Eelnõu kooskõlastamine

1

EELNÕU

13.11.2024

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse

muutmise seadus (patsiendi elulõpu tahteavaldus)

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine:

1) paragrahvi 591 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) patsiendi elulõpu tahteavalduse tunnistaja ja kaasatud usaldusisiku üldandmed.“;

2) paragrahvi 591 lõiget 5 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:

„32) tühistatud patsiendi elulõpu tahteavaldusi üks aasta;“;

3) seadust täiendatakse peatükiga 52 järgmises sõnastuses:

„52. peatükk

Patsiendi elulõpu tahteavaldus

§ 595. Patsiendi elulõpu tahteavaldus

(1) Patsiendi elulõpu tahteavaldus (edaspidi elulõpu tahteavaldus) on vabatahtlik dokument,

mille isik koostab juhuks, kui ta satub tulevikus otsusevõimetusse seisundisse ning millega ta

avaldab tahet loobuda käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määruses kindlaks

määratud tervishoiuteenuste, mida oleks osutatud isikule pöördumatus terviseseisundis,

osutamisest. Pöördumatu terviseseisund peab olema selline, millest paranemise võimalus on

vähetõenäoline ja millega kaasneb püsivalt elukvaliteet, mida isik ei soovi. Terviseseisundit

leevendavast tervishoiuteenusest loobumine ei ole võimalik.

(2) Elulõpu tahteavalduses võib isik väljendada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule

raviga mitteseotud elulõpu juhised ja eelistused. Need ei ole tervishoiuteenuse osutajale

siduvad.

(3) Elulõpu tahteavaldus on tähtajatu.

(4) Tervishoiuteenuste ja raviprotseduuride loetelu, millest saab pöördumatute seisundite puhul

keelduda, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 596. Elulõpu tahteavalduse koostaja

(1) Elulõpu tahteavalduse võib koostada teo- ja otsusevõimeline isik.

(2) Elulõpu tahteavalduse võib koostada piiratud teovõimega vähemalt 18-aastane

otsusevõimeline isik, kes on teda nõustanud arsti hinnangul võimeline vastutustundlikult

kaaluma selle dokumendi koostamise poolt- ja vastuargumente.

2

§ 597. Elulõpu tahteavalduse koostamine ja jõustumine

(1) Elulõpu tahteavaldust, välja arvatud elulõpu juhiseid ja eelistusi, saab koostada arsti

nõustamisel. Nõustamisel selgitab arst isikule elulõpu tahteavalduse olemust, pöördumatuid

haigusseisundeid ning raviviiside sisu. Samuti selgitab arst tervishoiuteenustest loobumise

võimalikke tagajärgi.

(2) Arst kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustamise tervise infosüsteemi

vahendusel, esitades elulõpu tahteavalduse andmed käesoleva seaduse § 592 lõike 2 alusel

kehtestatud määruse andmekoosseisus.

(3) Elulõpu tahteavaldus koostatakse tervise infosüsteemis ja lisatakse digitaalallkiri või arsti

juures ja allkirjastatakse omakäeliselt. Omakäeliselt allkirjastatud elulõpu tahteavalduse

sisestab arst tervise infosüsteemi käsitsi.

(4) Elulõpu tahteavaldus jõustub pärast arsti kinnitamist ning käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud viisil tervise infosüsteemi jõudmisel.

(5) Elulõpu tahteavalduse koostamise tingimused ja kord sätestatakse käesoleva seaduse § 42

lõigete 3 ja 6 alusel kehtestatud määruses.

§ 598. Usaldusisik

(1) Elulõpu tahteavalduse koostamisel võib isik kindlaks määrata usaldusisiku, kes kaitseb tema

huve elulõpu tahteavalduse rakendamisel, kui isik on sattunud pärast elulõpu tahteavalduse

koostamist otsustusvõimetusse seisundisse. Arst teavitab esimesel võimalusel usaldusisikut

elulõpu tahteavalduse alusel tervishoiuteenuse osutamata jätmisest.

(2) Elulõpu tahteavaldus ja selle tühistamine tehakse usaldusisikule nähtavaks tervise

infosüsteemis.

(3) Elulõpu tahteavalduse juures peab kajastuma usaldusisiku omakäeline allkiri või

digitaalallkiri väljendamaks tema nõusolekut.

(4) Usaldusisiku ja teiste lähedaste arvamuste vastuolu korral elulõpu tahteavalduse

rakendamisel lähtub arst usaldusisiku seisukohast.

(5) Usaldusisikuks tohib olla vähemalt 18-aastane teo- ja otsusevõimeline isik. Usaldusisikuks

ei tohi olla isikut elulõpu tahteavalduse koostamisel nõustanud arst.

§ 599. Tunnistaja

(1) Kui isik ei saa ise anda digitaalallkirja või omakäelist allkirja elulõpu tahteavaldusele, annab

allkirja tunnistaja.

(2) Tunnistajaks tohib olla elulõpu tahteavalduse koostaja heakskiidetud vähemalt 18-aastane

teo- ja otsusevõimeline isik. Tunnistajaks ei tohi olla isikut elulõpu tahteavalduse koostamisel

nõustanud arst.

3

(3) Tunnistaja peab teadma elulõpu tahteavalduse sisu selle koostamisel, kuid seda ei tehta talle

tervise infosüsteemis nähtavaks.

§ 5910. Elulõpu tahteavalduse tühistamine

(1) Isik saab elulõpu tahteavalduse ilma arsti nõustamiseta igal ajal tühistada kas tervise

infosüsteemis või muul selgelt väljendatud viisil, mis on kolmandale isikule arusaadav ning mis

jõuab arstini.

(2) Kui isik tühistab elulõpu tahteavalduse muul moel kui tervise infosüsteemis, peab arst

elulõpu tahteavalduse tühistamisest teada saades selle ise tervise infosüsteemis viivitamatult

tühistama.

(3) Elulõpu tahteavalduse tühistamine jõustub tervise infosüsteemi kande tegemisest välja

arvatud juhul, kui isikule teenust osutav tervishoiutöötaja teadis tühistamisest varem.

§ 5911. Elulõpu tahteavalduse koostamise rahastamine

Elulõpu tahteavalduse koostamist rahastatakse Tervisekassa eelarvest tervishoiuteenuste

loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“.

§ 2. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 759 tekst loetakse lõikeks 1 ning §-i täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui patsient on sattunud otsusevõimetusse seisundisse ja on koostanud patsiendi elulõpu

tahteavalduse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel (edaspidi elulõpu tahteavaldus),

siis loetakse, et isikul puudub tahe elulõpu tahteavalduses nimetatud tervishoiuteenuste suhtes

tervishoiuteenuse osutamise lepingut sõlmida.“;

2) paragrahvi 766 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Otsusevõimelisel patsiendil on õigus loobuda tulevikus otsusevõimetusse seisundisse

sattudes tervishoiuteenusest, kui ta on koostanud elulõpu tahteavalduse tervishoiuteenuste

korraldamise seaduses nimetatud tingimustel.“;

3) paragrahvi 767 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Otsusevõimetu patsiendi puhul tervishoiuteenuse osutamisel tuleb lähtuda tema koostatud

elulõpu tahteavaldusest. Omakseid tuleb võimalusel teavitada elulõpu tahteavalduse alusel

tervishoiuteenuse osutamata jätmisest..“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

4

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse

muutmise seaduse (patsiendi elulõpu tahteavaldus)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva seaduse eelnõuga luuakse täisealisele isikule võimalus koostada patsiendi elulõpu

tahteavaldus. Dokumendis saab isik keelduda teatud tervishoiuteenustest juhuks, kui ta on

tulevikus otsustusvõimetus ja arstide hinnangul pöördumatult halva elukvaliteediga

terviseseisundis. Elulõpu tahteavaldusega annab isik tervishoiutöötajatele juhised olukorraks,

kus ta ise pole enam võimeline oma tahet väljendama.

Võlaõigusseaduse § 766 lõike 3 (edaspidi VÕS) kohaselt ja kooskõlas kaasaegse

meditsiinieetikaga saab tervishoiuteenuseid osutada vaid patsiendi nõusolekul, mis eeldab

otsustusvõimet. Otsusevõimetu patsient tervishoiuteenuse osutamiseks nõusolekut anda ega

tervishoiuteenusest keelduda ei saa, kuid kehtiv regulatsioon ei välista võimalust anda nõusolek

või keelduda sellest etteulatuvalt, tulevikus aset leidva haigestumise puhuks. Samas ei ole

kehtiva seaduse alusel võimalik tagada õigusselget ja kõigile kiirelt kättesaadavat elulõpu

tahteavaldust. Seetõttu ongi oluline teha muudatused tervishoiuteenuste korraldamise seaduses

(edaspidi TTKS) ja VÕS-is.

Elulõpu tahteavalduse koostamise käigus mõtleb inimene põhjalikult järele, kaalub oma

valikuid, arutab neid lähedaste, sõprade, usaldusisiku ja kindlasti ka arstiga. Seejärel otsustab

ta, millised ravisekkumised ja milline elukvaliteet on tema elu lõpul vastuvõetavad või

vastuvõetamatud. Seda seetõttu, et inimese otsustusvõimeline seisund võib küll taastuda, kuid

talle võib jääda terviseseisund, mida ta peab vastuvõetamatuks – näiteks kõigi jäsemete halvatus

seljaaju kahjustuse tagajärjel, mida varem ei esinenud.

Oluline on siinkohal rõhutada, et elulõpu tahteavaldusega ei saa soovida eutaneerimist

(surmamist) ehk elu loomuliku kulu katkestamist. Elulõpu tahteavaldusega saab vaid

loobuda elu mis tahes hinnaga säilitavast ja kannatusi pikendavast ravist. Seetõttu kehtestatakse

seaduse alusel antava ministri määrusega loetelu tervishoiuteenuste, sh raviprotseduuride,

millest inimene keelduda saab, loetelu.

Eelnõu kohaselt on elulõpu tahteavalduse koostamise õigus antud ainult täisealistele teo- ja

otsusevõimelistele isikutele. Eelnõuga on elulõpu tahteavalduse koostamise õigus antud ka

piiratud teovõimega täisealisele, keda arst peab oma tervise üle otsustamiseks piisavalt

pädevaks.

Elulõpu tahteavaldus koostatakse elektroonselt ning see hakkab paiknema tervise

infosüsteemis. Masinloetavus tagab selle kättesaadavuse kõikidele tervishoiuteenuse

osutajatele. Elulõpu tahteavalduse kättesaadavus on oluline, sest kui inimene vajab

otsusevõimetus seisundis tervishoiuteenust, siis oleks tema elulõpu tahteavaldus kõikidele

tervishoiutöötajatele nähtav, hoolimata sellest, kus haiglas või asukohas ta viibib.

Soovi korral võib inimene elulõpu tahteavalduse koostamisel määrata usaldusisiku, kes

vajadusel vahendab ja tagab selle, et isiku elulõpu tahteavaldust täidetakse. Usaldusisiku roll

2

on olulisel kohal, kui ilmneb arvamuste lahknemine patsiendi lähedaste ja tervishoiutöötajate

vahel – seadus näeb ette, et arst lähtub just usaldusisiku seisukohast.

Kui isik ei saa mingil põhjusel elulõpu tahteavaldusele digitaalallkirja või omakäelist allkirja

anda ning tal ei ole ka usaldusisikut, nähakse seaduses ette tunnistaja kaasamine. Inimestele,

kelle digipädevus on madal või neil on selline erivajadus, mis välistab võimaluse ise

elektroonselt elulõpu tahteavaldust täita, nähakse ette erilahendus (arst või tunnistaja abistavad

inimest andmete elektroonilisel täitmisel).

Isik võib oma tahteavalduse igal ajal tühistada kas tervise infosüsteemis või mõnel muul viisil,

mis on kolmandale osapoolele arusaadav. Elulõpu tahteavalduse tühistamiseks ei ole arsti

nõustamine vajalik. Tühistamine muutub koheselt kehtivaks andmete sisestamisel

infosüsteemis või juhul kui tervishoiutöötajat on sellest informeeritud. Kanded tuleb patsienti

raviva arsti poolt infosüsteemi teha viivitamatult.

Eelnõuga muudetakse ka VÕS-i. VÕS muutmise eesmärk on tagada, et patsiendi elulõpu

tahteavaldus oleks tervishoiuteenuste osutamisel arvestatud ja kehtiv. Seaduse muudatus

täpsustab, et kui inimesel on koostatud elulõpu tahteavaldus, ei loeta seaduse alusel leping

sõlmituks nende teenuste osutamiseks, millest ta on loobunud. See tähendab, et

tervishoiutöötajad peavad kontrollima, kas patsiendil on elulõpu tahteavaldus, tutvuma selle

sisuga ning järgima seal toodud juhiseid, tagades, et ravi vastab patsiendi soovidele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeerium. Elulõpu tahteavalduse

sätestamise vajadusele Eesti tervishoiusüsteemis on Sotsiaalministeeriumi tähelepanu juhtinud

laiapõhjaline asjatundjate töörühm, mis kutsuti ellu dr Katrin Elmeti (Eesti Arstide Liit, Tartu

Ülikooli Kliinikum) ja Margit Sutropi (Tartu Ülikooli eetikakeskus) eestvedamisel 17.12.2020.

Eelnõu aluspõhimõtete väljatöötamisest võttis osa tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik

Kristina-Valeria Tobias (teenistusest lahkunud) ning töörühmas on osalenud ekspertidena dr

Katrin Elmet, dr Ruth Kalda (Tartu Ülikooli Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut), dr Pille

Sillaste (palliatiivravi erialaselt Pallium, Põhja-Eesti Regionaalhaigla), dr Hele Eesmaa (Ida-

Tallinna Keskhaigla) ja Margit Sutrop.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna nõunik-

peakaplan Katri Aaslav-Tepandi ([email protected]), tervishoiuteenuste osakonna

nõunik Pille Saar ([email protected]). Seletuskirja mõjuanalüüsi koostas analüüsi ja statistika

osakonna nõunik Gerli Põdra ([email protected]). Kasutajalugude joonistamisel abistas

arendusosakonna teenusedisaini nõunik Kairi Järv-Kaasik ([email protected]). Eelnõu

juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna terviseõiguse juht Susanna

Jurs ([email protected]) ning õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Eelnõu

seletuskirja koostamisel on kasutatud Hele Eesmaa magistritööd „Tulevikujuhised de lege

ferenda“ ja Liis Leimber-Pallo bakalaureusetööd „Patsienditestamendi vajalikkusest Eesti

õigusruumis“. Eelnõu läbib keeletoimetuse samal ajal kooskõlastusringil viibimisega.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) tervishoiuteenuste korraldamise seadus – RT I, 08.10.2024, 20;

2) võlaõigusseadus – RT I, 04.07.2024, 18.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

3

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ja

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus

2. Seaduse eesmärk

Elulõpu tahteavalduse koostamise võimalus luuakse selleks, et tagada inimesele õigus otsustada

oma keha üle kuni elu lõpuni ja võimaldada tal surra väärikalt. Kuna elu, tervis, surm ja sellega

kaasnevad võimalikud kannatused puudutavad meid kõiki, on elulõpu tahteavalduse võimaluse

loomine oluline kogu Eesti ühiskonnale.

Käesolev eelnõu lahendab probleemi, mida on viimastel aastatel korduvalt tõstatanud nii Eesti

patsiendid kui ka arstid – nimelt patsiendi elulõpu tahteavalduse koostamise ja kõigile

tervishoiutöötajatele õigeaegse kättesaadavuse küsimuse.

Kehtivad TTKS ja VÕS ei reguleeri selgelt inimese enesemääramisõigust elulõpu tahteavalduse

osas. Otsustusvõimetuse korral ei ole praegu õigusselge, millisel määral ja kuidas peaks

tervishoiutöötaja arvestama patsiendi varasemalt väljendatud soove, eriti juhul, kui tegemist on

elupikendavate protseduuride keelamisega. Selle eelnõu eesmärk on võimaldada patsientidel

teha etteulatuvalt otsuseid oma ravi kohta ja tagada, et need otsused on tervishoiutöötajatele

kohustuslikud. Eelnõu täidab ka rahvusvaheliselt tunnustatud patsiendiõiguste põhimõtteid2,

tugevdades enesemääramise ja väärika elu lõpu õigust.

VÕS reguleerib tervishoiuteenuse osutamisel lepingu sõlmimise korda ja nõusoleku vajadust,

kuid ei sisalda piisavalt selgeid juhiseid, kuidas peaks toimima patsiendi otsustusvõimetuse

olukorras, kui tal on eelnevalt väljendatud soovid ravi lõpetamiseks või teatud protseduuridest

loobumiseks. Praktikas juhinduvad tervishoiutöötajad tavaliselt kas patsiendi lähedaste

arvamustest või oma professionaalsest hinnangust, kuid see ei pruugi vastata patsiendi

tegelikule tahtele. Tervishoiuteenuse leping loetakse sõlmituks, kui otsusevõimetule patsiendile

tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Kui

patsient ei suuda mingit tahet väljendada, loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping

sõlmituks seaduse alusel, sest võib eeldada, et patsient soovib tervishoiuteenust saada.3 VÕS

muutmine teeks sellest erisuse. Elulõpu tahteavalduse olemasolu korral, tuleb lähtuda sellest,

sest isik on sellega ette määranud, avaldanud oma tahte, milliste terviseteenuste osas ta kindlasti

ei soovi, et leping loetakse sõlmituks.

Eelnõu eesmärgid:

1. Anda täisealistele inimestele õigus väljendada oma tahet ja teha otsuseid oma elu lõpuks.

Kui inimene teab ette, et raske haiguse korral, mis toob kaasa halva elukvaliteedi, ta ei soovi

teatud tervishoiuteenuseid, siis nendest loobumist saabki väljendada ühtses tervise

infosüsteemis paiknevas vormis. Selle kaudu tagatakse patsientide enesemääramisõigus

ning välditakse olukordi, kus inimese tahte vastaselt osutatakse elusäilitavaid ja kannatusi

pikendavaid tervishoiuteenuseid.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) 2 Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse

rakendamisel 3 A. Nõmper, J. Sootak. Meditsiiniõigus. 2007. Lk 61.

4

2. Kaasata elulõpu tahteavalduse koostamisse arst (ükskõik mis eriala lõpetanud), et tagada

patsiendi teadlikkus oma otsustest ja nende võimalikest tagajärgedest. Läbi arstliku

nõustamise saab isik piisavalt teavet elulõpu tahteavalduse olemusest, pöördumatutest

haigusseisunditest ning raviviiside sisust ja nendest loobumise võimalikest tagajärgedest.

Arst saab nõustamise kaudu hinnata patsiendi otsustusvõimet, selgitada patsiendile,

millistest ravivõimalustest on võimalik loobuda ning millised on sellise otsuse tagajärjed,

aidates seeläbi tagada, et elulõpu tahteavaldus on tehtud teadlikult. Nõustamise eesmärk on

viia miinimumini võimalus, et inimene, kes koostab elulõpu tahteavalduse, ei saa aru selle

tähendusest.

3. Tagada tervishoiutöötajatele elulõpu tahteavalduse kiire kättesaadavus, kui patsient on

otsustusvõimetus seisundis. See loob võimaluse, et arstid saavad kohe teada patsiendi

eelnevalt väljendatud soovidest ja vajadustest, võimaldades pakkuda vaevuste leevendust

ja hooldust, mis austab tema tahet ja tagab väärika kohtlemise elu lõpus. Seetõttu on oluline,

et elulõpu tahteavaldus on kättesaadav ja säilitatud digitaalselt tervise infosüsteemis. Nii

saavad tervishoiutöötajad operatiivselt infot ja tegutseda patsiendi soovide kohaselt ning

välistada otsuseid, mis võivad olla vastuolus tema enesemääramisõigusega. Seni VÕS

alusel koostatud ja notariaalselt kinnitatud elulõpu tahteavaldus ei ole end praktikas

õigustanud, kuna on jäänud õigel ajal tervishoiutöötajatele kättesaamatuks. Seetõttu on

esmatähtis luua kiire ja töökindel lahendus elulõpu tahteavalduse õigeaegseks jõudmiseks

arstideni.

Eelnõu on loodud kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ ja selle 2024. a tegevuskava eesmärkidega

„Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“ ja „Kujundame

elukeskkonna ning inimeste hoiakud ja käitumise tervist ja keskkonda hoidvaks ning

vähendame riskikäitumist“. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023–2027 on ühe

tegevusena luua lihtsam õiguslik võimaluse patsienditestamendi koostamiseks.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus, millele saabunud tagasisidele on koostatud tabel

(seletuskirja lisa 1).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu paragrahvide sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse ja täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust.

Punktiga 1 täiendatakse tervise infosüsteemi andmekoosseisu seaduse tasemel. Kuna elulõpu

tahteavaldust saab koostada tervise infosüsteemis, siis hakkavad usaldusisiku ja tunnistaja

andmed seal samuti olema. Nii tunnistaja kui usaldusisiku üldandmed ehk nimed ja allkirjad.

Täpne andmekoosseis saab kirja tervise infosüsteemi põhimäärusesse.

Punktiga 2 kehtestatakse tühistatud elulõpu tahteavalduse säilitamistähtaeg, milleks on üks

aasta. Isikul on igal ajal õigus enda koostatud elulõpu tahteavaldus tühistada. Selleks aga, et

andmed kohe ei kaoks, on tarvis neid säilitada üks aasta. Sel ajal saab inimene veel enda varem

tehtud tahteavaldust vaadata, aga see ei ole veel kehtiv. Kehtiv ja jõus elulõpu tahteavaldus aga

on tähtajatu ning seda ka säilitatakse tervise infosüsteemis tähtajatult.

Punktiga 3 täiendatakse seadust peatükiga 52. Uues peatükis sisustatakse patsiendi elulõpu

tahteavaldus mõistega, selle koostajad ning vormistamine. Seaduses on peatükk paigutatud

5

tervise infosüsteemi regulatsiooni järel, kuna tahteavaldus koostatakse tervise infosüsteemis ja

muutub seal nähtavaks.

Paragrahv 595 defineerib patsiendi elulõpu tahteavalduse (edaspidi elulõpu tahteavaldus).

Kasutusele on võetud mõiste „patsiendi elulõpu tahteavaldus“ ehk „elulõpu tahteavaldus“, kuna

see viitab selgelt, et tegemist on eelkõige tulevikus rakendatava tahteavaldusega elu lõpu

kontekstis, kus isik juba patsiendina oma ravi üle otsustada ei saa. Rahvusvaheliselt kasutuses

olevad mõisted „elutestament“ ja „patsienditestament“ on Eesti õigusruumis mõnevõrra

eksitavad, kuna testament viitab pärandaja poolt tehtud tahteavaldusele surma korral, millega

pärandaja määrab oma vara ja kohustuste ülemineku. Elulõpu tahteavalduse puhul on tegemist

vabatahtliku avaldusega elu lõpuks: see ei tule kohaldamisele peale surma, vaid elupuhuselt,

kui isik on haigestumise tõttu minetanud otsusevõime.4

Elulõpu tahteavaldust saab käsitleda juriidilises mõttes nii tahteavaldusena, kui õigusvastasust

välistava asjaoluna. Seda seetõttu, et tervishoiuteenuse osutamine saab olla kas käsundusleping

või käsundita asjaajamine. Käsundita asjaajamine asendab üldjuhul käsunduslepingut. Samas

võib käsundita asjaajamiseks olla tehingu tegemine. Tervishoiuteenuse osutamise leping on

olemuslikult käsundusleping. Käsunduslepingu sõlmimine võib olla takistatud selle tõttu, et

asjaajajale pole teada soodustatud isik, soodustatu pole kättesaadav või soodustatu pole

võimeline avaldama vajalikku tahet käsunduslepingu sõlmimiseks.5

Esiteks võib tegu olla tahteavaldusega TsÜS § 75 mõttes. „Kuigi nõusolek VÕS § 1045 lg 2 p 2

mõttes ei ole tehing, vaid deliktiõiguslikku tähtsust omav tahteavaldus, on kolleegiumi arvates

kannatanu nõusoleku tõlgendamisel analoogia korras kohaldatav tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 75 lg 1. Nõusolekut kui tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 lg 1 järgi tõlgendada

vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma.

Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma,

tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel mõistma pidi.“6

Elulõpu tahteavalduses avaldab isik enda tahet tulevasteks olukordadeks, kus ta ise enam tahte

väljenduseks suuteline ei ole. Tahteavaldus on õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud

tahte väljendamine. Tahe on soov teatud tagajärg esile kutsuda, tagajärje saabumiseks on aga

vajalik tahte teatavakstegemine teistele isikutele. Tahteavalduse kaudu muudetakse isiku otsus

õiguslikult siduvaks.7 Õigushüve, siinkohal isiku elu ja tervis, rikkumine pole õigusvastane

juhul, kui isik on nõus rikkumisega. Rikkumine ei tohi VÕS § 1045 lõike 2 p 2 alusel olla

vastuolus seaduse ja heade kommetega. Nõusolek kui õigusvastasust välistav asjaolu tohib olla

antud kas otsese või kaudse tahteavaldusena ning alati enne teo toimepanemist. Nõusolekust

saabki rääkida siis, kui kahju tekitamine on kindel või vähemalt ettenähtav. Seega pole nõusolek

enda õiguste rikkumiseks tehing vaid tahteavaldus. Õigusvastasust välistav nõusolek tuleb anda

alati vaid isiklikult. VÕS §-i 766 saab kasutada patsiendi kui kannatanu nõusoleku kehtivuse

kontrolliks, seega § 766 kohaldub analoogia korras ka juhul, kui isikud tahavad tugineda VÕS

§ 1054 lõige 2 punktile 2.8 Õiguslik tagajärg ongi asjaolu, et isik keeldub elulõpu tahteavalduses

nimetatud tervishoiuteenustest ehk ta ei soovi sõlmida tervishoiuteenuse saamise lepingut, ja

seda ei saa lugeda sõlmituks ka seaduse alusel, kui on saabunud temale mittesobiv pöördumatu

seisund ning elukvaliteet.

4 Hele Eesmaa magistritöö "Tulevikujuhised de lege ferenda" 5 T. Tampuu jt. „Lepinguvälised võlasuhted“, veebiversioon, ptk 4. 6 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-153-16, punktid 39-42. 7 P. Varul jt „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“, lk-d 371-374, 2023. 8 P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tallinn, 2020, lk 768-771.

6

Elulõpu tahteavalduses väljendab isik enda soovi tervishoiuteenust mitte saada ehk ei anna

nõusolekut enda ravimiseks. Elulõpu tahteavalduse olemasolu võib kaasa tuua ka seni sõlmitud

tervishoiuteenuse osutamise lepingu lõpetamise. Nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks ei ole

tehing, seda ei ole ka nõusoleku mitteandmine. Küll aga saab nõusolekut, sh selle mitteandmist,

pidada õigusvastasust välistava asjaoluga sarnaseks instituudiks. Andes nõusoleku

tervishoiuteenuse osutamiseks, teostab patsient enda kehalise enesemääramise õigust

(põhiseadus § 19). Küll aga on tahteavaldus see, kui patsient sõlmib tervishoiuteenuse

osutamise lepingu.9 Seega, teiseks saab soovi teatud tervishoiuteenustest tulevikus loobuda

käsitleda kui õigusvastasust välistavat asjaolud deliktiõiguse mõttes. „VÕS § 1045 lg 2 p 2 järgi

ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud

juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega. Kannatanu nõusolek

õiguste rikkumiseks (õigustesse sekkumiseks) ja sellega kahju tekitamiseks VÕS § 1045 lg 2

p 2 tähenduses ei ole tehing, vaid deliktiõiguslikku tähtsust omav tahteavaldus, mille võib anda

ka suuliselt. Nõusolekust VÕS § 1045 lg 2 p 2 tähenduses saab rääkida juhul, kui õiguste

rikkumisega kahju tekitamine on nõusoleku andmise ajal kannatanu jaoks kindel. Kannatanu

nõusoleku kui õigusvastasust välistava asjaolu peab tõendama kostja. Kui kahju õigusvastaseks

tekitamiseks on antud nõusolek VÕS § 1045 lg 2 p 2 tähenduses, siis tuleb kahju tekitamise

õigusvastasuse välistamiseks esmalt nõusolekut tõlgendada ja välja selgitada, millistel

tingimustel oli nõusolek antud.“10

„Tsiviilõiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt välistab kahju põhjustamise õigusvastasuse

isiku nõusolek tema õiguste rikkumiseks (õigustesse sekkumiseks) ja kahju tekitamiseks, välja

arvatud kui sellise nõusolekuga rikutakse seadust või see on heade kommete vastane. Isiku

nõusolek talle kahju tekitamiseks kui kahju põhjustamise õigusvastasust välistav asjaolu on

sätestatud otsesõnu VÕS § 1045 lõike 2 p-s 2. Sellise nõusoleku näol ei ole tegemist mitte

tehinguga, vaid deliktiõiguslikku tähtsust omava tahteavaldusega.“11

Eelnõus on elulõpu tahteavalduseks defineeritud dokument, mille inimene koostab

vabatahtlikult mõeldes tulevikule. Dokumendis määratleb isik need tervishoiuteenused, millest

ta tahab tulevikus loobuda, kui on sattunud pöördumatusse terviseseisundisse, millest enam

terveks ei saa. Samuti peab pöördumatu terviseseisundiga kaasnema püsiv elukvaliteet, mida

isik ei soovi. Tervishoiuteenuste loetelu, millest saab loobuda otsusevõimetus seisundis olles,

läheb kirja terviseministri määrusesse. Elulõpu tahteavalduse dokument talletatakse tervise

infosüsteemis. Inimese jaoks hakkab dokument olema kättesaadav terviseportaali kaudu.

Tervishoiutöötajate jaoks saab olema dokument kättesaadav läbi tervisejuhtimise töölaua ning

samuti on võimalik dokumendi infot otsepäringute teel kätte saada (nt ekiirabi lahenduse jaoks).

Elulõpu tahteavalduse koostamisel on oluline läbi mõelda, millistest teenustest inimene soovib

tulevikus loobuda. Tulevikku suunatud tahteavaldus on vajalik, sest otsusevõimeline inimene

saab igal ajal igast teenusest loobuda. Kui aga täie teadvuse ja arusaamisega tehakse otsus

etteulatuvalt ajaks, mil inimene võib olla otsusevõimetu, tuleb arvestada, et haiguse kulg võib

viia elukvaliteedi languseni, mida inimene ei soovi taluda.

Olulised aspektid elulõpu tahteavalduse definitsiooni puhul:

1) tegemist on tulevikku suunatud tahteavaldusega;

2) elulõpu tahteavaldust rakendab arst juhul, kui isik on sattunud otsusevõimetusse

seisundisse. Kui isik on otsusevõimeline, saab ta ise igal ajal tervishoiuteenustest

keelduda;

9 Varul, P. jt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2020, lk 215-216. 10 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-153-16, punktid 39-42. 11 Riigikohtu otsus 3-2-1-124-06, p 11.

7

3) isiku haigusseisund peab olema pöördumatu. Elulõpu tahteavaldust ei rakendata ajutise

kriitilise terviseseisundi korral, kuna sellisel juhul on isiku tervis taastatav (näiteks

teadvuse kadu madala veresuhkru tõttu);

4) isiku elukvaliteet on tema jaoks talumatu, kuid see tuleneb haiguse või terviseseisundiga

kaasnenud piirangutest. Isik on püsivalt liikumisvõimetu, vajab pidevat hoolitsust ega

parane sellisel määral, et suudaks endale endise elukvaliteedi tagada;

5) koostöös arsti nõustamisega valitakse tervishoiuteenused, millest isikul on võimalik

loobuda. Need on teenused, mis ei ravi isikut terveks, kuid mis hoiavad teda elus ja

võivad põhjustada kannatusi, mida isik ei soovi.

Oluline on märkida, et vaevusi leevendavatest tervishoiuteenustest ei saa loobuda, kuna vastasel

juhul oleks tegemist eutanaasiaga. Isik ei saa elulõpu tahteavalduses loobuda kõigist

terviseseisundit leevendavast tervishoiuteenusest, milleks on peamiselt palliatiivne ravi.

Palliatiivne ravi on terviklik ja interdistsiplinaarne lähenemine, mis parandab elukvaliteeti elu

ohustavate seisunditega patsientidel ja nende lähedastel. Selle eesmärk on leevendada valu ja

füüsilisi sümptomeid ning pakkuda psühholoogilist ja hingelist tuge kogu raviprotsessi vältel.

Otsusevõimetu isik ei saa paluda, et valu või kannatuste leevendamisest loobutaks, sest see

oleks ebainimlik ja ebamoraalne.

Kui inimene soovib, võib ta elulõpu tahteavalduses väljendada ka muid elu lõpu soovidega

seotud eelistusi, mis ei ole seotud tervishoiuteenuste osutamisega. Näiteks võib ta kirja panna,

et teatud staadiumis mängitaks klassikalist muusikat või et tema vaimulikuga võetaks ühendust.

Need soovid ei ole tervishoiutöötajale kohustuslikud. Seega, kui tervishoiutöötaja neid soove

ei täida, ei kaasne sellega vastutust ega tähenda, et elulõpu tahteavaldus oleks tervishoiutöötaja

poolt jäetud täitmata. Inimene saab seda dokumendi osa igal ajal vajadusel ise täita, täiendada

või muuta ilma arsti nõustamiseta. Seda dokumendi osa ei ole vaja digitaalselt allkirjastada,

kuna sellel on soovituslik iseloom.

Oluline on rõhutada, et elulõpu tahteavaldus on tähtajatu – see kehtib muutumatuna, kuni isik

ise selle tühistab või uuendab. Tähtajaline tahteavalduse dokument ei oleks otstarbekas. Nii

nagu testament on tähtajatu, peaks ka elulõpu tahteavaldus olema, kuna see väljendab inimese

tahet. Kui soovid ajas muutuvad, on inimesel igal ajal õigus ja võimalus dokumenti uuendada.

Tervishoiuteenuste ja raviprotseduuride loetelu, millest saab pöördumatute seisundite puhul

keelduda, kehtestab terviseminister määrusega. Elulõpu tahteavalduse kaudu saab inimene

keelduda teatud meditsiinilistest protseduuridest, mille eesmärk on elu pikendamine. See

tähendab, et inimene saab võimaluse oma elu lõpufaasis loobuda ravimeetoditest, mis

pikendavad elu mehaaniliselt või intensiivse meditsiinilise sekkumisega, nagu näiteks

elustamine, kunstlik kopsude ventilatsioon hingamise tagamiseks, dialüüs, pahaloomuliste

kasvajate ravi või toitmine sondi kaudu. Selliste protseduuride kasutamine võib pikendada elu,

kuid ühtlasi suurendab ka patsiendi kannatusi. Loobuda saab ka ravimitest, mille eesmärk ei

ole otseselt patsiendi valu leevendamine.

Elupäästva ravi rakendamise sh elustamisotsused peavad alati põhinema patsiendi

individuaalsel seisundil ja meditsiinilisel prognoosil, mis ühtlasi arvestavad ka inimese soove.

Juhtudel, kus patsiendi terviseseisund ja eeldatav elukvaliteet ei vasta tema ootustele ning ravi

pikendaks ainult tema kannatusi, tuleb lähtuda patsiendi varasemalt väljendatud soovidest,

elulõpu tahteavalduses. Sellistel juhtudel keskendutakse pigem palliatiivsele ravile, mis

leevendab sümptomeid, tagab vaevuste leevenduse ning väärika elulõpu hoolduse.

8

Näiteks, kui patsiendil on kaugele arenenud neeruvähk koos metastaasidega, ta on keeldunud

elustamisest ja intensiivravist ning arstid hindavad tema elumuse prognoosi madalaks, siis raske

kriitilise seisundi tekkimisel ei alustata elustamist ega intensiivravi. Kui aga sama patsiendil on

hiljuti avastatud varajases staadiumis pahaloomuline kasvaja, üldine tervislik seisund on hea ja

ta saab ootamatult infarkti või kaotab teadvuse madala veresuhkru tõttu ning arstid hindavad

tema prognoosi tervistumiseks heaks, rakendatakse talle elupäästvat esmaabi ja ravi ka

otsustusvõimetus seisundis.

Siinkohal tuleb arvestada, et elustamise otsus sõltub arsti hinnangust ajutisele kriitilisele

terviseseisundile ja isiku üldisele terviseseisundile ning pärast elustamist prognoositavale

terviseseisundile. Mitteelustamise ja elupäästva ravi mitte alustamise otsus peab olema

põhjendatud sellega, et elustamine põhjustaks patsiendile terviseseisundi, mis tema

elukvaliteeti arvestades on soovimatu ja pöördumatu. Näiteks, kui eeltoodud patsiendil on

insuldijärgne teadvusetus ja arstid hindavad tema elumuse prognoosi ja elukvaliteedi tulevikus

madalaks, järgitakse tema elulõpu tahteavaldust ning elustamist ei alustata.

Näiteks juhul, kui suhkruhaigusega inimesel, kelle haigus on ravimitega kontrolli all ja kelle

elumuse prognoos on arstide hinnangul hea, tekib väga madala veresuhkru tõttu teadvusekaotus

(näiteks toidupuuduse või ülemäärase füüsilise koormuse tõttu), rakendatakse talle

otsustusvõimetuse korral elupäästvat esmaabi ja ravi, sest arstide hinnangul on tema

taastumisprognoos antud seisundist hea. Kui inimene on aga teinud elulõpu tahteavalduse,

milles on väljendanud soovi keelduda elustamisest, näiteks vegetatiivsesse seisundisse jäämise

korral, on arstide antud prognoos sellises olukorras otsustava tähtsusega. Kui prognoos on hea,

ei kohaldata elulõpu tahteavaldust; kui aga elumuse prognoos on arstide hinnangul väga madal,

võib kaaluda elulõpu tahteavalduse rakendamist ka antud juhul.

Paragrahv 596 sätestab isikud, kellel on õigus tahteavaldust koostada. Isik, kellel on õigus ja

võimalus elulõpu tahteavaldust koostada, on täisealine teo- ja otsusevõimeline isik. VÕS § 766

lõike 4 kohaselt peab piiratud teovõimega patsiendi puhul saama nõusoleku tervishoiuteenuse

osutamiseks patsiendi seaduslikult esindajalt, kuid seda juhul, kui patsient ei ole võimeline

poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma.

Piiratud teovõimega isik on ka TsÜS § 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt alla 18-aastane isik. Eelnõu

kohaselt alaealine ehk alla 18-aastane isik ei saa õigust elulõpu tahteavaldust koostada. Elulõpu

küsimused on niivõrd kaalukad, et nende üle otsustamise suhtes ei saa täies ulatuses rakendada

VÕS § 766 lõiget 4, mille kohaselt otsusevõimeline piiratud teovõimega (alaealine) tohiks ise

otsustada, kui on täidetud tingimus, et ta on võimeline vastutustundeliselt kaaluma elulõpu

tahteavalduse poolt- ja vastuväiteid ja aduma selle tagajärgi. Samuti tulevad ette moraalsed

takistused. Elulõpu tahteavalduse otsus on niivõrd kaalukas, et vanemate osaluseta seda teha

oleks mõeldamatu. Vanemate soov enda lapse ravist loobuda, on ebatõenäoline ning seega

alaealiste elulõpu tahteavaldus praktikas ei realiseeruks. Võib möönda, et alaealistel, kes on ka

piiratud teovõimega ja neil on seaduslikud esindajad, peaks olema moraalne õigus elulõpu

tahteavaldust teha. Alaealiste õigused aga ei ole Eestis reaalses elus tervishoiuteenuste

osutamisel seni piisavalt tähelepanu saanud ega läbi räägitud nii tervishoius kui ka ühiskonnas

laiemalt. Seega pole ka õige alustada alaealiste õiguste reguleerimist elulõpu tahteavalduse

õiguse andmisega. Eestkostja ei saa koostada elulõpu tahteavaldust, kuna see on lahutamatult

seotud isiku elu ja tervisega. Nii nagu abielluda ei saa kellegi teise eest ega testamenti teha, ei

saa ka kellegi teise eest elulõpu tahteavaldust teha. Samamoodi on deliktiõiguses käsitletud

nõusolekut, mis välistab õigusvastase asjaolu, kui üksnes inimese enda tahteavaldust, mida

esindaja teha ei saa.

9

Piiratud teovõimega täisealine isik, kelle puhul aga arst hindab tema otsusevõime piisavaks,

omab õigust elulõpu tahteavalduse koostamiseks. Seda põhjusel, et isikul võibki olla kohus

teovõimet piiranud näiteks varaliste tehingute tegemiseks, kuid enda tervis puudutavates

küsimustes on ta vägagi adekvaatne ning valmis vastu võtma olulisi otsuseid. Isik peab olema

võimeline kaaluma poolt- ja vastuargumente, et langetada otsus enda elulõpuks.

Paragrahv 597 sätestab elulõpu tahteavalduse koostamise ja jõustumise regulatsiooni.

Elulõpu tahteavalduse saab koostada vaid arsti nõustamisel ja juhendamisel. Elulõpu

tahteavalduse koostamine ja nõustamine toimub arsti visiidi käigus, kus arst annab inimesele

põhjaliku ülevaade tahteavalduse olemusest, pöördumatutest haigusseisunditest ning erinevate

raviviiside sisust ja nendest loobumise võimalikest tagajärgedest. Nõustamise käigus

hinnatakse inimese otsustusvõimet, selgitatakse, millistest ravivõimalustest saab loobuda ning

millised on sellise otsuse tagajärjed, et tagada teadlik ja kaalutletud otsus. Ainult arst saab

nõustamisel anda teavet kaasaegsete meditsiiniliste võimaluste kohta teatud haigustest

paranemiseks ning selgitada, milliste haiguste puhul on ravivõimalused piiratud. Arst saab

selgitada, kuidas teatud haiguste korral võib inimene jääda püsivasse seisundisse, mis põhjustab

vaevusi, kannatusi ja elukvaliteedi langust, ning mille tõttu inimene vajab igapäevaelus pidevat

abi. Nõustamise eesmärk on vähendada riski, et inimene ei mõista tahteavalduse tähendust.

Arst kinnitab enda läbiviidud nõustamise tervise infosüsteemi vahendusel ning esitab koostatud

dokumendi tervise infosüsteemi. Inimesele on juurdepääs tervise infosüsteemi tagatud

terviseportaali kaudu. Täpne andmekoosseis sätestatakse tervise infosüsteemi

andmekoosseisude esitamise määruses.12

Elulõpu tahteavaldust kui dokumenti saab koostada tervise infosüsteemis ning sellele lisatakse

koostaja digitaalallkiri. Digitaalne lahendus elulõpu tahteavalduse vormistamisel tagab, selle

ajakohase ja lihtsa kättesaadavuse tervishoiutöötajatele, et neil oleks võimalik patsiendi varem

väljendatud soove austada. Samuti saab inimene elulõpu tahteavalduse koostada arsti juures

lisades omakäelise allkirja. Omakäeliselt allkirjastatud elulõpu tahteavaldus aga peab samuti

tervise infosüsteemi jõudma, selle sisestab arst sinna käsitsi enda tervise juhtimise töölaua

kaudu (selleks, et tagada andmete masinloetavus).

TsÜS § 80 alusel on kirjalik vorm võrdsustatud elektroonilise vormiga. Kirjalikus vormis annab

isik omakäelise allkirja, elektroonilises vormis annab isik digitaalallkirja. Seega on eelnõus

alternatiiviks loodud paberil allkirjastamine võrdväärne digitaalallkirjaga. Elektrooniline vorm

ei ole iseseisev vormi liik, vaid see asendab kirjalikku vormi. Eelnõus on ettenähtud mõlemad.

Eelistada võiks ja tuleks elektroonilist, kuid võimalus on ka kirjalikuks.

Elulõpu tahteavalduse koostamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse määrusega.

Selleks on kehtiv nn dokumenteerimise määrus13. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja

lisana. Määruses reguleeritakse allkirjastamise ja kinnitamise järjekorda ning näiteks seda, kui

kaua on isikul aega oodata, et allkiri lisada jms.

Oluline on seaduse tasandil välja tuua, millal elulõpu tahteavaldus jõustub. Selleks on hetk, mil

arst on kinnitanud dokumendi ja isik allkirjastanud. Tervise infosüsteemi jõudmise hetkel on

see kättesaadav kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele. Kui isik annab omakäelise allkirja, siis

arst sisestab andmed tervise infosüsteemi lisades juurde foto või pdf failina omakäelise allkirja.

Alljärgnevalt on esitatud näitlikult kahe inimese teekond elulõpu tahteavalduse koostamisel.

12 Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused–Riigi Teataja 13 Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord–Riigi Teataja

10

Jane soovib koostada elulõpu tahteavaldust. Tal on oskused digitaalsete vahendite

kasutamiseks ja võimalus anda digitaalallkirja.

1. Elulõpu tahteavalduse koostamise soov ja dokumendi eeltäitmine tervise

infosüsteemis. Jane alustab elulõpu tahteavalduse eeltäitmist tervise infosüsteemis, kui

tunneb valmisolekut väljendada oma soove elulõpu olukordade tarbeks. See on isiklik

mõtisklemise ja otsustamise etapp, kus Jane saab rahulikult oma soove ja väärtusi

kaaluda. Tervise infosüsteemis on olemas valikuvariandid, millistest

raviprotseduuridest või hooldustoimingutest saab loobuda. Jane valib oma esmased

eelistused ja soovid. See annab võimaluse rahulikult dokumenti kodus eeltäita ja

valmistuda arsti konsultatsiooniks. Vajadusel märgib Jane ka terviseseisundiga

mitteseotud soovid, näiteks korralduslikud eelistused elu lõpuks. Jane salvestab oma

eeltäidetud valikud.

2. Lähedaste vajaduspõhine kaasamine. Jane teeb esialgse otsuse tahteavalduse

koostamiseks, vajadusel kaasates arutellu oma perekonna ja lähedased. Ajaliselt on see

paindlik ja sõltub inimese enda valmisolekust.

3. Kohtumine arstiga nõustamiseks. Pärast eeltäidetud tahteavalduse täitmist on Janel

90 päeva aega, et minna arstilikule nõustamisele. Sellel nõustamisel tuvastab arst esiteks

isikusamasuse ja hindab Jane otsustusvõimet. Arst avab tervise infosüsteemis Jane

eeltäidetud elulõpu tahteavalduse. Juhul, kui arst hindab Jane otsustusvõimeliseks

selgitab arst elulõpu tahteavalduse olemust, millised on pöördumatud seisundid ja

nendega seotud ravimeetodid aga ka hooldusvõimalused. Arst tutvustab Janele,

millistest ravivõimalustest saab loobuda ja millised on selliste otsuste tagajärjed.

Nõustamise eesmärk on aidata Janel teha teadlik ja kaalutletud otsus, vähendades riski,

et ta ei mõistaks oma tahteavalduse tähendust. Jane võib arstliku nõustamise läbida ka

haiglaravil olles, sellisel juhul viib nõustamise läbi Jane raviarst.

4. Elulõpu tahteavalduse vajaduspõhine täiendamine. Arsti nõustamise käigus

muudetakse vajadusel eeltäidetud elulõpu tahteavalduse elektroonseid välju, sõltuvalt

Jane soovidest tulevikuks, märkides eelistused näiteks elustamise, kunstliku hingamise

ja toitmise kohta.

5. Dokumendi kinnitamine, allkirjastamine ja tervisesüsteemi edastamine.

 Arst kinnitab läbiviidud nõustamise tervise infosüsteemi vahendusel ning esitab

koostatud dokumendi tervise infosüsteemi. Protsess on sarnane nagu

ambulatoorse epikriisi vormistamine ja kinnitamine (lisatakse kaasa elulõpu

tahteavaldus, arst kinnitab sooritatud tegevuse ID kaardi PIN 1-ga).

 Janel saab tervise infosüsteemis teate, allkirjastada elulõpu tahteavaldus. Tal on

60 päeva aega elulõpu tahteavalduse allkirjastamiseks alates arstliku nõustamise

läbimisest. Juhul, kui Jane kinnitab tahteavalduse eelnimetatud ajaperioodil oma

digitaalallkirjaga, muutub dokument pärast allkirjastamist tervise infosüsteemis

kehtivaks ja kättesaadavaks tervishoiutöötajatele.

 Juhul, kui Jane ei allkirjasta 60 päeva jooksul elulõpu tahteavaldust, see ei jõustu

ning selle sõlmimiseks tuleb uuesti läbida arstlik nõustamine.

6. Lähedaste vajaduspõhine teavitamine. Jane teavitab soovi korral oma lähedasi

tahteavalduse olemasolust ja sisust, et nad oleksid tema soovidest teadlikud. Selleks teeb

ta tahteavalduse tervise infosüsteemi vahendusel nähtavaks oma lähedastele.

11

7. Usaldusisiku määramine. Elulõpu tahteavalduse koostamisel võib Jane määrata

usaldusisiku, kelle poole arst pöördub dokumendi rakendamisel olukordadeks, kus Jane

ei ole ise võimeline oma soove väljendama.

Usaldusisik peab olema täisealine, teo- ja otsusevõimeline ning andma oma nõusoleku

allkirjaga digitaalselt või vajadusel omakäeliselt paberil (erijuht kirjeldatud allpool

tekstis). Usaldusisik saab tervise infosüsteemi kaudu teavituse, et Jane tegi oma elulõpu

tahteavalduse (digitaalselt allkirjastatud) talle nähtavaks ning ülesande

allkirjastamiseks, mis kinnitaks nõusolekut usaldusisiku rolli võtmiseks. Juhul, kui

usaldusisik annab allkirja olemaks Jane elulõpu tahteavalduse suhtes usaldusisik,

muutub see Janele nähtavaks tervise infosüsteemi terviseportaali vahendusel.

8. Elulõpu tahteavalduse kehtivus. Pärast digitaalallkirjastamist on Jane elulõpu

tahteavaldus kehtiv niikaua, kuni ta otsustab selle tühistada. Selleks koostab ta uue

tahteavalduse tervise infosüsteemis. Seda eelkõige juhtudel, kui Jane tervislik seisund

või tema eelistused muutuvad. Tervise infosüsteemi kaalutakse lisada lahendus, mis

saadab Janele teatud aja järel meeldetuletusi, et ta saaks oma tahteavalduse vajadusel

üle vaadata ja ajakohastada. Vana tahteavaldus kehtib niikaua kuni pole läbitud arstlik

nõustamine ja uus tahteavaldus pole allkirjastatud.

9. Elulõpu tahteavalduse tühistamine. Janel on igal ajal võimalik oma elulõpu

tahteavaldus tühistada (kirjeldatud vastava seaduseelnõu sätte juures täpsemalt).

Endel soovib koostada elulõpu tahteavaldust. Tal on ei ole võimalik elulõpu tahteavaldust

elektroonselt täita ja allkirjastada või tal pole oskuseid selle tegemiseks.

1. Elulõpu tahteavalduse koostamise soov ja lähedaste vajaduspõhine kaasamine. Endel soovib alustab elulõpu tahteavalduse koostamist, kui tunneb valmisolekut

väljendada oma soove elulõpu olukordade tarbeks, vajadusel kaasates arutellu oma

perekonna ja lähedased. Ajaliselt on see paindlik ja sõltub Endli enda valmisolekust.

Kuna Endlil ei ole võimalik elulõpu tahteavaldust elektroonselt eeltäita, pöördub ta selle

sooviga arsti vastuvõtule või haiglaravil olles annab teada raviarstile.

2. Kohtumine arstiga nõustamiseks. Endel läheb arstlikule nõustamisele sooviga

koostada elulõpu tahteavaldus või teeb seda haiglaravil olles konsulteerides oma

raviarstiga. Sellel nõustamisel tuvastab arst isikusamasuse ja hindab Endli

otsustusvõimet. Arst avab tervise infosüsteemis elektroonse elulõpu tahteavalduse.

Juhul, kui arst hindab Endli otsustusvõimeliseks selgitab arst elulõpu tahteavalduse

olemust, millised on pöördumatud seisundid ja nendega seotud ravimeetodid aga ka

hooldusvõimalused. Arst tutvustab Endlile, millistest ravivõimalustest saab loobuda ja

millised on selliste otsuste tagajärjed. Nõustamise eesmärk on aidata Endlil teha teadlik

ja kaalutletud otsus, vähendades riski, et ta ei mõistaks oma tahteavalduse tähendust.

Endel võib arstliku nõustamise läbida ka haiglaravil olles, sellisel juhul viib nõustamise

läbi Endli raviarst.

3. Elulõpu tahteavalduse täitmine. Arst täidab Endli soovide kohaselt elektroonse

elulõpu tahteavalduse vormi, märkides näiteks eelistused elustamise, kunstliku

hingamise ja toitmise osas.

4. Dokumendi kinnitamine, allkirjastamine ja tervisesüsteemi edastamine.

 Arst prindib välja Endli elulõpu tahteavalduse.

 Endel allkirjastab väljaprinditud tahteavalduse omakäeliselt.

12

 Arst laeb Endli allkirjastatud elulõpu tahteavalduse pdf failina või pildina ülesse

ja kinnitab läbiviidud nõustamise tervise infosüsteemi vahendusel ning esitab

koostatud dokumendid tervise infosüsteemi. Protsess on sarnane nagu

ambulatoorse epikriisi vormistamine ja kinnitamine (lisatakse kaasa elulõpu

tahteavaldus, arst kinnitab sooritatud tegevuse ID kaardi PIN 1-ga).

 Elulõpu tahteavalduse muutub pärast selle edastamist tervise infosüsteemi

kehtivaks ja kättesaadavaks tervishoiutöötajatele.

5. Elulõpu tahteavalduse kehtivus. Pärast allkirjastatud elulõpu tahteavalduse edastamis

tervise infosüsteemi on Endli elulõpu tahteavaldus kehtiv niikaua, kuni ta otsustab selle

tühistada. Selleks tuleb koostada uus elulõpu tahteavaldus ja minna arstilikule

nõustamisele. Tahteavalduse täitmise protsess on sarnane nagu selle esmakordsel

täitmisel.

6. Lähedaste vajaduspõhine teavitamine. Endel võib soovi korral teavitada oma

lähedasi tahteavalduse olemasolust ja sisust, et nad oleksid tema soovidest teadlikud.

7. Usaldusisiku määramine. Usaldusisik võib Endlit arsti vastuvõtul elulõpu

tahteavalduse koostamiseks saata. Usaldusisik saab anda oma nõusoleku elektrooniliselt

(nagu Jane näite puhul) või allkirjastades paberdokumendi käsitsi. Kui nõusolek on

antud paberkandjal, edastab arst allkirjastatud dokumendi tervise infosüsteemi sarnaselt

Endli dokumendiga.

8. Elulõpu tahteavalduse tühistamine. Endlil on igal ajal võimalik oma elulõpu

tahteavaldus tühistada, kui ta seda soovib andes sellest kas suuliselt või kirjalikult teada

tervishoiutöötajatele.

Kõik isiku elulõpu tahteavaldamise koostamise teekonnad on nähtavad ka protsessijoonistena

seletuskirja lisas 3.

Juhul kui isik ei saa ka paberil omakäelist allkirja anda vaid elulõpu tahteavaldus koostatakse

tema ütluste järgi, tulenevalt tema haigusest või erivajadustest, kaasatakse tunnistaja (vt

selgitusi § 599 juurest).

Paragrahv 598 reguleerib usaldusisikut.

Elulõpu tahteavalduse koostamisel saab inimene määrata usaldusisiku, kelle ülesanne on

esindada ja kaitsta tema huve, kui ta satub otsustusvõimetusse seisundisse pärast elulõpu

tahteavalduse koostamist. Tegemist on patsiendi valitud olulise inimesega, kelle nõu ja abi

patsient on vajanud, keda ta usaldab, kes austab ja on valmis kaitsma patsiendi soove ka

vastuolude korral tervishoiutöötajate ja lähedaste vahel. Usaldusisik võiks olla kättesaadav ja

ise heas tervislikus seisundis, mis lubab tal oma rolli täita. Usaldusisik seisab hea elulõpu

tahteavalduse teinud patsiendi tahte võimalikult täpse järgimise eest, aidates arstil otsustada,

kas käesolev olukord vastab elulõpu tahtevalduses nimetatud olukorrale ja patsiendi enda poolt

määratletud elukvaliteedile. Sel juhul ei pöördu arst sugulaste ja lähedaste poole, vaid määratud

usaldusisiku poole.

Usaldusisikuks tohib olla täisealine teo- ja otsusevõimega isik. Need tingimused on vajalikud,

et usaldusisikuks oleks inimene, kes saab selle rolli olulisusest aru ning mõistab tegevuste

tagajärgi.

13

Usaldusisikule on tagatud juurdepääs isiku elulõpu tahteavaldusele. See tagab usaldusisikule

kogu vajaliku teabe isiku soovide edastamiseks otsustusvõimetu seisundi tekkimisel. Rõhutada

tuleb, et usaldusisik näeb vaid elulõpu tahteavaldust, kuid mitte muid isiku terviseandmeid.

Usaldusisik on ka see, kes võib täita või asjaomaseid isikuid teavitada raviga mitteseotud

elulõpu soovidest ja juhistest. Näiteks kui isik soovib, et viimastel päevadel külastaks teda

vaimulik ja see on elulõpu tahteavalduses kirjas, on eelkõige usaldusisik see, kes saab

korraldada vaimuliku külastuse isiku juurde. Samas ei ole see usaldusisikule kohustuslik.

Usaldusisiku rolli kinnitamiseks elulõpu tahteavalduses peab dokumendis olema usaldusisiku

omakäeline või digitaalallkiri, millega ta väljendab nõusolekut selles rollis tegutseda.

Usaldusisikule saadetakse terviseportaali kaudu teavitus, et konkreetne inimene on teinud

elulõpu tahte avalduse (digitaalsel allkirjastatud) ja määranud ta usaldusisikuks. Usaldusisikul

on terviseportaali kaudu ülesanne allkirjastada konkreetse inimese elulõpu tahteavaldus, et

kinnitada nõusolek usaldusisiku rolli võtmiseks. Kui usaldusisik allkirjastab elulõpu

tahteavalduse, muutub see isikule tervise infosüsteemis nähtavaks terviseportaali kaudu. Kui

usaldusisik ei saa teatud põhjustel digitaalset allkirja anda, siis annab ta omakäelise allkirja

paberil ja arst laeb üles allkirjastatud variandi kas pdf faili või pildina ja edastab tervise

infosüsteemi, ning usaldusisik muutub elulõpu tahteavalduses nähtavaks selle jõudmisel tervise

infosüsteemi. Usaldusisik näeb tervise infosüsteemis terviseportaali kaudu isiku elulõpu

tahteavaldust, kelle usaldusisik ta on.

Paragrahv 599 sätestab tunnistaja institutsiooni.

Kui isik ei saa mingil põhjusel elulõpu tahteavaldust ise koostada ega digitaalset või omakäelist

allkirja anda (tulenevalt terviseseisundist või inimese erivajadusest), on ette nähtud tunnistaja

abi. Näiteks isik ei saa liigutada käsi, kuid tema tahe on siiski arusaadav – suuline väljendamine,

silmade abil lugemine teatud masina abil vms. Tunnistaja peab andma digitaalallkirja või

omakäelise allkirja elulõpu tahteavalduse tegija asemel. Sarnane regulatsioon on ka

pärimisseaduses, kus on määratletud tunnistaja institutsioon. Tunnistaja peab olema teadlik

elulõpu tahteavalduse sisust selle koostamise hetkel, et kinnitada allkirjastatava dokumendi sisu

vastavust isiku soovidele.

Tunnistajaks võib olla vähemalt 18-aastane isik, kelle teovõime ja otsustusvõime on täielik ning

kes on elulõpu tahteavalduse koostaja poolt heaks kiidetud. Tunnistajaks ei sobi aga arst, kes

on nõustanud isikut elulõpu tahteavalduse koostamisel, et vältida võimalikku huvide konflikti.

Tunnistaja tagab selle, et koostatud elulõputahteavaldus vastab selle koostaja tahteavaldusele.

Pärast elulõpu tahteavalduse koostamist ei ole tunnistajal võimalik näha enda tervise

infosüsteemis koostaja poolt tehtud elulõpu tahteavaldust. Tunnistaja roll on üksnes kinnitada

elulõpu tahteavalduse tegemise fakti ning selle vastavust arsti poolt tervise infosüsteemis

kinnitatud elulõpu tahteavaldusele.

Masinloetavust nõudvad andmeväljad täidab tervishoiutöötaja elektrooniliselt, tagades, et

andmed vastavad paberil olevatele. Tunnistaja omakäelise allkirjaga elulõpu tahteavalduse laeb

ülesse arst kas pdf faili või pildina ülesse ja edastab tervise infosüsteemi, et see oleks

tervishoiutöötajatele kättesaadav.

Alljärgnevalt on esitatud näitlikult sellise inimese teekond elulõpu tahteavalduse sõlmimiseks,

kus tulenevalt inimese tervislikust seisundist või erivajadustest tulenevalt on vajalik tunnistaja

kaasamine.

14

Milvi soovib koostada elulõpu tahteavaldust. Antud kirjelduses erineb ülaltoodud Endli

kasutajaloost, kuna siin on toodud sisse tunnistaja roll. Tunnistaja allkirjastab elulõpu

tahteavalduse Milvi eest, kuna ta ei ole ise võimeline dokumenti koostama ega allkirjastama.

Tunnistaja roll on siin tagada Milvi soovide kinnitamine ja tahteavalduse kehtivus, täites seeläbi

olulise osa elulõpu tahteavalduse vormistamisel.

1. Tahteavalduse koostamise soov ja lähedaste vajaduspõhine kaasamine. Milvi soovib alustab elulõpu tahteavalduse koostamist, kui tunneb valmisolekut

väljendada oma soove elulõpu olukordade tarbeks, vajadusel kaasates arutellu oma

perekonna ja lähedased. Ajaliselt on see paindlik ja sõltub Milvi enda valmisolekust.

Kuna Milvil ei ole ise võimalik elulõpu tahteavaldust täita, annab ta sellest eelkõige

teada oma raviarstile haiglas või võimalusel abistatakse teda arsti vastuvõtule

pääsemisel.

2. Kohtumine arstiga nõustamiseks. Arstlikul nõustamisel kontrollib arst Milvi

isikusamasust ja otsustusvõimet. Arst kaasab tunnistaja või on Milvil endal olemas

tunnistaja või usaldusisik. Arst tuvastab tunnistaja isikusamasuse, vanuse ja

otsustusvõime. Arst avab tervise infosüsteemis elektroonse elulõpu tahteavalduse.

Juhul, kui arst hindab Milvi otsustusvõimeliseks selgitab arst elulõpu tahteavalduse

olemust, millised on pöördumatud seisundid ja nendega seotud ravimeetodid aga ka

hooldusvõimalused. Arst tutvustab Milvile, millistest ravivõimalustest saab loobuda ja

millised on selliste otsuste tagajärjed. Nõustamise eesmärk on aidata Milvil teha teadlik

ja kaalutletud otsus, vähendades riski, et ta ei mõistaks oma tahteavalduse tähendust.

3. Dokumendi täitmine ja soovide sõnastamine. Arst täidab Milvi soovide kohaselt

elektroonse elulõpu tahteavalduse vormi, märkides näiteks eelistused elustamise,

kunstliku hingamise ja toitmise osas.

4. Dokumendi kinnitamine tunnistaja kaasabil, allkirjastamine ja tervisesüsteemi

edastamine.  Arst prindib välja tunnistaja juuresolekul koostatud Milvi elulõpu tahteavalduse.

 Arst näitab Milvile tunnistaja juuresolekul koostatud elulõpu tahteavaldust.

 Arst kinnitab läbiviidud nõustamise tervise infosüsteemi vahendusel ning esitab

koostatud dokumendi tervise infosüsteemi. Protsess on sarnane nagu

ambulatoorse epikriisi vormistamine ja kinnitamine (lisatakse kaasa elulõpu

tahteavaldus, arst kinnitab sooritatud tegevuse ID kaardi PIN 1-ga).

 Juhul, kui tunnistaja saab anda digitaalallkirja, saab ta tervise infosüsteemis

teate, allkirjastada elulõpu tahteavaldus Milvi eest. Juhul kui tunnistaja annab

oma digitaalallkirjaga, muutub Milvi elulõpu tahteavaldus pärast allkirjastamist

tervise infosüsteemis kehtivaks ja kättesaadavaks tervishoiutöötajatele.

 Juhul, kui tunnistaja ei saa anda digitaalset allkirja annab ta selle paberil ning

arst laeb tunnistaja poolt allkirjastatud Milvi elulõpu tahteavalduse pdf failina

või pildina ülesse ja kinnitab läbiviidud nõustamise tervise infosüsteemi

vahendusel ning esitab koostatud dokumendid tervise infosüsteemi.

 Elulõpu tahteavalduse muutub pärast selle edastamist tervise infosüsteemi

kehtivaks ja kättesaadavaks tervishoiutöötajatele.

5. Lähedaste vajaduspõhine teavitamine. Milvi võib teavitada oma lähedasi

tahteavalduse olemasolust ja selle sisust, et tagada nende teadlikkus tema soovidest.

6. Usaldusisiku määramine. Milvi võib määrata usaldusisiku, kes toetab tema soove

elulõpu tahteavalduse rakendamisel otsustusvõimetuse olukorras. Juhul, kui usaldusisik

15

on Milvi elulõpu tahteavalduse koostamise juures, ei ole vaja täiendavalt tunnistajat

kaasata, vaid usaldusisik täidab kahte rolli. Usaldusisik allkirjastab elulõpu

tahteavalduse nõusoleku kas elektrooniliselt või paberil. Kui nõusolek antakse

paberkandjal, laeb arst selle ülesse ja edastab tervise infosüsteemi.

7. Elulõpu tahteavalduse kehtivus. Pärast allkirjastatud elulõpu tahteavalduse edastamist

tervise infosüsteemi, on Milvi elulõpu tahteavaldus kehtiv niikaua, kuni ta otsustab selle

tühistada. Selleks tuleb koostada uus elulõpu tahteavaldus ja minna arstilikule

nõustamisele ja kaasata tunnistaja. Tahteavalduse täitmise protsess on sarnane nagu

selle esmakordsel täitmisel.

Paragrahv 5910 reguleerib tahteavalduse tühistamist. Kuni tühistamiseni on elulõpu

tahteavaldus kehtiv ja seda ollakse kohustatud täitma. Automaatset kehtetust ehk tühisust TTKS

ette nägema ei hakka. Kui isik enam ei soovi elulõpu tahteavaldust, saab ta selle tühistada.

Oluline on siinkohal see, et isikul võib olla mistahes põhjus elulõpu tahteavalduse

tühistamiseks. Kui isikul tekib kasvõi ajutiselt soov saada teenuseid, millest ta elulõpu

tahteavalduses loobus, on tal õigus tahteavaldus tühistada. Lisaks võib isik igal ajahetkel, olles

otsusevõimeline, koostada arsti nõustamisel uue elulõpu tahteavalduse.

Elulõpu tahteavalduse igal ajahetkel ja mistahes vormis tühistamine on kooskõlas biomeditsiini

konventsiooni artikli 5 lõikega 3. Kui isik loobub elulõpu tahteavaldusest suuliselt, väljendades

seda kohal viibivale tervishoiutöötajale, piisab suulisest ütlusest. Sellisel juhul loetakse

nõusolek teenuse osutamiseks antuks ning varasem mittenõusolek kaotab kehtivuse. Hilisem

nõusolek tühistab varasema mittenõusoleku. Soovi korral võib isik oma tahteavalduse esitada

ka kirjalikult – kirjutades selle paberile, tahvelarvutisse või muule sobivale vahendile. Kirjaliku

avalduse saab tervishoiutöötaja jäädvustada, näiteks tehes sellest pildi ja lisades selle tervise

infosüsteemi epikriisi juurde. Nii suuline kui ka kirjalik tahteavaldus loetakse kohaviibijale

edastatuks ja kätte saaduks, kui see on selgelt väljendatud ja tervishoiutöötaja poolt fikseeritud.

Juhul, kui haiglas ei ole tervishoiutöötajat läheduses ning isik väljendab tahet siiski raviteenust

saada, st tahab tühistada elulõpu tahteavalduse, siis võib juuresolev kolmas isik salvestada isiku

soovi videona või panna muul moel kirja. Juuresolev kolmas isik annab teate edasi arstile või

muule tervishoiutöötajale. Sel puhul ravi jätkub ja arst tühistab viivitamatult tahteavalduse

infosüsteemis.

Oluline on rõhutada, et vaikimisega ei saa elulõpu tahteavaldust koostada ega ka tühistada.

Tegemist on niivõrd olulise õigusliku hüvega – inimese eluga – mille kohta tahet väljendatakse,

et see peab olema tehtud muul moel kui vaikimisega. Kaitstava õigushüve olulisuse tõttu ei saa

elulõpu tahteavaldust koostada suuliselt, kuid tühistada saab. Kui isik on elulõpu tahteavalduse

koostanud, siis tühistanud, peab ta uuesti koostamiseks järgima seaduses sätestatud nõudeid

ning seda saab uuesti teha arsti nõustamisel ja tervise infosüsteemi vahendusel.

Paragrahv 5911 kehtestab rahastamise aluse. Nimelt muutub elulõpu tahteavalduse koostamine

ja selle nõustamine uueks tervishoiuteenuseks, mis saab kirja ravikindlustuse seaduse alusel

kehtestatavasse Vabariigi Valitsuse määrusesse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu“. Uue

tervishoiuteenuse eest hakkab tasuma Tervisekassa ravikindlustuse eelarve eest.

Paragrahviga 2 muudetakse võlaõigusseadust.

VÕS on TTKS suhtes tervishoiuteenuse osutamisel üldnormiks, reguleerides tervishoiuteenuse

osutamise lepingu sõlmimise eelduseks olevat patsiendi nõusoleku saamist, sh kui patsient on

otsustusvõimetus seisundis. Kuna otsustusvõimetu patsiendi eeldatava tahte kohta luuakse

16

võimalus teha etteulatuvalt ravist keeldumise tahteavaldus ja selle koostamise eriregulatsioon

saab olema TTKS-is, siis peab õigusselguse tagamiseks tegema täpsustused ka VÕS-is.

Punktiga 1 täiendatakse §-i 759 uue lõikega. Paragrahv 759 on eriregulatsioon tavalisele

lepingu sõlmimise regulatsioonile. Leping sõlmitakse tavaolukorras pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumise andmisega kuni on selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe.

Tervishoiuteenust aga osutatakse ka isikule, kes pole tahet avaldanud. Nimelt on oluline siiski

isiku elu päästa ja teda ravida, kuigi ta pole sõnaselgelt või kirjalikult enda tahet avaldanud.

Alati kui tervishoiuteenuse osutaja hakkab enda kutsetegevuses tervishoiuteenust osutama,

loetakse leping sõlmituks. Otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenust osutades ei teki

käsundita asjaajamise õigussuhet, vaid lepinguline suhe. Tegelikku tahet tuleb sisustada nii, et

see on patsiendi varem avaldatud tahe, mistahes vormis.14

Oluline on luua erinorm elulõpu tahteavalduse puhuks, sest juhul kui isikul on see koostatud,

siis ei saa lugeda temaga tervishoiuteenuse osutamise lepingut sõlmituks. Kohe kui isik on

otsusevõimetus seisundis, peab arst kontrollima tervise infosüsteemist, kas isikul on koostatud

elulõpu tahteavaldus. Kui on, siis tuleb seda rakendada. Kui ei ole, siis tuleb lähtuda isiku

tegelikust ja eeldatavast tahtest. Elulõpu tahtevalduses nimelt isik avaldabki enda tahet tuleviku

olukordadeks ning seda ei saa eirata.

Punktiga 2 täiendatakse §-i 766 uue lõikega 41. Sama sätte kehtiva lõike 3 alusel osutatakse

patsiendile teenust tema nõusolekul, kusjuures nõusolek võib olla mistahes vormis ning

tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui patsient

keeldub nõusoleku andmisest, siis ei tohi teenust osutada. Teenuse mittesaamisest tulenevate

kahjulike tagajärgede riski kannab sel juhul patsient ise. Nõusolek peab olemas olema teenuse

osutamise algushetkel. Teenuse saamise hetkel ei pea isik olema otsusevõimeline.

Otsusevõimet tuleb hinnata nõusoleku saamise hetkel. Nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks

ei ole tehing, õigem on pidada nõusolekut õigusvastasust välistava asjaoluga sarnaseks

instituudiks. Andes nõusoleku tervishoiuteenuse osutamiseks, teostab patsient enda kehalise

enesemääramise õigust (PS § 19). Küll aga on tahteavaldus see, kui patsient sõlmib

tervishoiuteenuse osutamise lepingu.15 Seega võib elulõpu tahteavaldust käsitleda teatud

juhtudel kui tahteavaldust tuginedes TsÜS analoogiale kui ka deliktiõiguses tuntud

õigusvastasust välistava asjaoluna. Kui isik on nõustunud talle tervishoiuteenuse osutamisega,

viibib haiglaravil, siis on tegemist lepinguga.

Elulõpu tahteavalduse regulatsiooniga tekitatakse olukord, kus isik ei anna nõusolekut tuleviku

tervishoiuteenuste osutamiseks ning lepingut ei saa lugeda sõlmituks ka seaduse alusel. Seega

on oluline teha erisus ka VÕS-is. Vajalik on luua erisus lõike 4 tarbeks, sest elulõpu

tahteavaldust ei saa mitte ühelgi juhul koostada isiku seaduslik esindaja. Elulõpu tahteavaldust

saab teha üksnes isik ise, nagu abielluda ja testamenti koostada. Juhul kui isik on piiratud

teovõimega ning ei ole ka otsusevõimeline, siis elulõpu tahteavalduse koostamine võimalik ei

ole ning talle osutatakse tervishoiuteenuseid, mis on tema huvides.

Patsiendil on õigus ise otsustada enda ravi üle. Tervishoiuteenuse osutamiseks on patsiendi

nõusoleku saamine lepinguõiguses üks tervishoiuteenuse osutaja kohustusi. Deliktiõiguses

välistab patsiendi nõusolek talle tekitatud kahju õigusvastasuse.16 Elulõpu tahteavaldusega

antud nõustumus tervishoiuteenust mitte osutada on kooskõlas seadusega, kuna isik teostab

enda kehalise enesemääramise õigust (PS § 19), milline õigus on tal ka teadvusel olles, kui

keeldub tervishoiuteenusest. 14 Varul, P. jt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2020, lk 202-204. 15 Varul, P. jt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2020, lk 215-216. 16 Varul, P. jt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2020, lk 213.

17

Punktiga 3 täiendatakse §-i 767 lõikega 11. Kuigi § 767 lõige 1 hõlmab juba nõuet, et

tervishoiuteenuse osutamine peab vastama teenuse osutamisel otsusevõimetu patsiendi varem

avaldatud või eeldatavale tahtele, mis võib olla arstile varem teada antud eelistuste või

patsienditestamendina (sh eelnõuga kavandatav elulõpu tahteavaldus). Kui patsient ei suuda

mingit tahet väljendada, loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmituks seaduse alusel,

sest võib eeldada, et patsient soovib tervishoiuteenust saada.17 Samas, kui isikul on tehtud

elulõpu tahteavaldus, siis selles nimetatud teenustest ja ravist keeldumisel ei saa lugeda, et

leping on sõlmitud seaduse alusel.

Õigusselguse eesmärgil peab VÕS-is viitama selgelt ka elulõpu tahteavaldusele, mis sisult on

etteulatuvalt nõusoleku mitteandmine seal nimetatud tervishoiuteenuste osutamiseks.

Paragrahv 767 lõige 1 näeb ette, et patsiendi varem avaldatud või eeldatav tahe tuleb vastavalt

võimalustele selgitada välja patsiendi omaste kaudu. Selline kord ei sobi elulõpu tahteavalduse

olemasolul, sest sellega on oma tahte patsient juba andnud. Elulõpu tahteavalduses nimetatud

teenuste ja ravi keeldude puhul ei tule ka omaste kaudu patsiendi tahet tuvastada. Paragrahvi

767 lisatava lõike 11 kohaselt tuleb otsusevõimetu patsiendi puhul tervishoiuteenuse osutamisel

lähtuda tema koostatud elulõpu tahteavaldusest. Tervishoiuteenuse osutajal tuleb elulõpu

tahteavalduse olemasolu tuvastada “varem avaldatud või eeldatavale tahte” tuvastamiseks

(sisuliselt, kas on keeldutud teenusest) tervise infosüsteemist. Elulõpu tahteavalduse

rakendumisega lõpevad eelnevad nõustumused tervishoiuteenuste osutamiseks, sh püsiraviks

osas, mis langeb kokku elulõpu tahteavalduses nimetatud tervishoiuteenuste osutamise keeluga

(senine teenusleping lõpeb).

Kui arst rakendab elulõpu tahteavaldust, siis tuleb võimalusel omakseid teavitada vastavalt

lõikes 1 nimetatud korrale. Võimalusel tähendab seda, et kui lihtsal moel (telefoni teel, e-kirja

teel, külastuse ajal) ei ole omaksed kättesaadavad, siis arst ei pea tegema suuri lisapingutusi

nende otsimiseks.

Arsti vastutus

1. novembril 2024. aastal jõustus tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse

seadus (TOKVS), mille sisuks on, et kindlustusandja täidab tervishoiuteenuse osutaja asemel

kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule. Kõikidel

tervishoiuteenuse osutajatel, kelle on tegevusluba, on kohustus kindlustusleping sõlmida. Seega

on elulõpu tahteavalduse koostamisel patsiendi nõustamine kaetud vastutuskindlustusega.

Samuti tahteavalduse rakendamine. Tervishoiuteenuse osutaja vastutus ja kindlustusandja

vastutuse ulatus ei ole võrdsed.

Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult käsundusleping. Seega on isikul õigus

esitada nõue tervishoiuteenuse osutaja vastu eelkõige lepingu rikkumisele tuginedes. VÕS §

770 alusel vastutab TTO enda süüliselt tekitatud kahju eest. Süü vormideks on tahtlus, hooletus,

raske hooletus. Samas on isikul õigus nõuda ka lepinguvälise võlasuhte (VÕS § 1044) alusel,

kui talle on tekitatud tervisekahju. Välistada ei saa ka käsundita asjaajamist. Kuigi VÕS alusel

eeldatakse lepingu sõlmimist, kui see on patsiendi huvides, siis elulõpu tahteavalduse puhul

võib olla vastupidi. Isik on väljendanud tahet, et talle teenust ei osutata, kuid arst seda siiski

teeb. Sellisel juhul saabki isik nõuda kahju hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel.

Kui arst rakendab elulõpu tahteavaldust korrektselt ning jätab osutamata teenused, millest isik

on loobunud, et ole tegemist kahju tekkimisega ega kindlustusjuhtumiga TOKVS tähenduses.

17 A. Nõmper, J. Sootak. Meditsiiniõigus. 2007. Lk 61.

18

Kui arst on aga diagnoosinud valesti ning hinnanud isiku seisundit valesti, mistõttu on elulõpu

tahteavaldust valesti rakendatud, siis võib kõne alla tulla arsti vastutus kas siis VÕS või TOKVS

alusel.

Paragrahviga 3 kehtestatakse eelnõu seadusena jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2027.

aastal. Selleks ajaks valmib elulõpu tahteavalduse rakendamiseks vajalik IT-lahendus ning see

annab ka arstidele piisava aja saamaks koolitusi ja tegemaks ettevalmistusi oskuslikuks

nõustamiseks. Samuti on see piisav vacatio legis ühiskonnale tervikuna tutvumaks ja harjumaks

uue regulatsiooniga.

3.2. Kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega

Elulõpu tahteavalduse koostamise võimalusega antakse inimesele võimalus säilitada

otsustusõigus oma keha üle kuni elu lõpuni. Elulõpu tahteavaldusega otsustab inimene ette,

millist ravi ta soovib või ei soovi saada olukorras, kui ta ei ole tervise halvenemise tõttu enam

võimeline ravi puudutavaid valikuid tegema. Inimesele antakse valikuvabadus teha

etteulatuvalt otsuseid, mis aitaksid tal elu lõpus vältida kannatusi ja keelduda küll elu

pikendavatest, ent samas tulututest ja pahatihti piinarikastest ravivõtetest. Elulõpu

tahteavaldusega ei saa soovida eutaneerimist (surmamist) ehk elu loomuliku kulu katkestamist.

Elulõpu tahteavaldusega saab vaid loobuda elu mis tahes hinnaga tervist taastavast ja säilitavast

ravist, mille tulemusena ei suudeta tagada patsiendile inimväärset elukvaliteeti.

3.2.1. Elulõpu tahteavalduse legitiimne eesmärk

Elulõpu tahteavalduse sätestamise aluspõhimõtted ja idee tulenevad muuhulgas Eesti Vabariigi

Põhiseadusest (edaspidi PS). Elulõpu tahteavalduse koostamise võimaldamine kaitseb eelkõige

inimese enesemääramisõigust, mis tuleneb PS §-s 10 sätestatud inimväärikuse ja §-s 19

kehtestatud vaba eneseteostuse põhimõtetest, §-st 20 tulenevast õigusest vabadusele ja

isikupuutumatusele, §-s 26 nimetatud eraelu puutumatuse nõudest, samas vastandub §-s 28

sätestatud õigusega tervise kaitsele ja §-s 16 sätestatud igaühe õigusega elada ning keeluga

meelevaldselt kelleltki elu võtta. Viimane on otseses seoses tervishoiutöötajate tegevuse ja

tegevusetusega elulõpu tahteavalduse täitmisel.

Riigile paneb PS § 28 lõige 1 kohustuse kaitsta inimese tervist ehk riigil tuleb muuhulgas tagada

ravi saamine. Ebapiisav raviteenuse osutamine võib kujutada endast riigipoolset tegevusetust

elu ja tervisekaitse põhiõiguste tagamisel. Samas on inimesel õigus kehalisele puutumatusele

ja enesemääramisõigus, mis tähendab inimese õigust teha otsuseid, mis puudutavad tema keha

ja annavad seeläbi õiguse keelduda ravist isegi juhul, kui see seab ohtu tema enda tervise või

elu. Elulõpu tahteavalduse koostamise võimaldamine kaitseb inimväärikust ja inimese kehalist

puutumatust olukorras, kus inimene ise on otsusevõimetu.

Õigus koostada elulõpu tahteavaldus ei ole uudne võimalus, sest see on tuletatav

võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lõikest 3, mis näeb ette, et patsiendi võib läbi vaadata ja talle

tervishoiuteenust osutada üksnes patsiendi nõusolekul. Samuti tuleb VÕS § 767 lõike 1 kohaselt

otsustusvõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamisel järgida muuhulgas tema poolt

varem avaldatud tahet.

Samas vastavalt PS § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse nõudele peavad seadused ja muud

õigusaktid olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt ning olema piisavalt ammendavad ja täpsed,

et igaühel oleks võimalik mõista regulatsiooni sisu ning selle kohaselt seada oma käitumine.

Käesoleva eelnõuga kehtestatakse täpsemad, ammendavad ja selgemad reeglid selle

koostamiseks ja rakendamiseks, selleks, et elulõpu tahteavaldusega seonduv oleks üheselt

19

arusaadav, nii tegijale kui ka rakendajale. Elulõpu tahteavalduse koostamise võimaldamine

loomine eeldab muudatusi seaduse tasemel, mida täiendavad vajalikud muudatused

asjassepuutuvates rakendusaktides. VÕS-i kui eraõigusliku seaduse täiendamist samasisulise

korraga ei peeta sobivaks, kuna soovitakse luua avalik-õiguslik, riiklikult tagatud elulõpu

tahteavalduse koostamise mehhanism. Seni VÕS alusel koostatud ja notariaalselt kinnitatud

elulõpu tahteavaldus ei ole end praktikas õigustanud, kuna on jäänud õigel ajal

tervishoiutöötajatele kättesaamatuks. Seetõttu on esmatähtis luua kiire ja töökindel lahendus, et

elulõpu tahteavaldus jõuaks õigeaegselt arstideni.

3.2.2. Elulõpu tahteavalduse koostamise võimaldamine on proportsionaalne meede

3.2.2.1. Elulõpu tahteavalduse koostamise võimaldamine on sobiv meede eesmärkide

saavutamiseks

Inimväärikuse ning inimese enesemääramise, vaba eneseteostuse, isiku- ja eraelu

puutumatusele põhimõtetest18 tulenevalt tuleb tervishoiuteenuse osutamisel austada inimest kui

iseseisvat subjekti, tagada tema eneseväärikus, arvestada tema vaateid ning nendest raviotsuste

tegemisel lähtuda. Ravi eesmärk on haiguse või muu terviserikke ravimisel pakkuda parimat

ravi ning leevendada kannatusi, seejuures tuleb arvesse võtta patsiendi õigused. Olenemata

patsiendi võimalikust soovist surra, ei tohi ravi eesmärk kunagi olla patsiendi surma

põhjustamine, isegi kui patsiendi surma peetakse peatseks. Samas võib isik elu pikendavast

ravist ja kannatusi põhjustavast ravist loobuda. Idee elu pikendavast ja kannatusi põhjustavast

ravist loobuda põhineb patsiendi enesemääramisõigusel. Enesemääramisõigus kui samuti isiku

põhiõigus, tähendab õigust ise otsustada oma isikupuutumatuse üle. Elulõpu tahteavalduses

formuleerub etteulatuvalt elupikendavast ravist loobumine, st kui patsient ei ole teadvusel ega

saa oma ravi heaks kiita või teisalt sellest loobuda. Sellisel juhul ei loeta seaduse alusel (VÕS

§ 767) tervisehoiuteenuse leping sõlmituks.

Elulõpu tahteavaldus on sobiv meede, sest selle koostamise üksikasjalik regulatsioon

võimaldab isikul teha oma ravi puudutavaid otsuseid, mis tal on tavaolukorras. Ehk teisisõnu

on patsiendil õigus keelduda tema jaoks kavandatud või juba alustatud ravist, mis omakorda

tagab talle soovitud väärika elulõpu. Samas on elulõpu tahteavalduse rakendamata jätmiseks

tehtud sellest loobumine patsiendile lihtsaks ja vormivabaks. Kui isik ei saa ise anda

digitaalallkirja elulõpu tahteavaldusele, siis on tal võimalik see allkirjastada omakäeliselt, kui

ka see on võimatu, siis saab seda tema eest anda allkirja tunnistaja. Tunnistajaks tohib olla

elulõpu tahteavalduse koostaja heakskiidetud vähemalt 18-aastane teo- ja otsusevõimeline isik.

Tunnistaja peab olema teadlik tahteavalduse sisust.

Elulõpu tahteavalduse saab koostada isik, kes on täisealine teo- ja otsusevõimeline isik. Samuti

on see õigus piiratud teovõimega täiskasvanul, kes on võimeline kaaluma kõiki tulevikujuhises

antud korralduste tagajärgedest tulenevaid poolt- ja vastuargumente. Piiratud teovõimega

patsiendi korral otsustab arst patsiendi nõustamise käigus, kas patsiendi otsus- ja

arusaamisvõime on piisav, et mõista elulõpu tahteavalduse olemust ja tagajärgi. Alaealine ei

saa õigust elulõpu tahteavaldust koostada, sest arvestades elulõpu tahteavalduse otsuse

tegemise kaalukust, ei saa eelduslikult väita tema võimelisust kaaluda kõiki tulevikujuhises

antud korralduste tagajärgedest tulenevaid poolt- ja vastuargumente. Vanemate osaluseta seda

teha oleks mõeldamatu.

3.2.2.2. Elulõpu tahteavalduse koostamise võimaldamine on vajalik meede eesmärkide

saavutamiseks

18 Vt EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS kommenteeritud väljaanne veebis, § 10.

20

Elulõpu tahteavaldus on vajalik meede, sest selle koostamise võimaldamine tagab isikule õiguse

avaldada selgelt ja vormikohasele oma soov elulõpu ravi suhtes. Tahteavaldus tehakse tervise

infosüsteemis (isik terviseportaali kaudu), seetõttu on see nähtav kõikidele tervishoiuteenuse

osutajatele ning mis tagab tahteavalduse ajakohasuses ning alalise kättesaadavuse ning ei teki

olukord, kus ühes haiglas teatakse isiku soovist teenusest loobuda, kuid teises mitte.

Õigus koostada elulõpu tahteavaldus on hetkel tuletatav VÕS § 766 lõikest 3, mis näeb ette, et

patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes patsiendi nõusolekul.

Sellest põhimõttest tulenevalt toimub ravi patsiendi nõusolekul19. Otsusevõimetu patsient

tervishoiuteenuse osutamiseks nõusolekut anda ega tervishoiuteenusest keelduda ei saa, kuid

kehtiv regulatsioon ei välista võimalust anda nõusolek või keelduda sellest etteulatuvalt,

tulevikus aset leidva haigestumise puhuks. Sellises olukorras kohaldub VÕS § 767 lõige 1,

millest nähtub, et kui patsient on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama

(otsusevõimetu patsient) ning tal ei ole seaduslikku esindajat või seaduslikku esindajat ei ole

võimalik kätte saada, on tervishoiuteenuse osutamine lubatud ka patsiendi nõusolekuta, kui see

on patsiendi huvides ja vastab tema poolt varem avaldatud või tema eeldatavale tahtele ja

tervishoiuteenuse viivitamatu osutamata jätmine oleks ohtlik patsiendi elule või kahjustaks

oluliselt patsiendi tervist. Kui patsient ei suuda mingit tahet väljendada, loetakse

tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmituks seaduse alusel, sest võib eeldada, et patsient

soovib tervishoiuteenust saada.20 Patsiendi varem avaldatud või eeldatav tahe selgitatakse

võimalust mööda välja patsiendi omaste kaudu. Kuna viidatud sätte kohaselt saab patsiendile

tervishoiuteenust osutada ka siis, kui ta selleks ise tahet avaldada ei suuda, siis saab patsient

elulõpu tahteavaldusega keelata arstidel osutada tervishoiuteenuseid otsusevõimetus seisundis.

VÕS sätted küll võimaldavad tõlgendust, mis annab eraõigusliku aluse elulõpu tahteavalduse

tegemiseks, ent nende sisu ei ole õigusselge määral, mis võimaldaks kõikidel soovijatel seda

teha ning kindel olla, et see jõuab õigel ajal arstideni ja et seda ka järgitakse. Elulõpu

tahteavalduse sisu ja koostamise protseduur peavad olema selle tegijale ja rakendajale üheselt

arusaadavad, ammendavad ja täpsed, et tagada inimese tahte avaldamine puhuks, kui ta ise oma

soovi enam avaldada ei saa.

Üksikasjalikult reguleeritud elulõpu tahteavalduse koostamine tagab ühelt poolt inimestele

selguse sellise institutsiooni olemasolust, muutes selle soovijatele kättesaadavamaks, ning

teisalt täitjatele ehk rakendajatele õigusselguse ja –kindluse, mida VÕS regulatsioon ei taga.

Elulõpu tahteavalduse koostamise protsess ja tahteavalduse sisu reguleeritakse koostamises

osalejatele ja rakendajatele üheselt arusaadavalt ja ammendavalt seaduse ja selle alusel antava

rakendusmäärusega.

Üksikasjalik elulõpu tahteavalduse regulatsioon on vajalik ka selleks, et selgelt reguleerida

elulõpu tahteavalduse täitmise raames raviteenuse osutamata jätmisel arsti ja üldiselt

tervishoiutöötajate vastutus. Elulõpu tahteavaldust järgides on tervishoiutöötaja vabastatud

vastutusest patsiendi tervise kahjustamise või elu ohustamise eest, kuna ta on järginud isiku

enda avaldatud tahet. Vastavalt elulõpu tahteavaldusele tegutsedes ja seeläbi patsiendi

isikuautonoomiat austades, on tervishoiutöötaja kaitstud võimaliku kohtusse kaebamise ja

sellega kaasneva kahjunõude eest süüdistatuna ebapiisavas ravimises. Arst saab elulõpu

tahteavaldus kaudu kindluse, et ta võib tervishoiuteenuse jätta osutamata, kui patsient on selleks

elulõpu tahteavalduses soovi avaldanud. Elulõpu tahteavaldus teeb arstidele raviotsuste

19 Vt selgitus EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS kommenteeritud väljaanne § 28, p 4. 20 A. Nõmper, J. Sootak. Meditsiiniõigus. 2007. Lk 61.

21

tegemise lihtsamaks, kuna nad ei pea arvestama patsiendi lähedaste arvamustega, eelistades

seejuures neist kellegi seisukohta teiste omadele. Meditsiinilisest aspektist vaadatuna edendab

elulõpu tahteavalduse patsiendikeskset lähenemist, sest jäetakse kõrvale arsti domineerimisel

realiseeruv arsti-patsiendi suhe21.

3.2.2.3. Elulõpu tahteavalduse koostamise võimaldamine on mõõdukas meede eesmärkide

saavutamiseks

Elulõpu tahteavaldus on mõõdukas meede, sest selle koostamise võimaldamine tagab isiku

enesemääramise ja inimväärikuse, kui kliiniline seisund ei võimalda tema jaoks enam elus

olemist temale sobival moel. Inimesel on õigus teha otsuseid, mis puudutavad tema keha ja

annavad seeläbi õiguse keelduda ravist isegi juhul, kui see tundub kõrvalseisjale ebaloogilise ja

valena või seab ohtu tema enda tervise või elu. Inimväärikus ja kehaline puutumatus peavad

olema kaitstud ka siis, kui inimene on otsusevõimetu ning seda elulõpu tahteavaldus

võimaldabki. Elulõpu tahteavalduses nimetatud terviseteenustest keeldumine saab toimuda

üksnes siis, kui otsusevõimetu isik on pöördumatus terviseseisundis, millest paranemise

võimalus on vähetõenäoline ja millega kaasneb püsivalt elukvaliteet, mida isik ei soovi. Seega

ei ole elulõpu tahteavaldus kujundatud absoluutse enesemääramisõigusena.

Elulõpu tahteavalduse koostamine on kavandatud reguleeritud menetlusena. Elulõpu

tahteavaldus koostatakse tervise infosüsteemis, kust see on peale arsti nõustamise läbimist ja

isiku (lisaks usaldusisiku või tunnistaja, kui nad on kaasatud) poolt allkirjastamist kättesaadav

kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele.

Eesti täisealine inimene saab soovi korral teha elulõpu tahteavalduse, mille koostamisel peab

läbima kohustusliku arstliku nõustamise. Lisaks tahteavalduse sisu ja tagajärgede selgitamisele,

hindab arst nõustamine käigus inimese otsusevõimet ja tahteavalduse täitmise tagajärgede

arusaamise piisavust.

Arst üksnes selgitab nõustamise käigus loobumise sisu ja tagajärgi. Nõustamine ei hõlma arsti

nõusolekut loobutavate tervishoiuteenuste, sh raviviiside ja protseduuride, suhtes. Mis

tähendab, et isikul on õigus märkida ära siiski need protseduurid ja raviviisid, milliste

osutamisest ta on otsustanud keelduda. Sellega on tagatud isiku enesemääramis põhiõigus.

Vajalik on seal juures aga isikul aru saada, millest ta loobub. Kohustuslik nõustamine on

enesemääramisõiguse riive, kuid nõustamine aitab kaasa enesemääramisõiguse teostamisele

ning sel on legitiimine põhjus. Nii nagu otsustusvõimelises seisundis terviseteenusest

loobumine eeldab, et patsienti on teavitatud eelolevast ravist ja -protseduuridest. Arsti

nõustamise eesmärk suhestub isiku tervisekaitse põhiõigusega (PS § 28 lg 1). Riigil tuleb

tagada, et terviseteenuste osutamisel võetaks kasutusele sobivad meetmed inimese elu ja tervise

kaitseks. Patsiendile tuleb tagada usaldus tervishoiutöötajate ja teenuse osutamise vastu. Riigil

tuleb tagada inimese vaba ja teavitatud nõusoleku põhine ning inimese seisundile vastav (sobiv)

terviseabi.22 Seega läbi arstliku nõustamise saab isik piisavalt teavet elulõpu tahteavalduse

olemusest, pöördumatutest haigusseisunditest ning raviviiside sisust ja nendest loobumise

võimalikest tagajärgedest. Arst saab nõustamise kaudu selgitada patsiendile, millistest

ravivõimalustest on võimalik loobuda ning millised on sellise otsuse tagajärjed, aidates seeläbi

tagada, et elulõpu tahteavaldus on tehtud teadlikult. Nõustamise eesmärk on viia miinimumini

võimalus, et inimene, kes koostab elulõpu tahteavalduse, ei saa aru selle tähendusest ja

tagajärgedest. Informeeritud nõusolek – kas siis keeldumine ravist või sellega nõustumine –

21 Eesmaa, H. Magistritöö “Tulevikujuhised DE LEGE FERENDA” lk 14 22 Vt selgitus EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS kommenteeritud väljaanne § 28, p 3 ja 4.

22

võimaldab realiseerida meditsiinis isikuautonoomiat hoolimata selle tagajärgedest. Kui

patsienti on tervishoiutöötaja poolt informeeritud ja ta on teinud ravi osas autonoomse tema

tahtele vastava valiku etteulatuvalt otsusevõimetuse puhuks, peab ta leppima selle otsuse

tagajärgedega.23

Tahteavaldus on tähtajatu, samas inimesel on seda võimalik muuta (kohaldub arsti nõustamine).

Elulõpu tahteavalduse tühistamiseks ei ole arsti nõustamine vajalik.

Kokkuvõttes – elulõpu tahteavalduse koostamise võimaldamisel on legitiimne eesmärk, sest

arvestab inimese enesemääramise, sh inimväärikuse ja kehalise puutumatuse, raviga

mittenõustumise, põhiõigusega, ja see on proportsionaalne meede. Seetõttu on selline

tahteavaldus põhiseadusega kooskõlas.

3.3. Teiste riikide õigusaktidest ja praktikatest24

Tulevikujuhis (ingl k advance directive/decision, advance healthcare directive, medical

directive) on kirjalik juhis selle kohta, millist ravi inimene soovib või ei soovi olukorras, kus ta

ise pole enam võimeline otsuseid langetama. Tulevikujuhist nimetatakse ka

patsiendikorralduseks (ingl k patient’s directive, sks k Patientenverfügung),

patsienditestamendiks (ingl k patient’s will) või elutestamendiks (ingl k living will). Ameerika

Ühendriikide ja Euroopa õigusaktides ning õiguskirjanduses peetakse patsienditestamenti või

elutestamenti tulevikujuhise üheks vormiks. Tulevikujuhiste teiseks vormiks peetakse

pikaajalist eestkostevolitust (ingl k lasting (or durable or continuing) powers of attorney for

health care), mille kohaselt isiku määratud esindaja (ingl k health care proxy, substitute

decision maker) aitab tagada tema tahet tervishoiualastes küsimustes siis, kui ta selleks ise

võimeline ei ole.

Praeguseks hetkeks on tulevikujuhised reguleeritud 16 Euroopa riigis: Austrias, Belgias,

Hispaanias, Hollandis, Itaalias, Luksemburgis, Lätis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal,

Sloveenias, Soomes, Suurbritannias, Taanis, Ungaris, ka Eestis. Ameerika Ühendriikides on

tulevikujuhised reguleeritud kõigis 51 osariigis.

Järgnevalt on ülevaatlikult toodud Soome ja Saksamaa regulatsioonid. Soome on Euroopas üks

esimestest riikidest, mis võttis patsientide õigusi reguleeriva õigusakti vastu juba 1992.

Soomes kehtiv regulatsioon

Soome regulatsiooni kohaselt on ravijuhis patsiendi tahteavaldus, mis määrab tema ravi

põhimõtted juhul, kui ta ei ole enam võimeline oma tahet väljendama. Soomes kasutatakse

tulevikujuhiste puhul mõistet „hoitotahto“25 (eesti k ravitahe) kui tahte väljendust lõpetada

ravi, kui patsient on parandamatult haige ja ei saa oma tahet enam väljendada. Seda

kohaldatakse olukordades, kus raviprotseduuridega oleks võimalik vaid pikendada kannatava

patsiendi eluiga. Ravitahte regulatsioon põhineb Soomes patsiendiseadusel, mille kohaselt

tähendab enesemääramisõigus patsiendi õigust ise otsustada oma isikupuutumatuse üle.

Ravitahe on Soome tervishoiusüsteemis igapäevase töö osa ning on siduv ja omastega

arutatakse, milline on patsiendi varasem tahe. See on siduv kõigile tervishoiutöötajatele ning

seda saab kasutada näiteks otsustamaks elu säilitavate ravide, elustamise või kunstliku toitmise

23 Eesmaa, H. Magistritöö “Tulevikujuhised DE LEGE FERENDA” lk 13. 24 Ülevaates on kasutatud Hele Eesmaa magistritööd „Tulevikujuhised de lege ferenda“.

https://oigus.ut.ee/sites/default/files/2022-10/2021-2022%20kaitstud%20magistrito%CC%88o%CC%88d.pdf 25 https://thl.fi/aiheet/ikaantyminen/elaman-loppuvaiheen-hoito/hoitotahto

23

lõpetamise üle. Ravijuhis võib sisaldada ka isiklikke hooldussoove, näiteks toidu, muusika või

keskkonna osas, mida püütakse võimalusel järgida.

Ravitahte võib teha igaüks, kes mõistab ravitahte sisu ja tähendust ning vajadusel saab selle

kohta küsida arsti kinnitust. Teatud juhtudel võib ravitahte tegemist takistada haigus, näiteks

raske depressioon, mistõttu võib vajalik olla psühhiaatriga konsulteerimise vajadus.

Soomes kehtib suuliselt, kirjalikult, elektrooniliselt või videosalvestusega väljendatud ravitahe,

mille juures tunnistajaid vaja ei ole. Ravitahe talletatakse patsiendiportaali kanta.fi veebilehel

või täidetakse see elektrooniliselt selles keskkonnas, et see oleks alati kättesaadav.

Veebikeskkonnas versioon salvestatakse koheselt ja on tervishoius kasutamiseks saadaval.

Ravitahte olemasolu puhul peab haigusloos olema fikseeritud, et isikule on antud selgitus, mida

teatud ravivõttest keeldumine endaga kaasa toob. Muudatus või tühistamine fikseeritakse

samuti. Soovitatav on ravitahte sisu üle vaadata iga 5–10 aasta tagant. Näited ja standardvormid

on kõigile kättesaadavad näiteks Terveyskirjasto, Soome tervise ja heaolu instituudi,

Muistiliitto ning paljude haigla ja omavalitsuste veebilehtedel. Patsient võib oma juhist igal ajal

muuta või tühistada, kuid lähedastel pole selleks õigust.

Soome ravitahtes võib volitada teist isikut tegema raviotsuseid, milleks on kasutusel

pikaajalised eestkostevolitused nii rahalistes kui ka isiklikes küsimustes, sealhulgas tervishoius.

Erinevalt ravitahtest on Soomes pikaajaliste eestkostevolituste tegemisel mitmeid vormi- ja

sisunõudeid. Otsusevõimelisena võib isik volitada vähemalt 18-aastast isikut ennast esindama

ravialastes küsimustes ning see võetakse kasutusele alles siis, kui volitaja ei suuda haiguse,

psüühikahäire, tervise halvenemise või muul põhjusel oma elu ise korraldada. Volitus peab

olema kirjalikult tehtud, allkirjastatud selle tegija poolt kahe tunnistaja juuresolekul, kes teavad,

et tegemist on eestkostevolituse määramisega. Tunnistajad peavad samuti volikirja

allkirjastama. Eestkostevolikirja jõustumiseks peab Soome Digi- ja rahvastikuteabe amet selle

registreerima ja kinnitama vastavalt eestkosteseadusele ning kinnitamise eelduseks on volitaja

otsusevõimetuse kaotus ning arstitõend tema otsusevõimetuse kohta.

Saksamaal kehtiv regulatsioon Saksamaal jõustusid tulevikujuhiseid reguleerivivad seadusesätted 2009. aastal. Saksamaal

nimetatakse tulevikujuhiseid „Patientenverfügung“26 (eesti k patsiendikorraldus).

Patsiendikorraldus on kirjalik korraldus, mille täisealine nõusolekuvõimeline isik on

nõusolekuvõimetuks muutumise puhuks teinud, milles ta nõustub oma terviseseisundit

puudutavate konkreetsete uuringute, ravi või meditsiinilise sekkumisega või keeldub nendest.

Selline korraldus kehtib hoolimata haiguse iseloomust ja staadiumist ning mitte kedagi ei tohi

kohustada patsiendikorralduse tegemiseks. Patsiendikorralduses on nähtud selged sisunõuded,

mis kirjeldavad konkreetseid ravisituatsioone ja eluolukordi, kus see korraldus peab kehtima,

ja sisaldab võimalikult täpselt, milliste ravivõtetega selle koostaja kas nõustub või millest

keeldub.

Saksamaal pole nõutud arstipoolne nõustamine, sellepärast et tulevikujuhise õiguslikke

protseduurilisi eeldusi oleks võimalikult vähe ning et patsiendikorraldus on instruktsioon

tuleviku puhuks, kus juriidiliselt on oluline keeld eluiga pikendavatele meetmetele. Sellega

seoses keelab patsient selgesõnaliselt oma kehasse sekkumise, st füüsilise vigastuse, mis on

seadusega põhimõtteliselt karistatav ning mille nõustamiseks ei saa patsiendikorralduse

tegemisel kedagi kohustada ning riskid patsiendikorraldusest ja muudest ravisoovidest

tulenevast võtab patsient ise. Patsiendi soovide parima võimaliku elluviimise tagamiseks ja

paljude probleemide vältimiseks soovitatakse küsida nõu selle puhul perearstilt.

26 Patientenverfügung - Grundlagen, Hinweise und Erst | BMG (bundesgesundheitsministerium.de)

24

Vormistamise puhul on piirdutud patsiendikorralduse kirjaliku nõudega, mille kirjutamise ajal

peab isik olema täisealine ja otsusevõimeline ja patsiendikorraldus peab olema omakäeliselt

allkirjastatud. Koostatud patsiendikorralduse koos volitatud esindajaga saab registreerida

Saksamaa Liitvabariigi Notarite Koja koduleheküljel. Tegemist on üleriigilise registriga, kus

patsiendikorraldused on kättesaadavad. Patsiendikorraldust soovitatakse uuendada 1-2 aasta

tagant ja tühistamine ei ole seotud kindla vormiga. Üldjuhul antakse Saksamaal

asendusotsustuse tegemise volitus tervishoiuteenuste üle osutamiseks usaldusisikule, kes

hiljem osaleb patsiendikorralduse rakendamise tagamisel, toimides samaaegselt

patsiendikorralduse sisu autentsuse ja õigsuse tunnistajana. Otsusevõimetu tahte tagamisel on

Saksamaal seadusandjad näinud ette volikirja sisule erinõuded. Vorminõuetele vastava volituse

saanud esindaja (või ka eestkostekohtu poolt määratud esindaja) juriidilised õigused ja

kohustused tekivad patsiendi otsusevõimetuse korral. Erilist rolli on Saksamaal pööratud

asendusotsustajatele, kes aitavad otsusevõimetu isiku tahet tagada kõige tugevamini.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus võetakse kasutusele uus termin „patsiendi elulõpu tahteavaldus“.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigusega on seos isikuandmete kaitse üldmäärusega. Samuti on seosed Oviedo

konventsiooniga „Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon inimõiguste ja inimväärikuse

kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel“27, mille Eesti on 2002. aastal ratifitseerinud.

Oviedo konventsiooni II peatüki kohaselt on tervisealane sekkumine lubatud vaid juhul, kui

isik on andnud informeeritud ja vabatahtliku nõusoleku. Erandina tuuakse välja ka olukorrad

kus patsient ei ole meditsiinilise sekkumise ajal võimeline oma tahet väljendada – sellisel juhul

tuleb järgida tema varasemaid soove ning tagada tema huvide kaitse.

6. Seaduse mõjud

Seadusemuudatusega tekib kõikidel täiskasvanud teo- ja otsusevõimelistel inimestel ning arsti

hinnangul selleks võimelistel piiratud teovõimega isikutel võimalus vormistada enda elulõpu

tahteavaldus, kuhu tahteavalduse koostaja märgib tervishoiutöötajale juhised olukorraks, mil ta

on sattunud otsustusvõimetusse seisundisse ega ole võimeline enda tahet avaldama. Muudatuse

mõju on hinnatud elulõpu tahteavalduse rakendumise ning tahteavalduse koostamisega

kaasneva kohustusliku arstiliku nõustamise vaatest.

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada peamiselt sotsiaalset mõju,

majanduslikku mõju ning mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju

nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

6.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm 1: Patsiendi elulõpu tahteavalduse koostajad

Elulõpu tahteavalduse koostamise õigus tekib seaduse muudatuse jõustumisel kõikidel

vähemalt 18-aastased teo- ja otsusevõimelistel isikutel ning ka piiratud teovõimega isikutel,

kelle puhul on arst nõustamise käigus hinnanud, et patsient on võimeline kaaluma poolt- ja

vastuargumente elulõpu tahteavalduse koostamisel.

27 Oviedo konventsioon

25

2023. aastal oli Eesti aastakeskmine rahvaarv vähemalt 18-aastaste seas 1 101 791 inimest28.

Sihtrühmast jäävad välja teovõimetud isikud, keda oli 2023. aasta jooksul vaid 152. Teatud

mööndusega sihtrühma kuuluvaid piiratud teovõimega inimesi, kel oli 2023. aastal vähemalt

ühel päeval kehtiv eestkostja määramise kohtulahend, oli 720129. Võimalus elulõpu

tahteavaldus koostamiseks on seega olemas vähemalt 99%-l kogu täisealistest elanikkonnast.

Hinnates sihtrühma suurust võimaliku seadusemuudatuse mõju põhjal, on sihtrühm suur. Samas

on keeruline prognoosida, kui suur on tegelikkuses elanikkonna valmisolek elulõpu

tahteavalduse koostamiseks. Eesti ühiskonna valmisolek elulõpu tahteavalduse koostamiseks

on järkjärguline protsess, mis sõltub laiemalt sotsiaalsetest hoiakutest ja tervishoiusüsteemi

valmisolekust. Eestis on küll inimese enesemääramisõigus laialt aktsepteeritud, kuid

elulõpuotsustega seotud teemade arutelu on ühiskonnas alles tekkimas. Ühiskonna valmisolek

elulõpu tahteavalduste omaksvõtuks areneb samas tempos teavitustöö ja arutelude

laienemisega. Kui ühiskonnas suureneb teadlikkus elulõpu tahteavaldustest ja selle seostest

enesemääramisõiguse teostamisel, on inimesed rohkem valmis sellist sammu kaaluma. Arstide

ja õigusteadlaste aktiivne kaasamine teavituskampaaniatesse aitab tõsta ühiskonna teadlikkust

ning mõista tahteavalduste olulisust ja praktilist tähendust. Lisaks aitab teavitus ka võimalikku

esmast hirmu või väärarusaamu vähendada, muutes elulõpu tahteavalduse loomulikumaks

osaks terviseotsustuste tegemisel.

Lähiriikide ja rahvusvahelised uuringud viitavad, et elulõpu tahteavalduste populaarsus võib

ulatuda täisealise elanikkonna hulgas 10–20%-ni, sõltudes teavitustöö ulatusest ja ühiskonna

teadlikkusest. Eestis läbi viidud muude tahteavalduste sisu tutvustavad kampaaniad on

näidanud, et sihipärase info levitamisega on võimalik tahteavalduste koostajate arvu

märkimisväärselt suurendada – näiteks Tervisekassa elundidoonorluse kampaania tulemusel

suurenes 2020. aastal koostatud tahteavalduste arv kolm korda. Kuigi elulõpu tahteavaldus ei

ole teiste tahteavaldustega otseselt võrreldav, siis võib eeldada, et elulõpu tahteavalduse

koostajate sihtrühma suurus saab esialgu olema juba rakendatavate tahteavaldustega vähemalt

samal tasemel. Kõiki hetkel tervise infosüsteemis kättesaadavaid tahteavaldusi on 2023. aasta

lõpu seisuga vormistatud kokku 75 953. Kõige enam, kokku 45 426 avaldust, on vormistatud

surmajärgse elundite või kudede loovutamise kohta (4,1% täiskasvanud rahvastikust)30. Võttes

arvesse praegu kättesaadavate koostatud tahteavalduste arvu tõusu ajas ning ka teema

aktuaalsust ühiskonnas, võib eeldada, et info levimisel tõuseb elulõpu tahteavalduse koostajate

arv ajas.

Eelnevat arvesse võttes võiks Eestis, kus vanemaealiste osakaal on suur, realistlikuks elulõpu

tahteavalduse täitjate prognoosiks olla 5–10% täiskasvanutest esimese viie aasta jooksul pärast

elulõpu tahteavalduse võimaluse rakendamist. Seega võib elulõpu tahteavalduse koostajate

sihtrühm olla esialgu väike ning teavitustöö ja info leviku tulemusel tõusta keskmisele tasemele

kogu täiskasvanud rahvastikust.

Seadusemuudatusega on elulõpu tahteavalduse koostajate ringist välja arvatud alaealised ning

täiskasvanud piiratud teovõimega isikud, kelle puhul arst on otsustanud, et patsiendi tervislik

seisund ei võimalda elulõpu tahteavalduse sisu täielikult mõista. Alaealiste emotsionaalne

küpsus, enesekontroll ja võime pikaajalisi tagajärgi hinnata on veel arenemisjärgus, mistõttu ei

ole alla 18-aastased piisavalt küpsed, et võtta vastu otsust elu ja surma puudutate küsimuste üle

ning mõista kõiki otsusega seotud tagajärgi. Samuti ei ole kohane anda võimalust elusäilitavast

28 RV0212: RAHVASTIK | Aasta, Vanus, Näitaja ning Sugu. Statistika andmebaas 29 Andmepäring Siseministeeriumist 30 Andmepäring Tervise ja Heaolu Infosüsteemida Keskusest

26

ravist loobuda piiratud teovõimega inimestele, kelle vaimne seisund ei ole niivõrd olulise otsuse

tegemiseks vastav.

Kuigi VÕS § 766 lõike 4 kohaselt on piiratud teovõimega isiku, sealhulgas ka alaealise isiku

seaduslikul esindajal õigus anda nõusolek tervisehoiuteenuse osutamiseks niivõrd, kuivõrd

patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma, siis ei laiene elulõpu

tahteavalduse vormistamise õigus alaealiste ega täiskasvanud piiratud teovõimega inimeste

seaduslikele esindajatele. Eestkostjal ei ole õigust teise inimese eest niivõrd isiklikku ja

pöördumatut otsust kui elusäilitavast ravist loobumine vastu võtta. Elulõpu otsuse tegemine

ületab eestkostja volituse piire – sarnaselt abiellumise ja testamendi koostamisega on need

otsused liiga kaalukad, et neid teise inimese eest teha. Alaealiste puhul oleks mõeldamatu

niivõrd kaalukat otsust teha ilma lapsevanemata, kuid praktikas on ebatõenäoline, et vanemad

nõustuksid oma lapse elusäilitavast ravist loobuma, mis muudab alaealistele elulõpu

tahteavalduse koostamise õiguse andmist praktiliselt teostamatuks. Samuti pole Eestis lapse

õigusi tervishoius piisavalt reguleeritud ega arutatud, mistõttu ei ole asjakohane alustada

alaealiste õiguste laiendamist elulõpu tahteavalduse koostamise võimalusega.

Mõju inimeste õigustele

Elulõpu tahteavalduse koostamise suurendab inimese enesemääramisõigust ja vabadust

otsustada oma elu lõppjärgus tehtavate meditsiiniliste sekkumiste üle, kui ta ise on

otsustusvõimetus seisundis. Seega avaldab see positiivset mõju inimeste põhiõiguste kaitsele

Eestis. Eeskätt tagatakse PS §-s 10 sätestatud inimväärikuse ja §-s 19 kehtestatud vaba

eneseteostuse põhimõtete teostamise võimalusi ning kindlustatakse PS §-st 20 tulenevat õigust

vabadusele ja isikupuutumatusele ning §-s 26 toodud eraelu puutumatuse nõuet. Loetletud PS

sätted kaitsevad inimese kehalist puutumatust ja enesemääramisõigust, mis tähendab inimese

õigust teha otsuseid, mis puudutavad tema keha ja annavad seeläbi õiguse keelduda ravist isegi

juhul, kui see seab ohtu tema enda elu. Elulõpu tahteavalduse uus regulatsioon luuakse kaitsma

inimväärikust ja inimese kehalist puutumatust olukorras, kui inimene ise on otsusevõimetu.

Samuti aitab elulõpu tahteavalduse üksikasjaliku regulatsiooni sätestamine kaasa PS § 13

lõikest 2 tulenevale õigusselguse nõude järgimisele. Selle sätte kohaselt peavad seadused ja

muud õigusaktid olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt ning olema piisavalt ammendavad ja

täpsed, et igaühel oleks võimalik mõista regulatsiooni sisu ning selle kohaselt oma käitumist

suunata. Inimesele eluliselt olulise dokumendi, nagu seda on elulõpu tahteavaldus, mõiste ja

sisu peavad vastama nimetatud tunnustele. VÕS § 766 lõige 3 ja § 767 lõige 1 järgi on elulõpu

tahteavalduse koostamise õigus juba olemas, kuid sätted on tõlgendusliku iseloomuga ega taga

elulõpu tahteavalduse koostaja õigusi parimal võimalikul moel.

Mõju tervisele ja tervishoiukorraldusele

Patsiendi elulõpu tahteavalduse rakendamine võimaldab patsiendil säilitada kontrolli oma ravi

ja elukvaliteedi üle ka siis, kui ta ei ole enam võimeline ise otsuseid langetama. Elulõpu

tahteavalduse vormistamisega on võimalik vältida olukordi, kus patsiendid tunnevad, et nende

elu pikendatakse viisil, mis on nende väärikusega vastuolus. Elulõpu tahteavaldus annab

inimesele võimaluse otsustada, millistel tingimustel ning millises vaimses ja füüsilises

tervislikus seisundis ta soovib elada. Kui patsiendi elulõpu tahteavaldus on tervishoiutöötajale

kergesti kättesaadav, saab elu lõpus vältida protseduure, mis ei vasta patsiendi soovidele,

näiteks elustamist või intensiivravi juhtudel, kui patsient eelistaks loomulikku elulõppu. Selline

regulatsioon loob võimaluse ka suuremaks patsiendikesksuseks tervishoiusüsteemis. Olukord,

kus elulõpu tahteavalduse vormistanud inimene loobub vabatahtlikult elusäilitavast ravist, kui

27

tema tervistumise prognoos on marginaalne, annab võimaluse vahendite ümberjagamiseks

tervishoiusüsteemis, kuid seda on täpsemalt kirjeldatud allpool.

Mõju võrdsetele võimalustele

VÕS-i alusel on võimalus elulõpu tahteavalduse tegemiseks olemas juba täna, kuid seda vaid

notariaalselt ning see lahendus ei ole levinud. Eeltäidetud elulõpu tahteavalduse

kasutuselevõtuga muutub elu lõpuga seotud tahte avaldamise võimalus paremini

kättesaadavaks kõikidele ühiskonnagruppidele. Muudatuse jõustumisel muutub elusäilitava

ravi üle otsustamise võimalus senisest paremini kättesaadavaks ka kehvema

sotsiaalmajandusliku taustaga inimestele. Erinevalt praegu saadaval olevast, kuid

vähekasutatavast notariaalsest lahendusest, on elulõpuravi kohta tahte avalduse koostamine

tervise infosüsteemis patsiendile tasuta. Digitaalsete lahenduste laialdase kasutuselevõtu kaudu

võimaldab seadus inimesel teha ja hallata oma elulõputahteavaldust tervise infosüsteemis, mis

lihtsustab juurdepääsu ja annab võimaluse oma tahteavalduse ajakohastamiseks. Kui aga

inimese digipädevus on madal, puuduvad tehnilised võimalused või inimesel on tervisest

tulenev erivajadus, on ette nähtud erilahendused: elulõpu tahteavalduse saab koostada arsti või

tunnistaja abil, kes kinnitab selle autentsust ja aitab dokumentide edastamisega tervise

infosüsteemi. See tagab, et ka madalama digipädevusega isikutel või haavatavamatel

sihtrühmadel, sh vaegkuuljatel ja -nägijatel, on võimalus oma soovide väljendamiseks ja nende

arvesse võtmiseks, mis omakorda toetab võrdsust tervishoiuteenuste osutamisel.

Kokkuvõttes on enamikul Eesti täisealistest inimestest võimalus koostada elulõpu

tahteavaldus, mis tähendab, et seadusemuudatusel on potentsiaalselt suur sihtrühm. Tegelikku

elulõpu tahteavalduse koostajate hulka ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuid ühiskonnas

info levimisel ning enamikkonna teadlikkuse suurenemisel jõuab sihtrühma suurus tõenäoliselt

keskmisele tasemele (enam kui 5% täisealisest rahvastikust). Kuna tegemist on äärmiselt

tundliku teemaga ning varem laiemat avalikkust elulõpu tahteavalduse vormistamise

võimalusest teavitatud ei ole, siis võib niivõrd kaaluka otsuse tegemine inimeste käitumist

mõjutada (vajalik teema lahtimõtestamine, suurenenud vajadus leida teemakohast

lisainformatsiooni) ning mõju ulatust võib elulõpu tahteavalduse andjate jaoks hinnata

keskmiseks. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest kuigi elulõpu tahteavalduse puhul on

tegemist ajas vabalt muudetava ja tühistatava dokumendiga, siis tehakse neid toiminguid siiski

harva. Muudatusega kaasnevate ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on elulõpu

tahteavalduse koostaja seisukohast samuti väike: elulõpu tahteavalduse koostamisega tekib

inimestel võimalus avaldada isiklikku tahet elusäilitava ravi osutamise ja saadava elukvaliteedi

üle juhul, kui ta ise enam otsuse tegemiseks otsustusvõimeline ei ole. Otsuse tegemise riski

maandab asjaolu, et koostatud tahteavaldust on igal hetkel võimalik tühistada. Eelnevat

arvestades on elulõpu tahteavalduse koostajate jaoks kokkuvõttes tegemist olulise

mõjuga.

Sihtrühm 2: Elulõpu tahteavalduse koostaja lähedased ja usaldusisik

Lisaks elulõpu tahteavalduse koostajale on selle tahteavalduse rakendumine vajalik ja oluline

ka tahteavalduse andja lähedastele ning eelkõige tahteavaldusse märgitud usaldusisikule.

Elulõpu tahteavalduse koostamine mõjutab usaldusisiku ning kaudselt ka teiste lähedaste

vaimset tervist. Kui elulõpu tahteavalduse koostaja on saanud vajalikku nõustamist ja teinud

enda ravi kohta autonoomse, tema tahtele vastava valiku enda otsusevõimetuse puhuks, peavad

tema lähedased leppima selle otsuse tagajärgedega. Sageli ei tea omaksed patsiendi tahet, kuna

nad pole sellest varem omavahel rääkinud või on omastel selle kohta patsiendist erinev

arvamus. Patsiendi lähedased pole alati võimelised täpsemalt ette nägema patsiendi soove

tulevase ravi ja elukvaliteedi eelistuste kohta. Üldises plaanis on kellegi teise eest otsustamine

28

põhimõtteliselt keerukas isegi siis, kui tegemist on väga lähedase isikuga. Seega on elulõpu

tahteavaldus omastele selgeks abiks patsiendi tahte väljaselgitamisel ning vabastab elulõpu

tahteavalduses märgitud usaldusisiku elu lõpuga seotud otsuste vastuvõtmisest keerulisel

perioodil. Kuna elulõpu tahteavalduse koostaja on tahteavaldusega määranud usaldusisiku enda

tahet arstile tõlgendama, siis on elulõpu tahteavalduses märgitud usaldusisiku arvamus elulõpu

tahteavalduse koostaja teiste lähedaste suhtes ülemuslik ning usaldusisikul lasub kohustus

tahteavalduse koostaja varem väljendatud tahet arstile edastada.

Elulõpu tahteavalduse koostaja usaldusisik on ka ise eelnevalt kirjeldatud võimalikus elulõpu

tahteavalduse andjate sihtrühmas ehk usaldusisiku rolli võivad sattuda kõik täisealised Eesti

elanikud (1 101 791 inimest23). Seega, kui vaadata mõju avaldumise ehk usaldusisikuks saamise

võimalust, võib sihtrühma suurust hinnata suureks, kuid reaalne mõju, mis avaldub elulõpu

tahteavalduse koostaja teovõimetusse seisukorda sattumisel ning elulõpu tahteavaldusse

märgitud soovide järgimisel, rakendub eeldatavasti väikese suurusega sihtrühmale, sest

ligikaudse prognoosi kohaselt jääb elulõpu tahteavalduse koostajate hulk esimestel aastatel

umbes 5–10% juurde kogu täiskasvanud rahvastikust. Usaldusisikute sihtrühm, kellele elulõpu

tahteavalduse rakendumise mõju avaldub, on tahteavalduse koostajate sihtrühmast väiksem –

usaldusisik märgitakse tahteavaldusele vabatahtlikkuse põhimõttel ning kõikidel juhtudel ei

teki olukorda, mil elulõputahteavaldust reaalselt rakendatakse. Olukorras, kus inimene

märgitakse elulõpu tahteavalduses usaldusisikuks, kuid tahteavaldust ei ole vaja järgida (st

elulõpu tahteavalduse koostaja ei satu otsustusvõimetusse olukorda), usaldusisikule mõju ei

avaldu.

Mõju avaldub usaldusisikule alles siis, kui elulõpu tahteavalduse koostaja satub seisukorda, mil

dokumenti rakendatakse – usaldusisik mängib rolli elulõpu tahteavalduse täitmise tagamisel,

vahendades patsiendi soove ning tagades, et raviga mitteseotud juhised jõuavad õigete

osapoolteni, eriti juhul, kui elulõpu tahteavalduses väljendatud soovid erinevad teiste lähedaste

arvamustest või tõekspidamistest. Sellises olukorras on usaldusisiku ülesanne edastada

patsiendi soovid vastavalt tahteavaldusele, mis võib usaldusisikule olla emotsionaalselt

keeruline, eriti kui usaldusisiku otsused ei ühti teiste lähedaste omadega. Eelnevat arvesse

võttes on mõju ulatus mõõdukas. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest elulõpu tahteavalduse

rakendamine on ühekordne toiming. Ebasoovitavate mõjude risk sõltub sellest, kui sageli ja mil

määral erimeelsused teiste lähedastega esile kerkivad, kuid arvestades tahteavaldusega

kaasnevat kergendavat mõju usaldusisiku otsustuskoormusele seoses oma lähedase elusäilitava

ravi üle otsustamisega, on risk siiski väike.

Kokkuvõttes on usaldusisikutele avalduv mõju väheoluline. Elulõpu tahteavaldus aitab

vähendada usaldusisikute otsustuskoormust ja suunata raviotsuseid vastavalt patsiendi

soovidele. Samas võib usaldusisiku sekkumine vaidluste korral põhjustada pingeid. Selliste

olukordade ennetamiseks on oluline tagada elulõpu tahteavalduse olemuse selge

kommunikatsioon ning põhjalik teavitustöö elanikkonna seas.

Sihtrühm 3: Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem ning süsteemi töötajad

Mõju tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile

Pikas perspektiivis avaldab elulõpu tahteavalduse rakendumine mõju Eesti tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandesüsteemile tervikuna.

Tervishoiusüsteemis toimub elulõpu tahteavalduse rakendumisel vahendite ümberjagamine

patsientidele, kes seda enam soovivad ja vajavad. „Üksikisiku kasust ei ole vähem tähtis

tulevikujuhiste kasu tervishoiusüsteemile üldisemalt, kuna nende laialdasem rakendamine võib

29

mõjutada tervishoiuvaldkonnas olevate vahendite jaotumist. Inimesed, kes elu pikendavat ravi

saada ei soovi ja on seda selgelt väljendanud, seisavad ühelt poolt ka nende eest, kes tegelikult

ravi saada sooviksid, mistõttu on võimalik tervishoiuvaldkonnas vahendeid ümber suunata

sinna, kus seda enam vajatakse“ 31.

Seadusemuudatusega kaasnevat mõju võib eeldada ka sotsiaalsüsteemile. Elulõpu

tahteavalduse rakendumisega välditakse eeldatavasti sotsiaalsüsteemi tuge vajavate inimeste

hulga suurenemist nende arvelt, kes loobuvad elupäästvast ravist olukorras, kus nende

otsustusvõimetu seisund on pöördumatu või haigusseisund tõenäoliselt pöördumatu ning

patsiendi seisukohast vastuvõetamatu elukvaliteediga, sest suure tõenäosusega vajaks sama

inimgrupp pärast elupäästva ravi rakendamist ka pikemalt sotsiaalkaitsesüsteemi abi. Võib

eeldada, et väheneda võib seeläbi ka sotsiaalteenuste kasutamise juurdekasv ning

sotsiaalkindlustushüvitiste ja -toetuste saajate arv või väheneda periood, mil teenuseid

kasutatakse/hüvitisi välja makstakse. Tõenäoliselt satub elulõpu tahteavalduse rakendumisel

hoolekandeasutustesse vähem raskes seisundis patsiente.

Elulõpu tahteavaldus koostamisega kaasnevat kokkuhoitud kulu suurusjärku tervishoiu- ja

sotsiaalsüsteemis on väga keeruline prognoosida, sest pole teada, kui suur hulk elanikkonnast

on valmis elulõpu tahteavaldust koostama ning kui paljudel juhtudel tekib reaalne olukord, mil

vormistatud dokumenti rakendatakse. Samuti varieeruvad oluliselt ka ravikulud, mille

võimalikku kokkuhoidu hinnata. Märkimisväärsem on aga asjaolu, et arvestades ressursside

nappust tervishoiusüsteemis nii personali kui ka rahastuse vaatest, avaldab elulõpu

tahteavalduse koostamise võimaldamine ümber paigutada vahendeid patsientidele, kes ravi

vajavad ja soovivad. Teisalt on oluline rõhutada, et elulõpu tahteavalduse koostamine on ja jääb

iga inimese autonoomseks ja vabatahtlikuks otsuseks, seega ei saa võimalik mõju tervishoiu- ja

sotsiaalsüsteemile kunagi olla argumendiks elulõpu tahteavalduse koostamise üle otsustamisel.

Mõju tervishoiutöötajatele ja hooldajatele

Elulõpu tahteavaldus rakendumise mõju avaldub kõikidele arstidele seoses tahteavalduse

järgimise ning ka tahteavalduse koostamiseks nõutud arstliku nõustamisega. Elulõpu

tahteavaldus koostamiseks läbitava kohustusliku nõustamise võivad läbi viia kõik pere- või

eriarstid, kuid võib eeldada, et enim nõustamisi hakkavad läbi viima perearstid või arstid, kes

puutuvad kokku patsientidega, kelle tervenemise prognoos on marginaalne. Patsiendi elulõpu

tahteavalduse järgimiseks peavad olema valmis kõik tervishoiutöötajad, kuid elulõpu

tahteavaldustega puutuvad enim kokku palliatiivravi, intensiivravi, onkoloogia, geriaatria,

erakorralise meditsiini ja neuroloogia või hooldusravi osakondades töötavad arstid ja õed.

Elulõpu tahteavalduse rakendumise mõju võib avalduda ka tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemis

töötavatele hooldajatele, kelle tööülesandeks on patsientidele toidu ja vedeliku manustamisega

läbi toitesondi, seda küll täites tervishoiutöötajatelt tulnud korraldusi, sest hooldajad ise elulõpu

tahteavaldusele ligi ei pääse.

Tervishoiutöötajaid oli 2023. aastal kokku 15 80532, kellest 4772 olid arstid ning 9103 õed.

Lisaks tervishoiutöötajatele avaldab elulõpu tahteavalduse rakendumine mõju ka kõikidele

31 Kruus, M., Int, R., Nõmper, A. Patsienditestament: milleks ja kellele? Juridica 2017/5.

32 THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi.

https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableV

iewLayout2/

30

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustes töötavatele hooldajatele (2024. a teise kvartali

seisuga 7275 inimest)33.

Elulõpu tahteavalduse koostamise eelduseks on arstlik nõustamine, mille käigus perearst või

raviarst selgitab dokumendi sisu ja hindab patsiendi arusaamisvõimet tehtavast otsusest. Kuna

elulõpu tahteavalduste koostajate võimalik arv on esialgu hinnanguliselt umbes 4-5%

täisealisest elanikkonnast, saab nõustamisi ajas hajutada, vältides seeläbi olulist mõju muude

tervishoiuteenuste kättesaadavusele.

Elulõpu tahteavaldus annab tervishoiutöötajatele selged juhised olukordades, kus patsient ei ole

enam võimeline ise otsuseid langetama, vähendades ebaselgust ja võimalikke eetilisi

dilemmasid. Tahteavalduse olemasolu aitab arstidel teha patsiendi soovidega kooskõlas olevaid

otsuseid patsiendi elupäästva ravi või elukvaliteedi säilitamise osas. Tahteavaldusse märgitud

selged juhised vähendavad vaidlusi lähedastega, kes võivad olla eriarvamusel, kuid

tervishoiutöötajatele pakub see selgust ja kindlustunnet patsiendi autonoomse tahte järgimisel.

Tervishoiutöötajad saavad elulõpu tahteavalduse rakendamisel kindluse, et nad toimivad

kooskõlas patsiendi enda soovidega, vabastades nad vastutusest seoses otsustega, mis võivad

mõjutada patsiendi elu. Elulõpu tahteavaldust järgides on tervishoiutöötaja vabastatud

vastutusest patsiendi tervise kahjustamise või elu ohustamise eest, kuna ta on järginud

autonoomse isiku enda avaldatud tahet.

Sõltuvalt töö iseloomust on seadusemuudatusest mõjutatud suuremal või vähemal määral kõik

tervishoiutöötajad ja hooldustöötajad. Sihtrühma suurus on sellest tulenevalt suur. Mõju ulatust

võib hinnata suureks, sest arstidele lisandub kohustus läbi viia nõustamisi ning

tervishoiutöötajatele kohustus kontrollida elulõpu tahteavalduse olemasolu ning seda järgida.

Muudatuste rakendumisel on vajalik tervishoiutöötajate ja teiste patsiendi elulõpu

tahteavalduse rakendamisega seotud spetsialistide koolitamine, et tagada pädevus elulõpu

tahteavalduse koostamisega seotud nõustamise läbiviimiseks, tahteavalduse sisu mõistmiseks

ja rakendamiseks ning valmisolek lähedastele olukorra selgitamiseks. Olenevalt

tervishoiutöötaja erialast ja ülesannetest võib mõju avaldumise sagedus varieeruda. Mõju

sagedust võib hinnata suureks tervishoiutöötajatel, kes töötavad peamiselt erakorraliste ning

raskes seisundis patsientidega. Ainult nõustamisega kokkupuutuvatel arstidel on mõju ulatus

keskmine – nõustamised toimuvad teatud regulaarsusega, kuid mitte igapäevaselt.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskid sõltuvad sellest, kui sageli kerkivad esile

erimeelsused patsiendi lähedastega.

Kokkuvõttes toetab elulõpu tahteavaldus patsiendikeskset ravi ja hooldust, kuid nõuab

tervishoiutöötajatelt täiendavat ettevalmistust ja kohanemist. Eelnevat arvesse võttes avaldab

patsiendi elulõpu tahteavalduse rakendamine tervishoiutöötajatele olulist mõju.

6.2. Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Tervisekassa

Patsiendi elulõpu tahteavalduse rakendumisel avaldub kõikidest riigiasutustest mõju Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskusele (edaspidi TEHIK), Tervisekassale ja

Sotsiaalministeeriumile.

Elulõpu tahteavalduse regulatsiooni mõju riigieelarvele taandub peaasjalikult tervise

infosüsteemi arendamise kuludele. TEHIK-u eelhindamise põhjal on IT arenduste maksumus

33 Avaleht | Statistikaameti palgarakendus

31

400 000 eurot (Tabelis 1 on täpsemalt avatud kulukomponendid), millele lisandub arendatud

funktsionaalsuse ülalpidamis- ja hoolduskulu 20 000 eurot aastas. IT arenduste ettevalmistavad

kulud ca 100 000 eurot tekivad 2025. aastal ja IKT arendus ca 300 000 eurot tehakse 2026.

aastal. 2025. aasta kulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvete arvelt

prioriteetide ümberseadmisega. 2026. aasta IKT arenduse osas esitatakse võimaluse korral riigi

eelarvestrateegia 2026-2029 (RES) protsessi lisataotlus. Kui RES 2026-2029 protsessi pole

võimalik lisataotlust esitada või taotlus ei rahuldata, vaadatakse üle Sotsiaalministeeriumi

valitsemisala IKT arenduste prioriteedid ja asutuste tegevused ning kate leitakse

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala seest.

Tabel 1. Elulõputahteavalduse funktsionaalsuse arendamine

jrk Elulõpu tahteavalduse funktsionaalsus hinnang 

1 Tervise infosüsteemi kesksüsteemi arendused:

 elulõpu tahteavalduse andmestandard

 elulõpu tahteavalduse täitmine

 salvestamine

 pärimine

 tühistamine

 allkirjastamine 

 tahteavaldust saab pärida kiirabi, haiglate infosüsteemis jne.

samadel alustel nagu tervise juhtimise töölaud.

100 000

2 Terviseportaali peamine positiivne stsenaarium:

 Patsient avab esmalt terviseportaali ja täidab tahteavalduse vormi

(staatus: koostamisel, teine staatus: arsti nõustamisel)

 Patsient avab terviseportaalis arsti kinnitusega tahteavalduse

vormi ja allkirjastab selle. Elulõpu tahteavaldus jõustub.

Staatus: valmis/allkirjastatud.

40 000

3 Tervise juhtimise töölaua peamine positiivne stsenaarium:

 Arst avab tervisejuhtimise töölaual vastuvõtule tulnud patsiendi

elulõpu tahteavalduse vormi, teostab patsiendile nõustamise,

märgib viimaseks kokkulepitud märkeruudud tahteavalduses,

kinnitab ja suunab patsiendile tagasi

allkirjastamiseks. Tahteavalduse staatuseks saab „Patsiendi

allkirjastamisel“.

60 000

4 Võimalik erijuht: 

 Patsient on digikauge ja täidab elulõpu tahteavalduse paberil,

mistõttu kaasub uus roll, nn. tunnistaja või usaldusisik, kelle TP

töölauale tahteavaldus allkirjastamiseks saadetakse. Tahteavalduse

staatus „Tunnistaja allkirjastamisel“.

20 000

5 TEHIKu personalikulu (1-aastase projekti puhul):

 tooteomanik 3 FTE (töökuud)

 teenusehaldur 3 FTE

 arhitekt 0,5 FTE

 ärianalüütik 2 FTE

 andmekorraldusanalüütik 4 FTE

 testijad 3 FTE

 rakendusadministraator 3 FTE

 andmeanalüütikud ja andmelao arendajad 3 FTE

 eri rollide poolt kokku 21,5 töökuud  

150 000

6  Turvatestimine 30 000

32

KOKKU: 400 000 €

Sotsiaalministeerium koos Tervisekassaga analüüsivad järgmisel aastal, kas on vaja eraldi

hinnastada ja lisada Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu elulõpu tahteavaldusega seotud

arstlik nõustamine. Elulõpu tahteavaldusega seotud nõustamine nõuab arstilt põhjalikku

selgitust dokumendi olemuse, pöördumatute haigusseisundite korral võimalikest

tervishoiuteenustest loobumise ning sellise loobumise võimalike tagajärgede kohta. Hetkel saab

sellist nõustamist kasutada juba olemasolevate tervishoiuteenuste raames näiteks perearsti

tavavastuvõtu või ambulatoorse visiidi käigus või haiglaravil olles. Võttes arvesse, et elulõpu

tahteavalduste koostajate arv on esialgu väike ning nõustamisi saab paindlikult planeerida ei

mõjuta see tervishoiuteenuste üldist kättesaadavust.

Oluline on ka välja töötada selged juhised tervishoiutöötajatele elulõpu tahteavalduse

nõustamise läbiviimiseks ning planeerida vajalikud koolitused antud vallas.

Sotsiaalministeerium koostöös arstidest ekspertidega teevad koostööd, et luua asjakohased

koolitusmaterjalid, mis tagavad nõustamise kvaliteedi ja ühtsuse.

Kuna elulõpu tahteavaldusi koostab esialgu väike osa elanikkonnast, on nõustamise vajadus

piiratud. Seetõttu on mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja Tervisekassa eelarvele

tõenäoliselt minimaalne. Nõustamiste sagedus sõltub sellest, kui suur hulk inimesi soovib

elulõpu tahteavaldust koostada. Esialgu on oodata, et selliste nõustamiste arv on pigem harv,

mistõttu ei ole ette näha ka olulist töökoormuse kasvu tervishoiutöötajatele.

Kokkuvõttes on seadusemuudatusest mõjutatud kolm riigiasutust, seega on sihtrühm väike.

Seadusemuudatus toob TEHIK-ule, Tervisekassale ja Sotsiaalministeeriumile ülesanded, mille

sisu ei erine oluliselt nende igapäevatööst, seega asutuste käitumises tervikuna

märkimisväärseid muudatusi ei toimu ning mõju ulatust võib lugeda väikeseks. TEHIK-ule

kaasneb elulõpu tahteavalduse rakendumisega ühekordne IT-lahenduse loomise roll ning ka

regulaarne iga-aastane loodava digiarenduse ülalpidamis- ja hoolduskoormus ning -kulu,

mistõttu võib mõju avaldumise sagedust hinnata keskmiseks. Elulõpu tahteavalduse

koostamiseks tekib suure tõenäosusega vajadus hinnastada uus tervishoiuteenuste loetelu

teenus, millega kaasneb Tervisekassale vähene töökoormuse suurenemine, kuid arvestades, et

asutuse igapäevatöö hõlmab juba tervishoiuteenuste valiku ja hindade uuendamist, siis on

Tervisekassale avalduva mõju ulatus ja sagedus väikesed. Sotsiaalministeerium vastutab koos

rakendusasutuste ja ekspertidega vajalike koolitusmaterjalide loomise eest, kuid

märkimisväärset töökoormuse tõusu ega uudseid ülesandeid see kaasa ei too ning olulist mõju

seega ei avalda. Ebasoovitavate mõjude risk riigiasutuste vaatest on väike.

Kokkuvõttes on riigiasutuste vaatest tegemist vähese mõjuga.

6.3. Majanduslik mõju

Sihtrühm 1: tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused

Elulõpu tahteavalduse rakendumine mõjutab ühtviisi nii era- kui avaliku sektori asutusi,

mistõttu on majandusliku mõju all käsitletud kõiki asutusi, olenemata nende omandivormist,

s.o sõltumata sellest, kas asutus kuulub era- või avalikku sektorisse.

Seadusemuudatusega seotud majanduslik mõju avaldub tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutustele. 2023. aastal oli nimetatud asutusi 2604, mis moodustavad

33

kõikidest majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest (2023. aasta seisuga 153 883 üksust) ligikaudu

1,7%34, seega on sihtrühm väike.

Seadusemuudatus ei too tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustele otseseid kulusid. Küll aga

kaasneb asutustele kohustus kontrollida elulõpu tahteavalduse olemasolu ja seda vajadusel

järgida. Samuti peavad arstid pakkuma nõustamist tahteavalduse koostamiseks. Nende

kohustuste täitmine on aga tervishoiutöötajate igapäevatöö osas ning seega saab mõju hinnata

väikseks.

Elulõpu tahteavalduse rakendumisel peavad nimetatud asutused vaatama üle elulõpu

tahteavalduse järgimist puudutavad tööprotsessid, mis tagaks, et iga töötaja on

otsustusvõimetule patsiendile teenust osutades kindel elulõpu tahteavalduse olemasolus või ka

olukordadeks, kus otsustusvõimetu patsiendi otsustusvõime taastub ja ta soovib elulõpu

tahteavalduse tühistada. Seetõttu on oluline, et selline info jõuaks esimesel võimalusel kõikidele

vajalikele tervishoiuteenuste osutajateni ehk tervise infosüsteemi, et vältida elupäästva ravi

osutamata jätmist, kui elulõpu tahteavalduse koostaja on selle osas ümber mõelnud. Nimetatud

muudatuste sisseviimisel võib eeldada teatud kaudset kulu seoses personali koolitamise ning

protsesside väljatöötamisega.

Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste osakaal kõigi ettevõtete hulgas on väike. Kuigi

seadusemuudatus ei too kaasa otseseid kulutusi, nõuab elulõpu tahteavalduse olemasolu

kontrollimine ja järgimine tööprotsesside kohandamist, mis võib põhjustada mõõdukat mõju

asutuste igapäevatööle. Majanduslik mõju piirdub peamiselt kohanemisperioodiga, ilma

püsivate lisakuludeta, seega on mõju ulatus väike. Elulõpu tahteavalduse rakendamine

võimaldab elupäästva ravi üle otsustada patsiendikeskselt, mis on kasulik nii arstidele kui ka

patsientidele, vähendades ebasoovitavate mõjude riski.

Kokkuvõttes on majanduslik mõju tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste vaatest

väheoluline.

Sihtrühm 2: Elulõpu tahteavalduse koostaja lähedane või pereliige

Elulõpu tahteavalduse koostamine võib kaudselt mõjutada elulõpu tahteavalduse koostaja

lähedaste majanduslikku olukorda. Kui isik ei ole sellist avaldust teinud ja satub seisundisse,

kus ta vajab pidevat hooldust ning tervenemise väljavaated on vähesed, võib see panna

lähedased olukorda, kus nad peavad pakkuma omastehooldust või katma hooldusteenuste

kulud. Elulõpu tahteavalduse kaudu elupäästvast ravist loobumine võib lühendada perioodi, mil

patsient vajab intensiivset hooldust, vähendades seeläbi lähedaste koormust ja võimalikke

majanduslikke kaotusi. Seega aitab elulõpu tahteavaldus vältida olukordi, kus lähedased peavad

teadmata ajaks tööturult kõrvale jääma, sissetulekuid kaotama või tasuma ööpäevaringse

hoolduse eest.

Elulõpu tahteavalduse koostaja lähedaste sihtrühma suurust, kellele võimalik majanduslik mõju

avaldub, ei ole võimalik välja tuua, sest olenevalt elulõpu tahteavalduse koostaja pereliikmete

arvust ja lähedaste isiklikest põhimõtetest võib isikute ring, kes vastutaks tema teovõimetusse

olukorda sattumisel tema hooldamise ja/või hooldusteenuste tasumise eest, suurel määral

varieeruda. Majanduslik mõju elulõpu tahteavalduse koostaja lähedastele avaldub ainult siis,

kui tahteavalduse koostaja muutub teovõimetuks ja tahteavaldust rakendatakse, mistõttu on

mõju avaldumise sagedus väike. Elulõpu tahteavalduse rakendumine võimaldab lähedastel

34 ER025: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TÖÖTAJATE ARVU JA TEGEVUSALA

(EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas

34

majanduslikus vaates suurema tõenäosusega oma igapäevaeluga tavapäraselt jätkata, mistõttu

on mõju ulatus väike. Kuivõrd seadusemuudatus vähendab lähedaste vaatest potentsiaalset

hoolduskoormust või selle eest tasumist, siis on lähedaste vaatest tegemist kergendava

majandusliku mõjuga ning ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

Eelnevat arvesse võttes on majanduslik mõju elulõpu tahteavalduse koostajate vaatest

väheoluline.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Elulõpu tahteavaldus koostatakse tervise infosüsteemis. Isikul on juurdepääs tervise

infosüsteemis olevale elulõpu tahteavaldusele terviseportaali kaudu. Arstil on juurdepääs

tervisejuhtimise töölaua kaudu. Elulõpu tahteavalduse allkirjastab (omakäeline või

digitaalallkiri) selle koostanud isik. Arst kinnitab tervise infosüsteemis, et ta on isikut

nõustanud samamoodi nagu täna on üles ehitatud ambulatoorse epikriisi kinnitamine. Kui isik

nimetab elulõpu tahteavalduse täitmisse kaasatud usaldusisiku, siis allkirjastab pärast elulõpu

tahteavalduse jõustumist selle ka tema, kui ta on nõus olema usaldusisikuks. Tunnistaja allkiri

lisatakse elulõpu tahteavalduse juurde koostamisel, kui isik ei saa elulõpu tahteavaldust ise

allkirjastada. Seega kogutakse tervise infosüsteemi ka usaldusisiku ja tunnistaja üldandmeid.

See toimub aga nii seaduse kui nende nõusoleku alusel. Usaldusisikuks ja tunnistajaks saab olla

vaid nende isikute endi nõusolekul.

Tervise infosüsteemis salvestatud eeltäidetud elulõpu tahteavalduse kavandile on ligipääs kõigil

tervishoiutöötajatel, kuid isiku eeltäidetud avalduse võib avada vaid arst, kelle poole isik

nõustamiseks on pöördunud. Elulõpu tahteavalduse koostamiseks osutatav nõutamine on

tervishoiuteenus. Elulõpu tahteavalduse täitmisel on patsiendile teenust osutaval

tervishoiuteenuse osutajal ligipääs elulõpu tahteavaldusele TTKS § 41 lõike 1 alusel.

Kehtiva elulõpu tahteavalduse sisu on kättesaadav koostajale, usaldusisikule ja

tervisehoiutöötajatele, seega vaid kitsas ring isikuid saab teada elulõpu tahteavalduse

olemasolust ja sisust. Selle sisu saab teha (teatud juhul tuleb teha) kättesaadavaks ka seotud

isikutele. Näiteks usaldusisik omab õigust elulõpu tahteavaldust näha, sest sealt tulevad talle

kohustused. Kui isik ei soovi olla usaldusisik, siis ta ei anna sellele allkirja ning siis ei ole see

talle ka terviseportaali kaudu tervise infosüsteemist nähtav. Täna on isikul õigus lubada

kolmandatel isikutel näha enda tervisedokumente (vaatamisõiguslik isik). Usaldusisikule saab

teabe nähtavaks teha ja see on seotud isiku üldise õigusega määrata, kes saab tema andmetele

ligi (vaatamisõiguslik isik). Tunnistajale elulõpu tahteavaldust terviseportaali kaudu nähtavaks

ei tehta, samas koostamisel on tal õigus selle sisu näha ning teada, sest vastasel juhul ei saa ta

olla tunnistaja, kui ei tea, mis asjaolusid tunnistab.

Elulõpu tahteavalduse saab selle koostanud isik tühistada igal ajahetkel tervise infosüsteemis

või muul moel, kuid selge teave peab jõudma arstini. Kui isik tühistab elulõpu tahteavalduse

muul moel kui tervise infosüsteemis, peab arst elulõpu tahteavalduse tühistamisest teada saades

tegema viivitamatult kande tervise infosüsteemis. Kui isik ise logib tervise infosüsteemi

terviseportaali kaudu, siis ta tühistabki selle infosüsteemis. Kui aga isik ise ei saa sisse logida,

kuid annab info edasi nii, et see jõuab arstini, siis arst tühistab dokumendi.

Kui elulõpu tahteavalduse suhtes on määratud usaldusisik, siis elulõpu tahteavalduse

tühistamise ja usaldusisikust loobumise korral elulõpu tahteavaldusele ligipääs usaldusisikul

kaob, sh ei ole see nähtav tema terviseportaalis.

35

Andmekaitsealane mõju on minimaalne. Juba praegu töödeldakse tervise infosüsteemis isiku

isikuandmeid ning andmeesitajad rakendavad kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid.

Kogu protsessist jäävad maha logid. Kuna andmete töötlus ja andmete kättesaadavus lähtub

minimaalsuse põhimõttest – andmed on kättesaadavad vaid seaduses nimetatud isikutele ja

ulatuses, tagatud on riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded, siis saab järeldada, et

muudatuste tulemusena ei lisandu negatiivset mõju andmesubjektidele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Elulõpu tahteavalduse arendamisele tervise infosüsteemi tekivad kulud, mille esialgseks

suuruseks on TEHIK pakkunud 400 000 eurot, millest ettevalmistavad kulud ca 100 000 eurot

tekivad 2025. aastal ja IKT arendus ca 300 000 eurot tehakse 2026. aastal. 2025. aasta

kulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvete arvelt prioriteetide

ümberseadmisega. 2026. aasta IKT arenduse osas esitatakse võimaluse korral riigi

eelarvestrateegia 2026-2029 (RES) protsessi lisataotlus. Kui RES 2026-2029 protsessi pole

võimalik lisataotlust esitada või taotlus ei rahuldata, vaadatakse üle Sotsiaalministeeriumi

valitsemisala IKT arenduste prioriteedid ja asutuste tegevused ning kate leitakse

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala seest.

8. Rakendusaktid

Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirja lisana 2. Eelnõu seadusena jõustumisel

kehtestatakse uus terviseministri määrus, milles reguleeritakse tervishoiuteenuseid, millest saab

isik keelduda ning nimetab pöördumatud seisundid. Samuti on tarvis muuta järgmiseid

määruseid:

1. sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse

osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“;

2. sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise

infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine;

3. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 128 “Tervise infosüsteemi

põhimäärus” muutmine.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 01.01.2027. a, mis jätab TEHIKule piisava aja vajalike IT-arenduste tegemiseks

ja avalikkuse, eeskätt eelnõu sihtrühma teavitamiseks seaduses kehtestatavatest muudatustest.

Seaduse jõustumise aeg annab arstidele piisava aja saamaks koolitusi ja tegemaks ettevalmistusi

oskuslikuks nõustamiseks. Samuti on see piisav vacatio legis ühiskonnale tervikuna tutvumaks

ja harjumaks uue regulatsiooniga.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Elulõpu tahteavalduse eelnõu koostamisele on eelnevalt suure panuse andnud laiapõhjaline

asjatundjate töörühm, mis oli ellu kutsutud 2020. aastal Eesti Arstide Liidu eetikakomitee ja

Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel. Töörühm võttis endale eesmärgiks kaardistada ja

lahti rääkida elulõpu tahtevalduse koostamise ja rakendamisega seotud probleemid, et

Sotsiaalministeerium saaks leida lahenduse kaasaegse ja toimiva elulõpu tahteavalduse

süsteemi loomiseks. Asjatundjate töörühm teavitas algatusest Sotsiaalministeeriumi, kes

kinnitas oma toetust töörühma tegevustele. 2021. aasta lõpuks oli töörühm välja töötanud

36

elulõpu tahteavalduse koostamise protsessi kirjeldused ja sisunäidised, mis saadeti aruteluks ja

tagasiside kogumiseks organisatsioonidele, keda töörühma liikmed esindasid. Probleemi

mitmetahulisusele tõi olulist tähelepanu Eesti Arstide Liidu eetikakomitee korraldatud

konverents „Patsienditestament inimese autonoomia teenistuses“ 18. septembril 2020.

2022. aastal võeti projekt “Patsiendi elulõpu tahteavalduse koostamise ja rakendamise protsess

Eesti tervishoiusüsteemis” Riigikantselei innovatsiooniprogrammi. Ettepaneku esitas Eesti

Arstide Liit, Tartu Ülikooli eetikakeskus, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Perearstide Selts,

Eesti Patsientide Liit, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Sotsiaalministeerium.

Innovatsiooniprojekti metoodika abil testiti elulõpu tahteavalduse rakendamist erinevate

sihtrühmadega, töötati välja elulõpu tahteavalduse koostamise protsessi kirjeldus ning koostati

juhendmaterjalide kavandid nii patsientidele kui arstidele. Projekti tulemused, sealhulgas

valminud materjalid, anti 2022. aasta lõpus üle Sotsiaalministeeriumile ja TEHIKule ning neid

on kasutatud eelnõu koostamise alusena.

2024. aastal moodustati Sotsiaalministeeriumis patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühm, milles

osalesid lisaks sotsiaalministeeriumi ekspertidele ka välisekspertidena Katrin Elmet (Eesti

Arstide Liit, Tartu Ülikooli Kliinikum), Ruth Kalda (Tartu Ülikooli Peremeditsiini ja

rahvatervishoiu instituut), Pille Sillaste (palliatiivse ravi erialaselt Pallium, Põhja-Eesti

Regionaalhaigla), Hele Eesmaa (Ida-Tallinna Keskhaigla) ja Margit Sutrop (Tartu Ülikooli

eetikakeskus).

23. jaanuaril 2024 toimunud Riigikogu Sotsiaalkomisjoni istungil tutvustasid Eesti Arstide

Liidu eetikakomitee ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühm ning innovatsiooniprogrammi

projektijuht elulõpu tahteavalduse senist arengut ja tehtud tööd. Sotsiaalministeeriumi

esindajad esitlesid elulõpu tahteavalduse projekti kavandit ja jagasid ülevaadet käsilolevatest

ülesannetest.

Käesoleva aasta juulis saatis Sotsiaalministeerium partneritele kaasa mõtlemiseks ja tagasiside

saamiseks patsiendi elulõpu tahteavalduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). VTK

saadeti ministeeriumitele, Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Õiguskantsleri Kantseleile, TEHIK-

ule, Tervisekassale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide

Liidule, Eesti Patsientide Esindusühingule ning Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Psühhiaatrite

Seltsile, Eesti Õdede Liidule ja Eesti Kirikute Nõukogule.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil 9. septembril 2024 andsid töörühma esindajad ülevaate

patsiendi elulõpu tahteavalduse väljatöötamiskavatsusest (VTK) ning sellele saadud

tagasisidest. Istungil tutvustati VTK olulisemaid kommentaare ja ettepanekuid, mida on arvesse

võetud eelnõu koostamisel.

Eelnõu saadetakse kooskõlastamisele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemis EIS kaudu ja

arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile, TEHIK-ule, Tervisekassale, Eesti Puuetega

Inimeste Kojale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Patsientide

Esindusühingule ning Eesti Perearstide Seltsile.

Samuti saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Õiguskantslerile, TEHIKule, Tervisekassale,

Terviseametile, Andmekaitseinspektsioonile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Puuetega

Inimeste Kojale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Tervishoiutöötajate

Kutseliidule, Eesti Patsientide Liidule ja Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Psühhiaatrite

Seltsile, Eesti Anestesioloogide Seltsile, Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsile, Eesti

Kirikute Nõukogule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuse Liidule, Eesti Kiirabi

37

Liidule, Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Palliatiivse Ravi Selts Pallium MTÜ-le,

Eesti Arstiteaduse Üliõpilaste Seltsile.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2025. a.

Jane registreerib arsti juurde aja  nõustamiseks ja 

PETi koostamiseks

Arst tuvastab Jane  isikusamasuse

Kas  Jane on 

täisealine?

Jane ei ole  täisealine

Arst kontrollib, kas Jane  on otsustusvõimeline

Jane on täisealine

Kas PETi  koostaja on

otsustus- võimeline?

Ei ole  otsustusvõimeline

Arst selgitab PETi olemust,  sisu ja tagajärgi

Ei soovi

Arst dokumenteerib  nõustamise TJT- s või 

praksise/ haigla  infosüsteemis.

Arst kinnitab Janega läbi  räägitud PETi TJT- s ja edastab 

allkirjastamiseks Janele.

Jah, saab digiallkirjastada

Janel tekib soov teha elulõpu  tahteavaldus (PET). Ta on tutvunud 

internetis olevate  selgitusmaterjalidega, kuulnud  sellest võimalusest oma arsti  käest või lugenud selgitavaid 

trükiseid.

Jane läheb arsti  vastuvõtule

Jane sisestab omal valikul  isiku IK ja määrab oma PETi 

talle terviseportaalis  nähtavaks

Ei

Soovib isikult eemaldada nägemis õiguse.

Isik saab Terviseportaalis  teavituse, et Jane soovib  temaga jagada oma PETi

Jane PET on isikule  terviseportaalis nähtav läbi 

rollivahetuse

Jane logib sisse  terviseportaali

Kas Jane  läheb arsti 

juurde?

Kas Jane  soovib 

avalduse  digitaalselt 

eeltäita?

Jah, soovib eeltäita

Ei soovi  eeltäita

Jane tutvub tahteavalduse sektsioonis  PET sisuga ja sammudega, mis on tarvis 

teha PET jõustumiseks.

Jane eeltäidab PETi terviseportaalis ning  salvestab selle

Jane saab juhise, et PETi jõustumiseks  peab 90 päeva jooksul pärast 

salvestamist käima arsti juures  nõustamisel

Jah, läheb

Ei

Kui arsti allkirja ei lisandu 90 päeva jooksul, dekl. arhiveeritakse.

Varasem dekl. on nähtav, kuid mitte muudetav.  Uue dekl. tegemiseks tuleb alustada algusest. Varasemad pooleli jäänud dekl. kustutatakse, 

kui jõustub allkirjastatud PET.

Arst laeb TISist alla Jane  PETi vormi

On otsustusvõimeline

ei ole eeltäidetud

Arst näeb Jane poolt eeltäidetud  sisuga PETi. Selgitab, mida Jane 

valikud raviotsuste ja  elukvaliteedi osas tähendada 

võivad.

on eeltäidetud

Arst täidab koos  Janega PETi vormi.Arst viib PETi 

vormi  muudatused 

sisse.

soovib

See on ainult teavitav funktsioon,  nägemine ei anna õigust teise inimese 

nimel mingeid samme teha

Kas Janel  on PET  

eeltäidetud?

Kas Jane  soovib muuta 

eeltäidetud PETi?

Kas Jane  soovib PETi 

koostada?

Jah, soovib koostada PETi

Kas Jane saab anda digiallkirja 

tervise- portaalis?

Kas PETi  koostamisest ja 

arsti poolt  allkirjastamisest on  möödas rohkem kui 

60 päeva?

Jah, möödunud on rohkem kui 60 päeva

Jane avab  terviseportaalis arsti 

konsultatsiooni käigus  täidetud PETi.

Ei ole möödunud rohkem kui 60 päeva

Kas Jane  soovib 

tahteavaldust  muuta?

Jane allkirjastab PETi  terviseportaalis.

Ei soovi muuta

PET jõustub. 

Kas Jane soovib,  et PET

oleks nähtav tema poolt valitud 

isikule?

Ei

Jah

Kas Jane soovib  muuta, millistele  isikutele on tema 

PET nähtav?

Soovib lisada järgmise isiku, kes tema tahteavaldust näeb.

Isikul on terviseportaalis  teavitus, et tal ei ole enam 

ligipääsu Jane PETile.

ei soovi

Jah

Tarvis inimest teavitada, et kui ta soovib  tahteavaldust muuta, peab ta uuesti arsti 

konsultatsioonile minema

Tahteavaldust koostav inimene Jane Tahteavaldust koostav arst Jane lähedane

Perearst kirjeldab vastuvõtu epikriisis,  et arsti hinnangul ei ole patsient 

otsustusvõimeline. Perearst tegeleb  edasi otsustusvõimetuse ravimisega.

Peale dekl. salvestamist kuvatakse Janele digiregistratuuri  link koos suunistega PET teenust pakkuvate arstide 

leidmiseks ja arstiaja broneerimiseks.

Jane usaldusisik

Kas Jane soovib,  lisada PETi 

juurde  usaldusisiku?

Nägemisõiguse lisamine ja eemaldamine

Jane sisestab usaldusisiku  isikukoodi, määrab oma PETi 

talle terviseportaalis  nähtavaks ja allkirjastamiseks.

Jah

Usaldusisik saab Terviseportaalis teavituse, et  Jane tegi oma PETi talle nähtavaks ning  ülesande allkirjastamiseks, mis kinnitaks  nõusolekut usaldusisiku rolli võtmiseks

Kas usaldusisik  soovib allkirjaga  kinnitada oma 

nõusoleku PETis

Usaldusisik allkirjastab digitaalselt  Jane PETi

Jah

Jane saab teavituse, et  usaldusisik on allkirjastanud 

tema PETi

Kas Jane  soovib lisada 

uue  usaldusisiku? Ei

Soovib lisada uue usaldusisiku

Kas Jane soovib  eemaldada 

usaldusisiku?

Jane loobub olemasolevat   usaldusisikust PETis.

Ei

Jah

PET- le on lisatud info  usaldusisiku kohta

Usaldusisik ei näe enam Jane  elulõpu tahteavaldust ning oma  kohustust olla Jane usaldusisik

Jane PET jääb kehtima ilma  usaldusisikuta.

... päeva pärast peale dekl. salvestamist saadetakse Janele meeldetuletus arsti aja  broneerimiseks, et PET lõpule viia. Teates kuvatakse Janele digiregistratuuri link koos 

suunistega PET teenust pakkuvate arstide leidmiseks ja arstiaja broneerimiseks.

Kui visiidi jooksul ei õnnestu arstil saada piisavalt infot, et PET  allkirjastada või soovib Jane protsessi katkestada on Janel 

võimalus jätkata protsessi kas sama arsti juures teisel korral  või valida endale uus arst kellega jätkata PETi täitmist.

Ei

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

(patsiendi elulõpu tahteavaldus) Elulõpu tahteavalduse teekonnad

Seletuskirja lisa 3

PETi koostamise protsess (Jane, kasutab digivahendeid)

Jane logib terviseportaali ja   eemaldab olemasolevatelt isikutelt 

võimaluse PETi näha.

A osa juriidiliselt siduv. B osa pigem informatiivne.

Ei

Kui PETi koostamisest on möödas 60 päeva ning  patsient pole seda allkirjastanud, kustutatakse vorm 

TISist. Terviseportaalis on tahteavalduse staatus  "koostamata" ning inimesele kuvatakse tühja PETi 

vormi.

Usaldusisiku lisamine ja eemaldamine

Tahteavaldust koostav inimene - Endel Tahteavaldust koostava arst Endli usaldusisik

Endlil tekib soov teha elulõpu  tahteavaldus. Ta on tutvunud 

selgitusmaterjalidega, kuulnud  sellest võimalusest oma arsti käest 

või lugenud selgitavaid trükiseid.

Pöördub arsti poole sooviga  koostada PET

Arst lisab PETi koopia .pdfina  avalduse juurde

Arst kinnitab PETi TJT- s

Taheavaldus jõustub

Arst tuvastab Endli  isikusamasuse

Kas Endel on 

täisealine?

Endel ei ole täisealine

Arst kontrollib, kas Endel  on otsustusvõimeline

Endel on täisealine

Kas PETi  koostaja on

otsustus- võimeline?

Arst selgitab PETi  olemust, sisu ja 

tagajärgi

Ei soovi

Arst avab TJT- s  PETi

On otsustusvõimeline

Arst täidab koos  Endliga PETi vormi  TJT- s digitaalselt.

Kas Endel  soovib PETi 

koostada?

Jah, soovib koostada PETi

Kui visiidi jooksul ei õnnestu arstil saada  piisavalt infot, et PET allkirjastada või 

soovib Endel protsessi katkestada on Endlil  võimalus jätkata protsessi kas sama arsti  juures teisel korral või valida endale uus 

arst kellega jätkata PETi täitmist.

Ei ole  otsustsvõimeline

Endel allkirjastab PETi   paberil

Arst prindib täidetud  PETi vormi

Arst määrab Endli soovil kolmandale isikule  nägemisõiguse ja suunab Endli soovil PETi 

usaldusisikule (kui usaldusisik on digipädev).

Endlil pole võimalik kasutada  digivahendeid 

Kui usaldusisikul pole võimalik digitaalseid  vahendeid kasutada, siis tuleb ta kas arsti 

visiidile kaasa ja allkirjastab deklaratsiooni seal. Või võtab kaasa usaldusisiku tahteavalduse.  Usaldusisiku tahteavalduse koopia lisatakse 

PETi juurde.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

(patsiendi elulõpu tahteavaldus) Elulõpu tahteavalduse teekonnad

Seletuskirja lisa 3

PETi koostamise protsess (Endel, ei kasuta digivahendeid)

Kas Endel  soovib lisada  PETi juurde 

usaldusisiku?

Ei, soovi lisada usaldusisikut

Usaldusisik lisab oma  füüsilise allkirja 

PETile

Jah, soovib  lisada usaldusisiku

Arst lisab usaldusisiku PETi  elektroonilisse deklaratsiooni

Kas  usaldusisik  oskab anda  digiallkirja?

Ei oska digiallkirjastada

Jah, oskab digiallkirjastada

Usaldusisik saab Terviseportaalis  teavituse, et Endel tegi oma PETi 

talle nähtavaks ning ülesande  allkirjastamiseks, mis kinnitaks 

nõusolekut usaldusisiku rolli  võtmiseks

Kas usaldusisik  soovib allkirjaga  kinnitada oma 

nõusoleku PETis

Ei

Usaldusisik allkirjastab  digitaalselt Endli PETi

Jah

A osa juriidiliselt siduv. B osa pigem 

informatiivne.

Arst suunab tahteavalduse  usaldusisikule 

allkirjastamiseks

Kui usaldusisik oskab anda  digiallkirja, siis toimub allkirja 

andmine peale PETi jõustumist  terviseportaalis

Tahteavaldust koostav inimene - Milvi Tahteavaldust koostava arst Milvi tunnistaja

Milvil tekib soov teha elulõpu  tahteavaldus (PET). Ta on kuulnud 

sellest võimalusest oma arsti käest. Tal on olemas inimene, kes on valmis 

täitma tunnistaja rolli.

Milvi avaldab arstile soovi koostada  PET kaasates tunnistaja

Arst kinnitab PETi TJT- s ja  edastab selle terviseportaali  tunnistajale allkirjastamiseks

Tahteavaldus jõustub

Arst tuvastab Milvi ja  tunnistaja isikusamasuse

Kas Milvi on 

täisealine?

Milvi ei ole täisealine

Arst kontrollib, kas Milvi ja  tunnistaja on 

otsustusvõimelised

Milvi on täisealine

Kas PETi  koostaja on

otsustus- võimeline?

Arst selgitab Milvile ja  tunnistajale PETi  olemust, sisu ja 

tagajärgi

Arst avab TJT- s PETi

On otsustusvõimeline

Arst täidab tunnistaja  juuresolekul PETi vormi 

digitaalselt.

Arst lisab digilukku vastuvõtu  epikriisi, kus kirjeldab ära, et arsti 

hinnangul ei ole patsient  otsustusvõimeline. Perearst tegeleb 

edasi otsustusvõimetuse ravimisega.

Ei ole  otsustsvõimeline

Tunnistaja kinnitab Milvi  tahet andes visiidi käigus 

oma digitaalallkirja  PETile.

Lubatud on video- ja  helifailide lisamine, mis  kinnitavad Milvi soovi.

Tunnistaja on andnud Milvile andnud  nõusoleku ja on valmis tunnistaja rolli 

täitma

Arst tuvastab tunnistaja  isikusamasuse

Kas tunnistaja on  täisealine?

Tunnistaja pole  täisealine

Arst kontrollib, kas  tunnistaja on 

otsustusvõimeline

Jah, tunnistaja on valmis täitma tunnistaja rolli Ei soovi 

olla tunnistaja

Kas Tunnistaja on 

nõus?

Tunnistaja pole  otsustusvõimeline

Kas tunnistaja on 

otsustus- võimeline?

On otsustusvõimeline

Arst näitab täidetud  PETi Milvile

Kas PETi on  Milvi soovi  kohaselt  täidetud

Ei

PETi koostamise protsess (Milvi, ei kasuta digivahendeid ja ei ole võimeline käsitsi allkirja andma)

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

(patsiendi elulõpu tahteavaldus) Elulõpu tahteavalduse teekonnad

Seletuskirja lisa 3

Kas Milvi  soovib lisada  usaldusisiku?Ei

Jah, soovib lisada

Kas  usaldusisik  oskab anda  digiallkirja?

Milvi usaldusisik

Kas tunnistaja  oskab anda  digiallkirja?

Jah, oskab

Tunnistaja lisab oma  füüsilise allkirja PETile

Ei oska

Jah, oskab

Usaldusisik saab Terviseportaalis  teavituse, et Milvi tegi oma PETi talle 

nähtavaks ning ülesande  allkirjastamiseks, mis kinnitaks 

nõusolekut usaldusisiku rolli võtmiseks

Kas usaldusisik  soovib allkirjaga  kinnitada oma 

nõusoleku PETis

Ei

Usaldusisik allkirjastab  digitaalselt Milvi PETi

Jah

A osa juriidiliselt siduv. B osa pigem informatiivne.

Arst suunab tahteavalduse  usaldusisikule 

allkirjastamiseks

Jah

Kui usaldusisik oskab anda digiallkirja,  siis toimub allkirja andmine peale PETi 

jõustumist terviseportaalis

Usaldusisik lisab oma  füüsilise allkirja 

PETile Ei oska

Tunnistaja peab PETi  digiallkirjastama 

Arst lisab digilukku vastuvõtu  epikriisi, kus kirjeldab ära, et 

arsti hinnangul ei ole tunnistaja  otsustusvõimeline.

Milvi on tunnistajale avaldanud oma  soovi koostada PET ja tutvustanud oma 

soovitud tingimusi.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium Rahandusministeerium

Meie 29.11.2024 nr 1.2-2/121-1

Patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu kooskõlastamine

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad:

1. Elulõpu tahteavalduse eelnõu 2. Elulõpu tahteavalduse seletuskiri 3. Elulõpu tahteavalduse teekonnad 4. Elulõpu tahteavalduse rakendusakti kavand 5. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabel

Lisaadressaadid: Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Välisministeerium Õiguskantsler Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Tervisekassa Terviseamet Eesti Perearstide Selts Eesti Puuetega Inimeste Koda

2 Eesti Arstide Liit Eesti Õdede Liit Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit Eesti Patsientide Liit Eesti Patsientide Esindusühing Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Anestesioloogide Selts Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Haiglate Liit Eesti Eratervishoiuasutuse Liit Eesti Kiirabi Liit Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Eesti Palliatiivse Ravi Selts Pallium MTÜ Eesti Arstiteaduse Üliõpilaste Selts Andmekaitse Inspektsioon Pille Saar [email protected]

1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

(patsiendi elulõpu tahteavaldus)

Seletuskirja lisa 1

Kooskõlastustabel

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel saabunud märkused

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Rahandusministeerium

Palume eelnõu koostamisel selgitada seletuskirjas riske ja lahendusi,

kui kriitilises olukorras ei ole võimalik tervise infosüsteemi

kasutada, näiteks küberrünnakute või IT-katkestuste tõttu ning seetõttu

ei ole võimalik välja selgitada patsiendi tahet ega ka asendusotsustajat,

kelle käest patsiendi tahet küsida.

Selgitame ja arvestatud. Tervishoiuteenuse osutajatel on tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse kohaselt kohustus tagada kvaliteetne tervishoiuteenuse

osutamine, mis muuhulgas hõlmab ka tegevusjuhiseid patsientide

ohutuse tagamiseks (§ 56 lg 1 p 7). Seega tervishoiuteenuse teenuse

osutaja peab tagama teenuse ohutuse ja kriisiplaani juhtudeks kui

on häiritud tervishoiuteenuse osutamise toimepidevus.

Juhul, kui tervise infosüsteemi kasutamisel esineb ajutisi tõrkeid

ning pole võimalik kindlaks teha, kas patsient on koostanud elulõpu

tahteavalduse või mitte osutatakse tervishoiuteenust

võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 758 põhimõtete kohaselt ning

võttes arvesse § 759 sätestatud lepingu sõlmimise erisusi. See

tähendab, et tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu

hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või

tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi

nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile

tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või

eeldatavale tahtele.

Praktikas on terviseinfosüsteemi katkestused, kas lühiajalised

plaanilised (maksimaalselt 2 tundi), seni ajutised erakorralised

2

katkestused ei ole olnud märkimisväärselt pikad, kuna nende

lahendamine on aegkriitilise tähtsusega.

Terviseinfosüsteemi ajutiste katkestuste korral tagatakse

patsientidele vajaminev elusäilitav abi seniks kuni on võimalik

kontrollida elulõputahteavaluse olemasolu ja sisu.

Juhul kui elulõpu tahteavalduse koostamise ajal on tervise

infosüsteemi katkestus, on võimalik koostada dokument paberil

ning see siis hiljem infosüsteemi üles laadida.

Samuti palume seletuskirjas kajastada tervise infosüsteemi

arenduseks kuluva täpsustatud summa, infosüsteemi ülalpidamisega

kaasnevate iga-aastaste püsikulude summa ja nende kulude allikas.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

Tervise infosüsteemi arendamise kulud on umbes 400 000 eurot.

Haridus- ja Teadusministeerium

Teeme ettepaneku PET vormil selgitada mõistet "palliatiivne ravi"

(toetus- ja taastusravi), et see oleks kõigile arusaadav. Selgitame.

Kuna volitusnormiga kehtestatakse patsiendi elulõpu tahteavalduse

andmete koosseis tervise infosüsteemis, mitte kohustuslik vorm,

siis avatakse palliatiivse mõiste täpsemalt seletuskirjas. Palliatiivse

ravi olemust ja selle võimalusi peab arst tutvustama isikule, kui

toimub nõustamine elulõpu tahteavalduse koostamiseks.

PET vormi vaates sooviksime näha, et arst, kelle hinnangule

haigusseisundi pöördumatusele teadvusetuna tuginetakse, arvestaks

mitte ainult tänast ravivõimekust, vaid kõige uuemat võimalikku

teadmist. Meditsiin areneb pidevalt ja haiguste ravile, mida täna

peetakse ravimatuks, võivad teadlased mujal riigis olla lähedal.

Selgitame.

Tulenevalt VÕS §-st 762 peab tervishoiuteenus vastama vähemalt

arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb

osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi

eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

Seega selline kohustus on nii tervishoiutöötajal kui ka

tervishoiuteenuse osutajal juba täna. Arst arvestab alati kõige

uuemat ja paremat võimalikku ravivõimekust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

3

Kõnealuse väljatöötamiskavatsuse puhul ei ole hinnatud, millised on

õigusakti majanduslikud mõjud (sh nende mõjude ulatus). Kõiki

mõjusid (sh mõju ettevõtja halduskoormusele) tuleb hinnata

vastavalt mõjude hindamise metoodikale. Palume seaduse eelnõu

koostamisel mõjusid täiendavalt hinnata.

Arvestatud.

Mõjud on kajastatud seletuskirjas.

VTK-s on välja toodud isikute ring, kes saavad PET-i koostada. Palume

lisada võrdlus, mis toimub samas olukorras inimestega, kes ei saa

PET-i koostada. Näiteks, kas eestkostja saab koostada PET-i

eestkostetava kohta ja kas sellel on erinevus võrreldes praegu toimiva

süsteemiga.

Selgitame.

Eestkostja ei saa koostada elulõpu tahteavaldust eestkostetava

kohta, kuna tegemist on inimese elu ja tervisega lahutamatult seotud

õigusega – analoogselt näiteks abiellumisega, mida eestkostja

samuti ei saa sõlmida eestkostetava nimel.

Et hoida ära teadmatusest tekkivat asjatut ärevust, tuleb muudatuste

ligipääsetava kommunikatsiooniga alustada varakult. Näiteks on vaja, et

tahteavaldust sisaldav infosüsteem vastaks digiligipääsetavuse nõuetele.

Tuleb läbi mõelda, mis materjalid on vaja tõlkida lihtsasse keelde ja mis

on vaja tõlkida viipekeelde. Kuidas toimub näiteks viipekeelne

nõustamine ja mis roll on tõlkevigadel? Kuidas saavad piisavat infot

vähese eesti keele oskusega inimesed? Kui luuakse infomaterjale, siis

need peaksid olema ekraanilugejaga loetavad ja tekst suurendatav.

Videomaterjalidel on vaja arvestada subtiitrite, kirjeldustõlke ja

viipekeele tõlkega.

Selgitame.

Elulõpu tahteavalduse täitmine on seotud kohustusega läbida arstlik

nõustamine. Selle käigus arst selgitab isikule elulõpu tahteavalduse

olemust, seal märgitud raviviiside sisu ja nendest loobumise

võimalikke tagajärgi. Nõustamise käigus on isikul võimalik

täpsustada kõiki küsimusi, samuti võtta kaasa usaldusisik, sh tõlk,

isiklik abistaja jm. Elulõpu tahteavaldus koostatakse tervise

infosüsteemis ning sellele lisatakse isiku ja teda nõustanud arsti

digitaalallkiri. Elulõpu tahteavaldus tehakse kättesaadavaks isikule

ja tervishoiuteenuse osutajale tervise infosüsteemi kaudu.

Lisaks koostatakse elulõpu tahteavalduse juhendid nii selle

koostamist soovivatele isikutele kui ka nõustamist läbiviivatele

arstidele. Tervise infosüsteemis olev inimesele mõeldud

terviseportaal on juba täna tehtud kättesaadavaks kõigile.

Siseministeerium

Kui teo- ja otsustusvõimelise isiku PET-i koostamise eelduseks on

kohustuslik arstipoolne nõustamine, tekib küsimus, et kui kohus on isiku

teo-ja otsustusvõimet piiranud, siis kas perearstil peaks olema

pädevus otsustada ja hinnata, kas isik on võimeline oma elu ja

surma osas otsuseid langetama. Samuti juhime tähelepanu, et kui

isikule on määratud eestkostja, tuleks ka tema PET-i koostamisse

Selgitame.

Arstid ei laienda patsiendi kohtu poolt piiratud teovõimet, vaid

hindavad isiku otsusevõimet elulõpu tahteavalduse koostamisel

tehtava nõustamise käigus, mis on arstide igapäevatöö osa.

Patsiendi piiratud teovõime üksi ei ole arstile aluseks elulõpu

tahteavalduse koostamise keeldumiseks. Arst saab keelduda

4

kaasata. VTK sisust ei selgu, kas ka juhul kui isik, kelle teovõimet ei

ole piiratud, siis, kas perearstil tekib õigus lähtuvalt nõustamisest

keelduda PET-i koostamisest?

elulõpu tahteavalduse tegemisest, kui tegemist on otsusevõimetu

patsiendiga, kes ei ole võimeline vastutustundeliselt kaaluma

elulõpu tahteavalduse tegemise poolt- ja vastuväiteid. Eestkostja ei

saa koostada elulõpu tahteavaldust eestkostetava kohta, kuna

tegemist on inimese elu ja tervisega lahutamatult seotud õigusega –

analoogselt näiteks abiellumisega, mida eestkostja samuti ei saa

sõlmida eestkostetava nimel.

Kas olukorras, kus kohus on isiku teovõimet piiranud, on mõistlik anda

piiratud teovõimega isikule õigus PET-i koostamiseks. Kui teo- ja

otsustusvõimelise isiku PET-i koostamise eelduseks on kohustuslik

arstipoolne nõustamine, tekib küsimus, et kui kohus on isiku teo-ja

otsustusvõimet piiranud, siis kas perearstil peaks olema pädevus

otsustada ja hinnata, kas isik on võimeline oma elu ja surma osas

otsuseid langetama. Samuti juhime tähelepanu, et kui isikule on

määratud eestkostja, tuleks ka tema PET-i koostamisse kaasata.

Selgitame.

Arstid ei laienda patsiendi kohtu poolt piiratud teovõimet, vaid

hindavad patsiendi otsusevõimet elulõpu tahteavalduse tegemise

hetkel, mis on arstide igapäevatöö osa. VÕS § 766 lõike 3 kohaselt

võib arst patsiendi läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada

üksnes tema nõusolekul, mille saamiseks peab arst alati enne talle

teenuse osutamist veenduma patsiendi otsusevõimes. VÕS sätestab

erandid teenuse osutamisel otsusevõimetule patsiendile. Eelnõus on

tehtud sellest reeglist erandi ning see ei kohaldu elulõpu

tahteavalduse tegemisel, kuivõrd otsusevõimetu patsient ei saa

elulõpu tahteavaldust koostada. Eestkostja ei saa koostada elulõpu

tahteavaldust eestkostetava kohta, kuna tegemist on inimese elu ja

tervisega lahutamatult seotud õigusega – analoogselt näiteks

abiellumisega, mida eestkostja samuti ei saa sõlmida eestkostetava

nimel.

VTK sisust ei selgu, kas ka juhul kui isik, kelle teovõimet ei ole

piiratud, siis, kas perearstil tekib õigus lähtuvalt nõustamisest keelduda

PET-i koostamisest?

Selgitame.

Piiratud teovõime üksi ei ole arstile aluseks PET koostamisest

keeldumisel. Arst saab keelduda PET tegemisest, kui tegemist on

otsusevõimetu patsiendiga, kes ei ole võimeline vastutustundeliselt

kaaluma PET tegemise poolt- ja vastuväiteid. Arst ei lähtu isiku

piiratud teovõimest. Va alaealiste puhul – nemad ei saa koostada

elulõpu tahteavaldust.

Kuna patsiendil on õigus PET-i muuta ja tühistada nii suulises kui

elektroonilises vormis, siis oluline on tagada tehniline võimekus, et Arvestatud eelnõu koostamisel.

5

muudatused ka viivitusteta süsteemis kajastuksid, vastasel juhul võib

sellel olla isiku jaoks pöördumatu tagajärg.

Tervishoiutöötajal, kes saab teada patsiendi muutunud tahtest, tekib

kohustus sellest lähtuda ja kajastada patsiendi tahte muutumine

viivitamatult tervise infosüsteemis.

Justiitsministeerium

Leiame, et vajalike otsustuskohtade hindamiseks peaks olema

põhjalikumalt analüüsitud ning välja toodud erinevad võimalikud

valikuvariandid ning nendega kaasnevad mõjud. Samuti on antud teema

puhul asjakohane tuua välja erinevate riikide lahendused koos

praktikaga.

Arvestatud.

Seletuskirjas kajastatud.

Üldine kommentaar. Justiitsministeerium toetab

väljatöötamiskavatsuses toodud teemapüstitust luua suurem selgus

isikutele tulevikku suunatud tervishoiuteenuste osutamise nõusoleku või

sellest keeldumise osas ning tagada isikute põhiõiguste kaitse. Seda

öeldes leiame, et esitatud VTK on väga üldine ja napp. Tegemist on

keerulise küsimusega, kus põimuvad õiguslikud, meditsiinilised ning ka

eetilised ning emotsionaalsed aspektid. Leiame, et vajalike

otsustuskohtade hindamiseks peaks olema põhjalikumalt analüüsitud

ning välja toodud erinevad võimalikud valikuvariandid ning nendega

kaasnevad mõjud. Samuti on antud teema puhul asjakohane tuua välja

erinevate riikide lahendused koos praktikaga. Üldiselt nõustume ka

sellega, et oluline roll tulevikku suunatud tervishoiuteenuste osutamise

nõusoleku esitamise võimalikkuse levikul on teavitustööl, ning seda

juba kehtiva õigusliku raamistiku raames. Samuti on oluline roll

võimalikel infotehnoloogilistel lahendustel, et tagada isiku tahte

jõudmine vajalikult momendil tervishoiuteenuse osutajateni.

Arvestatud.

Seletuskirjas kajastatud nii teiste riikide võrdlus kui muud

selgitused.

Eelnõu koostamisel märkusega arvestatud. Nõustume, et

infotehnoloogilisel lahenduse on oluline roll, arendus ongi

arendamisel.

Patsiendi elulõpu tahteavalduse termin. Kui otsustatakse, et esineb

vajadus näha ette eriregulatsioon patsiendi elulõpu tahteavaldusele, siis

nõustume, et terminid „patsienditestament“ ning „elulõputestament“ ei

ole sobilikud. Nagu VTK-s ka viidatud, siis testamendiga tehakse surma

puhuks pärandi kohta korraldusi. Probleeme on aga ka VTK-s pakutud

mõistega „patsiendi elulõpu tahteavaldus“. Esiteks, nõusolek

Selgitame.

Anname seadusega uue termini ning definitsiooni mõistele

„patsiendi elulõpu tahteavaldus“.

Oleme seisukohal, et loodav regulatsioon ei lähe vastuollu TsÜS-

iga. Seletuskirjas on õiguslik argumentatsioon, kuidas nõusolekut ja

tahteavaldust käsitleda.

6

tervishoiuteenuse osutamiseks VÕS § 766 lõike 3 tähenduses ei ole

tehing ega muu õigustoiming TsÜS-i mõistes. Seega ei ole hea viidata

tahteavaldusele, millel on TsÜS-is spetsiifiliselt määratletud tähendus,

muu hulgas kindlad reeglid selle kehtivuseks ja tagasivõtmiseks (vt

TsÜS § 68 jj).

Oleme loomas TTKS-i eriregulatsiooni, mis on omakorda

eriseaduseks VÕS-le.. Seega ei näe me probleemi asjaolus, kui

defineerime sõna „tahteavaldus“ teisiti kui tsiviilseadustiku üldosa

(TsÜS) seaduses, kuna õiguskorda tekib tervikuna uus mõiste

„patsiendi elulõpu tahteavaldus“. Lisaks oleme lähtunud

terviseportaali senisest loogikast ja ülesehitusest, kus on

tahteavaldustena juba sätestatud „elundite loovutamine“,

„surnukeha üleandmine“ ja „vereülekanne“, millest ühegi puhul ei

tegemist sõna-sõnalt „tahteavaldusega“ TSüS tähenduses.

Tahteavalduste juures on terviseportaalis selgitatud ka mõistet

„tahteavaldus“: „Tahteavalduse all on mõeldud oma soovi

väljendamist konkreetsetes olukordades“. Sõna „tahteavaldus“

avab meie hinnangul tegevuse sisu. Isik teeb dokumendi, mida

vaadatakse eelkõige tema elu lõpus ning ta väljendab seal enda tahet

viimasteks elupäevadeks. Tahte väljendamise kaudu saabub

soovitud tagajärg. Elulõpu tahteavaldus tehakse vaid isiku enda

soovil. Arst üksnes hindab, kas tegu on otsusevõimelise

patsiendiga. Tegemist on isiku enda tahtega, mis avaldatakse

tervishoiuteenuse osutajatele ja mis on kättesaadav terviseportaalis.

Kuna TsÜS ei defineeri „tahteavaldust“ konkreetselt, siis saabki

seda eriregulatsioonis omamoodi defineerida. Tahteavaldus on

õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahte väljendamine.

Tahteavalduses väljendub isiku tahe, mis on suunatud õiguslike

tagajärgede kaasatoomisele. Tahe on soov teatud tagajärg esile

kutsuda, tagajärje saabumiseks on aga vajalik tahte

teatavakstegemine teistele isikutele. Tahteavalduse kaudu

muudetakse isiku otsus õiguslikult siduvaks.1 Õiguslik tagajärg

ongi asjaolu, et isik keeldub teatud ravist. Samuti saab seda

tahteavaldust käsitleda kui õigusvastasust välistavat asjaolu

deliktiõiguse mõttes.

1 P. Varul jt „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“, lk-d 371-374, 2023.

7

Teiseks, vaadates VTK-le lisatud näidisvormi, on võimalik anda

nõusolek või keelata tervisehoiuteenuse osutamine ka olukorras, kus

isiku otsusevõimetu seisund või haigusseisund ei ole pöördumatud.

Saame aru, et eelduslikult ei pruugi nõusolek olla seotud just elulõpuga,

vaid nõusolek võib olla antud ka juhuks, kui ohus ei ole isiku elu, kuid

omab mõju isiku tervisele. Palume edaspidi täpsustada, kas see on olnud

lähtekohaks, st kas isiku korraldus keelduda tervishoiuteenusest kehtib

ka juhul, kui see antakse etteulatuvalt ning olukorra saabudes võib isiku

tahe tunduda irratsionaalne, näiteks kuna sellega kaasnevad madalad

riskid.

Arvestatud eelnõu koostamisel.

Eelnõus ei ole elulõpu tahteavaldust enam võimalik nii laiadel

alustel koostada. Eelnõus sätestatakse, et elulõpu tahteavaldus on

vabatahtlik dokument, kus isik avaldab enda tahet loobuda

tulevikus otsusevõimetusse seisundisse sattudes üksnes teatud

tervishoiuteenuste osutamisest juhul, kui isik on sattunud

pöördumatusse seisundisse, mis ei vasta isiku enda poolt

tahteavalduses kindlaks määratud elukvaliteedile.

VTK-s on patsiendi elulõpu tahteavalduse kui termini lühendina

kasutatud täheühendit „PET“. Märgime, et selline lühend sobib kasutada

VTK-s, seletuskirjas ja muudes taustamaterjalides, kuid kindlasti ei ole

mõeldav selle lühendi kasutamine seaduse tekstis, sh ka mitte

sõnaühendites „PET koostaja“ või „PET täitja“. Pika sõnaühendi

kordamise vältimiseks saab seaduse tekstis kasutada lühemat sõnaühend

Arvestatud eelnõu koostamisel.

Vältimaks arusaamatusi lühendiga on ka seletuskirjas kasutatud

pikka väljendit.

Isikute ring, kes saavad PET-i koostada. VÕS § 766 lõike 4 kohaselt

on piiratud teovõimega isiku, sealhulgas ka alaealisel isiku seaduslikul

esindajal õigus anda nõusolek tervisehoiuteenuse osutamiseks niivõrd,

kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid

vastutustundeliselt kaaluma. See tähendab, et kui alaealine isik on

nõusoleku andmise hetkel otsustusvõimeline, saab ta selle ise anda.

Väljatöötamiskavatsusest ei nähtu põhjendusi, miks soovitakse PET-i

koostamise õigus anda vaid täisealistele isikutele. Peame oluliseks,

et edasiste sammude puhul oleks analüüsitud ning põhjalikult

selgitatud VÕS-i ja uue regulatsiooni omavahelist suhet.

Selgitame.

Kuivõrd elulõpu tahteavalduse tegemisel peab inimene olema

võimeline otsustama oma elu või surma üle, siis on tegemist liiga

keerulise otsusega, et selle saaks vastu võtta alla 18-aastane

alaealine, mistõttu lastele ei anta võimalust elulõpu tahteavaldust

teha. Kuna tegemist on eriregulatsiooniga VÕS suhtes, siis on

erandi kehtestamine seaduse tasemel võimalik. Tõsi, VÕS alusel

otsusevõimelised alaealised saavad ise tervishoiuteenust, kuid

nendest loobumine, mille tagajärjel võib saabuda surm, on liiga

oluline otsus alaealisele. Oleme arutanud alaealiste võimalikku

elulõpu tahteavalduse koostamise õigust nii arstide töörühmas kui

Õiguskantsleri Bürooga, kuid see ei ole kuskil leidnud toetust.

PET-i vorminõuded ja PET-i koostava patsiendi otsusevõime kontroll

ning PET-i sisunõuded ja patsiendi nõustamise kohustus PET-i

koostamisel. Palume selgitada, millistest kaalutlustest lähtudes on

valitud (ainukese kohustusliku?) vormina elektrooniline vorm

Arvestatud ja selgitame.

Elulõpu tahteavalduse koostamine tervise infosüsteemis on valitud

seetõttu, et sellisel viisil koostatud dokument on ajakohane ja

vajadusel kiirelt kättesaadav tervishoiuteenuse osutajatele juhtudel,

8

terviseportaalis koos kohustusliku nõustamisega arsti poolt. VTK-s (lk

8) on selgitatud, et PET on vahetus puutumuses PS §-s 10 sätestatud

inimväärikuse ja §-s 19 kehtestatud vaba eneseteostuse põhimõtetega

ning §-st 20 tuleneva õigusega vabadusele ja isikupuutumatusele, §-s

26 toodud eraelu puutumatuse nõudega ja §-s 28 sätestatud õigusega

tervise kaitsele. Samas puudub analüüs selle kohta, kuidas eelviidatuga

suhestub asjaolu, et teatud ulatuses piiratakse isiku õigust anda kehtiva

õigusraamistiku kohaselt nõusolek tulevikus tervisehoiuteenuse

osutamiseks, nähes sellele ette konkreetsed sisu- ja vorminõuded ning

kohustuslik tervishoiuteenuse osutaja nõustamine. Kehtiva õiguse

kohaselt on otsustusvõimelisel isikul võimalik VÕS § 776 lõigetest 3 ja

4 tulenevalt anda nõusolek või keelduda nõusolekust, määratlemata

selleks kindlaid vormi- või sisunõudeid (v.a seaduses sätestatud

erinormid). Mõistame iseenesest lähenemist, et sarnaselt

otsusevõimelise isiku poolt tervishoiuteenuse osutamiseks antud

nõusolekuga vastavalt VÕS § 766 lõikele 1, on tulevikku suunatud

nõusoleku eelduseks teavitamise ja nõustamise kohustus, et tagada

isiku informeeritud otsus. Eelduslikult on tervishoiuteenuse osutajad

selliseks nõustamiseks kõige kompetentsemad. Samas tuleb arvestada,

et võib olla keeruline osutada nõustamise teenust kõikide võimalike

tulevikus esinevate tervisejuhtumite kohta, mistõttu võib tegemist olla

olukorraga, kus patsient sisuliselt teadlikult loobub spetsiifilisest

nõutamisest. Selline võimalus teavitamisest keelduda on VÕS § 766

lõike 3 kohaselt olemas otsusevõimelisel patsiendil, kes annab

nõusoleku tervishoiuteenuse osutamiseks. Samuti mõistame, et

võimalike hilisemate vaidluste vältimiseks võib olla kindlam tugineda

tervishoiuteenuse osutajaga koos koostatud ning tema poolt ka

terviseportaali üles laaditud nõusolekule. Samas tuleks regulatsiooni

väljatöötamisel vähemalt kaaluda ja põhjendada, millised positiivsed ja

negatiivset küljed on erinevatel võimalikel alternatiividel, näiteks

erinevatel vorminõuetel (vormivabadus, kirjalik vorm, suuline vorm,

notariaalne vorm). Kas näiteks sama asjakohane ei võiks olla notari

kui on vaja elulõpu tahteavaldust rakendada või ka seda tühistada.

Inimestele, kelle digipädevus on madal on ette nähtud abistavad

meetmed dokumendi koostamiseks ja allkirjastamiseks. Neil on

eelnõus antud õigus dokument allkirjastada paberil. Elektrooniline

ja omakäeline vorm on võrdsed ja käsitletavad kirjaliku vormina.

Paberil tahteavaldus salvestatakse infosüsteemi ning nõustav arst

täidab vajalikud lahtrid, kuna dokument peab muutuma

masinloetavaks. Vastasel juhul ei ole see kõikidele

tervishoiuteenuse osutajatele kättesaadav.

Eelnõus on ette nähtud eraldi paragrahv juhtudeks, kui isik ei saa

ise elulõpu tahteavaldust tervise infosüsteemis täita ja anda

digiallkirja (kaasatakse tunnistaja). Sellisel juhul võib isik elulõpu

tahteavalduse teha paberil või suuliselt, mille kannab

terviseinfosüsteemi tervishoiutöötaja. Sellistel juhtudel

allkirjastatakse elulõpu tahteavaldus nii arsti kui ka usaldusisiku või

tunnistaja poolt. Täpsem regulatsioon elulõpu tahteavalduse

koostamise tingimuste ja korra kohta kehtestatakse terviseministri

määrusega.

Arstidele korraldatakse tulevikus koolitused elulõpu tahteavalduse

nõustamise läbiviimisteks. Juhul kui arst ise tunneb, et tema

pädevusest jääb puudu, saab ta alati patsiendi suunata teise arsti

juurde. Määruses etteantud kinnine seisundite ja teenuste loetelu,

millest saab keelduda aitab samuti kaasa sellele, et arstid oleksid

suutelised inimesi nõustama. Kompetents kasvab ajas. Oluline on

see, et tahteavalduse dokumendi koostamisel nõustamisest loobuda

ei saa, kuna seadusest tulenev nõue. Isik peab aduma, mis on

teenustest tulevikus loobumise reaalsed tagajärjed.

9

poolt tõestatud nõusolek, mis võib olla ka eelnevalt

tervisehoiutöötajaga läbi arutatud, ning mille lähedased ise

tervisehoiutöötajale esitavad? Või kuidas tagada, et näiteks raskelt

voodihaigel isikul oleks võimalik kriitilises olukorras oma tahet

väljendada, jättes näiteks korralduse end mitte elustada öökapile. 3

Lisaks vajaks selgitamist, et juhul kui siduv õiguslik jõud antakse

üksnes VTK-s toodud nõuetele vastavatele nõusolekule, siis milline

tähendus on muudel asjaoludel, mis võivad edasi anda patsiendi tahet,

kuid ei vasta rangelt sätestatud kriteeriumitele. Kas tegemist on

asjaoludega, mida võib arvesse võtta VÕS § 767 kohaselt, hinnates

patsiendi eeldatavat tahet? Igal juhul tuleb edaspidi selgitada erinevas

vormis antud nõusolekute õiguslikku tähendust ja seost VÕS-i

regulatsiooniga, kuna hetkel sätestab nõusoleku raamistiku VÕS.

VTK-s puuduvad selgitused ka selle kohta, kas ja millises ulatuses on

just ettenähtud vormid kohustuslikud. Üldjoontes on mõistetav, et

teatud tüüpolukordade puhuks ongi väljatöötanud vormide kasutamine

mõistlik. Samas kui isik koos eriala spetsialistiga soovib kirja panna

täpsemad juhised, siis kas ka see on võimalik? Märkusena VTK-s

pakutud lahenduse kohta viitame ka sellele, et vorminõuded on

sätestatud TsÜS-i 4 ptk-s, muuhulgas on elektroonilise vorm sätestatud

§-s 80, mille kohaselt peab elektroonilise vormi järgimiseks tehing

olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud.

Selgitame.

Elulõpu tahteavalduse koostamiseks ei kehtestata eelnõuga kindlat

vormi vaid eraldi paragrahvina elulõpu tahteavalduse

andmekooseis.

Täpsema tervishoiuteenuste ja raviprotseduuride loetelu, millest

saab keelduda, ning elulõpu tahteavalduse koostamise tingimused

ja kord kehtestatakse terviseministri määrusega.

PET-i kehtivusaeg ning muutmise ja tühistamise kord. Nõustume, et

PET ei peaks olema tähtajaline. Isikul endal lasub kohustust seista selle

eest, et kui tema tahe on muutunud, siis tuleb ka tehtud PET-i muuta.

Samas näeme potentsiaalset probleemi selles, et PET muutmiseks on

nähtud ette mitu tingimust - selleks peab olema arsti nõustamine ning

muudatus peab jõudma tervise infosüsteemi. See tähendab, et isikul,

kes on otsusevõimeline ja tahaks muuta väga olulist korraldust – st elu

ja surma puudutavat korraldust – ei ole see alati võimalik. Samas

tuleneb VTK-st erisus, et tühistamise puhul puudub vajadus arsti

nõustamiseks. Kas sellisel juhul on endiselt kohustuslik see kajastada

Selgitame

Elulõpu tahteavaldus koosneb tervishoiuteenuste loetelust, mille

osutamisest inimene on keeldunud. Keeldumine võib kaasa tuua

surma. Seega on oluline, et inimene saaks igal ajal ja igas vormis

tahteavaldusest keelduda. Ei saa tekkida olukorda, kus inimene on

koostanud elulõpu tahteavalduse, kasvõi surivoodil soovib selle

tühistada ning veel veidi elada, kuid seaduses on nõue, et selleks on

tarvis nõustamist või otsusevõime hindamist. Eetiliselt, moraalselt

aga ka õiguslikult on oluline, et isik saaks igal ajahetkel enda

tahteavalduse tagasi võtta ehk dokumendi tühistada.

10

tervise infosüsteemis? Ja kui muutmise puhul peetakse vajalikuks, et

tervisehoiutöötaja hindaks uuesti isiku otsusevõimet, siis miks ei

lähtuta samast loogikast tühistamise puhul, kui isik võib selleks ajaks

olla muutunud otsusevõimetuks. Leiame, et neid küsimusi tuleks

põhjalikumalt selgitada.

PET-i kättesaadavaks tegemine tervishoiutöötajatele. VTK-s pakutud

lahendus võimaldab maandada riske selles osas, et isiku avaldatud tahe

ei jõua vajalikul hetkel tervishoiuteenuse osutajani. Samas oleme

pakutud lahendusega seotud probleemkohtadele viidanud märkuses nr

4 (kas tegemist peaks olema ainsa võimalusega ning kuidas tagada

isiku tahte elluviimine muudel juhtude).

Selgitatud ülaltoodud lahtrites.

PET täitja määramine ja roll. Leiame, et PET täitja määramise

ettepanekut tasub kaaluda. Selle eeliseks oleks eelkõige see, et tegemist

oleks isikuga, kes on patsiendi enda poolt määratletud kui kõige

usaldusväärsem isik tema tahte elluviimisel. Teiseks on võimalik PET

täitjal arvesse võtta just konkreetse olukorra asjaolusid, mis võivad

erineda sellest, mis esinesid korralduste tegemise ajal. Samas on

edasise regulatsiooni puhul oluline täpsemalt määratleda, milline on

täitja roll seoses PET-i tegija enda juhistega, seadusliku esindaja

juhistega, tervishoiuteenuse osutaja otsusega ning millises hierarhias

need on. VTK-s (lk 6) on toodud, et PET-i täitja on seotud koostaja

varasema tahtega. Kas see tähendab, et juhul kui PET-is juhis antud

olukorraks puudub, siis ei ole PET-i täitja määramisel tähtsust, ning

õigus nõusolek anda on ikkagi seaduslikul esindajal?

Selgitame.

Eelnõus on kasutusele võetud mõiste usaldusisik.

Elulõpu tahteavalduse koostamisel võib isik kindlaks määrata

usaldusisiku, kes kaitseb tema huve elulõpu tahteavalduse

rakendamisel, kui isik on sattunud pärast elulõpu tahteavalduse

koostamist otsustusvõimetusse seisundisse. Samuti võetakse

kasutusele tunnistaja institutsioon.

Seaduslik esindaja ei puutu elulõpu tahteavalduse puhul kuidagi

asjasse. Isik saab teha üksnes ise elulõpu tahteavalduse. Vaid ise

saab isik keelduda tervishoiuteenuste osutamisest, sest selle

tagajärg võib olla surm. Kui täisealisel isikul on piiratud teovõime,

tal on seaduslik esindaja aga arst ei hinda teda otsusevõimeliseks,

siis elulõpu tahteavaldust koostada ei saa. Seaduslik esindaja ei saa

sellist otsust isiku eest teha.

Arsti võimalik kriminaalvastutus. VTKs on üheks küsimuseks arstide

võimalik vastutus PET-i järgimata jätmise eest ning VTK-s on asutud

seisukohale, et PET-i järgimata jätmine ei saa olla kriminaliseeritud

tegevus. PET järgimata jätmist on VTK kohaselt võimalik käsitleda

kindlustusjuhtumina tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse seaduse tähenduses. VTK-s (lk 7) on välja toodud,

et karistusseadustiku muutmise sätete loomisel on kavandatud üle

Arvestatud.

KarS muudatusi eelnõusse ei lisatud.

11

vaadata karistusseadustiku (KarS) 9. peatükk, eelkõige selle 2. jagu, et

vältida arstide võimalikku vastutust PET-i kui patsiendi isikliku

tahteavalduse järgimise tagajärgede eest. 4 Me ei ole veendunud, et

PET-i järgimata jätmine ei peaks olema kriminaliseeritud. Eeldusel, et

isiku avaldatud tahe on jõudnud vajalikul ajal tervishoiuteenuse

osutajani, peaks tervishoiuteenuse osutajal olema kohustus seda järgida.

Kui tervishoiuteenuse osutaja isiku avaldatud tahet tahtlikult ei järgi, siis

tuleks meie hinnangul kaaluda selle eest kriminaalvastutuse ette

nägemist. Kindlasti peaks olema kriminaliseeritud PET-i järgimata

jätmine, kui sellega samaaegselt täidetakse mõni isikuvastase süüteo

koosseis (näiteks tahtlik raske tervisekahjustuse tekitamine § 118 mõttes

või ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamine § 119 mõttes).

Justiitsministeerium ei toetanud KarS-i isikuvastaste süütegude

regulatsiooni tervishoiuteenuse osutajatele erandite lisamist juba

tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusesse

ning ei pea seda põhjendatuks ega vajalikuks ka seoses patsiendi elulõpu

tahteavalduse rakendamiseks vajaliku regulatsiooni kehtestamisega.

Eelduslikult on küsimuse all ettevaatamatusest surma põhjustamine või

raske tervisekahjustuse tekitamine seoses PET-i järgimata jätmisega,

mitte tahtlikud isikuvastased süüteod. Arstide karistusõiguslikust

vastutusest rääkides on oluline mõista, kuidas Eesti karistusõiguses

sisustatakse ettevaatamatusdelikti, sh tegevusetusega toime pandud

ettevaatamatusdelikti eelduseid. Selleks, et mõista isik süüdi

ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamises (KarS § 119) või

surma ettevaatamatus põhjustamises (KarS § 117), on vaja ära näidata

hoolsuskohustuse rikkumine, mis oli objektiivselt ettenähtav ning

välditav. Lisaks on tagajärje omistamise juures vaja tuvastada

õigusvastasusseos. Oluline on märkida, et selline hoolsuskohustuse

potentsiaalne rikkumine tugineb ekspertiisile, st see eeldab

erialateadmistega isikute hinnangut. Hoolsuskohustuse võimaliku

rikkumise hindamisel on Riigikohus otsuses nr 1- 15-6223 selgitanud, et

patsiendi haiguse diagnoosimisel peab vältimatult aktsepteerima arsti

12

piisavat hindamis- ja otsustamisruumi. Karistusõiguslik reageerimine

kõikvõimalikele ekslikele diagnoosidele oleks vastuolus karistusõiguse

aktsessoorsuse põhimõttega ning võiks asuda takistama

meditsiinivaldkonna toimimist. Riigikohus rõhutas, et hoolsuskohustuse

rikkumiseks saab pidada vaid sellist diagnoosiviga, mis ületab

meditsiiniliselt paratamatu ja meditsiinieetiliselt tolereeritava riski piire.

Juhul kui hoolsuskohustuse rikkumine on tuvastatud, saab vajaliku

hoolsuse üles näitamata jätmist isikule ette heita vaid siis, kui saabunud

tagajärg oli tervishoiutöötajale ka objektiivselt ettenähtav ning välditav.

Kui tagajärg on saabunud, tuleb lisaks hinnata, ega tagajärje saabumine

ei olnud objektiivselt vältimatu, st kas hoolsuskohustusele vastav

käitumine oleks tagajärje ära hoidnud. Lisaks tuleb veel hinnata, kas

tagajärjena realiseerinud oht on tervishoiutöötajale ka subjektiivselt

etteheidetav. Oluline on silmas pidada, et läbivalt tuleb lähtuda in dubio

pro reo põhimõttest, mille kohaselt kõik kõrvaldamata kahtlused

kõrvaldatakse kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Eelkirjeldatut

silmas pidades on selge, et juba kehtivas Eesti karistusõiguses on arsti

(tervisehoiutöötaja) vastutus ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse

või surma põhjustamise eest võimalik vaid äärmuslikel juhtudel, mida

kinnitab väga vähene süüdimõistvate otsuste arv. Rääkides kitsamalt

vaid PET-i järgimata jätmisest, siis on vastutus mõne isikuvastase

süüteo toimepanemise eest ainuüksi PET-i järgimata jätmise eest

äärmiselt ebatõenäoline. Kui seoses PET-i järgimata jätmisega on

tegemist ka ravivea küsimusega, siis on tegu laiema diskussiooniga,

mida peeti väga põhjalikult tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse seaduse ettevalmistamisel, kus lõpuks jõuti

järeldusele, et ühe valdkonna erialatöötajate karistusõigusliku vastutuse

absoluutne välistamine teatud (ettevaatamatute) kuritegude puhul ei ole

põhjendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole Justiitsministeeriumi hinnangul

vaja KarS-i isikuvastaste süütegude peatükki täiendada selliselt, et ühe

valdkonna erialatöötajate karistusõiguslik vastutus välistatakse teatud

(ettevaatamatusest toime pandud) kuritegude puhul täielikult.

13

Justiitsministeerium on valmis seaduse eelnõu väljatöötamisel KarS 9.

peatükiga seotud murekohtasid kuulama ning oma seisukohti täiendavalt

põhjendama.

On hea näha, et väljatöötamiskavatsusele eelnes põhjalik valdkonna

asjatundjate kaasamine. Küll aga märgime, et väljatöötamiskavatsuses

kirjeldatu ei anna piisavalt infot valitud lahenduse otseste ja kaudsete

mõjude kohta. Tulenevalt HÕNTE § 1 p 1 lg 7 tuleb mõjuanalüüsis

võimalikult täpselt määratleda mõjutatud sihtrühm, mõju esinemise

ulatus ja sagedus ning võimalikud ebasoovitavad riskid. Üksikasjalikum

juhend kriteeriumite hindamiseks 5 on kirjeldatud mõjude hindamise

metoodikas2 . Palume eelnõu koostamisel mõjusid vastavalt hinnata.

Arvestatud.

Mõjuhinnanguid on täiendatud.

Eesti Kirikute Nõukogu (arvamuse avaldamine)

Eesti Kirikute Nõukogu (edaspidi EKN) peab esmalt oluliseks

teadvustada, rõhutada ja arendada palliatsiooni võimalusi. Selgitatud:

Elulõpu tahteavalduse täitmine on seotud kohustusega läbida arstlik

nõustamine. Selle käigus arst selgitab isikule elulõpu tahteavalduse

olemust, seal märgitud raviviiside sisu ja nendest loobumise

võimalikke tagajärgi. Samuti tutvustatakse nõustamisel

palliatiivravi olemust ja sisu. Nõustamise käigus on isikul võimalik

täpsustada kõiki küsimusi, samuti võtta kaasa usaldusisik sh tõlk,

isiklik abistaja jm.

Lisaks koostatakse elulõpu tahteavalduse juhendid nii selle

koostamist soovivatele isikutele kui ka nõustamist läbiviivatele

arstidele.

Oleme väga mures PETi kõige esimese seisundi „ma olen teadvuseta

või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama („otsusevõimetu

seisund“) märkimisvõimaluse pärast tahteavalduses. Leiame, et

antud võimaluse märgistamine võib teha meditsiinilise abistamise

võimatuks olukordades, kus inimese tervisliku seisundi

parandamine meditsiini abiga on eeldatavalt võimalik, näiteks

Arvestatud eelnõu koostamisel.

Eelnõus ei ole ettenähtud nii laia otsustusruumi. Inimene saab

üksnes pöördumatu seisundi ja soovimatu elukvaliteedi korral

teatud tervishoiuteenusest loobuda. Ja seda siis kui tulevikus ollakse

14

suitsiidikatse teinud inimeste puhul, üledoosi saanud inimeste puhul või

mõne ootamatu, inimesest endast mittepõhjustatud, olukorra (nt

õnnetus) tõttu teadvusetusse seisundisse sattunud inimese puhul. See ei

ole aga meditsiinipõhimõtetele ja -eetikale vastuvõetav.

otsusevõimetu. Oluline on rõhutada, et valu leevendavatest jm

kannatusi leevendavatest teenustes loobuda ei saa.

EKN peab väga oluliseks, et enne PET vormistamist on patsiendil

võimalus pidada nõu vaimse tervise spetsialistiga (psühholoog,

hingehoidja), samuti oma vaimuliku või kaplaniga, kui seda

soovitakse, ja sellest võimalusest tuleb inimesi ka teavitada. Palume

antud võimaluse lisada ka PET protsessi nii enne kui pärast

konsultatsiooni arstiga.

Selgitatud.

Eelnõu ei välista mingil viisil inimese konsulteerimise õigust

psühholoogi, hingehoidja või vaimulikuga, ent sellise

konsultatsiooni kohustuslikuks tegemine seaduse tasandil on liigne

piirang juurdepääsule elulõpu tahteavalduse tegemisele.

Eelnõus on välja toodud, et elulõpu tahteavalduses võib isik

väljendada raviga mitteseotud elulõpu juhised ja eelistused. Need ei

ole tervishoiuteenuse osutajale siduvad.

Lisaks peame oluliseks et PET sisaldaks vastavalt kirikute ja koguduste

seaduse § 8 lg 6 ka patsiendi tahteavaldust tema matmisega seotud

küsimustes. Parimal juhul võiks patsient tahteavalduses märkida

koguduse või konkreetse vaimuliku nime, kellega tuleks tema surma

korral ühendust võtta. Arvestades, et paljudel inimestel on kindlad

usulised veendumused, mis mõjutavad ka oluliselt inimese elulõpu

otsuseid, on väga oluline kaasata selles etapis ka inimese soovi kohane

vaimulik.

Selgitatud.

Eelnõus on välja toodud, et elulõpu tahteavalduses võib isik

väljendada raviga mitteseotud elulõpu juhised ja eelistused. Need ei

ole aga tervishoiuteenuse osutajale siduvad.

Arvestades eelnevat võiks kaaluda, et PET oleks tähtajaline ning

vajaks teatud aja tagant üle vaatamist, et tagada patsiendi tõelise tahte

täitmine.

Mittearvestatud.

Elulõpu tahteavaldus on tähtajatu. Enne selle koostamist läbib isik

arsti nõustamise mille käigus arst selgitab isikule elulõpu

tahteavalduse olemust, seal märgitud raviviiside sisu ja nendest

loobumise võimalikke tagajärgi. Nõustamise käigus on isikul

võimalik täpsustada kõiki küsimusi, samuti võtta kaasa usaldusisik

sh tõlk, isiklik abistaja jt. Samuti on eelnõuga ette nähtud elulõpu

tahteavalduse tühistamine.

Isik saab elulõpu tahteavalduse ilma arsti nõustamiseta igal ajal

tühistada, kas tervise infosüsteemis või muul selgelt väljendatud

viisil, mis on kolmandale isikule arusaadav.

15

Infotehnoloogiliselt saab luua sellise teavituse, mis teatud

ajaperioodi järel saadab isikule meeldetuletuse, kas elulõpu

tahteavalduses väljaendatud tahe on endine.

Õiguslikult ei ole põhjust teha isiku soovi tähtajaliseks. Kui isiku

soov muutub, siis on tal õigus seda ise muuta igal ajal.

Eesti Psühhiaatrite Selts (arvamuse avaldamine)

Juhime tähelepanu, et muudetavates seadustes, seletuskirjades ja

kaasuvates dokumentides peavad olema üheselt mõistetavalt

väljendatud järgmised asjaolud.

PET-i koostajaid nõustavad perearstid või muud patsienti ravivad

eriarstid. Otsusevõime piisavust PET-i koostamiseks hindab PET-i

koostajat nõustav arst. Kommentaar lisatud vältimaks arusaama ja

praktika kujunemist, et PET-i koostamiseks piisava otsusevõime

hindamiseks oleks vajalik kaasata psühhiaater.

Selgitame. Elulõpu tahteavaldus koostatakse ja muudetakse arsti nõustamisel.

Siinkohal on mõeldud, et kõikidel arstidel on õigus nõustamist läbi

viia. Eelnõuga ei panda arstile kohustust nõustamise läbiviimisel

kaasata psühhiaatrit. Nii nagu igasuguse tervishoiuteenuse

osutamise korral on arstil vajadusel õigus konsulteerida teise eriala

arstiga sh psühhiaatriga.

Eesti Õdede Liit (arvamuse avaldamine)

Eesti Õdede Liit kooskõlastab "Karistusseadustiku ja

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (patsiendi elulõpu tahteavalduse rakendamine)"

Kindlasti on tegemist väga vajaliku algatusega. Usume, et lõplikud

täpsustused ja kooskõlastused toimuvad seaduse eelnõu

kokkukirjutamise käigus ja kõik küsimused saavad vajalikud vastused.

Täname.

Riigikogu liikme Irja Lutsari kommentaarid

Missuguse regulatsiooni alla lähevad isikud, kellel puudub teo- ja

otsustusvõime – nt. kaasasündinu geenidefektid, millega kaasneb

vaimne ja füüsiline puue.

Selgitatud.

Täielikult teovõimetuid inimesi Eesti õigussüsteemis ei ole.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSüS) § 8 lõike 2 kohaselt on

täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-

aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda

16

oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime.

Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust

üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid

juhtida. Kuivõrd elulõpu tahteavalduse tegemisel peab inimene

olema võimeline otsustama oma elu või surma üle, siis on tegemist

liiga keerulise otsusega, et selle saaks vastu võtta alla 18-aastane

alaealine, mistõttu lastele ei anta võimalust elulõpu tahteavaldust

teha. Täiskasvanud piiratud teovõimega inimese puhul hindab arst

elulõpu tahteavalduse tegemise nõustamise käigus, kas inimene on

võimeline elulõpu tahteavalduse tegemise tagajärgedest aru saama

või mitte. Juhul kui pole, siis elulõpu tahteavaldust teha ei saa, isegi

mitte seadusliku esindaja nõusolekul. Juhul kui inimene on siiski

arsti hinnangul otsusevõimeline, siis elulõpu tahteavaldust saab

teha.

Kas PET vormi peaks igaks juhuks ka välja trükkima? Selgitatud.

Sellist kohustust seaduse tasemel ei seata, aga soovi korral võib

inimene selle välja printida tervise infosüsteemist

Miks punktis 4 on märgitud eriarst, mitte üldarst? Selgitatud.

Eelnõus kasutatakse terminit „arst“ ehk mõeldud on kõiki arste, kes

osutavad tervishoiuteenust.

Kas ei peaks olema nõue, et teatud aja möödudes võiks PET üle

vaadata ja selle kehtivuse üle kinnitada. Inimesed sageli unustavad

oma lubadusi ja elu teeb teinekord oma korrektuurid.

Selgitatud.

Elulõpu tahteavaldus on tähtajatu. Enne selle koostamist läbib isik

arsti nõustamise mille käigus arst selgitab isikule elulõpu

tahteavalduse olemust, seal märgitud raviviiside sisu ja nendest

loobumise võimalikke tagajärgi. Nõustamise käigus on isikul

võimalik täpsustada kõiki küsimusi, samuti võtta kaasa usaldusisik

sh tõlk, isiklik abistaja jmt. Samuti on eelnõuga ette nähtud

elulõpu tahteavalduse tühistamine.

Isik saab elulõpu tahteavalduse ilma arsti nõustamiseta igal ajal

tühistada, kas tervise infosüsteemis või muul selgelt väljendatud

viisil, mis on kolmandale isikule arusaadav.

17

Infotehnoloogiliselt saab luua sellise teavituse, mis teatud

ajaperioodi järel saadab isikule meeldetuletuse, kas elulõpu

tahteavalduses väljaendatud tahe on endine.

Ma olen teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet

avaldama (otsusevõimetu seisund) – noortel inimestel eriti trauma

järgselt on võime paraneda peaaegu kõrvalnähtudeta isegi kui

teadvusetus kestab nädalaid. See tundub mulle liiga kaugele

minemisena.

Arvestatud eelnõu koostamisel. Eelnõus ei ole nii laia autonoomiat. Inimene saab koostada elulõpu

tahteavalduse üksnes pöördumatute haigusseisundite korral, kui

kaasneb elukvaliteet, mida ta ei soovi. Siis saab loobuda teatud

määruses ette antud tervishoiuteenustest.

Miks keemiaravi ja kiiritusravi on eraldi välja toodud? Keemiaravi

kuulub ravimite alla ning kiiritusravi läheb üha enam täpsemaks ja

patsienti vähem kahjustavaks.

Kas patsient võib näiteks ainult uuringutest loobuda? Kui jah, siis

on arstidel raske ka ravi läbi viia. Kas loetelu peab nii üksikasjalik

olema? Usun, et sellele on kommentaarid teinud ka arstkond. Kas PET

vorm peab üldse olema seaduse tasemel reguleeritud? Praegu jääb

mulje, et eeldatakse, et inimese ennekõike loobuvad pahaloomuliste

kasvajate ravist. On palju teisi haigusi, mis ka elukvaliteedi väga

madalaks muudavad.

Arvestatud.

Kas vorm täidetakse ainult eesti keeles või peaks seda lisaks eesti

keelele olema võimalik täita ka patsiendi emakeeles?

Kas PET on ainult kasutamiseks Eestis või võib seda üle kanda ka

teise riiki?

Selgitatud:

Elulõpu tahteavaldus koostatakse tervise infosüsteemis, seega saab

seda täita eesti keeles. Enne elulõpu tahteavalduse koostamist

läbib isik arsti nõustamise mille käigus arst selgitab isikule elulõpu

tahteavalduse olemust, seal märgitud raviviiside sisu ja nendest

loobumise võimalikke tagajärgi. Nõustamise käigus on isikul

võimalik täpsustada kõiki küsimusi, samuti võtta kaasa usaldusisik

sh tõlk, isiklik abistaja jmv, Seega on võimalik elulõpu

tahteavalduse sisu isikule tõlkida.

1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja

võlaõigusseaduse muutmise seadus

(patsiendi elulõpu tahteavaldus) Rakendusakti kavand

Seletuskirja lisa 2

Terviseministri määrus

„Elulõpu tahteavalduse koostamise tervishoiuteenuste ja pöördumatute seisundite

loetelu“

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 595 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega sätestatakse patsiendi elulõpu tahteavalduse (edaspidi elulõpu tahteavaldus):

1) tervishoiuteenuste loetelu, millest isik saab loobuda;

2) pöördumatust seisundist tulenev elukvaliteet, mida isik ei soovi.

§ 2. Tervishoiuteenuste ja raviprotseduuride loetelu

(1) Isikul on elulõpu tahteavalduses õigus loobuda sellistest tervishoiuteenustest ja

raviprotseduuridest, mille osutamine pikendaks ja säilitaks elulõpu tahteavalduse koostaja elu,

kuid pikendaks ühtlasi sellega kaasnevaid kannatusi.

(2) Isikul on õigus elulõpu tahteavalduse koostamisel loobuda järgmistest tervishoiuteenustest

ja protseduuridest:

1) taaselustamine kliinilisest surmast;

2) kopsude mehaaniline ventilatsioon;

3) intensiivravi;

4) diagnostilised uuringud;

5) kirurgiline ravi;

6) neeruasendusravi;

7) vereülekande tegemine;

8) onkoloogiline ravi ehk kuratiivne ravi;

9) ravimite manustamine;

10) sondiga või läbi kõhuseina makku pandud toruga või veeni kaudu vee ja toitainete

manustamine.

(3) Kui lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenustel ja raviprotseduuridel on üksnes vaevusi

leevendav või valu vaigistav eesmärk, siis tuleb neid isikule osutada.

(4) Kui lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuseid on osutatud isikule muul eesmärgil kui lõikes 3

nimetatud, ja siis selgub, et isik on koostanud elulõpu tahteavalduse, tervishoiuteenuste

osutamine lõpetatakse kohe.

§ 3. Pöördumatust seisundist tulenev elukvaliteet, mida isik ei soovi

(1) Isikul on õigus elulõpu tahteavalduses nimetada elukvaliteedi tunnused, mille saabumisel ta

enam tervishoiuteenuseid ei soovi.

2

(2) Lisaks soovimatule elukvaliteedile, peab isikul esinema pöördumatu terviseseisund, millest

paranemise lootus on äärmiselt vähetõenäoline.

(3) Isikul on õigus pöördumatu seisundi korral loobuda §-is 2 nimetatud tervishoiuteenustest,

kui on saabunud vähemalt üks järgmistest elukvaliteedi seisunditest:

1) püsivalt vegetatiivne seisund;

2) püsivalt teadvusetu seisund;

3) vaimse võimekuse pöördumatu alanemine;

4) täielik sõltuvus kolmandast isikust igapäeva toimingutes.

3

Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a

määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“ ja

sotsiaalministri 17. septembri 2008. a

määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi

andmekoosseisud ja nende esitamise

tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6 ning § 592

lõike 2 alusel.

§ 1. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses:

„22) patsiendi elulõpu tahteavaldus.“;

2) paragrahv 10617 loetakse §-ks 10623 ning määruse 3. peatükki täiendatakse 16. jaoga

järgmises sõnastuses:

„16. jagu

Patsiendi elulõpu tahteavaldus

§ 10617. Patsiendi elulõpu tahteavaldus

Patsiendi elulõpu tahteavalduse (edaspidi elulõpu tahteavalduse) koostamise käigus arst

dokumenteerib nõustamise.

§ 10618. Elulõpu tahteavalduse koostamine

(1) Isikul on õigus tervise infosüsteemi vahendusel koostada elulõpu tahteavaldus, mis jääb

arsti kinnituse ootele.

(2) Isiku koostatud elulõpu tahteavaldus suunatakse arstile, kui isik saabub nõustavale

vastuvõtule 90 kalendripäeva jooksul pärast tahteavalduse koostamist.

(3) Arst kinnitab pärast isiku nõustamist hiljemalt järgmisel tööpäeval elulõpu tahteavalduse.

(4) Isik annab digitaalallkirja elulõpu tahteavaldusele 60 kalendripäeva jooksul pärast

vastuvõttu.

(5) Kui isik 60 kalendripäeva jooksul digitaalallkirja ei anna, elulõpu tahteavaldus kustub

infosüsteemist.

(6) Elulõpu tahteavaldus jõustub selle nähtavaks tegemisel tervise infosüsteemis

§ 10619. Elulõpu tahteavalduse koostamine paberil

4

(1) Kui isik ei saa anda digitaalselt allkirja, siis koostab isik elulõpu tahteavalduse koos arstiga.

(2) Elulõpu tahteavaldus koostatakse paberil ning hiljem sisestatakse andmekoosseis

infosüsteemi.

(3) Paberil kirjutab isik elulõpu tahteavaldusele omakäeliselt alla ning see salvestatakse .pdf

failina infosüsteemi.

§ 10620. Usaldusisik

(1) Usaldusisik kinnitab enda nõusolekut olemas usaldusisik kas omakäelise või

digitaalallkirjaga.

(2) Allkiri lisatakse pärast elulõpu tahteavalduse koostaja allkirja.

(3) Allkiri peab olema nähtav tervise infosüsteemis.

(4) Usaldusisik näeb enda terviseportaalis koostatud elulõpu tahteavaldust.

§ 10621. Tunnistaja

Tunnistaja lisab elulõpu tahteavaldusele omakäelise allkirja või digitaalallkirja.

§ 10622. Raviga mitteseotud elulõpu juhised ja eelistused

(1) Isikul on õigus elulõpu tahteavalduses väljendada enda eelistusi seoses elulõpu faktiga.

Samuti on õigus anda juhiseid lähedastele, tervishoiutöötajatele ja muudele isikutele.

(2) Isik saab raviga mitteseotud elulõpu juhiseid ja eelistusi muuta tervise infosüsteemis igal

ajal ilma arsti nõustamiseta.

§ 2. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi

andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud

ja nende esitamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 30 järgmises sõnastuses:

„30) patsiendi elulõpu tahteavaldus (edaspidi elulõpu tahteavaldus).“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 30 järgmises sõnastuses:

„(30) Elulõpu tahteavalduse andmekoosseis on toodud määruse lisas nr 30.“;

3) määrust täiendatakse lisaga 30 (lisatud).

Lisa. Elulõpu tahteavaldus

5

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53

„Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“

Lisa 30

Tervise infosüsteemis oleva elulõpu tahteavalduse andmekoosseis

(1) Elulõpu tahteavalduse üldandmed:

1) dokumendi number;

2) dokumendi konfidentsiaalsus;

3) dokumendi kehtivus ehk tähtajatus;

4) dokumendi kinnitamise aeg.

(2) Elulõpu tahteavalduse koostaja või andmete sisestaja andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood.

(3) Isikut nõustanud arsti andmed:

1) arsti nimi;

2) arsti isikukood;

3) tervishoiuteenuse osutaja nimi, kus arst töötab;

4) tervishoiutöötaja registreerimise kood.

(4) Kui elulõpu tahteavalduse koostamisse on kaasatud usaldusisik, siis järgmised tema

andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood.

(5) Kui elulõpu tahteavalduse koostamisse on kaasatud tunnistaja, siis järgmised tema andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood.

(6) Kroonilisi haigusi, tervislikke seisundeid või sümptomeid puudutavad andmed, nende

esinemine ja olemus.

6

Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a

määruse nr 128 “Tervise infosüsteemi

põhimäärus” muutmine

§ 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 128 “Tervise infosüsteemi

põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 128 “Tervise infosüsteemi põhimäärus” §-

i 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) koostada patsiendi elulõpu tahteavaldust.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.