülemmäär on kaotatud ja ka neile hakkas kehtima ülemmäär

300 000 eurot. Uus VTA määrus kehtib 01.01.2024 kuni 31.12.2030.

16.12.2023 avaldas Euroopa Komisjon nn üldhuviteenuste vähese tähtsusega abi määruse

(EL) 2023/283225. Uus määrus asendab komisjoni üldhuviteenuste VTA määruse (EL) nr

360/2012, mis kaotas kehtivuse 31.12.2023. Peamised muudatused võrreldes kehtiva

määrusega on üldhuviteenuste VTA piirmäära tõstmine 700 000 euroni (enne 500 000 eurot)

ettevõtja kohta mis tahes kolme aasta jooksul, lisati ühe ettevõtja mõiste ja kohustus kanda

alates 2026. aastast vähese tähtsusega abi käsitlev teave liikmesriigi või EL keskregistrisse.

Liikmesriigid, kes kasutavad oma liikmesriigi keskregistrit, peavad alates 2027. aastast esitama

komisjonile koondandmed eelmisel aastal antud üldhuviteenuste vähese tähtsusega abi kohta

iga aasta 30. juuniks. Uus üldhuviteenuste VTA määrus kehtib 01.01.2024 kuni 31.12.2030.

07.06.2024 avaldas Euroopa Komisjon määruse (EL) 1408/2013 muutmise esimese eelnõu.

Eelnõu peamised muudatused on seotud inflatsiooniga kohandumisega:

1. põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta tõstetakse 37 000

eurole (praegu 25 000 eurot);

2. riiklik ülempiir tõstetakse 20,22 miljoni euroni (Eesti jaoks on ülempiir praegu 11,37

miljonit eurot);

Lisaks on eesmärgiks määrus (EL) nr 1408/2013 vastavusse viia horisontaalse vähese

tähtsusega abi määrusega (EL) 2023/2831:

3. vähese tähtsusega abi ülemmäärast kinnipidamisel võetakse arvesse ajavahemik kolm

aastat kolme majandusaasta asemel;

4. järelevalve ja aruandluse laiendamine – kohustus kanda alates 2026. aastast vähese

tähtsusega abi käsitlev teave liikmesriigi või EL keskregistrisse. Liikmesriigid, kes

kasutavad oma liikmesriigi keskregistrit, peavad alates 2027. aastast esitama

komisjonile koondandmed eelmisel aastal antud vähese tähtsusega abi kohta iga aasta

30. juuniks.

Määruse (EL) nr 1408/2013 kehtivusaega on plaanis pikendada kuni 31.12.2032.

18.10.2024 avaldas Euroopa Komisjon määruse (EL) 1408/2013 muutmise teise eelnõu, mille

kohaselt põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta tõstetakse juba

42 000 euroni ja aruandlusnõuetest tuleneva koormuse vähendamiseks ei nõua komisjon enam

sektori ülempiiri jälgimist.

18.06.2024 algatas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni ja kutsus kõiki huvitatud isikuid

avaldama arvamust tulevikus raudtee-ettevõtjatele antava riigiabi suuniseid asendavate

maismaa- ja mitmeliigilise transpordi eeskirjade eelnõu kohta ja transpordi grupierandi

uue määruse eelnõu kohta. Üheskoos hakkavad need kaks moodustama maismaatranspordile

antava riigiabi reeglistiku.

23 Eestis töötab riigiabi ja vähese tähtsusega abi register aastast 2009. aastast. 24 Koondandmete hulgas on abisaajate arv, antud vähese tähtsusega abi kogusumma ja antud vähese tähtsusega

abi summa sektorite kaupa (vastavalt NACE klassifikaatorile). 25 Komisjoni määrus (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta

üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutatavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes.

Muudetud 2024. aastal, vt corrigendum 2024/90320. Määruse konsolideeritud versioon on leitav siit.

Pressiteade eelnõude kohta on leitav siit. Läbivaadatud suunised ja uus transpordi grupierandi

määrus on komisjonil kavas vastu võtta 2025. aasta lõpuks.

Kriisi riigiabi meetmed - arvestades ühiskonnas aset leidnud sündmuseid, kehtestas Euroopa

Komisjon aastatel 2020 kuni 2023 lisaks plaanilistele eelnõudele ajutised kriisiabi raamistikud.

Seoses COVID-19 pandeemiaga võttis komisjon 19. märtsil 2020. a vastu COVID-19 ajutise

raamistiku26, mille abil said liikmesriigid kasutada majanduse toetamiseks COVID-19

pandeemia kontekstis paindlikumaid riigiabi reegleid. Ajutine raamistik kehtis 2022. aasta

juuni lõpuni. Erandina sai kuni 30.06.2023 ümber kujundada või konverteerida raamistiku

alusel garantiide või laenudena antud abi ning kehtestada kuni 31.12.2022 uusi meetmeid,

millega toetatakse kestliku taastumise investeeringuid. Viimase otsuse Eesti kohta COVID-19

ajutise raamistiku alusel tegi komisjoni 2022. aastal.

Seoses Venemaa 24.02.2022 kallaletungiga Ukrainale võttis Euroopa Komisjon 23.03.2022.

vastu raamistiku (TCF ehk Ukraina kriisiabi raamistik)27 ajutiste riigiabi meetmete kohta, mille

eesmärk on toetada ELis tegutsevaid ettevõtjaid, keda mõjutavad Venemaa sõjaline agressioon

ja/või selle tagajärjed.

TCFi muudeti 20. juulil 2022 , 28. oktoobril 2022 (sh seoses kõrgete energiahindadega), 09.

märtsil 2023 (uuendatud raamistiku lühipealkirjaks sai TCTF28) ja 20. novembril 2023 (selle

muudatusega pikendati jaotiste 2.1 ja 2.4 kehtivust kuni 30.06.2024 ja suurendati jaotise 2.1

piirmärasid).

Viimati muudeti TCTFi 2. mail 2024 – selle muudatusega otsustas komisjon kuni 31.

detsembrini 2024 pikendada raamistiku jaotise 2.1 kohaldamist põllumajandussaaduste

esmatootmise, kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes. Pikendamine ei toonud kaasa piiratud

abisummadele kehtestatud ülemmäära suurendamist. Põllumajandussektoris võivad

liikmesriigid endiselt anda kriisist või järgnevatest sanktsioonidest ja vastusanktsioonidest,

mõjutatud ettevõtjale kuni 280 000 eurot ning kalandus- ja vesiviljelussektoris 335 000 eurot.

TCTFi viimane versioon võimaldab liikmesriikidel anda riigiabi järgmiste jaotiste alusel:

1) piiratud abisummad vastavalt TCTF jaotisele 2.1. Sellist abi antakse mis tahes vormis

kuni 280 000 eurot põllumajandussektoris tegutseva ettevõtja kohta ja kuni 335 000

eurot kalandus- või vesiviljelussektoris tegutseva ettevõtja kohta ning kuni

2,25 miljonit eurot ettevõtja kohta kõigis muudes sektorites. Esimesel kahel juhul

antakse abi kuni 31. detsembrini 2024, kolmandal oli võimalik abi anda kuni

30. juunini 2024;

2) Abi kõrgete energiahindade kompenseerimiseks vastavalt TCTF jaotisele 2.4 – seda

abi oli võimalik anda kuni 30. juunini 2024. Abi hüvitab ettevõtetele ja eelkõige

suurtele energiakasutajatele osaliselt täiendavad kulud, mis on tekkinud gaasi- ja

elektrihinna erakordsest tõusust.

3) abi taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendavate meetmete alusel vastavalt TCTF

jaotisele 2.5. Võib luua kavad investeeringuteks kõigisse taastuvenergiaallikatesse,

sealhulgas taastuvallikatest toodetavasse vesinikku, biogaasi ja biometaani,

ladustamisse ja taastuvküttesse (sh soojuspumbad), kasutades selleks võistupakkumist,

26 COVID-19 ajutise raamistiku mitteametlikud konsolideeritud versioonid on leitavad siit ning muudatused

eraldiseisvate aktidena on leitavad komisjoni kodulehelt. 27 Temporary Crisis Framework. 28 Temporary Crisis and Transition Framework.

lisades piisavad kaitsemeetmed võrdsete tingimuste kaitseks. Abi võib anda kuni

31. detsembrini 2025. Pärast seda kuupäeva kohaldatakse taastuvenergia toetamiseks

tavalisi riigiabi eeskirju, eeskätt kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi

suuniste vastavaid sätteid.

4) abi selliste meetmete alusel, mis hõlbustavad tööstusprotsesside süsinikdioksiidiheite

vähendamist, vastavalt TCTF jaotisele 2.6. Energiavarustuse mitmekesistamise

kiirendamiseks võib toetada investeeringuid järkjärguliseks fossiilkütustest

loobumiseks, eelkõige elektrifitseerimise, energiatõhususe ning teatavatele tingimustele

vastava saastevaba ja elektripõhise vesiniku kasutamisele ülemineku kaudu, mis

tähendab avaramaid võimalusi toetada tööstuse süsinikdioksiidiheite vähendamist tänu

vesinikupõhiste kütuste kasutuselevõtule. Abi võib anda kuni 31. detsembrini 2025.

Pärast seda kuupäeva kohaldatakse energiavarustuse mitmekesistamise kiirendamiseks

tavalisi riigiabi eeskirju, eeskätt kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi

suuniste vastavaid sätteid.

5) abi selliste meetmete alusel, millega kiirendatakse veelgi investeeringuid

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku seisukohast olulistesse sektoritesse,

vastavalt TCTF jaotisele 2.8. Sellised meetmed võimaldavad anda investeerimistoetust

strateegiliste seadmete, nimelt akude, päikesepaneelide, tuuleturbiinide,

soojuspumpade, elektrolüüsiseadmete ning süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja

säilitamise seadmete tootmiseks ning peamiste koostisosade ja vajalike kriitilise

tähtsusega toorainete tootmiseks ja ringlussevõtuks. Abi võib anda kuni

31. detsembrini 2025.

TCTF puhul kehtib Euroopa Komisjonis kiirendatud menetlus liikmesriikide esitatud riigiabi

loa taotluste läbivaatamisel ja otsuste tegemisel.

Käesoleva ülevaate koostamise ajaks on Euroopa Komisjon teinud TCF ja TCTF alusel Eesti

abimeetmete kohta kümme heakskiitvat otsust.

2023. a ja 2024. a komisjoni otsused on kajastatud käesoleva ülevaate osas 1.4.

1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/2004 esitab Eesti komisjonile abi andjatelt saadud

andmete põhjal iga aasta 30. juuniks andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium esitab andmed põllumajanduse sektoris ning osaliselt

metsandussektoris antud riigiabi kohta ning Rahandusministeerium koondandmed ülejäänud

valdkondades antud riigiabi kohta. Aruandlus on väljamaksete põhine.

Kliimaministeerium esitab informatsiooni raudteetranspordi dotatsioonide kohta.

Komisjon koondab liikmesriikide esitatud andmed nn tulemustabeliks (scoreboard).

1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja

grupierandi teatiste kohta

2023. aastal esitas Eesti komisjonile 5 riigiabi teatist, sh 4 riigiabi andmiseks TCFC ajutise

kriisiabi raamistiku alusel ja 1 riigiabi teatis meretranspordi suuniste29 alusel:

29 Community guidelines on State aid to maritime transport (OJ C 13, 17.1.2004, p. 3–12).

1) State Aid SA.106614(2023/N) - Estonia TCTF: Exceptional support for agricultural

and food producers30;

2) State Aid SA.108671 (2023/N) - Estonia TCTF: Support for investments in the food

industry to ensure security of energy supply 202331;

3) State Aid SA.109165 (2023/N) - Estonia TCTF-RRF: Support for investments to ensure

security of energy supply (EBIA)32;

4) State Aid SA.110542 (2023/N) – Estonia TCTF: Prolongation of and amendments to

the scheme SA.10916533;

5) State aid SA.110032 (2023/N) – Estonia Amendments and prolongation of case

SA.57541 – Support for international passenger shipping34.

Grupierandi teatisi on Eesti esitanud 2023. aastal kokku 59. Komisjoni määruse (EL) nr

651/2014 alusel esitati 51 grupierandi teatist erinevate abikavade ja üksikabi kohta, komisjoni

määruse (EL) nr 2022/247235 alusel on esitatud 7 grupierandi teatist ja komisjoni määruse (EL)

nr 2022/247336 alusel üks grupierandi teatis.

2024. aastal esitas Eesti komisjonile 537 riigiabi teatist: riigiabi andmiseks TCTF ajutise

kriisiabi raamistiku alusel, nn IPCEI38 teatise alusel ja komisjoni suuniste

põllumajandussektoris antava riigiabi kohta39 alusel, samuti Eesti regionaalkaardi muutmise

kohta STEPi40 projektide puhul regionaalabi suuniste41 alusel.

1) State Aid SA.112221 (2024/N) – Estonia TCTF and RRF: Support for connection to the

transmission and distribution networks of renewable electricity generating installations

in industrial sites42;

2) State Aid SA.104442 (2024/N) - IPCEI Hydrogen Mobility and Transport –

ESTONIA43;

3) Riigiabi SA.115637 (2024/N) – Eesti: Perioodi 2023-2027 kvaliteedikava raames

toodetud toodete teavitus- ja müügiedenduse toetus44;

30 Komisjon tegi otsuse 07.07.2023. 31 Komisjon tegi otsuse 31.07.2023. 32 Komisjon tegi otsuse 18.09.2023. 33 Komisjon tegi otsuse 15.12.2023. 34 Komisjon tegi otsuse 18.12.2023. 35 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris

ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

(ELT 21.12.2022, L327/1). 36 Komisjoni määrus (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete

tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT 21.12.2022, L327/82). 37 Riigiabi teatiste arv 19.11.2024 seisuga. 38 Komisjon teatis - Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide

elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga (ELT C 528/10, 30.12.2021). 39 Komisjoni teatis Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta

(ELT 21.12.2022, C 485/1), konsolideeritud versioon. 40 Strategic Technologies for Europe Platform. 41 Komisjoni teatis - Regionaalabi suunised (ELT 29.4.2021, C 153/1); Komisjoni teatis, millega täiendatakse

regionaalabi suuniseid seoses Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormiga (STEP) (ELT C/2024/3516,

3.6.2024). 42 Komisjon tegi otsuse 06.05.2024. 43 Komisjon tegi otsuse 28.05.2024; otsus ei ole veel avalik. 44 Komisjon tegi otsuse 04.10.2024; otsus ei ole veel avalik.

4) Riigiabi SA.115761 (2024/N) – Eesti, Eesti regionaalabi kaardi (1. jaanuar 2022 – 31.

detsember 2027) muutmine – STEPi määruse kohaldamisalasse kuuluvate

investeeringute jaoks ette nähtud abi kõrgem ülemmäär45;

5) SA.114440(2024/N) - TCTF: Estonian offshore wind support measure46.

Grupierandi teatisi on Eesti esitanud 2024. aastal kokku 6647. Komisjoni määruse (EL) nr

651/2014 alusel esitati 62 grupierandi teatist erinevate abikavade ja üksikabi kohta ning

komisjoni määruse (EL) nr 2022/247248 alusel on esitatud 4 grupierandi teatist.

45 Komisjon tegi otsuse 03.10.2024. 46 Menetluses Euroopa Komisjonis. 47 Grupierandi teatiste arv 19.11.2024 seisuga. 48 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris

ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

(ELT 21.12.2022, L327/1).

2. RIIGIABI

2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus

Komisjoni viimane riigiabi aruanne (State Aid Scoreboard 2023 ehk nn tulemustabel, avaldatud

komisjoni poolt 9. aprillil 2024) sisaldab andmeid 2022. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi

kohta.

Tulemustabeli kohaselt anti 2022. aastal ELi liikmesriikides riigiabi 228 miljardit eurot (v.a

raudteedotatsioonid ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antud riigiabi), mis

moodustas 1,4% Euroopa Liidu liikmesriikide 2022. a SKP-st ja oli 34,8% vähem kui 2021.

aastal (349,7 miljardit eurot). COVID-19 riigiabi moodustas 2022. a riigiabi kogusummast

76,65 miljardit eurot ehk 33,6% (0,48% ELi 2022. a SKP-st) ja nn Ukraina ajutise kriisiabi

raamistiku alusel antud riigiabi 39,33 miljardit eurot ehk 17% (0,25% ELi SKP-st). Muude

riigiabimeetmete raames andsid ELi liikmesriigid 112 miljardit eurot, mis vastab 0,7%-le ELi

2022. aasta SKPst ja moodustab ca 49% kogu antud riigiabist.

Vastavalt tulemustabelile anti riigiabi Eestis 0,3 miljardit eurot, millest COVID-19 riigiabi

moodustas 17,8 miljonit eurot ehk 5,4% Eestis antud riigiabi kogumahust. Ukraina ajutise

kriisiabi raamistiku alusel anti Eestis 3,7 miljonit eurot ehk 1,1% Eesti antud riigiabi

kogumahust.

Kõige rohkem riigiabi 2022. aastal andis Saksamaa – 73,67 miljardit eurot ehk 32,3% kogu ELi

liikmesriikide riigiabi kogumahust

Täpsem ülevaade 2022. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi mahtudest ja riigiabi osakaaludest

SKP-st on kättesaadav Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt49.

2.2. Riigiabi kogumaht Eestis

Eestis antud riigiabi kogumaht 2023. aastal oli 365 702,1 tuhat eurot ja 2022. aastal 390 157,9

tuhat eurot50 (vt tabel 1).

Riigiabi kogumahus kajastub:

1) horisontaalne riigiabi;

2) regionaalabi;

3) sektoraalne riigiabi:

a. põllumajandussektorile antav abi (abi põllumajandustoodete esmatootmise

tegevuste toetamiseks ning teatud metsandustegevuste toetamiseks);

b. kalandussektorile antav abi;

c. transpordisektorile antav abi;

d. telekommunikatsiooni sektorile antud abi;

4) riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks;

5) COVID-19 riigiabi;

6) TCF ja TCTF riigiabi.

Riigiabi kogumahus ei ole arvestatud toetusi raudteesektorile (raudtee dotatsioonid).

49 Eesti kohta vt täpsemalt tulemustabeli lk 181-185. 50 Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel

ümardatud funktsiooniga “round“ ühe kohani pärast koma.

Muudatused 2022. aasta riigiabi andmetes võrreldes 2022. aasta ülevaatega: 2022. a riigiabi

mahtu kokku on käesolevas ülevaates suurendatud 2 586,5 tuhat eurot kriisi riigiabi,

sektoraalse (merendussektor) ja horisontaalse riigiabi abi arvelt. Täpsem informatsioon 2022.

horisontaalse riigiabi muudatuste kohta on toodud käesoleva ülevaate osas 2.3.

Tabel 1. Eestis antud riigiabi kogumaht absoluut- ja suhtarvudes 2022-2023

2022 2023

Riigiabi kokku

- tuhat eurot

- osakaal SKP-s51 (%)

390 157,9

1,07

365 702,1

0,96

Võrreldes 2022. aastaga vähenes 2023. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 24 455,8 tuhat

eurot ning riigiabi osakaal SKP-s 0,11 protsendipunkti võrra. Muudatused on tingitud eelkõige

COVID-19 riigiabi mahu vähenemisest.

Ilma kriisi riigiabita (COVID-19 ja TCF ning TCTF riigiabi) kasvas riigiabi maht 7 847,3 tuhat

eurot (vt tabel 2).

Tabel 2. Eestis antud riigiabi kogumaht 2022-2023 (tuhat eurot)

2022 2023 +, -

1. Horisontaalne riigiabi 270 387,7 286 892,0 +16 504,3

2. Regionaalabi 14 861,7 27 232,8 +12 371,1

3. Sektoraalne riigiabi 25 140,9 20 607,8 -4 533,1

4. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste osutamiseks 29 620,8 13 125,8 -16 495,0

Kokku riigiabi 340 011,1 347 858,4 +7 847,3

5. Kriisi riigiabi 50 146,8 17 843,7 -32 303,1

KOKKU 390 157,9 365 702,1 -24 455,8

Arvestamata kriisi riigiabi, toimusid 2023. a riigiabi kogumahus võrreldes 2022. aastaga

järgmised muudatused: horisontaalsetel eesmärkidel antud riigiabi suurenes 16 504,3 tuhat

eurot, regionaalabi kasvas 12 371,1 tuhat eurot, sektoraalne riigiabi vähenes 5 533,1 tuhat eurot

ja abi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks vähenes 16 495,0 tuhat eurot.

Lisas I on toodud riigiabi kogumahu jaotus tuhandetes eurodes abi vormide järgi.

Ilma kriisi riigiabita anti 2023. aastal riigiabi toetuse vormis 305 037,6 tuhat eurot ehk 87,7%

riigiabi üldmahust, selles vormis antud abi osakaal jäi 2022. aasta tasemele. Absoluutarvudes

kasvas toetuste maht võrreldes 2022. aastaga 6 990,9 tuhat eurot. Maksuvabastuse ja

maksusoodustuse vormis antud riigiabi maht moodustas 2023. aastal 36 538,6 tuhat eurot ehk

10,5% riigiabi kogumahust.

Aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) anti riigiabi 6 282,2 tuhat eurot. Laenu ja

tagatise vormis riigiabi 2023. aastal ei antud.

51 SKP 2023. aastal 38 187,8 mln eurot, SKP 2022. aastal 36 442,8 mln eurot. Jooksevhindades, sesoonselt ja

tööpäevade arvuga korrigeerimata.

Koos kriisiabiga moodustas 2023. aastal antud toetuste maht 318 881,3 tuhat eurot ehk 87,2%

riigiabi üldmahust. Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi osakaal kasvas

2023. aastal 9,2%-st 10,0%-ni, sellist abi anti 2023. aastal 36 538,6 tuhat eurot. Laenude osakaal

on kasvanud, moodustades 2023. aastal 1,1% riigiabi kogumahust (2022. aastal oli sama näitaja

0,5% riigiabi kogumahust) ja riskikapitali riigiabi osakaal on kasvanud 1,5%-st 1,7 %-ni.

2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi52

Muudatused võrreldes 2022. aasta ülevaatega: 2022. a horisontaalset riigiabi mahtu kokku on

käesolevas ülevaates suurendatud 118,1 tuhat eurot EIS teadus- ja arendustegevusabi

abimeemete arvel.

2023. aastal anti horisontaalset riigiabi 286 892,0 tuhat eurot (vt tabel 3).

Sellest summast moodustas suurima osa keskkonnakaitseabi 124 118,6 tuhat eurot ehk 43,3%

(2022. aastal 51,0%). Analoogselt 2022. aastaga oli 2023. aastal teisel kohal abi kultuuri

edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 103 233,5 tuhande euroga (36,0% horisontaalse

riigiabi mahust). 2022. aastal oli sellise abi maht 87 151,7 tuhat eurot ehk 32,2% horisontaalse

riigiabi mahust. Kolmandal kohal on teadus- ja arendustegevusabi 42 118,5 tuhande euroga

(14,7% horisontaalse riigiabi mahust).

Keskkonnakaitseabi antakse Eestis toetuse ning maksuvabastuse ja -soodustuse vormis. Sellist

abi andsid 2023. aastal Elering AS, PRIA, KIK ja KLIM – 2023. aastal olid nende andjate abi

summad vastavalt 85 251,2 tuhat eurot, 26 271,7 tuhat eurot, 6 534,7 tuhat eurot ja 6 061,0

tuhat eurot, moodustades vastavalt 68,7%, 21,2%, 5,3% ja 4,8% keskkonnakaitseabi üldmahust.

Kultuuriabi andsid 2023. aastal peamiselt Kultuuriministeerium, SA Eesti Filmi Instituut, RTK,

Eesti Kultuurkapital, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Kultuuri- ja

Spordiamet ning Muinsuskaitseamet.

Teadus- ja arendustegevusabi anti 2023. aastal 42 118,5 tuhat eurot, mis on 15 625,5 tuhat eurot

rohkem kui 2022. aastal. Teadus- ja arendustegevusabi andjateks on jätkuvalt EIS (94,4%

teadus- ja arendustegevusabi kogumahust), RTK ja Kaitseministeerium ning uueks abi andjaks

on TalTech. Suurimad maksed tehti EISi ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse

programmidest, ettevõtte arenguprogrammist, „GREEN ICT“ ja ettevõtete digipöörde toetuse

programmist ning IPCEI projektile Hy2Tech.

Riigiabi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule andsid 2023. aastal

Kultuuriministeerium, RTK ja Tartu Linnavalitsus, kokku maksti möödunud aastal 10 257,7

tuhat eurot. Sellest abi liigist oli 5 359,4 tuhat eurot ehk 52,2% RTK toetused erinevatest

meetmetest.

Kohalikule taristule anti abi võrreldes 2022 aastaga tundvalt vähem - 2023. aastal maksti

toetusi summas 185,5 tuhat eurot, KIKi biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise

meetmest (2022. aastal oli kohalikule taristule antud abi kokku 3 292,7 tuhat eurot).

52 Regionaalabi võib anda piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus

võrreldes EL keskmiste näitajatega. Vastavalt regionaalabi suuniste I lisale kuulub Eesti alates 1.01.2022 ELi

toimimise lepingu artikli 107 lõikele 3 punkti c kohaste piirkondade hulka.

Regionaalabi anti 2023. aastal 27 232,8 tuhat eurot, mis on 12 371,1 tuhat eurot ehk 83,2%

rohkem kui 2022. aastal Regionaalabi andjad 2023. aastal olid PRIA, KIK, EIS ja RTK

(vastavalt 65,2%, 25,2%, 8,6% ja 1,0% regionaalabi mahust). Regionaalabi kasvu mõjutasid

peamiselt väljamaksete suurendamine PRIA investeeringute meetmetest.

Tabel 3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 2022-2023

Horisontaalne riigiabi

ja regionaalabi (tuhat

eurot)

Osakaal

horisontaalse riigiabi

üldmahust (%)

"+","-

"(tuhat

eurot)

2022 2023 2022 2023

1. Horisontaalne riigiabi kokku sealhulgas: 270 387,7 286 892,0 100,0 100,0 +16 504,3

1.1. teadus-ja arendustegevusabi 26 493,0 42 118,5 9,8 14,7 +15 625,5

1.2. keskkonnakaitseabi 137 866,0 124 118,6 51,0 43,3 -13 747,4

1.3. abi VKEdele 6 100,4 6 794,9 2,3 2,4 +694,5

1.4. tööhõiveabi 245,3 111,8 0,1 0,0 -133,5

1.5. koolitusabi 143,6 71,5 0,1 0,0 -72,1

1.6. abi kultuuri edendamiseks ja

kultuuripärandi säilitamiseks 87 151,7 103 233,5 32,2 36,0 +16 081,8

1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja

veetmise taristule antav abi 9 095,0 10 257,7 3,4 3,6 +1 162,7

1.8. kohalikule taristule antav abi 3 292,7 185,5 1,2 0,1 -3 107,2

2. Regionaalabi 14 861,7 27 232,8 +12 371,1

Kokku horisontaalne riigiabi ja

regionaalabi 285 249,4 314 124,8 +28 875,4

Täpsema ülevaate 2022. ja 2023. aastal antud horisontaalsest riigiabist ja regionaalabist annab

Lisa II.

Joonisel 1 on kajastatud 2023. aastal antud horisontaalse riigiabi ja regionaalabi mahud abi

andjate lõikes. Suurimateks horisontaalse riigiabi ja regionaalabi andjateks olid: Elering AS

(85 251,2 tuhat eurot ehk 27,1% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust),

Kultuuriministeerium (82 620,3 tuhat eurot ehk 26,3%), EIS (50 053,2 tuhat eurot ehk 15,9%),

PRIA (44 056,5 tuhat eurot ehk 14,0%), KIK (13 594,5 tuhat eurot ehk 4,3%), RTK (11 944,9

tuhat eurot ehk 3,8%) ja EFI (11 750,8 ehk 3,7%). Teiste abi andjate antud horisontaalse ja

regionaalabi mahud jäid 2022. aastal alla 2% kogu horisontaalse riigiabi ja regionaalabi

kogumahust.

Joonis 1. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi abi andjate lõikes 2023. aastal (%)

2.4. Sektoraalne abi

Sektoraalset riigiabi anti 2023. aastal 20 607,8 tuhat eurot, mis on 4 533,1 tuhande euro võrra

vähem kui 2022. aastal.

Muudatused 2022. aasta riigiabi andmetes võrreldes 2022. aasta ülevaatega: 2022. a sektoraalse

riigiabi mahtu kokku on käesolevas ülevaates suurendatud 362,6 tuhat eurot Transpordiameti

antud riigiabi (maksusoodustused) arvelt.

Põllumajandussektorile53 anti 2023. aastal sektoraalset riigiabi summas 10 275,9 tuhat eurot,

mis on 873,8 tuhat eurot vähem kui 2022. aastal. Kalandussektorile anti 2023. aastal riigiabi

(erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus) summas 59,7 tuhat eurot ehk 71,2 tuhat eurot

vähem kui 2022. aastal. Riigiabi summa vähenemine on seotud sellega, et alates 01.07.2023

hakati sellist abi andma komisjoni määruse (EL) 651/2014 alusel kui horisontaalset riigiabi.

Transpordisektorile anti 2023. aastal riigiabi summas 7 956,5 tuhat eurot ja 2022. aastal 10

999,8 tuhat eurot. Sellele sektorile antud abi vähenemine on seotud rahvusvahelise

reisilaevanduse toetamiseks Transpordiameti abimeetmest antud riigiabi vähenemisega (2022.

aastal 10 047,7 tuhat eurot, 2023. aastal 6 726,1 tuhat eurot) ja Tallinna lennujaama taristu

investeeringute maksete vähenemisega (2022. aastal 337,5 tuhat eurot, 2023. aastal makseid ei

olnud, RTK abimeede). Maksusoodustused meretranspordile Transpordiameti abimeetmest on

seevastu kasvanud (2022. aastal 614,6 tuhat eurot, 2023. aastal 1 230,4 tuhat eurot).

Telekommunikatsiooni sektorile antud riigiabi vähenes võrreldes 2022. aastaga 544, 8 tuhat

eurot. Selle sektori all on näidatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti meetmete

raames antud riigiabi (maksed järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu

passiivse lairibataristu rajamise abimeetmest summas 2 132,7 tuhat eurot) ja RTK maksed väga

53 Vt lk 5 esimeses lõigus toodud selgitus.

KaM 0,1

KuM 26,3

Tallinna KSA 0,5

TLN KKA 0,1

KLIM 1,9

AS Elering 27,1EIS 15,9

Eesti Töötukassa

TalTech 0,1

KIK 4,3

KULKA 1,0

Muinsuskaitseamet

PRIA 14,0

REM 0,3

RTK 3,8 EFI 3,7 Tartu LV 0,1 SA Tartu 2024 0,6

suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetmest summas

183,0 tuhat eurot.

Lisas III on näidatud, kuidas jagunes sektoraalse riigiabi andmine 2022. ja 2023. aastal

erinevate abimeetmete vahel.

2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks

Seda liiki riigiabi anti 2023. aastal 13 125,8 tuhat eurot, mis on peaaegu poole võrra vähem kui

2022. aastal. Mõlemal aastal andsid riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste

osutamiseks KIK, KLIM, RTK , EIS ja Tartu Linnavalitsus. Abi mahu vähenemine toimus

seoses väljamaksete vähenemisega KIKi perioodi 2014-2020 veemajanduse programmist, EIS

meetmest (kohaliku omavalitsuste üksuse elanufondi arendamise toetus) ja RTK meetmest

(tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused).

Lisas IV on näidatud, kuidas jagunes riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste

osutamiseks 2022. ja 2023. aastal erinevate abimeetmete vahel.

2.6. COVID-19 riigiabi ja TCF ning TCTF riigiabi

Tegemist on erakorraliste meetmetega, täpsema ülevaate antud riigiabist annavad Lisa V ja Lisa

VI.

Lisaks saab tutvuda Euroopa Komisjoni vastavate riigiabi otsustega, kasutades käesolevate

ülevaate osas 1.4 toodud linke.

3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI

2023. aastal moodustas kõikides sektorites antud vähese tähtsusega abi kokku 72 636,6 tuhat

eurot54, mis on 9 033,4 tuhat eurot ehk 14,2% rohkem kui 2022. aastal (vt tabel 4).

Tabel 4. Vähese tähtsusega abi 2022-2023 abi vormide lõikes (tuhat eurot)

Toetus55 Tagatis Laen

Maksusoodustus

maksuvabastus

Kokku

2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023

1. Horisontaalne

vähese tähtsusega abi 59 145,7 69 509,6 590,8 607,6 87,0 164,7 0,0 6,656 59 823,5 70 288,5

2. Üldmajandushuvi

vähese tähtsusega abi 1 560,4 387,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1 560,4 387,4

3. Vähese tähtsusega

abi

põllumajandustoodete

esmatootmiseks

2 069,0 1 750,2 26,3 0,6 25,0 38,0 0,0 89,857 2 120,3 1 878,6

4.Vähese tähtsusega

abi kalandussektoris 96,2 81,5 0,0 0,0 2,8 0,0 0,0 0,658 99,0 82,1

Kokku 62 871,3 71 728,7 617,1 608,2 114,8 202,7 0,0 97,0 63 603,2 72 636,6

%-des 98,8 98,8 1,0 0,8 0,2 0,3 0,0 0,1 100,0 100,0

Muudatused võrreldes 2022. aasta ülevaatega: 2022. a vähese tähtsusega abi mahtu kokku on

käesolevas ülevaates suurendatud 1 344,0 tuhat eurot.

Analoogselt eelmiste aastatega moodustas 2023. aastal suurima osa ehk 98,8% toetuse vormis

antud vähese tähtsusega abi, mille maht on võrreldes 2021. aastaga kasvanud 8 857,4 tuhat

eurot. Tagatise vormis antud abi osakaal ja maht on mõnevõrra vähenenud. Kasvanud on laenu

vormis antud vähese tähtsusega abi ja lisandunud maksusoodustuse ning maksuvabastuse

vormis antud vähese tähtsusega abi.

Täpsema ülevaate 2022. ja 2023. aastal antud vähese tähtsusega abist annab Lisa VII.

54 Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel

ümardatud funktsiooniga „round“ ühe kohani pärast koma. 55 Sisaldab horisontaalse vähese tähtsusega abi puhul vara rentimisel ja soodustingimustel võõrandamisel antud

abi. 56 Kohalikust maksust vabastamine (Tallinna Transpordiamet). 57 Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajanduses. 58 Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus kalanduses.

3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi 59

Horisontaalne vähese tähtsusega abi (ilma üldmajandushuvi vähese tähtsusega abita ning

põllumajandustootmises ja kalandussektoris antud vähese tähtsusega abita) moodustas 2023.

aastal 70 288,5 tuhat eurot, kasvades võrreldes 2022. aastaga 10 465,0 tuhande euro võrra (vt

tabel 5).

Tabel 5. Horisontaalne vähese tähtsusega abi andjate lõikes 2022-2023

Horisontaalse vähese

tähtsusega abi andjad

Vähese tähtsusega abi (tuhat

eurot)

Osakaal vähese

tähtsusega abi

üldmahust (%)

2022 2023 +,- 2022 2023

Justiitsministeerium 15,3 15,3 0,0 0,0 0,0

Kaitseministeerium 14,8 82,2 +67,4 0,0 0,1

Kliimaministeerium 194,7 61,2 -133,5 0,3 0,1

Kultuuriministeerium 580,7 599,0 +18,3 1,0 0,9

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 60,0 260,6 +200,6 0,1 0,4

Siseministeerium 189,7 0,0 -189,7 0,3 0,0

Välisministeerium 0,0 40,0 +40,0 0,0 0,1

EIS 18 026,5 27 238,6 +9 212,1 30,1 38,8

ETAG 641,8 415,4 -226,4 1,1 0,6

Eesti Töötukassa 17 903,8 16 855,0 -1 048,8 29,9 24,0

Eesti Kultuurkapital 22,0 0,0 -22,0 0,0 0,0

Elering AS 1 202,8 1 136,3 -66,5 2,0 1,6

Integratsiooni SA 75,0 5,0 -70,0 0,1 0,0

KIK 5 139,6 4 855,5 -284,1 8,6 6,9

Lääne-Nigula VV 30,0 0,0 -30,0 0,1 0,0

Maardu Linnavalitsus 0,0 93,9 +93,9 0,0 0,1

MES 61,5 166,5 +105,0 0,1 0,2

Muinsuskaitseamet 554,2 528,7 -25,5 0,9 0,8

Narva LAÖA 54,5 99,5 45,0 0,1 0,1

PRIA 9 474,2 13 601,8 +4 127,6 15,8 19,4

Rapla Vallavalitsus 200,0 0,0 -200,0 0,3 0,0

RTK 4 272,0 2 320,1 -1 951,9 7,1 3,3

Rõuge VV 7,5 0,0 -7,5 0,0 0,0

59 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikele 2 (kehtis kuni 31.12.2023) „Liikmesriigi poolt

ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse

ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Liikmesriigi poolt ühele tasu eest kaupu vedavale

maanteetranspordiettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta

pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000 eurot“. 1. jaanuarist 2024 on piirmäär mistahes kolme aasta kohta

300 000 eurot – vt Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. Komisjoni määrus (EL) 2023/2831 jõustus

01.01.2024.

SA Ida-Viru ettevõtluskeskus 56,2 141,8 +85,6 0,1 0,2

SA TLN INK 6,8 186,9 +180,1 0,0 0,3

SA Tartu

Loomemajanduskeskus 0,0 107,9 +107,9 0,0 0,2

Tallinna Kesklinna Valitsus 59,3 69,9 +10,6 0,1 0,1

Tallinna KAS 25,8 17,6 -8,2 0,0 0,0

Tallinna Strateegiakeskus 303,2 750,5 +447,3 0,5 1,1

Tallinna Tehnikaülikool 114,7 308,7 +194,0 0,2 0,4

Tallinna Transpordiamet 0,0 6,6 +6,6 0,0 0,0

TEHNOPOL 536,9 79.0 -457.9 0,9 0,1

Tartu Linnavalitsus 0,0 245,0 +245,0 0,0 0,3

Kokku 59 823,5 70 288,5 +10 465,0 100,0 100,0

Muudatused võrreldes 2022. aasta ülevaatega: 2022. a horisontaalse vähese tähtsusega abi

mahtu kokku on käesolevas ülevaates suurendatud 1 351,960 tuhat eurot.

Analoogselt eelmiste aastatega olid suurimateks horisontaalse vähese tähtsusega abi andjateks

EIS, Eesti Töötukassa ja PRIA (vastavalt 38,8%, 24,0% ja 19,4% horisontaalse vähese

tähtsusega abi mahust).

Eeltoodud abi andjatele järgnesid KIK (6,9%), RTK (3,3%), Elering AS (1,6%) ja Tallinna

Strateegiakeskus (1,1%). Ülejäänud abi andjate poolt antud horisontaalne vähese tähtsusega abi

jäi 2023. aastal alla 1,0%.

3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi61

Muudatused võrreldes 2022. aasta ülevaatega: 2022. a üldmahandushuvi vähese tähtsusega

abi mahtu on käesolevas ülevaates vähendatud 7,8 tuhat eurot (RTK E-V programmi arvel).

Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi väljamaksed moodustasid 2023. aastal 387,4 tuhat

eurot (KIKi toetused siseriiklikust keskkonnaprogrammist 283,8 tuhat eurot ja RTK toetused

tööalast konkurentsivõimet suurendavate teenuste osutamise meetmest 103,6 tuhat eurot),

vähenedes võrreldes 2022. aastaga 1 173,0 tuhat eurot.

Lisandusid toetused EIS erinevates meetmetest 925,0 tuhat eurot, toetus Tartu Ülikoolile uuringu „Kagu-Eesti

piiriala sotsiaalmajandusliku olukorra, siseturvalisuse, piirijulgeoleku ja kogukonna uuring” läbiviimiseks

(Kaitseministeerium 14,8 tuhat eurot ja Siseministeerium 14,8 eurot), makse Kliimaministeeriumi saastetasu

asendamise kavast 0,7 tuhat eurot, ETAGi toetus rahvusvahelistel ühiskonkurssidel osalejatele 14,0 tuhat eurot,

Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid välisturgudele sisenemise toetus 0,9 tuhat eurot, TalTech 1,4 tuhat

eurot AI meetmest ja RTK erinevad meetmetest 434,2 tuhat eurot. KIK toetused vähenesid 53,9 tuhat eurot. 61 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikele 2 (kehtis kuni 31.12.2023): „Ühele üldist

majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes

kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 500 000 eurot.“ 1. jaanuarist 2024 on piirmäär

mistahes kolme aasta kohta 750 000 eurot – vt Komisjoni määrus (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutatavatele

ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes. Muudetud 2024. aastal, vt corrigendum 2024/90320. Määruse

konsolideeritud versioon on leitav siit.

3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks62

2023. aastal anti vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks kokku

1 878,6 tuhat eurot (2022. aastal 2 120,3 tuhat eurot) järgmiselt: Keskkonnaameti toetused

loomade tekitatud kahju hüvitamiseks 781,3 tuhat eurot; PRIA mesilaspere toetus 564,8 tuhat

eurot, erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus 89,8 tuhat eurot ja erakorraline toetus

toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks 25,0 tuhat eurot,

Eesti Töötukassa erinevatest programmidest antud ettevõtluse alustamise ja palgatoetused,

alaealise töötamise toetused ja koolituskulude hüvitamine, mentorklubi ja tugiisiku teenused

summas kokku 318,4 tuhat eurot; MESi tagatised 0,6 tuhat eurot ja laenud 38,0 tuhat eurot;

KIKi toetused keskkonnaprogrammist 40,7 tuhat eurot ja nullheitega autode ostutoetus 20,0

tuhat eurot.

3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris63

Vähese tähtsusega abi kalandussektoris anti 2023. aastal kokku 82,1 tuhat eurot ehk 16,9 tuhat

eurot vähem kui 2022. aastal (2022. aastal 99,0 tuhat eurot) järgmiselt: Keskkonnaameti

toetused kala- ja merikotka ning hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamiseks 37,8

tuhat eurot, Eesti Töötukassa erinevatest programmidest antud ettevõtluse alustamise ja

palgatoetused, alaealise töötamise toetus, tööandja koolitustoetus ja mentorluse tasu kokku

summas 30,2 tuhat eurot, toetused KIKi Keskkonnaprogrammist 13,5 tuhat eurot ning

erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus PRIA poolt summas 0,6 tuhat eurot.

62 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikkel 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale

antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul

ületada 20 000 eurot”; artikkel 3 lõige 3a: „Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale

antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta jooksul ületada 25 000 eurot ning

et kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne kogusumma ei tohi ületada II lisas

sätestatud riiklikku ülempiiri järgmistel tingimustel: a) abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele

tootesektorile, ei tohi kolme eelarveaasta jooksul antava abi kumulatiivne kogusumma ületada artikli 2 lõikes 4

kehtestatud sektorisisest ülempiiri; b) liikmesriik asutab riikliku keskregistri vastavalt artikli 6 lõikele 2.“ 63 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt kalandus- ja

vesiviljelussektori ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta

pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 30 000 eurot”. Lisaks ei tohi Eestis kalandus- ja vesiviljelussektori

ettevõtjatele sama perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 3 930 000 eurot (riigi limiit). Alates

25.oktoobris 2023. a jõustunud määruse muudatuse järgi (vt komisjoni määrus (EL) 2023/2391) on ühele

ettevõtjale antava abi piirmääraks 40 000 eurot ja riigilimiidiks 1 572 000 eurot.

4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU

2023. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku)

ilma kriisi riigiabita oli 420 495,0 tuhat eurot, millest riigiabi moodustas 82,7%. Võrreldes

2022. aastaga kasvas abi kogumaht 16 880,7 tuhande euro võrra (vt tabel 6).

Koos kriisi riigiabiga anti 2023. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 438 338,7 tuhat

eurot, millest riigiabi moodustas 83,4%. Seega vähenes riigiabi ja vähese tähtsusega abi

kogumaht võrreldes 2022. aastaga 15 422,4 tuhat eurot.

Tabel 6. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 2022-2023

2022 2023 +, -

Riigiabi kokku (tuhat eurot) 340 011,1 347 858,4 +7 847,3

Vähese tähtsusega abi (tuhat eurot) 63 603,2 72 636,6 +9 033,4

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku (tuhat eurot) 403 614,3 420 495,0 +16 880,7

Riigiabi osakaal abi üldmahust ilma kriisi riigiabita (%) 84,2 82,7 -1,5

Vähese tähtsusega abi osakaal abi üldmahust ilma kriisi

riigiabita (%)

15,8

17,3 1,5

Kriisi riigiabi (tuhat eurot) 50 146,8 17 843,7 -32 303,1

Riigiabi koos kriisiabiga (tuhat eurot) 390 157,9 365 702,1 -24 455,8

KÕIK kokku (tuhat eurot) 453 761,1 438 338,7 -15 422,4

Riigiabi osakaal abi üldmahust koos kriisi riigiabiga (%) 86,0 83,4 -2,6

Vähese tähtsusega abi osakaal abi üldmahust koos kriisi

riigiabiga (%)

14,0

16,6

2,6

Võrreldes 2022. aastaga on 2023. aastal toimunud muudatused riigiabi ja vähese tähtsusega abi

proportsioonis. Ilma kriisiabita on riigiabi osakaal abi üldmahust vähenenud 1,5% ja koos kriisi

abiga on see vähenenud 2,6 %.

Ülevaate 2022. ja 2023. aasta riigiabi ja vähese tähtsusega abi mahtudest absoluutarvudest abi

andjate lõikes annab Lisa VIII.

Suurimateks abi andjateks 2023. aastal olid EIS, Elering AS, Kultuuriministeerium ja PRIA (vt

tabel 7).

Tabel 7. Suurimad abi andjad 2022 ja 2023 (% riigiabi ja vähese tähtsusega abi

kogumahust)

Riigiabi ja vähese

tähtsusega abi andja

2022 2023

EIS 20,4 19,8 ▼

Elering AS 20,3 19,7 ▼

Kultuuriministeerium 16,1 18,9 ▲

PRIA 14,3 17,4 ▲

5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED

FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES

Läbipaistvuse huvides antakse tabelis 8 ülevaade riigiabi ja vähese tähtsusega abi meetmete

rahastamisest kõikide finantseerimisallikate lõikes.

Tabel 8. 2022. ja 2023. aastal antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht

finantseerimisallikate lõikes (tuhat eurot)

2022 2023

KOKKU

Eesti

vahendid

Välis-

vahendid KOKKU

Eesti

vahendid

Välis-

vahendid

1. Horisontaalne riigiabi

kokku sealhulgas 270 387,7 219 648,2 50 739,5 286 892,0 232 607,5 54 284,5

1.1. teadus- ja

arendustegevusabi 26 493,0 1 718,3 24 774,7 42 118,5 11 039,4 31 079,1

1.2. keskkonnakaitseabi 137 866,0 126 857,6 11 008,4 124 118,6 117 905,6 6 213,0

1.3 abi VKEdele 6 100,4 0,0 6 100,4 6 794,9 3,8 6 791,1

1.4. tööhõiveabi 245,3 61,1 184,2 111,8 61,3 50,5

1.5. koolitusabi 143,6 69,8 73,8 71,5 17,7 53,8

1.6. abi kultuuri edendamiseks

ja kultuuripärandi säilitamiseks 87 151,7 81 779,6 5 372,1 103 233,5 98 681,4 4 552,1

1.7. spordi- ja

mitmeotstarbelisele vaba aja

veetmise taristule antav abi 9 095,0 6 182,7 2 912,3 10 257,7 4 898,3 5 359,4

1.8. kohalikule taristule antav

abi 3 292,7 2 979,1 313,6 185,5 0,0 185,5

2. Regionaalabi 14 861,7 2 833,4 12 028,3 27 232,8 3 316,3 23 916,5

3. Sektoraalne riigiabi 25 140,9 20 481,8 4 659,1 20 607,8 17 638,9 2 968,9

3.1. põllumajandussektor 11 149,7 6 828,1 4 321,6 10 275,9 7 490,0 2 785,9

3.2 transpordisektor 10 999,8 10662,3 337,5 7 956,5 7 956,5 0,0

3.3. telekommunikatsioon 2 860,5 2 860,5 0,0 2 315,7 2 132,7 183,0

3.4 kalandussektor 130,9 130,9 0,0 59,7 59,7 0,0

4. Riigiabi üldist

majandushuvi pakkuvate

teenuste osutamiseks 29 620,8 12 997,0 16 623,8 13 125,8 9 212,2 3 913,6

Riigiabi kokku 340 011,1 255 960,4 84 050,7 347 858,4 262 774,9 85 083,5

COVID-19 riigiabi 46 416,5 39 169,2 7 247,3 9 176,9 4 000,0 5 176,9

TCF ja TCTF riigiabi 3 730,3 3 730,3 0,0 8 666,8 7 914,5 752,3

RIIGIABI KOKKU 390 157,9 298 859,9 91 298,0 365 702,1 274 689,4 91 012,7

Vähese tähtsusega abi 63 603,2 25 605,2 37 998,0 72 636,6 25 465,3 47 171,3

Riigiabi ja vähese tähtsusega

abi KOKKU 453 761,1 324 465,1 129 296,0 438 338,7 300 154,7 138 184,0

Välisvahendid hõlmavad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendeid,

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, Õiglase Ülemineku Fondi, Taaste- ja

vastupidavusrahastu ja REACT-EU vahendeid.

6. KOKKUVÕTE

2023. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku)

koos kriisi riigiabiga oli 438 338,7 tuhat eurot, millest riigiabi moodustas 83,4%. Seega vähenes

riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht võrreldes 2022. aastaga 15 422,4 tuhat eurot.

Ilma kriisi riigiabita anti 2023. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi 420 795,0 tuhat eurot.

Võrreldes 2022. aastaga kasvas see 16 880,7 tuhat eurot võrra ehk 4,2%.

2023. aastal suurim abi andja oli EIS (19,8% abi kogumahust), kellele järgnesid Elering AS,

Kultuuriministeerium ja PRIA (vastavalt 19,7%, 18,9% ja 17,4% abi kogumahust).

Riigiabi

Koos kriisi riigiabiga vähenes antud riigiabi kogumaht Eestis 2023. aastal võrreldes

2022. aastaga 24 455,8 tuhat eurot, moodustades 365 702,1 tuhat eurot. Riigiabi osakaal SKP-s

vähenes 0,11 protsendipunkti võrra. Muudatused on tingitud kriisi riigiabi (COVID-19) mahu

vähenemisest. Kriisi riigiabi anti ainult toetuste ja laenude vormis.

Koos kriisi riigiabiga anti riigiabi 2023. aastal järgmiselt:

- toetuse vormis riigiabi 318 881,3 tuhat eurot ehk 87,2% riigiabi üldmahust; toetuste

maht kasvas võrreldes 2022. aastaga 2 240,7 tuhat eurot;

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi summas 36 538,6 tuhat eurot

ehk 10,0% riigiabi kogumahust;

- laenude vormis 4 000 tuhat eurot (2022. aastal 2 000 tuhat eurot);

- tagatiste vormis 2023 aastal riigiabi ei antud (2022. aastal moodustasid tagatised

29 765,1 tuhat eurot ehk 7,6% riigiabi kogumahust);

- aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi 6 282,2 tuhat eurot ehk 1,7%

riigiabi kogumahust.

Ilma kriisi riigiabita anti 2023. aastal riigiabi 7 847.3 tuhat eurot rohkem kui 2022. aastal. Abi

maht moodustas 347 858,4 tuhat eurot, millest anti:

- toetuse vormis riigiabi 305 037,6 tuhat eurot ehk 87,7% riigiabi üldmahust. Toetuste

maht kasvas võrreldes 2022. aastaga 6 990,9 tuhat eurot, toetuste osakaal jäi samaks

(87,7% riigiabi üldmahust);

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis riigiabi summas 36 538,6 tuhat eurot, mis

moodustas 10,5% riigiabi kogumahust;

- tagatise ja laenu vormis riigiabi antu ei ole;

- aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi summas 6 282,2 tuhat eurot

ehk 1,8 riigiabi üldmahust.

Vähese tähtsusega abi

Vähese tähtsusega abi kogumaht 2023. aastal kasvas ja moodustas kõikides sektorites kokku

72 636,6 tuhat eurot (2022. aastal 63 603,2 tuhat eurot). Analoogselt 2022. aastaga moodustas

2023. aastal suurima osa ehk 98,8% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Tagatise

vormis antud vähese tähtsusega abi summa ja osakaal on vähenenud (2022. aastal 617,1 tuhat

eurot ehk 1,0%, 2023. aastal 608,2 tuhat eurot ehk 0,8% üldisest vähese tähtsusega abi mahust).

Vähese tähtsusega abi laenud kasvasid ja moodustasid 2023. aastal 202,7 tuhat eurot ehk 0,3%

üldisest vähese tähtsusega abi mahust. 2023. aastal lisandus maksusoodustuse ja

maksuvabastuse vormis antud vähese tähtsusega abi summas 97,0 tuhat eurot ehk 0,1 % üldisest

vähese tähtsusega abi mahust.

Lisa I

2022. ja 2023. AASTAL ANTUD RIIGIABI KOGUMAHU JAOTUS ABI VORMIDE JÄRGI (tuhat eurot)

Abi eesmärgid Toetus Maksuvabastus ja

maksusoodustus Laen Tagatis Riskikapital KOKKU

2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023

1. Horisontaalne riigiabi 229 381,0 245 361,3 35 248,50 35 248,50 5 758,2 6 282,2 270 387,7 286 892,0

1.1. teadus-ja arendustegevusabi 26 493,0 42 118,5 26 493,0 42 118,5

1.2. keskkonnakaitseabi 102 617,5 88 870,1 35 248,5 35 248,5 137 866,0 124 118,6

1.3. abi VKEdele 342,2 512,7 5 758,2 6 282,2 6 100,4 6 794,9

1.4. tööhõiveabi 245,3 111,8 245,3 111,8

1.5. koolitusabi 143,6 71,5 143,6 71,5

1.6. abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks* 87 151,7 103 233,5 87 151,7 103 233,5

1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi 9 095,0 10 257,7 9 095,0 10 257,7

1.8. kohalikule taristule antav abi 3 292,7 185,5 3 292,7 185,5

2. Regionaalabi 14 861,7 27 232,8 14 861,7 27 232,8

3. Sektoraalne riigiabi 24 182,2 19 317,7 745,5 1 290,1 213,2 0,0 25 140,9 20 607,8

3.1. põllumajandussektor 10 936,5 10 275,9 213,2 0,0 11 149,7 10 275,9

3.2 kalandussektor 130,9 59,7 130,9 59,7

3.3. transpordisektor 10 385,2 6 726,1 614,6 1 230,4 10 999,8 7 956,5

3.4. telekommunikatsioon (lairiba taristu) 2 860,5 2 315,7 2 860,5 2 315,7

4. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks

29 620,8 13 125,8 29 620,8 13 125,8

KOKKU 298 045,7 305 037,6 35 994,0 36 538,6 0,0 0,0 213,2 0,0 5 758,2 6 282,2 340 011,1 347 858,4

% 87.7 87.7 10.6 10.5 0.0 0.0 0.1 0.0 1.7 1.8 100.0 100.0

5. Kriisi riigiabi 18 594,9 13 843,7 2 000,0 4 000,0 29 551,9 0,0 50 146,8 17 843,7

5.1 COVID-19 riigiabi ** 14 864,6 5 176,9 2 000,0 4 000,0 29 551,9 0,0 46 416,5 9 176,9

5.2.TCF riigiabi 3 730,3 8 666,8 3 730,3 8 666,8

% 37.1 77.6 4.0 22.4 58.9 0.0 100.0 100.0

KOKKU 316 640,6 318 881,3 35 994,0 36 538,6 2 000,0 4 000,0 29 765,1 0,0 5 758,2 6 282,2 390 157,9 365 702,1

% 81.2 87.2 9.2 10.0 0.5 1.1 7.6 0.0 1.5 1.7 100.0 100.0

*** *** ****

* sisaldab toetuste all ka riigiabi, mida antakse rahvusvahelise näituse omanikule tekitatud kahju hüvitamist grupierandi alusel.

** COVID-19 toetuste all on toodud ka COVID-19 riigiabi, mida 2022. aastal anti muus vormis kui tabelis loetletud (linnavara

üürisoodustused). Täpsema teabe sellest leiab Lisast V.

*** COVID-19 laenude nominaalsumma.

**** COVID-19 tagatiste nominaalsumma.

Lisa II

2022. JA 2023. AASTAL ANTUD HORISONTAALNE RIIGIABI JA

REGIONAALABI (tuhat eurot)

HORISONTAALNE RIIGIABI

Abi andja Abimeede/eesmärk 2022 2023

Teadus- ja arendustegevusabi

Kaitseministeerium 610,7 309,3

Kaitsetööstuse arendustoetused (SA.46767) 80,1 0,0

Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise

põhimõtted ja kord - 3 (pikendamine) (SA.60668) 530,6 309,3

EIS 22 917,7 39 772,6

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede

(SA.44471) 2 115,2 987,3

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede

(pikendamine) (SA.61270) 2 882,7 2 414,4

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede

(muutmine 2022) (SA.102597) 93,3 880,3

Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“-

põhiskeem (SA.56424) 2 338,9 1 168,8

Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“-

põhiskeem (pikendamine kuni 31.12.2021)

(SA.61264) 1 341,8 1 381,2

Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“-

väikeprojektid (kuni 31.12.2023) (SA.101709) 147,1 393,4

Eesti - Norra koostööprogramm „Green ICT“

täiendavate tegevuste voor (SA.104328) 0,0 409,8

Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse

toetamine (RUP) (SA.61698) 7 493,8 11 111,8

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 0,0 1 172,5

Ettevõtjate rakendusuuringute toetus (SA.102713) 83,9 7 679,9

Ettevõtja rakendusuuringute toetus (alates

02.06.23) (SA.107952) 0,0 408,7

E-veoselehe teenusearenduse toetus (SA.103164 5,5 112.1

Important Project of Common European Interest on

Hydrogen Technology (Hy2Tech) (SA.64646) 59,8 1 194,6

Klastrite arendamise toetus 2014-2020 (SA.42027)

235,1 187,0

Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse

toetus – tootearendus (SA.54697) 216,4 138,7

Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus

(SA.57513) 203,5 0,0

Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus

(pikendamine) (SA.61265) 88,8 173,1

64 Alates 2023. aastast on meetmete rakendajaks Kliimaministeerium MKMi asemel .

Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus

2021 (SA.63702) 2 751,6 7 891,0

Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise

toetusmeede (SA.107559) SA.107559

SA.107559

0,0 92,9

Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 - 2020

(SA.39872) 2 468,9 1 159,1

Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014-2020

(pikendamine 2021) (SA.64349) 19,5 8,8

Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja

automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses

ning mäetööstuses (SA.54476) 136,9 0,0

Toetus ettevõtjate toote, teenuse ja

protsessiarenduse alaseks rahvusvaheliseks

koostööks (pikendamine) (SA.61268) 235,0 498,8

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus

(SA.101255) 0,0 308,4

RTK 2 964,6 1 697,8 (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (GBER)

(SA.45041) 14,1 22,9

Rakendusuuringute toetamine nutika

spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (SA.43183) 2 750,0 1 585,9

Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri

toetamine teekaardi alusel (SA.42977) 81,6 0,0

„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine”

elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused

ja kord (SA.59096) 118,9 89,0

Tallinna Tehnikaülikool AI & Robotics Estonia (EDIH) projekt "AIRE" 0,0 338,8

Kokku teadus- ja arendustegevusabi 26 493,0 42 118,5

Keskkonnakaitseabi

KLIM64 6 984,3 6 061,0

Elektri soodusaktsiisimäär elektrointensiivsetele

ettevõtetele (SA.60526) 330,8 245,1

Maagaasi soodusaktsiisimäär intensiivse

gaasitarbimisega ettevõtjatele (2020. a SA.52981;

2021. a SA.60525) 812,9 480,6

Kaevandamisluba omavale ettevõtjale

eriotstarbelise diislikütuse kasutamise lubamine

(SA.58115) 2 082,3 0,0

Kaevandamisluba omavale ettevõtjale

eriotstarbelise diislikütuse kasutamise lubamine

(pikendamine kuni 30.04.2023) (SA.103119) 3 758,3 1 378,0

Kaevandamisluba omavale ettevõtjale

eriotstarbelise diislikütuse kasutamise lubamine

(pikendamine kuni 31.12.2023) (SA.107810) 0,0 3 957,3

Elering AS 91 129,8 85 251,2

Alla 50 kW võimsusega tootmisseadmetega

elektrienergia tootmise tegevustoetus (SA.111415) 20 730,0 20 786,7

REGIONAALABI

65 Abi elemendi arvutab PRIA MTA poolt esitatud andmete (ostetud kütuse kogused) alusel. 66 Abi elemendi arvutab PRIA MTA poolt esitatud andmete (ostetud kütuse kogused) alusel.

Toetuskava SA.36023(2014/NN)) elektrienergia

tootmiseks taastuvenergia allikatest ja tõhusal

koostootmisel muutmine (SA.47354(2017/NN)) 69 981,2 54 923,4

Support scheme for electricity produced from

renewable sources in Estonia (SA.55453) 0,0 11,4

Biometaanituru arendamise toetamine (SA.49198) 327,7 5 796,6

Biometaanituru arendamise toetamine

(pikendamine) (SA.59787) 90,9 3 733,1

KIK 11 487,7 6 856,4

Investeeringud parimasse võimalikku

ressursitõhusasse tehnikasse;

ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-

rakenduste toetamine (SA.46220) 481,3 0,0

Investeeringud parimasse võimalikku

ressursitõhusasse tehnikasse;

ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-

rakenduste toetamine (2) (SA.52158) 202,1 57,6

Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks

ettevalmistamise toetamine (SA.41622) 5 420,8 0,0

Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud

riigiabi andmise tingimused (pikendamine kuni

31.12.2021) (SA.60725) 479,3 0,0

Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud

riigiabi andmise tingimused (pikendamine kuni

31.12.2023) ( SA.101559) 0,0 321,7

Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise

tingimused (SA.44282) 4 904,2 6 155,4

PRIA 28 264,2 26 271,7

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus

kalapüügitoodete tootjatele (SA. 112262) 0,0 88,6

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus

põllumajandussektoris65 (pikendamine ja

muutmine) (SA.61665) 7 798,9 0,0

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus

põllumajandussektoris (pikendamine 2023/1)

(SA.105932) 0,0 26 183,1

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus

põllumajandussektoris66 (muutmine) (SA.103299) 20 465,3 0,0

Kokku keskkonnakaitseabi 137 866,0 124 118,6

Abi VKEdele

RTK 19,6 34,1

(Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (SA.45041) 19,6 19,7

(Interreg VI-A) EE-LV - Estonia-Latvia (GBER 2)

art 20 (SA.105775) 0,0 14,4

EIS 6 080,8 6 760,8

Digitaliseerimise teekaardi toetus (SA.62031) 56,1 127,5

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede

SA.44471 (VKEde messidel osalemine) 65,1 56,5

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 0,0 69,9

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede

(pikendamine) (SA.61270) 147,2 182,8

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede

(muutmine 2022) (SA.102597) 3,5 9,9

Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja

arendamise toetus (SA.106808) 0,0 7,6

Perioodi 2014-2020 välismessitoetus (SA.51401) 50,7 10,0

Riskifinantseerimisabi - varajase faasi fondifondi

loomine riskikapitali pakkumiseks (EstFund) (2)

(SA.105968) 5 429,7 0,0

Riskifinantseerimisabi - varajase faasi fondifondi

loomine riskikapitali pakkumiseks (EstFund) 2022

(SA.105866 328,5 6 282,2

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise

toetus (SA.105149) 0,0 14,4

Kokku abi VKEdele 6 100,4

6 794,9

Tööhõiveabi

Töötukassa 245,3 111,8

Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi

sihtrühmale (2016-2023) (muutmine ja

pikendamine) (SA.60673) 35,7 17,2

Tööhõiveprogramm 2021-2023 (SA.60665) 46,3 58,5

Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid

võimalusi hõives osalemiseks (muutmine ja

pikendamine) (SA.60672) 29,6 0,0

Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid

võimalusi hõives osalemiseks (muutmine ja

pikendamine kuni 31.12.2022) (SA.101039) 33,3 1,2

Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi

mõjude leevendamiseks (SA.64187) 93,5 6,5

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19

kriisi mõjudest taastumiseks (SA.102473) 6,9 28,4

Kokku tööhõiveabi 245,3 111,8

Koolitusabi

Töötukassa Tööhõiveprogramm 2021-2023 (SA.60665) 39,2 17,5

EIS 103,1 52,0

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 0,0 24,4

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede

(SA.44471) 14,8 12,5

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede

(pikendamine) (SA.61270) 53,5 11,7

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede

(muutmine 2022) ( SA.102597) 0,0 3,4

Ettevõtte rakendusuuringute ja tootearenduse

toetamine (RUP) (SA.61698) 0,8 0,0

Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine

(SA.39872) 3,5 0,0

Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja

automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses

ning mäetööstuses (SA.54476) 30,5 0,0

PRIA

Teadmussiirde pikaajalised programmid

(SA.61623) 1,3 2,0

Kokku koolitusabi 143,6 71,5

Abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks

SA Eesti Filmi Instituut 9 106,2 11 750,8

Film Estonia toetuskava - 2 (SA.54341) 71,6 0,0

Film Estonia toetuskava (pikendamine)

(SA.60448)

3 096,5

5 322,1

Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise

toetamise tingimused ja kord (SA.52911) 100,8 62,0

Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise

toetamise tingimused ja kord (muutmine 2021)

SA.61874) 5 837,3

6 364,3

Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise

toetamise tingimused ja kord (muutmine 2023)

(SA.231606) 0,0 2,4

Eesti Kultuurkapital Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja

kultuuripärandi säilitamiseks, sh audiovisuaalsete

teoste loomiseks (pikendamine) (SA.60373) 3 262,2 3 110,4

Kultuuriministeerium 65 309,8 77 912,0

Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise

tingimused ja kord (2) - pikendamine (SA.61724) 0,0 5,8

Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise

toetamise tingimused ja kord (SA.61727) 450,0 780,0

Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise

abikava (SA. 61723) 64 227,0 76 607,0

Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate

toetamise tingimused ja kord (SA.61728) 310,0 213,0

Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise

tingimused ja kord (SA.61726) 314,0 294,7

Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju

riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest,

mida näituse kahjuhüvitis ei kata (SA.61725) 8,8 11,5

REM 25,0 1 000,0

Toetus Mulgi Elamuskeskusele (SA.102313) 25,0 0,0

Toetus EELK Jõgeva Kogudus (SA.108382) 0,0 1 000,0

EIS 522,0 1 132,4

Rahvusvaheliste kultuurisündmuste toetus (SA.43105) 55,1 0,0

Rahvusvaheliste kultuurisündmuste toetus

(pikendamine) (SA.61271) 252,1 63,4

Rahvusvaheliste suursündmuste toetamine

(SA.44759) 214,8 114,7

Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus

(SA.45890) 0,0 223,5

Suurkontsertide sihtfinantseerimise programm

(SA.103739) 0,0 730,8

Muinsuskaitseamet Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord

(SA.101040) 268,8 303,1

PRIA 441,3 0,0

Maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetus (SA.51161) 441,3 0,0

Maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetus

(pikendamine) (SA.61666) 0,0 34,5

RTK 4 711,2 4 578,8

Avatud taotlusvooru „Muinsuskaitsealad

ajaloolistes linnakeskustes“ elluviimiseks toetuse

andmise tingimused ja kord (SA.58682) 93,3 679,5

Maakondade arengustrateegiate elluviimise

toetusmeede (SA.55374)

121,3 0,0

Maakondade arengustrateegiate elluviimise

toetusmeede (pikendamine) (SA.60937)

114,9 0,0

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

investeeringute toetus (SA.41188) 3 903,0 415,3

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

investeeringute toetus (pikendamine) (SA.61163) 478,7 2 048,8

Estonia-Russia Cross-Border Cooperation

Programme 2014-2020 (GBER) (SA.45232) 0,0 1 431,5

Estonia-Russia Cross-Border Cooperation

Programme 2014-2020 (GBER) (pikendamine)

(SA.63267) 0,0 3,7

Sihtasutus Tartu 2024 761,2 1 784,2

Tartu 2024 põhiprogrammi esimese osa toetus

(SA.100649) 761,2 1 371,0

Tartu 2024 põhiprogrammi teise ja kolmanda osa

toetus (SA.107357) 0,0 413,2

Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet 1 320,8 192,5

Tallinna Loomaaia projekt "Pilvemets" (SA.57884) 314,3 0,0

Tallinna Loomaaia projekt Pilvemets (Cloud Forest

in Tallinn Zoo) (SA.102366) 1 006,5 192,5

Tallinna Kultuuri- ja

Spordiamet

Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi

säilitamiseks antava toetuse abikava TKSA

(SA.61469) 1 417,8 1 434,8

Sihtasutus IVEK Viru filmifond 2 (SA.101014) 5,4 0,0

Kokku abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 87 151,7 103 233,5

Abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule

Kultuuriministeerium Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise

taristu arendamise abikava (pikendamine)

(SA.61731) 5 725,4 4 708,3

EIS Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetus -

2014–2020 (SA.47880) 100,7 0,0

RTK 3 120,1 5 359,4

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

investeeringute toetus (SA.41188) 2 060,5 3 281,6

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

investeeringute toetus (pikendamine) (SA.61163) 511,1 988,9

Abi andja Abikava/eesmärk 2022 2023

EIS 1 917,8 2 335,4

Eesti - Norra koostööprogramm „Green ICT“,

põhiskeem (SA.56424) 926,3 53,5

Eesti - Norra koostööprogramm „Green ICT“,

põhiskeem (pikendamine kuni 31.12.2021)

(SA.61284) 770,8 225,3

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 0,0 707,9

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

(SA.103731) 0,0 54,5

Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus

(SA.45890) 7,2 0,0

Suurinvestori toetus (muutmine 29.04.2022)

(SA.102901) 0,0 725,2

Turismisektori tootearenduse toetus 213,5 569,0

KIK 5 836,1 6 874,3

Investeeringud parimasse võimalikku

ressursitõhusasse tehnikasse -

ressursijuhtimissüsteemide ja IT-rakenduste

väikeprojektid (pikendamine kuni 31.12.2021)

(SA.60729) 573,8 883,2

Investeeringud parimasse võimalikku

ressursitõhusasse tehnikasse -

ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-

rakenduste toetamine (pikendamine kuni

31.12.2021) (SA.60727) 59,0 200,0

Investeeringud parimasse võimalikku

ressursitõhusasse tehnikasse;

ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-

rakenduste toetamine (SA.46220) 166,9 212,6

(Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (SA.45041) 240,0 1 088,9

Maakondade arengustrateegiate elluviimise

toetusmeede (pikendamine) (SA.60937) 308,5 0,0

Tallinna Linnakantselei

Kalevi staadioni rekonstrueerimise toetus

(SA.100769) 148,8 0,0

Tartu Linnavalitsus Toetus OÜle Lõuna Jää (SA.106673) 0,0 190,0

Kokku abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule 9 095,0 10 257,7

Kohalikule taristule antav abi

EIS Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi

arendamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus –

(SA.50702) 1 555,4 0,0

KIK Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise

tingimused (SA.43899) 313,6 185,5

RTK 1 423,7 0,0

Maakondade arengustrateegiate elluviimise

toetusmeede (SA.55374) 5,3 0,0

Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste

tööalaste oskuste mitmekesistamiseks toetuse

eraldamise tingimused ja kord (SA.57663) 1 418,4 0,0

Kokku kohalikule taristule antav abi 3 292,7 185,5

KOKKU horisontaalne riigiabi 270 387,7 286 892,0

Investeeringud parimasse võimalikku

ressursitõhusasse tehnikasse;

ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-

rakenduste toetamine -2 (SA.52158) 3 759,3 4 349,4

Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud

riigiabi andmise tingimused 2020+ (SA.56591) 100,0 0,0

Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud

riigiabi andmise tingimused (pikendamine kuni

31.12.2021) (SA.60725) 873,1 0,0

Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud

riigiabi andmise tingimused (pikendamine kuni

31.12.2023) (SA.101559) 304,0 0,0

Tööstusettevõtete ressursitõhusate

rohetehnoloogiate edendamine (SA.104052) 0,0 1 229,1

PRIA 6 337,3 17 748,3

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise

investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks

(SA.46219) 2 566,5 8 746,8

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava

tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete

töötlemise ja turustamise investeeringutoetus (2)

(SA.47023) 175,5 0,0

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetus

(2) (SA.48505) 29,8 0,0

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetus

(3) (SA.51282) 22,8 0,0

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate

põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetus (3) (SA.51402) 364,5 212,5

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava 36,7 1 272,7

tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete

töötlemise ja turustamise investeeringutoetus (3)

(SA. 51969)

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetus

(4) (SA.54233) 155,9 183,5

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetus

(SA.61667) 345,8 912,8

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava

tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete

töötlemise ja turustamise investeeringutoetus

(pikendamine) (SA.61669) 0,0 950,7

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetus

(SA.64135) 1 249,5 2 082,3

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate

põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetuse muutmine (SA.64460) 1 347,1 1 278,7

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetus

(muutmine regionaalabi osas) (SA.102907) 43,2 1 130,4

MAK 2014-2020 meetme 4.2.2 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate

põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetus (muutmine ja pikendamine)

(SA.103858) 0,0 752,5

MAK 2014-2020 meetme 4.2.3 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava

tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete

töötlemise ja turustamise investeeringutoetus

(muutmine ja pikendamine) (SA.103860) 0,0 215,5

MAK 2014-2020 meetme 4.2.1 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi

„Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav

mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetus

(muutmine ja pikendamine kuni 31.12.2024)

(SA.107609) 0,0 9,9

RTK 770,5 274,8

Toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa

tööstusinvesteeringute toetamiseks (SA.52348) 247,4 0,0

Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-

Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine” (SF)

(SA.57662) 112,0 38,7

Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-

Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine” (SF),

(pikendamine) (SA.60936) 305,3 86,3

Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-

Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine” (SF)

(regionaalabi pikendamine kuni 31.12.2023)

(SA.101688) 105,8 149,8

KOKKU regionaalabi 14 861,7

27 232,8

Lisa III

2022. JA 2023. AASTAL ANTUD SEKTORAALNE RIIGIABI (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede/eesmärk 2022 2023

Põllumajandussektor

PRIA

10 267,3

9 134,9

Põllumajandusloomade aretustoetus (2022. a

SA.61467, 2023. a SA.61467 ja SA.106583) 4 064,2 4 863,0

Põllumajandustootja asendamise toetus (2022. a

SA.57118 ja SA.62387, 2023. a SA.62387 ja

SA.102812 558, 562,4

Turuarendustoetus (SA.61021) 43,9 7,8

MAK 2014-2020 meetme 12 „Natura 2000“ alal

asuva erametsamaa kohta antav toetus (SA.47248) 4 849,2 0,0

Natura 2000 metsatoetus (SA.102367) 2,3 1 984,7

Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate

erametsaalade looduskaitseliste piirangute

hüvitamise toetus (SA.103786) 14,5 484,1

MAK 2014-2020 meetme 8 „Metsaala arengu ja

metsade elujõulisuse parandamise

investeeringutoetus“ (2022. a SA.41648, 2023.a

SA.41648 ja SA.103606) 663,3 1 130,6

MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiirde

pikaajalised programmid“ (SA.48817) 0,9 0,3

MAK 2014–2020 meetme 2.1 „Nõustamisteenuse

toetamine“ metsanduse valdkonnas (SA.41636) 37,4 58,9

MAK 2014–2020 meede 2.3 „Nõustajate

koolitustoetus“ (SA.59634) 0,0 20,0

MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja

teavitus” raames antud teadmussiirde ja teavituse

toetus (SA.49253) 33,6 23,1

REM Abi hukkunud põllumajandusloomade korjuste

hävitamise ja kokkuveokulude katmiseks (2022. a

SA.101080, 2023. a SA.106048) 669,2 747,1

MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele

võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava)

(SA.41494) 213,2 0,0

PTA 0,0 393,9

Sigade Aafrika katku likvideerimise kulude katmine

ja kahjude hüvitamine põllumajandustootjatele, kes

on VKE-d, 2 (SA.45614) 0,0 387,2

Loomatauditõrjega tekkinud kulude ja kahju

hüvitamine VKE-dele (SA.107293) 0,0 6,7

Kokku põllumajandussektor

11 149,7 10 275,9

Kalandussektor

PRIA Kalapüügitoodete tootja eriotstarbelise diislikütuse

aktsiisimaksu vabastus (SA.63731) 130,9 59,7

Kokku kalandussektor 130,9 59,7

Transpordisektor

Transpordiamet 10 662.3 7 956,5

Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise

tingimused ja kord (SA.57541) 10 047,7 6 726,1

State aid in favour of maritime transport (SA.53469) 614,6 1 230,4

RTK Investeering Tallinna lennujaama lennualataristusse

(SA.39315 (2015/N)) 337,5 0,0

Kokku transpordisektor 10 999.8 7 956,5

Telekommunikatsioon

TTJA Järgmise põlvkonna elektroonilise side

juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise

toetusmeede (SA.51475) 2 860,5 2 132,7

RTK Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side

juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeede

(SA.103034) 0,0 183,0

Kokku telekommunikatsioon 2 860,5 2 315,7

KOKKU sektoraalne riigiabi 25 140,9 20 607,8

Lisa IV

2022. JA 2023. AASTAL ANTUD RIIGIABI ÜLDIST MAJANDUSHUVI PAKKUVATE

TEENUSTE OSUTAMISEKS (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede/eesmärk 2022 2023

KLIM Väikelennujaamade dotatsioon67 2 300,0 2 300,0

REM Postiteenused - hüvitis perioodiliste väljaannete edastamise eest68 4 528,0 1 778,0

KIK 18 908,6 7 842,6

Perioodi 2014-2020 veemajanduse toetamine 15 432,0 3 289,6

KKP veemajanduse SGEI 3 476,5 4 553,0

RTK Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused 1257,7 644,7

EIS Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks

juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord 2 406,5 345,5

Tartu

Linnavalitsus kitsus

Toetus Tallinna Lennujaam ASile Tartu lennuühenduste

arendamiseks 220,0 215,0

KOKKU riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 29 620,8

13 125,8

67 Alates 2023 aastast on meetme rakendajaks MKMi asemel Kliimaministeerium. 68 Alates 2023 aastast on meetme rakendajaks MKMi asemel Regionaal-ja Põllumajandusministeerium.

Lisa V 2022. JA 2023. AASTAL ANTUD COVID-19 RIIGIABI (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede 2022

2023

EIS 38 799,2 9 176,9

COVID-19 Estonian aid schemes under TF 3.1 – grants

(Perioodi 2014-2020 ettevõtja tootearenduse toetus)

(SA.57014)

4 155,1

1 163,5

COVID-19 Estonian aid schemes under TF 3.1 – grants

(Turismiettevõtete uue ärimudeli rakendamise toetamise

väikeprojektid) (SA.57014)

27,9

3,6

COVID-19: Support for industrial research and

experimental development (TF section 3.1 and 3.6)

(SA.59278) 2 836,9 3 509,6

COVID-19: Support for COVID-19 related R&D (TF

section 3.6; Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse

toetus)(SA.62513)

103,8

152,7

COVID-19: Amendments to SA.59278 „Support for

industrial research and experimental development (TF

section 3.1 and 3.6)(SA.62690)

97,8

190.4

COVID-19: Amendments to SA.62513 „Support for

COVID-19 related R&D (TF 3.6)“; Perioodi 2014–

2020 ettevõtja tootearenduse toetus (SA.100927)

25,8

157,1

COVID-19 erakorralised ettevõtlusmeetmed -3 (jaotis

3.2 G) (SA.102167)

29 551,9

0,0

COVID-19 laen Ajutise Raamistiku jaotise 3.3 alusel

(SA.56804)

2 000,0

4 000,0

KUM 1 431,6 0,0

COVID-19: Erakorraline abi kultuurikorraldajatele

ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel (SA.102162)

931,6

0,0

COVID-19: Erakorraline abi kontserdikorraldajale

ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel (SA.102162)

500,0

0,0

PRIA 5 540,8 0,0

COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus

kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale

(SA. 63935)

192,8

0,0

COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus

piima- ja sealihatootjale (SA.100636)

5 348,0

0.0

TLN

Linnakantselei

644,9

0,0

Linnavara üüritasu soodustused COVID-19 puhangu

mõju leevendamiseks (kuni 30.06.2022) (SA.100927)

644,9

0,0

Kokku COVID-19 riigiabi 46 416,5 9 176,9

Lisa VI 2022. JA 2023. AASTAL ANTUD TCF JA TCTF RIIGIABI (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede 2022

2023

PRIA 3 730,3 8 666,8

TCF: Emergency support for the agricultural sector

(SA.103257)

3 730,3

4,1

TCF: Support for investments in the food industry to

ensure security of energy supply (SA. SA.103936)

0,0

885,1

TCTF: Exceptional support for agricultural and food

producers (SA.106614)

0,0

7 777,6

Kokku TCF ja TCTF riigiabi 3 730,3 8 666,8

Lisa VII

2022. JA 2023. AASTAL ANTUD VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede/eesmärk 2022 2023

Vähese tähtsusega abi

Justiitsministeerium Toetus Sihtasutusele Iuridicum 15,3 15,3

Kaitseministeerium 14,8 82,2

Toetus Euroopa kaitsefondi projektide

kaasfinantseerimiseks (üksikabi juhtumid) 0,0 82,2

Toetus Tartu Ülikoolile uuringu „Kagu-Eesti

piiriala sotsiaal-majandusliku olukorra,

siseturvalisuse, piirijulgeoleku ja kogukonna

uuring” läbiviimiseks 14,8 0,0

Kliimaministeerium 194,7 61,2

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine

(Kastani tn 14) 0,0 60,5

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine

(Tuleviku) 8,8 0,0

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine

(Salo tn 2, Salo tn 4, Salo tn 6, Salo tn 8, Põhja

tn 1a, Põhja tn 3, Põhja tn 3a, Mulla tn 1a) 185,2 0,0

Saastetasu asendamise vähese tähtsusega

abikavad 0,7 0,7

Kultuuriministeerium 580.7 599,0

COVID-19 spordiürituste riskifond 5,0 0,0

COVID-19 erakorraline abi

kontserdikorraldajale 124,5 0,0

Erakorralised spordiprojektid 2021 ja 2022 10,0 0,0

Eraldis institutsioonide toetamiseks 2023 0,0 235,0

Helilooming ja muusikaalased väljaanded 168,3 125,0

Muusikakonkursid 27,7 46,3

Muuseumi reserv 2022 73,7 0,0

Rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide

toetus 0,0 50,3

Rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimine

Eestis 106,5 31,0

Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste

toetamine 65,0 111,4

Regionaal-ja

Põllumajandusministeerium 69 60,0 260,6

Üksiktoetused erinevateks eesmärkideks70 60,0 50,0

Riigivara tasuta võõrandamine (Võru

vallavalitsus) 0,0 63,1

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine

Valga Vallavalitsusele 0,0 86,0

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine

(Rambi, Murula) Hiiumaa Vallavalitsusele 0,0 52,5

69 Kuni 01.07.2023 Maaeluministeerium. 70Alates 01.07.2023 on meetmete omanik RAMi asemel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine

(Raudtee tn 2) Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele 0,0 9,0

Siseministeerium 189,7 0,0

AMIF projekti toetused (DesignMinds OÜ,

Kommunikatsioonibüroo JLP, MTÜ Balti

Uuringute Instituut) -3,971 0,0

Tegevustoetus piiriületuse ootejärjekorra

korraldamiseks AS-le Transservis-N 74,4 0,0

Tegevustoetus piiriületuse ootejärjekorra

korraldamiseks GoSwift OÜ-le 65,4 0,0

Tegevustoetus piiriületuse ootejärjekorra

korraldamiseks Collade OÜ-le 18,6 0,0

Tegevustoetus piiriületuse ootejärjekorra

korraldamiseks Paldiski Sadamate AS-le 20,4 0,0

Toetus Tartu Ülikoolile uuringu „Kagu-Eesti

piiriala sotsiaal-majandusliku olukorra,

siseturvalisuse, piirijulgeoleku ja kogukonna

uuring” läbiviimiseks 14,5 0,0

Välisministeerium Riigieelarveline eraldis Inimõiguste Instituudile 0,0 40,0

EIS 18 026,5 27 238,6

Digitaliseerimise teekaardi toetus 391,3 726,6

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise

programm perioodil 2014-2020 0,0 65,4

Eesti-Norra koostööprogramm 2014-2021 0,0 2,6

Eesti-Norra koostööprogramm 2014-2021 -

põhiskeem 41,4 164,5

Ettevõtlusteadlikkuse arendamine 3 499,1 2 715,5

Ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse

kasvatamine 0,0 2 801,5

Ettevõtete digipöörde toetus 0,0 731,4

Ettevõtete konkurentsivõime toetamine

välisturgudel 0,0 146,8

Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse

toetamine (RUP) 413,6 415,9

Ettevõtjate võrkudega liitumise programm 359,5 0,0

Ettevõtluse laenude ja pangagarantii käendus

suurettevõtetele 20,4 201,3

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede 1 378,6 1 648.9

E-arvete arenduse toetus 0,0 135,3

E-veoselehe teenusearenduse toetus 7,6 305,3

Haridustehnoloogiliste idufirmade toetus 11,0 0,0

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus 0,0 4,4

Ida-Virumaa äri- ja startup-inkubaatorite

tegevuse toetamine 21,8 0,0

Innovatsiooni- ja arendusosakute toetus 2 542,7 995,3

Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse

tõstmine 0,0 978,6

ESG ja kestlikkuse meistriklass 0,0 196,4

Ettevõtjate võrkudega liitumise programm 359,5 0,0

Kasutusest välja langenud ehitiste

lammutustoetus 186,8 0,0

71 MTÜ Balti Uuringute Instituut AMIF projekti toetuse tagasi makse.

Klastrite arendamise toetus 2014-2020 525,6 598,2

Kõrge potentsiaaliga innovaatiliste ettevõtete

arendamise programm „Start-up Eesti“ 100,5 373,4

Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja

arendamise toetus 0,0 17,0

Laenude abikava "Tingimused ettevõtluslaenu

väljastamiseks" 87,0 164,7

Liinifondi programm 281,7 348,0

Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise,

nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetus 0,0 17,0

Loomemajanduse tugistruktuuride,

ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise

toetamise toetus VTA 2014-2020 567,9 1 052.4

Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine,

teadmiste ja oskuste arendamine ning

loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime

suurendamine 131,7 122,7

Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise,

teadmiste ja oskuste arendamise ning kultuuri- ja

loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö

soodustamise toetamine 0,0 58,5

Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja

arendusosaku toetus 0,0 264,1

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside

toetamine 2014-2020 1 537,5 557,6

Rahvusvaheliste suursündmuste toetus 2014-

2020 70,8 0,0

Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise

meistriklassi programm 0,0 222,7

Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise

toetusmeede 0,0 40,7

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise

toetus 0,0 54,4

Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 -2020 109,6 98,5

Tingimused väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjate laenu käendamiseks 570,4 406,3

Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja

automatiseerimise kasutamisele töötlevas

tööstuses ning mäetööstuses 595,5 0,0

Toetus ettevõtja tootearenduseks 28,3 0,0

Tööstusettevõtete infosiltide programm 0,0 7,6

Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringu-

toetus 80,4 392,3

Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise

toetamine 1 714,6 1 841,5

Turismiettevõtete ärimudelite arendamine 212,7 276,6

Turismisektori tootearenduse toetus 2 212,6 6 982,4

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus 199,4 704,8

Turismi arendus ja nõudluse suurendamine 0,0 31,1

Turismi sihtkohtade juhtimisorganisatsioonide

sihtfinantseerimine 0,0 39,0

Turismi sihtkohtade koostööprojektide konkurss 4,1 70,8

Välismessitoetus 122,4 86,9

Üliõpilaste inseneri valdkonna

arendusprojektidele toetus 0,0 173,7

Eesti Kultuurkapital Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks

ja kultuuripärandi säilitamiseks, sh

audiovisuaalsete teoste loomiseks 22,0 0,0

Eesti Töötukassa 17 903,8 16 855,0

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

2021-2023 71,2 0,0

Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid

võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 2 511,1 23,3

Tööhõiveprogramm 2021-2023 9 021,1 9 310,9

Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi

sihtrühmale 2016-2020 4 191,8 3 549,5

Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi

mõjude leevendamiseks 1 474,8 1 540,2

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19

kriisi mõjudest taastumiseks 633,8 2 431,1

Elering AS Vähese tähtsusega abi kuni 50 KW

tootmisseadmetele 1 202,8 1 136,3

ETAG 641,8 415,4

Horisont 2020, Euroopa Horisondi ja COST

koostöövõrgustiku projektide

ettevalmistustoetus ning Balti Boonus 77,0 26,0

Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja

järelkasvu toetamine "Mobilitas Pluss" 33,4 0,0

Toetus rahvusvahelistel ühiskonkurssidel

osalejatele 50,0 38,0

Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse

tugevdamine (RITA) 481,4 351,4

INSA Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja

kultuuriüritused 75,0 5,0

IVEK 56,2 141,8

Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute

tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud

nõustamine ja koolituse programm 45,2 52,6

Viru Filmifond statuut 11,0 89,2

KIK 5 139,6 4 855,5

Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse

laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise

tingimused“ 214,8 295,5

Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide

toetamine 543,8 647,7

Erametsanduse toetamine metsaseaduse alusel 1 427,5 1 203,8

Jäätmete liigiti kogumise lahendused kohalikes

omavalitsustes 425,0 125,9

Jäätmete ringlussevõtu toetamine 308,8 753,2

Kastiga jalgrataste ostutoetus ettevõtetele 0,0 70,3

Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise

tingimused 49,0 0,0

Nullheitega autode ostutoetus ettevõtetele 0,0 1 124,2

Ressursitõhususe VTA (auditid ja

investeeringud) 1 942,7 567,7

Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise toetus 93,0 63,7

Täiselektriliste sõidukite ostutoetus 135,0 0,0

Tööstusettevõtete ressursitõhusate

rohetehnoloogiate edendamine 0,0 3,5

Lääne-Nigula Vallavalitsus Ettevõtlustoetus 30,0 0,0

Maardu Linnavalitsus Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina

sõjapõgenikele eluruumide korrastamise toetus 0,0 93,9

MES 61,5 166,5

Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava

2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi

haldamiseks (sooduslaen) 2,2 9,5

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate

võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 59,3 157,0

Muinsuskaitseamet 554,2 528,7

Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja

kord 399,1 438,0

Toetus kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealal

asuvate ehitiste säilitamiseks ja korrashoiuks 155,1 90,7

Narva LAÖA 54,5 99,5

Ettevõtlustoetus 0,0 22,5

Toetus OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus

seadme soetamiseks 54,5 77,0

PRIA 9 474,2 13 601,8

MAK 2014–2020 meetme 19 „Toetus LEADERi

kohalikule arengule” raames antav LEADER-

projektitoetus 2 815,1 3 894,4

MAK 2014-2020 meede 6.4 „Investeeringud

majandustegevuse mitmekesistamiseks

maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse

suunas” 4 468,7 8 356.0

Lühike tarveahel 0,0 13,9

Turuarendustoetus MPKS alusel 276,8 69,7

MAK 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Põllu- ja

metsamajanduse taristu arendamine ja hoid”

raames antav põllu- ja metsamajanduse taristu

arendamise ja hoiu investeeringutoetus 489,7 313,9

Uute toodete, tavade, protsesside ja

tehnoloogiate arendamise toetus 0,0 2,7

MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja

teavitus” tegevuse liikide „Koolitustegevuste

korraldamine”, „Esitlus- ja teavitustegevuste

korraldamine” ning „Ettevõtete külastuste ja

õpiringide korraldamine” raames antav

teadmussiirde ja teavituse toetus 0,7 0,0

MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja

teavitus” tegevuse liigi „Pikaajalised

programmid” raames antav teadmussiirde

pikaajaliste programmide rakendamise toetus 279,8 215,4

MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja

teavitus” tegevuse liikide „Koolitustegevuste

korraldamine“ ning „Ettevõtete külastuste ja 2,8 9,3

õpiringide korraldamine“ raames antav

teadmussiirde ja teavituse toetus

EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme

„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia

rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna

kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 1 121,2 698,0

MAK 2014–2020 meetme 16 „Koostöö”

alameetme „Innovatsiooniklaster” raames antav

innovatsiooniklastri toetus 19,4 28,5

Rapla VV Rapla valla elamuarenduspiirkondade

arendamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus 200,0 0,0

RTK 4 272,0 2 320,1

Avatud taotlusvooru „Taastava õiguse

arendamine Eestis II” toetuse andmise

tingimused ja kord 0,0 40,9

Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste

tööalaste oskuste mitmekesistamiseks toetuse

eraldamise tingimused ja kord 263,2 0,0

(Interreg V-A) EE-LV- Estonia-Latvia 30,1 6,5

Eesti-Vene Piiriülese koostöö programmi avatud

taotlusvoor 186,3 91,2

Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja

kord 0,0 615,5

Ettevõtlusteadlikkuse arendamine – nõustamine

MAKi kaudu 91,9 42,4

Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede 220,9 60,4

Maakondade arengustrateegiate elluviimise

toetusmeede 740,4 0,0

Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse

õppevaraga 200,9 0,0

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

investeeringute toetus 2014-2020 39,9 0,0

Piirkondlikud algatused tööhõive ja

ettevõtlikkuse edendamiseks perioodil 2017–23 331,6 367,1

Rakendusuuringute toetamine nutika

spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 119,1 16,7

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine 69,7 72,5

„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine”

elluviimiseks struktuuritoetuse andmise

tingimused ja kord 349,8 329,7

Starditoetus 2014-2020 1 254,3 506,3

Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-

Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine” (SF) 44,7 0,0

Tööalast konkurentsivõimet suurendavad

teenused 303,3 104,2

Väikesaarte programm 25,9 23,1

Rõuge VV Ettevõtlustoetus 7,5 0,0

Sihtasutus Tallinna

Ettevõtlusinkubaatorid

6,8 186,9

Arengutoetus 2022/2023 5,9 6,6

Inkubatsiooniteenus 2023 0,0 180,3

Välisturgudele sisenemise toetus 0,9 0,0

Sihtasutus Tallinna

Teaduspark TEHNOPOL

536,9 79,0

Tallinnovation 2021 ja 2022 toetuslepingud

ettevõtjatega 64,4 14,0

Erasektori tehisintellekti põhiste rakenduste

tekitamise ja piloteerimise toetus 472,5 0,0

Tallinnovation 2023 toetuslepingud ettevõtjatega 0,0 65,0

Sihtasutus Tartu

Loomemajanduskeskus Tartu Filmifondi toetus 0,0 107,9

Tallinna Strateegiakeskus 303,2 750,5

Digitoetus 2020-2023 80,8 34,9

Ettevõtte praktikajuhendaja toetus 43,7 48,0

Messitoetus 2019-2023 22,2 25,9

Mittetulundustegevuse toetus 129,0 465,0

Rahvusvahelise konverentsi toetus 2023-2024 0,0 145,4

Väikeettevõtja välismessitoetus 2019-23 27,5 31,3

Tallinna Kesklinna Valitsus 59,3 69,9

Eesti Folkloorinõukogu toetus 0,0 3,0

Koidu tn 12 äriruumi üürile andmine (Eesti

Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Toompea

Kaarli Kogudus) 18,2 17,8

Toom-Kooli tn 13 äriruumide üürile andmine

(Sihtasutus Orthodox Singers) 0,9 0,9

Pronksi tn 6//Raua tn 1 äriruumide üürile

andmine (mittetulundusühing RAAVIS) 8,9 7,2

Väike Rannavärav 6 kinnisasja osa üürile

andmine (Aktsiaselts Tallinna Tööstuspargid) 15,6 27,8

Uus tn 5 hoone üürile andmine

(mittetulundusühing EESTI TEATRILIIT) 15,3 13,2

Tallinna Kultuuri- ja

Spordiamet

Erinevateks kultuurilisteks ja sportlikeks

eesmärkideks suunatud üksikabi 25,8 17,6

Tartu Linnavalitsus 0,0 245,0

OÜ-le Tartu Lumepark toetuse andmine 0,0 100,0

Tallinna Lennujaam AS-ile toetuse andmine 0,0 145,0

Tallinna Tehnikaülikool AIRE: Tehisintellekti robotiseerimise

nõustamine ja robootikakoolitus 114,7 308,7

Tallinna Transpordiamet Maksusoodustused ja maksuvabastused

(üksikjuhtumid) 0,0 6,6

Kokku vähese tähtsusega abi 58 471,6 70 288,5

Üldmajandushuvi vähese

tähtsusega abi

KIK Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse

laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise

tingimused“ 785,8 283,8

RTK Tööalast konkurentsivõimet suurendavad

teenused 774,6 103,6

Kokku üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi 1 560,4

387,4

Vähese tähtsusega abi

põllumajandustoodete

esmatootmiseks

Eesti Töötukassa 384,0 318,4

Tööhõiveprogramm 2021-2023 178,2 126,4

Toetused programmist Tööturuteenuste

osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives

osalemiseks 2015-2020 63,9 0,7

Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi

sihtrühmale (2016-2020) 125,8 108,2

Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi

mõjude leevendamiseks 5,4 17,0

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19

kriisi mõjudest taastumiseks 10,7 66,1

Keskkonnaamet Loomade tekitatud kahju hüvitamine 786,6 781,3

KIK 82,0 60,7

Keskkonnaprogramm 2014-2020 82,0 40,7

Nullheitega autode ostutoetus ettevõtetele

põllumajanduses 0,0 20,0

MES 51,3 38,6

Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava

2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi

haldamiseks 11,6 5,4

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele,

mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele

laenu andmise kord (laenamise kava) 13,4 32,6

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate

võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 26,3 0,6

PRIA 816,4 679,6

COVID-19 puhangust tingitud erakorraline

toetus piima- ja sealihatootjale 99,9 0,0

EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme

„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia

rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna

kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 4,0 0,0

Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

ja põllumajanduse konkurentsivõime

säilitamiseks 137,8 25,0

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus

põllumajandussektoris 0,0 89,8

Mesilaspere toetus 571,4 564,8

Turuarendustoetus 3,3 0,0

Kokku vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks 2 120,3 1 878,6

Vähese tähtsusega abi

kalandussektoris

KIK Keskkonnaprogrammi 4 liiki VTA 2014-2020 0,0 13,5

Eesti Töötukassa 55,9 30,2

Tööhõiveprogramm 2021-2023 25,6 18,8

Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid

võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 8,2 0,0

Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi

sihtrühmale (2016-2020) 14,2 5,7

Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi

mõjude leevendamiseks 4,7 4,0

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19

kriisi mõjudest taastumiseks 3,2 1,7

Keskkonnaamet Kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju

hüvitamine vesiviljelejatele ning hall- ja

viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine

kaluritele 40,372 37,873

MES Haldusleping nr 16 Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondi 2014-2020 rahastamisvahendite

haldamiseks ja rakendamiseks 2,8 0,0

PRIA Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus

kalandussektoris 0,0 0,6

Kokku vähese tähtsusega abi kalandussektoris 99,0 82,1

KOKKU vähese tähtsusega abi 63 603,2 72 636,6

72 Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 25,6 tuhat eurot ning kala- ja

merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 14,7 tuhat eurot. 73 Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 25,3 tuhat eurot ning kala- ja

merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 12,5 tuhat eurot.

Lisa VIII

2022. JA 2023. AASTAL ANTUD RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI

ANDJATE LÕIKES (tuhat eurot)

Abi liik

Abi andja

Riigiabi KOKKU sh kriisi riigiabi Vähese tähtsusega abi

KOKKU

Riigiabi ja vähese

tähtsusega abi

KOKKU

2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023

JUM 15,3 15,3 15,3 15,3

KAM 610,7 309,3 14,8 82,2 625,5 391,5

KLIM 9 284,3 8 361,0 194,7 61,2 9 479,0 8 422,2

KUM 72 466,8 82 620,3 1 431,6 0,0 580,7 599,0 73 047,5 83 219,3

REM 5 222,2 3 525,1 60,0 260,6 5 282,2 3 785,7

SIM 189,7 0,0 189,7 0,0

VÄM 0,0 40,0 0,0 40,0

Elering AS 91 129,8 85 251,2 1 202,8 1 136,3 92 332,6 86 387,5

EIS 74 403,2 59 575,6 38 799,2 9 176,9 18 026,5 27 238,6 92 429,7 86 814,2

Eesti Töötukassa 284,5 129,3 18 343,7 17 203,6 18 628,2 17 332,9

ETAG 641,8 415,4 641,8 415,4

INSA 75,0 5,0 75,0 5,0

IVEK 5,4 0,0 56,2 141,8 61,6 141,8

Keskkonnaamet 826,9 819,1 826,9 819,1

KIK 36 546,0 21 437,1 6 007,4 5 213,5 42 553,4 26 650,6

KULKA 3 262,2 3 110,4 22,0 0,0 3 284,2 3 110,4

MES 213,2 0,0 115,6 205,1 328,8 205,1

Muinsuskaitseamet 268,8 303,1 554,2 528,7 823,0 831,8

PTA 0,0 393,9 0,0 393,9

PRIA 54 713,4 61 917,9 9 271,1 8 666,8 10 290,6 14 282,0 65 004,0 76 199,9

RTK 14 604,9 12 772,6 5 046,6 2 423,7 19 651,5 15 196,3

EFI 9 106,2 11 750,8 9 106,2 11 750,8

Tallinna Kesklinna

Valitsus 59,3 69,9 59,3 69,9

SA Tallinna INK 6,8 186,9 6,8 186,9

TTJA 2 860,5 2 132,7 2 860,5 2132,7

Narva LAÖA 54,5 99,5 54,5 99,5

Lääne-Nigula VV 30,0 0,0 30,0 0,0

Rapla VV 200,0 0,0 200,0 0,0

Maardu LV 0,0 93,9 0,0 93,9

Rõuge VV 7,5 0,0 7,5 0,0

SA Tartu 2024 761,2 1 784,2 761,2 1 7 84,2

Tallinna KSA 1 417,8 1 434,8 25,8 17,6 1 443,6 1 452,4

Tallinna

Transpordiamet 0,0 6,6 0,0 6,6

TLN KKA 1 320,8 192,5 1 320,8 192,5

TLN Linnakantselei 793,7 0,0 644,9 0,0 793,7 0,0

TLN Strateegiakeskus 303,2 750,5 303,2 750,5

Tallinna

Tehnikaülikool 0,0 338,8 114,7 308,7 114,7 647,5

Tartu LV 220,0 405,0 0,0 245,0 220,0 650,0

Tartu

Loomemajanduskeskus 0,0 107,9 0,0 107,9

Transpordiamet 10 662,3 7 956,5 10 662,3 7 956,5

TEHNOPOL 536,9 79,0 536,9 79,0

KOKKU 390 157,9 365 702,1 50 146,8 17 843,7 63 603,2 72 636,6 453 761,1 438 338,7

sh:

riigiabi 390 157,9 365 702,1 50 146,8 17 843,7 390 157,9 365 702,1

vähese tähtsusega abi 63 603,2 72 636,6 63 603,2 72 636,6

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Ülevaade 2023. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist

Failid

Digiallkirjad

Seosed