Dokumendiregister | Tallinna Ringkonnakohus |
Viit | 10-3/163 |
Registreeritud | 29.11.2024 |
Sünkroonitud | 02.12.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs |
Sari | 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 10-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiitsministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
Vastutaja | Kristi Arro |
Originaal | Ava uues aknas |
Aadress: Pärnu mnt 7, 15084 Tallinn; registrikood 74001943; telefon: 628 2784;e-post: [email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee
Justiitsministeerium
Teie 22.10.2024 nr 8-1/7554-1
Meie 29.11.2024 nr
Arvamus halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu kohta
Lugupeetud minister,
Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu kohta. Tallinna
Ringkonnakohus toetab eelnõus pakutud muudatusettepanekuid, ent osutab halduskohtumenetluse
tõhustamisega seoses alljärgnevale, esitades mõned ettepanekud eelnõu täiendamiseks lahendustega,
mis leevendaksid töökoormust ringkonnakohtus.
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on pikemat aega olnud üks kõige suurema koormusega ja
pikemate menetlusaegadega kohtuid Eestis. Kuna enamik haldusasju, mis on suure avalikkuse
tähelepanu all ja laia ühiskondliku mõjuga, sh taastuvenergia vaidlused, tuleb menetleda ka Tallinna
Ringkonnakohtus, võib see kaasa tuua menetlusosaliste jaoks olulised, sh majanduskeskkonda
negatiivselt mõjutavad viivitused ning õigusemõistmisele juurdepääsu üldise halvenemise. Oluline
tegur, mis takistab ühiskondlikult olulistele asjadele keskendumist ja nende kiiremat lahendamist, on
suur hulk määruskaebusi (asjade arvu suurenemine 2024. aasta esimese kümne kuuga võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga ligi 60%). Praktikas on olukord selline, et kõige kauem kestabki
haldusasjades teise astme menetlus. Seepärast ei lahenda eelnõus välja pakutud üksnes esimese astme
kohtu koormust leevendavad lahendused koostajate eesmärke ning kõrvuti nendega tuleb üle vaadata,
milliseid muudatusi on otstarbekas teha määruskaebuste menetlemise korras.
Esiteks teeme ettepaneku muuta HKMS §-e 79 ja 88. Menetlusosalisel on praegu õigus esitada
määruskaebus halduskohtu määruse peale, millega HKMS § 88 alusel piiratakse selle isiku juurdepääsu
toimikule või menetlustoimingule, samuti HKMS § 79 kohaselt määruse peale, millega ta eemaldatakse
menetlustoimingult. Tegemist on halduskohtu menetlusliku otsustusega menetluse juhtimisel ja
korraldamisel, mis peaks olema vaidlustatav mitte eraldi määruskaebusega, vaid apellatsioonkaebuses.
See lähtub põhimõttest, et menetluslikud vaidlused tuleb lahendada kontsentreeritult, ühekorraga
apellatsioonkaebuses, välja arvatud juhul kui pelgalt apellatsioonkaebusega ei ole võimalik
menetlusosalise õigusi tagada. Olukord on analoogne (menetlusosalise jaoks mõjult mõneti sarnane)
sellega, kui halduskohus otsustab mitte koguda mingit tõendit – selline menetlust juhtiv ja korraldav
otsustus on praegu samuti vaidlustatav apellatsioonkaebusega, mitte määruskaebusega. Meede tagaks
selle, et ühe probleemiga tegeleb üks kohtukoosseis nii esimeses astmes kui ka edasikaebeinstantsis.
Arvestades kohtumenetluse piiratud ressursse, oleks see ratsionaalne ja ökonoomne. Tuleb ka
arvestada, et määruskaebuselahendamise ajaks, mis ringkonnakohtu koormuse tõttu võib kaua kesta,
on menetlus alama astme kohtus seiskunud. Lisaks tagaks see, et esimese astme kohus saab menetlust
juhtida ja korraldada sõltumatult, kõrgema astme kohtu vahepealsete sekkumisteta. Ette tuleb ka seda,
2
kus juurdepääsupiirangu edasikaebamisel ringkonnakohus on olukorras, kus tuleks öelda, et tõendi
kogumisel on laiemalt tehtud viga (tõend pole asjakohane, andmekogum tuleks esitada teistmoodi jne),
aga sellistesse küsimustesse ei ole korrektne sekkuda, kui põhiasi on halduskohtus veel pooleli. Õigem
on seda teha apellatsioonimenetluses.
Sellest tulenevalt oleks vajalik muuta HKMS § 88 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: “(5) Tutvumisloa
andmisest keeldumine, samuti tutvumisloa andmine, kui pool või kolmas isik on taotlenud selle
andmisest keeldumist, otsustatakse määrusega. Tutvumisloa andmise määruse peale võib esitada
määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
Tutvumisloa andmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui tutvumisloa
andmise taotluse on esitanud menetlusväline isik või kui taotlus on esitatud pärast kohtumenetluse
lõppemist, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada
määruskaebuse Riigikohtule.“
Samuti oleks vaja muuta HKMS § 79 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: “(5) Menetlusosalise
eemaldamine otsustatakse määrusega. Eemaldamise taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib
esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi
kaevatav. Kuni määruse jõustumiseni ei avalda kohus menetlusosalisele teavet.“
Teiseks teeme ettepaneku muuta HKMS § 207 lõiget 3. Kui määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu,
pole sisulist vajadust lisada sellele põhjendusi, iseäranis n-ö menetlusliku määruse vaidlustamise
korral. Sisutute ja ilmselgelt perspektiivitute määruskaebuste täismahus põhjendamine (isegi kirjeldava
osa koostamine) võtab ringkonnakohtult ressurssi, mida võiks kasutada nende kohtuasjade
(eelis)lahendamiseks, kus kaalul on isikute olulised huvid ning ja asjad on õiguslikult ja faktiliselt ka
tegelikult vaieldavad. Ei ole ohtu, et ringkonnakohus hakkaks kergekäeliselt loobuma määruste
põhjendamisest seal, kus see on ka päriselt vajalik, arvestades et ringkonnakohtu määrus on
Riigikohtus vaidlustatav. Ka praegu võimaldab seadus teatud juhtudel määruskaebusi ilma
põhjendusteta tagastada ja see ei ole probleeme kaasa toonud. Kuna halduskohtu lahendite põhjendatus
ja kvaliteet on üldjuhul väga hea, siis ei anna ringkonnakohtu põhjendused sageli erilist lisandväärtust.
Lisaks ei anna ringkonnakohtu otsusele või määrusele erilist lisandväärtust kirjeldava osa lisamine, mh
olukorras, kus menetluse käik nähtub halduskohtu lahendist. Menetlusosaliste ja ka avalikkuse jaoks
on eeskätt oluline teada saada ringkonnakohtu motiivid.
Sellest tulenevalt oleks vaja täiendada HKMS §-i 201 uue lõikega 41 järgmises sõnastuses:
“Ringkonnakohus võib otsuse teha ilma kirjeldava osata.” ning jätta sama paragrahvi lõike 5
sissejuhatavast osast välja sõnad “kirjeldava ja”.
Samuti oleks vaja lisada HKMS § 207 lõike 3 punkti 2 lõppu sõna “või” ja täiendada lõiget 3 punktiga
3 järgmises sõnastuses: “3) kui kõik kohtukoosseisu liikmed leiavad, et määruskaebus halduskohtu
määruse peale on ilmselgelt perspektiivitu ja põhjenduste lisamine ei ole vajalik ühtse kohtupraktika
kujundamiseks. Ringkonnakohus võib ka lisada põhjendused lühidalt.”
Viimaks oleks vaja täiendada HKMS § 210 lõiget 2 teise lausega: “Ringkonnakohus võib määruse teha
ilma kirjeldava osata.”
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Siigur
Tallinna Ringkonnakohtu esimees
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|