Kinnistusregistrile
[email protected]
29.11.2024
Selgitus projekti WaterLands andmepäringule
Uuringu eesmärk
Uurimisprojekti WaterLANDS eesmärk on praktikutega käsikäes selgitada inimtegevusest kahjustatud märgalade taastamise ja kaitse võimalusi. Uuritav ala on Saarde vallas, Kikepera looduskaitseala piirkonnas. Projekti käigus luuakse Eestis u 3500 hektaril kahjustatud aladel taastumiseks sobivad tingimused.
Tartu Ülikooli teadlaste roll projektis on uurida ja nõustada taastamistöid. Suurem osa uurimistööst on loodusteaduslik. Taastamistöödele eelnes hüdrogeoloogiline modelleerimine, millest lähtutakse paisude rajamisel ja mille põhjal ennustatakse koosluste edasist kujunemist. Samuti uuritakse veetaset ja muutuseid mitmes liigirühmas (kahepaiksed, taimestik, linnustik, kiilid). Uuringul on ka sotsiaal- ja humanitaarteaduslik mõõde, sest taastamistööd pälvivad sageli vastukaja ka inimestelt. Looduse taastamise tulevikku silmas pidades on vaja otsida häid kaasamispraktikaid. Uuring selgitab seetõttu võimalusi vähendamaks kogukonna häiritust looduskaitse töödest ja pakkumaks võimaluse korral märgalade taastamise kaudu tuge ka kogukonna arengule. Selleks uurivad Tartu Ülikooli teadlased projekti käigus ka kohalike inimeste suhet märgalaga, nende tegevusi seal ja suhtumist ökosüsteemide taastamisse. Sotsiaal- ja loodusteaduslikud uuringud on vaja ühendada selleks, et looduskaitse mõju ja võimalusi terviklikult mõtestada.
Küsitlemise vajadus
Kohtumistel kohalike kogukondadega on selgunud, et suhtumine looduskaitsesse ja ökosüsteemide taastamisse on ambivalentne, st et kogukonna sees kõlab nii poolt- kui ka vastuargumente. Selleks, et eristada mitmekesiste arvamustega rühmad ja nende suhtumine märgalade taastamisse, on vaja koguda suurema hulga inimeste arvamusi.
Nimelt osaleb avalikel koosolekutel vaid loetud arv elanikke, kelle arvamus peegeldab tavaliselt kogukonna väikese osa seisukohti. See on loomulik nähtus, sest neid teemasid, mis huvitaks inimesi ühetaoliselt, on vähe. Tähtis on panna “hääleka vähemuse” arvamus avaramasse konteksti, et mõista, millest on nende arvamus tingitud. Näiteks võib välistele mõjutustele suletud grupi võimudünaamikas tekkida süsteemset kallutatust (community bias), mis võib võimendada ka kogukonnale kahjulikke seisukohti ja käitumisviise. Mõjukamate kodanike häältele ei julge teisitimõtlejad sageli vastu rääkida. Samuti on kogukondades tõrjutud liikmeid, kelle esindamata hääled näitaks kätte kollektiivsete valikute kitsaskohti või kasutamata jäävaid võimalusi. Enamasti on ka kogukonna suhtluskanalid võimutuumikusse kuuluvate inimeste juhtida või piiratud ulatusega (nt suuline suhtlus, mille põhjal kogukonna seisukoht vormitakse, toimub vaid lähimate sõprade vahel, kogukonnas levitatavad küsitlused suunatakse vaid noorematele, Internetti kasutavatele inimestele, või hoopis “sobiva” arvamusega inimesteni, jne).
Selleks, et uurida kohaliku kogukonna mitmekesiseid rühmi (ettevõtjad, suvitajad, maaomanikud ja -kasutajad, hobide harrastajat jt) ja nende dünaamilist rolli looduse taastamise kaasamisprotsessis, on vaja jõuda enamate inimesteni kui vähesed avalikel koosolekutel osalevad inimesed. Ilma registritest kontaktandmeid taotlemata ei ole võimalik piisava hulga eri rollides inimestega ühendust võtta.
Uuringu valimisse soovime kaasata mitut tüüpi vastajaid:
• vahetult kaitsealaga piirnevate kinnistute omanikud, sest kaitsealal märgade metsade taastamiseks kraavide sulgemisega tõstetav veetase võib teoreetiliselt mõjutada nende kinnistute seisundit või piirinaabrid selle üle muretsema panna. Piirinaabrid võivad elada märgade metsade taastamise piirkonnast kaugel (näiteks maaomanikest suvitajad või ettevõtete esindajad)
• kaitsealaga piirnevate lähikülade (Kanaküla, Kikepera, Reinse, Oissaare, Saunametsa, Sigaste) elanikud, kes võivad kaitsealale jäävaid metsi külastada mitmes rollis - tervisematkaja, jahimehe, korilase, loodusvaatlejana jms
• Saarde valla teised elanikud, kelle kokkupuuted Kikepera metsadega on tõenäoliselt harvemad kui lähikülade elanikel, kuid kelle huvide palett taastatava ala suhtes võib olla teist laadi, abstraktsem (nt linlik teaduslik vaade)
Andmete töötlemine
Selleks, et kutsuda uuringusse esinduslik ja mitmekesine vastajaskond, on vaja taotleda registritest uuringu vajadustega sobivate inimeste andmed. Isikuandmeid kasutatakse küsitluse valimi tegemiseks ja kontaktandmeid telefoni teel küsitlemiseks ilma vastaja identiteeti tuvastamata. Töödeldavad isikuandmed on isikukood (ettevõtete puhul registrikood) või aadress (küla, valla täpsusega) ja telefoninumber.
Taotletud telefoninumbrite kasutusviisid:
• Maa omanikuga ühenduse võtmine selleks, et uurida tema valmidust uuringus osaleda (vabatahtlik intervjuu telefoni teel) ja kui ta annab selleks nõusoleku, vestluseks ökoloogilise taastamise kohta alal
• Piirkonna elanikuga, kes ei ole maaomanik, ühenduse võtmine selleks, et uurida tema valmidust uuringus osaleda (vabatahtlik intervjuu telefoni teel) ja kui ta annab selleks nõusoleku, vestluseks ökoloogilise taastamise kohta alal
Päring ei vaja andmekaitse inspektsiooni luba, sest uuring ei ole poliitikauuring ja selle tarbeks ei taotle ega kasuta me eriliiki andmeid; samuti ei ole vaja eetikakomitee luba, sest me ei käitle tundlikke andmeid. Otsuse andmete väljastamiseks teeb registri vastutav töötleja.
Isikuandmete töötlemise järjekord:
- Et jõuda taastamistöödest vahetult mõjutatud inimesteni (maaomanikeni), panevad TÜ teadlased kokku Kikepera looduskaitsealaga piirnevate või selle lähistele jäävate kinnistute numbrid. Kinnistute arv piiritleti 1,5 km kaugusel sekkumisalast, 234 eraomanduses kinnistuga. Kinnistusregistrilt taotletakse nende omanike tunnuskoodid (isikukoodid, registrikoodid).
- Kinnistusregistrilt palutakse maaomanike tunnuskoodid ilma taotlemisel edastatud kinnistute numbriteta nii, et iga tunnuskood esineb päringus vaid korra. Nii ei saa uurijad panna tunnuskoode (inimesi, ettevõtteid) kokku kindlate maatükkidega ega eristada neid maaomandite arvu järgi, kuid saavad olla kindlad, et valimisse satub järgnevas protsessis piisavalt sekkumisala piirinaabrite esindajaid. Mitmel kinnistul võib olla sama omanik ja mõnel kinnistul võib olla palju kaasomanikke, mis teeb omanike arvu määramise ebamääraseks, kuid kinnistusregistril palutakse edastada ainult 210 omaniku tunnuskoodid, mille seas ei ole isikukoode, mis kuuluvad inimestele, kes on nooremad kui 18 või vanemad kui 80 (10 tunnuskoodi on varuks puhuks, kui nende omanike kohta ei ole võtta registritest hiljem kontaktandmeid).
- TÜ uurimismeeskond eraldab üksteisest juriidiliste ja eraisikute tunnuskoodid ja täpsustab eraisikute arvu, mis on vajalik selleks, et lõppvalimisse satuks kokku 200 omaniku kontaktandmed.
- Seejärel pöördutakse rahvastikuregistri poole palvega teha uuringu tarbeks valim järgmistel põhimõtetel:
- rahvastikuregister lisab kinnistusregistrist taotletud isikukoodidele juurde nendega seotud esimesed telefoninumbrid ja eemaldab saadud isikukoodid, jättes valimisse nii paljude inimese kontaktid, et maaomanike rühma satuks koos juriidiliste isikutega 200 inimese telefoninumbrid
- rahvastikuregister teeb juhuvalimi kaitsealale lähima viie Saarde valla küla (Kanaküla, Kikepera, Reinse, Oissaare, Saunametsa, Sigaste) aadressidele sisse kirjutatud inimestest ja lisab juhuslikult valides nimekirja 400 inimese kohta registrisse esitatud esimese telefoninumbri
- rahvastikuregister teeb juhuvalimi Saarde valda sisse kirjutatud elanikest ja lisab 600 inimese esimese telefoninumbri küsitluse valimisse
- rahvastikuregister liidab kolmest alavalimist tekkinud telefoninumbrite loetelu üheks, selles tekib mõningane kattuvus, kuid rahvastikuregister sordib välja korduvad numbrid; telefoninumbrite listi tegemisega kaasnenud muud andmed (isikukoodid, aadressiandmed) eraldatakse ja kustutatakse.
- rahvastikuregister edastab uurijatele küsitluse valimisse kaasatavate inimeste telefoninumbrid segatud nimekirjana, millest on eemaldatud kattuvused: maaomanike telefoninumbrid kinnisturegistri andmete põhjal; sekkumisala lähikülade elanike telefoninumbrid juhuvalimina küladesse sisse registreeritud elanike seast; vallaelanike telefoninumbrid juhuvalimina valda sissekirjutatud elanikest. Telefoninumbrite arv on 1200 miinus juriidilisest isikutest valimisse kaasatavate ettevõtjate arv.
- TÜ projekti täitja lisab rahvastikuregistrist saadud telefoninumbritele internetiotsinguga leitud juriidiliste isikute esindajate andmed, nende valimi tähistatakse eraldi, sest küsitlejal on lihtsam intervjueeritava poole pöörduda, kui ta teab, et ta peab intervjueerimiseks leidma kõigepealt õige inimese (nt kui ettevõtte esindajana võtab telefoni sekretär, kes ei ole kursis ettevõtte maaomandi küsimustega).
- Telefoninumbreid hoiab Tartu Ülikooli töötaja (Mari Palolill, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut, spetsialist) parooliga kaitstud arvutis seni, kuni need on andmekogujast küsitlusettevõtte turvatud platvormile tõstetud (ühel ja samal päeval). Seejärel kustutab ta need andmed enda arvutist. Teised projekti täitjad rahvastikuregistrist saadud kontaktandmetele ligi ei saa.
- Küsitlusettevõtte küsitlusandmete kaitse (infoturbe) vallas koolitatud töötajad helistavad saadud 1200 telefoninumbrit läbi, alustades telefoni võtnud inimeselt vestluseks nõusoleku küsimise ja vestluseks sobiva kellaaja täpsustamisega. Kui valimisse sattunud inimene ei ole vestlusega nõus, kustutatakse tema andmed koheselt. Nõusoleku küsimise ja vestluse protsessi kirjeldus on toodud selgituse lõpus.
- Ühele telefoninumbrile (nt kui proovimisel ei võeta seda vastu) helistatakse kuni 3 korda. Kui telefoni ei ole 3 proovimisega vastu võetud või kui number on vigane (ei ole kasutusel, ei vasta telefoninumbri tunnustele) või kui vastaja ei soovi küsitlusele vastata, kustutatakse number viivitamatult nimekirjast. Vastanud inimese telefoninumber kustutatakse nimekirjast.
- Valimi suurus on planeeritud arvestusega, et küsitlusele on nõus vastama iga kuues valimi liige. Küsitlemine lõpetatakse, kui juhuslikult reastatud numbreid valides on saadud kokku 200 vastust või kui kõik 1200 telefoninumbrit on kirjeldatud skeemi alusel läbi proovitud ilma 200 vastuseni jõudmata.
- Küsitlusettevõte edastab vastused TÜ uuringumeeskonnale. Andmed on anonümiseeritud - vastaja identiteeti ei ole võimalik tuvastada (küsitleja eemaldab avatud küsimuste vastustest identifitseeriva materjali), küsitleja on telefoninumbrid küsitlusprotsessis juba eelnevalt eemaldanud. TÜ projekti täitjad töötlevad andmeid statistiliselt ja teeb avatud küsimuste põhjal teksti sisuanalüüsi. Publikatsioonides kasutatakse andmeid anonümiseeritult.
Küsitluse sisu
Küsitlus toimub telefoni teel, vastajatele esitatakse kuni 15 küsimust. Tundlikke ega isikustavaid küsimusi ei küsita, eriliiki andmeid ei koguta. Küsimused puudutavad vastaja suhteid piirkonnaga (ajalooline mälu, praegused tegevused uuritaval alal, piirkonna omadused), seisukohad looduse taastamise küsimustes ning arvamused selle kohta, kuidas see piirkonda mõjutab ja mida peaks negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ette võtma. Küsitlusankeet on lisatud selgituse lõppu.
Taotletud andmete kaitse
- Andmete korrektse kasutamise eest vastutab Mari Palolill (Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, spetsialist), kes tagab, et andmed ei pääse päringus nimetamata inimeste kätte, et neid ei kasutata muul otstarbel kui taotluses kirjeldatud ja et need hävitatakse tähtaegselt. Andmed tõstetakse rahvastikuregistri iseteeninduskeskkonnast alla ja ümber küsitlusettevõtte platvormile ühel ja samal päeval, kustutades kontaktandmed parooliga turvatud arvutist edastamise järel.
- Küsitlusettevõttega sõlmitatav leping keelab ettevõttel saadud kontaktandmeid (telefoninumbrit) kasutada muudeks puhkudeks ja kohustab neid andmeid pärast kasutamist kustutama selgituses kirjeldatud skeemi alusel.
- Anonümiseeritud küsitlusandmeid hoitakse Tartu Ülikooli turvatud ühistöö virtuaalkeskkonnas projekti WaterLANDS Sharepoint-i profiilis jagatuna projekti täitjatega (Mari Palolill, Marko Kohv, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut, Maie Kiisel, Johan Skytte poliitikauuringute instituut). Pärast projekti lõppu muudetakse andmed teiste looduskaitse uuringuprojektide tarbeks digitaalsel kujul kättesaadavaks TÜ raamatukogu teadusandmete repositooriumis.
UURINGU KUTSE, INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VÄLJENDUS
Tere päevast!
Olen… ja helistan Teile Norstat Eestist, küsitlusettevõttest. Olete sattunud Tartu Ülikooli küsitluse valimisse. Uuring on Kikepera looduskaitse ala kohta. Rahvastikuregister väljastas Teie telefoninumbri teadusuuringu otstarbel. Teie olete ja jääte uuringus anonüümseks. Kas Te olete valmis minuga vestlema? Selgitan juurde…
Teadusuuring selgitab, kuidas mõjutavad looduskaitse tööd Kikepera looduskaitsealal nii loodust kui selle lähedal, Saarde vallas elavaid inimesi. Vestlusele kulub aega umbes 10 minutit. Osalemine on vabatahtlik. Teie telefoninumbri kustutan kohe pärast vestlust. Teie vabas vormis vastustest eemaldame teabe, mis võib Teid tuvastada. Tartu Ülikoolile anname üle ainult anonüümsete vastuste faili, mida analüüsitakse statistiliselt ja säilitatakse tuleviku tarbeks Tartu Ülikooli raamatukogus.
Kui küsitluses osaleja soovib lisainfot:
Täiendavate küsimustega saab pöörduda Tartu Ülikooli: Mari Palolill, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, spetsialist (
[email protected], tel. 53433346).
Projekti nimi on: “Märgalade taastamine kui võimalus siduda süsinikku, toetada elurikkust ja inimtegevust (WaterLANDS)”.)
Rahvastikuregistri väljastatud loa number on…
Intervjuu kava
1. Kas Teil on kokkupuuteid Kikepera kaitsealaga? Milline? Valige kõik sobivad vastused.
◦ Teie elukoht on kaitseala lähedal
◦ Te elate mujal Saarde vallas, aga mitte kaitseala lähedal
◦ Teie lähedased, tuttavad elavad sealkandis
◦ Teil on seal maatükk
◦ Teil on piirkonnas suvekodu või suvitate selles piirkonnas
◦ Te külastate seda kohta, viibite lühiajaliselt
◦ Teil on sealt mälestusi, varasem eluperiood on möödunud kaitseala lähistel
◦ Satute töö või hobi tõttu sinna
2. Kui kaugele ajas ulatub Teie ja Teie lähedaste kokkupuude, suhe Kikepera piirkonnaga? Kui elate Kikeperast kaugemal, siis Saarde vallaga? [Küsitleja valib ise ajaperioodi].
◦ Teie või Teie lähedaste esivanemad sattusid siia elama enne teist ilmasõda
◦ Teie või Teie lähedased sattusid siia elama Nõukogude perioodil
◦ Teie või Teie lähedased asusite siia taasiseseisvumise, maade erastamise perioodil (küsitlejale: u aastatel 1985-2000)
◦ Teie või Teie lähedased asusite siia pärast taasiseseisvumist (küsitlejale: 2000. aasta ja edasi)
◦ Te ei soovi vastata/ Ei ole suhet selle piirkonnaga
3. Mis on Teie arvates Kikepera piirkonnale omane? Mida Te soovite, et selles piirkonnas oleks? Öelge iga järgneva väite puhul, kas Te nõustute sellega või mitte. [kui pole kokkupuudet, ei oska vastata, siis ei märgigi ühtegi väidet ära. Põhjuse saab teada eelnevatest küsimustest. Märgib ainult nõustumise, mitte mittenõustumise või mitteteadmise]
Öelge palun, kui see on omane Kikepera piirkonnale
Kogukonnasuhted, tihe koostöö inimeste vahel
Perekond ja sugulased, lähedased inimesed
Hea elukorraldus, elujärge toetavad teenused
Ettevõtlikud inimesed
Loodus, millist mujal Eestis ei ole
Võimsad ja ilusad metsad
Võimsad ja ilusad sood
Eraldumise võimalused, rahu
Võimalused looduses liikuda või jahil käia
Võimalus marjul ja seenel käia
Metsamajandus tulu saamiseks
Midagi muud (vaba vastus)...
4. Palume mõelge Kikeperale. Milline märksõna võiks Teie kogemusi või tundeid Kikepera kohta hästi kokku võtta? [lasta vaikusel kanda] Lühike vabavastus koos selgitusega, kui lisab, sh vastus ei tea…
5. Millistel põhjustel olete Kikepera looduskaitseala metsadesse ja soodesse sattunud? Valige kõik sobivad vastused.
◦ Te ei olegi sinna sattunud või ei ole seda teadlikult teinud [liigub edasi järgmise küsimuse juurde]
◦ Olete käinud jalutamas, matkamas
◦ Olete seal jahil käinud
◦ Olete käinud seenel-marjul, korjanud ravimtaimi
◦ Olete käinud loodust vaatlemas, jälginud linde-loomi
◦ Olete sealt läbi sõitnud
◦ Olete Kikeperas viibinud töö tõttu
◦ Midagi muud (vaba vastus)…
6. Kas Te soode taastamisest olete kuulnud? Eestis on soode pind vähenenud kuivendamise tõttu pea kolm korda. Kümme aastat tagasi hakati Eestis soid pisitasa taastama, see tähendab peamiselt, et kuivenduskraavid suletakse, et vett soos kinni hoida.
◦ Jah
◦ Ei
7?. Millised põhjused on Teie arvates piisavalt tähtsad, et soid taastada? Valige kõik Teie arvates sobivad.
◦ Püsivalt märjast turbast ei eraldu kasvuhoonegaase
◦ Taastuvad elupaigad liikidele, mis ei saa hakkama mujal kui soos
◦ Taastatud soo hoiab kauem vett kinni ja väheneb põuaoht
◦ Turba lagunemine peatub
◦ Taastub ja säilib loodus, mida Euroopas enam praktiliselt pole
◦ Taastuvad jõhvika-sinika-muraka korjekohad
◦ Muu (vaba vastus)...
◦ Ükski põhjus neist ei ole piisavalt tähtis, et soid taastada
8. Kikepera looduskaitsealal on lisaks soodele asutud taastama ka haruldaseks jäänud märgi metsi - lodud, lammid, soometsad. Seal on pidevalt või aeg-ajalt märg. Millised on Teie arvates piisavalt tähtsad põhjused, et need tagasi looduslikuks ehk märjaks muuta? Valige kõik Teie arvates sobivad.
◦ Seda tüüpi loodus on ära kadunud
◦ Haruldased liigid nagu metsis ja must toonekurg vajavad selliseid metsi
◦ Märjutamine vähendab kasvuhoonegaaside heidet;
◦ Märjem maastik aitab leevendada suvist põuda, veepuudust
◦ Piirkonnas väheneb tuleoht
◦ Muu (vaba vastus)...
◦ Ükski põhjus neist ei ole piisavalt tähtis, et märgi metsi taastada
9. Kas Te olete kuulnud midagi Kikepera metsade märjutamise kohta?
◦ Jah, olen
◦ Olen, aga väga vähe
◦ Ei ole
10. Kikepera looduskaitsealal, kus olid varem märjad metsad, plaanitakse osad kraavid sulgeda. Sulgemise lahendused arutatakse kohalike inimestega läbi, et vältida kerkinud veetaseme mõju teedele, eramaadele. Kuna Kikepera on kaitseala, siis masinate liikumisteedelt eemaldatud puud jäetakse metsa maha putukatele-seentele toiduks. Mida Teie arvate Kikepera looduskaitsealal planeeritavatest looduse taastamise töödest?
[vastab ka siis, kui ei ole kuulnud, lihtsalt mõtleb kaasa]
Nõustun
Ei oska öelda
Ei nõustu
Praegune maastiku ilme muutub koledamaks
Loodus muutub taastamistööde kaudu tasapisi erilisemaks, teisel moel ilusaks
On raiskamine, kui puid ei kasutata ära, vaid jäetakse loodusesse kõdunema
Pisielukatele (ja nendest toituvate lindude-loomade käekäigule) mõeldes on vaja metsa maha jätta senisest rohkem surnud puitu
On halb, kui nende inimeste töö, kes on teinud puude kasvamiseks pingutusi, tühja läheb
Taastamine aitab õppida, kuidas loodusele tehtud kahju hüvitada
Märja metsa eripära võib tuua Kikeperasse loodusturismi huvilisi
Kurb ja halb on vaadata, kui osa puid kõrgema veetaseme tõttu surevad
11. Mida peaks Teie arvates kunagiste märgade metsade loodusesse tagasi toomiseks teisiti tegema? Millega arvestama? Avaldage vabalt arvamust, kui Teil on selle kohta mõtteid.
◦ Vaba vastus… Sh ei oska midagi arvata või lisada
12. Mida Te arvate sellest, et Kikepera kaitseala loodi?
◦ Olen rahul, et kaitseala loodi
◦ Kui kaitseala looma hakati, loodi, ei olnud rahul, aga praegu küll
◦ Ei olnud siis rahul ega ole ka nüüd
◦ Muu (vaba vastus)...
13. Kui vana Te olete?
◦ kuni 29 aastat vana
◦ 30-44 aastat
◦ 45-65 aastat
◦ Vanem kui 65
14. Kas Te olete…
◦ Mees
◦ Naine
◦ Ei soovi vastata