Tallinna 53. Keskkool_kiri

Katri Siikki

Tallinna 53. Keskkool

[email protected]

Meie 28.11.2024 nr 7-5/241612/2406994

Õpilaste koolimajast lahkumise kord

Austatud direktor

Õiguskantslerilt küsiti, kas Tallinna 53. Keskkoolil on õigus seada gümnaasiumiõpilastele

tingimusi õppe- või vahetunni ajal koolimajast väljumiseks.

Seadus lubab koolil kindlaks teha, kes ja millal koolimajja siseneb ja sealt lahkub. Samuti võib

põhikooliõpilastel keelata koolimajast mõjuva põhjuse ja loata lahkumise. Seadus ei luba aga

keelata gümnaasiumiõpilastel koolimajast väljuda ega seada neile selleks tingimusi. Seega tohib

fikseerida fakti, et gümnaasiumiõpilane väljus koolimajast, ent temalt ei saa nõuda lahkumist

lubavat tõendit ega muul viisil tema liikumisvabadust piirata. Õpilaste liikumist reguleerivaid

norme ei ole alust pidada põhiseadusvastasteks.

Põhiseaduse järgi tohib liikumisvabadust piirata ainult siis, kui selle piirangu on sätestanud

Riigikogu (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34). Seadus lubab koolidel turvalisuse ja järelevalve

eesmärgil piirata põhikooliõpilaste koolimajast ja kooli territooriumilt lahkumist (põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lg 7), kuid gümnasistide kohta see piirang ei kehti.

Tallinna 53. Keskkooli kodukorra punkt 17.3 sätestab, et õpilane võib koolipäeva keskel koolist

lahkuda ainult kooliõe, klassijuhataja või õppejuhi loal. Gümnaasiumiõpilaste suhtes seda

kodukorra punkti rakendada ei tohi. See ei ole seadusega kooskõlas (vt garderoobist asjade saamise

kohta ka õiguskantsleri soovitust Hugo Treffneri Gümnaasiumile).

Mõistetav on, et kool soovib ette teada, kui õpilane tahab tunnist puududa. Seadusega on kooskõlas

ka selline lahendus, et gümnaasiumiõpilased või nende vanemad teatavad võimaluse korral koolile

puudumisest ette. Üksteisest lugu pidav vastutustundlik käitumine on osa õpilasi ja koolitöötajaid

toetavast koolikeskkonnast (vt ka õiguskantsleri soovitust).

Soovitan Teil üheskoos kooliperega otsida lahendus, mis ei piira gümnaasiumiõpilaste (nii

alaealiste kui ka täisealiste gümnasistide) koolist lahkumist koolipäeva jooksul.

Leitud lahendus tuleks kehtestada ka kooli kodukorras. Kinnitasite, et selle aasta novembris on

kavas korraldada kooli kodukorra muutmise arutelu, millesse kaasatakse ka gümnaasiumiõpilased.

Loodan, et sellest seisukohast on arutelul abi. Palun andke 10. jaanuariks 2025 tagasisidet

soovituse järgimise kohta.

2

Kooli selgitused

1. Direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 1-3/29 kinnitatud kooli kodukorra punkt 17.3 sätestab, et

õpilane võib koolipäeva keskel koolist lahkuda ainult kooliõe, klassijuhataja või õppejuhi loal.

2. Kool kinnitas õiguskantsleri nõunikule, et kodukorra punkt 17.3 kehtib igas vanuses ja

kooliastmes õppivate õpilaste kohta. Samas ei ole kooli juhtkonna sõnul ühtki korralduslikku

takistust, mis ei võimalda eristada 18-aastasi õpilasi noorematest õpilastest. Turvatöötaja tunneb

õpilasi, kuid vajaduse korral palub neil esitada õpilaspileti.

3. Kooli selgituse kohaselt on kooli juhtkond koos õpetajatega otsustanud, et õpilastel ei ole

lubatud vahetundide ajal koolimajast lahkuda. See piirang kehtib 1. oktoobrist kuni 1. maini. Kui

aprillikuus lähevad ilmad väga soojaks, võib juhtkond teha erandi.

4. Kool saatis e-kooli kaudu kõigile õpilastele ja nende vanematele järgmise teate: „Laps ei tohi

koolipäeva jooksul koolimajast lahkuda (nt Maximasse), kuna kool vastutab koolipäeva eest.“

Lisaks teatas kool, et gümnaasiumiõpilastele on selgitatud, et 18-aastased õpilased võivad

vahetundide ajal koolimajast lahkuda, kuna nad on täiskasvanud.

5. Kooli selgituse kohaselt keelati gümnaasiumiõpilastel enne koolipäeva lõppu koolimajast

lahkuda, sest kool peab hoolitsema õpilaste turvalisuse (õnnetuste ja tundi hilinemiste vältimiseks)

ja tervise eest (külmal ajal ei kanna õpilased üleriideid, suitsetatakse naabermajade juures) ning

kooli puhtuse eest (paljud õpilased ei kanna vahetusjalanõusid).

6. Kool märkis, et koolimajast lahkumise keeld on seotud ka garderoobi tööga. Õppetundide ajaks

garderoob lukustatakse, et õpilaste asjad oleks turvaliselt hoitud. Garderoob avatakse ainult

vajaduse korral, näiteks kui õpilastel on vaja võtta kehalise kasvatuse tunni jaoks spordiriideid.

7. Lastevanemate koosolekutel olid vanemad arutanud, et nad tahavad lubada oma alaealisel lapsel

minna vahetunni ajal kauplusse. Selleks otstarbeks palus kool anda lapsevanematel oma lastele

kirjalik nõusolek. Kooli kinnitusel saadakse aru, et gümnaasiumiõpilane vastutab ise enda koolis

viibimise eest, seega püütakse koostöös õpilasomavalitsusega leida koolielus sobiv tasakaal.

Õpilaste koolimajast lahkumine

8. Seadus annab koolile õiguse kontrollida õpilaste (nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste)

koolimajja või kooli territooriumile sisenemist ja sealt lahkumist, kui see on vajalik õpilaste ja

koolitöötajate turvalisuse tagamiseks ja piiratud teovõimega õpilaste järelevalve tagamiseks

(PGS § 44 lg 7).

9. Kontroll võib näiteks seisneda selles, et koolimajja või kooli territooriumile sisenedes ja koolist

väljudes peab õpilane näitama turvatöötajale õpilaspiletit või kasutama mõnd automaatset

tuvastussüsteemi. Sel juhul on koolil ülevaade, kes on koolimajas või kooli territooriumil. Nii on

võimalik ära hoida ohtlikke olukordi ja tagada koolis viibivate õpilaste ja töötajate turvalisus

(koolimajja ei saa siseneda võõraid inimesi). Õpilaste liikumise kontrollimine võimaldab ka

piiratud teovõimega õpilaste järele valvata.

10. Vaatamata sellele, et koolil on õigus kontrollida kõigi õpilaste liikumist, ei ole koolil õigust

piirata kõigi õpilaste liikumist. Põhiseaduse järgi tohib liikumisvabadust piirata siis, kui selleks on

seaduslik alus (põhiseaduse § 34). Seega ei saa kool ise otsustada, mis klasside õpilaste liikumist

3

piirata, vaid ta peab järgima seadust. Seadus (PGS § 44 lg 7) annab koolile õiguse piirata õpilaste

lahkumist kooli hoonest või territooriumilt, kuid piiranguid saab kehtestada ainult statsionaarses

õppes põhiharidust omandavatele piiratud teovõimega õpilastele.

11. Kooli kodukorras on lubatud kehtestada n-ö viisakuskokkulepe, mille kohaselt annab

gümnaasiumiõpilane üldjuhul koolile teada, kui ta koolimajast lahkub ja seetõttu järgnevatest

õppetundidest puudub. Niisuguse reegli kehtestamine võib olla mõistlik, sest nii austatakse ka

õpetaja tööaega. See on vajalik näiteks juhuks, kui õpetaja vajab tunni ettevalmistamiseks infot,

mitu õpilast tunnis osaleb. Õpetaja ei jää sellisel juhul puuduvat õpilast asjatult ootama.

12. Gümnaasiumiõpilased ei pea vahetunni ajal koolimajast väljas käimist põhjendama. Mõistagi

on aga koolil õigus kontrollida õpilaste, sealhulgas gümnaasiumiõpilaste koolimajja ja sealt välja

liikumist, näiteks paludes neil end tuvastada õpilaspiletiga või muul viisil (PGS § 44 lg 7).

13. Koolil on ka muid võimalusi tagamaks, et gümnaasiumiõpilased tundidesse ei hilineks ega

puuduks õppetööst põhjuseta, et nad kasutaksid vahetusjalanõusid, ei suitsetaks koolis jne

(PGS § 58).

14. On mõistetav, et koolil on kergem rakendada eri vanuses õpilaste suhtes ühesuguseid reegleid,

kuid see ei anna koolile õigust kohaldada gümnaasiumiõpilastele reegleid, mis lähevad vastuollu

seadusega. Järelikult peab kool rakendama muid meetmeid, kui ta soovib tagada, et gümnasistid

osaleksid tundides ega puuduks koolist mõjuva põhjuseta. Võib eeldada, et gümnaasiumiõpilased

tulevad kooli ja lahkuvad koolist iseseisvalt ning tegutsevad suurema osa päevast ilma täiskasvanu

järelevalveta.

15. Palun Tallinna 53. Keskkoolil muuta kooli kodukorda ja praktikat nii, et see oleks kooskõlas

seadusega.

16. Küsimust tuleks arutada ka õpilaste endiga, sest otsus puudutab neid otseselt. Seadus ütleb, et

lahenduse otsimisel tuleb juhinduda sellest, mis on laste huvides parim ning enne lapsi puudutavate

otsuste tegemist tuleb ära kuulata ka laste arvamus (lastekaitseseaduse § 21). Lisaks nõuab seadus,

et kodukorra muudatuste kohta peavad saama oma arvamust avaldada ka kooli hoolekogu ja

õpilasesindus (PGS § 68 lg 2).

Vahetundide ajal liikumine ja värskes õhus viibimine

17. Avalduse lahendamisel kerkis veel küsimus, kas põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad

vahetunni ajal piisavalt liikuda ja värskes õhus viibida. Aktiivne liikumine vahetunni ajal on

kasulik laste ja noorte tervisele (vt viiteid teadusuuringutele programmi Liikuma Kutsuv Kool

veebilehelt).

18. Eesti õpilased ei liigu piisavalt. Maailma Terviseorganisatsiooni suuniste kohaselt tuleks lastel

liikuda päevas keskmiselt vähemalt 60 minutit. Viimaste andmete järgi liigub piisavalt ehk

vähemalt 60 minutit päevas üksnes 43 protsenti Eesti 1.–9. klassi õpilastest. Iga päev käib vabal

ajal õues ainult 7–11 protsenti 10–17-aastastest Eesti lastest ja noortest.

19. Seadus ei nõua, et koolid peaksid võimaldama õpilastel vahetunni ajal õue minna. Vahetundide

sisustamine ja õues käimise võimalused sõltuvad paljuski sellest, kui suur on koolimaja, kui palju

õpib koolis õpilasi, ning mitmest muust asjaolust (nt sellest, kas koolil on piiratud õueala).

4

20. Uuringud näitavad, et koolil on võimalik laste liikumisaktiivsust siiski päris palju mõjutada.

Näiteks on leitud, et aktiivsed vahetunnid aitavad suurendada õpilaste liikumisaktiivsust

koolipäeva jooksul. Samuti on kindlaks tehtud, et õuevahetundide ajal liiguvad lapsed kaks korda

rohkem kui koolimajas olles1.

21. Õpilaste aktiivsuse ja värskes õhus viibimise soodustamine eeldab pikaajalist ja läbimõeldud

eeltööd (vt Liikuma Kutsuv Kool programmi tutvustust ja sellega liitunud koolide kogemusi).

Soovitan Teil õpilaste, lapsevanemate ja tervisenõukoguga arutada, kuidas saaks kool innustada

eri vanuses õpilasi koolipäeva jooksul rohkem liikuma ja värskes õhus viibima.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: avaldaja, Tallinna Haridusamet

Marje Kask 693 8427

[email protected]

1 G. M. Lemberg et al. (2023). School Children’s Physical Activity and Preferred Activities during Outdoor Recess

in Estonia: Using Accelerometers, Recess Observation, and Schoolyard Mapping.